Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31999D0051

    Nõukogu otsus, 21. detsember 1998, Euroopa kutseõppeperioodide, kaasa arvatud õpipoisiaja edendamise kohta

    EÜT L 17, 22.1.1999, p. 45–50 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2004; kehtetuks tunnistatud 32004D2241

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1999/51(1)/oj

    31999D0051



    Euroopa Liidu Teataja L 017 , 22/01/1999 Lk 0045 - 0050


    Nõukogu otsus,

    21. detsember 1998,

    Euroopa kutseõppeperioodide, kaasa arvatud õpipoisiaja edendamise kohta

    (1999/51/EÜ)

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 127,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

    võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

    toimides asutamislepingu artiklis 189c sätestatud korras [3]

    ning arvestades, et:

    (1) asutamislepinguga antakse komisjonile ülesanne rakendada kutseõppepoliitikat, mis liikmesriikide kohustust täielikult arvestades toetab ja täiendab nende meetmeid, soodustades eelkõige koolitatavate liikumist, kuid mis ei näe ette liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist;

    (2) nõukogu võttis otsusega 63/266/EMÜ [4] vastu ühise kutseõppepoliitika rakendamise üldpõhimõtted ja seadis selleks rea põhieesmärke; otsusega 94/819/EÜ [5] võttis nõukogu vastu Euroopa Ühenduse kutseõppepoliitika rakendamist käsitleva programmi Leonardo da Vinci;

    (3) Euroopa Ülemkogu istungil Firenzes paluti komisjonil koostada ülevaade õpipoisiaja osatähtsusest töökohtade loomisel; komisjon rõhutas õpipoisiaja tähtsust oma teatises "Õpipoisiaja edendamine Euroopas";

    (4) nõukogu 18. detsembri 1979. aasta resolutsioonis noorte töö ja õppimise ühendamise kohta [6] toetatakse mõtet, et liikmesriigid peaksid soodustama tihedat sidet koolituse ja töökogemuse vahel;

    (5) nõukogu 15. juuli 1996. aasta resolutsiooniga [7] kutsutakse liikmesriike üles muutma kutsetunnistused arusaadavamaks;

    (6) nõukogu rõhutab 6. mail 1996. aastal komisjoni valge raamatu kohta tehtud järeldustes "Õpetamine ja õppimine: teel õpiühiskonna suunas" [8] koolide ning ettevõtlussektori vahelise koostöö vajadust; 1998. [9] ja 1999. aasta tööhõivesuunistega nähakse ette, et liikmesriigid peavad parandama noorte rakendusväljavaateid, andes neile turunõuetele vastavad kutseoskused; sellega seoses kutsus nõukogu liikmesriike üles seadma vajaduse korral sisse õpipoisiaeg või täiendama seda;

    (7) nii koolitusasutused kui ka ettevõtlussektor saavad aidata kaasa üldiste, tehniliste, sotsiaalsete ning individuaalsete teadmiste ja oskuste omandamisele; seetõttu aitab kutseõpe, kaasa arvatud õpipoisiaeg oluliselt tõhustada sotsiaalset ja ametialast integreerumist tööellu ja tööturule; sellest võivad kasu saada mitmed erinevad sihtrühmad ning õpetamis- ja koolitustasemed, sh kõrgharidus;

    (8) nõukogu 5 detsembri 1994. aasta resolutsioonis kutseõppe kvaliteedi ja huvipakkuvuse kohta [10] rõhutatakse kutseõppe tähtsust, samuti vajadust soodustada kutseõppeperioode teistes liikmesriikides ning lülitada need siseriiklikesse kutseõppeprogrammidesse;

    (9) liikuvuse parandamiseks on soovitav kasutusele võtta EUROPASS-tunnistus, kuhu märgitakse ühenduse tasandil teises liikmesriigis toimunud õppeperiood või -perioodid;

    (10) oluline on tagada selliste riikidevaheliste liikumisperioodide kvaliteet; liikmesriikidel on selles valdkonnas eriline vastutus; komisjon peaks tihedas koostöös liikmesriikidega nägema ette informatsiooni vahetamise ning liikmesriikides käesoleva otsuse rakendamiseks vajalike toimingute ja ettevõtmiste koordineerimise korra;

    (11) Luxembourgi erakorralisel tööhõivet käsitleval Euroopa Ülemkogu istungil tunnustati väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete otsustavat osa püsivate töökohtade loomisel;

    (12) mikroettevõtetes, väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning käsitöösektoris toimuv kutseõpe, sealhulgas õpipoisiaeg on tööalase konkurentsivõime oluline abivahend; arvesse tuleks võtta kõnealuse valdkonna erinõudeid;

    (13) koolitatavaid tuleb nõuetekohaselt teavitada vastuvõtvas liikmesriigis kehtivatest asjakohastest sätetest;

    (14) ühenduse töötajate sotsiaalsete põhiõiguste harta tunnistab igasuguse diskrimineerimise, eriti soo, nahavärvuse, rassi, arvamuste ja veendumuste tõttu toimuva diskrimineerimise vastu võitlemise tähtsust;

    (15) nõukogu 30. juuni 1993. aasta soovituses täiendkutseõppe võimaluste kohta [11] soodustatakse naiste täiendkutseõppe võimalusi ning nende tõhusat osalemist selles; seetõttu tuleb tagada, et arvestataks nõuetekohaselt Euroopa õppeperioodides osalemise võrdseid võimalusi, milleks tuleb võtta asjakohased meetmed;

    (16) komisjon peab koostöös liikmesriikidega tagama üldise järjepidevuse käesoleva otsuse ning haridus-, kutseõppe- ja noorsooalaste ühenduse programmide ja algatuste rakendamise vahel;

    (17) tuleb tagada käesoleva otsuse rakendamise pidev järelevalve; seepärast palutakse komisjonil esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele sellekohane aruanne ning teha tuleviku seisukohalt vajalikud ettepanekud;

    (18) kolm aastat pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist tuleb koostada hinnang selle mõjude ning saadud kogemuste kohta, et oleks võimalik vastu võtta vajalikud parandusmeetmed;

    (19) selleks et hõlbustada EUROPASS-tunnistust käsitleva meetme rakendamist, on Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. märtsi 1995. aasta deklaratsiooni punktis 2 nimetatud lähtesumma lisatud käesolevasse otsusesse, mõjutamata seejuures eelarvepädeva asutuse asutamislepinguga määratletud volitusi; ühendus toetab rahaliselt üksnes algetappi ajavahemikul 1. jaanuar 2000—31. detsember 2004;

    (20) vastavalt asutamislepingu artiklis 3b sätestatud subsidiaarsus- ja proportsionaalsuspõhimõttele nõuavad EUROPASS-tunnistuse kasutuselevõtmiseks kavandatud meetme eesmärgid liikmesriikide koolitussüsteemide ja -struktuuride erinevuse tõttu ühenduse tasandil kooskõlastatud tegevust; käesolev otsus ei lähe nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Eesmärgid

    1. Käesoleva otsusega võetakse artiklis 3 määratletud üldpõhimõtete alusel kasutusele EUROPASS-tunnistus. Selle eesmärk on esitada ühenduse tasandil tõendus õppeperioodi või -perioodide kohta, mille kutseõpet, kaasa arvatud õpipoisiaega läbiv isik on läbinud mõnes muus liikmesriigis kui see, kus koolitus toimub (edaspidi "Euroopa õppeperiood või -perioodid").

    2. Nimetatud dokumendi kasutamine ja Euroopa õppeperioodides osalemine on vabatahtlik ning sellega ei kaasne mingeid kohustusi ega õigusi, v.a järgnevalt määratletud õigused.

    Artikkel 2

    Mõisted

    Võttes arvesse liikmesriikide kutseõpet, sh õpipoisiaega hõlmavate süsteemide ja korralduste erinevusi, kasutatakse käesolevas otsuses järgmisi mõisteid:

    1. Euroopa õppeperiood – kui on otsustatud kasutada EUROPASS-tunnistust, siis mis tahes kutseõppeperiood, mille isik on läbinud mõnes muus liikmesriigis (vastuvõtvas liikmesriigis) kui see, kus koolitus toimub (lähteliikmesriik), ja mis on nimetatud kutseõppe üks osa;

    2. kutseõpet omandav isik – kõik mis tahes tasemel kutseõpet, k.a kõrgharidust omandavad isikud, olenemata nende vanusest. Kõnealune koolitus, mida lähteliikmesriigi pädevad asutused tunnustavad või mille nad sertifitseerivad vastavalt selle riigi õigusaktidele, menetlustele ja tavadele, hõlmab struktuurilisi õppeperioode ettevõttes ning vajaduse korral koolitusasutuses või -keskuses, olenemata sellest, kas isikul on töö- või õpipoisiajaleping või kas ta on õpilane või üliõpilane;

    3. juhendaja – vastuvõtva liikmesriigi eraõigusliku või avalik-õigusliku tööandja, koolitusasutuse või -keskuse juures töötav isik, kelle ülesanne on abistada, teavitada, juhendada ning kontrollida koolitatavaid nende Euroopa kutseõppeperioodide jooksul;

    4. EUROPASS-tunnistus – dokument, mis tõendab, et selle valdaja on läbinud ühe või mitu kutseõppeperioodi, sh õpipoisiaja mõnes muus liikmesriigis käesoleva otsuse tingimuste kohaselt;

    5. koolituspartner – vastuvõtva liikmesriigi mis tahes asutus (muu hulgas eraõiguslik või avalik-õiguslik tööandja, koolitusasutus või -keskus), millega lähteliikmesriigis koolituse organiseerimise eest vastutav asutus on loonud partnerlussidemed eesmärgiga korraldada Euroopa õppeperiood.

    Artikkel 3

    Sisu ja ühised põhimõtted

    EUROPASS-tunnistuse suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

    1. kõik Euroopa õppeperioodid moodustavad lähteliikmesriigis vastavalt selle õigusaktidele, menetlustele ning tavadele läbiviidava koolituse ühe osa;

    2. lähteliikmesriigis koolituse organiseerimise eest vastutav asutus ja koolituspartner lepivad partnerluse raames kokku Euroopa õppeperioodi sisu, eesmärkide, kestuse ning tegelike asjaolude suhtes;

    3. Euroopa õppeperioode jälgib ja kontrollib juhendaja.

    Artikkel 4

    EUROPASS-tunnistus

    1. Ühenduse teabedokumendi EUROPASS-tunnistus, mille sisu ja kujundus on esitatud lisas, annab välja lähteliikmesriigis koolituse organiseerimise eest vastutav asutus kõikidele Euroopa õppeperioodi läbinud isikutele.

    2. EUROPASS-tunnistusega:

    a) määratletakse omandatud kutseõpe, mille osana on läbitud Euroopa õppeperiood, samuti kvalifikatsioon, diplom, ametinimetus või muu koolitusega kaasnev tunnistus;

    b) määratakse kindlaks, et Euroopa õppeperiood moodustab lähteliikmesriigis vastavalt selle õigusaktidele, menetlustele ning tavadele läbiviidava koolituse ühe osa;

    c) määratletakse Euroopa õppeperioodi sisu, esitades asjakohased üksikasjad nimetatud perioodil saadud töökogemuse või koolituse kohta ning vajaduse korral omandatud kutseoskuste ja kasutatud hindamismeetodite kohta;

    d) määratletakse Euroopa õppeperioodi kestus, mille koolituspartner on organiseerinud töökogemuse või koolituse jooksul;

    e) määratletakse koolituspartner;

    f) määratakse kindlaks juhendaja ülesanded;

    g) selle annab välja lähteliikmesriigis koolituse organiseerimise eest vastutav asutus. Kõikide Euroopa õppeperioodide kohta lisatakse sinna tõendus, mis moodustab EUROPASS-tunnistuse lahutamatu osa ning mille koostab koolituspartner ja mille allkirjastavad nii tema kui ka dokumendi valdaja.

    Artikkel 5

    Järjepidevus ja vastastikune täiendavus

    Võttes nõuetekohaselt arvesse ühenduse haridus- ja kutseõppealastele programmidele ning algatustele omaseid protseduure ja vahendeid, tagab komisjon koostöös liikmesriikidega üldise järjepidevuse käesoleva otsuse ning nimetatud programmide ja algatuste rakendamise vahel.

    Artikkel 6

    Toetus- ja kaasnevad meetmed

    1. Komisjon vastutab tihedas koostöös liikmesriikidega EUROPASS-tunnistuse koostamise, asjakohase levitamise ja järelevalve eest. Selleks määrab iga liikmesriik asutuse või asutused, mis tihedas koostöös tööturu osapooltega ning vajaduse korral kutseõpet esindavate organisatsioonidega vastutavad selle siseriiklikul tasandil rakendamise tagamise eest.

    2. Sel eesmärgil võtavad liikmesriigid meetmed, et:

    a) hõlbustada EUROPASS-tunnistuse kasutamist, jagades asjakohast informatsiooni;

    b) võimaldada rakendatud meetmete hindamist;

    c) soodustada võrdseid võimalusi, tõstes eelkõige kõikide asjaosaliste teadlikkust.

    3. Komisjon töötab tihedas koostöös liikmesriikidega välja koordineerimise ja vastastikuse teabevahetamise süsteemi.

    4. Käesoleva otsuse sätete rakendamisel arvestavad komisjon ja liikmesriigid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning käsitöönduse osatähtsust ning nende konkreetseid vajadusi.

    Artikkel 7

    Rahastamine

    Artikli 6 lõigete 1, 3 ja 4 rakendamiseks vajalik lähtesumma ajavahemikul 1. jaanuar 2000—31. detsember 2004 on 7,3 miljonit eküüd.

    Eelarvepädev asutus kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

    Artikkel 8

    Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2000.

    Artikkel 9

    Tulemuste hindamine

    Kolm aastat pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle rakendamise kohta, hindab otsuse mõju liikuvuse soodustamisele kutseõppes, sh õpipoisiajal, teeb ettepaneku otsuse tõhustamiseks vajalike parandusmeetmete kohta, samuti kõik tema arvates asjakohased ettepanekud, k.a eelarvet käsitlevad ettepanekud.

    Artikkel 10

    Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

    Brüssel, 21. detsember 1998

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    M. Bartenstein

    [1] EÜT C 67, 3.3.1998, lk 7.

    [2] Arvamus on esitatud 29. aprillil 1998 (EÜT C 214, 10.7.1998, lk 63).

    [3] Euroopa Parlamendi 30. aprilli 1998. aasta arvamus (EÜT C 152, 18.5.1998, lk 48), nõukogu 29. juuni 1998. aasta ühine seisukoht (EÜT C 262, 19.8.1998, lk 41) ja Euroopa Parlamendi 5. novembri 1998. aasta otsus (EÜT C 359, 23.11.1998).

    [4] EÜT 63, 20.4.1963, lk 1338/63.

    [5] EÜT L 340, 29.12.1994, lk 8.

    [6] EÜT C 1, 3.1.1980, lk 1.

    [7] EÜT C 224, 1.8.1996, lk 7.

    [8] EÜT C 195, 6.7.1996, lk 1.

    [9] EÜT C 30, 28.1.1998, lk 1.

    [10] EÜT C 374, 30.12.1994, lk 1.

    [11] EÜT L 181, 23.7.1993, lk 37.

    --------------------------------------------------

    LISA

    EUROPASS-TUNNISTUS

    Dokumendi kirjeldus

    Dokument on A5-formaadis vihik.

    See koosneb kaantest ja 12 leheküljest.

    Esikaane välisküljele märgitakse:

    - sõnad "EUROPASS-tunnistus",

    - Euroopa Ühenduse logo.

    Esikaane sisekülg:

    EUROPASS-tunnistuse üldkirjeldus (lähteliikmesriigi õppekeeles).

    "Käesolev ühenduse teabedokument EUROPASS-tunnistus on võetud kasutusele vastavalt nõukogu otsusele 1999/51/EÜ Euroopa kutseõppeperioodide, kaasa arvatud õpipoisiaja rakendamise kohta (EÜT L 17, 22.1.1999, lk 45). Selle eesmärk (vastavalt otsuse artiklile 1) on esitada ühenduse tõendus õppeperioodi või -perioodide kohta, mille isik on kutseõppe, sh õpipoisiaja jooksul läbinud mõnes muus liikmesriigis kui see, kus koolitus toimub.

    Väljaandja … (lähteliikmesriigis koolituse organiseerimise eest vastutav asutus).

    (Kuupäev ja allkiri)"

    1. lehekülg (lähteõppeasutuse keeles)

    Andmed dokumendi valdaja kohta:

    - perekonnanimi,

    - eesnimi,

    - allkiri.

    Kõik pealkirjad märgitakse tagakaane siseküljele mõnes teises Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles.

    2. lehekülg (koolituspartneri keeles):

    Euroopa õppeperiood 1

    a) läbitud kutseõpe;

    b) käesolev Euroopa õppeperiood moodustab lähteliikmesriigis saadud koolituse ühe osa;

    c) Euroopa õppeperioodi sisu, esitades asjakohased üksikasjad nimetatud perioodil saadud töökogemuse või koolituse kohta ning vajaduse korral omandatud kutseoskuste ja hindamismeetodite kohta;

    d) Euroopa õppeperioodi kestus;

    e) andmed koolituspartneri kohta;

    f) juhendaja nimi ja ülesanded;

    g) koolituspartneri ja dokumendi valdaja allkirjad.

    3. lehekülg (lähteõppeasutuse keeles):

    Euroopa õppeperiood 1

    2. leheküljel esitatud andmeid korratakse lähteõppeasutuse keeles.

    4. lehekülg (dokumendi valdaja keeles):

    Euroopa õppeperiood 1

    2. leheküljel esitatud andmeid korratakse dokumendi valdaja keeles, juhul kui see erineb 1. ja 2. leheküljel kasutatud keelest ning tingimusel, et see on Euroopa Liidu institutsioonide ametlik keel.

    5., 6. ja 7. lehekülg:

    Euroopa õppeperiood 2 (vajaduse korral)

    8., 9. ja 10. lehekülg:

    Euroopa õppeperiood 3 (vajaduse korral)

    --------------------------------------------------

    Top