31998L0077

Komisjoni direktiiv 98/77/EÜ,

2. oktoober 1998,

millega kohandatakse nõukogu direktiivi 70/220/EMÜ (mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) tehnika arenguga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiivi 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [1] viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 96/69/EÜ, [2]

ning arvestades, et:

direktiiv 70/220/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist EÜ tüübikinnitusmenetluse kohta, mis kehtestati nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiviga 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [3] muudetud komisjoni direktiiviga 98/14/EÜ [4];

lähtuvalt direktiivi 70/156/EMÜ artikli 13 lõikest 2 kohaldatakse artiklit 13 ka eraldi seadmestike tüübikinnitust käsitlevate sätete lisamisel üksikdirektiividesse;

pardadiagnostikaseadmeteta M1- ja N1- kategooria sõidukitele paigaldamiseks mõeldud varukatalüüsjärelpõletite nõuetekohase kvaliteedi tagamiseks vajaliku ühtlustatud aluse loomiseks on asjakohane lisada direktiivi 70/220/EMÜ varukatalüüsjärelpõletite kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitusega seotud uued tehnilised nõuded; kõnealused tehnilised nõuded on kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni poolt mootorsõidukite varukatalüüsjärelpõletite tüübikinnitust käsitlevas eeskirjas nr 103 vastu võetud tehniliste nõuetega; [5]

tehnika arengut silmas pidades on asjakohane lisada direktiivi 70/220/EMÜ uued tehnilised nõuded seoses selliste sõidukite EÜ tüübikinnitusega, milles saab kütusena kasutada vedeldatud naftagaasi (LPG) või maagaasi (NG); vedeldatud naftagaasi ja maagaasi kasutamine sõidukite käivitamisel tekitab väga väikesi mürgiseid heitmeid ning annab seega kõnealustele sõidukitele eelise EÜ tüübikinnitussüsteemis; kõnealused tehnilised nõuded on kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni poolt sõidukite tüübikinnitust seoses nende tekitatud saasteainete emissiooniga käsitlevas eeskirjas nr 83 [6] vastu võetud tehniliste nõuetega;

sõiduki veeretakistusjõu mõõtmise meetodid on vaja selgelt kindlaks määrata;

käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiiviga 70/156/EMÜ asutatud tehnika arengule kohandamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 70/220/EMÜ artikkel 1 asendatakse järgmise artikliga:

"Artikkel 1

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

- sõiduk – mis tahes mootorsõiduk, nagu see on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ II lisa A jaos,

- LPG või NG toiteseade – kõik LPG või NG toiteseadme osade koostid, mis on projekteeritud paigaldamiseks ühele või mitmele konkreetsele mootorsõidukitüübile, ning mille saab heaks kiita eraldi seadmestikuna, nagu see on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktis d,

- varukatalüüsjärelpõleti – katalüüsjärelpõleti või katalüüsjärelpõletite koost, mis on mõeldud direktiivi 70/220/EMÜ kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki originaalkatalüüsjärelpõleti asendamiseks, ning mille saab heaks kiita eraldi seadmestikuna, nagu see on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktis d."

Artikkel 2

Direktiivi 70/220/EMÜ lisasid muudetakse kooskõlas käesoleva direktiivi lisaga.

Artikkel 3

1. Seoses uute varukatalüüsjärelpõletitega, mis on mõeldud paigaldamiseks ilma pardadiagnostikaseadmeteta EÜ tüübikinnitusega sõidukitele:

1) ei tohi liikmesriigid alates 1. jaanuarist 1999:

- keelduda EÜ tüübikinnituse andmisest direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt ega

- keelata nende müüki või sõidukile paigaldamist,

kui need vastavad käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 70/220/EMÜ nõuetele;

2) peavad liikmesriigid direktiivi 70/156/EMÜ artikli 7 lõikest 2 lähtuvalt alates 1. oktoobrist 1999 keelama sellise (selliste) varukatalüüsjärelpõleti (varukatalüüsjärelpõletite) müügi või sõidukile paigaldamise, mis kuulub (kuuluvad) muusse kui käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 70/220/EMÜ kohaselt kinnitatud tüüpi.

2. Uute sõidukite puhul, mille kütusena kasutatakse vedeldatud naftagaasi või maagaasi või mille kütusena võib kasutada kas bensiini või vedeldatud naftagaasi või maagaasi, õhusaastega seotud põhjustel liikmesriigid:

1) ei tohi alates 1. jaanuarist 1999:

- keelduda EÜ tüübikinnituse andmisest direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt ega

- keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest ega

- keelata sõidukite registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist,

kui need vastavad käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 70/220/EMÜ nõuetele;

2) peavad alates 1. oktoobrist 1999 keelama selliste uute sõidukite registreerimise, müügi või kasutuselevõtmise, mis ei vasta käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 70/220/EMÜ nõuetele.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 31. detsembrit 1998 ning nad peavad sellest komisjonile viivitamata teatama.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 2. oktoober 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin Bangemann

[1] EÜT L 76, 6.4.1970, lk 1.

[2] EÜT L 282, 1.11.1996, lk 64.

[3] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1.

[4] EÜT L 91, 25.3.1998, lk 1.

[5] Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 103 (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2/Add.102).

[6] Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 83 (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.1/Add.82, muudetud versioon).

--------------------------------------------------

LISA

DIREKTIIVI 70/220/EMÜ LISADES TEHTUD MUUDATUSED

Lisade loetelu

1. Lisade loetelu muudetakse järgmiselt:

"IXa LISA: | Gaasiliste etalonkütuste spetsifikatsioonid" |

"XII LISA: | Vedeldatud naftagaasi- või maagaasikütusega sõiduki EÜ tüübikinnitus tekitatavate heitmete suhtes" |

"XIII LISA: | Varukatalüüsjärelpõleti kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitus |

1. liide: Teatis |

2. liide: EÜ tüübikinnitustunnistus |

3. liide: EÜ tüübikinnitusmärk" |

I lisa

2. 1. jao lõppu lisatakse järgmised lõigud:

"Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka:

- M1- ja N1-kategooria sõidukitele paigaldamiseks mõeldud varukatalüüsjärelpõletite kui eraldi seadmestike EÜ tüübikinnitusmenetlus,

- M1- ja N1-kategooria sõidukitele paigaldamiseks mõeldud LPG või NG toiteseadme kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitusmenetlus tema tekitatavate heitmete suhtes."

3. Punkti 2.4 sõnastust muudetakse järgmiselt:

"2.4. gaasilised heitmed – heitgaasid, mis koosnevad süsinikmonooksiidist, lämmastikoksiididest, väljendatuna lämmastikdioksiidi (NO2) ekvivalendina, ning süsivesinikest järgmistes arvatavates suhetes:

- C1H1,85 bensiini puhul,

- C1H1,86 diislikütuse puhul,

- C1H2,525 vedeldatud naftagaasi puhul,

- CH4 maagaasi puhul."

4. Lisatakse punktid 2.17–2.21 järgmises sõnastuses:

"2.17. originaalkatalüüsjärelpõleti – katalüüsjärelpõleti või katalüüsjärelpõletite koost, mille suhtes kehtib sõidukile antud tüübikinnitus ning mille tüübid on esitatud käesoleva direktiivi II lisa teatises;

2.18. varukatalüüsjärelpõleti – katalüüsjärelpõleti või katalüüsjärelpõletite koost, millele võib tüübikinnituse saada käesoleva direktiivi XIII lisa kohaselt, välja arvatud punktis 2.17 määratletud katalüüsjärelpõletid;

2.19. LPG või NG toiteseade – kõik LPG või NG toiteseadme osade koostid, mis on projekteeritud paigaldamiseks ühele või mitmele konkreetsele mootorsõidukitüübile ning mille võib heaks kiita eraldi seadmestikuna;

2.20. sõiduki tüüpkond – sõidukitüüpide rühm, mis määratakse kindlaks algsõiduki põhjal XII lisa tähenduses;

2.21. mootori kütusenõue – mootoris tavapäraselt kasutatav kütuseliik:

- bensiin,

- vedeldatud naftagaas (LPG),

- maagaas (NG),

- nii bensiin kui ka vedeldatud naftagaas,

- nii bensiin kui ka maagaas,

- diislikütus."

5. Punkti 5.1.2 muudetakse järgmiselt:

"5.1.2. Bensiinipaakide täiteavad:"

.

6. Lisatakse uus punkt 5.2.2:

"5.2.2. Ainult vedeldatud naftagaas- või maagaaskütust kasutavate ottomootoriga sõidukite puhul tehakse järgmised katsed:

- I tüübi katsetus (pärast külmkäivitust tekkivate väljalasketoru tavaliste heitmete simuleerimine),

- II tüübi katsetus (süsinikmonooksiidi heitmed tühikäigu pöörlemiskiirusel),

- III tüübi katsetus (karterigaaside heitmed),

- V tüübi katsetus (saastekontrolliseadme kulumiskindlus)."

7. Lisatakse punktid 5.3.1.2.1.1 ja 5.3.1.2.1.2:

"5.3.1.2.1.1. Vedeldatud naftagaas- ja maagaaskütusega sõidukeid katsetatakse I tüübikatsetusel vedeldatud naftagaasi või maagaasi koostise varieerumiste suhtes, nagu see on sätestatud XII lisas. Sõidukeid, mille kütus võib olla kas bensiin või vedeldatud naftagaas või maagaas, katsetatakse I tüübi katsetuses mõlema kütusega, kusjuures vedeldatud naftagaas- ja maagaaskütusega sõidukeid tuleb katsetada vedeldatud naftagaasi või maagaasi koostise varieerumise suhtes, nagu see on sätestatud XII lisas.

5.3.1.2.1.2. Olenemata punkti 5.3.1.2.1.1 nõuetest, loetakse sõidukid, milles võib kütusena kasutada nii bensiini kui gaaskütust, kuid mille bensiiniseadmed on paigaldatud kasutamiseks üksnes hädaolukorras või käivitamiseks, ning mille bensiinipaak mahutab kuni 15 liitrit bensiini, I tüübi katsetusel sõidukiteks, milles tohib kütusena kasutada ainult gaaskütust."

8. Lisatakse uus punkt 5.3.1.4.2:

"5.3.1.4.2. Gaaskütustega katsete puhul peab saadud heitgaaside mass olema väiksem kui eespool esitatud tabelis sisalduvad bensiinimootoritega sõidukitele kehtestatud piirväärtused."

9. Lisatakse uued punktid 5.3.2.1.1 ja 5.3.2.1.2:

"5.3.2.1.1. Sõidukeid, mille kütus võib olla kas bensiin või vedeldatud naftagaas või maagaas, katsetatakse II tüübi katsetuses mõlema kütusega.

5.3.2.1.2. Olenemata punkti 5.3.2.1.1 nõuetest loetakse sõidukid, milles võib kütusena kasutada nii bensiini kui gaaskütust, kuid mille bensiiniseadmed on paigaldatud kasutamiseks üksnes hädaolukorras või käivitamiseks, ning mille bensiinipaak mahutab kuni 15 liitrit bensiini, II tüübi katsetuses sõidukiteks, milles tohib kütusena kasutada ainult gaaskütust."

10. Lisatakse uued punktid 5.3.3.1.1 ja 5.3.3.1.2:

"5.3.3.1.1. Sõidukeid, mille kütus võib olla kas bensiin või vedeldatud naftagaas või maagaas, katsetatakse III tüübi katsetuses ainult bensiiniga.

5.3.3.1.2. Olenemata punkti 5.3.3.1.1 nõuetest loetakse sõidukid milles võib kütusena kasutada nii bensiini kui gaaskütust, kuid mille bensiiniseadmed on paigaldatud kasutamiseks üksnes hädaolukorras või käivitamiseks, ning mille bensiinipaak mahutab kuni 15 liitrit bensiini, III tüübi katsetuses sõidukiteks, milles tohib kütusena kasutada ainult gaaskütust."

11. Punkti 5.3.4.1 sõnastust muudetakse järgmiselt:

"5.3.4.1. … mis on varustatud diiselmootoriga, ning sõidukid vedeldatud naftagaas- või maagaaskütusega.

5.3.4.1.1. Sõidukeid, mille kütus võib olla kas bensiin või vedeldatud naftagaas või maagaas, tuleks katsetada IV tüübi katsetuses ainult bensiiniga."

12. Lisatakse uus punkt 5.3.5.1.1:

"5.3.5.1.1. Sõidukeid, mille kütus võib olla kas bensiin või vedeldatud naftagaas või maagaas, tuleks katsetada V tüübi katsetuses ainult bensiiniga."

13. Lisatakse uus punkt 5.3.8:

"5.3.8. Varukatalüüsjärelpõleti tüübikinnitus.

5.3.8.1. Katsetada tuleb ainult varukatalüüsjärelpõletit, mis on mõeldud paigaldamiseks EÜ tüübikinnitusega sõidukitele, mis ei ole varustatud OBD seadmetega XIII lisa kohaselt."

II lisa (teatis)

14. Punkt 3.2.2 sõnastatakse järgmiselt:

"3.2.2. Kütus: diisliõli / bensiin / vedeldatud naftagaas / maagaas [1]

15. Lisatakse punktid 3.2.15 ja 3.2.16:

+++++ TIFF +++++

III lisa (I tüübi katsetus)

16. Punkti 1 muudetakse järgmiselt:

"1. Sissejuhatus

Käesolevas lisas kirjeldatakse I lisa punktis 5.3.1 määratletud I tüübi katsetuse menetlust. Vedeldatud naftagaasi või maagaasi kasutamise korral etalonkütusena kohaldatakse täiendavalt XII lisa sätteid."

17. Lisatakse uus punkt 3.2.1 järgmiselt:

"3.2.1. Bensiini või vedeldatud naftagaas- või maagaaskütusega sõidukeid katsetatakse XII lisa kohaselt asjakohase (asjakohaste) etalonkütusega (etalonkütustega), nagu see on määratletud IXa lisas."

18. Lisatakse punkt 5.3.1.1:

"5.3.1.1. Ottomootoriga sõidukid, mille kütusena kasutatakse vedeldatud naftagaasi või maagaasi või mille seadmed võimaldavad kasutada nii bensiini kui ka vedeldatud naftagaasi või maagaasi, tuleb eelkonditsioneerida; eelkonditsioneerimine peab toimuma esimese gaasilise etalonkütusega katse ja teise gaasilise etalonkütusega katse vahel, enne teise etalonkütusega katsetamist. Kõnealuseks eelkonditsioneerimiseks tehakse teise etalonkütusega eelkonditsioneeriv sõidutsükkel, mis koosneb käesoleva lisa 1. liites kirjeldatud sõidutsükli ühest esimesest osast (linnasõit) ja kahest teisest osast (linnaväline sõit). Tootja taotluse korral ning tehnilise teenistuse nõusolekul võib kõnealust eelkonditsioneerimistsüklit laiendada. Dünamomeetri seadistus peab vastama käesoleva lisa punktides 5.1 ja 5.2 esitatud dünamomeetri seadistusele."

19. Lisatakse punkt 6.2.3:

"6.2.3. Vedeldatud naftagaasi või maagaasi kasutamise korral võib mootori käivitada bensiiniga ning lülitada ümber vedeldatud naftagaasile või maagaasile kindlaksmääratud ajavahemiku järel, mida juht ei saa muuta."

20. Punkti 8.2 muudetakse järgmiselt:

"Süsinikmonooksiidi puhul: | d = 1,25 g/l |

Süsivesinike puhul: | |

bensiin (CH1,85) | d = 0,619 g/l |

diislikütus (CH1,86) | d = 0,619 d/l |

vedeldatud naftagaas (CH2,525) | d = 0,649 g/l |

maagaas (CH4) | d = 0,714 g/l |

Lämmastikoksiidide puhul (NO2): | d = 2,05 g/l" |

.

21. III lisa 3. liite punktis 5.1.1.2.8 muudetakse teguri KR määratlust ning tabelit järgmiselt:

- "… KR = veeretakistusjõu temperatuuriparandustegur, mis loetakse võrdseks 8,64 × 10-3/ °C, või ametiasutuse poolt kinnitatud tootja parandustegur"

- "… ning koefitsiendid a ja b iga kiiruse kohta esitatakse järgmises tabelis:

V (km/h) | a | b |

20 | 7,24 × 10-5 | 0,82 |

40 | 1,59 × 10-4 | 0,54 |

60 | 1,96 × 10-4 | 0,33 |

80 | 1,85 × 10-4 | 0,23 |

100 | 1,63 × 10-4 | 0,18 |

120 | 1,57 × 10-4 | 0,14" |

22. III lisa 5. liite punkti 3.1.3.5.2 muudetakse järgmiselt:

"3.1.3.5.2. … alla kolme mahuprotsendi bensiini ja diislikütuse puhul, alla 2,2 mahuprotsendi vedeldatud naftagaasi puhul ning alla 1,5 mahuprotsendi maagaasi puhul."

23. III lisa 6. liite punkti 2.3 muudetakse järgmiselt:

"2.3. …

—metaan ja puhastatud õhk | 1,00 < Rf < 1,15 |

või |

1,00 < Rf < 1,05 maagaaskütusega sõidukite puhul |

.…"

24. III lisa 8. liite punkti 1.3 muudetakse järgmiselt:

"…

Lahjendusaste arvutatakse järgmiselt:

DF =

C

+

10

bensiini ja diislikütuse puhul 5a

DF =

C

+

10

vedeldatud naftagaasi puhul 5b

DF =

C

+

10

maagaasi puhul 5c

…"

25. III lisa 8. liite punktis 1.5.2.3 muudetakse QHC väärtust järgmiselt:

"QHC = 0,619 bensiini või diislikütuse puhul

QHC = 0,649 vedeldatud naftagaasi puhul

QHC = 0,714 maagaasi puhul."

IV lisa (II tüübi katsetus)

26. Lisatakse uus punkt 2.2.1 järgmiselt:

"2.2.1. Bensiini või vedeldatud naftagaas- või maagaaskütusega sõidukite katsetamisel kasutatakse I tüübi katsetuse etalonkütust (etalonkütuseid)."

VII lisa (V tüübi katsetus)

27. Punkti 3 sõnastust muudetakse järgmiselt:

"3. KÜTUS

Kulumiskindluskatse tehakse müügiloleva nõuetekohase kütusega."

IXa lisa

28. Lisatakse uus IXa lisa:

IXa LISA

GAASILISTE ETALONKÜTUSTE SPETSIFIKATSIOONID

1. Vedeldatud naftagaas-etalonkütuste tehnilised andmed

| | Kütus A | Kütus B | Katsemenetlus |

Koostis | mahuprotsent | | | ISO 7941 |

C3 | mahuprotsent | 30 ± 2 | 85 ± 2 | |

C4 | mahuprotsent | tasakaaluline | tasakaaluline | |

< C3, > C4 | mahuprotsent | maksimaalselt 2 % | maksimaalselt 2 % | |

Olefiinid | mahuprotsent | 9 ± 3 | 12 ± 3 | |

Aurustusjääk | ppm | maksimaalselt 50 | maksimaalselt 50 | NFM 41-015 |

Veesisaldus | | ei sisalda | ei sisalda | vaatlus |

Väävlisisaldus | ppm mass [1] maksimaalselt | 50 | maksimaalselt 50 | EN-24260 |

Vesiniksulfiid | | ei sisalda | ei sisalda | |

Vaskplaadi korrosioon | aste | 1. klass | 1. klass | ISO 625 1 [2] |

Lõhn | | omadustele vastav | omadustele vastav | |

MON | | minimaalselt 89 | minimaalselt 89 | EN 589 B lisa |

2. Maagaas-etalonkütuste tehnilised andmed

Etalonkütus G20

Karakteristikud | Ühikud | Baas | Piirväärtused | Maksimaalne |

Katsemenetlus | Minimaalne |

Koostis: | | |

Metaan | | 100 | 99 | 100 | |

Tasakaal | mol % | – | – | 1 | ISO 6974 |

[Inerts + C2/C2 +] | | | | | |

N2 | | | | | |

Väävlisisaldus | mg/m3 [3] | – | – | 50 | ISO 6326-5 |

Etalonkütus G25

Karakteristikud | Ühikud | Baas | Piirväärtused | Maksimaalne |

Katsemenetlus | Minimaalne |

Koostis: | | |

Metaan | | 86 | 84 | 88 | |

Tasakaal | mol % | – | – | 1 | ISO 6974 |

[Inerts + C2/C2 +] | | | | | |

N2 | | 14 | 12 | 16 | |

Väävlisisaldus | mg/m3 [3] | – | – | 50 | ISO 6326-5 |

Wobbe'i indeks on gaasi mahuühiku kohta mõõdetud kütteväärtuse ja gaasi suhtelise tiheduse ruutjuure suhe samades võrdlustingimustes:

Wobbe'i indeks = H

ρ

/

ρ

kus

Hgas = kütuse kütteväärtus MJ/m3 temperatuuril 0 °C

ρair = õhutihedus temperatuuril 0 °C

ρgas = kütusetihedus temperatuuril 0 °C

Wobbe'i indeks väljendatakse bruto- või netoväärtusena olenevalt sellest, kas kasutatakse ülemist või alumist kütteväärtust.

IX Lisa

29. IX lisa liitesse lisatakse uus punkt 1.8.1:

"1.8.1. Sõidukite puhul, mille kütusena kasutatakse vedeldatud naftagaasi või maagaasi:

1.8.1.1. Kõigi vedeldatud naftagaasi või maagaasi etalonkütuste puhul korratakse tabelit, kusjuures näidatakse, kas tulemused on mõõdetud või arvutatud. Sõidukite puhul, mille kütusena on ette nähtud bensiin või vedeldatud naftagaas või maagaas, korratakse tabelit kõigi vedeldatud naftagaas- või maagaas-etalonkütuste puhul.

1.8.1.2. Algsõiduki tüübikinnituse number, kui sõiduk kuulub tüüpkonda.

1.8.1.3. Tüüpkonna iga saasteaine heitkoguste mõõtmistulemuse koefitsient r gaaskütuse puhul."

XII lisa

30. Lisatakse uus XII lisa:

XII LISA

VEDELDATUD NAFTAGAAS- VÕI MAAGAASKÜTUSEGA SÕIDUKITE EÜ TÜÜBIKINNITUS TEKITATAVATE HEITMETE PUHUL

1. SISSEJUHATUS

Käesolevas lisas kirjeldatakse sellise sõiduki tüübikinnituse erinõudeid, milles kasutatakse vedeldatud naftagaas- või maagaaskütust või milles võib kütusena kasutada kas pliivaba bensiini või vedeldatud naftagaasi või maagaasi. Kirjeldus kehtib vedeldatud naftagaas- või maagaaskütusega katsetamisel.

Müügil on väga erineva koostisega vedeldatud naftagaas- ja maagaaskütuseid, mis nõuab kütusesüsteemi vastavat kohandamist. Selleks tuleb sõidukeid I tüübi katsetuses katsetada piirvahemiku kahe äärmise etalonkütusega ning kindlaks määrata kütusesüsteemi kohastuvus. Sõiduki, mille kütusesüsteemi kohastuvus on kindlaks määratud, võib võtta tüüpkonna algsõidukiks. Kõnealuse tüüpkonna nõuetele vastavaid sõidukeid on vaja katsetada ainult ühe kütusega juhul, kui nendele on paigaldatud sama kütusesüsteem.

2. MÄÄRATLUSED

Käesolevas lisas on kasutatud järgmisi mõisteid:

2.1. algsõiduk – kütusesüsteemi kohastuvuse demonstreerimiseks valitud sõiduk, millele viidatakse tüüpkonna muude sõidukite puhul. Tüüpkonnas võib olla rohkem kui üks algsõiduk.

2.2. tüüpkonna sõiduk – sõiduk, millel on algsõiduki (algsõidukite) järgmised olulised karakteristikud:

2.2.1. a) toodetud sama sõidukitootja poolt;

b) kehtivad samad heitkoguste piirväärtused;

c) kui gaaskütuseseadme kütusetoide hõlmab kogu mootorit:

siis selle sertifitseeritud efektiivvõimsus on 0,7–1,15 × algsõiduki mootori efektiivvõimsus;

kui gaaskütuseseadme toide on eraldi iga silindri kohta:

siis selle sertifitseeritud efektiivvõimsus on 0,7–1,15 × algsõiduki mootori efektiivvõimsus;

d) katalüsaatoriseadmega varustatuse korral on katalüsaator sama tüüpi, see tähendab kolmeastmeline katalüsaator, oksüdatsioonikatalüsaator, lämmastikoksiide redutseeriv katalüsaator;

e) gaaskütuseseade (kaasa arvatud rõhuregulaator) on sama tootja toodang ning kuulub samasse tüüpi: induktsioon, aurupritse (ühepunktipritse, mitmepunktipritse), vedelikupritse (ühepunktipritse, mitmepunktipritse);

f) gaaskütuseseadmel on sama tüüpi ning samadele tehniliste nõuetele vastav elektrooniline juhtimisplokk, mis töötab samade tarkvarapõhimõtete ja juhtimisstrateegia kohaselt.

2.2.2. Lisaks nõudele c: kui katsetamisel selgub, et kaks gaaskütusega sõidukit, välja arvatud nende vastav sertifitseeritud efektiivvõimsus P1 ja P2 (P1 < P2), võivad olla ühe ja sama tüüpkonna sõidukid, ning kui mõlemaid on katsetatud algsõidukitena, siis loetakse kõnealusesse tüüpkonda kuuluvaks iga sõiduk, mille sertifitseeritud aktiivvõimsus on vahemikus 0,7 * P1–1,15 * P2.

3. EÜ TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

EÜ tüübikinnitus antakse juhul, kui on täidetud järgmised nõuded.

3.1. Algsõiduki heitgaasidega seotud tüübikinnitus:

Algsõiduk peab olema võimeline kohanduma müügiloleva kütuse erinevate koostistega. Vedeldatud naftagaasi C3/C4 koostis vaheldub. Maagaasi puhul esineb tavaliselt kaks kütusetüüpi, ülemise kütteväärtusega kütus (H-gaas) ja alumise kütteväärtusega kütus (L-gaas), kusjuures nende vahe võib olla märkimisväärselt suur; nendel on märkimisväärselt erinev Wobbe'i indeks. Kõnealused erinevused ilmnevad etalonkütuse juures.

3.1.1. Algsõiduki (algsõidukite) katsetamine toimub I tüübi katsetuses kahte IXa lisas nimetatud täiesti erinevate omadustega etalonkütust kasutades.

3.1.1.1. Kui ühelt kütuselt teisele üleminek toimub lüliti abil, siis kõnealust lülitit ei tohi tüübikinnituse ajal kasutada. Sellisel juhul laiendatakse tootja taotlusel ning tehnilise teenistuse nõusolekul III lisa punktis 5.3.1 nimetatud eelkonditsioneerimistsüklit.

3.1.2. Sõiduk (sõidukid) loetakse nõuetele vastavaks (vastavateks), kui selle (nende) heitkogused mõlema kütuse puhul vastab (vastavad) piirväärtustele.

3.1.3. r =

heitkogus esimese etalonkütuse puhulheitkogus teise etalonkütuse puhul

3.2. Tüüpkonda kuuluva sõiduki tüübikinnitus tekitatavate heitmete puhul:

Tüüpkonna sõidukile tehakse I tüübi katsetus ühe etalonkütusega. Etalonkütuseks võib olla ükskõik kumb etalonkütus. Sõiduk loetakse vastavaks, kui järgmised nõuded on täidetud:

3.2.1. Sõiduk vastab tüüpkonna sõiduki määratlusele punkti 22 kohaselt.

3.2.2. Iga saasteainega seotud katsetulemused korrutatakse vastava koefitsiendiga r (vaata punkt 3.1.3), kui r on suurem kui 1,0. Kui r on väiksem kui 1,0, siis võetakse selle väärtuseks 1. Korrutamistel saadud tulemused loetakse heitkoguste lõppväärtuseks. Vastavalt tootja taotlusele võib I tüübi katsetuse teha teise etalonkütusega või mõlema etalonkütusega, ning sellisel juhul ei ole parandus vajalik.

3.2.3. Sõiduk peab vastama nii mõõtmise kui arvutamise tulemusena saadud heitkoguste piirväärtustele.

4. ÜLDNÕUDED

4.1. Toodangu vastavuse katsed võib teha müügiloleva kütusega, mille C3/C4 suhe vedeldatud naftagaasi puhul on etalonkütuste C3/C4 vahemikus, või mille Wobbe'i indeks maagaasi puhul asub piirvahemiku kahe äärmise etalonkütuse Wobbe'i indeksite vahemikus. Sellisel juhul tuleb teha kütuse analüüs.

XIII Lisa

31. Lisatakse uus XIII lisa järgmiselt:"

XIII LISA

VARUKATALÜÜSJÄRELPÕLETI KUI ERALDI SEADMESTIKU EÜ TÜÜBIKINNITUS

1. REGULEERIMISALA

Käesolevat lisa kohaldatakse ühe või mitme M1-ja N1-kategooria [1] mootorsõiduki konkreetsele tüübile varuosadena [2] paigaldatavate katalüüsjärelpõletite kui direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 1 punkti d tähenduses eraldi seadmestike EÜ tüübikinnituse suhtes.

2. MÄÄRATLUSED

Käesolevas lisas on kasutatud järgmisi mõisteid:

2.1. Originaalkatalüüsjärelpõleti – vaata I lisa punkt 2.17.

2.2. Varukatalüüsjärelpõleti – vaata I lisa punkt 2.18.

2.3. Katalüüsjärelpõleti tüüp – katalüüsjärelpõletid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:

2.3.1. kattega elementide arv, struktuur ja materjal;

2.3.2. katalüsaatori toimimise laad (oksüdatsioon, kolmeastmelisus jne);

2.3.3. maht, esipinna ja elemendi pikkuse suhe;

2.3.4. katalüsaatorimaterjali koostis;

2.3.5. katalüsaatorimaterjali suhe;

2.3.6. elemendi tihedus;

2.3.7. mõõtmed ja kuju;

2.3.8. termokaitse.

2.4. Sõiduki tüüp – vaata I lisa punkt 2.1.

2.5. Varukatalüüsjärelpõleti tüübikinnitus – sellise katalüüsjärelpõleti tüübikinnitus, mis on mõeldud paigaldamiseks varuosana ühele või mitmele konkreetsele sõidukitüübile, silmas pidades saasteainete heitkoguste piiramist, mürataset ning mõju sõiduki töötamisele.

3. EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1. Varukatalüüsjärelpõleti direktiivi 70/156/EMÜ artikli 3 lõike 4 kohase EÜ tüübikinnitustaotluse esitab tootja.

3.2. Teatise näidis on esitatud käesoleva lisa 1. liites.

3.3. Tüübikatsetuste tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada:

3.3.1. direktiivi 70/220/EMÜ kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduk (sõidukid), mis on varustatud uue originaalkatalüüsjärelpõletiga. Taotleja valib kõnealuse sõiduki (kõnealused sõidukid) tehnilise teenistuse nõusolekul. Sõiduk (sõiduk) peab (peavad) vastama käesoleva direktiivi III lisa 3. jaos esitatud nõuetele.

Katsesõiduki (katsesõidukite) heitkoguste kontrollsüsteem peab olema vigadeta; ülemäära kulunud või rikkis, heitkoguseid mõjutav mis tahes originaalosa tuleb parandada või asendada. Katsesõiduk (katsesõidukid) peab (peavad) olema nõuetekohaselt reguleeritud ning enne heitkoguste mõõtmise katset tootja spetsifikatsioonide kohaselt paigaldatud;

3.3.2. üks varukatalüüsjärelpõleti tüübi näidis. Näidistele tuleb selgelt ja kustutamatult märkida taotleja kaubanimi või kaubamärk ja toote nimetus.

4. EÜ TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

4.1. Kui asjakohased nõuded on täidetud, antakse EÜ tüübikinnitus direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 3 kohaselt.

4.2. EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis on esitatud käesoleva lisa 2. liites.

4.3. Igale tüübikinnituse saanud varukatalüüsjärelpõletile antakse tüübikinnituse number vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ VII lisale. Üks ja sama liikmesriik ei anna sama numbrit teisele varukatalüüsjärelpõleti tüübile. Sama tüübikinnituse numbriga varukatalüüsjärelpõleti tüüpi võib kasutada mitme eri sõidukitüübi puhul.

5. EÜ TÜÜBIKINNITUSMÄRK

5.1. Igale varukatalüüsjärelpõletile, mis vastab käesoleva direktiivi alusel eraldi seadmestikuna kinnitatud tüübile, kantakse EÜ tüübikinnitusmärk.

5.2. See märk koosneb ristkülikust, mille sees on e-täht ja sellele järgneb tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldusnumber või -tähed:

1 | Saksamaa |

2 | Prantsusmaa |

3 | Itaalia |

4 | Madalmaad |

5 | Rootsi |

6 | Belgia |

9 | Hispaania |

11 | Ühendkuningriik |

12 | Austria |

13 | Luksemburg |

17 | Soome |

18 | Taani |

21 | Portugal |

23 | Kreeka |

IRL | Iirimaa |

Ristküliku lähedal peab olema ka direktiivi 70/156/EMÜ VII lisas nimetatud tüübikinnitusnumbri 4 numbrist koosnev "baaskinnitusnumber", millele eelneb kaks numbrit, mis näitavad EÜ tüübikinnituse andmise päeval direktiivis 70/220/EMÜ tehtud kõige hilisema peamise tehnilise muudatuse järjekorranumbrit. Käesolevas direktiivis on järjekorranumber 00.

5.3. Punktis 5.2 nimetatud tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

5.4. Käesoleva lisa 3. liites on esitatud eespool nimetatud tüübikinnitusmärgi ja -andmete järjestuse näited.

6. NÕUDED

6.1. Üldnõuded

6.1.1. Varukatalüüsjärelpõleti peab olema konstrueeritud, valmistatud ning paigaldatud nii, et sõiduk säilitaks vastavuse käesoleva direktiivi sätetele; saasteainete heitkoguseid peab saama tõhusalt piirata sõiduki kogu tavapärase kasutusaja jooksul harilikes kasutustingimustes.

6.1.2. Varukatalüüsjärelpõleti tuleb paigaldada täpselt samale kohale, kus asus originaalkatalüüsjärelpõleti, ning hapnikuanduri (hapnikuandurite) asetust väljalaskesüsteemis (kui neid kasutatakse) ei tohi muuta.

6.1.3. Kui originaalkatalüüsjärelpõletis on termokaitse, siis peab ka varukatalüüsjärelpõleti olema võrdväärse termokaitsega.

6.1.4. Varukatalüüsjärelpõleti peab olema kulumiskindel, seega konstrueeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et oleks tagatud asjakohane korrosiooni- ja oksüdatsioonikindlus sõiduki kasutamistingimusi silmas pidades.

6.2. Heitkogustega seotud nõuded

Käesoleva lisa punktis 3.3.1 nimetatud sõidukile (sõidukitele), mis on varustatud selle tüübi varukatalüüsjärelpõletiga, millele taotletakse tüübikinnitust, tehakse I tüübi katsetus käesoleva direktiivi vastava lisa tingimuste kohaselt, et võrrelda varukatalüüsjärelpõleti ja originaalkatalüüsjärelpõleti töövõimet allpool kirjeldatud menetluse kohaselt.

6.2.1. Võrdlusaluse kindlaksmääramine

Sõidukile (sõidukitele) tuleb paigaldada originaalkatalüüsjärelpõleti (vaata punkt 3.3.1), mis sõidetakse sisse 12 linnavälise sõidutsükliga (I tüübi katsetuse teine osa).

Pärast nimetatud eelkonditsioneerimist hoitakse sõidukit (sõidukeid) ruumis, mille temperatuur on suhteliselt konstantne, püsides vahemikus 293—303 K (20—30 °C). Kõnesolev konditsioneerimine kestab vähemalt kuus tundi, kuni mootoriõli ja jahutusvedeliku temperatuur saavutab ruumi temperatuuri ±2 K. Seejärel tehakse kolm I tüübi katsetust.

6.2.2. Heitgaasikatse varukatalüüsjärelpõletiga

Katsesõiduki (katsesõidukite) originaalkatalüüsjärelpõleti asendatakse varukatalüüsjärelpõletiga (vaata punkt 3.3.2), mis sõidetakse sisse 12 linnavälise sõidutsükliga (I tüübi katsetuse teine osa).

Pärast nimetatud eelkonditsioneerimist hoitakse sõidukit (sõidukeid) ruumis, mille temperatuur on suhteliselt konstantne, püsides vahemikus 293—303 K (20—30 °C). Kõnesolev konditsioneerimine kestab vähemalt kuus tundi, kuni mootoriõli ja jahutusvedeliku temperatuur saavutab ruumi temperatuuri ±2 K. Seejärel tehakse kolm I tüübi katsetust.

6.2.3. Varukatalüüsjärelpõletiga varustatud sõidukite saasteainekoguste hindamine

Originaalkatalüüsjärelpõletiga katsesõiduk (katsesõidukid) peab (peavad) vastama sõiduki (sõidukite) tüübikinnitusnõuetes ettenähtud piirväärtustele, kusjuures vajaduse korral võetakse arvesse sõiduki (sõidukite) tüübikinnituse ajal kasutatud halvenemiskoefitsiendid.

Varukatalüüsjärelpõletiga varustatud sõiduki (sõidukite) heitkogustega seotud nõuded loetakse täidetuiks, kui tulemused (CO, HC + NOx ja tahked osakesed) seoses iga reguleeritava saasteainega vastavad järgmistele nõuetele:

M ≤ 0,85 S + 0,4 G (1)

M ≤ G (2),

kus:

M on ühe saasteaine (CO või tahked osakesed) või kahe saasteaine heitkoguste summa (HC + NOx) keskmine väärtus, mis on saadud kolmes I tüübi katsetuses varukatalüüsjärelpõletiga.

S on ühe saasteaine (CO või tahked osakesed) või kahe saasteaine heitkoguste summa (HC + NOx) keskmine väärtus, saadud kolmes I tüübi katsetuses originaalkatalüüsjärelpõletiga.

G on ühe saasteaine (CO või tahked osakesed) või kahe saasteaine heitkoguste summa (HC + NOx) piirväärtus sõiduki (sõidukite) tüübikinnituse kohaselt, mis on vajaduse korral jagatud vastavalt punktile 6.4 kindlaksmääratud halvenemiskoefitsientidega.

Juhul kui tüübikinnitust taotletakse ühe sõidukitootja eri tüüpi sõidukitele ning tingimusel, et kõnealustele eri tüüpi sõidukitele on paigaldatud sama tüüpi originaalkatalüüsjärelpõleti, võib I tüübi katsetus piirduda vähemalt kahe sõidukiga, mis on valitud kokkuleppel tüübikinnituse eest vastutava tehnilise teenistusega.

6.3. Müra ja väljalaske vasturõhuga seotud nõuded

Varukatalüüsjärelpõleti peab vastama direktiivi 70/157/EMÜ II lisa tehnilistele nõuetele.

6.4. Kulumiskindlusega seotud nõuded

Varukatalüüsjärelpõleti peab vastama käesoleva direktiivi I lisa punkti 5.3.5 nõuetele, see tähendab, V tüübi katsetuse nõuetele või halvenemiskoefitsientidele allpool esitatud tabelis, mis sisaldab I tüübi katsetuse tulemusi.

Tabel XIII.6.4

Mootori kategooria | Halvenemiskoefitsiendid |

CO | HC + NOx | Tahked osakesed |

Ottomootor | 1,2 | 1,2 | — |

Diiselmootor | 1,1 | 1,0 | 1,2 |

7. TÜÜBI JA TÜÜBIKINNITUSTE MUUDATUSED

Käesoleva direktiivi kohaselt kinnitatud tüübi muutmisel kohaldatakse direktiivi 70/156/EMÜ artikli 5 sätteid.

8. TOODANGU VASTAVUS

Toodangu vastavust käsitlevad meetmed võetakse direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 10 sätestatud korras.

8.2. Erisätted

8.2.1. Direktiivi 70/156/EMÜ X lisa punktis 2.2 nimetatud kontrollimised peavad hõlmama vastavust käesoleva lisa punktis 2.3 määratletud karakteristikutele.

8.2.2. Direktiivi 70/156/EMÜ X lisa punkti 2.4.4 kohaldamisel võib teha käesoleva lisa punktis 6.2 (heitkogustega seotud nõuded) kirjeldatud katsed. Sellisel juhul võib tüübikinnituse omanik taotleda teist võimalust, mille kohaselt kasutatakse võrdlusalusena originaalkatalüüsjärelpõleti asemel seda varukatalüüsjärelpõletit, mida kasutati tüübikinnituskatsetustes (või mõnda muud näidist, mille vastavus kinnitatud tüübile on tõestatud). Kontrollitava näidisega mõõdetud heitkoguste väärtused ei tohi keskmiselt olla üle 15 % suuremad kui võrdlusnäidisega mõõdetud keskmised väärtused.

1. liide

TEATIS nr … seoses varukatalüüsjärelpõletite EÜ tüübikinnitusega (direktiiv 70/220/EMÜ, viimati muudetud direktiiviga …)

Allpool toodud teave esitatakse vajaduse korral kolmes eksemplaris ja see peab sisaldama sisukorda. Kõik joonised tuleb esitada vastavas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikult A4 formaadis paberil või A4 formaadis voldikul. Võimalikud fotod peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui süsteemid, osad või eraldi seadmestikud sisaldavad elektroonilisi kontrollseadmeid, tuleb esitada andmed nende töötamise kohta.

+++++ TIFF +++++

2. liide

Näidis

(Suurim formaat: A4 (210 mm × 297 mm))

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

I JAGU

+++++ TIFF +++++

II JAGU

Addndum

EÜ tüübikinnitustunnistuse nr … juurde

seoses mootorsõidukite varukatalüüsjärelpõleti kui eraldi seadmestiku tüübikinnitusega direktiivi 70/220/EMÜ, viimati muudetud direktiiviga …, kohaselt

+++++ TIFF +++++

3. liide

EMÜ tüübikinnitustähise näidis

(vaata käesoleva lisa punkt 5.2)

+++++ TIFF +++++

Varukatalüüsjärelpõleti osale kinnitatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane tüüp on kinnitatud Prantsusmaal (e2) käesoleva direktiivi kohaselt. Tüübikinnituse numbri kaks esimest kohta (00) viitavad direktiivi 70/220/EMÜ kõige hilisemate muudatuste järjekorranumbrile. Neli järgmist kohta (1234) moodustavad tüübikinnitusasutuse poolt varukatalüüsjärelpõletile antud baaskinnitusnumbri.

"

[1] Mittevajalik maha tõmmata."

[1] Väärtus tuleb määrata standardtingimustes (293,2 K (20 °C) ning 101,3 kPa).

[2] See meetod ei tarvitse võimaldada korrodeerivate ainete olemasolu täpset määramist, kui näidis sisaldab korrosioonitõrjeaineid või muid kemikaale, mis vähendavad näidise korrodeerivat mõju vaskplaadil. Seetõttu on nimetatud ühendite lisamine keelatud, kui lisamise ainus eesmärk on katsetulemuste mõjutamine.

[3] Väärtus tuleb määrata standardtingimustes (293,2 K (20 °C) ning 101,3 kPa).

[1] Nagu see on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ II lisa A jaos.

[2] Käesolevat lisa ei kohaldata varukatalüüsjärelpõletite suhtes, mis on mõeldud paigaldamiseks pardadiagnostikaseadmega (OBD) varustatud M1- ja N1-kategooria sõidukitele.

--------------------------------------------------