Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document DD_2004_13_021_ET_TOC

Euroopa Liidu Teataja
Erivaljaanne 2004
13.Tööstuspoliitika ja siseturg
Koïde 21

  The HTML format is unavailable in your User interface language.

15.9.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 253/20


KAHEKÜMNE KOLMAS KOMISJONI DIREKTIIV 98/62/EÜ,

3. september 1998,

millega kohandatakse tehnika arengule liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamist käsitleva direktiivi 76/768/EMÜ II, III, VI ja VII lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamist käsitlevat nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/768/EMÜ, (1) viimati muudetud komisjoni direktiiviga 98/16/EÜ, (2) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

olles konsulteerinud kosmetoloogia teaduskomiteega

ning arvestades, et:

värskete teaduslike andmete puudumisel eelkõige pikaajalise mürgisuse osas, soovitab kosmetoloogia teaduskomitee keelata moskene ja musk tibetene kasutamise kosmeetikatoodetes, sest need võivad olla ohtlikud tarbijate tervisele;

kosmeetikatööstuse esitatud andmetel põhinev strontsiumkloriidi uus toksikoloogiline hinnang näitab, et selle aine kasutamisala võib ohutult laiendada šampoonidele ja näohooldustoodetele, kui ei ületata selle suurimat lubatud sisaldust;

kõige uuemate teadus- ja tehnikauuringute tulemuste põhjal võib bensalkooniumkloriidi, bromiidi ja sahharinaati kosmeetikatoodetes säilitusainetena kasutada, kui direktiivi nõuded on täidetud;

kõige uuemate teadus- ja tehnikauuringute ja nendest saadud andmete põhjal võib 3-jodo-2-propünüülbutüülkarbamaati (jodopropünüülbutüülkarbamaati) kosmeetikatoodetes säilitusainena ajutiselt kasutada, kui teatavad tingimused sisalduse ja kasutamise osas on täidetud;

kõige uuemate teadus- ja tehnikauuringute andmete põhjal võib fenool, 2-(2H-benso-asotriasool-2-üül)-4-metüül-6-(2-metüül-3-(1,3,3,3-tetrametüül-1-(trimetüülsilüül)oksü)-disiloksanüül)propüüli) (diometrisool trisiloksaani) UV-filtrina kosmeetikatoodetes kasutada, kui direktiivi nõuded on täidetud;

kõige uuemate teadus- ja tehnikauuringute tulemuste põhjal võib bensoehape, 4,4-((6-(((1,1-dimetüületüül)amino)karbonüül)fenüül)amino)1,3,5-triasiin-2,4-diüül)diamino)bis-, bis(2-etüülheksüül)estrit kosmeetikatoodetes ultraviolettfiltrina kasutada;

kõige uuemate teadus- ja tehnikauuringute tulemuste põhjal võib etoksüülitud etüül-4-aminobensoaati (PEG-25 PABA), isopentüül-4-metoksütsinnamaati, 2,4,6-trianiliin-(p-karbo-2'-etüülheksüül-1'-oksü)-1,3,5-triasiini ja 2-etüülheksüülsalitsülaati (oktüülsalitsülaat) kosmeetikatoodetes UV-filtrina kasutada, kui direktiivi nõuded on täidetud;

kõige uuemate teadus- ja tehnikauuringute tulemuste põhjal võib 3-(4'-metüülbensülideen)-d-1-kamprit ja 3-bensülideenkamprit kosmeetikatoodetes UV-filtrina kasutada;

käesolevas direktiivis ettenähtud meetmed on kooskõlas kosmeetikatoodete sektoris tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamist käsitlevate direktiivide tehnika arengule kohandamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 76/768/EMÜ muudetakse lisa kohaselt.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et lisas ettenähtud ainete puhul ei vii ühenduses registrisse kantud tootjad ega importijad alates 1. juulist 1999 turule tooteid, mis ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et lõikes 1 nimetatud tooteid, mis sisaldavad lisas ettenähtud aineid, ei müüda ega tarnita muul viisil lõpptarbijale pärast 30. juunit 2000.

Artikkel 3

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juunil 1999. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. september 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169.

(2)  EÜT L 77, 14.3.1998, lk 44.


LISA

Direktiivi 76/768/EMÜ lisasid muudetakse järgmiselt.

1.

II lisas

Lisatakse järgmised viitenumbrid:

421.   1,1,3,3,5-pentametüül-4,6-dinitroindaan (moskene)

422.   5-tert – butüül-1,2,3-trimetüül-4,6-dinitrobenseen (musk tibetene)”.

2.

III lisas

Viitenumbrit 57 muudetakse järgmiselt:

“57

Strontsiumkloriidheksahüdraat

a)   Hambapasta

3,5 %, arvutatud strontsiumina. Kui segatud muude lubatud strontsiumiühenditega, ei tohi strontsiumi üldsisaldus ületada 3,5 %.

 

Sisaldab strontsiumkloriidi. Laste puhul ei ole soovitav tihti kasutada.

 

b)   Šampoon ja näohooldustooted

2,1 %, arvutatud strontsiumina. Kui segatud muude lubatud strontsiumiühenditega, ei tohi strontsiumi üldsisaldus ületada 2,1 %.”

 

 

3.

VI lisas

a)

1. osa

Lisatakse järgmine viitenumber:

“a

b

c

d

e

54

Bensalkooniumkloriid, bromiid ja sahharinaat (+)

0,1 %, arvutatud bensalkooniumkloriidina

 

Vältida silma sattumist”

b)

2. osa

Viitenumber 16 jäetakse välja.

Viitenumbrite 21 ja 29 all asendatakse kuupäev “30.6.1998” kuupäevaga “30.6.1999”.

Muudetakse ka viitenumbrit 29:

“a

b

c

d

e

29

3-jodo-2-propünüülbutüülkarbamaat (jodopropünüülbutüülkarbamaat)

0,05 %

Mitte suuhügieeni- ja huuletoodete puhul”

 

4.

VII lisas

a)

1. osa

Lisatakse järgmised viitenumbrid:

“a

b

c

d

e

13

Etoksüülitud etüül-4-aminobensoaat (PEG-25 PABA)

10 %

 

 

14

Isopentüül-4-metoksütsinnamaat (isoamüül-p – metoksütsinnamaat)

10 %

 

 

15

2,4,6-trianiliin-(p-karbo-2'-etüülheksüül-1'-oksü)-1,3,5-triasoon (oktüültriasoon)

5 %

 

 

16

Fenool, 2-(2H-benso-asotriasool-2-üül)-4-metüül-6-(2-metüül-3-(1,3,3,3-tetrametüül-1-(trimetüülsilüül)oksü)-disiloksanüül)propüül) (diometrisool trisiloksaan)

15 %

 

 

17

Bensoehape, 4,4-((6-(((1,1-dimetüületüül)amino)karbonüül)fenüül)amino)1,3,5-triasiin-2,4-diüül)diamino)bis-, bis(2-etüülheksüül)ester)

10 %

 

 

18

3-(4'-metüülbensülideen)-d-1-kamper (4-metüülbensülideenkamper)

4 %

 

 

19

3-bensülideenkamper (3-bensülideenkamper)

2 %

 

 

20

2-etüülheksüülsalitsülaat (oktüülsalitsülaat)

5 %”

 

 

b)

2. osa

Viitenumbrid 2, 6, 12, 25, 26 ja 32 jäetakse välja.

Viitenumbrite 5, 17 ja 29 all asendatakse kuupäev “30.6.1998” kuupäevaga “30.6.1999”.


16.9.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 254/28


KOMISJONI OTSUS,

4. september 1998,

üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgside telefonirakenduste nõuete ühise tehnilise normi kohta, II faas (2. väljaanne)

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 2561 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/542/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/13/EÜ telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ja satelliitside maajaamaseadmete kohta, sealhulgas nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

ning arvestades, et:

komisjon on vastu võtnud meetmed selliste lõppseadmete tüübi kindlaksmääramise kohta, mille jaoks nõutakse ühist tehnilist normi, ning selgituse kõnealuse normi reguleerimisala kohta artikli 7 lõike 2 esimese taande kohaselt;

tuleks vastu võtta vastavad ühtlustatud standardid või nende osad, millega rakendatakse ühisteks tehnilisteks normideks muudetavaid olulisi nõudeid;

tootjate turulepääsu järjepidevuse tagamiseks on vaja komisjoni otsuse 96/629/EÜ (2) alusel kinnitatud seadmete kohta kehtestada üleminekusätted;

otsus 96/629/EÜ tuleks alates üleminekuperioodi lõpust kehtetuks tunnistada;

otsus 97/527/EÜ (3) tuleks tunnistada kehtetuks 24. oktoobril 1998;

ettepanek on esitatud komiteele (ACTE) kooskõlas artikli 29 lõikega 2;

käesoleva otsusega vastuvõetav ühine tehniline norm on kooskõlas ACTE arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga ühendatavate lõppseadmete suhtes, mis kuuluvad artikli 2 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse.

2.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ühine tehniline norm, mis hõlmab nõudeid pidevmodulatsiooniga üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgsidevõrgu lõppseadmete telefonirakendustele, mis töötavad sagedusalas 900 MHz kanalisammuga 200 kHz ja mille edastuskanalid töötavad ajajaotusliku ühispöörduse põhimõttel.

Artikkel 2

1.   Ühine tehniline norm sisaldab asjaomase standardiorganisatsiooni koostatud ühtlustatud standardeid ja rakendab kohaldatavuse piires direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktis g nimetatud olulisi nõudeid. Viide standardile on esitatud I lisas. Kohaldamisele kuuluvad osad on esitatud II lisas.

2.   Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvad lõppseadmed on kooskõlas lõikes 1 nimetatud ühise tehnilise normiga ning vastavad direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktides a ja b nimetatud olulistele nõuetele ja kõigis muudes kohaldatavates direktiivides, eelkõige nõukogu direktiivides 73/23/EMÜ (4) ja 89/336/EMÜ (5) sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 osutatud lõppseadmete puhul kasutavad direktiivi 98/13/EÜ artiklis 10 nimetatud menetlusi teostama määratud teavitatud asutused artikli 2 lõikes 1 nimetatud ühtlustatud standardi kohaldatavaid osi või tagavad nende kasutamise pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 4

1.   Otsus 96/629/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 4. detsembrist 1998.

2.   Otsuse 96/629/EÜ kohaselt kinnitatud lõppseadmeid võib jätkuvalt siseriiklikule turule viia ja kasutusele võtta.

3.   Otsus 97/527/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 24. oktoobrist 1998.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 4. september 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 74, 12.3.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 282, 1.11.1996, lk 75.

(3)  EÜT L 215, 7.8.1997, lk 57.

(4)  EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29.

(5)  EÜT L 139, 23.5.1989, lk 19.


I LISA

Viide kohaldatavale ühtlustatud standardile

Otsuse artiklis 2 viidatakse järgmisele ühtlustatud standardile:

Euroopa digitaalne mobiilsidesüsteem (2. faas); globaalse mobiilsidesüsteemi (GSM) liikuvate jaamade ühendamisnõuded; telefonitehnika

ETSI

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

ETSI sekretariaat

TBR 20, 3. väljaanne, veebruar 1998

(eessõna välja arvatud)

Lisateave

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut on tunnustatud direktiiviga 83/189/EMÜ. (1)

Eespool nimetatud ühtlustatud standard on koostatud direktiivis 83/189/EMÜ sätestatud asjaomase korra kohaselt.

Eespool nimetatud ühtlustatud standardi tervikteksti võib saada järgmistelt aadressidelt:


Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

650, route des Lucioles

F-06921 Sophia Antipolis

Cedex

Euroopa Ühenduste Komisjon

DG XIII/A/2 — (BU 31, 1/7)

Rue de la Loi/Wetstraat 200

B-1049 Brussels

või muult organisatsioonilt, kes vastutab ETSI standardite kättesaadavaks muutmise eest; selliste organisatsioonide nimekiri on Internetis (aadressil www.ispo.cec.be).


(1)  EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.


II LISA

TBR 20 kohaldatavad osad

TBR 20 nõue

TBR 20 nõue

TBR 20 nõue

TBR 20 nõue

TBR 20 nõue

TBR 20 nõue

14.4.3

30.1

30.2

30.3

30.4

30.5.1

30.6.2

30.7.1

32.2

32.3

32.4

32.7

32.8

32.9

 

 

 

 


16.9.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 254/32


KOMISJONI OTSUS,

4. september 1998,

raadiosagedusalas DCS 1 800 töötavate II faasi üldkasutatavate mobiilsidevõrkude liikuvate jaamade telefonirakenduse nõuete ühise tehnilise normi kohta (2. väljaanne)

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 2562 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/543/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/13/EÜ telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ja satelliitside maajaamaseadmete kohta, sealhulgas nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 2 teist taanet,

ning arvestades, et:

komisjon on vastu võtnud meetme selliste lõppseadmete tüübi kindlaksmääramise kohta, mille jaoks nõutakse ühist tehnilist normi, ning selgituse kõnealuse normi reguleerimisala kohta artikli 7 lõike 2 esimese taande kohaselt;

tuleks vastu võtta vastavad ühtlustatud standardid või nende osad, millega rakendatakse ühisteks tehnilisteks normideks muudetavaid olulisi nõudeid;

tootjate turulepääsu järjepidevuse tagamiseks on vaja komisjoni otsuse 97/529/EÜ (2) alusel kinnitatud seadmete kohta kehtestada üleminekusätted;

otsus 97/529/EÜ tuleks alates üleminekuperioodi lõpust kehtetuks tunnistada;

ettepanek on esitatud komiteele (ACTE) kooskõlas artikli 29 lõikega 2;

käesoleva otsusega vastuvõetav ühine tehniline norm on kooskõlas ACTE arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga ühendatavate lõppseadmete suhtes, mis kuuluvad artikli 2 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse.

2.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ühine tehniline norm, mis hõlmab nõudeid pidevmodulatsiooniga üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgsidevõrgu lõppseadmete telefonirakendustele, mis töötavad sagedusalas 1 800 MHz kanalisammuga 200 kHz ja mille edastuskanalid töötavad ajajaotusliku ühispöörduse põhimõttel. Käesolevat otsust kohaldatakse ka lõppseadmete suhtes, mis töötavad nii sagedusalas 900 MHz kui ka 1 800 MHz.

Artikkel 2

1.   Ühine tehniline norm sisaldab asjaomase standardiorganisatsiooni koostatud ühtlustatud standardeid ja rakendab kohaldatavuse piires direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktis g nimetatud olulisi nõudeid. Viide standardile on esitatud I lisas. Kohaldamisele kuuluvad osad on esitatud II lisas.

2.   Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvad lõppseadmed on kooskõlas lõikes 1 nimetatud ühise tehnilise normiga ning vastavad direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktides a ja b nimetatud olulistele nõuetele ja kõigis muudes kohaldatavates direktiivides, eelkõige nõukogu direktiivides 73/23/EMÜ (3) ja 89/336/EMÜ (4) sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 osutatud lõppseadmete puhul kasutavad direktiivi 98/13/EÜ artiklis 10 nimetatud menetlusi teostama määratud teavitatud asutused artikli 2 lõikes 1 nimetatud ühtlustatud standardi kohaldatavaid osi või tagavad nende kasutamise pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 4

1.   Otsus 97/529/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 4. detsembrist 1998.

2.   Otsuse 97/529/EÜ kohaselt kinnitatud lõppseadmeid võib jätkuvalt siseriiklikule turule viia ja kasutusele võtta.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 4. september 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 74, 12.3.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 215, 7.8.1997, lk 65.

(3)  EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29.

(4)  EÜT L 139, 23.5.1989, lk 19.


I LISA

Viide kohaldatavale ühtlustatud standardile

Otsuse artiklis 2 viidatakse järgmisele ühtlustatud standardile:

Digitaalne mobiilsidesüsteem (2. faas); telefonirakendused; raadiosagedusalas DCS 1 800 ja GSM lisasagedusalas 900 töötavate liikuvate jaamade ühendamisnõuded

ETSI

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

ETSI sekretariaat

TBR 32, 2. väljaanne: märts 1998

(eessõna välja arvatud)

Lisateave

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut on tunnustatud direktiiviga 83/189/EMÜ (1).

Eespool nimetatud ühtlustatud standard on koostatud direktiivis 83/189/EMÜ sätestatud asjaomase korra kohaselt.

Eespool nimetatud ühtlustatud standardi tervikteksti võib saada järgmistelt aadressidelt:


Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

650, route des Lucioles

F-06921 Sophia Antipolis Cedex

Euroopa Ühenduste Komisjon

DG XIII/A/2 — (BU 31, 1/7)

Rue de la Loi/Wetstraat 200

B-1049 Brussels

või muult organisatsioonilt, kes vastutab ETSI standardite kättesaadavaks muutmise eest; selliste organisatsioonide nimekiri on Internetis (aadressil www.ispo.cec.be).


(1)  EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.


II LISA

TBR 32 kohaldatavad osad

TBR 32 nõue

TBR 32 nõue

TBR 32 nõue

TBR 32 nõue

TBR 32 nõue

TBR 32 nõue

14.4.3

30.1

30.2

30.3

30.4

30.5.1

30.6.2

30.7.1

32.2

32.3

32.4

32.7

32.8

32.9

 

 

 

 


19.9.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 257/35


KOMISJONI DIREKTIIV 98/66/EÜ,

4. september 1998,

millega muudetakse direktiivi 95/31/EÜ, millega nähakse ette toiduainetes kasutatavate magusainete puhtuse erikriteeriumid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/107/EMÜ toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/34/EÜ, (2) eriti selle artikli 3 lõike 3 punkti a,

olles konsulteerinud toidu teaduskomiteega

ning arvestades, et:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiivis 94/35/EÜ (toiduainetes kasutatavate magusainete kohta, (3) muudetud direktiiviga 96/83/EÜ (4)) loetletakse ained, mida võib kasutada magusainetena toiduainetes;

komisjoni 5. juuli 1995. aasta direktiivis 95/31/EÜ, millega nähakse ette toiduainetes kasutatavate magusainete puhtuse erikriteeriumid, (5) kehtestatakse direktiivis 94/35/EÜ nimetatud magusainete puhtuse kriteeriumid;

tehnika arengut silmas pidades on vaja muuta direktiiviga 95/31/EÜ isomalti (E 953) jaoks kehtestatud puhtusekriteeriume; seega on kõnealust direktiivi vaja kohandada;

tuleb arvesse võtta FAO/WHO toidu lisaainete ühise ekspertkomisjoni (JECFA) poolt Codex Alimentarius′es esitatud magusainete spetsifikatsioone ja analüüsimeetodeid;

kui toiduainetes kasutatavate lisaainete valmistamisel on kasutatud selliseid tootmismeetodeid või lähteaineid, mis erinevad märkimisväärselt toidu teaduskomitee hinnangus käsitletutest või käesolevas direktiivis nimetatutest, esitatakse need lisaained toidu teaduskomiteele, et viidaks läbi täielik hindamine rõhuasetusega puhtusekriteeriumidel;

käesolevas direktiivis ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise toidukomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 95/31/EÜ lisas asendatakse isomalti (E 953) käsitlev tekst käesoleva direktiivi lisa tekstiga.

Artikkel 2

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 1. juulit 1999. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 4. september 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27.

(2)  EÜT L 237, 10.9.1994, lk 1.

(3)  EÜT L 237, 10.9.1994, lk 3.

(4)  EÜT L 48, 19.2.1997, lk 16.

(5)  EÜT L 178, 28.7.1995, lk 1.


LISA

“E 953 — ISOMALT

Sünonüümid

Hüdrogeenitud isomaltuloos, hüdrogeenitud palatinoos.

Määratlus

Keemiline nimetus

Isomalt on hüdrogeenitud mono- ja disahhariidide segu, mille peamised koostisained on disahhariidid:

6-O-α-D-glükopüranosüül-D-sorbitool (1,6-GPS) ja 1-O-α-D-glükopüranosüül-D-mannitooldihüdraat (1,1-GPM)

Keemiline valem

6-O-α-D-glükopüranosüül-D-sorbitool: C12H24O11

1-O-α-D-glükopüranosüül-D-mannitooldihüdraat: C12H24O11.2H2O

Suhteline molekulmass

6-O-α-D-glükopüranosüül-D-sorbitool: 344,32

1-O-α-D-glükopüranosüül-D-mannitooldihüdraat: 380,32

Analüüs

Sisaldab hüdrogeenitud mono- ja disahhariide vähemalt 98 % ning 6-O-α-D-glükopüranosüül-D-sorbitooli ja 1-O-α-D-glükopüranosüül-D-mannitooldihüdraadi segu vähemalt 86 % veevabast ainest.

Kirjeldus

Lõhnatu, valge värvusega kergelt hügroskoopne kristalne mass.

Identifitseerimine

A. Lahustuvus

Vees lahustuv, etanoolis raskesti lahustuv.

B. Õhekihikromatograafia

Uuritakse õhekihikromatograafia abil, kasutades plaati, mis on kaetud ligikaudu 0,2 mm paksuse kromatograafias kasutatava silikageeli kihiga. Kromatogrammi peamised laigud on 1,1-GPM ja 1,6-GPS laigud.

Puhtus

Veesisaldus

Mitte üle 7 % (Karl Fischeri meetod)

Sulfaattuhk

Mitte üle 0,05 % kuivaines

D-mannitool

Mitte üle 3 %

D-sorbitool

Mitte üle 6 %

Redutseerivad suhkrud

Mitte üle 0,3 %, ümber arvutatuna glükoosi sisalduseks kuivaines

Nikkel

Mitte üle 2 mg/kg kuivaines

Arseen

Mitte üle 3 mg/kg kuivaines

Plii

Mitte üle 1 mg/kg kuivaines

Raskmetallid (ümber arvutatuna pliiks)

Mitte üle 10 mg/kg kuivaines”


15.10.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/30


KOMISJONI OTSUS,

16. september 1998,

üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgside üldiste ühendamisnõuete tehnilise normi kohta, II etapp (2. väljaanne)

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 2720 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/574/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/13/EÜ telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ja satelliitside maajaamaseadmete kohta, sealhulgas nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 2 teist taanet,

ning arvestades, et:

komisjon on vastu võtnud meetme selliste telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete kindlaksmääramise kohta, mille jaoks nõutakse ühist tehnilist normi, ning selgituse kõnealuse normi reguleerimisala kohta artikli 7 lõike 2 esimese taande kohaselt;

tuleks vastu võtta vastavad ühtlustatud standardid või nende osad, millega rakendatakse ühisteks tehnilisteks normideks muudetavaid olulisi nõudeid;

tootjate turulepääsu järjepidevuse tagamiseks on vaja komisjoni otsuse 96/630/EÜ (2) alusel kinnitatud seadmete kohta kehtestada üleminekusätted;

otsus 96/630/EÜ tuleks alates üleminekuperioodi lõpust kehtetuks tunnistada;

komisjoni otsus 97/526/EÜ (3) tuleks tunnistada kehtetuks 24. oktoobril 1998;

ettepanek on esitatud komiteele (ACTE) kooskõlas artikli 29 lõikega 2;

käesoleva otsusega vastuvõetav ühine tehniline norm on kooskõlas ACTE arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga ühendatavate lõppseadmete suhtes, mis kuuluvad artikli 2 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse.

2.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ühine tehniline norm, mis hõlmab juurdepääsunõudeid pidevmodulatsiooniga üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgsidevõrgu lõppseadmete puhul, mis töötavad sagedusalas 900 MHz kanalisammuga 200 kHz ja mille edastuskanalid töötavad ajajaotusliku ühispöörduse põhimõttel.

Artikkel 2

1.   Ühine tehniline norm sisaldab asjaomase standardiorganisatsiooni koostatud ühtlustatud standardit ja rakendab kohaldatavuse piires direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktides c–f nimetatud olulisi nõudeid. Viide standardile on esitatud I lisas. Kohaldamisele kuuluvad osad on esitatud II lisas.

2.   Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvad lõppseadmed on kooskõlas lõikes 1 nimetatud ühise tehnilise normiga ning vastavad direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktides a ja b nimetatud olulistele nõuetele ja kõigis muudes kohaldatavates direktiivides, eelkõige direktiivides 73/23/EMÜ (4) ja 89/336/EMÜ (5) sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 osutatud lõppseadmete puhul kasutavad direktiivi 98/13/EÜ artiklis 10 nimetatud menetlusi teostama määratud teavitatud asutused artikli 2 lõikes 1 nimetatud ühtlustatud standardi kohaldatavaid osi või tagavad nende kasutamise pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 4

1.   Otsus 96/630/EÜ tunnistatakse kehtetuks kolme kuu möödumisel käesoleva otsuse jõustumisest.

2.   Otsuse 96/630/EÜ kohaselt kinnitatud lõppseadmeid võib jätkuvalt siseriiklikule turule viia ja kasutusele võtta, kui kõnealune kinnitus on antud hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist.

3.   Otsus 97/526/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 24. oktoobrist 1998.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. september 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 74, 12.3.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 282, 1.11.1996, lk 79.

(3)  EÜT L 215, 7.8.1997, lk 54.

(4)  EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29.

(5)  EÜT L 139, 23.5.1989, lk 19.


I LISA

Viide kohaldatavale ühtlustatud standardile

Otsuse artiklis 2 viidatakse järgmisele ühtlustatud standardile:

Euroopa digitaalne mobiilsidesüsteem (2. faas);

globaalse mobiilsidesüsteemi (GSM) liikuvate jaamade ühendamisnõuded;

juurdepääs

ETSI

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

ETSI sekretariaat

TBR 19, 5. väljaanne: märts 1998

(eessõna välja arvatud)

Lisateave

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut on tunnustatud direktiiviga 83/189/EMÜ (1).

Eespool nimetatud ühtlustatud standard on koostatud direktiivis 83/189/EMÜ sätestatud asjaomase korra kohaselt.

Eespool nimetatud ühtlustatud standardi tervikteksti võib saada järgmistelt aadressidelt:


Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

650 route des Lucioles

F-06921 Sophia Antipolis

Cedex

Euroopa Ühenduste Komisjon,

DG XIII/A/2 — (BU 31, 1/7),

Rue de la Loi/Wetstraat 200,

B-1049 Brussels

või muult organisatsioonilt, kes vastutab ETSI standardite kättesaadavaks muutmise eest; selliste organisatsioonide nimekiri on Internetis aadressil www.ispo.cec.be.


(1)  EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.


II LISA

TBR 19 kohaldatavad osad (5. väljaanne)

TBR 19 nõuded

11.1.1

11.1.2

11.2

11.3

11.4

11.5

12.1.1

12.1.2

12.2.1

12.2.2

13.1

13.2

13.3-1

13.4

14.1.1.2

14.1.2.2

14.2.1

14.2.2

14.2.3

14.2.4

14.3

14.4.1

14.4.2

14.4.4

14.4.5

14.5.1

14.5.2

14.6.1

14.6.2

14.7.1

14.8.1

14.8.2

15

16

17.1

17.2

18

19.1

19.2

19.3

20.1

20.2

20.3

20.4

20.5

20.6

20.7

20.8

20.9

20.10

20.11

20.12

20.13

20.15

20.16

20.17

20.19

21.1

21.2

21.3.1

21.3.2

21.4

22

25.2.1.1.1

25.2.1.1.2.1

25.2.1.1.2.2

25.2.1.1.2.3

25.2.1.1.3

25.2.1.1.4

25.2.1.2.1

25.2.1.2.2

25.2.1.2.3

25.2.1.2.4

25.2.2.1

25.2.2.2

25.2.2.3

25.2.3

25.2.4.3

25.2.5.1

25.2.5.2

25.2.6.1

25.2.6.2

25.2.7

26.2.1.1

26.2.1.2

26.2.1.3

26.2.2

26.2.3

26.2.4 pr1

26.2.4 pr2

26.2.4 pr3

26.2.4 pr4

26.2.4 pr5

26.2.4 pr6

26.2.4 pr7

26.2.4 pr8

26.5.1

26.5.2.1.1

26.5.2.1.2

26.5.2.2

26.5.2.3

26.5.3.1

26.5.3.2

26.5.3.3

26.5.3.4

26.5.4.1

26.5.5.1.1.1

26.5.5.1.1.2

26.5.5.1.2

26.5.5.2.1

26.5.5.2.3

26.5.5.3.1.1

26.5.5.3.2

26.5.6.1.1

26.5.6.1.2

26.5.6.2.1

26.5.6.2.4

26.5.6.3

26.5.7.1.1

26.5.7.1.3

26.5.7.1.4

26.5.7.2

26.5.7.3

26.6.1.1

26.6.1.2

26.6.1.3

26.6.1.4

26.6.2.1.1

26.6.2.1.2

26.6.2.1.3

26.6.2.2

26.6.2.3.1

26.6.2.3.2

26.6.2.4

26.6.2.5

26.6.3.1

26.6.3.2

26.6.3.3

26.6.3.4

26.6.3.6

26.6.4.1

26.6.4.2.2

26.6.5.1-1

26.6.5.1-2

26.6.5.1-3

26.6.5.1-4

26.6.5.1-5

26.6.5.1-6

26.6.5.1-7

26.6.5.1-8

26.6.5.2-1

26.6.5.2-2

26.6.5.2-3

26.6.5.2-4

26.6.5.2-5

26.6.5.2-6

26.6.5.2-7

26.6.5.2-8

26.6.5.2-9

26.6.5.2-10

26.6.5.3-1

26.6.5.3-2

26.6.5.4-1

26.6.5.4-2

26.6.5.4-3

26.6.5.4-4

26.6.5.5.1

26.6.5.5.2

26.6.5.6

26.6.5.7

26.6.5.8

26.6.5.9

26.6.6.1

26.6.7.1

26.6.8.4

26.6.8.5

26.6.12.1

26.6.12.2

26.6.12.3

26.6.12.4

26.6.13.3

26.6.13.5

26.6.13.6

26.6.13.8

26.6.13.9

26.6.13.10

26.7.1

26.7.2.1

26.7.2.2

26.7.3.1

26.7.3.2

26.7.4.1

26.7.4.2.1

26.7.4.2.2-1

26.7.4.2.2-2

26.7.4.2.3

26.7.4.2.4 pr1

26.7.4.3.1

26.7.4.3.2

26.7.4.3.3

26.7.4.3.4

26.7.4.5.1

26.7.4.5.2

26.7.4.6

26.7.5.3

26.7.5.5

26.7.5.7.1

26.8.1.2.2.1

26.8.1.2.2.2

26.8.1.2.3.2

26.8.1.2.3.5

26.8.1.2.3.6

26.8.1.2.4.2

26.8.1.2.4.3

26.8.1.2.4.4

26.8.1.2.4.5

26.8.1.2.4.6

26.8.1.2.4.7

26.8.1.2.4.8

26.8.1.2.4.13

26.8.1.2.5.2

26.8.1.2.5.3

26.8.1.2.6.2

26.8.1.2.6.3

26.8.1.2.6.5

26.8.1.2.6.6

26.8.1.2.7.1

26.8.1.2.7.3

26.8.1.2.8.1

26.8.1.2.9.1

26.8.1.2.9.2

26.8.1.2.9.4

26.8.1.3.1.1

26.8.1.3.3.1

26.8.1.3.3.3

26.8.1.3.3.4

26.8.1.3.4.2

26.8.1.3.4.3

26.8.1.3.4.8

26.8.1.3.5.2

26.8.1.3.5.3

26.8.1.3.5.4

26.8.1.3.5.5

26.8.1.4.2.1

26.8.1.4.3.1

26.8.1.4.3.2

26.8.1.4.5.1

26.8.2.1

26.8.2.2

26.8.2.3

26.8.3

26.9.2

26.9.3

26.9.4

26.9.5

26.9.6.1.1

26.9.6.1.2

26.9.6.2.1

26.9.6.2.2

26.10.2.1

26.10.2.4.1

26.10.2.4.2

26.12.1

26.12.2.1

26.10.2.2

26.10.2.3

26.10.2.5

26.10.3.1

26.12.2.2

26.12.3

26.12.4

26.12.5

27.3

27.4

27.5

27.6

27.7

27.10

27.11.1.1

27.11.1.2

27.11.1.3

27.11.1.4

27.11.1.5

27.11.2.1

27.11.2.2

27.11.2.3

27.11.2.4

27.11.3

27.12.1

27.12.2

27.14.3

27.14.4

27.17.1.1

27.17.1.2

27.17.1.3

27.17.1.4

27.17.1.5.1

27.17.1.5.2

27.17.1.5.3

27.17.1.5.4

27.17.2.1.1

27.17.2.1.2

27.17.2.2

27.17.2.3

27.17.2.5

27.18.1

27.18.2

27.19

27.20

27.21.1

27.21.3

27.21.4

29.3.2.6.7

29.3.2.6.9

29.3.3.2

29.3.3.3

29.3.3.5

31.6.1.1

31.6.1.2

31.6.1.5

31.6.1.6

31.6.1.7

31.6.1.8

31.6.2.1

31.6.2.2

31.6.2.3

31.6.2.4

31.6.2.5

31.8.1.1

31.8.3.1

31.10

32.11

32.12

33.6

34.2.1

34.2.2

34.2.3

34.2.5.3

34.3

 

 

 


15.10.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/35


KOMISJONI OTSUS,

16. september 1998,

raadiosagedusalas GSM 1 800 töötavate II faasi üldkasutatavate digitaalsete mobiilsidevõrkude liikuvate jaamade üldiste ühendamisnõuete ühise tehnilise normi kohta (2. väljaanne)

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 2721 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/575/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/13/EÜ telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ja satelliitside maajaamaseadmete kohta, sealhulgas nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 2 teist taanet,

ning arvestades, et:

komisjon on vastu võtnud meetme selliste telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete kindlaksmääramise kohta, mille jaoks nõutakse ühist tehnilist normi, ning selgituse kõnealuse normi reguleerimisala kohta artikli 7 lõike 2 esimese taande kohaselt;

tuleks vastu võtta vastavad ühtlustatud standardid või nende osad, millega rakendatakse ühisteks tehnilisteks normideks muudetavaid olulisi nõudeid;

tootjate turulepääsu järjepidevuse tagamiseks on vaja komisjoni otsuse 97/528/EÜ (2) alusel kinnitatud seadmete kohta kehtestada üleminekusätted;

otsus 97/528/EÜ tuleks alates üleminekuperioodi lõpust kehtetuks tunnistada;

ettepanek on esitatud komiteele (ACTE) kooskõlas artikli 29 lõikega 2;

käesoleva otsusega vastuvõetav ühine tehniline norm on kooskõlas ACTE arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga ühendatavate lõppseadmete suhtes, mis kuuluvad artikli 2 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse.

2.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ühine tehniline norm, mis hõlmab juurdepääsunõudeid II etapi üldkasutatava digitaalse kärgsidevõrgu lõppseadmete puhul, mis töötavad sagedusalas DCS 1 800 kanalisammuga 200 kHz ja mille edastuskanalid töötavad ajajaotusliku ühispöörduse põhimõttel. Käesolevat otsust kohaldatakse ka lõppseadmete suhtes, mis töötavad nii sagedusalas GSM 900 kui ka GSM 1 800.

Artikkel 2

1.   Ühine tehniline norm sisaldab asjaomase standardiorganisatsiooni koostatud ühtlustatud standardit ja rakendab kohaldatavuse piires direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktides c–f nimetatud olulisi nõudeid. Viide standardile on esitatud I lisas. Kohaldamisele kuuluvad osad on esitatud II lisas.

2.   Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvad lõppseadmed on kooskõlas lõikes 1 nimetatud ühise tehnilise normiga ning vastavad direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktides a ja b nimetatud olulistele nõuetele ja kõigis muudes kohaldatavates direktiivides, eelkõige nõukogu direktiivides 73/23/EMÜ (3) ja 89/336/EMÜ (4) sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 osutatud lõppseadmete puhul kasutavad direktiivi 98/13/EÜ artiklis 10 nimetatud menetlusi teostama määratud teavitatud asutused artikli 2 lõikes 1 nimetatud ühtlustatud standardi kohaldatavaid osi või tagavad nende kasutamise pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 4

1.   Otsus 97/528/EÜ tunnistatakse kehtetuks kolme kuu möödumisel käesoleva otsuse jõustumisest.

2.   Otsuse 97/528/EÜ kohaselt kinnitatud lõppseadmeid võib jätkuvalt siseriiklikule turule viia ja kasutusele võtta, kui kõnealune kinnitus on antud hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. september 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 74, 12.3.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 215, 7.8.1997, lk 60.

(3)  EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29.

(4)  EÜT L 139, 23.5.1989, lk 19.


I LISA

Viide kohaldatavale ühtlustatud standardile

Otsuse artiklis 2 viidatakse järgmisele ühtlustatud standardile:

Digitaalne mobiilsidesüsteem (2. faas);

raadiosagedusalas DCS 1 800 ja GSM lisasagedusalas 900 töötavate liikuvate jaamade ühendamisnõuded;

juurdepääs

ETSI

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

ETSI sekretariaat

TBR 31, 2. väljaanne: 1998. aasta märts

(eessõna välja arvatud)

Lisateave

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut on tunnustatud direktiiviga 83/189/EMÜ (1).

Eespool nimetatud ühtlustatud standard on koostatud direktiivis 83/189/EMÜ sätestatud asjaomase korra kohaselt.

Eespool nimetatud ühtlustatud standardi tervikteksti võib saada järgmistelt aadressidelt:

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

650 route des Lucioles

F-06921 Sophia Antipolis Cedex

Euroopa Ühenduste Komisjon,

DG XIII/A/2 — (BU 31, 1/7),

Rue de la Loi/Wetstraat 200,

B-1049 Brussels

või muult organisatsioonilt, kes vastutab ETSI standardite kättesaadavaks muutmise eest; selliste organisatsioonide nimekiri on Internetis aadressil www.ispo.cec.be.


(1)  EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.


II LISA

TBR 31 kohaldatavad osad (2. väljaanne)

TBR 31 nõuded

11.1.1

11.1.2

11.2

11.3

11.4

11.5

12.1.1

12.1.2

12.2.1

12.2.2

13.1

13.2

13.3-1

13.4

14.1.1.2

14.1.2.2

14.2.1

14.2.2

14.2.3

14.2.4

14.3

14.4.1

14.4.2

14.4.4

14.4.5

14.5.1

14.5.2

14.6.1

14.6.2

14.7.1

14.8.1

14.8.2

15

16

17.1

17.2

18

19.1

19.2

19.3

20.1

20.2

20.3

20.4

20.5

20.6

20.7

20.8

20.9

20.10

20.11

20.12

20.13

20.15

20.16

20.17

20.19

20.20.1

20.20.2

21.1

21.2

21.3.1

21.3.2

21.4

22

25.2.1.1.1

25.2.1.1.2.1

25.2.1.1.2.2

25.2.1.1.2.3

25.2.1.1.3

25.2.1.1.4

25.2.1.2.1

25.2.1.2.2

25.2.1.2.3

25.2.1.2.4

25.2.2.1

25.2.2.2

25.2.2.3

25.2.3

25.2.4.3

25.2.5.1

25.2.5.2

25.2.6.1

25.2.6.2

25.2.7

26.2.1.1

26.2.1.2

26.2.1.3

26.2.2

26.2.3

26.2.4 pr1

26.2.4 pr2

26.2.4 pr3

26.2.4 pr4

26.2.4 pr5

26.2.4 pr6

26.2.4 pr7

26.2.4 pr8

26.5.1

26.5.2.1.1

26.5.2.1.2

26.5.2.2

26.5.2.3

26.5.3.1

26.5.3.2

26.5.3.3

26.5.3.4

26.5.4.1

26.5.5.1.1.1

26.5.5.1.1.2

26.5.5.1.2

26.5.5.2.1

26.5.5.2.3

26.5.5.3.1.1

26.5.5.3.2

26.5.6.1.1

26.5.6.1.2

26.5.6.2.1

26.5.6.2.4

26.5.6.3

26.5.7.1.1

26.5.7.1.3

26.5.7.1.4

26.5.7.2

26.5.7.3

26.6.1.1

26.6.1.2

26.6.1.3

26.6.1.4

26.6.2.1.1

26.6.2.1.2

26.6.2.1.3

26.6.2.2

26.6.2.3.1

26.6.2.3.2

26.6.2.4

26.6.2.5

26.6.3.1

26.6.3.2

26.6.3.3

26.6.3.4

26.6.3.6

26.6.4.1

26.6.4.2.2

26.6.5.1-1

26.6.5.1-2

26.6.5.1-3

26.6.5.1-4

26.6.5.1-5

26.6.5.1-6

26.6.5.1-7

26.6.5.1-8

26.6.5.2-1

26.6.5.2-2

26.6.5.2-3

26.6.5.2-4

26.6.5.2-5

26.6.5.2-6

26.6.5.2-7

26.6.5.2-8

26.6.5.2-9

26.6.5.2-10

26.6.5.3-1

26.6.5.3-2

26.6.5.4-1

26.6.5.4-2

26.6.5.4-3

26.6.5.4-4

26.6.5.5.1

26.6.5.5.2

26.6.5.6

26.6.5.7

26.6.5.8

26.6.5.9

26.6.6.1

26.6.7.1

26.6.8.4

26.6.8.5

26.10.2.1

26.10.2.2

26.10.2.3

26.10.2.5

26.10.3.1

26.6.12.1

26.6.12.2

26.6.12.3

26.6.12.4

26.6.13.3

26.6.13.5

26.6.13.6

26.6.13.8

26.6.13.9

26.6.13.10

26.7.1

26.7.2.1

26.7.2.2

26.7.3.1

26.7.3.2

26.7.4.1

26.7.4.2.1

26.7.4.2.2-1

26.7.4.2.2-2

26.7.4.2.3

26.7.4.2.4 pr1

26.7.4.3.1

26.7.4.3.2

26.7.4.3.3

26.7.4.3.4

26.7.4.5.1

26.7.4.5.2

26.7.4.6

26.7.5.3

26.7.5.5

26.7.5.7.1

26.8.1.2.2.1

26.8.1.2.2.2

26.8.1.2.3.2

26.8.1.2.3.5

26.8.1.2.3.6

26.8.1.2.4.2

26.8.1.2.4.3

26.8.1.2.4.4

26.8.1.2.4.5

26.8.1.2.4.6

26.8.1.2.4.7

26.8.1.2.4.8

26.8.1.2.4.13

26.8.1.2.5.2

26.8.1.2.5.3

26.8.1.2.6.2

26.8.1.2.6.3

26.8.1.2.6.5

26.8.1.2.6.6

26.8.1.2.7.1

26.8.1.2.7.3

26.8.1.2.8.1

26.8.1.2.9.1

26.8.1.2.9.2

26.8.1.2.9.4

26.8.1.3.1.1

26.8.1.3.3.1

26.8.1.3.3.3

26.8.1.3.3.4

26.8.1.3.4.2

26.8.1.3.4.3

26.8.1.3.4.8

26.8.1.3.5.2

26.8.1.3.5.3

26.8.1.3.5.4

26.8.1.3.5.5

26.8.1.4.2.1

26.8.1.4.3.1

26.8.1.4.3.2

26.8.1.4.5.1

26.8.2.1

26.8.2.2

26.8.2.3

26.8.3

26.9.2

26.9.3

26.9.4

26.9.5

26.9.6.1.1

26.9.6.1.2

26.9.6.2.1

26.9.6.2.2

26.11.2.1

26.11.2.2.1

26.11.2.2.2

26.11.2.3

26.11.3.1

26.11.3.2

26.11.5.1

26.12.1

26.12.2.1

26.12.2.2

26.12.3

26.12.4

26.12.5

27.3

27.4

27.5

27.6

27.7

27.10

27.11.1.1

27.11.1.2

27.11.1.3

27.11.1.4

27.11.1.5

27.11.2.1

27.11.2.2

27.11.2.3

27.11.2.4

27.11.3

27.12.1

27.12.2

27.14.3

27.14.4

27.17.1.1

27.17.1.2

27.17.1.3

27.17.1.4

27.17.1.5.1

27.17.1.5.2

27.17.1.5.3

27.17.1.5.4

27.17.2.1.1

27.17.2.1.2

27.17.2.2

27.17.2.3

27.17.2.5

27.18.1

27.18.2

27.19

27.20

27.21.1

27.21.3

27.21.4

29.3.2.6.7

29.3.2.6.9

29.3.3.2

29.3.3.3

29.3.3.5

31.6.1.1

31.6.1.2

31.6.1.5

31.6.1.6

31.6.1.7

31.6.1.8

31.6.2.1

31.6.2.2

31.6.2.3

31.6.2.4

31.6.2.5

31.8.1.1

31.8.3.1

31.10

32.11

32.12

33.6

34.2.1

34.2.2

34.2.3

34.2.5.3

34.3

 

 


15.10.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/40


KOMISJONI OTSUS,

16. september 1998,

üldkasutatava telefonivõrguga ühendatavate ja analoogtelefonitoruga varustatud lõppseadmete ühendamisnõuete ühise tehnilise normi kohta

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 2722 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/576/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/13/EÜ telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ja satelliitside maajaamaseadmete kohta, sealhulgas nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 2 teist taanet,

ning arvestades, et:

komisjon on vastu võtnud meetmed selliste lõppseadmete tüübi kindlaksmääramise kohta, mille jaoks nõutakse ühist tehnilist normi, ning selgituse kõnealuse normi reguleerimisala kohta artikli 7 lõike 2 esimese taande kohaselt;

tuleks vastu võtta vastavad ühtlustatud standardid või nende osad, millega rakendatakse ühisteks tehnilisteks normideks muudetavaid olulisi nõudeid;

tootjate turulepääsu järjepidevuse tagamiseks on vaja siseriiklike tüübikinnituseeskirjade kohaselt kinnitatud seadmete puhul üleminekukorda;

ettepanek on esitatud komiteele (ACTE) kooskõlas artikli 29 lõikega 2;

käesoleva otsusega vastuvõetav ühine tehniline norm on kooskõlas ACTE arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga ühendatavate lõppseadmete suhtes, mis kuuluvad artikli 2 lõikes 1 määratletud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse.

2.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ühine tehniline norm, mis hõlmab selliste analoogtelefonitoruga varustatud lõppseadmete ühendamisnõudeid, mis toetavad põhjendatud juhtudel teenuseid, kui need ühendada ühenduse üldkasutatava telefonivõrgu analoogliidesega.

Artikkel 2

1.   Ühine tehniline norm sisaldab asjaomase standardiorganisatsiooni koostatud ühtlustatud standardeid ja rakendab kohaldatavuse piires direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktis g nimetatud olulisi nõudeid. Viide standardile on esitatud lisas.

2.   Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvad lõppseadmed on kooskõlas lõikes 1 nimetatud ühise tehnilise normiga ning vastavad direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktides a ja b nimetatud olulistele nõuetele ja kõigis muudes kohaldatavates direktiivides, eelkõige nõukogu direktiivides 73/23/EMÜ (2) ja 89/336/EMÜ (3) sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 osutatud lõppseadmete puhul kasutavad direktiivi 98/13/EÜ artiklis 10 nimetatud menetlusi teostama määratud teavitatud asutused lisas nimetatud ühtlustatud standardit või tagavad selle kasutamise pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist.

Artikkel 4

1.   Siseriiklikud tüübikinnituseeskirjad, mis hõlmavad lisas osutatud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse kuuluvaid seadmeid, tunnistatakse kehtetuks 12 kuud pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva.

2.   Selliste siseriiklike tüübikinnituseeskirjade kohaselt kinnitatud lõppseadmeid võib jätkuvalt siseriiklikule turule viia ja kasutusele võtta.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. september 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 74, 12.3.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29.

(3)  EÜT L 139, 23.5.1989, lk 19.


LISA

Viide kohaldatavale ühtlustatud standardile

Otsuse artiklis 2 viidatakse järgmisele ühtlustatud standardile:

Üldkasutatav telefonivõrk (ÜKTV);

selliste analoogtelefonitoruga varustatud lõppseadmete ühendamisnõuded, mis toetavad põhjendatud juhtudel teenuseid, kui need ühendada ühenduse üldkasutatava telefonivõrgu analoogliidesega

ETSI

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

ETSI sekretariaat

TBR 38: mai 1998

(eessõna välja arvatud)

Lisateave

Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut on tunnustatud direktiiviga 83/189/EMÜ (1).

Eespool nimetatud ühtlustatud standard on koostatud nõukogu direktiivis 83/189/EMÜ sätestatud asjaomase korra kohaselt.

Eespool nimetatud ühtlustatud standardi tervikteksti võib saada järgmistelt aadressidelt:

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

650 route des Lucioles

F-06921 Sophia Antipolis

Cedex

Euroopa Komisjon

DG XIII/A/2 — (BU 31, 1/7),

Rue de la Loi/Wetstraat 200,

B-1049 Brussels

või muult organisatsioonilt, kes vastutab ETSI standardite kättesaadavaks muutmise eest; selliste organisatsioonide nimekiri on Internetis aadressil www.ispo.cec.be.


(1)  EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.


15.10.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/43


KOMISJONI OTSUS,

16. september 1998,

sagedusalades 4 GHz ja 6 GHz töötavate väikesemõõtmelise apertuuriga terminalide (VSAT) ja satelliitside maajaamade ühise tehnilise normi kohta

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 2723 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/577/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/13/EÜ telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ja satelliitside maajaamaseadmete kohta, sealhulgas nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 2 teist taanet,

ning arvestades, et:

komisjon on vastu võtnud meetme selliste satelliitside maajaamaseadmete kindlaksmääramise kohta, mille jaoks nõutakse ühist tehnilist normi, ning selgituse kõnealuse normi reguleerimisala kohta artikli 7 lõike 2 esimese taande kohaselt;

tuleks vastu võtta vastavad ühtlustatud standardid või nende osad, millega rakendatakse ühisteks tehnilisteks normideks muudetavaid olulisi nõudeid;

tootjate turulepääsu järjepidevuse tagamiseks on vaja siseriiklike tüübikinnituseeskirjade kohaselt kinnitatud seadmete puhul üleminekukorda;

ettepanek on esitatud komiteele (ACTE) kooskõlas artikli 29 lõikega 2;

käesoleva otsusega vastuvõetav ühine tehniline norm on kooskõlas ACTE arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse satelliitside maajaamaseadmete suhtes, mis kuuluvad artikli 2 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse.

2.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ühine tehniline norm, mis hõlmab sagedusalades 4 GHz ja 6 GHz töötavaid väikesemõõtmelise apertuuriga terminale (VSAT) ja satelliitside maajaamu.

Artikkel 2

1.   Ühine tehniline norm sisaldab asjaomase standardiorganisatsiooni koostatud ühtlustatud standardeid ja rakendab kohaldatavuse piires direktiivi 98/13/EÜ artiklis 17 nimetatud olulisi nõudeid. Viide standardile on esitatud lisas.

2.   Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvad satelliitside maajaamaseadmed on kooskõlas lõikes 1 nimetatud ühise tehnilise normiga ning vastavad direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktides a ja b nimetatud olulistele nõuetele ja kõigis muudes kohaldatavates direktiivides, eelkõige nõukogu direktiivides 73/23/EMÜ (2) ja 89/336/EMÜ (3) sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 osutatud satelliitside maajaamaseadmete puhul kasutavad direktiivi 98/13/EÜ artiklis 10 nimetatud menetlusi teostama määratud teavitatud asutused lisas nimetatud ühtlustatud standardit või tagavad selle kasutamise pärast käesolevast otsusest teatamist.

Artikkel 4

1.   Lisas osutatud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse kuuluvaid seadmeid hõlmavate siseriiklike tüübikinnituseeskirjade kohaldamine lõpetatakse kolme kuu möödumisel käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

2.   Selliste siseriiklike tüübikinnituseeskirjade kohaselt kinnitatud satelliitside maajaamaseadmeid võib jätkuvalt siseriiklikule turule viia ja kasutusele võtta.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. september 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 74, 12.3.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29.

(3)  EÜT L 139, 23.5.1989, lk 19.


LISA

Viide kohaldatavale ühtlustatud standardile

Otsuse artiklis 2 viidatakse järgmisele ühtlustatud standardile:

Satelliitside maajaamad ja nende süsteemid;

väikesemõõtmelise apertuuriga terminalid (VSAT — very small aperture terminal); sagedusalades 4 GHz ja 6 GHz ainult signaali edastust või edastust ja vastuvõttu või ainult vastuvõttu võimaldavad satelliitside maajaamad

ETSI

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

ETSI sekretariaat

TBR 43: mai 1998

(eessõna välja arvatud)

Lisateave

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut on tunnustatud direktiiviga 83/189/EMÜ (1).

Eespool nimetatud ühtlustatud standard on koostatud nõukogu direktiivis 83/189/EMÜ sätestatud asjaomase korra kohaselt.

Eespool nimetatud ühtlustatud standardi tervikteksti võib saada järgmistelt aadressidelt:

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

650 route des Lucioles

F-06921 Sophia Antipolis Cedex

Euroopa Ühenduste Komisjon

DG XIII/A/2 — (BU 31, 1/7)

Rue de la Loi/Wetstraat 200

B-1049 Brussels

või muult organisatsioonilt, kes vastutab ETSI standardite kättesaadavaks muutmise eest; selliste organisatsioonide nimekiri on Internetis aadressil www.ispo.cec.be.


(1)  EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.


15.10.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/46


KOMISJONI OTSUS,

16. september 1998,

sagedusalades 1,5/1,6 GHz madala andmeedastuskiirusega töötavate liikuva satelliitside maajaamade (LMES — Land Mobile satellite Earth Stations) ühise tehnilise normi kohta

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 2724 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/578/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/13/EÜ telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ja satelliitside maajaamaseadmete kohta, sealhulgas nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 2 teist taanet,

ning arvestades, et:

komisjon on vastu võtnud meetmed selliste lõppseadmete tüübi kindlaksmääramise kohta, mille jaoks nõutakse ühist tehnilist normi, ning selgituse kõnealuse normi reguleerimisala kohta artikli 7 lõike 2 esimese taande kohaselt;

tuleks vastu võtta vastavad ühtlustatud standardid või nende osad, millega rakendatakse ühisteks tehnilisteks normideks muudetavaid olulisi nõudeid;

tootjate turulepääsu järjepidevuse tagamiseks on vaja siseriiklike tüübikinnituseeskirjade kohaselt kinnitatud seadmete puhul üleminekukorda;

ettepanek on esitatud komiteele (ACTE) kooskõlas artikli 29 lõikega 2;

käesoleva otsusega vastuvõetav ühine tehniline norm on kooskõlas ACTE arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga ühendatavate lõppseadmete suhtes, mis kuuluvad artikli 2 lõikes 1 määratletud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse.

2.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ühine tehniline norm, mis hõlmab sagedusalades 1,5/1,6 GHz madala andmeedastuskiirusega töötavaid liikuva satelliitside maajaamu.

Artikkel 2

1.   Ühine tehniline norm sisaldab asjaomase standardiorganisatsiooni koostatud ühtlustatud standardeid ja rakendab kohaldatavuse piires direktiivi 98/13/EÜ artiklis 17 nimetatud olulisi nõudeid. Viide standardile on esitatud I lisas.

2.   Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvad satelliitside maajaamaseadmed on kooskõlas lõikes 1 nimetatud ühise tehnilise normiga ning vastavad direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktides a ja b nimetatud olulistele nõuetele ja kõigis muudes kohaldatavates direktiivides, eelkõige nõukogu direktiivides 73/23/EMÜ (2) ja 89/336/EMÜ (3) sätestatud nõuetele.

3.   II lisa tabelis A on sätestatud 1 000 MHz kõrgema ja sagedusaladest 1 626,5—1 645,5 MHz ja 1 656,6—1 660,5 MHz väljapoole jääva soovimatu kiirguse piirmäärad, mida kohaldatakse enne 1. juunit 2002. II lisa tabelis B sätestatakse sellised piirmäärad, mida kohaldatakse alates 1. juunist 2002.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 osutatud satelliitside maajaamaseadmete puhul kasutavad direktiivi 98/13/EÜ artiklis 10 nimetatud menetlusi teostama määratud teavitatud asutused lisas nimetatud ühtlustatud standardit või tagavad selle kasutamise pärast käesolevast otsusest teatamist.

Artikkel 4

1.   Lisas osutatud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse kuuluvaid seadmeid hõlmavate siseriiklike tüübikinnituseeskirjade kohaldamine lõpetatakse kolme kuu möödumisel käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

2.   Selliste siseriiklike tüübikinnituseeskirjade kohaselt kinnitatud satelliitside maajaamaseadmeid võib jätkuvalt siseriiklikule turule viia ja kasutusele võtta.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. september 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 74, 12.3.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29.

(3)  EÜT L 139, 23.5.1989, lk 19.


I LISA

Viide kohaldatavale ühtlustatud standardile

Otsuse artiklis 2 viidatakse järgmisele ühtlustatud standardile:

Satelliitside maajaamad ja nende süsteemid;

sagedusalades 1,5/1,6 GHz madala andmeedastuskiirusega töötavad liikuva satelliitside maajaamad

(LMES — Land Mobile satellite Earth Stations)

ETSI

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

ETSI sekretariaat

TBR 26: mai 1998

(eessõna välja arvatud)

Lisateave

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut on tunnustatud direktiiviga 83/189/EMÜ (1).

Eespool nimetatud ühtlustatud standard on koostatud nõukogu direktiivis 83/189/EMÜ sätestatud asjaomase korra kohaselt.

Eespool nimetatud ühtlustatud standardi tervikteksti võib saada järgmistelt aadressidelt:

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

650 route des Lucioles

F-06921 Sophia Antipolis Cedex

Euroopa Ühenduste Komisjon,

DG XIII/A/2 — (BU 31, 1/7),

Rue de la Loi/Wetstraat 200,

B-1049 Brussels

või muult organisatsioonilt, kes vastutab ETSI standardite kättesaadavaks muutmise eest; selliste organisatsioonide nimekiri on Internetis aadressil www.ispo.cec.be.


(1)  EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.


II LISA

TABEL A

1 000 MHz kõrgema ja sagedusaladest 1 626,5—1 645,5 MHz ja 1 656,6—1 660,5 MHz väljapoole jääva soovimatu kiirguse piirmäärad, mida kohaldatakse enne 1. juunit 2002

Sagedusala

(MHz)

Saatja sisse lülitatud

Saatja välja lülitatud

Ekvivalentse isotroopse kiirgusvõimsuse (EIRP) piirmäär

(dBpW)

Ribalaiuse mõõt

(kHz)

Ekvivalentse isotroopse kiirgusvõimsuse (EIRP) piirmäär

(dBpW)

Ribalaiuse mõõt

(kHz)

1 000—1 525

49

100

48

100

1 525—1 559

49

100

17

3

1 559—1 600

49

100

48

100

1 600—1 626

74

100

48

100

1 626—1 626,5

84

3

48

100

1 645,5—1 645,6

104

3

57

3

1 645,6—1 646,1

84

3

57

3

1 646,1—1 655,9

74

3

57

3

1 655,9—1 656,4

84

3

57

3

1 656,4—1 656,5

104

3

57

3

1 660,5—1 661

84

3

48

100

1 661—1 690

74

100

48

100

1 690—3 400

49

(märkus 2)

100

48

100

3 400—10 700

55

(märkus 3)

100

48

100

10 700—21 200

61

100

54

100

21 200—40 000

67

100

60

100

Üleminekusagedustel rakendatakse madalamaid piirmäärasid.

Sagedusalas 3 253,0—3 321,0 MHz ei tohi maksimaalne EIRP ületada 82 dBpW ühelainsal 100 kHz ribal. Mujal kõnealusel sagedusalal rakendatakse käesolevas tabelis osutatud piirmäära.

Sagedusalades 4 879,5—4 981,5 MHz, 6 506,0—6 642,0 MHz ja 8 132,5—8 302,5 MHz ei tohi maksimaalne EIRP ületada 72 dBpW ühelainsal 100 kHz ribal. Sagedusalas 9 759,0—9 963,0 MHz ei tohi maksimaalne võimsus ületada 61 dBpW ühelainsal 100 kHz ribal. Mujal kõnealusel sagedusalal rakendatakse käesolevas tabelis osutatud piirmäära.


TABEL B

1 000 MHz kõrgema ja sagedusaladest 1 626,5—1 645,5 MHz ja 1 656,6—1 660,5 MHz väljapoole jääva soovimatu kiirguse piirmäärad, mida kohaldatakse alates 1. juunist 2002

Sagedusala

(MHz)

Saatja sisse lülitatud

Saatja välja lülitatud

Ekvivalentse isotroopse kiirgusvõimsuse (EIRP) piirmäär

(dBpW)

Ribalaiuse mõõt

(kHz)

Ekvivalentse isotroopse kiirgusvõimsuse (EIRP) piirmäär

(dBpW)

Ribalaiuse mõõt

(kHz)

1 000—1 525

49

100

48

100

1 525—1 559

49

100

17

3

1 559,0—1 580,42

50

1 000

50

1 000

1 580,42—1 605,0

50

1 000

50

1 000

1 605,0—1 610,0

( mär kus  4)

100

(märkus 5)

100

1 610—1 626,0

74

100

48

100

1 626—1 626,5

84

3

48

100

1 645,5—1 645,6

104

3

57

3

1 645,6—1 646,1

84

3

57

3

1 646,1—1 655,9

74

3

57

3

1 655,9—1 656,4

84

3

57

3

1 656,4—1 656,5

104

3

57

3

1 660,5—1 661

84

3

48

100

1 661—1 690

74

100

48

100

1 690—3 400

49

(märkus 2)

100

48

100

3 400—10 700

55

(märkus 3)

100

48

100

10 700—21 200

61

100

54

100

21 200—40 000

67

100

60

100

Üleminekusagedustel rakendatakse madalamaid piirmäärasid.

Sagedusalas 3 253,0—3 321,0 MHz ei tohi maksimaalne EIRP ületada 82 dBpW ühelainsal 100 kHz ribal. Mujal kõnealusel sagedusalal rakendatakse käes-olevas tabelis osutatud piirmäära.

Sagedusalades 4 879,5—4 981,5 MHz, 6 506,0—6 642,0 MHz ja 8 132,5—8 302,5 MHz ei tohi maksimaalne EIRP ületada 72 dBpW ühelainsal 100 kHz ribal. Sagedusalas 9 759,0—9 963,0 MHz ei tohi maksimaalne võimsus ületada 61 dBpW ühelainsal 100 kHz ribal. Mujal kõnealusel sagedusalal rakendatakse käesolevas tabelis osutatud piirmäära.

Lineaarne interpolatsioon 40 dBpW ribal 100 kHz sagedusalas 1 605,0 MHz kuni 74 dBpW ribal 100 kHz sagedusalas 1 610,0 MHz.

Lineaarne interpolatsioon 40 dBpW ribal 100 kHz sagedusalas 1 605,0 MHz kuni 48 dBpW ribal 100 kHz sagedusalas 1 610,0 MHz.


23.10.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 286/34


KOMISJONI DIREKTIIV 98/77/EÜ,

2. oktoober 1998,

millega kohandatakse nõukogu direktiivi 70/220/EMÜ (mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) tehnika arenguga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiivi 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 96/69/EÜ, (2)

ning arvestades, et:

direktiiv 70/220/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist EÜ tüübikinnitusmenetluse kohta, mis kehtestati nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiviga 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (3) muudetud komisjoni direktiiviga 98/14/EÜ (4);

lähtuvalt direktiivi 70/156/EMÜ artikli 13 lõikest 2 kohaldatakse artiklit 13 ka eraldi seadmestike tüübikinnitust käsitlevate sätete lisamisel üksikdirektiividesse;

pardadiagnostikaseadmeteta M1- ja N1- kategooria sõidukitele paigaldamiseks mõeldud varukatalüüsjärelpõletite nõuetekohase kvaliteedi tagamiseks vajaliku ühtlustatud aluse loomiseks on asjakohane lisada direktiivi 70/220/EMÜ varukatalüüsjärelpõletite kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitusega seotud uued tehnilised nõuded; kõnealused tehnilised nõuded on kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni poolt mootorsõidukite varukatalüüsjärelpõletite tüübikinnitust käsitlevas eeskirjas nr 103 vastu võetud tehniliste nõuetega; (5)

tehnika arengut silmas pidades on asjakohane lisada direktiivi 70/220/EMÜ uued tehnilised nõuded seoses selliste sõidukite EÜ tüübikinnitusega, milles saab kütusena kasutada vedeldatud naftagaasi (LPG) või maagaasi (NG); vedeldatud naftagaasi ja maagaasi kasutamine sõidukite käivitamisel tekitab väga väikesi mürgiseid heitmeid ning annab seega kõnealustele sõidukitele eelise EÜ tüübikinnitussüsteemis; kõnealused tehnilised nõuded on kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni poolt sõidukite tüübikinnitust seoses nende tekitatud saasteainete emissiooniga käsitlevas eeskirjas nr 83 (6) vastu võetud tehniliste nõuetega;

sõiduki veeretakistusjõu mõõtmise meetodid on vaja selgelt kindlaks määrata;

käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiiviga 70/156/EMÜ asutatud tehnika arengule kohandamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 70/220/EMÜ artikkel 1 asendatakse järgmise artikliga:

“Artikkel 1

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

sõiduk – mis tahes mootorsõiduk, nagu see on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ II lisa A jaos,

LPG või NG toiteseade – kõik LPG või NG toiteseadme osade koostid, mis on projekteeritud paigaldamiseks ühele või mitmele konkreetsele mootorsõidukitüübile, ning mille saab heaks kiita eraldi seadmestikuna, nagu see on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktis d,

varukatalüüsjärelpõleti – katalüüsjärelpõleti või katalüüsjärelpõletite koost, mis on mõeldud direktiivi 70/220/EMÜ kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki originaalkatalüüsjärelpõleti asendamiseks, ning mille saab heaks kiita eraldi seadmestikuna, nagu see on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktis d.”

Artikkel 2

Direktiivi 70/220/EMÜ lisasid muudetakse kooskõlas käesoleva direktiivi lisaga.

Artikkel 3

1.   Seoses uute varukatalüüsjärelpõletitega, mis on mõeldud paigaldamiseks ilma pardadiagnostikaseadmeteta EÜ tüübikinnitusega sõidukitele:

1)

ei tohi liikmesriigid alates 1. jaanuarist 1999:

keelduda EÜ tüübikinnituse andmisest direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt ega

keelata nende müüki või sõidukile paigaldamist,

kui need vastavad käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 70/220/EMÜ nõuetele;

2)

peavad liikmesriigid direktiivi 70/156/EMÜ artikli 7 lõikest 2 lähtuvalt alates 1. oktoobrist 1999 keelama sellise (selliste) varukatalüüsjärelpõleti (varukatalüüsjärelpõletite) müügi või sõidukile paigaldamise, mis kuulub (kuuluvad) muusse kui käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 70/220/EMÜ kohaselt kinnitatud tüüpi.

2.   Uute sõidukite puhul, mille kütusena kasutatakse vedeldatud naftagaasi või maagaasi või mille kütusena võib kasutada kas bensiini või vedeldatud naftagaasi või maagaasi, õhusaastega seotud põhjustel liikmesriigid:

1)

ei tohi alates 1. jaanuarist 1999:

keelduda EÜ tüübikinnituse andmisest direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt ega

keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest ega

keelata sõidukite registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist,

kui need vastavad käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 70/220/EMÜ nõuetele;

2)

peavad alates 1. oktoobrist 1999 keelama selliste uute sõidukite registreerimise, müügi või kasutuselevõtmise, mis ei vasta käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 70/220/EMÜ nõuetele.

Artikkel 4

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 31. detsembrit 1998 ning nad peavad sellest komisjonile viivitamata teatama.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 2. oktoober 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 76, 6.4.1970, lk 1.

(2)  EÜT L 282, 1.11.1996, lk 64.

(3)  EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1.

(4)  EÜT L 91, 25.3.1998, lk 1.

(5)  Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 103 (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2/Add.102).

(6)  Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 83 (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.1/Add.82, muudetud versioon).


LISA

DIREKTIIVI 70/220/EMÜ LISADES TEHTUD MUUDATUSED

Lisade loetelu

1.   Lisade loetelu muudetakse järgmiselt:

“IXa LISA:

Gaasiliste etalonkütuste spetsifikatsioonid”

“XII LISA:

Vedeldatud naftagaasi- või maagaasikütusega sõiduki EÜ tüübikinnitus tekitatavate heitmete suhtes”

“XIII LISA:

Varukatalüüsjärelpõleti kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitus

1. liide: Teatis

2. liide: EÜ tüübikinnitustunnistus

3. liide: EÜ tüübikinnitusmärk”

I lisa

2.   1. jao lõppu lisatakse järgmised lõigud:

“Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka:

M1- ja N1-kategooria sõidukitele paigaldamiseks mõeldud varukatalüüsjärelpõletite kui eraldi seadmestike EÜ tüübikinnitusmenetlus,

M1- ja N1-kategooria sõidukitele paigaldamiseks mõeldud LPG või NG toiteseadme kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitusmenetlus tema tekitatavate heitmete suhtes.”

3.   Punkti 2.4 sõnastust muudetakse järgmiselt:

2.4.   gaasilised heitmed – heitgaasid, mis koosnevad süsinikmonooksiidist, lämmastikoksiididest, väljendatuna lämmastikdioksiidi (NO2) ekvivalendina, ning süsivesinikest järgmistes arvatavates suhetes:

C1H1,85 bensiini puhul,

C1H1,86 diislikütuse puhul,

C1H2,525 vedeldatud naftagaasi puhul,

CH4 maagaasi puhul.”

4.   Lisatakse punktid 2.17–2.21 järgmises sõnastuses:

2.17.   originaalkatalüüsjärelpõleti – katalüüsjärelpõleti või katalüüsjärelpõletite koost, mille suhtes kehtib sõidukile antud tüübikinnitus ning mille tüübid on esitatud käesoleva direktiivi II lisa teatises;

2.18.   varukatalüüsjärelpõleti – katalüüsjärelpõleti või katalüüsjärelpõletite koost, millele võib tüübikinnituse saada käesoleva direktiivi XIII lisa kohaselt, välja arvatud punktis 2.17 määratletud katalüüsjärelpõletid;

2.19.   LPG või NG toiteseade – kõik LPG või NG toiteseadme osade koostid, mis on projekteeritud paigaldamiseks ühele või mitmele konkreetsele mootorsõidukitüübile ning mille võib heaks kiita eraldi seadmestikuna;

2.20.   sõiduki tüüpkond – sõidukitüüpide rühm, mis määratakse kindlaks algsõiduki põhjal XII lisa tähenduses;

2.21.   mootori kütusenõue – mootoris tavapäraselt kasutatav kütuseliik:

bensiin,

vedeldatud naftagaas (LPG),

maagaas (NG),

nii bensiin kui ka vedeldatud naftagaas,

nii bensiin kui ka maagaas,

diislikütus.”

5.   Punkti 5.1.2 muudetakse järgmiselt:

5.1.2.   Bensiinipaakide täiteavad:”

.

6.   Lisatakse uus punkt 5.2.2:

5.2.2.   Ainult vedeldatud naftagaas- või maagaaskütust kasutavate ottomootoriga sõidukite puhul tehakse järgmised katsed:

I tüübi katsetus (pärast külmkäivitust tekkivate väljalasketoru tavaliste heitmete simuleerimine),

II tüübi katsetus (süsinikmonooksiidi heitmed tühikäigu pöörlemiskiirusel),

III tüübi katsetus (karterigaaside heitmed),

V tüübi katsetus (saastekontrolliseadme kulumiskindlus).”

7.   Lisatakse punktid 5.3.1.2.1.1 ja 5.3.1.2.1.2:

5.3.1.2.1.1.   Vedeldatud naftagaas- ja maagaaskütusega sõidukeid katsetatakse I tüübikatsetusel vedeldatud naftagaasi või maagaasi koostise varieerumiste suhtes, nagu see on sätestatud XII lisas. Sõidukeid, mille kütus võib olla kas bensiin või vedeldatud naftagaas või maagaas, katsetatakse I tüübi katsetuses mõlema kütusega, kusjuures vedeldatud naftagaas- ja maagaaskütusega sõidukeid tuleb katsetada vedeldatud naftagaasi või maagaasi koostise varieerumise suhtes, nagu see on sätestatud XII lisas.

5.3.1.2.1.2.   Olenemata punkti 5.3.1.2.1.1 nõuetest, loetakse sõidukid, milles võib kütusena kasutada nii bensiini kui gaaskütust, kuid mille bensiiniseadmed on paigaldatud kasutamiseks üksnes hädaolukorras või käivitamiseks, ning mille bensiinipaak mahutab kuni 15 liitrit bensiini, I tüübi katsetusel sõidukiteks, milles tohib kütusena kasutada ainult gaaskütust.”

8.   Lisatakse uus punkt 5.3.1.4.2:

5.3.1.4.2.   Gaaskütustega katsete puhul peab saadud heitgaaside mass olema väiksem kui eespool esitatud tabelis sisalduvad bensiinimootoritega sõidukitele kehtestatud piirväärtused.”

9.   Lisatakse uued punktid 5.3.2.1.1 ja 5.3.2.1.2:

5.3.2.1.1.   Sõidukeid, mille kütus võib olla kas bensiin või vedeldatud naftagaas või maagaas, katsetatakse II tüübi katsetuses mõlema kütusega.

5.3.2.1.2.   Olenemata punkti 5.3.2.1.1 nõuetest loetakse sõidukid, milles võib kütusena kasutada nii bensiini kui gaaskütust, kuid mille bensiiniseadmed on paigaldatud kasutamiseks üksnes hädaolukorras või käivitamiseks, ning mille bensiinipaak mahutab kuni 15 liitrit bensiini, II tüübi katsetuses sõidukiteks, milles tohib kütusena kasutada ainult gaaskütust.”

10.   Lisatakse uued punktid 5.3.3.1.1 ja 5.3.3.1.2:

5.3.3.1.1.   Sõidukeid, mille kütus võib olla kas bensiin või vedeldatud naftagaas või maagaas, katsetatakse III tüübi katsetuses ainult bensiiniga.

5.3.3.1.2.   Olenemata punkti 5.3.3.1.1 nõuetest loetakse sõidukid milles võib kütusena kasutada nii bensiini kui gaaskütust, kuid mille bensiiniseadmed on paigaldatud kasutamiseks üksnes hädaolukorras või käivitamiseks, ning mille bensiinipaak mahutab kuni 15 liitrit bensiini, III tüübi katsetuses sõidukiteks, milles tohib kütusena kasutada ainult gaaskütust.”

11.   Punkti 5.3.4.1 sõnastust muudetakse järgmiselt:

5.3.4.1.   … mis on varustatud diiselmootoriga, ning sõidukid vedeldatud naftagaas- või maagaaskütusega.

5.3.4.1.1.   Sõidukeid, mille kütus võib olla kas bensiin või vedeldatud naftagaas või maagaas, tuleks katsetada IV tüübi katsetuses ainult bensiiniga.”

12.   Lisatakse uus punkt 5.3.5.1.1:

5.3.5.1.1.   Sõidukeid, mille kütus võib olla kas bensiin või vedeldatud naftagaas või maagaas, tuleks katsetada V tüübi katsetuses ainult bensiiniga.”

13.   Lisatakse uus punkt 5.3.8:

5.3.8.   Varukatalüüsjärelpõleti tüübikinnitus.

5.3.8.1.   Katsetada tuleb ainult varukatalüüsjärelpõletit, mis on mõeldud paigaldamiseks EÜ tüübikinnitusega sõidukitele, mis ei ole varustatud OBD seadmetega XIII lisa kohaselt.”

II lisa (teatis)

14.   Punkt 3.2.2 sõnastatakse järgmiselt:

3.2.2.   Kütus: diisliõli / bensiin / vedeldatud naftagaas / maagaas (1)

15.   Lisatakse punktid 3.2.15 ja 3.2.16:

Image

III lisa (I tüübi katsetus)

16.   Punkti 1 muudetakse järgmiselt:

1.   Sissejuhatus

Käesolevas lisas kirjeldatakse I lisa punktis 5.3.1 määratletud I tüübi katsetuse menetlust. Vedeldatud naftagaasi või maagaasi kasutamise korral etalonkütusena kohaldatakse täiendavalt XII lisa sätteid.”

17.   Lisatakse uus punkt 3.2.1 järgmiselt:

3.2.1.   Bensiini või vedeldatud naftagaas- või maagaaskütusega sõidukeid katsetatakse XII lisa kohaselt asjakohase (asjakohaste) etalonkütusega (etalonkütustega), nagu see on määratletud IXa lisas.”

18.   Lisatakse punkt 5.3.1.1:

5.3.1.1.   Ottomootoriga sõidukid, mille kütusena kasutatakse vedeldatud naftagaasi või maagaasi või mille seadmed võimaldavad kasutada nii bensiini kui ka vedeldatud naftagaasi või maagaasi, tuleb eelkonditsioneerida; eelkonditsioneerimine peab toimuma esimese gaasilise etalonkütusega katse ja teise gaasilise etalonkütusega katse vahel, enne teise etalonkütusega katsetamist. Kõnealuseks eelkonditsioneerimiseks tehakse teise etalonkütusega eelkonditsioneeriv sõidutsükkel, mis koosneb käesoleva lisa 1. liites kirjeldatud sõidutsükli ühest esimesest osast (linnasõit) ja kahest teisest osast (linnaväline sõit). Tootja taotluse korral ning tehnilise teenistuse nõusolekul võib kõnealust eelkonditsioneerimistsüklit laiendada. Dünamomeetri seadistus peab vastama käesoleva lisa punktides 5.1 ja 5.2 esitatud dünamomeetri seadistusele.”

19.   Lisatakse punkt 6.2.3:

6.2.3.   Vedeldatud naftagaasi või maagaasi kasutamise korral võib mootori käivitada bensiiniga ning lülitada ümber vedeldatud naftagaasile või maagaasile kindlaksmääratud ajavahemiku järel, mida juht ei saa muuta.”

20.   Punkti 8.2 muudetakse järgmiselt:

“Süsinikmonooksiidi puhul:

d = 1,25 g/l

Süsivesinike puhul:

 

bensiin (CH1,85)

d = 0,619 g/l

diislikütus (CH1,86)

d = 0,619 d/l

vedeldatud naftagaas (CH2,525)

d = 0,649 g/l

maagaas (CH4)

d = 0,714 g/l

Lämmastikoksiidide puhul (NO2):

d = 2,05 g/l”

.

21.   III lisa 3. liite punktis 5.1.1.2.8 muudetakse teguri KR määratlust ning tabelit järgmiselt:

“… KR = veeretakistusjõu temperatuuriparandustegur, mis loetakse võrdseks 8,64 × 10-3/ °C, või ametiasutuse poolt kinnitatud tootja parandustegur”

“… ning koefitsiendid a ja b iga kiiruse kohta esitatakse järgmises tabelis:

V (km/h)

a

b

20

7,24 × 10-5

0,82

40

1,59 × 10-4

0,54

60

1,96 × 10-4

0,33

80

1,85 × 10-4

0,23

100

1,63 × 10-4

0,18

120

1,57 × 10-4

0,14

22.   III lisa 5. liite punkti 3.1.3.5.2 muudetakse järgmiselt:

3.1.3.5.2.   … alla kolme mahuprotsendi bensiini ja diislikütuse puhul, alla 2,2 mahuprotsendi vedeldatud naftagaasi puhul ning alla 1,5 mahuprotsendi maagaasi puhul.”

23.   III lisa 6. liite punkti 2.3 muudetakse järgmiselt:

2.3.   …

metaan ja puhastatud õhk

1,00 < Rf < 1,15

või

1,00 < Rf < 1,05 maagaaskütusega sõidukite puhul

.…”

24.   III lisa 8. liite punkti 1.3 muudetakse järgmiselt:

“…

Lahjendusaste arvutatakse järgmiselt:

Formula

Formula

Formula

…”

25.   III lisa 8. liite punktis 1.5.2.3 muudetakse QHC väärtust järgmiselt:

“QHC = 0,619 bensiini või diislikütuse puhul

QHC = 0,649 vedeldatud naftagaasi puhul

QHC = 0,714 maagaasi puhul.”

IV lisa (II tüübi katsetus)

26.   Lisatakse uus punkt 2.2.1 järgmiselt:

2.2.1.   Bensiini või vedeldatud naftagaas- või maagaaskütusega sõidukite katsetamisel kasutatakse I tüübi katsetuse etalonkütust (etalonkütuseid).”

VII lisa (V tüübi katsetus)

27.   Punkti 3 sõnastust muudetakse järgmiselt:

“3.   KÜTUS

Kulumiskindluskatse tehakse müügiloleva nõuetekohase kütusega.”

IXa lisa

28.   Lisatakse uus IXa lisa:

“IXa LISA

GAASILISTE ETALONKÜTUSTE SPETSIFIKATSIOONID

1.   Vedeldatud naftagaas-etalonkütuste tehnilised andmed

 

 

Kütus A

Kütus B

Katsemenetlus

Koostis

mahuprotsent

 

 

ISO 7941

C3

mahuprotsent

30 ± 2

85 ± 2

 

C4

mahuprotsent

tasakaaluline

tasakaaluline

 

< C3, > C4

mahuprotsent

maksimaalselt 2 %

maksimaalselt 2 %

 

Olefiinid

mahuprotsent

9 ± 3

12 ± 3

 

Aurustusjääk

ppm

maksimaalselt 50

maksimaalselt 50

NFM 41-015

Veesisaldus

 

ei sisalda

ei sisalda

vaatlus

Väävlisisaldus

ppm mass (2) maksimaalselt

50

maksimaalselt 50

EN-24260

Vesiniksulfiid

 

ei sisalda

ei sisalda

 

Vaskplaadi korrosioon

aste

1. klass

1. klass

ISO 625 1 (3)

Lõhn

 

omadustele vastav

omadustele vastav

 

MON

 

minimaalselt 89

minimaalselt 89

EN 589

B lisa

2.   Maagaas-etalonkütuste tehnilised andmed

Etalonkütus G20

Karakteristikud

Ühikud

Baas

Piirväärtused

Maksimaalne

Katsemenetlus

Minimaalne

Koostis:

 

 

Metaan

 

100

99

100

 

Tasakaal

mol %

1

ISO 6974

[Inerts + C2/C2 +]

 

 

 

 

 

N2

 

 

 

 

 

Väävlisisaldus

mg/m3  (4)

50

ISO 6326-5


Etalonkütus G25

Karakteristikud

Ühikud

Baas

Piirväärtused

Maksimaalne

Katsemenetlus

Minimaalne

Koostis:

 

 

Metaan

 

86

84

88

 

Tasakaal

mol %

1

ISO 6974

[Inerts + C2/C2 +]

 

 

 

 

 

N2

 

14

12

16

 

Väävlisisaldus

mg/m3  (4)

50

ISO 6326-5

Wobbe'i indeks on gaasi mahuühiku kohta mõõdetud kütteväärtuse ja gaasi suhtelise tiheduse ruutjuure suhe samades võrdlustingimustes:

Formula

kus

Hgas= kütuse kütteväärtus MJ/m3 temperatuuril 0 °C

ρair= õhutihedus temperatuuril 0 °C

ρgas= kütusetihedus temperatuuril 0 °C

Wobbe'i indeks väljendatakse bruto- või netoväärtusena olenevalt sellest, kas kasutatakse ülemist või alumist kütteväärtust.”

IX Lisa

29.   IX lisa liitesse lisatakse uus punkt 1.8.1:

1.8.1.   Sõidukite puhul, mille kütusena kasutatakse vedeldatud naftagaasi või maagaasi:

1.8.1.1.   Kõigi vedeldatud naftagaasi või maagaasi etalonkütuste puhul korratakse tabelit, kusjuures näidatakse, kas tulemused on mõõdetud või arvutatud. Sõidukite puhul, mille kütusena on ette nähtud bensiin või vedeldatud naftagaas või maagaas, korratakse tabelit kõigi vedeldatud naftagaas- või maagaas-etalonkütuste puhul.

1.8.1.2.   Algsõiduki tüübikinnituse number, kui sõiduk kuulub tüüpkonda.

1.8.1.3.   Tüüpkonna iga saasteaine heitkoguste mõõtmistulemuse koefitsient r gaaskütuse puhul.”

XII lisa

30.   Lisatakse uus XII lisa:

“XII LISA

VEDELDATUD NAFTAGAAS- VÕI MAAGAASKÜTUSEGA SÕIDUKITE EÜ TÜÜBIKINNITUS TEKITATAVATE HEITMETE PUHUL

1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas lisas kirjeldatakse sellise sõiduki tüübikinnituse erinõudeid, milles kasutatakse vedeldatud naftagaas- või maagaaskütust või milles võib kütusena kasutada kas pliivaba bensiini või vedeldatud naftagaasi või maagaasi. Kirjeldus kehtib vedeldatud naftagaas- või maagaaskütusega katsetamisel.

Müügil on väga erineva koostisega vedeldatud naftagaas- ja maagaaskütuseid, mis nõuab kütusesüsteemi vastavat kohandamist. Selleks tuleb sõidukeid I tüübi katsetuses katsetada piirvahemiku kahe äärmise etalonkütusega ning kindlaks määrata kütusesüsteemi kohastuvus. Sõiduki, mille kütusesüsteemi kohastuvus on kindlaks määratud, võib võtta tüüpkonna algsõidukiks. Kõnealuse tüüpkonna nõuetele vastavaid sõidukeid on vaja katsetada ainult ühe kütusega juhul, kui nendele on paigaldatud sama kütusesüsteem.

2.   MÄÄRATLUSED

Käesolevas lisas on kasutatud järgmisi mõisteid:

2.1.   algsõiduk – kütusesüsteemi kohastuvuse demonstreerimiseks valitud sõiduk, millele viidatakse tüüpkonna muude sõidukite puhul. Tüüpkonnas võib olla rohkem kui üks algsõiduk.

2.2.   tüüpkonna sõiduk – sõiduk, millel on algsõiduki (algsõidukite) järgmised olulised karakteristikud:

a)

toodetud sama sõidukitootja poolt;

b)

kehtivad samad heitkoguste piirväärtused;

c)

kui gaaskütuseseadme kütusetoide hõlmab kogu mootorit:

siis selle sertifitseeritud efektiivvõimsus on 0,7–1,15 × algsõiduki mootori efektiivvõimsus;

kui gaaskütuseseadme toide on eraldi iga silindri kohta:

siis selle sertifitseeritud efektiivvõimsus on 0,7–1,15 × algsõiduki mootori efektiivvõimsus;

d)

katalüsaatoriseadmega varustatuse korral on katalüsaator sama tüüpi, see tähendab kolmeastmeline katalüsaator, oksüdatsioonikatalüsaator, lämmastikoksiide redutseeriv katalüsaator;

e)

gaaskütuseseade (kaasa arvatud rõhuregulaator) on sama tootja toodang ning kuulub samasse tüüpi: induktsioon, aurupritse (ühepunktipritse, mitmepunktipritse), vedelikupritse (ühepunktipritse, mitmepunktipritse);

f)

gaaskütuseseadmel on sama tüüpi ning samadele tehniliste nõuetele vastav elektrooniline juhtimisplokk, mis töötab samade tarkvarapõhimõtete ja juhtimisstrateegia kohaselt.

2.2.2.   Lisaks nõudele c: kui katsetamisel selgub, et kaks gaaskütusega sõidukit, välja arvatud nende vastav sertifitseeritud efektiivvõimsus P1 ja P2 (P1 < P2), võivad olla ühe ja sama tüüpkonna sõidukid, ning kui mõlemaid on katsetatud algsõidukitena, siis loetakse kõnealusesse tüüpkonda kuuluvaks iga sõiduk, mille sertifitseeritud aktiivvõimsus on vahemikus 0,7 * P1–1,15 * P2.

3.   EÜ TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

EÜ tüübikinnitus antakse juhul, kui on täidetud järgmised nõuded.

3.1.   Algsõiduki heitgaasidega seotud tüübikinnitus:

Algsõiduk peab olema võimeline kohanduma müügiloleva kütuse erinevate koostistega. Vedeldatud naftagaasi C3/C4 koostis vaheldub. Maagaasi puhul esineb tavaliselt kaks kütusetüüpi, ülemise kütteväärtusega kütus (H-gaas) ja alumise kütteväärtusega kütus (L-gaas), kusjuures nende vahe võib olla märkimisväärselt suur; nendel on märkimisväärselt erinev Wobbe'i indeks. Kõnealused erinevused ilmnevad etalonkütuse juures.

3.1.1.   Algsõiduki (algsõidukite) katsetamine toimub I tüübi katsetuses kahte IXa lisas nimetatud täiesti erinevate omadustega etalonkütust kasutades.

3.1.1.1.   Kui ühelt kütuselt teisele üleminek toimub lüliti abil, siis kõnealust lülitit ei tohi tüübikinnituse ajal kasutada. Sellisel juhul laiendatakse tootja taotlusel ning tehnilise teenistuse nõusolekul III lisa punktis 5.3.1 nimetatud eelkonditsioneerimistsüklit.

3.1.2.   Sõiduk (sõidukid) loetakse nõuetele vastavaks (vastavateks), kui selle (nende) heitkogused mõlema kütuse puhul vastab (vastavad) piirväärtustele.

3.1.3.   Iga saasteaine heitkoguste mõõtmistulemuste koefitsient r määratakse järgmiselt:Formula

3.2.   Tüüpkonda kuuluva sõiduki tüübikinnitus tekitatavate heitmete puhul:

Tüüpkonna sõidukile tehakse I tüübi katsetus ühe etalonkütusega. Etalonkütuseks võib olla ükskõik kumb etalonkütus. Sõiduk loetakse vastavaks, kui järgmised nõuded on täidetud:

3.2.1.   Sõiduk vastab tüüpkonna sõiduki määratlusele punkti 22 kohaselt.

3.2.2.   Iga saasteainega seotud katsetulemused korrutatakse vastava koefitsiendiga r (vaata punkt 3.1.3), kui r on suurem kui 1,0. Kui r on väiksem kui 1,0, siis võetakse selle väärtuseks 1. Korrutamistel saadud tulemused loetakse heitkoguste lõppväärtuseks. Vastavalt tootja taotlusele võib I tüübi katsetuse teha teise etalonkütusega või mõlema etalonkütusega, ning sellisel juhul ei ole parandus vajalik.

3.2.3.   Sõiduk peab vastama nii mõõtmise kui arvutamise tulemusena saadud heitkoguste piirväärtustele.

4.   ÜLDNÕUDED

4.1.   Toodangu vastavuse katsed võib teha müügiloleva kütusega, mille C3/C4 suhe vedeldatud naftagaasi puhul on etalonkütuste C3/C4 vahemikus, või mille Wobbe'i indeks maagaasi puhul asub piirvahemiku kahe äärmise etalonkütuse Wobbe'i indeksite vahemikus. Sellisel juhul tuleb teha kütuse analüüs.”

XIII Lisa

31.   Lisatakse uus XIII lisa järgmiselt:“

XIII LISA

VARUKATALÜÜSJÄRELPÕLETI KUI ERALDI SEADMESTIKU EÜ TÜÜBIKINNITUS

1.   REGULEERIMISALA

Käesolevat lisa kohaldatakse ühe või mitme M1-ja N1-kategooria (5) mootorsõiduki konkreetsele tüübile varuosadena (6) paigaldatavate katalüüsjärelpõletite kui direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 1 punkti d tähenduses eraldi seadmestike EÜ tüübikinnituse suhtes.

2.   MÄÄRATLUSED

Käesolevas lisas on kasutatud järgmisi mõisteid:

2.1.   Originaalkatalüüsjärelpõleti – vaata I lisa punkt 2.17.

2.2.   Varukatalüüsjärelpõleti – vaata I lisa punkt 2.18.

2.3.   Katalüüsjärelpõleti tüüp – katalüüsjärelpõletid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:

2.3.1.   kattega elementide arv, struktuur ja materjal;

2.3.2.   katalüsaatori toimimise laad (oksüdatsioon, kolmeastmelisus jne);

2.3.3.   maht, esipinna ja elemendi pikkuse suhe;

2.3.4.   katalüsaatorimaterjali koostis;

2.3.5.   katalüsaatorimaterjali suhe;

2.3.6.   elemendi tihedus;

2.3.7.   mõõtmed ja kuju;

2.3.8.   termokaitse.

2.4.   Sõiduki tüüp – vaata I lisa punkt 2.1.

2.5.   Varukatalüüsjärelpõleti tüübikinnitus – sellise katalüüsjärelpõleti tüübikinnitus, mis on mõeldud paigaldamiseks varuosana ühele või mitmele konkreetsele sõidukitüübile, silmas pidades saasteainete heitkoguste piiramist, mürataset ning mõju sõiduki töötamisele.

3.   EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   Varukatalüüsjärelpõleti direktiivi 70/156/EMÜ artikli 3 lõike 4 kohase EÜ tüübikinnitustaotluse esitab tootja.

3.2.   Teatise näidis on esitatud käesoleva lisa 1. liites.

3.3.   Tüübikatsetuste tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada:

3.3.1.   direktiivi 70/220/EMÜ kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduk (sõidukid), mis on varustatud uue originaalkatalüüsjärelpõletiga. Taotleja valib kõnealuse sõiduki (kõnealused sõidukid) tehnilise teenistuse nõusolekul. Sõiduk (sõiduk) peab (peavad) vastama käesoleva direktiivi III lisa 3. jaos esitatud nõuetele.

Katsesõiduki (katsesõidukite) heitkoguste kontrollsüsteem peab olema vigadeta; ülemäära kulunud või rikkis, heitkoguseid mõjutav mis tahes originaalosa tuleb parandada või asendada. Katsesõiduk (katsesõidukid) peab (peavad) olema nõuetekohaselt reguleeritud ning enne heitkoguste mõõtmise katset tootja spetsifikatsioonide kohaselt paigaldatud;

3.3.2.   üks varukatalüüsjärelpõleti tüübi näidis. Näidistele tuleb selgelt ja kustutamatult märkida taotleja kaubanimi või kaubamärk ja toote nimetus.

4.   EÜ TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

4.1.   Kui asjakohased nõuded on täidetud, antakse EÜ tüübikinnitus direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 3 kohaselt.

4.2.   EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis on esitatud käesoleva lisa 2. liites.

4.3.   Igale tüübikinnituse saanud varukatalüüsjärelpõletile antakse tüübikinnituse number vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ VII lisale. Üks ja sama liikmesriik ei anna sama numbrit teisele varukatalüüsjärelpõleti tüübile. Sama tüübikinnituse numbriga varukatalüüsjärelpõleti tüüpi võib kasutada mitme eri sõidukitüübi puhul.

5.   EÜ TÜÜBIKINNITUSMÄRK

5.1.   Igale varukatalüüsjärelpõletile, mis vastab käesoleva direktiivi alusel eraldi seadmestikuna kinnitatud tüübile, kantakse EÜ tüübikinnitusmärk.

5.2.   See märk koosneb ristkülikust, mille sees on e-täht ja sellele järgneb tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldusnumber või -tähed:

1

Saksamaa

2

Prantsusmaa

3

Itaalia

4

Madalmaad

5

Rootsi

6

Belgia

9

Hispaania

11

Ühendkuningriik

12

Austria

13

Luksemburg

17

Soome

18

Taani

21

Portugal

23

Kreeka

IRL

Iirimaa

Ristküliku lähedal peab olema ka direktiivi 70/156/EMÜ VII lisas nimetatud tüübikinnitusnumbri 4 numbrist koosnev “baaskinnitusnumber”, millele eelneb kaks numbrit, mis näitavad EÜ tüübikinnituse andmise päeval direktiivis 70/220/EMÜ tehtud kõige hilisema peamise tehnilise muudatuse järjekorranumbrit. Käesolevas direktiivis on järjekorranumber 00.

5.3.   Punktis 5.2 nimetatud tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

5.4.   Käesoleva lisa 3. liites on esitatud eespool nimetatud tüübikinnitusmärgi ja -andmete järjestuse näited.

6.   NÕUDED

6.1.   Üldnõuded

6.1.1.   Varukatalüüsjärelpõleti peab olema konstrueeritud, valmistatud ning paigaldatud nii, et sõiduk säilitaks vastavuse käesoleva direktiivi sätetele; saasteainete heitkoguseid peab saama tõhusalt piirata sõiduki kogu tavapärase kasutusaja jooksul harilikes kasutustingimustes.

6.1.2.   Varukatalüüsjärelpõleti tuleb paigaldada täpselt samale kohale, kus asus originaalkatalüüsjärelpõleti, ning hapnikuanduri (hapnikuandurite) asetust väljalaskesüsteemis (kui neid kasutatakse) ei tohi muuta.

6.1.3.   Kui originaalkatalüüsjärelpõletis on termokaitse, siis peab ka varukatalüüsjärelpõleti olema võrdväärse termokaitsega.

6.1.4.   Varukatalüüsjärelpõleti peab olema kulumiskindel, seega konstrueeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et oleks tagatud asjakohane korrosiooni- ja oksüdatsioonikindlus sõiduki kasutamistingimusi silmas pidades.

6.2.   Heitkogustega seotud nõuded

Käesoleva lisa punktis 3.3.1 nimetatud sõidukile (sõidukitele), mis on varustatud selle tüübi varukatalüüsjärelpõletiga, millele taotletakse tüübikinnitust, tehakse I tüübi katsetus käesoleva direktiivi vastava lisa tingimuste kohaselt, et võrrelda varukatalüüsjärelpõleti ja originaalkatalüüsjärelpõleti töövõimet allpool kirjeldatud menetluse kohaselt.

6.2.1.   Võrdlusaluse kindlaksmääramine

Sõidukile (sõidukitele) tuleb paigaldada originaalkatalüüsjärelpõleti (vaata punkt 3.3.1), mis sõidetakse sisse 12 linnavälise sõidutsükliga (I tüübi katsetuse teine osa).

Pärast nimetatud eelkonditsioneerimist hoitakse sõidukit (sõidukeid) ruumis, mille temperatuur on suhteliselt konstantne, püsides vahemikus 293—303 K (20—30 °C). Kõnesolev konditsioneerimine kestab vähemalt kuus tundi, kuni mootoriõli ja jahutusvedeliku temperatuur saavutab ruumi temperatuuri ±2 K. Seejärel tehakse kolm I tüübi katsetust.

6.2.2.   Heitgaasikatse varukatalüüsjärelpõletiga

Katsesõiduki (katsesõidukite) originaalkatalüüsjärelpõleti asendatakse varukatalüüsjärelpõletiga (vaata punkt 3.3.2), mis sõidetakse sisse 12 linnavälise sõidutsükliga (I tüübi katsetuse teine osa).

Pärast nimetatud eelkonditsioneerimist hoitakse sõidukit (sõidukeid) ruumis, mille temperatuur on suhteliselt konstantne, püsides vahemikus 293—303 K (20—30 °C). Kõnesolev konditsioneerimine kestab vähemalt kuus tundi, kuni mootoriõli ja jahutusvedeliku temperatuur saavutab ruumi temperatuuri ±2 K. Seejärel tehakse kolm I tüübi katsetust.

6.2.3.   Varukatalüüsjärelpõletiga varustatud sõidukite saasteainekoguste hindamine

Originaalkatalüüsjärelpõletiga katsesõiduk (katsesõidukid) peab (peavad) vastama sõiduki (sõidukite) tüübikinnitusnõuetes ettenähtud piirväärtustele, kusjuures vajaduse korral võetakse arvesse sõiduki (sõidukite) tüübikinnituse ajal kasutatud halvenemiskoefitsiendid.

Varukatalüüsjärelpõletiga varustatud sõiduki (sõidukite) heitkogustega seotud nõuded loetakse täidetuiks, kui tulemused (CO, HC + NOx ja tahked osakesed) seoses iga reguleeritava saasteainega vastavad järgmistele nõuetele:

M ≤ 0,85 S + 0,4 G (1)

M ≤ G (2),

kus:

M

on ühe saasteaine (CO või tahked osakesed) või kahe saasteaine heitkoguste summa (HC + NOx) keskmine väärtus, mis on saadud kolmes I tüübi katsetuses varukatalüüsjärelpõletiga.

S

on ühe saasteaine (CO või tahked osakesed) või kahe saasteaine heitkoguste summa (HC + NOx) keskmine väärtus, saadud kolmes I tüübi katsetuses originaalkatalüüsjärelpõletiga.

G

on ühe saasteaine (CO või tahked osakesed) või kahe saasteaine heitkoguste summa (HC + NOx) piirväärtus sõiduki (sõidukite) tüübikinnituse kohaselt, mis on vajaduse korral jagatud vastavalt punktile 6.4 kindlaksmääratud halvenemiskoefitsientidega.

Juhul kui tüübikinnitust taotletakse ühe sõidukitootja eri tüüpi sõidukitele ning tingimusel, et kõnealustele eri tüüpi sõidukitele on paigaldatud sama tüüpi originaalkatalüüsjärelpõleti, võib I tüübi katsetus piirduda vähemalt kahe sõidukiga, mis on valitud kokkuleppel tüübikinnituse eest vastutava tehnilise teenistusega.

6.3.   Müra ja väljalaske vasturõhuga seotud nõuded

Varukatalüüsjärelpõleti peab vastama direktiivi 70/157/EMÜ II lisa tehnilistele nõuetele.

6.4.   Kulumiskindlusega seotud nõuded

Varukatalüüsjärelpõleti peab vastama käesoleva direktiivi I lisa punkti 5.3.5 nõuetele, see tähendab, V tüübi katsetuse nõuetele või halvenemiskoefitsientidele allpool esitatud tabelis, mis sisaldab I tüübi katsetuse tulemusi.

Tabel XIII.6.4

Mootori kategooria

Halvenemiskoefitsiendid

CO

HC + NOx

Tahked osakesed

Ottomootor

1,2

1,2

Diiselmootor

1,1

1,0

1,2

7.   TÜÜBI JA TÜÜBIKINNITUSTE MUUDATUSED

Käesoleva direktiivi kohaselt kinnitatud tüübi muutmisel kohaldatakse direktiivi 70/156/EMÜ artikli 5 sätteid.

8.   TOODANGU VASTAVUS

Toodangu vastavust käsitlevad meetmed võetakse direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 10 sätestatud korras.

8.2.   Erisätted

8.2.1.   Direktiivi 70/156/EMÜ X lisa punktis 2.2 nimetatud kontrollimised peavad hõlmama vastavust käesoleva lisa punktis 2.3 määratletud karakteristikutele.

8.2.2.   Direktiivi 70/156/EMÜ X lisa punkti 2.4.4 kohaldamisel võib teha käesoleva lisa punktis 6.2 (heitkogustega seotud nõuded) kirjeldatud katsed. Sellisel juhul võib tüübikinnituse omanik taotleda teist võimalust, mille kohaselt kasutatakse võrdlusalusena originaalkatalüüsjärelpõleti asemel seda varukatalüüsjärelpõletit, mida kasutati tüübikinnituskatsetustes (või mõnda muud näidist, mille vastavus kinnitatud tüübile on tõestatud). Kontrollitava näidisega mõõdetud heitkoguste väärtused ei tohi keskmiselt olla üle 15 % suuremad kui võrdlusnäidisega mõõdetud keskmised väärtused.

1. liide

TEATIS nr … seoses varukatalüüsjärelpõletite EÜ tüübikinnitusega (direktiiv 70/220/EMÜ, viimati muudetud direktiiviga …)

Allpool toodud teave esitatakse vajaduse korral kolmes eksemplaris ja see peab sisaldama sisukorda. Kõik joonised tuleb esitada vastavas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikult A4 formaadis paberil või A4 formaadis voldikul. Võimalikud fotod peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui süsteemid, osad või eraldi seadmestikud sisaldavad elektroonilisi kontrollseadmeid, tuleb esitada andmed nende töötamise kohta.

Image

2. liide

Näidis

(Suurim formaat: A4 (210 mm × 297 mm))

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Image

Image

I JAGU

Image

II JAGU

Addndum

EÜ tüübikinnitustunnistuse nr … juurde

seoses mootorsõidukite varukatalüüsjärelpõleti kui eraldi seadmestiku tüübikinnitusega direktiivi 70/220/EMÜ, viimati muudetud direktiiviga …, kohaselt

Image

3. liide

EMÜ tüübikinnitustähise näidis

(vaata käesoleva lisa punkt 5.2)

Image

Varukatalüüsjärelpõleti osale kinnitatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane tüüp on kinnitatud Prantsusmaal (e2) käesoleva direktiivi kohaselt. Tüübikinnituse numbri kaks esimest kohta (00) viitavad direktiivi 70/220/EMÜ kõige hilisemate muudatuste järjekorranumbrile. Neli järgmist kohta (1234) moodustavad tüübikinnitusasutuse poolt varukatalüüsjärelpõletile antud baaskinnitusnumbri.


(1)  Mittevajalik maha tõmmata.”

(2)  Väärtus tuleb määrata standardtingimustes (293,2 K (20 °C) ning 101,3 kPa).

(3)  See meetod ei tarvitse võimaldada korrodeerivate ainete olemasolu täpset määramist, kui näidis sisaldab korrosioonitõrjeaineid või muid kemikaale, mis vähendavad näidise korrodeerivat mõju vaskplaadil. Seetõttu on nimetatud ühendite lisamine keelatud, kui lisamise ainus eesmärk on katsetulemuste mõjutamine.

(4)  Väärtus tuleb määrata standardtingimustes (293,2 K (20 °C) ning 101,3 kPa).

(5)  Nagu see on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ II lisa A jaos.

(6)  Käesolevat lisa ei kohaldata varukatalüüsjärelpõletite suhtes, mis on mõeldud paigaldamiseks pardadiagnostikaseadmega (OBD) varustatud M1- ja N1-kategooria sõidukitele.


24.10.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/25


KOMISJONI OTSUS,

9. oktoober 1998,

nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ artikli 20 lõike 2 kohase ehitustoodete vastavustõendamismenetluse kohta täitematerjalide nõuetele vastavuse tõendamisel

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 2923) all

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/598/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/106/EMÜ ehitustooteid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta, (1) muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 4,

ning arvestades, et:

komisjon peab valima kahest direktiivi 89/106/EMÜ artikli 13 lõikele 3 vastavast toote vastavustõendamismenetlusest “kõige vähem koormava võimaliku korra kooskõlas ohutusnõuetega”; see tähendab vajadust otsustada, kas tootjale alluv tehase tootmisohje süsteem on teatava toote või tootepere nõuetele vastavuse tõendamisel vajalik ja piisav tingimus või on artikli 13 lõikes 4 mainitud kriteeriumidele vastavusega seotud põhjustel vaja teavitatud sertifitseerimisorgani sekkumist;

artikli 13 lõikega 4 nähakse ette, et niiviisi kindlaks määratud menetlus märgitakse mandaatidesse ja tehnospetsifikaatidesse; seetõttu on soovitatav määratleda toodete või tooteperede mõiste, nagu seda kasutatakse mandaatides ja tehnospetsifikaatides;

artikli 13 lõikega 3 ettenähtud kahe menetluse üksikasjalik kirjeldus esitatakse direktiivi 89/106/EMÜ III lisas; seetõttu on vaja iga toote või tootepere puhul selgesti kindlaks määrata meetodid, mille abil kõnealust kahte menetlust tuleb III lisale viidates rakendada, sest III lisas eelistatakse teatavaid süsteeme;

artikli 13 lõike 3 punktis a nimetatud menetlus vastab süsteemidele, mis on kindlaks määratud III lisa punkti 2 alapunkti ii esimeses võimaluses ilma pideva järelevalveta, ning teises ja kolmandas võimaluses, ning artikli 13 lõike 3 punktis b nimetatud menetlus vastab süsteemidele, mis on kindlaks määratud III lisa punkti 2 alapunktis i ning III lisa punkti 2 alapunkti ii esimeses võimaluses pideva järelevalvega;

käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise ehituskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

I lisas nimetatud toodete ja tooteperede nõuetele vastavust tõendatakse menetlusega, mille aluseks on tootja ainuvastutusel toimiv tehase tootmisohje süsteem, millega tagatakse toote vastavus asjakohastele tehnospetsifikaatidele.

Artikkel 2

II lisas nimetatud toodete nõuetele vastavust tõendatakse menetlusega, mille kohaselt on lisaks tootja vastutusel toimivale tehase tootmisohje süsteemile tootmise või toote vastavustõendamisse ning järelevalvesse kaasatud teavitatud sertifitseerimisorgan.

Artikkel 3

III lisas ettenähtud vastavustõendamismenetlus märgitakse ühtlustatud standardite mandaatidesse.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 9. oktoober 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12.

(2)  EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1.


I LISA

TÄITEMATERJALID KÕRGENDATUD OHUTUSNÕUETETA KASUTAMISEL

Täitematerjalid

Betoonis, müürimördis, süstmördis, bituumensegudes, pinnatöötlusmaterjalides, sidumata ja hüdrauliliselt seotud segudes, mida kasutatakse tee-ehituses ja tsiviilehituses.

Kattekivid

Kasutamiseks hüdraulilistes konstruktsioonides ja tsiviilehituses.

Raudteeballast

Kasutamiseks raudtee-ehituses.

Fillerid

Betoonis, müürimördis, süstmördis, bituumensegudes, pinnatöötlusmaterjalides, mida kasutatakse tee-ehituses ja tsiviilehituses.


II LISA

TÄITEMATERJALID KÕRGENDATUD OHUTUSNÕUETEGA KASUTAMISEL

Täitematerjalid

Betoonis, müürimördis, süstmördis, bituumensegudes, pinnatöötlusmaterjalides, sidumata ja hüdrauliliselt seotud segudes, mida kasutatakse tee-ehituses ja tsiviilehituses.

Kattekivid

Kasutamiseks hüdraulilistes konstruktsioonides ja tsiviilehituses.

Raudteeballast

Kasutamiseks raudtee-ehituses.

Fillerid

Betoonis, müürimördis, süstmördis, bituumensegudes, pinnatöötlusmaterjalides, mida kasutatakse tee-ehituses ja tsiviilehituses.


III LISA

TOOTEPERE

TÄITEMATERJALID KÕRGENDATUD OHUTUSNÕUETETA KASUTAMISEL (1/2)

1.   Vastavuse tõendamise süsteemid

Järgnevas loetelus esitatud toote (toodete) ja kavandatud kasutuse (kasutuste) puhul peab CEN/CENELEC kindlaks määrama asjaomasele (asjaomastele) ühtlustatud standardile (standarditele) vastava (vastavad) nõuetele vastavuse tõendamise süsteemi (süsteemid):

Toode

Kavandatud kasutus

Tase(med) või klass(id)

Nõuetele vastavuse tõendamise süsteem(id)

Täitematerjalid kasutamiseks:

betoonis, müürimördis ja süstmördis

bituumensegudes ja pinnatöötlusmaterjalides

sidumata ja hüdrauliliselt seotud segudes

Tee-ehituses ja tsiviilehituses

4

Kattekivid

Hüdraulilistes konstruktsioonides ja tsiviilehituses

4

Raudteeballast

Raudtee-ehituses

4

Fillerid kasutamiseks:

betoonis, müürimördis ja süstmördis

bituumensegudes ja pinnatöötlusmaterjalides

Tee-ehituses ja tsiviilehituses

4

Süsteem 4: vaata ehitustoodete direktiivi III lisa punkti 2 alapunkti ii kolmas võimalus.

Süsteemi spetsifikaat peaks olema selline, et seda saab rakendada ka juhul, kui ühe teatava karakteristiku toimivust ei ole vaja kindlaks määrata, sest kas või ühel liikmesriigil puudub sellise karakteristikuga seotud juriidiline nõue (vaata direktiivi 89/106/EMÜ artikli 2 lõiget 1 ning, vajaduse korral, tõlgendusdokumentide punkti 1.2.3). Sellistel juhtudel ei tohi karakteristiku vastavustõendamist tootjalt nõuda, kui ta ei soovi toote toimivust kõnealuses seoses deklareerida.

TOOTEPERE

TÄITEMATERJALID KÕRGENDATUD OHUTUSNÕUETEGA KASUTAMISEL (2/2)

1.   Vastavuse tõendamise süsteemid

Järgnevas loetelus esitatud toote (toodete) ja kavandatud kasutuse (kasutuste) puhul peab CEN/CENELEC kindlaks määrama asjaomasele (asjaomastele) ühtlustatud standardile (standarditele) vastava (vastavad) nõuetele vastavuse tõendamise süsteemi (süsteemid):

Toode

Kavandatud kasutus

Tase(med) või klass(id)

Nõuetele vastavuse tõendamise süsteem(id)

Täitematerjalid kasutamiseks:

betoonis, müürimördis ja süstmördis

bituumensegudes ja pinnatöötlusmaterjalides

sidumata ja hüdrauliliselt seotud segudes

Tee-ehituses ja tsiviilehituses

2 +

Kattekivid

Hüdraulilistes konstruktsioonides ja tsiviilehituses

2 +

Raudteeballast

Raudtee-ehituses

2 +

Fillerid kasutamiseks:

betoonis, müürimördis ja süstmördis

bituumensegudes ja pinnatöötlusmaterjalides

Tee-ehituses ja tsiviilehituses

2 +

Süsteem 2 +: vaata ehitustoodete direktiivi III lisa punkti 2 alapunkti ii esimene võimalus, kaasa arvatud valmistoodangu sertifitseerimine teavitatud asutuse poolt nii tehase esmase inspekteerimise ja tootmisohje kui ka tehase tootmisohje pideva järelevalve, hindamise ja tunnustuse alusel.

Süsteemi spetsifikaat peaks olema selline, et seda saab rakendada ka juhul, kui ühe teatava karakteristiku toimivust ei ole vaja kindlaks määrata, sest kas või ühel liikmesriigil puudub sellise karakteristikuga seotud juriidiline nõue (vaata direktiivi 89/106/EMÜ artikli 2 lõiget 1 ning vajaduse korral tõlgendusdokumentide punkti 1.2.3). Sellistel juhtudel ei tohi karakteristiku vastavustõendamist tootjalt nõuda, kui ta ei soovi toote toimivust kõnealuses seoses deklareerida.


24.10.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/30


KOMISJONI OTSUS,

12. oktoober 1998,

nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ artikli 20 lõike 2 kohase ehitustoodete vastavustõendamismenetluse kohta vedelate katuse hüdroisolatsioonikomplektide nõuetele vastavuse tõendamisel

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 2924 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/599/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/106/EMÜ ehitustooteid käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, (1) mida on muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 4,

ning arvestades, et:

komisjon peab valima kahest direktiivi 89/106/EMÜ artikli 13 lõikele 3 vastavast toote vastavustõendamismenetlusest “võimalikult lihtsa, kuid ohutusega kooskõlas oleva menetluse”; see tähendab vajadust otsustada, kas tootja vastutusel toimiv tehase tootmisohje süsteem on teatava toote või tootepere nõuetele vastavuse tõendamisel vajalik ja piisav tingimus või on artikli 13 lõikes 4 mainitud kriteeriumidele vastavusega seotud põhjustel vaja volitatud sertifitseerimisorgani sekkumist;

artikli 13 lõikega 4 nähakse ette, et niiviisi kindlaks määratud menetlus tuleb märkida mandaatidesse ja tehnospetsifikaatidesse; seetõttu on soovitatav määratleda toodete või tooteperede mõiste, nagu seda kasutatakse mandaatides ja tehnospetsifikaatides;

artikli 13 lõikega 3 ettenähtud kahe menetluse üksikasjalik kirjeldus esitatakse direktiivi 89/106/EMÜ III lisas; seetõttu on vaja iga toote või tootepere puhul selgesti kindlaks määrata meetodid, mille abil tuleb kõnealust kahte menetlust III lisale viidates rakendada, sest III lisas eelistatakse teatavaid süsteeme;

artikli 13 lõike 3 punktis a nimetatud menetlus vastab süsteemidele, mis on kindlaks määratud III lisa punkti 2 alapunkti ii esimeses võimaluses ilma pideva järelevalveta ning teises ja kolmandas võimaluses ning artikli 13 lõike 3 punktis b nimetatud menetlus vastab süsteemidele, mis on kindlaks määratud III lisa punkti 2 alapunktis i ning III lisa punkti 2 alapunkti ii esimeses võimaluses pideva järelevalvega;

käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise ehituskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

I lisas nimetatud toodete ja tooteperede nõuetele vastavust tõendatakse menetlusega, mille aluseks on tootja ainuvastutusel toimiv tehase tootmisohje süsteem, millega tagatakse toote vastavus asjakohastele tehnilistele kirjeldustele.

Artikkel 2

II lisas nimetatud toodete nõuetele vastavust tõendatakse menetlusega, mille kohaselt lisaks tootja vastutusel toimivale tehase tootmisohje süsteemile on tootmise või toote vastavustõendamisse ning järelevalvesse kaasatud volitatud sertifitseerimisorgan.

Artikkel 3

III lisas ettenähtud vastavustõendamismenetlus märgitakse Euroopa tehnilise tunnustuse suuniste mandaatidesse.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12. oktoober 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12.

(2)  EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1.


I LISA

Vedelad katuse hüdroisolatsioonikomplektid

Igasuguseks kasutamiseks, välja arvatud klassidesse A, (1) B, (2), C (3) kuuluvatest materjalidest valmistatud toodete tuletundlikkuse eeskirjadega reguleeritud juhtudel.


(1)  Materjalid, mille toimivus tuletundlikkuse seisukohast võib tootmise käigus muutuda (üldjuhul keemiliselt muudetavad tooted, nt tuleaeglustid, või tooted, mille koostise muutmine võib muuta toimivust tuletundlikkuse seisukohast).

(2)  Materjalid, mille toimivus tuletundlikkuse seisukohast võib tootmise käigus muutuda (üldjuhul keemiliselt muudetavad tooted, nt tuleaeglustid, või tooted, mille koostise muutmine võib muuta toimivust tuletundlikkuse seisukohast).

(3)  Materjalid, mille toimivus tuletundlikkuse seisukohast võib tootmise käigus muutuda (üldjuhul keemiliselt muudetavad tooted, nt tuleaeglustid, või tooted, mille koostise muutmine võib muuta toimivust tuletundlikkuse seisukohast).


II LISA

Vedelad katuse hüdroisolatsioonikomplektid

Kasutamiseks juhtudel, mida reguleeritakse klassidesse A, (1) B, (2), C (3) kuuluvatest materjalidest valmistatud toodete tuletundlikkuse eeskirjadega.


(1)  Materjalid, mille toimivus tuletundlikkuse seisukohast võib tootmise käigus muutuda (üldjuhul keemiliselt muudetavad tooted, nt tuleaeglustid, või tooted, mille koostise muutmine võib muuta toimivust tuletundlikkuse seisukohast).

(2)  Materjalid, mille toimivus tuletundlikkuse seisukohast võib tootmise käigus muutuda (üldjuhul keemiliselt muudetavad tooted, nt tuleaeglustid, või tooted, mille koostise muutmine võib muuta toimivust tuletundlikkuse seisukohast).

(3)  Materjalid, mille toimivus tuletundlikkuse seisukohast võib tootmise käigus muutuda (üldjuhul keemiliselt muudetavad tooted, nt tuleaeglustid, või tooted, mille koostise muutmine võib muuta toimivust tuletundlikkuse seisukohast).


III LISA

Märkus:

komplektide puhul, millel on rohkem kui üks kavandatud kasutus järgmistes tooteperedes kavandatud kasutustest, kumuleeruvad volitatud asutuse asjaomastest vastavuse tõendamise süsteemidest tulenevad ülesanded.

TOOTEPERE

VEDELAD KATUSE HÜDROISOLATSIOONIKOMPLEKTID (1/3)

1.   Nõuetele vastavuse tõendamise süsteemid

Järgmises loetelus esitatud toote (toodete) ja kavandatud kasutuse (kasutuste) puhul peab EOTA kindlaks määrama Euroopa tehniliste tunnustuste asjakohases suunises esitatud järgmise(d) nõuetele vastavuse tõendamise süsteemi(d):

Toode (tooted)

Kavandatud kasutus(ed)

Tase(med) või klass(id)

Nõuetele vastavuse tõendamise süsteem(id)

Vedelad katuse hüdroisolatsioonikomplektid

Kõikideks katuste veekindlaks tegemisega seotud kasutusjuhtudeks

3

Süsteem 3: vaata ehitustoodete direktiivi III lisa punkti 2 alapunkti ii teine võimalus.

2.   EOTA rakendatavad tingimused vastavussüsteemi nõuetele vastavuse tõendamise spetsifikaatide kohta

Süsteemi spetsifikaat peaks olema selline, et seda saab rakendada ka juhul, kui ühe teatava karakteristiku toimivust ei ole vaja kindlaks määrata, sest kas või ühel liikmesriigil puudub sellise karakteristikuga seotud juriidiline nõue (vaata ehitustoodete direktiivi artikli 2 lõiget 1 ning vajaduse korral tõlgendusdokumentide punkti 1.2.3). Sellistel juhtudel ei tohi karakteristiku vastavustõendamist tootjalt nõuda, kui ta ei soovi toote toimivust kõnealuses seoses deklareerida.

TOOTEPERE

VEDELAD KATUSE HÜDROISOLATSIOONIKOMPLEKTID (2/3)

1.   Nõuetele vastavuse tõendamise süsteemid

Järgmises loetelus esitatud toote (toodete) ja kavandatud kasutuse (kasutuste) puhul peab EOTA kindlaks määrama Euroopa tehniliste tunnustuste asjakohases suunises esitatud järgmise(d) nõuetele vastavuse tõendamise süsteemi(d):

Toode (tooted)

Kavandatud kasutus(ed)

Tase(med) või klass(id)

Nõuetele vastavuse tõendamise süsteem(id)

Vedelad katuse hüdroisolatsioonikomplektid

Välist tuletundlikkust käsitlevates määrustes ettenähtud kasutus

Katsetatavad tooted

Tooted, mida loetakse katsetamiseta nõuetele vastavaks (1)

3

4

Süsteem 3: vaata ehitustoodete direktiivi III lisa punkti 2 alapunkti ii teine võimalus.

Süsteem 4: vaata ehitustoodete direktiivi III lisa punkti 2 alapunkti ii kolmas võimalus.

2.   EOTA rakendatavad tingimused vastavussüsteemi nõuetele vastavuse tõendamise spetsifikaatide kohta

Süsteemi spetsifikaat peaks olema selline, et seda saab rakendada ka juhul, kui ühe teatava karakteristiku toimivust ei ole vaja kindlaks määrata, sest kas või ühel liikmesriigil puudub sellise karakteristikuga seotud juriidiline nõue (vaata ehitustoodete direktiivi artikli 2 lõiget 1 ning vajaduse korral tõlgendusdokumentide punkti 1.2.3). Sellistel juhtudel ei tohi karakteristiku vastavustõendamist tootjalt nõuda, kui ta ei soovi toote toimivust kõnealuses seoses deklareerida.

TOOTEPERE

VEDELAD KATUSE HÜDROISOLATSIOONIKOMPLEKTID (3/3)

1.   Nõuetele vastavuse tõendamise süsteemid

Järgmises loetelus esitatud toote (toodete) ja kavandatud kasutuse (kasutuste) puhul peab EOTA kindlaks määrama Euroopa tehniliste tunnustuste asjakohases suunises esitatud järgmise(d) nõuetele vastavuse tõendamise süsteemi(d):

Toode (tooted)

Kavandatud kasutus(ed)

Tase(med) või klass(id)

Nõuetele vastavuse tõendamise süsteem(id)

Vedelad katuse hüdroisolatsioonikomplektid

Tuletundlikkust käsitlevates määrustes ettenähtud kasutus

A, (2)B, (2) C (2)

A, (3)B, (3) C (3)

A, (4)D, E, F

1

3

4

Süsteem 1: vaata ehitustoodete direktiivi III lisa punkti 2 alapunkt i ilma näidiste auditeeritud katsetamiseta.

Süsteem 3: vaata ehitustoodete direktiivi III lisa punkti 2 alapunkti ii teine võimalus.

Süsteem 4: vaata ehitustoodete direktiivi III lisa punkti 2 alapunkti ii kolmas võimalus.

2.   EOTA rakendatavad tingimused vastavussüsteemi nõuetele vastavuse tõendamise spetsifikaatide kohta

Süsteemi spetsifikaat peaks olema selline, et seda saab rakendada ka juhul, kui ühe teatava karakteristiku toimivust ei ole vaja kindlaks määrata, sest kas või ühel liikmesriigil puudub sellise karakteristikuga seotud juriidiline nõue (vaata ehitustoodete direktiivi artikli 2 lõiget 1 ning vajaduse korral tõlgendusdokumentide punkti 1.2.3). Sellistel juhtudel ei tohi karakteristiku vastavustõendamist tootjalt nõuda, kui ta ei soovi toote toimivust kõnealuses seoses deklareerida.


(1)  Kinnitatakse EÜ tuleohutusseadusandluse töörühma arutluste käigus.

(2)  Materjalid, mille toimivus tuletundlikkuse seisukohast võib tootmise käigus muutuda (üldjuhul keemiliselt muudetavad tooted, nt tuleaeglustid, või tooted, mille koostise muutmine võib muuta toimivust tuletundlikkuse seisukohast).

(3)  Materjalid, mille toimivus tuletundlikkuse seisukohast ei muutu tootmise käigus.

(4)  A klassi materjalid, mida otsuse 96/603/EÜ kohaselt ei pea tuletundlikkuse seisukohalt katsetama.


24.10.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/35


KOMISJONI OTSUS,

12. oktoober 1998,

nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ artikli 20 lõike 2 kohase ehitustoodete vastavustõendamismenetluse kohta isekandvate valgust läbilaskvate katusekomplektide (välja arvatud klaasipõhised komplektid) nõuetele vastavuse tõendamisel

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 2926 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/600/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/106/EMÜ ehitustooteid käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, (1) mida on muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 4,

ning arvestades, et:

komisjon peab valima kahest direktiivi 89/106/EMÜ artikli 13 lõikele 3 vastavast toote vastavustõendamismenetlusest “võimalikult lihtsa, kuid ohutusega kooskõlas oleva menetluse”; see tähendab vajadust otsustada, kas tootja vastutusel toimiv tehase tootmisohje süsteem on teatava toote või tootepere nõuetele vastavuse tõendamisel vajalik ja piisav tingimus või on artikli 13 lõikes 4 mainitud kriteeriumidele vastavusega seotud põhjustel vaja volitatud sertifitseerimisorgani sekkumist;

artikli 13 lõikega 4 nähakse ette, et niiviisi kindlaks määratud menetlus tuleb märkida mandaatidesse ja tehnospetsifikaatidesse; seetõttu on soovitatav määratleda toodete või tooteperede mõiste, nagu seda kasutatakse mandaatides ja tehnospetsifikaatides;

artikli 13 lõikega 3 ettenähtud kahe menetluse üksikasjalik kirjeldus esitatakse direktiivi 89/106/EMÜ III lisas; seetõttu on vaja iga toote või tootepere puhul selgesti kindlaks määrata meetodid, mille abil tuleb kõnealust kahte menetlust III lisale viidates rakendada, sest III lisas eelistatakse teatavaid süsteeme;

artikli 13 lõike 3 punktis a nimetatud menetlus vastab süsteemidele, mis on kindlaks määratud III lisa punkti 2 alapunkti ii esimeses võimaluses ilma pideva järelevalveta ning teises ja kolmandas võimaluses ning artikli 13 lõike 3 punktis b nimetatud menetlus vastab süsteemidele, mis on kindlaks määratud III lisa punkti 2 alapunktis i ning III lisa punkti 2 alapunkti ii esimeses võimaluses pideva järelevalvega;

käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise ehituskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

I lisas nimetatud toodete ja tooteperede nõuetele vastavust tõendatakse menetlusega, mille aluseks on tootja ainuvastutusel toimiv tehase tootmisohje süsteem, millega tagatakse toote vastavus asjakohastele tehnilistele kirjeldustele.

Artikkel 2

II lisas nimetatud toodete nõuetele vastavus tõendatakse menetlusega, mille kohaselt lisaks tootja vastutusel toimivale tehase tootmisohje süsteemile on tootmise või toote vastavustõendamisse ning järelevalvesse kaasatud volitatud sertifitseerimisorgan.

Artikkel 3

III lisas ettenähtud vastavustõendamismenetlus märgitakse Euroopa tehnilise tunnustuse suuniste mandaatidesse.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12. oktoober 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12.

(2)  EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1.


I LISA

Isekandvad valgust läbilaskvad katusekomplektid (välja arvatud klaasipõhised komplektid)

Igasuguseks kasutamiseks, välja arvatud klassidesse A, (1) B, (2), C (3) kuuluvatest materjalidest valmistatud toodete tuletundlikkuse eeskirjadega reguleeritud juhtudel.


(1)  Materjalid, mille toimivus tuletundlikkuse seisukohast võib tootmise käigus muutuda (üldjuhul keemiliselt muudetavad tooted, nt tuleaeglustid, või tooted, mille koostise muutmine võib muuta toimivust tuletundlikkuse seisukohast).

(2)  Materjalid, mille toimivus tuletundlikkuse seisukohast võib tootmise käigus muutuda (üldjuhul keemiliselt muudetavad tooted, nt tuleaeglustid, või tooted, mille koostise muutmine võib muuta toimivust tuletundlikkuse seisukohast).

(3)  Materjalid, mille toimivus tuletundlikkuse seisukohast võib tootmise käigus muutuda (üldjuhul keemiliselt muudetavad tooted, nt tuleaeglustid, või tooted, mille koostise muutmine võib muuta toimivust tuletundlikkuse seisukohast).


II LISA

Isekandvad valgust läbilaskvad katusekomplektid (välja arvatud klaasipõhised komplektid)

Kasutamiseks juhtudel, mida reguleeritakse klassidesse A, (1) B, (2) C (3) kuuluvatest materjalidest valmistatud toodete tuletundlikkuse eeskirjadega.


(1)  Materjalid, mille toimivus tuletundlikkuse seisukohast võib tootmise käigus muutuda (üldjuhul keemiliselt muudetavad tooted, nt tuleaeglustid, või tooted, mille koostise muutmine võib muuta toimivust tuletundlikkuse seisukohast).

(2)  Materjalid, mille toimivus tuletundlikkuse seisukohast võib tootmise käigus muutuda (üldjuhul keemiliselt muudetavad tooted, nt tuleaeglustid, või tooted, mille koostise muutmine võib muuta toimivust tuletundlikkuse seisukohast).

(3)  Materjalid, mille toimivus tuletundlikkuse seisukohast võib tootmise käigus muutuda (üldjuhul keemiliselt muudetavad tooted, nt tuleaeglustid, või tooted, mille koostise muutmine võib muuta toimivust tuletundlikkuse seisukohast).


III LISA

Märkus:

komplektide puhul, millel on rohkem kui üks kavandatud kasutus järgmistes tooteperedes kavandatud kasutustest, kumuleeruvad volitatud asutuse asjaomastest vastavuse tõendamise süsteemidest tulenevad ülesanded.

TOOTEPERE

ISEKANDVAD VALGUST LÄBILASKVAD KATUSEKOMPLEKTID (VÄLJA ARVATUD KLAASIPÕHISED KOMPLEKTID) (1/3)

1.   Nõuetele vastavuse tõendamise süsteemid

Järgmises loetelus esitatud toote (toodete) ja kavandatud kasutuse (kasutuste) puhul peab EOTA kindlaks määrama Euroopa tehniliste tunnustuste asjakohases suunises esitatud järgmise(d) nõuetele vastavuse tõendamise süsteemi(d):

Toode (tooted)

Kavandatud kasutus(ed)

Tase(med) või klass(id)

Nõuetele vastavuse tõendamise süsteem(id)

Isekandvad valgust läbilaskvad katusekomplektid (välja arvatud klaasipõhised komplektid)

Kasutamiseks katustes ja katuste viimistluselementidena

3

Süsteem 3: vaata ehitustoodete direktiivi III lisa punkti 2 alapunkti ii teine võimalus.

2.   EOTA rakendatavad tingimused vastavussüsteemi nõuetele vastavuse tõendamise spetsifikaatide kohta

Süsteemi spetsifikaat peaks olema selline, et seda saab rakendada ka juhul, kui ühe teatava karakteristiku toimivust ei ole vaja kindlaks määrata, sest kas või ühel liikmesriigil puudub sellise karakteristikuga seotud juriidiline nõue (vaata ehitustoodete direktiivi artikli 2 lõiget 1 ning vajaduse korral tõlgendusdokumentide punkti 1.2.3). Sellistel juhtudel ei tohi karakteristiku vastavustõendamist tootjalt nõuda, kui ta ei soovi toote toimivust kõnealuses seoses deklareerida.

TOOTEPERE

ISEKANDVAD VALGUST LÄBILASKVAD KATUSEKOMPLEKTID (VÄLJA ARVATUD KLAASIPÕHISED KOMPLEKTID) (2/3)

1.   Nõuetele vastavuse tõendamise süsteemid

Järgmises loetelus esitatud toote (toodete) ja kavandatud kasutuse (kasutuste) puhul peab EOTA kindlaks määrama Euroopa tehniliste tunnustuste asjakohases suunises esitatud järgmise(d) nõuetele vastavuse tõendamise süsteemi(d):

Toode (tooted)

Kavandatud kasutus(ed)

Tase(med) või klass(id)

Nõuetele vastavuse tõendamise süsteem(id)

Isekandvad valgust läbilaskvad katusekomplektid (välja arvatud klaasipõhised komplektid)

Välist tuletundlikkust käsitlevates määrustes ettenähtud kasutus

Katsetatavad tooted

Tooted, mida loetakse katsetamiseta nõuetele vastavaks (1)

3

4

Süsteem 3: vaata ehitustoodete direktiivi III lisa punkti 2 alapunkti ii teine võimalus.

Süsteem 4: vaata ehitustoodete direktiivi III lisa punkti 2 alapunkti ii kolmas võimalus.

2.   EOTA rakendatavad tingimused vastavussüsteemi nõuetele vastavuse tõendamise spetsifikaatide kohta

Süsteemi spetsifikaat peaks olema selline, et seda saab rakendada ka juhul, kui ühe teatava karakteristiku toimivust ei ole vaja kindlaks määrata, sest kas või ühel liikmesriigil puudub sellise karakteristikuga seotud juriidiline nõue (vaata ehitustoodete direktiivi artikli 2 lõiget 1 ning vajaduse korral tõlgendusdokumentide punkti 1.2.3). Sellistel juhtudel ei tohi karakteristiku vastavustõendamist tootjalt nõuda, kui ta ei soovi toote toimivust kõnealuses seoses deklareerida.

TOOTEPERE

ISEKANDVAD VALGUST LÄBILASKVAD KATUSEKOMPLEKTID (VÄLJA ARVATUD KLAASIPÕHISED KOMPLEKTID) (3/3)

1.   Nõuetele vastavuse tõendamise süsteemid

Järgmises loetelus esitatud toote (toodete) ja kavandatud kasutuse (kasutuste) puhul peab EOTA kindlaks määrama Euroopa tehniliste tunnustuste asjakohases suunises esitatud järgmise(d) nõuetele vastavuse tõendamise süsteemi(d):

Toode (tooted)

Kavandatud kasutus(ed)

Tase(med) või klass(id)

Nõuetele vastavuse tõendamise süsteem(id)

Isekandvad valgust läbilaskvad katusekomplektid (välja arvatud klaasipõhised komplektid)

Tuletundlikkust käsitlevates määrustes ettenähtud kasutus

A (2), B (2), C (2)

A (3), B (3), C (3)

A (4), D, E, F

1

3

4

Süsteem 1: vaata ehitustoodete direktiivi III lisa punkti 2 alapunkti i ilma näidiste auditeeritud katsetamiseta.

Süsteem 3: vaata ehitustoodete direktiivi III lisa punkti 2 alapunkti ii teine võimalus.

Süsteem 4: vaata ehitustoodete direktiivi III lisa punkti 2 alapunkti ii kolmas võimalus.

2.   EOTA rakendatavad tingimused vastavussüsteemi nõuetele vastavuse tõendamise spetsifikaatide kohta

Süsteemi spetsifikaat peaks olema selline, et seda saab rakendada ka juhul, kui ühe teatava karakteristiku toimivust ei ole vaja kindlaks määrata, sest kas või ühel liikmesriigil puudub sellise karakteristikuga seotud juriidiline nõue (vaata ehitustoodete direktiivi artikli 2 lõiget 1 ning vajaduse korral tõlgendusdokumentide punkti 1.2.3). Sellistel juhtudel ei tohi karakteristiku vastavustõendamist tootjalt nõuda, kui ta ei soovi toote toimivust kõnealuses seoses deklareerida.


(1)  Kinnitatakse EÜ tuleohutusseadusandluse töörühma arutluste käigus.

(2)  Materjalid, mille toimivus tuletundlikkuse seisukohast võib tootmise käigus muutuda (üldjuhul keemiliselt muudetavad tooted, nt tuleaeglustid, või tooted, mille koostise muutmine võib muuta toimivust tuletundlikkuse seisukohast).

(3)  Materjalid, mille toimivus tuletundlikkuse seisukohast ei muutu tootmise käigus.

(4)  A klassi materjalid, mida otsuse 96/603/EÜ kohaselt ei pea tuletundlikkuse seisukohalt katsetama.


5.9.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 247/13


KOMISJONI OTSUS,

3. september 1998,

liikuva satelliitsideteenuse (MSS) alusel sagedusalas 2,0 GHz töötavate satelliidipõhiste personaalsidevõrkude (S-PCN) liikuvate maajaamade, sealhulgas kaasaskantavate maajaamade ühise tehnilise normi kohta

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 2376 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/534/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/13/EÜ telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ja satelliitside maajaamaseadmete kohta, sealhulgas nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

ning arvestades, et:

komisjon on vastu võtnud meetme selliste satelliitside maajaamaseadmete kindlaksmääramise kohta, mille jaoks nõutakse ühist tehnilist normi, ning selgituse kõnealuse normi reguleerimisala kohta artikli 7 lõike 2 esimese taande kohaselt;

tuleks vastu võtta vastavad ühtlustatud standardid või nende osad, millega rakendatakse ühisteks tehnilisteks normideks muudetavaid olulisi nõudeid;

ettepanek on esitatud komiteele (ACTE) kooskõlas artikli 29 lõikega 2;

käesoleva otsusega vastuvõetav ühine tehniline norm on kooskõlas ACTE arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse satelliitside maajaamaseadmete suhtes, mis kuuluvad artikli 2 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse.

2.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ühine tehniline norm, mis hõlmab liikuva satelliitsideteenuse (MSS) alusel sagedusalas 2,0 GHz töötavate satelliidipõhiste personaalsidevõrkude (S-PCN) liikuvaid maajaamu, sealhulgas kaasaskantavaid maajaamu.

Artikkel 2

1.   Ühine tehniline norm sisaldab asjaomase standardiorganisatsiooni koostatud ühtlustatud standardeid ja rakendab kohaldatavuse piires direktiivi 98/13/EÜ artiklis 17 nimetatud olulisi nõudeid. Viide standardile on esitatud lisas.

2.   Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvad satelliitside maajaamaseadmed on kooskõlas lõikes 1 nimetatud ühise tehnilise normiga ning vastavad direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktis a nimetatud olulistele nõuetele ja kõigis muudes kohaldatavates direktiivides, eelkõige nõukogu direktiivides 73/23/EMÜ (2) ja 89/336/EMÜ (3) sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 osutatud satelliitside maajaamaseadmete puhul kasutavad direktiivi 98/13/EÜ artiklis 10 nimetatud menetlusi teostama määratud teavitatud asutused lisas nimetatud ühtlustatud standardit või tagavad selle kasutamise pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. september 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 74, 12.3.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29.

(3)  EÜT L 139, 23.5.1989, lk 19.


LISA

Viide kohaldatavale ühtlustatud standardile

Otsuse artiklis 2 viidatakse järgmisele ühtlustatud standardile:

Satellite Personal Communications Networks (S-PCN); Mobile Earth Stations (MESs), including handheld earth stations, for S-PCN in the 2,0 GHz bands under the Mobile Satellite Service (MSS)

Terminal essential requirements

(Satelliidipõhised personaalsidevõrgud (S-PCN); liikuva satelliitsideteenuse (MSS) alusel sagedusalas 2,0 GHz töötavad satelliidipõhiste personaalsidevõrkude (S-PCN) liikuvad maajaamad, sealhulgas kaasaskantavad maajaamad Lõppseadmetele esitatavad olulised nõuded)

ETSI

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

ETSI sekretariaat

TBR 42 — veebruar 1998

(eessõna välja arvatud)

Lisateave

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut on tunnustatud direktiiviga 83/189/EMÜ (1).

Eespool nimetatud ühtlustatud standard on koostatud direktiivis 83/189/EMÜ sätestatud asjaomase korra kohaselt.

Eespool nimetatud ühtlustatud standardi tervikteksti võib saada järgmistelt aadressidelt:


Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

650, route des Lucioles

F-06921 Sophia Antipolis

Cedex

Euroopa Ühenduste Komisjon

DG XIII/A/2 — (BU 31, 1/7)

Rue de la Loi/Wetstraat 200

B-1049 Brussels

või muult organisatsioonilt, kes vastutab ETSI standardite kättesaadavaks muutmise eest; selliste organisatsioonide nimekiri on Internetis aadressil www.ispo.cec.be.


(1)  EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.


11.9.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 251/36


KOMISJONI OTSUS,

3. september 1998,

maapealse lennusidesüsteemi ühise tehnilise normi kohta

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 2378 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/535/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/13/EÜ telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ja satelliitside maajaamaseadmete kohta, sealhulgas nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 2 teist taanet,

ning arvestades, et:

komisjon on vastu võtnud meetme selliste telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete tüübi kindlaksmääramise kohta, mille jaoks nõutakse ühist tehnilist normi, ning selgituse kõnealuse normi reguleerimisala kohta artikli 7 lõike 2 esimese taande kohaselt;

tuleks vastu võtta vastavad ühtlustatud standardid või nende osad, millega rakendatakse ühisteks tehnilisteks normideks muudetavaid olulisi nõudeid;

tootjate turulepääsu järjepidevuse tagamiseks on vaja siseriiklike tüübikinnituseeskirjade kohaselt kinnitatud seadmete puhul üleminekukorda;

ettepanek on esitatud komiteele (ACTE) kooskõlas artikli 29 lõikega 2;

käesoleva otsusega vastuvõetav ühine tehniline norm on kooskõlas ACTE arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga ühendatavate lõppseadmete suhtes, mis kuuluvad artikli 2 lõikes 1 määratletud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse.

2.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ühine tehniline norm, mis hõlmab selliste lõppseadmete tehnilisi omadusi, elektrilisi ja mehaanilisi liidestamisnõudeid ja juurdepääsu kontrollimise protokolle, mida võib kasutada ja mille valmistaja või tema esindaja on mõelnud kasutamiseks maapealses lennusidesüsteemis.

Artikkel 2

1.   Ühine tehniline norm sisaldab asjaomase standardiorganisatsiooni koostatud ühtlustatud standardeid ja rakendab kohaldatavuse piires direktiivi 98/13/EÜ artiklis 5 nimetatud olulisi nõudeid. Viide standardile on esitatud lisas.

2.   Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvad lõppseadmed on kooskõlas lõikes 1 nimetatud ühise tehnilise normiga ning vastavad direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktides a ja b nimetatud olulistele nõuetele ja kõigis muudes kohaldatavates direktiivides, eelkõige direktiivides 73/23/EMÜ (2) ja 89/336/EMÜ (3) sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 osutatud lõppseadmete puhul kasutavad direktiivi 98/13/EÜ artiklis 10 nimetatud menetlusi teostama määratud teavitatud asutused lisas nimetatud ühtlustatud standardit või tagavad selle kasutamise käesoleva otsuse jõustumise ajaks.

Artikkel 4

1.   Lisas osutatud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse kuuluvaid seadmeid reguleerivate siseriiklike tüübikinnituseeskirjade kohaldamine lõpetatakse kolm kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist.

2.   Selliste siseriiklike tüübikinnituseeskirjade kohaselt kinnitatud lõppseadmeid võib jätkuvalt siseriiklikule turule viia ja kasutusele võtta.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. september 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 74, 12.3.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29.

(3)  EÜT L 139, 23.5.1989, lk 19.


LISA

Viide kohaldatavale ühtlustatud standardile

Otsuse artiklis 2 viidatakse järgmisele ühtlustatud standardile:

Electromagnetic compatibility and radio spectrum matters (ERM); terrestrial flight telecommunications system (TFTS); technical requirements for TFTS

(Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused; maapealne lennusidesüsteem; maapealse lennusidesüsteemi tehnilised nõuded)

ETSI

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

ETSI sekretariaat

TBR 23: märts 1998

(eessõna välja arvatud)

Lisateave

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut on tunnustatud direktiiviga 83/189/EMÜ (1).

Eespool nimetatud ühtlustatud standard on koostatud nõukogu direktiivis 83/189/EMÜ sätestatud asjaomase korra kohaselt.

Eespool nimetatud ühtlustatud standardi tervikteksti võib saada järgmistelt aadressidelt:

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

650 Route des Lucioles

F-06921 Sophia Antipolis Cedex

Euroopa Ühenduste Komisjon

DG XIII/A/2 — (BU 31, 1/7)

Rue de la Loi/Wetstraat 200

B-1049 Brussels

või muult organisatsioonilt, kes vastutab ETSI standardite kättesaadavaks muutmise eest; selliste organisatsioonide nimekiri on Internetis (aadressil www.ispo.cec.be).


(1)  EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.


4.8.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 216/8


NÕUKOGU OTSUS,

20. juuli 1998,

selliste üldkasutatava kommuteeritava analoogtelefonivõrguga ühendatavate lõppseadmete (v.a põhjendatud juhtudel kõneteenust toetavad lõppseadmed) ühendamisnõuete ühise tehnilise normi kohta, mille puhul võimalik võrguadresseerimine toimub toonvalimisega

(98/482/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/13/EÜ telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ja satelliitside maajaamaseadmete kohta, sealhulgas nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 2 teist taanet,

ning arvestades, et:

komisjon on kindlaks määranud lõppseadmetüübi, mille jaoks nõutakse ühist tehnilist normi, ning kõnealuse normi reguleerimisala;

tuleks vastu võtta vastavad ühtlustatud standardid või nende osad, millega rakendatakse ühisteks tehnilisteks normideks muudetavaid olulisi nõudeid;

riikide üldkasutatavad telefonivõrgud on 20. sajandil tehniliselt pidevalt arenenud ning et esialgu toimus kõnealune areng eri võrkudes sõltumatult, säilivad selliste võrkude vahel veel mõnda aega olulised tehnilised erinevused;

üldkasutatavate kommuteeritavate telefonivõrkude vahel on tehnilisi erinevusi, millest olulisemaid on kirjeldatud Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituudi (ETSI) suunises EG 201 121 avaldatud nõuandvates märkustes;

nimetatud nõuandvate märkuste rakendamine on vabatahtlik ning need võivad sisaldada tootjale kasulikku teavet;

seepärast teevad teavitatud asutused kindlaks, et tootjad on teadlikud kehtivatest nõuandvatest märkustest, mis käsitlevad konkreetseid nõudeid teatavate võrkude kohta;

üleminekuperioodil peaks olema võimalik jätkata lõppseadmete kinnitamist siseriiklike õigusnormide kohaselt;

tootjad peavad kõigile käesoleva otsuse kohaselt kinnitatud toodetele lisama teatise; tootjad peavad esitama võrguga ühilduvuse deklaratsiooni; teavitatud asutused peavad tagama, et tootjad on neist kohustustest teadlikud; teavitatud asutused peavad teatama teistele teavitatud asutustele võrguga ühilduvuse deklaratsioonidest alati, kui antakse käesoleva otsuse kohane kinnitus;

käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvaid seadmeid, mis on siseriiklike normide kohaselt kinnitatud enne üleminekuaja lõppu, võib jätkuvalt kõnealusele siseriiklikule turule viia ja kasutusele võtta;

direktiivi 98/13/EÜ artikli 28 kohaselt loodud lõppseadmete kinnitamise komitee (ACTE komitee) ei esitanud käesolevas otsuses sätestatud ühise tehnilise normi kohta oma arvamust; seepärast on komisjon esitanud nõukogule direktiivi 98/13/EÜ artikli 29 lõike 3 kohaselt käesoleva ettepaneku meetmete võtmiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse seadmete suhtes, mis on mõeldud kahejuhtmelise ühenduse abil ühe lõppseadmena üldkasutatava kommuteeritava analoogtelefonivõrgu liiniga võrgu lõpp-punktis ühendamiseks ja mis kuuluvad artikli 2 lõikes 1 nimetatud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse.

2.   Käesoleva otsusega kehtestatakse lõikes 1 nimetatud üldkasutatava kommuteeritava analoogtelefonivõrgu lõppseadmete ühendamisnõuete ühine tehniline norm. Käesolev otsus ei hõlma nõudeid, mis on seotud direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktis g määratletud lõppseadmete koostalitlusvõimega üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu kaudu.

Artikkel 2

1.   Ühine tehniline norm sisaldab asjaomase standardiorganisatsiooni koostatud ühtlustatud standardit ja rakendab kohaldatavuse piires direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktides d ja f nimetatud olulisi nõudeid. Viide standardile on esitatud I lisas.

2.   Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvad lõppseadmed on kooskõlas lõikes 1 nimetatud ühise tehnilise normiga ning vastavad direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktides a ja b osutatud olulistele nõuetele ja kõigis muudes kohaldatavates direktiivides, eelkõige nõukogu 19. veebruari 1973. aasta direktiivis 73/23/EMÜ (teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta) (2) ja nõukogu 3. mai 1989. aasta direktiivis 89/336/EMÜ (elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta) (3) sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

1.   Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 osutatud lõppseadmete puhul kasutavad direktiivi 98/13/EÜ artiklis 10 nimetatud menetlusi teostama määratud teavitatud asutused käesoleva otsuse artikli 2 lõikes 1 nimetatud ühtlustatud standardi kohaldatavaid osi või tagavad nende kasutamise.

2.   Teavitatud asutused tagavad, et:

a)

tootjad või muud kinnituse taotlejad on teadlikud ETSI suunises EG 201 121 sisalduvatest nõuandvatest märkustest ja nende võimalikest muudatustest;

b)

tootjad on teadlikud sellest, et nad peavad lisama kõigile käesoleva otsuse põhjal kinnitatud toodetele II lisas esitatud vormi kohase teatise;

c)

lisaks sellele esitavad tootjad võrguga ühilduvuse deklaratsiooni III lisas esitatud vormi kohaselt.

3.   Teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele esitatud võrguga ühilduvuse deklaratsioonidest, kui seadmele antakse käesoleva otsuse kohane kinnitus.

Artikkel 4

1.   Artikli 2 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse kuuluvaid seadmeid võib siseriiklike tüübikinnituseeskirjade kohaselt kinnitada 15 kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva.

2.   Selliste siseriiklike tüübikinnituseeskirjade kohaselt kinnitatud lõppseadmeid võib jätkuvalt turule viia ja kasutusele võtta.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. juuli 1998

Nõukogu nimel

eesistuja

W. MOLTERER


(1)  EÜT L 74, 12.3.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29. Direktiivi on muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1).

(3)  EÜT L 139, 23.5.1989, lk 19. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1).


I LISA

Viide kohaldatavale ühtlustatud standardile

Artiklis 2 viidatakse järgmisele ühtlustatud standardile:

Ühendamisnõuded, mis on vajalikud üleeuroopalise kinnituse saamiseks selliste lõppseadmete (v.a kõneteenust toetavad lõppseadmed) üldkasutatava kommuteeritava analoogtelefonivõrguga ühendamiseks, mille puhul võimalik võrguadresseerimine toimub toonvalimisega

ETSI

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

ETSI sekretariaat

TBR 21: 1998. aasta jaanuar

(eessõna välja arvatud)

LISATEAVE

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut on tunnustatud nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiiviga 83/189/EMÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja normidest teatamise kord. (1)

Eespool nimetatud ühtlustatud standard on koostatud nõukogu direktiivis 83/189/EMÜ sätestatud asjaomase korra kohaselt.

Eespool nimetatud ühtlustatud standardi tervikteksti võib saada järgmistelt aadressidelt:


Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

650 Route des Lucioles

F-06921 Sophia Antipolis Cedex

France.

Euroopa Ühenduste Komisjon

DG XIII/A/2-(BU 31, 1/7)

Rue de la Loi/Wetstraat 200

B-1049 Brussels.

või muult organisatsioonilt, kes vastutab ETSI standardite kättesaadavaks muutmise eest; selliste organisatsioonide nimekiri on Internetis aadressil www.ispo.cec.be.


(1)  EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.


II LISA

Teatis, mille tootjad lisavad käesoleva otsuse kohaselt kinnitatud toodetele

“Seade on nõukogu otsuse 98/482/EÜ kohaselt kinnitatud üleeuroopaliseks ühendamiseks ühe lõppseadmena üldkasutatava kommuteeritava telefonivõrguga. Tulenevalt erinevustest eri riikide üldkasutatavate kommuteeritavate telefonivõrkude vahel ei tähenda kinnitus iseenesest tingimusteta garantiid lõppseadme häireteta toimimise kohta igas üldkasutatava kommuteeritava telefonivõrgu lõpp-punktis.

Probleemide tekkimise korral tuleb kõigepealt võtta ühendust seadme tarnijaga.”

Märkus. Tootja peab tagama, et seadme müüjale ja kasutajale on eespool nimetatud teave esitatud selgelt pakendil ja/või kasutusjuhendis või muus kasutajale mõeldud juhendis.


III LISA

Võrguga ühilduvuse deklaratsioon, mille tootja esitab teavitatud asutusele ja müüjale

Käesolevas deklaratsioonis nimetatakse võrgud, millega ühendatuna seade peab kavakohaselt töötama, ja teavitatud võrgud, mille puhul seadmete koostalitlusvõime võib olla raskendatud.

Võrguga ühilduvuse deklaratsioon, mille tootja esitab kasutajale

Käesolevas deklaratsioonis nimetatakse võrgud, millega ühendatuna seade peab kavakohaselt töötama, ja teavitatud võrgud, mille puhul seadmete koostalitlusvõime võib olla raskendatud. Tootja lisab ka teatise, milles selgitab, et ühilduvus võrguga sõltub seadmete ja tarkvara häälestusest. Lisaks sellele soovitab tootja kasutajal pöörduda müüja poole, kui seadmeid soovitakse kasutada muus võrgus.


5.8.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 217/18


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 98/48/EÜ,

20. juuli 1998,

millega muudetakse direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 100a ja 213,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (2)

toimides asutamislepingu artiklis 189b ettenähtud korras (3)

ning arvestades, et:

(1)

siseturu tõrgeteta toimimise huvides tuleks direktiivi 98/34/EÜ (4) muutmisega tagada, et infoühiskonna teenuseid puudutavad riikide tehnilised standardid ja eeskirjad oleksid tulevikus võimalikult selged ja arusaadavad;

(2)

asutamislepingu artiklite 59 ja 60 tähenduses kasutavad mitmed teenuseliigid infoühiskonna selliseid võimalusi nagu teenuste pakkumine vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse alusel;

(3)

siseturg kui sisepiirideta ala võimaldab nimetatud teenuste pakkujatel arendada piiriülest tegevust oma konkurentsivõime parandamiseks, andes seeläbi kodanikele uusi informatsiooni edastamise ja vastuvõtmise võimalusi piiridest sõltumatult ning andes tarbijatele uusi kaupade ja teenuste hankimise võimalusi;

(4)

direktiivi 98/34/EÜ kohaldamisala laiendamine ei tohi liikmesriike takistada mitmesuguste infoühiskonnaga kaasaskäivate sotsiaalsete, ühiskondlike ja kultuuriliste mõjudega arvestamisel; tolles infoühiskonna teenuseid puudutavas direktiivis sätestatud menetluskorra järgimine ei tohi mõjutada neid kultuuripoliitilisi meetmeid, eelkõige audiovisuaalses sfääris, mida liikmesriigid võivad ellu viia kooskõlas ühenduse õigusega, arvestades seejuures keelelise mitmekesisuse, konkreetsete rahvuslike ja piirkondlike iseärasuste ning kultuuripärandiga; infoühiskonna arendamine peaks igal juhul tagama Euroopa kodanike juurdepääsu digitaalses keskkonnas pakutavale Euroopa kultuuripärandile;

(5)

direktiiv 98/34/EÜ ei ole mõeldud kohaldamiseks põhiõigusi puudutavate siseriiklike normide suhtes, nagu seda on sõnavabadust ja eelkõige ajakirjandusvabadust puudutavad põhiseaduse sätted; direktiiv ei ole mõeldud kohaldamiseks kriminaalõiguses; direktiivi ei kohaldata ka krediidiasutuste vaheliste eraõiguslike lepingute, eriti krediidiasutuste vaheliste maksete teostamist puudutavate lepingute suhtes;

(6)

Euroopa Ülemkogu on rõhutanud vajadust luua infoühiskonna arengu soodustamiseks ühenduse tasandil selge ja kindel raamistik; ühenduse õigus ja eriti siseturgu reguleerivad seadused, mis hõlmavad nii asutamislepingu kui ka teiseste õigusaktide põhimõtteid, juba moodustavad põhilise õigusliku raamistiku nimetatud teenuste arenguks;

(7)

olemasolevaid, praegu teenustele kehtivaid siseriiklikke norme peaks olema võimalik kohandada infoühiskonna uutele teenustele, kas üldiste huvide paremaks kaitsmiseks või, teisest küljest, nimetatud normide leevendamiseks, kui nende kohaldamine oleks ebaproportsionaalne eesmärgi suhtes, mida nad teenivad;

(8)

koordineerimiseta ühenduse tasandil võib siseriiklikul tasandil ettenähtav reguleeriv tegevus tuua kaasa piiranguid teenuste vabale liikumisele ja asutamisvabadusele, mis omakorda viiks siseturu uue killustamise, liigse reguleerimise ja õigusaktide kooskõlastamatuseni;

(9)

üldisi huve teenivate eesmärkide tegelikuks ja tõhusaks kaitsmiseks infoühiskonna arengu tingimustes on vaja ühenduse tasandil koordineeritud lähenemist küsimustele, mis puudutavad selliseid tugeva piiriülese mõjuga tegevusi, nagu on uute teenuste pakkumine;

(10)

telekommunikatsiooniteenuseid ühenduse tasandil juba ühtlustatakse või mõnel juhul on olemas nende vastastikuse tunnustamise süsteem ja ühenduse olemasolevad õigusaktid näevad ette nende õigusaktide kohandamist tehnoloogilisele arengule ja uute teenuste pakkumisele, pole enamikest telekommunikatsiooniteenuseid puudutavatest siseriiklikest määrustest vaja käesoleva direktiivi kohaselt teavitada, kuna nad kuuluvad direktiivi 98/34/EÜ artikli 10 lõikes 1 või artikli 1 punktis 5 loetletud erandite hulka; ent kuivõrd teatud siseriiklikud sätted, mis puudutavad ühenduse õigusaktidega reguleerimata küsimusi, võivad infoühiskonna teenuste vaba liikumist mõjutada, tuleb neist selles ulatuses siiski teavitada;

(11)

nimetatud õigusaktide kohandamine materiaalõiguse ulatusliku ja põhjaliku ühtlustamise teel ühenduse tasandil oleks ennatlik infoühiskonna muudes, veel vähetuntud valdkondades, kuna uusi teenuseliike ja nende laadi veel hästi ei tunta, siseriiklikul tasandil pole selles valdkonnas konkreetset reguleerivat tegevust veel ette võetud ning praegu ei saa veel määratleda kohandamise vajadust ja sisu siseturu vajadustest lähtuvalt;

(12)

seetõttu on oluline säilitada siseturu tõrgeteta toimimine ja hoida ära selle uue killustumise oht, nähes ette informatsiooni edastamist, konsultatsioonide pidamist ja administratiivset koostööd uute seaduseelnõude ja määruste väljatöötamisel; selline kord aitab muu hulgas tõhusalt kohaldada asutamislepingut, eelkõige selle artikleid 52 ja 59, või välja selgitada vajadust kaitsta üldisi huve ühenduse tasandil; asutamislepingu parem kohaldamine tänu sellisele informatsiooni edastamise korrale võimaldab vähendada vajadust ühenduse eeskirjade järgi nii, et neid oleks täpselt nii palju kui tingimata vajalik ja proportsionaalne siseturu ja üldisi huve teenivate eesmärkide kaitsmiseks; see kord lubab ettevõtetel tõhusamalt ära kasutada siseturu eeliseid;

(13)

direktiiviga 98/34/EÜ püütakse saavutada samu eesmärke ja kirjeldatud kord on nende saavutamiseks kõige tõhusam, kuna ta on kõige väljaarendatum; nimetatud direktiivi rakendamisel saadud kogemusi ja selles sätestatud menetlusi saab kohaldada infoühiskonna teenuseid puudutavate eeskirjaprojektide koostamisel; nimetatud kord on siseriiklikes ametiasutustes juba hästi sisse viidud;

(14)

vastavalt asutamislepingu artiklile 7a on siseturg sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine, ning direktiiv 98/34/EÜ sätestab ainult administratiivse koostöö korra, ent ei ühtlusta materiaalõigusnorme;

(15)

seetõttu on direktiivi 98/34/EÜ muutmine selle kohaldamiseks infoühiskonna teenuseid puudutavatele seaduseelnõudele lähenemisviis, mis nimetatud teenuste õiguslikku raamistikku silmas pidades vastab kõige paremini siseturu läbipaistvuse nõuetele;

(16)

teatamine on vaja sätestada eelkõige selliste eeskirjade jaoks, kus võib eeldada nende edasiarendamist tulevikus; just selliste teenuste kohta, mida pakutakse vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse põhjal (infoühiskonna teenused), on tõenäoliselt vaja välja töötada, arvestades nende mitmekesisust ning mahu kasvu lähiajal, kõige rohkem uusi eeskirju ja määrusi; seepärast on vaja sätestada ka nimetatud teenuseid puudutavatest eeskirja- ja seaduseelnõudest teavitamise kord;

(17)

eespool määratletud viisil osutatavate teenuste pakkumisele juurdepääsu ja nende pakkumist puudutavatest konkreetsetest eeskirjadest tuleb teavitada isegi juhul, kui need on lülitatud üldisematesse eeskirjadesse või seadustesse; teavitada ei tule üldeeskirjadest, mis ei sisalda konkreetselt nimetatud teenustele suunatud sätteid;

(18)

teenuste pakkumisele juurdepääsu ja nende pakkumist puudutavateks eeskirjadeks on eeskirjad, mis sätestavad infoühiskonna teenustele esitatavad nõuded, nagu näiteks nõuded teenusepakkujatele, teenustele ja teenuste tarbijatele ning elektroonilisel teel toimuvale majandustegevusele, teenuste pakkumisele vahemaa tagant ja teenusesaaja isikliku taotluse põhjal; nende alla kuuluvad ka näiteks teenusepakkujate asutamist puudutavad eeskirjad, eelkõige need, mis puudutavad litsentside ja lubade väljaandmise süsteemi; konkreetselt infoühiskonna teenuseid puudutavateks säteteks tuleb pidada eeskirju ka juhul, kui need on osa üldisemast õigusaktist; teisalt ei loeta nendeks meetmeid, mis otseselt ja individuaalselt puudutavad teatud konkreetseid teenuste tarbijaid (näiteks telekommunikatsioonialaste lubade väljaandmine);

(19)

Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõiguse kohaselt tähendavad asutamislepingu artiklis 60 mainitud teenused tavaliselt tasu eest pakutavaid teenuseid; see tunnus puudub teenuste puhul, mida riik pakub tasuta oma kohustuste kontekstis eelkõige sotsiaalalal, kultuuri, hariduse ning õiguse valdkonnas; selliseid teenuseid puudutavad siseriiklikud sätted pole asutamislepingu artiklis 60 antud määratlusega hõlmatud ning jäävad käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja;

(20)

käesolev direktiiv ei piira nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ (5) (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigusnormide kooskõlastamise kohta), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 97/36/EÜ, (6) ega ka selle edasiste muudatuste reguleerimisala;

(21)

igal juhul ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse siseriiklike õigusaktide eelnõud, mis võetakse vastu ühenduses juba kehtivate või edaspidi kehtima hakkavate direktiivide elluviimiseks, kuivõrd need eelnõud on juba erivaatluse all; käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu ka siseriiklikud eeskirjad ja seadused, mis võetakse vastu direktiivi 89/552/EMÜ, muudetud direktiiviga 97/36/EÜ, või selle edasiste muudatuste elluviimiseks, ega siseriiklikud eeskirjad ja seadused, mis võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. aprilli 1997. aasta direktiivi 97/13/EÜ (7) (üldlubade ja üksiklitsentside ühise raamistiku kohta elektersideteenuste valdkonnas) rakendamiseks või mis võetakse edaspidi vastu selle kontekstis;

(22)

lisaks sellele on vaja sätestada erijuhud, mille puhul infoühiskonna teenuseid puudutavaid siseriiklikke eeskirju ja seadusi saaks vastu võtta viivitamata, ning kuna on ka oluline, et selline võimalus oleks ainult väga pakilistel juhtudel, mis tekivad tõsistes ja ettenähtamatutes olukordades, eriti olukordades, mille kohta varasem teadmine puudub ja mis ei tulene asjaomase liikmesriigi ametivõimude tegevusest, kuna muidu seataks ohtu eelnev konsulteerimine ja halduskoostöö, mis on käesoleva direktiivi eesmärgiks;

(23)

liikmesriiki võib kohustada lükkama teenuseid puudutava eeskirja eelnõu vastuvõtmist edasi kaksteist kuud — või nõukogu ühise seisukoha puhul kaheksateist kuud — ainult juhul, kui eeskirja eelnõu puudutab küsimust, mis jääb komisjoni poolt nõukogule juba esitatud direktiivi, määruse või otsuse eelnõu rakendusalasse; komisjon võib sundida asjaomast liikmesriiki säilitama status quo'd ainult juhul, kui siseriikliku eeskirja eelnõu sisaldab sätteid, mis sisuliselt ei sobi kokku komisjoni esitatud ettepanekuga;

(24)

informatsiooni edastamist ja konsultatsioonide pidamist puudutava raamistiku kindlaksmääramine käesoleva direktiiviga ühenduse tasandil on eeltingimuseks ühenduse järjepidevale ja tõhusale osalemisele infoühiskonna teenuste juriidilisi raamtingimusi puudutavate küsimuste arutamises rahvusvahelisel tasandil;

(25)

direktiivi 98/34/EÜ rakendamise kontekstis on otstarbekas, et selle artiklis 5 sätestatud komitee tuleks kokku eraldi selleks, et käsitleda infoühiskonna teenuseid puudutavaid küsimusi;

(26)

samas seoses tuleb märkida, et kõigil juhtudel, kus siseriiklikust meetmest tuleb ka ühenduse mõne muu õigusakti alusel eelnõu järgus teada anda, võib asjaomane liikmesriik edastada tolle õigusakti alusel ka ainult ühe teate, viidates seal, et tegemist on ka käesolevas direktiivis sätestatud teatega;

(27)

komisjon uurib regulaarselt uusi arengusuundi infoühiskonna teenuste turul, eelkõige telekommunikatsiooni, infotehnoloogia ja meedia vastastikuse lähenemise raames, ning algatab vajadusel eeskirjade õigeaegse kohandamise, et kaasa aidata uute teenuseliikide arengule Euroopas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse direktiivi 98/34/EÜ järgmiselt.

1.

Pealkiri asendatakse järgmisega:

“Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord”.

2.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine punkt:

“2.

teenus — infoühiskonna iga teenus ehk kõik vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse alusel ning tavaliselt tasu eest osutatavad teenused.

Selle määratluse puhul tähendab:

“vahemaa tagant”;, et teenust osutatakse ilma osapoolte üheaegse kohalolekuta,

“elektroonilisel teel”;, et teenus saadetakse lähtepunktist ja võetakse sihtkohas vastu elektrooniliste andmetöötlus- (sh pakkimisseadmete) ja säilitusseadmete abil ning seda saadetakse, edastatakse ja võetakse vastu täielikult juhtmete või raadio kaudu, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil,

“teenusesaaja isikliku taotluse alusel”;, et teenust osutatakse andmeedastusena isikliku taotluse alusel.

Käesoleva määratluse alla mittekuuluvate teenuste näidisloend on toodud V lisas.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

raadioringhäälingu teenustele,

direktiivi 89/552/EMÜ artikli 1 punktis a (8) sätestatud teleringhäälingu teenustele.”;

b)

punktid 2 ja 3 muutuvad vastavalt punktideks 3 ja 4;

c)

lisatakse järgmine punkt:

“5.

teenuseid puudutav eeskiri — üldist laadi nõuded, mis puudutavad teenuste pakkumisele juurdepääsu ja nende pakkumist punkti 2 tähenduses, eelkõige aga teenusepakkujat, teenuseid ja teenuste tarbijat puudutavad sätted, välja arvatud sätted, mis ei puuduta otseselt nimetatud punktis määratletud teenuseid.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata neid küsimusi puudutavate eeskirjade suhtes, mis kuuluvad direktiivis 90/387/EMÜ (9) määratletud telekommunikatsiooniteenuste kohta antud ühenduse õigusaktide reguleerimisalasse.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata eeskirjadele nende küsimuste kohta, mida reguleeritakse finantsteenuste kohta antud ühenduse õigusaktidega ja mille mittetäielik nimekiri on toodud käesoleva direktiivi VI lisas.

Käesolevat direktiivi, välja arvatud artikli 8 lõiget 3, ei kohaldata eeskirjadele, mis on kehtestatud reguleeritud turgude (direktiivi 93/22/EMÜ tähenduses) või teiste turgude poolt või jaoks või nimetatud turgudele kliiring- või maksearveldusi tegevate asutuste poolt või jaoks.

Selles määratluses:

peetakse eeskirja konkreetselt infoühiskonna teenustele suunatuks, kui selle põhjenduste või regulatiivosa kõigi sätete või mõne üksiksätte konkreetseks eesmärgiks on reguleerida nimetatud teenuseid otsesel ja sihikindlal viisil,

eeskirja ei peeta konkreetselt infoühiskonna teenustele suunatuks, kui see puudutab nimetatud teenuseid ainult kaudselt ja juhuslikult.”

d)

punktid 4 kuni 8 muutuvad vastavalt punktideks 6 kuni 10;

e)

punkt 9 muutub punktiks 11 ning on järgmine:

“11.

tehnilised eeskirjad — tehnilised spetsifikatsioonid ja muud nõuded või teenuseid puudutavad eeskirjad, sealhulgas vastavad haldusnormid, mille järgimine turustamisel, teenuste pakkumisel, teenusepakkuja asutamisel või teenuste kasutamisel liikmesriigis või selle põhiosas on de jure või de facto kohustuslik, samuti liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, mis keelavad toote valmistamise, impordi, turustamise, kasutamise või keelavad teenuste pakkumise või kasutamise või teenusepakkuja asutamise, välja arvatud need normid, mis on sätestatud artiklis 10.

De facto tehniliste eeskirjade hulka kuuluvad:

liikmesriigi õigus- ja haldusnormid, milles viidatakse kas tehnilistele spetsifikatsioonidele, muudele nõuetele või teenuseid puudutavatele eeskirjadele või ametiala- või tegevusjuhistele, milles omakorda viidatakse tehnilistele spetsifikatsioonidele, muudele nõuetele või teenuseid puudutavatele eeskirjadele ning mille järgimine lubab oletada vastavust eespool nimetatud õigus- ja haldusnormidega kehtestatud kohustustele,

vabatahtlikud kokkulepped, mille puhul riigiasutus on üks lepinguosaline ja mis üldistes huvides näevad ette tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade järgimise, välja arvatud riigihangete pakkumistingimused,

tehnilised spetsifikatsioonid, muud nõuded või teenuseid puudutavad eeskirjad, mis on seotud toodete või teenuste tarbimist mõjutavate fiskaal- või finantsmeetmetega, soodustades selliste tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade järgimist; siia ei kuulu siseriiklike sotsiaalkindlustussüsteemidega seotud tehnilised spetsifikatsioonid või muud nõuded.

Kaasa arvatakse liikmesriikide nimetatud asutuste kehtestatud tehnilised eeskirjad, mis loetletakse nimistus, mille komisjon artiklis 5 viidatud komitee töö raames koostab enne 5. augustit 1999.(*)

Selle nimistu muutmisel kasutatakse sama menetlust.”;

f)

punkt 10 muutub punktiks 12 ja selle esimene lõige on järgmine:

“12.

tehniliste eeskirjade eelnõu — tehnilise spetsifikatsiooni, muu nõude või teenuseid puudutava eeskirja tekst, sealhulgas haldusnormid, mis on koostatud eesmärgiga need tehniliste eeskirjadena jõustada või lõpuks jõustada lasta, ja mis on ettevalmistusetapis, kus saab veel teha olulisi muudatusi.”

3.

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

“Komitee tuleb kokku erakorralises koosseisus, kui on vaja käsitleda infoühiskonna teenuseid puudutavaid küsimusi.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

“8.   Teenuseid puudutavate eeskirjade osas võivad komisjon ja komitee konsulteerida tööstuse või teadusmaailma füüsiliste või juriidiliste isikutega ning võimalusel esindusorganitega, kes on võimelised andma ekspertarvamust ükskõik milliste teenuseid puudutavate eeskirjaeelnõude sotsiaalsete ja ühiskondlike eesmärkide ja tagajärgede kohta, ning võivad nende arvamusega arvestada, kui neilt seda nõutakse.”

4.

Artikli 8 lõike 1 kuues lõik asendatakse järgmisega:

“Artikli 1 punkti 11 teise lõigu kolmandas taandes viidatud tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade osas võivad komisjoni või liikmesriikide märkused või üksikasjalikud arvamused kajastada ainult seda aspekti, mis võib takistada kaubandust või, teenuseid puudutavate eeskirjade osas, teenuste vaba liikumist või teenusepakkujate asutamist, mitte aga meetme fiskaal- või finantsaspekte.”

5.

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 2 ja 3 asendatakse järgnevatega:

“2.   Liikmesriigid lükkavad:

nelja kuu võrra edasi sellise tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise, mis artikli 1 punkti 11 teise lõigu teise taande tähenduses on vabatahtliku kokkuleppe vormis,

kuue kuu võrra edasi iga muu tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise, piiramata seejuures lõigete 3, 4 ja 5 kohaldamist (välja arvatud teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõude puhul),

alates päevast, mil komisjon saab artikli 8 lõikes 1 ettenähtud teate, kui komisjon või teine liikmesriik esitab kolme kuu jooksul, alates kõnealusest kuupäevast, üksikasjaliku arvamuse, mille kohaselt kavandatud meede võib põhjustada takistusi kaupade vabale liikumisele siseturul;

nelja kuu võrra edasi iga muu teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõu, piiramata seejuures lõigete 4 ja 5 kohaldamist, alates päevast, mil komisjon saab artikli 8 lõikes 1 ettenähtud teate, kui komisjon või teine liikmesriik esitab kolme kuu jooksul alates kõnealusest kuupäevast üksikasjaliku arvamuse, mille kohaselt kavandatud meede võib põhjustada takistusi teenuste vabale liikumisele või teenusepakkuja asutamisele siseturul.

Komisjoni või liikmesriikide üksikasjalikud arvamused teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõude kohta ei tohi mõjutada kultuuripoliitilisi meetmeid, eelkõige audiovisuaalses sfääris, mida liikmesriigid võivad ellu viia ühenduse õiguse alusel, arvestades nende keelelist mitmekesisust, konkreetseid rahvuslikke ja piirkondlikke iseärasusi ning kultuuripärandit.

Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile meetmetest, mille võtmist ta nende üksikasjalike arvamuste tõttu kavandab. Komisjon avaldab selle kohta arvamust.

Asjaomane liikmesriik toob vajadusel ära põhjused, miks ta ei saa teenuseid puudutavate eeskirjade puhul üksikasjalikke arvamusi arvesse võtta.

3.   Liikmesriigid lükkavad tehniliste eeskirjade, välja arvatud teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõu vastuvõtmise edasi 12 kuu võrra alates päevast, mil komisjon saab artikli 8 lõikes 1 ettenähtud teate, kui komisjon kolme kuu jooksul pärast seda päeva teatab oma kavatsusest võtta samas küsimuses vastu direktiiv, määrus või otsus vastavalt asutamislepingu artiklile 189 või teha sellekohane ettepanek.”;

b)

lõige 7 asendatakse järgmisega:

“7.   Lõikeid 1 kuni 5 ei kohaldata sellistel juhtudel, kui:

rahva tervise või ohutuse või loomade või taimede kaitsmisega ning teenuseid puudutavate eeskirjade puhul ka avaliku korra, eriti alaealiste kaitsmisega seotud tõsistest ja ettenägematutest asjaoludest tekkinud kiireloomulistel põhjustel peab liikmesriik väga lühikese aja jooksul ette valmistama tehnilised eeskirjad nende viivitamatuks avaldamiseks ja kehtestamiseks, kus nõupidamine pole võimalik, või

finantssüsteemi turvalisuse ja terviklikkuse kaitsmise, eriti hoiustajate, investorite ja kindlustatud isikute kaitsmisega seotud tõsistest asjaoludest tekkinud kiireloomulistel põhjustel peab liikmesriik viivitamata rakendama finantsteenuseid puudutavaid eeskirju.

Liikmesriik põhjendab võetud meetmete kiireloomulisust artikliga 8 ettenähtud teates. Komisjon avaldab arvamust selle teate kohta niipea kui võimalik. Juhtudel, kus kirjeldatud menetlust on kasutatud vääriti, võtab komisjon vajalikke meetmeid. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti.”

6.

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimene ja teine taane asendatakse järgmisega:

“—

järgivad ühenduse siduvaid õigusakte, mille tulemusena võetakse vastu tehnilised spetsifikatsioonid või teenuseid puudutavad eeskirjad,

täidavad rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi, mille tulemusena võetakse ühenduses vastu ühtsed tehnilised spetsifikatsioonid või teenuseid puudutavad eeskirjad.”;

b)

lõike 1 kuues taane asendatakse järgmisega:

“—

piirduvad komisjoni nõudel tehniliste eeskirjade muutmisega käesoleva direktiivi artikli 1 punkti 11 tähenduses, et kõrvaldada kaubandustõke või, teenuseid puudutavate eeskirjade puhul, takistused teenuste vabale liikumisele või teenusepakkujate asutamisvabadusele.”;

c)

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

“3.   Artikli 9 lõikeid 3 kuni 6 ei kohaldata artikli 1 punkti 11 teise lõigu teises taandes viidatud vabatahtlike kokkulepete suhtes.

4.   Artiklit 9 ei kohaldata artikli 1 punkti 11 teise lõigu kolmandas taandes viidatud tehniliste spetsifikatsioonide või muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade suhtes.”

7.

Lisatakse V ja VI lisa, mis on esitatud käesoleva direktiivi lisas.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusaktid hiljemalt 5. augustil 1999. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nende meetmete ametliku avaldamise korral nendesse meetmetesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Hiljemalt kaks aastat pärast artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus viidatud kuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hinnangu direktiivi 98/34/EÜ kohaldamise kohta, eelkõige artikli 1 punktis 2 viidatud teenuste tehnoloogia ja turu arengu kohta. Hiljemalt kolm aastat pärast artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus viidatud kuupäeva esitab komisjon vajadusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekud nimetatud direktiivi muutmiseks.

Selleks võtab komisjon arvesse kõiki talle liikmesriikide poolt edastatud tähelepanekuid.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. juuli 1998

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. M. GIL-ROBLES

Nõukogu nimel

eesistuja

W. MOLTERER


(1)  EÜT C 307, 16.10.1996, lk 11 ja

EÜT C 65, 28.2.1998, lk 12.

(2)  EÜT C 158, 26.5.1997, lk 1.

(3)  Euroopa Parlamendi 16. mai 1997. aasta arvamus (EÜT C 167, 2.6.1997, lk 238), nõukogu 26. jaanuari 1998. aasta ühine seisukoht (EÜT C 62, 26.2.1998, lk 48) ja Euroopa Parlamendi 14. mai 1998. aasta otsus (EÜT C 167, 1.6.1998). Nõukogu 29. juuni 1998. aasta otsus.

(4)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(5)  EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23.

(6)  EÜT L 202, 30.7.1997, lk 1.

(7)  EÜT L 117, 7.5.1997, lk 15.

(8)  EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 97/36/EÜ (EÜT L 202, 30.7.1997, lk 1).

(9)  EÜT L 192, 24.7.1990, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 97/51/EÜ (EÜT L 295, 29.10.1997, lk 23).;


LISA

V LISA

Näidisloend teenustest, mis ei kuulu artikli 1 punkti 2 teises lõigus viidatud teenuste hulka

1.   Teenused, mida ei osutata “vahemaa tagant”

Teenused, mida osutatakse teenusepakkuja ja teenuse tarbija füüsilisel juuresolekul, isegi kui seejuures kasutatakse elektroonilisi seadmeid:

a)

arsti vastuvõturuumides toimuvad arstlikud läbivaatused, mille käigus kasutatakse elektroonilisi seadmeid patsiendi füüsilisel juuresolekul;

b)

elektroonilises vormis esitatud kataloogide sirvimine kaupluses kliendi füüsilisel juuresolekul;

c)

arvutivõrgu kaudu lennupileti broneerimine reisibüroos kliendi füüsilisel juuresolekul;

d)

mängukohtades elektrooniliste mängude andmine kliendi kasutusse kliendi füüsilisel juuresolekul.

2.   Teenused, mida ei osutata “elektroonilisel teel”

Materiaalse sisuga teenused, kuigi neid osutatakse elektrooniliste seadmete abil:

a)

raha- ja piletiautomaatide abil osutatavad teenused,

b)

juurdepääs tasulistele teelõikudele, parklatele vms, kuigi sisse- või väljapääsude juures on elektroonilised seadmed juurdepääsuõiguse ja/või õigesti sooritatud makse kontrollimiseks;

sidusühenduseta teenused: CD-ROM-idel ja diskettidel oleva tarkvara levitamine;

teenused, mida ei osutata andmete elektrooniliste töötlus-/talletussüsteemide abil:

a)

kõnesuunamisteenused;

b)

telefaksi- ja teleksiteenused;

c)

telefoni või faksi teel osutatavad teenused;

d)

arsti poolt telefoni või faksi teel antav konsultatsioon;

e)

advokaadi poolt telefoni või faksi teel antav konsultatsioon;

f)

telefoni või faksi teel toimuv otseturustamine.

3.   Teenused, mida ei osutata “teenusesaaja isikliku taotluse põhjal”

Teenused, mida osutatakse, edastades andmeid üksikisiku nõudeta, ning mis on mõeldud samaaegselt piiramatule arvule vastuvõtjatele (rühmaedastus):

a)

direktiivi 89/552/EMÜ artikli 1 punktis a sätestatud teleringhäälingu teenused (kaasa arvatud tellitavad videosaated — mitmekanalisüsteem);

b)

raadioringhäälingu teenused;

c)

(televisiooni kaudu edastatav) teletekst.

VI LISA

Artikli 1 punkti 5 kolmandas lõigus viidatud finantsteenuste näidisloend

Investeerimisteenused

Kindlustus- ja edasikindlustusteenused

Pangateenused

Pensionifondidega seotud teenused

Futuuri- või optsioonitehingutega seotud teenused

Selliste teenuste hulka kuuluvad eelkõige:

a)

direktiivi 93/22/EMÜ (1) lisas nimetatud investeerimisteenused; ühisinvesteerimisettevõtjate teenused;

b)

teenused seoses direktiivi 89/646/EMÜ (2) lisas nimetatud toimingutega, mis eeldavad vastastikust tunnustamist;

c)

kindlustus- ja edasikindlustustegevusega hõlmatavad toimingud, millele on viidatud:

direktiivi 73/239/EMÜ artiklis 1, (3)

direktiivi 79/267/EMÜ lisas, (4)

direktiivis 64/225/EMÜ, (5)

direktiivides 92/49/EMÜ (6) ja 92/96/EMÜ (7).


(1)  EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27.

(2)  EÜT L 386, 30.12.1989, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/30/EMÜ (EÜT L 110, 28.4.1992, lk 52).

(3)  EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/49/EMÜ (EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1).

(4)  EÜT L 63, 13.3.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 90/619/EMÜ (EÜT L 330, 29.11.1990, lk 50).

(5)  EÜT 56, 4.4.1964, lk 878/64. Direktiivi on muudetud 1973. aasta ühinemisaktiga.

(6)  EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1.

(7)  EÜT L 360, 9.12.1992, lk 1.


19.8.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 232/7


KOMISJONI OTSUS,

17. juuni 1998,

üleeuroopalise integraalteenuste digitaalvõrgu (ISDN) baaspöörduse ühise tehnilise normi kohta (muudatus 1)

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 1607 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/515/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/13/EÜ telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ja satelliitside maajaamaseadmete kohta, sealhulgas nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, (1)

ning arvestades, et:

komisjon on vastu võtnud meetme sellise lõppseadmetüübi identifitseerimise kohta, mille jaoks nõutakse ühist tehnilist normi, ning selgituse kõnealuse normi reguleerimisala kohta;

tuleks vastu võtta vastavad ühtlustatud standardid või nende osad, millega rakendatakse ühisteks tehnilisteks normideks muudetavaid olulisi nõudeid;

tootjate turulepääsu järjepidevuse tagamiseks on vaja komisjoni otsusega 97/346/EÜ (2) kinnitatud seadmete puhul üleminekukorda;

käesoleva otsusega vastuvõetav ühine tehniline norm on kooskõlas ACTE arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga ühendatavate lõppseadmete suhtes, mis kuuluvad artikli 2 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse.

2.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ühine tehniline norm, mis hõlmab selliste lõppseadmete tehnilisi omadusi, elektrilisi ja mehaanilisi liidesenõudeid ja juurdepääsu kontrollimise protokolle, mida võib ühendada ja mille valmistaja või tema esindaja on mõelnud ühendamiseks üleeuroopalise ISDN-võrgu (Euro-ISDN) baaspöörduspunktina esitatud T-liidesega või samal ajal S- ja T-liidesega baaspöörduseks üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu liidese tasandil.

Artikkel 2

1.   Ühine tehniline norm sisaldab asjaomase standardiorganisatsiooni koostatud ühtlustatud standardit ja rakendab kohaldatavuse piires direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktides c, d ja f nimetatud olulisi nõudeid. Viide standardile on esitatud lisas.

2.   Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvad lõppseadmed on kooskõlas lõikes 1 nimetatud ühise tehnilise normiga ning vastavad direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktides a ja b nimetatud olulistele nõuetele ja kõigis muudes kohaldatavates direktiivides, eelkõige direktiivides 73/23/EMÜ (3) ja 89/336/EMÜ (4) sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 osutatud lõppseadmete puhul kasutavad direktiivi 98/13/EÜ artiklis 10 nimetatud menetlusi teostama määratud teavitatud asutused lisas nimetatud ühtlustatud standardit või tagavad selle kasutamise pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 4

1.   Otsus 97/346/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 20. maist 1998.

2.   Komisjoni otsus 94/797/EÜ (5) tunnistatakse kehtetuks alates 20. maist 1998.

3.   Otsuse 94/797/EÜ ja otsuse 97/346/EÜ kohaselt kinnitatud lõppseadmeid võib jätkuvalt turule viia ja kasutusse võtta.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. juuni 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 74, 12.3.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 148, 6.6.1997, lk 19.

(3)  EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29.

(4)  EÜT L 139, 23.5.1989, lk 19.

(5)  EÜT L 329, 20.12.1994, lk 14.


LISA

Viide kohaldatavale ühtlustatud standardile

Otsuse artiklis 2 viidatakse järgmisele ühtlustatud standardile:

Integraalteenuste digitaalvõrk (ISDN);

integraalteenuste digitaalvõrguga (ISDN) baaspöörduse abil ühendatavate lõppseadmete ühendamisnõuded

ETSI

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

ETSI sekretariaat

TBR 3: november 1995, muudetud dokumendiga TBR 3 A1 — detsember 1997

(eessõna välja arvatud)

Lisateave

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut on tunnustatud direktiiviga 83/189/EMÜ (1).

Eespool nimetatud ühtlustatud standard on koostatud direktiivis 83/189/EMÜ sätestatud asjaomase korra kohaselt.

Eespool nimetatud ühtlustatud standardi tervikteksti võib saada järgmistelt aadressidelt:


Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

650, route des Lucioles

F-06921 Sophia Antipolis Cedex

Euroopa Ühenduste Komisjon

DG XIII/A/2 — (BU 31, 1/7)

Rue de la Loi/Wetstraat 200

B-1049 Brussels

või muult organisatsioonilt, kes vastutab ETSI standardite kättesaadavaks muutmise eest; selliste organisatsioonide nimekiri on Internetis aadressil www.ispo.cec.be.


(1)  EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.


19.8.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 232/10


KOMISJONI OTSUS,

17. juuni 1998,

sagedusalades 11/12/14 GHz madala andmeedastuskiirusega töötavate liikuva satelliitside maajaamade (LMES — Land Mobile satellite Earth Stations) ühise tehnilise normi kohta

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 1608 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/516/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/13/EÜ telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ja satelliitside maajaamaseadmete kohta, sealhulgas nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, (1)

ning arvestades, et:

komisjon on vastu võtnud meetme sellise satelliitside maajaamaseadme tüübi kindlaksmääramise kohta, mille jaoks nõutakse ühist tehnilist normi, ning selgituse kõnealuse normi reguleerimisala kohta;

tuleks vastu võtta vastavad ühtlustatud standardid või nende osad, millega rakendatakse ühisteks tehnilisteks normideks muudetavaid olulisi nõudeid;

käesoleva otsusega vastuvõetav ühine tehniline norm on kooskõlas ACTE arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse satelliitside maajaamaseadmete suhtes, mis kuuluvad artikli 2 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse.

2.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ühine tehniline norm, mis hõlmab sagedusalades 11/12/14 GHz madala andmeedastuskiirusega töötavaid liikuva satelliitside maajaamu.

Artikkel 2

1.   Ühine tehniline norm sisaldab asjaomase standardiorganisatsiooni koostatud ühtlustatud standardeid ja rakendab kohaldatavuse piires direktiivi 98/13/EÜ artiklis 17 nimetatud olulisi nõudeid. Viide standarditele on esitatud lisas.

2.   Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvad satelliitside maajaamaseadmed on kooskõlas lõikes 1 nimetatud ühise tehnilise normiga ning vastavad direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktis a nimetatud olulistele nõuetele ja kõigis muudes kohaldatavates direktiivides, eelkõige nõukogu direktiivides 73/23/EMÜ (2) ja 89/336/EMÜ (3) sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 osutatud satelliitside maajaamaseadmete puhul kasutavad direktiivi 98/13/EÜ artiklis 10 nimetatud menetlusi teostama määratud teavitatud asutused lisas nimetatud ühtlustatud standardit või tagavad selle kasutamise pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. juuni 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 74, 12.3.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29.

(3)  EÜT L 139, 23.5.1989, lk 19.


LISA

Viide kohaldatavale ühtlustatud standardile

Otsuse artiklis 2 viidatakse järgmisele ühtlustatud standardile:

Satelliitside maajaamad ja süsteemid;

sagedusalades 11/12/14 GHz madala andmeedastuskiirusega töötavad liikuva satelliitside maajaamad (LMES — Land Mobile satellite Earth Stations)

ETSI

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

ETSI sekretariaat

TBR 27 — detsember 1997

(eessõna välja arvatud)

Lisateave

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut on tunnustatud direktiiviga 83/189/EMÜ (1).

Eespool nimetatud ühtlustatud standard on koostatud direktiivis 83/189/EMÜ sätestatud asjaomase korra kohaselt.

Eespool nimetatud ühtlustatud standardi tervikteksti võib saada järgmistelt aadressidelt:


Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

650, route des Lucioles

F-06921 Sophia Antipolis

Cedex

Euroopa Ühenduste Komisjon

DG XIII/A/2 — (BU 31, 1/7)

Rue de la Loi/Wetstraat 200

B-1049 Brussels

või muult organisatsioonilt, kes vastutab ETSI standardite kättesaadavaks muutmise eest; selliste organisatsioonide nimekiri on Internetis aadressil www.ispo.cec.be.


(1)  EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.


19.8.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 232/12


KOMISJONI OTSUS,

17. juuni 1998,

sagedusalas 11–12/13–14 GHz töötavate satelliiditeavet edastavate teisaldatavate maajaamade (SNG TES) ühise tehnilise normi kohta

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 1609 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/517/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/13/EÜ telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ja satelliitside maajaamaseadmete kohta, sealhulgas nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, (1)

ning arvestades, et:

komisjon on vastu võtnud meetme sellise satelliitside maajaamaseadme tüübi identifitseerimise kohta, mille jaoks nõutakse ühist tehnilist normi, ning selgituse kõnealuse normi reguleerimisala kohta;

tuleks vastu võtta vastavad ühtlustatud standardid või nende osad, millega rakendatakse ühisteks tehnilisteks normideks muudetavaid olulisi nõudeid;

käesoleva otsusega vastuvõetav ühine tehniline norm on kooskõlas ACTE arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse satelliitside maajaamaseadmete suhtes, mis kuuluvad artikli 2 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse.

2.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ühine tehniline norm, mis hõlmab sagedusalas 11–12/13–14 GHz töötavaid satelliiditeavet edastavaid teisaldatavaid maajaamu (SNG TES).

Artikkel 2

1.   Ühine tehniline norm sisaldab asjaomase standardiorganisatsiooni koostatud ühtlustatud standardeid ja rakendab kohaldatavuse piires direktiivi 98/13/EÜ artiklis 17 nimetatud olulisi nõudeid. Viide standarditele on esitatud lisas.

2.   Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvad satelliitside maajaamaseadmed on kooskõlas lõikes 1 nimetatud ühise tehnilise normiga ning vastavad direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktis a nimetatud olulistele nõuetele ja kõigis muudes kohaldatavates direktiivides, eelkõige nõukogu direktiivides 73/23/EMÜ (2) ja 89/336/EMÜ (3) sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 osutatud satelliitside maajaamaseadmete puhul kasutavad direktiivi 98/13/EÜ artiklis 10 nimetatud menetlusi teostama määratud teavitatud asutused lisas nimetatud ühtlustatud standardit või tagavad selle kasutamise pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. juuni 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 74, 12.3.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29.

(3)  EÜT L 139, 23.5.1989, lk 19.


LISA

Viide kohaldatavale ühtlustatud standardile

Otsuse artiklis 2 viidatakse järgmisele ühtlustatud standardile:

Satelliitside maajaamad ja süsteemid; sagedusalas 11–12/13–14 GHz töötavad satelliiditeavet edastavad teisaldatavad maajaamad (SNG TES)

ETSI

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

ETSI sekretariaat

TBR 30 — detsember 1997

(eessõna välja arvatud)

Lisateave

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut on tunnustatud direktiiviga 83/189/EMÜ (1).

Eespool nimetatud ühtlustatud standard on koostatud direktiivis 83/189/EMÜ sätestatud asjaomase korra kohaselt.

Eespool nimetatud ühtlustatud standardi tervikteksti võib saada järgmistelt aadressidelt:


Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

650, route des Lucioles

F-06921 Sophia Antipolis Cedex

Euroopa Ühenduste Komisjon

DG XIII/A/2 — (BU 31, 1/7)

Rue de la Loi/Wetstraat 200

B-1049 Brussels

või muult organisatsioonilt, kes vastutab ETSI standardite kättesaadavaks muutmise eest; selliste organisatsioonide nimekiri on Internetis aadressil www.ispo.cec.be.


(1)  EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.


19.8.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 232/17


KOMISJONI OTSUS,

17. juuni 1998,

sagedusalades 11/12/14 GHz töötavate väikesemõõtmelise apertuuriga terminalide (VSAT) ühise tehnilise normi kohta

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 1612 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/519/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/13/EÜ telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ja satelliitside maajaamaseadmete kohta, sealhulgas nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, (1)

ning arvestades, et:

komisjon on vastu võtnud meetme sellise satelliitside maajaamaseadme tüübi kindlaksmääramise kohta, mille jaoks nõutakse ühist tehnilist normi, ning selgituse kõnealuse normi reguleerimisala kohta;

tuleks vastu võtta vastavad ühtlustatud standardid või nende osad, millega rakendatakse ühisteks tehnilisteks normideks muudetavaid olulisi nõudeid;

käesoleva otsusega vastuvõetav ühine tehniline norm on kooskõlas ACTE arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse satelliitside maajaamaseadmete suhtes, mis kuuluvad artikli 2 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse.

2.   Käesoleva otsusega kehtestatakse sagedusalades 11/12/14 GHz töötavate väikesemõõtmelise apertuuriga terminalide (VSAT) ühine tehniline norm.

Artikkel 2

1.   Ühine tehniline norm sisaldab asjaomase standardiorganisatsiooni koostatud ühtlustatud standardeid ja rakendab kohaldatavuse piires direktiivi 98/13/EMÜ artiklis 17 nimetatud olulisi nõudeid. Viide standarditele on esitatud lisas.

2.   Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvad satelliitside maajaamaseadmed on kooskõlas lõikes 1 nimetatud ühise tehnilise normiga ning vastavad direktiivi 98/13/EMÜ artikli 5 punktis a nimetatud olulistele nõuetele ja kõigis muudes kohaldatavates direktiivides, eelkõige nõukogu direktiivides 73/23/EMÜ (2) ja 89/336/EMÜ (3) sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 osutatud satelliitside maajaamaseadmete puhul kasutavad direktiivi 98/13/EÜ artiklis 10 nimetatud menetlusi teostama määratud teavitatud asutused lisas nimetatud ühtlustatud standardit või tagavad selle kasutamise pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. juuni 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 74, 12.3.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29.

(3)  EÜT L 139, 23.5.19 89, lk 19.


LISA

Viide kohaldatavale ühtlustatud standardile

Otsuse artiklis 2 viidatakse järgmisele ühtlustatud standardile:

Satelliitside maajaamad ja nende süsteemid;

väikesemõõtmelise apertuuriga terminalid (VSAT — very small aperture terminal); sagedusalades 11/12/14 GHz ainult signaali edastust või edastust ja vastuvõttu või ainult vastuvõttu võimaldavad satelliitside maajaamad

ETSI

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

ETSI sekretariaat

TBR 28 — detsember 1997

(eessõna välja arvatud)

Lisateave

Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut on tunnustatud direktiiviga 83/189/EMÜ. (1)

Eespool nimetatud ühtlustatud standard on koostatud direktiivis 83/189/EMÜ sätestatud asjaomase korra kohaselt.

Eespool nimetatud ühtlustatud standardi tervikteksti võib saada järgmistelt aadressidelt:


Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

650, route des Lucioles

F-06921 Sophia Antipolis Cedex

Euroopa Ühenduste Komisjon

DG XIII/A/2 — (BU 31, 1/7)

Rue de la Loi/Wetstraat 200

B-1049 Brussels

või muult organisatsioonilt, kes vastutab ETSI standardite kättesaadavaks muutmise eest; selliste organisatsioonide nimekiri on Internetis aadressil www.ispo.cec.be.


(1)  EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.


19.8.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 232/19


KOMISJONI OTSUS,

17. juuni 1998,

üleeuroopalise integraalteenuste digitaalvõrgu (ISDN) primaarpöörduse ühise tehnilise normi kohta (muudatus 1)

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 1613 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/520/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/13/EÜ telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ja satelliitside maajaamaseadmete kohta, sealhulgas nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, (1)

ning arvestades, et:

komisjon on vastu võtnud meetme sellise lõppseadmetüübi kindlaksmääramise kohta, mille jaoks nõutakse ühist tehnilist normi, ning selgituse kõnealuse eeskirja reguleerimisala kohta;

tuleks vastu võtta vastavad ühtlustatud standardid või nende osad, millega rakendatakse ühisteks tehnilisteks normideks muudetavaid olulisi nõudeid;

tootjate turulepääsu järjepidevuse tagamiseks on vaja komisjoni otsusega 97/347/EÜ (2) kinnitatud seadmete puhul üleminekukorda;

käesoleva otsusega vastuvõetav ühine tehniline norm on kooskõlas ACTE arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga ühendatavate lõppseadmete suhtes, mis kuuluvad artikli 2 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse.

2.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ühine tehniline norm, mis hõlmab selliste lõppseadmete tehnilisi omadusi, elektrilisi ja mehaanilisi nõudeid liidesele ja juurdepääsu kontrollimise protokolle, mida võib ühendada ja mille valmistaja või tema esindaja on mõelnud ühendamiseks üleeuroopalise ISDN-võrgu (Euro-ISDN) primaarpöörduspunktina esitatud T-liidesega või samal ajal S- ja T-liidesega primaarpöörduseks üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu liidese tasandil.

Artikkel 2

1.   Ühine tehniline norm sisaldab asjaomase standardiorganisatsiooni koostatud ühtlustatud standardit ja rakendab kohaldatavuse piires direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 lõigetes c, d ja f nimetatud olulisi nõudeid. Viide standardile on esitatud lisas.

2.   Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvad lõppseadmed on kooskõlas lõikes 1 nimetatud ühise tehnilise normiga ning vastavad direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktides a ja b nimetatud olulistele nõuetele ja kõigis muudes kohaldatavates direktiivides, eelkõige nõukogu direktiivides 73/23/EMÜ (3) ja 89/336/EMÜ (4) sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 osutatud lõppseadmete puhul kasutavad direktiivi 98/13/EÜ artiklis 10 nimetatud menetlusi teostama määratud teavitatud asutused lisas nimetatud ühtlustatud standardit või tagavad selle kasutamise pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 4

1.   Otsus 97/347/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 20. maist 1998.

2.   Komisjoni otsus 94/796/EÜ (5) tunnistatakse kehtetuks alates 20. maist 1998.

3.   Otsuse 97/347/EÜ ja otsuse 94/796/EÜ kohaselt kinnitatud lõppseadmeid võib jätkuvalt turule viia ja kasutusele võtta.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. juuni 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 74, 12.3.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 148, 6.6.1997, lk 24.

(3)  EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29.

(4)  EÜT L 139, 23.5.1989, lk 19.

(5)  EÜT L 329, 20.12.1994, lk 1.


LISA

Viide kohaldatavale ühtlustatud standardile

Otsuse artiklis 2 viidatakse järgmisele ühtlustatud standardile:

Integraalteenuste digitaalvõrk (ISDN); integraalteenuste digitaalvõrguga (ISDN) ISDN primaarpöörduse abil ühendatavate lõppseadmete ühendamisnõuded

ETSI

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

ETSI sekretariaat

TBR 4 — november 1995, muudetud dokumendiga TBR 4 A1 — detsember 1997

(eessõna välja arvatud)

Lisateave

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut on tunnustatud direktiiviga 83/189/EMÜ. (1)

Eespool nimetatud ühtlustatud standard on koostatud direktiivis 83/189/EMÜ sätestatud asjaomase korra kohaselt.

Eespool nimetatud ühtlustatud standardi tervikteksti võib saada järgmistelt aadressidelt:


Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

650, route des Lucioles

F–06921 Sophia Antipolis

Cedex

Euroopa Ühenduste Komisjon

DG XIII/A/2 — (BU 31, 1/7)

Rue de la Loi/Wetstraat 200

B–1049 Brussels

või muult organisatsioonilt, kes vastutab ETSI standardite kättesaadavaks muutmise eest; selliste organisatsioonide nimekiri on Internetis aadressil www.ispo.cec.be.


(1)  EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.


19.8.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 232/22


KOMISJONI OTSUS,

17. juuni 1998,

ISDN-baaspöördust kasutava ISDN pakettmeetodi ühise tehnilise normi kohta

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 1614 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/521/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/13/EÜ telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ja satelliitside maajaamaseadmete kohta, sealhulgas nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, (1)

ning arvestades, et:

komisjon on vastu võtnud meetme sellise lõppseadmetüübi kindlaksmääramise kohta, mille jaoks nõutakse ühist tehnilist normi, ning selgituse kõnealuse normi reguleerimisala kohta;

tuleks vastu võtta vastavad ühtlustatud standardid või nende osad, millega rakendatakse ühisteks tehnilisteks normideks muudetavad olulised nõuded;

tootjate turulepääsu järjepidevuse tagamiseks on vaja siseriiklike tüübikinnituseeskirjade kohaselt heaks kiidetud seadmete puhul üleminekukorda;

käesoleva otsusega vastuvõetav ühine tehniline norm on kooskõlas ACTE arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga ühendatavate lõppseadmete suhtes, mis kuuluvad artikli 2 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse.

2.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ühine tehniline norm, mis hõlmab selliste lõppseadmete tehnilisi omadusi, elektrilisi ja mehaanilisi liidestamisnõudeid ja juurdepääsu kontrollimise protokolle, mida võib ühendada ja mille valmistaja või tema esindaja on mõelnud ühendamiseks T või S- ja T-ühenduspunktiga, et saada baasjuurdepääs üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu liidesele, mida esitatakse üleeuroopalise ISDN-võrgu (Euro-ISDN) baaspöörduspunktina ja mis on mõeldud kõnedeks, mille jaoks kasutatakse tellitavaid pakettmeetodi baasteenuseid.

Artikkel 2

1.   Ühine tehniline norm sisaldab asjaomase standardiorganisatsiooni koostatud ühtlustatud standardit ja rakendab kohaldatavuse piires direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktides c–f nimetatud olulisi nõudeid. Viide standardile on esitatud lisas.

2.   Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvad lõppseadmed on kooskõlas lõikes 1 nimetatud ühise tehnilise normiga ning vastavad direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktides a ja b nimetatud olulistele nõuetele ja kõigis muudes kohaldatavates direktiivides, eelkõige nõukogu direktiivides 73/23/EMÜ (2) ja 89/336/EMÜ (3) sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 osutatud lõppseadmete puhul kasutavad direktiivi 98/13/EÜ artiklis 10 nimetatud menetlusi teostama määratud teavitatud asutused lisas nimetatud ühtlustatud standardit või tagavad selle kasutamise pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 4

1.   Siseriiklikud tüübikinnituseeskirjad, mis hõlmavad lisas osutatud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse kuuluvaid seadmeid, tunnistatakse kehtetuks kolm kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist.

2.   Selliste siseriiklike tüübikinnituseeskirjade kohaselt heakskiidetud lõppseadmeid võib jätkuvalt siseriiklikule turule viia ja kasutusele võtta.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. juuni 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 74, 12.3.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29.

(3)  EÜT L 139, 23.5.1989, lk 19.


LISA

Viide kohaldatavale ühtlustatud standardile

Otsuse artiklis 2 viidatakse järgmisele ühtlustatud standardile:

Integraalteenuste digitaalvõrk (ISDN); integraalteenuste digitaalvõrguga (ISDN) ISDN-baaspöörduse abil ühendatavate pakettmeetodil töötavate lõppseadmete ühendamisnõuded

ETSI

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

ETSI sekretariaat

TBR 33 — detsember 1997

(eessõna välja arvatud)

Lisateave

Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut on tunnustatud direktiiviga 83/189/EMÜ (1).

Eespool nimetatud ühtlustatud standard on koostatud direktiivis 83/189/EMÜ sätestatud asjaomase korra kohaselt.

Eespool nimetatud ühtlustatud standardi tervikteksti võib saada järgmistelt aadressidelt:


Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

650, route des Lucioles

F-06921 Sophia Antipolis Cedex

Euroopa Ühenduste Komisjon

DG XIII/A/2 — (BU 31, 1/7)

Rue de la Loi/Wetstraat 200

B-1049 Brussels

või muult organisatsioonilt, kes vastutab ETSI standardite kättesaadavaks muutmise eest; selliste organisatsioonide nimekiri on Internetis aadressil www.ispo.cec.be.


(1)  EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.


19.8.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 232/25


KOMISJONI OTSUS,

17. juuni 1998,

üldkasutatava laiendatud maismaa kaugotsingusüsteemi (ERMES) vastuvõtja nõuete ühise tehnilise normi kohta (teine väljaanne)

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 1615 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/522/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/13/EÜ telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ja satelliitside maajaamaseadmete kohta, sealhulgas nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, (1)

ning arvestades, et:

komisjon on vastu võtnud meetme sellise lõppseadmetüübi kindlaksmääramise kohta, mille jaoks nõutakse ühist tehnilist normi, ning selgituse kõnealuse normi reguleerimisala kohta;

tuleks vastu võtta vastavad ühtlustatud standardid või nende osad, millega rakendatakse ühisteks tehnilisteks normideks muudetavaid olulisi nõudeid;

tootjate turulepääsu järjepidevuse tagamiseks on vaja komisjoni otsusega 95/290/EÜ (2) kinnitatud seadmete puhul üleminekukorda;

käesoleva otsusega vastuvõetav ühine tehniline norm on kooskõlas ACTE arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse lõppseadmete suhtes, mis on mõeldud ühendamiseks üleeuroopalise laiendatud maismaa kaugotsingusüsteemiga, mida nimetatakse laiendatud kaugotsingusüsteemiks (ERMES), ja mis kuulub artikli 2 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse.

2.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ühine tehniline norm, mis hõlmab ERMESi lõppseadmete vastuvõtjate nõudeid.

Artikkel 2

1.   Ühine tehniline norm sisaldab asjaomase standardiorganisatsiooni koostatud ühtlustatud standardit ja rakendab kohaldatavuse piires direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktides d, e, f ja g nimetatud olulisi nõudeid. Viide standardile on esitatud lisas.

2.   Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvad lõppseadmed on kooskõlas lõikes 1 nimetatud ühise tehnilise normiga ning vastavad direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktides a ja b nimetatud olulistele nõuetele ja kõigis muudes kohaldatavates direktiivides, eelkõige nõukogu direktiivides 73/23/EMÜ (3) ja 89/336/EMÜ (4) sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 osutatud lõppseadmete puhul kasutavad direktiivi 98/13/EÜ artiklis 10 nimetatud menetlusi teostama määratud teavitatud asutused lisas nimetatud ühtlustatud standardit või tagavad selle kasutamise 12 kuu möödumisel käesoleva otsuse jõustumisest.

Artikkel 4

1.   Otsus 95/290/EÜ tunnistatakse kehtetuks 12 kuu möödumisel käesoleva otsuse jõustumisest.

2.   Otsuse 95/290/EÜ kohaselt kinnitatud lõppseadmeid võib jätkuvalt siseriiklikule turule viia ja kasutusele võtta.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. juuni 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 74, 12.3.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 181, 2.8.1995, lk 21.

(3)  EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29.

(4)  EÜT L 139, 23.5.1989, lk 19.


LISA

Viide kohaldatavale ühtlustatud standardile

Otsuse artiklis 2 viidatakse järgmisele ühtlustatud standardile:

Raadioseadmed ja -süsteemid;

üldkasutatav kaugotsingusüsteem (Enhanced Radio MEssage System — ERMES);

vastuvõtja nõuded

ETSI

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

ETSI sekretariaat

TBR 7 — teine trükk — oktoober 1997

(eessõna välja arvatud)

Lisateave

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut on tunnustatud direktiiviga 83/189/EMÜ (1).

Eespool nimetatud ühtlustatud standard on koostatud direktiivis 83/189/EMÜ sätestatud asjaomase korra kohaselt.

Eespool nimetatud ühtlustatud standardi tervikteksti võib saada järgmistelt aadressidelt:


Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

650, route des Lucioles

F-06921 Sophia Antipolis Cedex

Euroopa Ühenduste Komisjon

DG XIII/A/2 — (BU 31, 1/7)

Rue de la Loi/Wetstraat 200

B-1049 Brussels

või muult organisatsioonilt, kes vastutab ETSI standardite kättesaadavaks muutmise eest; selliste organisatsioonide nimekiri on Internetis aadressil www.ispo.cec.be.


(1)  EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.


5.9.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 247/11


KOMISJONI OTSUS,

3. september 1998,

liikuva satelliitsideteenuse (MSS) alusel sagedusalas 1,6/2,4 GHz töötavate satelliidipõhiste personaalsidevõrkude (S-PCN) liikuvate maajaamade, sealhulgas kaasaskantavate maajaamade ühise tehnilise normi kohta

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 2375 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/533/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/13/EÜ telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ja satelliitside maajaamaseadmete kohta, sealhulgas nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 2 teist taanet,

ning arvestades, et:

komisjon on vastu võtnud meetme selliste satelliitside maajaamaseadmete kindlaksmääramise kohta, mille jaoks nõutakse ühist tehnilist normi, ning selgituse kõnealuse normi reguleerimisala kohta artikli 7 lõike 2 esimese taande kohaselt;

tuleks vastu võtta vastavad ühtlustatud standardid või nende osad, millega rakendatakse ühisteks tehnilisteks normideks muudetavaid olulisi nõudeid;

ettepanek on esitatud komiteele (ACTE) kooskõlas artikli 29 lõikega 2;

käesoleva otsusega vastuvõetav ühine tehniline norm on kooskõlas ACTE arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse satelliitside maajaamaseadmete suhtes, mis kuuluvad artikli 2 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardi reguleerimisalasse.

2.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ühine tehniline norm, mis hõlmab liikuva satelliitsideteenuse (MSS) alusel sagedusalas 1,6/2,4 GHz töötavate satelliidipõhiste personaalsidevõrkude (S-PCN) liikuvaid maajaamu, sealhulgas kaasaskantavaid maajaamu.

Artikkel 2

1.   Ühine tehniline norm sisaldab asjaomase standardiorganisatsiooni koostatud ühtlustatud standardeid ja rakendab kohaldatavuse piires direktiivi 98/13/EÜ artiklis 17 nimetatud olulisi nõudeid. Viide standardile on esitatud lisas.

2.   Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvad satelliitside maajaamaseadmed on kooskõlas lõikes 1 nimetatud ühise tehnilise normiga ning vastavad direktiivi 98/13/EÜ artikli 5 punktis a nimetatud olulistele nõuetele ja kõigis muudes kohaldatavates direktiivides, eelkõige nõukogu direktiivides 73/23/EMÜ (2) ja 89/336/EMÜ (3) sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 1 osutatud satelliitside maajaamaseadmete puhul kasutavad direktiivi 98/13/EÜ artiklis 10 nimetatud menetlusi teostama määratud teavitatud asutused lisas nimetatud ühtlustatud standardit või tagavad selle kasutamise pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. september 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 74, 12.3.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29.

(3)  EÜT L 139, 23.5.1989, lk 19.


LISA

Viide kohaldatavale ühtlustatud standardile

Otsuse artiklis 2 viidatakse järgmisele ühtlustatud standardile:

Satellite Personal Communications Networks (S-PCN); Mobile Earth Stations (MESs), including handheld earth stations, for S-PCN in the 1,6/2,4 GHz bands under the Mobile Satellite Service (MSS)

Terminal essential requirements

(Satelliidipõhised personaalsidevõrgud (S-PCN); liikuva satelliitsideteenuse (MSS) alusel sagedusalas 1,6/2,4 GHz töötavad satelliidipõhiste personaalsidevõrkude (S-PCN) liikuvad maajaamad, sealhulgas kaasaskantavad maajaamad

Lõppseadmetele esitatavad olulised nõuded)

ETSI

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

ETSI sekretariaat

TBR 41 — veebruar 1998

(eessõna välja arvatud)

Lisateave

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut on tunnustatud direktiiviga 83/189/EMÜ (1).

Eespool nimetatud ühtlustatud standard on koostatud direktiivis 83/189/EMÜ sätestatud asjaomase korra kohaselt.

Eespool nimetatud ühtlustatud standardi tervikteksti võib saada järgmistelt aadressidelt:


Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut

650 route des Lucioles

F-06921 Sophia Antipolis Cedex

Euroopa Ühenduste Komisjon

DG XIII/A/2 — (BU 31, 1/7)

Rue de la Loi/Wetstraat 200

B-1049 Brussels

või muult organisatsioonilt, kes vastutab ETSI standardite kättesaadavaks muutmise eest; selliste organisatsioonide nimekiri on Internetis aadressil www.ispo.cec.be.


(1)  EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.


24.10.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/41


KOMISJONI OTSUS,

13. oktoober 1998,

nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ artikli 20 lõike 2 kohase ehitustoodete vastavustõendamismenetluse kohta tee-ehitusmaterjalide nõuetele vastavuse tõendamisel

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 2925 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/601/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/106/EMÜ ehitustooteid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta, (1) muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 4,

ning arvestades, et:

komisjon peab valima kahest direktiivi 89/106/EMÜ artikli 13 lõikele 3 vastavast toote vastavustõendamismenetlusest “kõige vähem koormava võimaliku korra kooskõlas ohutusnõuetega”; see tähendab vajadust otsustada, kas tootja vastutusel toimiv tehase tootmisohje süsteem on teatava toote või tootepere nõuetele vastavuse tõendamisel vajalik ja piisav tingimus või on artikli 13 lõikes 4 mainitud kriteeriumidele vastavusega seotud põhjustel vaja volitatud sertifitseerimisorgani sekkumist;

artikli 13 lõikes 4 nähakse ette, et niiviisi kindlaks määratud menetlus märgitakse mandaatidesse ja tehnospetsifikaatidesse; seetõttu on soovitatav määratleda toodete või tooteperede mõiste, nagu seda kasutatakse mandaatides ja tehnospetsifikaatides;

artikli 13 lõikega 3 ettenähtud kahe menetluse üksikasjalik kirjeldus esitatakse direktiivi 89/106/EMÜ III lisas; seetõttu on vaja iga toote või tootepere puhul selgesti kindlaks määrata meetodid, mille abil tuleb kõnealust kahte menetlust III lisale viidates rakendada, sest III lisas eelistatakse teatavaid süsteeme;

artikli 13 lõike 3 punktis a nimetatud menetlus vastab süsteemidele, mis on kindlaks määratud III lisa punkti 2 alapunkti ii esimeses variandis ilma pideva järelevalveta, ning teises ja kolmandas variandis, ning artikli 13 lõike 3 punktis b nimetatud menetlus vastab süsteemidele, mis on kindlaks määratud III lisa punkti 2 alapunktis i ning III lisa punkti 2 alapunkti ii esimeses variandis pideva järelevalvega;

käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise ehituskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

I lisas nimetatud toodete ja tooteperede nõuetele vastavust tõendatakse menetlusega, mille aluseks on tootja ainuvastutusel toimiv tehase tootmisohje süsteem, millega tagatakse toote vastavus asjakohastele tehnospetsifikaatidele.

Artikkel 2

II lisas nimetatud toodete nõuetele vastavus tõendatakse menetlusega, mille kohaselt on lisaks tootja vastutusel toimivale tehase tootmisohje süsteemile tootmise või toote vastavustõendamisse ning järelevalvesse kaasatud volitatud sertifitseerimisorgan.

Artikkel 3

III lisas ettenähtud vastavustõendamismenetlus märgitakse ühtlustatud standardite mandaatidesse.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. oktoober 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin BANGEMANN


(1)  EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12.

(2)  EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1.


I LISA

Lisatooted (nt tüüblid, vuugitäited, vuugitihendussegud)

Kasutamiseks betoonteede ehitamisel


II LISA

Bituumen (näiteks puhas bituumen, polümeermodifitseeritud bituumen, vedeldatud bituumen, vedeldatud polümeermodifitseeritud bituumen, pehmendatud bituumen, bituumenemulsioon, vedeldatud bituumenist emulsioon, polümeermodifitseeritud bituumenemulsioon, vedeldatud polümeermodifitseeritud bituumenist emulsioon, looduslik asfalt/bituumen)

Kasutamiseks tee-ehituses ja teede pindamisel

Bituumenisegud (näiteks asfaltbetoon, kaasa arvatud väga pehme asfalt ja väga õhukeste kihtidena kasutatav asfalt, dreenasfaltbetoon, valuasfalt (gussasfalt), killustikmastiksasfalt, kuumpinnatud asfalt)

Kasutamiseks tee-ehituses ja teede pindamisel

Pindamised (näiteks pindamismöss, üliõhuke pinnakate, pindamine)

Kasutamiseks teede pindamisel

Sillaplaatide hüdroisolatsioonimaterjalid ja komplektid (näiteks valuasfalt, kasutamisvalmis membraanid, kasutamisvalmis bituumenlehed, vaigud/polüuretaan)

Kasutamiseks sillaplaatidel


III LISA

Märkus:

toodete puhul, millel on rohkem kui üks kavandatud kasutus järgmistes tooteperedes kavandatud kasutustest, kumuleeruvad volitatud asutuse asjaomastest vastavuse tõendamise süsteemidest tulenevad ülesanded.

TOOTEPERE

TEE-EHITUSTOOTED (1/2)

1.   Vastavuse tõendamise süsteemid

Järgnevas loetelus esitatud toote (toodete) ja kavandatud kasutuse (kasutuste) puhul peab CEN/CENELEC kindlaks määrama järgmise(d) asjaomasele (asjaomastele) ühtlustatud standardile (standarditele) vastava (vastavad) nõuetele vastavuse tõendamise süsteemi (süsteemid):

Toode

Kavandatud kasutus

Tase(med) või klass(id)

Nõuetele vastavuse tõendamise süsteem

Bituumen

Tee-ehitus ja teede pindamine

2 +

Bituumenisegud

Tee-ehitus ja teede pindamine

2 +

Pindamised

Teede pindamine

2 +

Sillaplaadi hüdroisolatsioonimaterjalid ja komplektid

Sillaplaatidel

2 +

Lisatooted

Betoonteede ehitus

4

Süsteem 4: vaata ehitustoodete direktiivi III lisa punkti 2 alapunkti ii kolmas võimalus.

vaata ehitustoodete direktiivi III lisa punkti 2 alapunkti ii esimene võimalus, kaasa arvatud valmistoodangu sertifitseerimine volitatud asutuse poolt nii tehase esmase inspekteerimise ja tootmisohje kui ka tehase tootmisohje pideva järelevalve, hindamise ja tunnustuse alusel.

Süsteemi spetsifikatsioon peaks olema selline, et seda saab rakendada ka juhul, kui ühe teatava karakteristiku toimivust ei ole vaja kindlaks määrata, sest kas või ühel liikmesriigil puudub sellise karakteristikuga seotud juriidiline nõue (vaata direktiivi 89/106/EMÜ artikli 2 lõige 1 ning vajaduse korral tõlgendusdokumentide punkt 1.2.3). Sellistel juhtudel ei tohi karakteristiku vastavustõendamist tootjalt nõuda, kui ta ei soovi toote toimivust kõnealuses seoses deklareerida.

TOOTEPERE

TEE-EHITUSTOOTED (2/2)

1.   Vastavuse tõendamise süsteemid

Järgnevas loetelus esitatud toote (toodete) ja kavandatud kasutuse (kasutuste) puhul peab CEN/CENELEC kindlaks määrama asjaomasele (asjaomastele) ühtlustatud standardile (standarditele) vastava (vastavad) nõuetele vastavuse tõendamise süsteemi (süsteemid):

Toode

Kavandatud kasutus

Tase(med) või klass(id) (tuletundlikkus)

Nõuetele vastavuse tõendamise süsteem(id)

Bituumenisegud

Pindamised

Tuletundlikkust käsitlevates määrustes ettenähtud kasutus

Afl, (1) Bfl, (1) Cf  (1)

Afl, (2) Bfl, (2) Cfl  (2)

Afl, (3) Dfl, Efl, Ffl

1

3

4

Süsteem 1: vaata ehitustoodete direktiivi III lisa punkti 2 alapunkt i ilma näidiste kontrollkatsetamiseta.

Süsteem 3: vaata ehitustoodete direktiivi III lisa punkti 2 alapunkti ii teine võimalus.

Süsteem 4: vaata ehitustoodete direktiivi III lisa punkti 2 alapunkti ii kolmas võimalus.

Süsteemi spetsifikaat peaks olema selline, et seda saab rakendada ka juhul, kui ühe teatava karakteristiku toimivust ei ole vaja kindlaks määrata, sest kas või ühel liikmesriigil puudub sellise karakteristikuga seotud juriidiline nõue (vaata direktiivi 89/106/EMÜ artikli 2 lõige 1 ning vajaduse korral tõlgendusdokumentide punkt 1.2.3). Sellistel juhtudel ei tohi karakteristiku vastavustõendamist tootjalt nõuda, kui ta ei soovi toote toimivust kõnealuses seoses deklareerida.


(1)  Materjalid, mille toimivus tuletundlikkuse seisukohast võib tootmise käigus muutuda (üldjuhul keemiliselt teisendatavad tooted, nt tuleaeglustid, või tooted, mille koostise muutmine võib esile kutsuda toimivuse muutumise tuletundlikkuse seisukohast).

(2)  Materjalid, mille toimivus tuletundlikkuse seisukohast ei muutu tootmise käigus.

(3)  A klassi materjalid, mida otsuse 96/603/EÜ kohaselt ei pea tuletundlikkuse seisukohalt katsetama.


28.10.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 289/28


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 98/71/EÜ,

13. oktoober 1998,

disainilahenduste õiguskaitse kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (2)

toimides asutamislepingu artiklis 189b sätestatud korras, (3) pidades silmas lepituskomitees 29. juulil 1998 heaks kiidetud ühisteksti,

ning arvestades, et:

(1)

asutamislepingus sätestatud ühenduse eesmärkide hulka kuulub Euroopa rahvaste vahelise üha tugevama liidu aluste loomine, lähedaste suhete edendamine ühenduse liikmesriikide vahel ning nende majandus- ja sotsiaalarengu tagamine Euroopat killustavate tõkete kõrvaldamiseks võetavate ühismeetmete abil; selleks näeb asutamisleping ette siseturu rajamise, mida iseloomustab kaupade vaba liikumise takistuste kõrvaldamine, samuti siseturul konkurentsi kahjustamise vältimist tagava süsteemi loomise; liikmesriikide disainilahenduste õiguskaitset käsitlevate õigusaktide ühtlustamine aitaks kaasa nende eesmärkide saavutamisele;

(2)

liikmesriikide õigusaktidega disainilahendustele pakutava õiguskaitse erinevused mõjutavad otseselt disainilahendusi sisaldavate kaupade siseturu rajamist ja toimimist; sellised erinevused võivad kahjustada konkurentsi siseturul;

(3)

seetõttu on siseturu sujuvaks toimimiseks vajalik liikmesriikide disainilahenduste õiguskaitsega seotud õigusaktide ühtlustamine;

(4)

seda tehes on oluline võtta arvesse lahendusi ja eeliseid, mida ühenduse disainilahenduste süsteem pakub ettevõtjatele, kes soovivad omandada disainilahenduse õigust;

(5)

liikmesriikide disainilahendusi käsitlevate õigusaktide täielik ühtlustamine ei ole vajalik ning piisab sellest, kui ühtlustamisel piirdutakse nende siseriikliku õiguse sätetega, mis mõjutavad siseturu toimimist kõige otsesemalt; sanktsioonide, õiguskaitsevahendite ja täitmise tagamisega seotud sätted tuleks jätta siseriiklike õigusaktide käsitleda; selle piiratud ühtlustamise eesmärke ei ole liikmesriikidel üksinda toimides võimalik piisavas ulatuses saavutada;

(6)

sellest tulenevalt peaks liikmesriikidele jääma vabadus kehtestada sätted, mis puudutavad disainilahenduse registreerimise, uuendamise ja kehtetuks tunnistamise korda ning kehtetuks tunnistamise mõju;

(7)

käesolev direktiiv ei välista disainilahenduste suhtes selliste siseriiklike või ühenduse õigusaktide kohaldamist, millega sätestatakse muu kui disainilahendusena registreerimisest või avaldamisest tulenev kaitse, näiteks registreerimata disainilahenduste, kaubamärkide, patentide ja kasulike mudelite, kõlvatu konkurentsi või tsiviilvastutusega seotud õigusaktide kohaldamist;

(8)

kuna autoriõiguse seadused ei ole ühtlustatud, on oluline kehtestada konkreetsest registreeritud disainilahenduse kaitse seadusest ning autoriõiguse seadusest tuleneva kaitse kumulatsiooni põhimõte, jättes samas liikmesriikidele vabaduse kehtestada autoriõiguse kaitse ulatus ning selle kaitse tingimused;

(9)

siseturu eesmärkide saavutamine nõuab, et registreeritud disainilahenduse õiguse omandamise tingimused oleksid kõikides liikmesriikides ühesugused; selleks on vaja määratleda ühtne disainilahenduse mõiste ning ühtsed uudsuse ja eristatavuse nõuded, millele registreeritud disainilahenduse õigused peavad vastama;

(10)

kaupade vaba liikumise hõlbustamiseks on äärmiselt oluline põhimõtteliselt tagada, et registreeritud disainilahenduse õigused annaksid õiguste omanikule kõigis liikmesriikides võrdväärse kaitse;

(11)

õiguste omanikule antakse registreerimisel kaitse toote tervikliku või osalise disainilahenduse nende tunnuste osas, mis on taotluses selgelt ära näidatud ning avaldamise teel või vastava toimikuga tutvumise võimaldamise kaudu avalikkusele kättesaadavaks tehtud;

(12)

kaitset ei tohiks laiendada nendele koostisosadele, mis ei ole toote tavapärase kasutamise ajal nähtavad, ega osa sellistele tunnustele, mis ei ole pärast osa paigaldamist nähtavad või mis eraldivõetuna ei vastaks uudsuse või eristatavuse nõuetele; disainilahenduse tunnused, millele kaitse kõnealustel põhjustel ei laiene, tuleks jätta disainilahenduse teiste tunnuste kaitsekõlblikkuse hindamisel arvesse võtmata;

(13)

disainilahenduse eristatavuse hindamisel tuleks aluseks võtta see, kas disainilahendust vaatleva asjatundja üldmulje erineb selgelt muljest, mille talle jätavad olemasolevad disainilahendused, võttes seejuures arvesse disainilahendust kasutava või seda sisaldava toote laadi ning eelkõige tööstussektorit, millesse see kuulub, ja disainilahenduse autori vabadust piiravaid asjaolusid selle väljatöötamisel;

(14)

tuleks vältida tehniliste uuenduste takistamist disainilahenduse kaitse andmisega nendele tunnustele, mis tulenevad üksnes tehnilisest otstarbest; arusaadavalt ei tähenda see, et disainilahendus peab omama esteetilist väärtust; samuti ei tohi takistada eri marki toodete koostalitlusvõimet kaitse laiendamisega mehaaniliste ühenduskohtade disainilahendustele; disainilahenduse tunnused, millele kaitse kõnealustel põhjustel ei laiene, tuleks jätta disainilahenduse teiste tunnuste kaitsekõlblikkuse hindamisel arvesse võtmata;

(15)

sellele vaatamata võivad moodultoodete mehaanilised ühenduskohad olla moodultoodete uudsete omaduste oluliseks osaks ning neil võib olla suur turustamisväärtus, mistõttu need peaksid olema kaitstavad;

(16)

disainilahenduse õigus ei anna kaitset disainilahendusele, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud kõlblusnormidega; käesolev direktiiv ei püüa ühtlustada siseriiklikke arusaamu avalikust korrast või üldtunnustatud kõlblusnormidest;

(17)

siseturu sujuvaks toimimiseks on äärmiselt oluline registreeritud disainilahenduse õigusest tuleneva kaitse kestuse ühtlustamine;

(18)

käesoleva direktiivi sätted ei piira konkurentsireeglite kohaldamist asutamislepingu artiklite 85 ja 86 alusel;

(19)

käesoleva direktiivi kiire vastuvõtmine on muutunud mitme tööstussektori puhul pakiliseks küsimuseks; käesoleval etapil ei ole võimalik täies ulatuses ühtlustada liikmesriikide õigusakte kaitstud disainilahenduste kasutamise kohta mitmeosaliste toodete remontimise võimaldamiseks nende toodete algse välimuse taastamise eesmärgil, juhul kui disainilahendust kasutav või seda sisaldav toode moodustab sellise mitmeosalise toote koostisosa, mille välimusest sõltub kaitstud disainilahendus; mitmeosaliste toodete remontimisel kasutust leidvate kaitstud disainilahenduste kasutamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide täieliku ühtlustatuse puudumine ei tohiks takistada muude, siseturu toimimist kõige otsesemalt mõjutavate disainilahendust puudutavate siseriiklike õigusaktide sätete ühtlustamist; seepärast peaksid liikmesriigid jätma praegu jõusse kõik asutamislepingule vastavad sätted, mis on seotud mitmeosalise toote algse välimuse taastamiseks teostatava remondi käigus kasutatava koostisosa disainilahendusega; kui sellise kasutamise kohta kehtestatakse uusi sätteid, peaks nende sätete ainsaks eesmärgiks olema kõnealuste osade turu liberaliseerimine; liikmesriigid, kes käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeval ei näe ette koostisosade disainilahenduste kaitset, ei ole kohustatud kõnealuste osade disainilahenduste registreerimist sätestama; kolme aasta möödumisel rakendamiskuupäevast peaks komisjon esitama analüüsi käesoleva direktiivi sätete mõju kohta ühenduse tööstusele, tarbijatele, konkurentsile ja siseturu toimimisele; mitmeosaliste toodete osas peaks analüüs käsitlema eelkõige võimalikel lahendustel, sealhulgas autoritasude süsteemil ja ainuõiguse piiratud kestusel põhinevat ühtlustamist; hiljemalt ühe aasta möödumisel analüüsi esitamisest peaks komisjon pärast enimmõjutatud osapooltega konsulteerimist tegema Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekud käesoleva direktiivi võimalike muudatuste kohta, mis on vajalikud mitmeosaliste toodete koostisosade siseturu väljakujundamiseks, ning muude vajalikuks peetavate muudatuste kohta;

(20)

artikli 14 üleminekusätet sellise koostisosa disainilahenduse kohta, mida kasutatakse mitmeosalise toote remontimisel selle esialgse välimuse taastamiseks, ei tohi mingil juhul käsitleda takistusena sellist koostisosa hõlmava toote vabale liikumisele;

(21)

registreerimisest keeldumise sisulised põhjused nendes liikmesriikides, kus nähakse ette taotluste registreerimiseelset sisulist kontrollimist, ning registreeritud disainilahenduse õiguste kehtetuks tunnistamise sisulised põhjused kõigis liikmesriikides peavad olema ammendavalt loetletud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

disainilahendus — toote või selle osa välimus, mis tuleneb eelkõige toote enese ja/või selle kaunistuste joonte, piirjoonte, värvide, kuju, faktuuri ja/või materjali omadustest;

b)

toode — mis tahes tööstuslikult või käsitsi loodud objekt, kaasa arvatud osad, mis on ette nähtud mitmeosalisse tootesse paigutamiseks, pakend, kujundus, graafilised sümbolid ja tüpograafilised kirjatüübid, kuid välja arvatud arvutiprogrammid;

c)

mitmeosaline toode — mitmest osast koosnev toode, mida on võimalik osade asendamiseks lahti võtta ja uuesti kokku panna.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse:

a)

liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametites registreeritud disainilahenduste õiguste suhtes;

b)

Beneluxi disainilahenduste ametis registreeritud disainilahenduste õiguste suhtes;

c)

liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel registreeritud disainilahenduste õiguste suhtes;

d)

punktides a, b ja c osutatud disainilahenduste õiguste taotluste suhtes.

2.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmab disainilahenduse registreerimine ka selle avaldamist pärast disainilahenduse taotluse esitamist sellise liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse ametile, kus kõnealune avaldamine toob kaasa disainilahenduse õiguse jõustumise.

Artikkel 3

Kaitsekõlblikkus

1.   Liikmesriigid kaitsevad disainilahendusi registreerimise teel ja annavad nende omanikele vastavalt käesoleva direktiivi sätetele ainuõiguse.

2.   Disainilahendust kaitstakse disainilahenduse õigusega juhul, kui see on uudne ja eristatav.

3.   Disainilahendus, mida kasutatakse või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes, loetakse uudseks ja eristatavaks:

a)

kui koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist selle tavakasutuse ajal nähtav ning

b)

selles ulatuses, mil koostisosa kõnealused nähtavad tunnused vastavad eraldivõetuna uudsuse ja eristatavuse nõuetele.

4.   Lõike 3 punkti a kohane “tavakasutus” tähistab kasutamist lõppkasutaja poolt ning ei hõlma hooldust, teenindust ega remonti.

Artikkel 4

Uudsus

Disainilahendus loetakse uudseks, kui enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva ei ole avalikkusele kättesaadavaks tehtud identset disainilahendust. Disainilahendused loetakse identseks, kui nende omadused erinevad vaid ebaoluliste üksikasjade poolest.

Artikkel 5

Eristatavus

1.   Disainilahendus loetakse eristatavaks, kui asjatundja üldmulje sellest erineb kõikide nende disainilahenduste üldmuljest, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud enne disainilahenduse registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva.

2.   Eristatavuse hindamisel võetakse arvesse disainilahenduse autori vabadust piiravaid asjaolusid selle väljatöötamisel.

Artikkel 6

Avalikustamine

1.   Artiklite 4 ja 5 kohaldamisel loetakse disainilahendus olevat avalikkusele kättesaadavaks tehtud, kui see on pärast registreerimist või muul ajal avaldatud trükis, seda on esitatud näitusel, kasutatud kaubavahetuses või see on muul viisil avalikustatud, välja arvatud juhul, kui ühenduses tegutsevatel asjaomase sektori ringkondadel ei olnuks mõistliku ootuse kohaselt võimalik sellest tavapärase majandustegevuse käigus teada saada enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva. Disainilahendust ei loeta siiski olevat avalikkusele kättesaadavaks tehtud, kui see on avalikustatud üksnes kolmandale isikule, kelle puhul kehtib otsene või kaudne konfidentsiaalsusnõue.

2.   Avalikustamist ei võeta artiklite 4 ja 5 kohaldamisel arvesse juhul, kui disainilahendus, mille kaitsmist liikmesriigi registreeritud disainilahenduse õiguse näol taotletakse, on avalikkusele kättesaadavaks tehtud:

a)

autori, tema õigusjärglase või kolmanda isiku poolt autori või tema õigusjärglase antud teabe või sooritatud tegevuse alusel ja

b)

12 kuu jooksul enne taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva.

3.   Lõiget 2 kohaldatakse ka juhul, kui disainilahendus on avalikkusele kättesaadavaks tehtud autori või tema õigusjärglase suhtes toime pandud õigusvastase teo tagajärjel.

Artikkel 7

Tehnilisest otstarbest tulenevad disainilahendused ja ühenduskohtade disainilahendused

1.   Disainilahenduse õigus ei anna kaitset toote nendele välistunnustele, mis tulenevad üksnes selle tehnilisest otstarbest.

2.   Disainilahenduse õigus ei anna kaitset toote nendele välistunnustele, mida on tarvis reprodutseerida täpselt sama kuju ja suurusega selleks, et disainilahendust sisaldavat või seda kasutavat toodet saaks mehaaniliselt ühendada teise tootega või paigutada viimase sisse, ümber või külge nii, et kumbki toode võiks täita oma otstarvet.

3.   Erandina lõikest 2 annab disainilahenduse õigus artiklites 4 ja 5 sätestatud tingimustel kaitse disainilahendusele, mille ülesandeks on võimaldada mitme vastastikku vahetatava toote monteerimist või ühendamist moodulsüsteemiks.

Artikkel 8

Avaliku korra või kõlbluse vastased disainilahendused

Disainilahenduse õigus ei anna kaitset disainilahendusele, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud kõlblusnormidega.

Artikkel 9

Kaitse ulatus

1.   Disainilahenduse õigusest tulenev kaitse hõlmab kõiki disainilahendusi, mis jätavad asjatundjale ühesuguse üldmulje.

2.   Kaitse ulatuse hindamisel võetakse arvesse disainilahenduse autori vabadust piiravaid asjaolusid selle väljatöötamisel.

Artikkel 10

Kaitse kestus

Artikli 3 lõike 2 nõuetele vastava disainilahenduse registreerimisel kaitstakse seda disainilahenduse õigusega ühe või mitme viieaastase perioodi vältel alates taotluse esitamise kuupäevast. Õiguse omanik võib pikendada kaitse tähtaega veel üheks või mitmeks viieaastaseks perioodiks, kokku kuni 25 aastaks alates taotluse esitamise kuupäevast.

Artikkel 11

Kehtetuks tunnistamine või registreerimisest keeldumine

1.   Disainilahenduse registreerimisest keeldutakse või registreeritud disainilahenduse õigus tunnistatakse kehtetuks:

a)

kui tegemist ei ole disainilahendusega artikli 1 lõikes a määratletud tähenduses või

b)

kui disainilahendus ei vasta artiklite 3—8 nõuetele või

c)

kui disainilahenduse õiguse taotlejal või omanikul puudub selleks asjaomase liikmesriigi õigusaktide alusel õigus või

d)

kui disainilahendus on vastuolus varasema disainilahendusega, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud pärast taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul pärast prioriteedikuupäeva ning mille kaitse ühenduse registreeritud disainilahendusena või tulenevalt ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlusest, asjaomase liikmesriigi disainilahenduse õigusest või nimetatud õiguse taotlusest hakkas kehtima enne nimetatud kuupäeva.

2.   Iga liikmesriik võib näha ette disainilahenduse registreerimisest keeldumise või registreeritud disainilahenduse õiguse kehtetuks tunnistamise:

a)

kui hilisemas disainilahenduses on kasutatud eraldusmärki ning seda märki reguleerivate ühenduse õigusaktide või asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt on märgi õiguste omanikul õigus selline kasutus keelata või

b)

kui disainilahenduses on loata kasutatud asjaomase liikmesriigi autoriõiguse seadusega kaitstud teost või

c)

kui disainilahenduses on väärkasutatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 6b loetletud mis tahes elementi või nimetatud konventsiooni artiklis 6b loetlemata märke, embleeme ja vapikilpe, mis on asjaomases liikmesriigis erilise avaliku huvi objektiks.

3.   Lõike 1 punktis c sätestatud alusele võib tugineda üksnes isik, kellel on asjaomase liikmesriigi õigusaktide alusel õigus ühenduse disainilahenduse õigusele.

4.   Lõike 1 punktis d ja lõike 2 punktides a ja b sätestatud alustele võib tugineda üksnes vastuolus oleva õiguse taotleja või omanik.

5.   Lõike 2 punktis c sätestatud alusele võib tugineda üksnes füüsiline või juriidiline isik, keda kõnealune kasutus puudutab.

6.   Lõiked 4 ja 5 ei piira liikmesriikide vabadust näha ette, et lõike 1 punktis d ja lõike 2 punktis c sätestatud alustele võib omal algatusel tugineda ka kõnealuse liikmesriigi asjaomane asutus.

7.   Kui lõike 1 punkti b või lõike 2 kohaselt on disainilahenduse registreerimisest keeldutud või disainilahenduse õigus kehtetuks tunnistatud, võib selle disainilahenduse registreerida või disainilahenduse õiguse säilitada muudetud kujul, kui see on sellisel kujul kaitsekõlblik ning säilib disainilahenduse eristatavus. Registreerimine või õiguse säilitamine muudetud kujul võib hõlmata registreerimist, mille puhul registreeritud disainilahenduse õiguse omanik loobub osaliselt oma õigusest või mille puhul disainilahenduste registrisse kantakse kohtuotsus, millega disainilahenduse õigus tunnistatakse osaliselt kehtetuks.

8.   Iga liikmesriik võib ette näha, et erandina lõigetest 1—7 kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis enne käesoleva direktiivi järgimiseks vajalike sätete jõustumise kuupäeva esitatud disainilahenduste taotluste ja nendest tulenevate registreerimiste suhtes enne kõnealust kuupäeva kehtinud registreerimisest keeldumise või õiguse kehtetuks tunnistamise aluseid.

9.   Disainilahenduse õiguse võib kehtetuks tunnistada ka pärast selle kehtivusaja lõppu või sellest loobumist.

Artikkel 12

Disainilahenduse õigusest tulenevad õigused

1.   Disainilahenduse registreerimine annab selle omanikule ainuõiguse disainilahendust kasutada ning takistada kolmandat isikut seda loata kasutamast. Nimetatud kasutamiseks loetakse eelkõige kõnealust disainilahendust kasutava või seda sisaldava toote valmistamist, pakkumist, turuletoomist, importi, eksporti või kasutamist või nendel eesmärkidel säilitamist.

2.   Kui liikmesriigi seaduste alusel ei olnud lõikes 1 nimetatud toiminguid võimalik enne käesoleva direktiivi järgimiseks vajalike sätete jõustumiskuupäeva vältida, ei ole lubatud kasutada disainilahenduse õigusest tulenevaid õigusi, et takistada enne kõnealust kuupäeva selliseid toiminguid alustanud isikuid neid toiminguid jätkamast.

Artikkel 13

Disainilahenduse õigusest tulenevate õiguste piirangud

1.   Disainilahenduse õigusest selle registreerimisel tulenevaid õigusi ei kohaldata:

a)

toimingute suhtes, mis on tehtud oma tarbeks ja millel ei ole kaubanduslikku eesmärki;

b)

toimingute suhtes, mis on tehtud katselistel eesmärkidel;

c)

osundamiseks või õppeotstarbeks reprodutseerimise suhtes, kui see on kooskõlas hea kaubandustavaga ega kahjusta disainilahenduse kasutamist ning kui on viidatud omanikule.

2.   Lisaks sellele ei kohaldata disainilahenduse õigusest selle registreerimisel tulenevaid õigusi:

a)

ajutiselt asjaomase liikmesriigi territooriumile sisenevate teises riigis registreeritud laevade ja õhusõidukite seadmete suhtes;

b)

nimetatud sõidukite remondiks vajalike varuosade asjaomasesse liikmesriiki importimise suhtes;

c)

nimetatud sõidukite remondi suhtes.

Artikkel 14

Üleminekusäte

Kuni käesoleva direktiivi muudatuste vastuvõtmiseni komisjoni ettepanekul vastavalt artikli 18 sätetele jätavad liikmesriigid jõusse oma olemasolevad õigusnormid, mis on seotud mitmeosalise toote remondil selle esialgse välimuse taastamiseks kasutatava koostisosa disainilahenduse kasutamisega, ning kehtestavad nende sätete muudatusi ainult kõnealuste osade turu liberaliseerimise eesmärgil.

Artikkel 15

Õiguste lõppemine

Disainilahenduse õigusest selle registreerimisel tulenevad õigused ei hõlma toiminguid seoses tootega, mis sisaldab või mille puhul on kasutatud disainilahenduse õigusega kaitstud disainilahendust, kui toote on ühenduses turule toonud disainilahenduse õiguse omanik või seda on tehtud tema nõusolekul.

Artikkel 16

Suhe õiguskaitse muude vormidega

Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta registreerimata disainilahenduste õiguse, kaubamärkide või muude eraldusmärkide, patentide ja kasulike mudelite, kirjatüüpide, tsiviilvastutuse või kõlvatu konkurentsiga seotud ühenduse või asjaomase liikmesriigi õigusaktide sätete kohaldamist.

Artikkel 17

Suhe autoriõigusega

Liikmesriigis või selle suhtes vastavalt käesolevale direktiivile registreeritud disainilahenduse õigusega kaitstud disainilahendus on kaitsekõlblik ka asjaomase liikmesriigi autoriõiguse seaduste alusel alates kuupäevast, mil disainilahendus on loodud või mis tahes kujul fikseeritud. Iga liikmesriik määrab kindlaks nimetatud kaitse ulatuse ja tingimused, sealhulgas nõutava eristatavuse taseme.

Artikkel 18

Läbivaatamine

Kolme aasta möödumisel artiklis 19 nimetatud rakendamiskuupäevast esitab komisjon analüüsi käesoleva direktiivi sätete mõju kohta ühenduse tööstusele, eelkõige enimmõjutatud tööstussektoritele ning eriti mitmeosaliste toodete ja koostisosade tootjatele, samuti tarbijatele, konkurentsile ja siseturu toimimisele. Hiljemalt üks aasta hiljem teeb komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekud käesoleva direktiivi võimalike muudatuste kohta, mis on vajalikud mitmeosaliste toodete koostisosade siseturu väljakujundamiseks, ning enimmõjutatud osapooltega konsulteerimisest lähtuvate muude vajalikuks peetavate muudatuste kohta.

Artikkel 19

Rakendamine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 28. oktoobril 2001.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide tekstid.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 21

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 13. oktoober 1998

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. M. GIL-ROBLES

Nõukogu nimel

eesistuja

C. EINEM


(1)  EÜT C 345, 23.12.1993, lk 14 ja EÜT C 142, 14.5.1996, lk 7.

(2)  EÜT C 388, 31.12.1994, lk 9 ja EÜT C 110, 2.5.1995, lk 12.

(3)  Euroopa Parlamendi 12. oktoobri 1995. aasta arvamus (EÜT C 287, 30.10.1995, lk 157), nõukogu 17. juuni 1997. aasta ühisseisukoht (EÜT C 237, 4.8.1997, lk 1), Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 1997. aasta otsus (EÜT C 339, 10.11.1997, lk 52). Euroopa Parlamendi 15. septembri 1998. aasta otsus. Nõukogu 24. septembri 1998. aasta otsus.


4.11.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/18


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 98/72/EÜ,

15. oktoober 1998,

millega muudetakse direktiivi 95/2/EÜ toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (2)

toimides asutamislepingu artiklis 189b sätestatud korras, (3)

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/107/EMÜ toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (4) eriti selle artikli 3 lõiget 2,

ning arvestades, et:

pärast direktiivi 95/2/EÜ (5) vastuvõtmist on lisaainete valdkonnas toimunud tehniline areng;

selle arengu arvessevõtmiseks tuleks direktiivi 95/2/EÜ kohandada;

määrusega 74/234/EMÜ (6) asutatud toidu teaduskomiteega on konsulteeritud enne rahva tervist tõenäoliselt mõjutavate sätete vastuvõtmist;

täpsemad sätted tiabendasooli kohta on sätestatud nõukogu 17. juuli 1995. aasta direktiivis 95/38/EÜ, millega muudetakse direktiivi 90/642/EMÜ (teatavates taimset päritolu saadustes, sealhulgas puu- ja köögiviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta) I ja II lisa ning nähakse ette piirnormide nimekirja kehtestamine; (7) sissekanded tiabendasooli kohta tuleks nüüd kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 95/2/EÜ muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Käesolev direktiiv on eridirektiiv, mis moodustab ühe osa ülddirektiivist direktiivi 89/107/EMÜ artiklis 3 määratletud tähenduses ja mida kohaldatakse lisaainete suhtes, välja arvatud värv- ja magusained. Seda ei kohaldata muudele ensüümidele, kui on nimetatud lisades.”

2.

Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Toiduainetes võib kasutada ainult I, III, IV ja V lisas loetletud aineid artikli 1 lõikes 3 ja artikli 1 lõikes 4 nimetatud eesmärkidel,”.

3.

Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   I lisas loetletud lisaaineid võib toiduainetes (välja arvatud II lisas loetletud toiduained) kasutada artikli 1 lõikes 3 ja artikli 1 lõikes 4 nimetatud eesmärkidel põhimõttel “quantum satis”,”.

4.

Artikli 2 lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:

“—

pastöriseeritud ja steriliseeritud (sealhulgas kõrgkuumutatud) piim (sealhulgas täispiim, kooritud ja madala rasvasisaldusega piim) ning pastöriseeritud koor,”.

5.

Artikli 2 lõike 3 punkti a üheteistkümnes taane asendatakse järgmisega:

“—

kuivatatud makarontooted, v.a gluteenivabad ja/või vähese proteiinisisaldusega toiduks ettenähtud makarontooted, vastavalt direktiivile 89/398/EMÜ,”.

6.

Lisade tabeleid muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisas esitatud sätetele.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid muudavad vajaduse korral oma õigus- ja haldusnorme, et:

lubada käesolevale direktiivile vastavate toodetega kauplemist hiljemalt alates 4. maist 2000,

keelata käesolevale direktiivile mittevastavate toodetega kauplemine alates 4. novembrist 2000. Enne nimetatud kuupäeva turule viidud või märgistatud tooteid, mis ei vasta käesolevale direktiivile, võib siiski turustada kuni varude ammendumiseni.

Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 15. oktoober 1998

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. M. GIL-ROBLES

Nõukogu nimel

eesistuja

C. EINEM


(1)  EÜT C 76, 11.3.1997, lk 34 ja EÜT C 77, 12.3.1998, lk 7.

(2)  EÜT C 75, 10.3.1997, lk 1.

(3)  Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 1997. aasta arvamus (EÜT C 339, 10.11.1997, lk 1), nõukogu 23. märtsi 1998. aasta ühine seisukoht (EÜT C 161, 27.5.1998, lk 29) ja Euroopa Parlamendi 15. juuli 1998. aasta otsus (EÜT C 292, 21.9.1998). Nõukogu 28. septembri 1998. aasta otsus.

(4)  EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/34/EÜ (EÜT L 237, 10.9.1994, lk 1).

(5)  EÜT L 61, 18.3.1995, lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga 96/85/EÜ (EÜT L 86, 28.3.1997, lk 4).

(6)  EÜT L 136, 20.5.1974, lk 1.

(7)  EÜT L 197, 22.8.1995, lk 14.


LISA

1.   I lisasse lisatakse järgmised lisaained:

“E 469

Ensümaatiliselt hüdrolüüsitud karboksümetüültselluloos

E 920

L-tsüsteiin (1)

E 1103

Invertaas

E 1451

Atsetüülitud oksüdeeritud tärklis”

2.   II lisas:

a)

täiendatakse lisaainete nimekirja ja piirnorme jaotises

“Keedis, želeed ja marmelaadid, nagu on määratletud direktiivis 79/693/EMÜ, ja teised samalaadsed puuviljavõided, sealhulgas kalorivaesed tooted”

järgmiselt:

 

“E 471

Rasvhapete mono- ja diglütseriidid

quantum satis”

b)

asendatakse tabel jaotises

“Steriliseeritud, pastöriseeritud ja kõrgkuumutatud koor, kalorivaene koor ja pastöriseeritud väherasvane koor”

järgmisega:

“Pastöriseeritud koor

E 401

Naatriumalginaat

quantum satis

E 402

Kaaliumalginaat

E 407

Karrageen

E 466

Naatriumkarboksümetüültselluloos

E 471

Rasvhapete mono- ja diglütseriidid”

c)

asendatakse nimetus

“Külmutatud ja sügavkülmutatud töötlemata puu- ja köögivili”

järgmisega:

“Külmutatud ja sügavkülmutatud töötlemata puu- ja köögivili; pakendatud, külmutatud tarbimisvalmis töötlemata puu- ja köögivili ning pakendatud kooritud töötlemata kartul.”;

d)

lisatakse tabeli

“Emulgeerimata loomsed ja taimsed õlid ja rasvad”

järele järgmine tabel:

“Emulgeerimata loomsed või taimsed õlid ja rasvad (v.a neitsiõlid ja oliiviõlid), mis on ette nähtud kuumtöötluseks ja/või praadimiseks või kastme valmistamiseks

E 270

Piimhape

quantum satis

E 300

Askorbiinhape

E 304

Askorbiinhappe rasvhappeestrid

E 306

Tokoferoolikontsentraat

E 307

Alfa-tokoferool

E 308

Gamma-tokoferool

E 309

Delta-tokoferool

E 322

Letsitiinid

30 g/l

E 471

Rasvhapete mono- ja diglütseriidid

10 g/l

E 472c

Rasvhapete mono- ja diglütseriidide ning sidrunhappe estrid

quantum satis

E 330

Sidrunhape

E 331

Naatriumtsitraadid

E 332

Kaaliumtsitraadid

E 333

Kaltsiumtsitraadid”

e)

täiendatakse lisaainete loetelu ja piirnorme jaotises

Mozzarella ja vadakujuust”

järgmisega:

 

“E 260

Äädikhape

quantum satis”

f)

täiendatakse lisaainete loetelu ja piirnorme jaotises

“Konserveeritud puu- ja köögivili”

järgmisega:

 

“E 296

Õunhape

quantum satis”

g)

täiendatakse lisaainete loetelu ja piirnorme jaotises

“Gehakt”

järgmisega:

 

“E 300

Askorbiinhape

quantum satis

 

E 301

Naatriumaskorbaat

 

E 302

Kaltsiumaskorbaat”

h)

lisatakse lisa lõppu järgmine tabel:

“Kannatuslille vilja ja ananassi mahlad ja nektarid

E 440

Pektiinid

3 g/l


Viilutatud ja riivitud valminud juust

E 170

Kaltsiumkarbonaadid

quantum satis

 

E 504

Magneesiumkarbonaadid

 

 

E 509

Kaltsiumkloriid

 

 

E 575

Glükonodeltalaktoon

 

 

E 460

Tselluloosid

 


Hapukoorevõi

E 500

Naatriumkarbonaadid

quantum satis”

3.   III lisa A osas:

a)

asendatakse piirnormid jaotistes

“Oliivid ja oliividel põhinevad valmistised”

,

“Emulsioonkastmed rasvasisaldusega vähemalt 60 %”

ja

“Emulsioonkastmed rasvasisaldusega alla 60 %”

järgmisega:

“Oliivid ja oliividel põhinevad valmistised

1 000

500

 

1 000

 

 

Emulsioonkastmed rasvasisaldusega vähemalt 60 %

1 000

500

 

1 000

 

 

Emulsioonkastmed rasvasisaldusega alla 60 %

2 000

1 000

 

2 000

 

 

b)

lisatakse selle osa lõppu järgmine tabel:

“Toiduaine

Piirnorm (vastavalt mg/kg või mg/l)

Sa

Ba

PHB

Sa + Ba

Sa + PHB

Sa + Ba + PHB

… Mehu ja Makeutettu

… Mehu

500

200

 

 

 

 

Valgul põhinevad liha, kala, vähilaadsete ja peajalgsete asendajad ning juust

2 000

 

 

 

 

 

Dulce de membrillo

 

1 000

 

 

 

 

Marmelada

 

 

 

1 500

 

 

Ostkaka

2 000

 

 

 

 

 

Pasha

1 000

 

 

 

 

 

Semmelknödelteig

2 000

 

 

 

 

 

Juust ja juustuasendajad (ainult pinnatöötlus)

quantum satis

 

 

 

 

 

Keedetud söögipeet

 

2 000

 

 

 

 

Kollageenil põhinevad sooled vee aktiivsusega üle 0,6

quantum satis”

 

 

 

 

 

4.   III lisa B osas:

a)

esitatakse järgmised toiduained ja piirnormid:

“Vähilaadsed ja peajalgsed

 

värsked, külmutatud ja sügavkülmutatud

150 (2)

panaeidae solenceridae, aristeidae sugukonda kuuluvad vähilaadsed

 

kuni 80 ühikut

150 (2)

80—120 ühikut

200 (2)

üle 120 ühiku

300 (2)

keedetud

50 (2)

järgmiselt:

“Vähilaadsed ja peajalgsed

 

värsked, külmutatud ja sügavkülmutatud

150 (3)

panaeidae solenceridae, aristeidae sugukonda kuuluvad vähilaadsed

 

kuni 80 ühikut

150 (3)

80—120 ühikut

200 (3)

üle 120 ühiku

300 (3)

keedetud

50 (3)

b)

asendatakse jaotises

“Suhkrud, nagu on määratletud direktiivis 73/437/EMÜ, välja arvatud dehüdraaditud või dehüdraatimata glükoosisiirup”

piirnorm järgmisega:

“Suhkrud, nagu on kindlaks määratud direktiivis 73/437/EMÜ, välja arvatud dehüdraaditud või dehüdraatimata glükoosisiirup

10”

c)

asendatakse järgmised toiduained ja piirnormid:

“Köögivilja- ja teraviljavalgul põhinevad liha, kala ja vähilaadsete asendajad

200”

järgmisega:

“Valgul põhinevad liha, kala ja vähilaadsete asendajad

200”

d)

lisatakse selle osa lõppu järgmised toiduained ja piirnormid:

“Marineeritud pähklid

50

Vaakumpakendis suhkrumais

100

Destilleeritud alkohoolsed joogid, mis sisaldavad terveid pirne

50

5.   III lisa C osas:

a)

lisatakse E 234 puhul järgmine toiduaine ja piirnorm:

“E 234

Nisiin (3)

Mascarpone

10 mg/kg”

b)

lisatakse E 251 ja E 252 puhul järgmised toiduained ja piirnormid:

“E 251

Naatriumnitraat

Foie gras, foie gras entier, blocs de foie gras

50 (4)

E 252

Kaaliumnitraat”

 

 

c)

lisatakse E 280, E 281, E 282 ja E 283 puhul järgmised toiduained ja piirnormid:

“E 280

E 281

E 282

E 283

Propioonhape

Naatriumpropionaat

Kaltsiumpropionaat

Kaaliumpropionaat

Pakendatud pelsehred, boller ja dansk flutes

2 000 mg/kg, väljendatuna propioonhappena

Juust ja juustuasendajad (ainult pinnatöötlus)

quantum satis”

d)

lisatakse järgmine tabel:

“E 233

Tiabendasool

Pinnatöötlus:

 

tsitrusvili

6 mg/kg

banaanid

3 mg/kg”

6.   III lisa B ja D osa tabeli toiduainete veerus esinev nimetus “Dehüdraaditud granuleeritud kartulid” asendatakse nimetusega “Dehüdraaditud kartulid”.

7.   IV lisas tehakse järgmised muudatused:

a)

jaotises “E 297 Fumaarhape” asendatakse nimetus “Lahustuv teepulber” ja piirnorm 1 g/l nimetuse “Lahustuvad tooted aromatiseeritud tee ja taimetee valmistamiseks” ja piirnormiga 1 g/kg;

b)

E 338–E 452 puhul asendatakse tabel järgmisega:

“Järgmiste fosforhappe ning fosfaatide piirnormid jaotistes E 338, E 339, E 340, E 341, E 343, E 450, E 451 ja E 452 võivad olla üksikult või seguna (väljendatuna P2O3-na)

 

E 338

Fosforhape

Alkoholivabad maitsestatud joogid

700 mg/l

Steriliseeritud ja kõrgkuumutatud piim

1 g/l

Suhkrustatud puuviljad

800 mg/kg

Puuviljatooted

800 mg/kg

E 339

Naatriumfosfaadid

Osaliselt veetustatud piim, mille kuivainesisaldus on väiksem kui 28 %

1 g/kg

i)   mononaatriumfosfaat

Osaliselt veetustatud piim, mille kuivainesisaldus on suurem kui 28 %

1,5 g/kg

ii)   dinaatriumfosfaat

Piimapulber ja lõssipulber

2,5 g/kg

iii)   trinaatriumfosfaat

Pastöriseeritud, steriliseeritud ja kõrgkuumutatud koored

5 g/kg

Vahukoor ja taimse rasva asendajad

5 g/kg

Valmimata juust (välja arvatud mozzarella)

2 g/kg

E 340

Kaaliumfosfaadid

Sulatatud juust ja sulatatud juustu asendajad

20 g/kg

i)   monokaaliumfosfaat

Lihatooted

5 g/kg

ii)   dikaaliumfosfaat

Jõujoogid ja lauaveed

0,5 g/l

iii)   trikaaliumfosfaat

Dieettoidulisandid

quantum satis

Sool ja selle asendajad

10 g/kg

Taimsel valgul põhinevad joogid

20 g/l

E 341

Kaltsiumfosfaadid

Joogivalgendajad

30 g/kg

i)   monokaltsiumfosfaat

Joogivalgendajad müügiautomaatide jaoks

50 g/kg

ii)   dikaltsiumfosfaat

Toidujääd

1 g/kg

iii)   trikaltsiumfosfaat

Desserdid

3 g/kg

Dessertide kuivsegud

7 g/kg

E 343

Magneesiumfosfaadid

Valikpagaritooted

20 g/kg

i)   monomagneesiumfosfaat

Jahu

2,5 g/kg

ii)   dimagneesiumfosfaat

Kergitusainet sisaldav jahu

20 g/kg

Soodaleib

20 g/kg

Muna vedelas olekus (munavalge, munakollane või kogu muna)

10 g/kg

E 450

Difosfaadid

Kastmed

5 g/kg

i)   dinaatriumdifosfaat

Supid ja puljongid

3 g/kg

ii)   trinaatriumdifosfaat

Lahustuv tee ja lahustuv taimetee

2 g/kg

iii)   tetranaatriumdifosfaat

Õunasiider ja pirnisiider

2 g/l

v)   tetrakaaliumdifosfaat

Närimiskumm

quantum satis

Pulbrilised kuivtoiduained

10 g/kg

vi)   dikaltsiumdifosfaat

Piimal põhinevad šokolaadi- ja linnasejoogid

2 g/l

vii)   kaltsiumdivesinikdifosfaat

Alkohoolsed joogid (v.a vein ja õlu)

1 g/l

Hommikuhelbed

5 g/kg

Suupisted

5 g/kg

E 451

Trifosfaadid

Surimi

1 g/kg

Kala- ja vähilaadsete pasteet

5 g/kg

i)   pentanaatriumtrifosfaat

Dessertkastmed (pannkoogisiirupid, piimakokteilide ja jäätise maitsestatud siirupid; samalaadsed tooted)

3 g/kg

ii)   pentakaaliumtrifosfaat

Spetsiaalsed eritoiduks ettenähtud tooted

5 g/kg

Liha- ja köögiviljatoodete läigestid

4 g/kg

E 452

Polüfosfaadid

Suhkrukondiitritooted

5 g/kg

i)   naatriumpolüfosfaat

Glasuursuhkur

10 g/kg

ii)   kaaliumpolüfosfaat

Nuudlid

2 g/kg

iii)   naatriumkaltsiumpolüfosfaat

Taignad

12 g/kg

iv)   kaltsiumpolüfosfaadid

Külmutatud ja sügavkülmutatud töötlemata kalafilee

5 g/kg

Külmutatud ja sügavkülmutatud, töödeldud ja töötlemata limused ja vähilaadsed

5 g/kg

Töödeldud kartulitooted (sealhulgas külmutatud, sügavkülmutatud, jahutatud ja kuivatatud töödeldud tooted) ja eelnevalt praetud külmutatud ja sügavkülmutatud kartulid

5 g/kg

Võiderasvad, v.a või

5 g/kg

Hapukoorevõi

2 g/kg

Vähilaadsete konservid

1 g/kg

Pihustatavad vesiemulsioonid küpsetusvormide määrimiseks

30 g/kg

Kohvil põhinevad joogid müügiautomaatide jaoks

2 g/l”

c)

lisatakse järgmine lisaaine:

“E 468

Ristseotud naatriumkarboksümetüültselluloos

Kuivad dieettoidulisandid

30 g/kg”

d)

E 385 puhul muudetakse nimetust

“Minariin”

järgmiselt:

 

 

“Määruse (EÜ) nr 2991/94 (5) B ja C lisas määratletud võiderasvad rasvasisaldusega kuni 41 %

100 mg/kg”;

e)

E 405 puhul lisatakse järgmine toiduaine ja piirnorm:

“E 405

Propaan-1,2-dioolalginaat

Siider, v.a cidre bouché

100 mg/l”

f)

E 442 puhul muudetakse nimetust 12. jaotise kolmandas veerus järgmiselt:

“Kakao- ja šokolaaditooted, nagu on määratletud direktiivis 73/241/EMÜ, sh täidised”

“Nendel toodetel põhinevad kondiitritooted”;

g)

E 445 puhul lisatakse järgmine toiduaine ja piirnorm:

“E 445

Kampoli glütseroolestrid

Tsitrusviljade pinnatöötlus

50 mg/kg”

h)

E 473 ja E 474 puhul lisatakse järgmised toiduained ja piirnormid:

“E 473

Rasvhapete ja sahharoosi estrid

Kooreasendajad

5 g/kg

E 474

Suhkurglütseriidid

Steriliseeritud koor ja vähendatud rasvasisaldusega steriliseeritud koor

5 g/kg”

i)

E 476 puhul muudetakse nimetust

“Vähese ja väga vähese rasvasusega võided ja kastmed”

järgmiselt:

“E 476

Polüglütseroolpolüritsinoleaat

Määruse (EÜ) nr 2991/94 A, B ja C lisas määratletud võiderasvad rasvasisaldusega kuni 41 %

4 g/kg

Samalaadsed võided rasvasisaldusega alla 10 %

4 g/kg

Kastmed

4 g/kg”

j)

E 551—E 559 puhul lisatakse järgmised toiduained ja piirnormid:

 

 

“Maitseained

30 g/kg

 

 

Kondiitritooted, v.a šokolaad (ainult pinnatöötlus) (6)

quantum satis

 

 

Tooted küpsetusvormide määrimiseks

30 g/kg”;

k)

E 551–E 559 puhul muudetakse nimetust

“Viilutatud kõva juust ja viilutatud sulatatud juust”

järgmiselt:

 

 

“Viilutatud või riivitud kõva, poolkõva ja sulatatud juust

Viilutatud või riivitud juustu asendajad ja sulatatud juustu asendajad

10 g/kg”

l)

E 900 puhul lisatakse järgmine toiduaine ja piirnorm:

“E 900

Dimetüülpolüsiloksaan

Siider, v.a cidre bouché

10 mg/l”

m)

E 901, E 902, E 903 ja E 904 puhul lisatakse järgmised toiduained ja piirnormid:

“E 901

Mesilasvaha, valge ja kollane

Virsikud ja ananassid (ainult pinnatöötlus)

quantum satis

E 902

Kandelillavaha

E 903

Karnaubavaha

E 904

Šellak”

n)

E 912 ja E 914 puhul lisatakse järgmised toiduained ja piirnormid:

“E 912

Montaanhappe estrid

Värske melon, mango, papaia, avokaado ja ananass (ainult pinnatöötlus)

quantum satis

E 914

Oksüdeeritud polüetüleenvaha”

o)

E 957 puhul lisatakse järgmised toiduained ja piirnormid:

“E 957

Taumatiin

Veel põhinevad maitsestatud mittealkohoolsed joogid

0,5 mg/l

Piimapõhised ja muud kui piimapõhised magustoidud

5 mg/kg

(ainult lõhna- ja maitsetugevdajana)”

p)

E 959 puhul muudetakse nimetusi

“Margariin”

ja

“Minariin”

järgmiselt:

“E 959

Neohesperidiin DC

Määruse (EÜ) nr 2991/94 B ja C lisas määratletud võiderasvad

5 mg/kg”

q)

E 999 puhul lisatakse järgmine toiduaine ja piirnorm:

“E 999

Seebikoorepuu ekstrakt

Siider, v.a cidre bouché

200 mg/l,

arvestatud veevaba ekstraktina”

r)

lisatakse järgmine tabel:

“E 905

Mikrokristalne vaha

Pinnatöötlus:

kondiitritooted, v.a šokolaad

närimiskumm

melonid, papaiad, mangod ja avokaadod

quantum satis

E 1518

Glütserüültriatsetaat

(triatsetiin)

Närimiskumm

quantum satis”

s)

lisatakse järgmine tabel:

“E 459

Beeta-tsüklodekstriin

Toiduained tablettidena või kaetud tablettidena

quantum satis

E 425

Rivieri titaanjuur (7)

Üldiselt toiduainetes (v.a artikli 2 lõikes 3 osutatud)

10 g/kg

üksikult või seguna

 

i)   Rivieri titaanjuure kummi

 

 

 

ii)   Rivieri titaanjuure glükomannaan”

 

 

8.   V lisasse lisatakse järgmine tabel:

“E 322

Letsitiinid

glaseerained puuviljadele

E 432–E 436

Polüsorbaadid

 

E 470a

Rasvhapete naatrium-, kaalium- ja kaltsiumsoolad

 

E 471

Rasvhapete mono- ja diglütseriidid

 

E 491–E 495

Sorbitanid

 

E 570

Rasvhapped

 

E 900

Dimetüülpolüsiloksaan

 


 

Polüetüleenglükool 6000

magusained


E 425

Rivieri titaanjuur

 

i)   Rivieri titaanjuure kummi

 

ii)   Rivieri titaanjuure glükomannaan


E 459

Beeta-tsüklodekstriin

1 g/kg


E 1451

Atsetüülitud oksüdeeritud tärklis


E 468

Ristseotud naatriumkarboksümetüültselluloos

magusained


E 469

Ensümaatiliselt hüdrolüüsitud karboksümetüültselluloos”

9.   VI lisas:

a)

asendatakse sissejuhatava märkuse esimene lõik järgmisega:

“Imiku piimasegud, võõrutustoidud ja väikelapsetoidud võivad sisaldada kummiaraabikut (E 414) ja ränidioksiidi (E 551), mis tuleneb toitainepreparaatide lisamisest, kus on kuni 150 g/kg E 414 ja kuni 10 g/kg E 551, samuti E 421 (mannitooli), kui seda kasutatakse vitamiini B12 kandeainena (mitte vähem kui üks osa vitamiini B121 000 osa mannitooli kohta). Kasutusvalmis tootes ei tohiks E 414 sisaldus olla suurem kui 10 mg/kg.

Imiku piimasegud, võõrutustoidud ja väikelapsetoidud võivad sisaldada E 301 (naatrium-L-askorbaati), mida kasutatakse qs-tasemel polüküllastumata rasvhappeid sisaldavate toitainepreparaatide kattena. Kasutusvalmis tootes ei tohiks E 301 sisaldus olla suurem kui 75 mg/l.”;

b)

asendatakse 1. osas märkus 2 järgmisega:

“2.

Kui toiduainele lisatakse rohkem kui üht lisaainetest E 322, E 471, E 472c ja E 473, alandatakse selle toiduaine jaoks kehtestatud iga aine piirnormi selle suhtelise osa võrra, mis toiduaines on teisi lisaaineid.”;

c)

lisatakse 1. osasse järgmine tabel:

“E 304

L-askorbüülpalmitaat

10 mg/l


E 331

Naatriumtsitraadid

2 g/l

E 332

Kaaliumtsitraadid

Eraldi või koos ning vastavuses direktiivi 91/321/EMÜ I lisas sätestatud piirnormidega


E 339

Naatriumfosfaadid

1 g/l väljendatuna P2O5-na

E 340

Kaaliumfosfaadid

Eraldi või koos ning vastavuses direktiivi 91/321/EMÜ I lisas sätestatud piirnormidega


E 412

Guarkummi

1 g/l, kui vedelprodukt sisaldab osaliselt hüdrolüüsitud valkusid ning on vastavuses direktiivi 91/321/EMÜ (muudetud direktiiviga 96/4/EÜ) IV lisas sätestatud tingimustega


E 472c

Rasvhapete mono- ja diglütseriidide ning sidrunhappe estrid

7,5 g/l, müüakse pulbrina

9 g/l, müüakse vedelikuna, kui tooted sisaldavad osaliselt hüdrolüüsitud valkusid, peptiide või aminohappeid ning on vastavuses direktiivi 91/321/EMÜ (muudetud direktiiviga 96/4/EÜ) IV lisas sätestatud tingimustega


E 473

Rasvhapete ja sahharoosi estrid

120 ml/l toodetes, mis sisaldavad hüdrolüüsitud valke, peptiide või aminohappeid”

d)

asendatakse 2. osas märkus 2 järgmisega:

“2.

Kui toiduainele lisatakse rohkem kui üht lisaainetest E 322, E 471, E 472c ja E 473, alandatakse selle toiduaine jaoks kehtestatud iga aine piirnormi selle suhtelise osa võrra, mis toiduaines on teisi lisaaineid.”;

e)

lisatakse 2. osasse järgmine tabel:

“E 304

L-askorbüülpalmitaat

10 mg/l


E 331

Naatriumtsitraadid

2 g/l

E 332

Kaaliumtsitraadid

Eraldi või koos ning vastavuses direktiivi 91/321/EMÜ I lisas sätestatud piirnormidega


E 339

Naatriumfosfaadid

1 g/l, väljendatuna P2O5-na

E 340

Kaaliumfosfaadid

Eraldi või koos ning vastavuses direktiivi 91/321/EMÜ I lisas sätestatud piirnormidega


E 472c

Rasvhapete mono- ja diglütseriidide ning sidrunhappe estrid

7,5 g/l, müüakse pulbrina

9 g/l, müüakse vedelikuna, kui tooted sisaldavad osaliselt hüdrolüüsitud valkusid, peptiide või aminohappeid ning on vastavuses direktiivi 91/321/EMÜ (muudetud direktiiviga 96/4/EÜ) IV lisas sätestatud tingimustega


E 473

Rasvhapete ja sahharoosi estrid

120 mg/l toodetest sisaldab hüdrolüüsitud valke, peptiide või aminohappeid”

e)

lisatakse 3. osasse järgmine tabel:

“E 333

Kaltsiumtsitraadid (8)

Madala suhkrusisaldusega puuviljadel põhinevad tooted

quantum satis

E 341

Trikaltsiumfosfaat (8)

Puuviljadel põhinevad magustoidud

1 g/kg, väljendatuna P2O5-na

E 1451

Atsetüülitud oksüdeeritud tärklis

Võõrutustoit

50 g/kg”;

g)

lisatakse 4. osasse järgmine tabel:

“E-number

Nimetus

Piirnorm

Eritingimused

E 401

Naatriumalginaat

1 g/l

Alates neljandast kuust kohandatud koostisega eritoiduainetes, mis on nõutavad ainevahetushäirete ja üldise sondiga toitmise puhul

E 405

Propaan-1,2-dioolalginaat

200 mg/l

Alates 12 kuust eridieetides, mis on ette nähtud väikelastele, kellel on lehmapiima talumatus või kaasasündinud ainevahetushäired

E 410

Jaanileivapuujahu

10 g/l

Sünnist alates, gastroösofageaalse refluksi vähendamiseks ettenähtud toodetes

E 412

Guarkummi

10 g/l

Sünnist alates toodetes, mis vedelal kujul sisaldavad hüdrolüüsitud valkusid, peptiide või aminohappeid ning on vastavuses direktiivi 91/321/EMÜ (muudetud direktiiviga 96/4/EÜ) IV lisas sätestatud tingimustega

E 415

Ksantaankummi

1,2 g/l

Sünnist alates, kasutamiseks aminohapetel või peptiididel põhinevates toodetes patsientide puhul, kellel on seedekulgla vaegusest, valkude omastamatusest või kaasasündinud ainevahetushäiretest põhjustatud probleeme

E 440

Pektiinid

10 g/l

Sünnist saadik seedehäirete puhul kasutatavates toodetes

E 466

Naatriumkarboksümetüültselluloos

10 g/l või kg

Sünnist alates ainevahetushäirete dieetraviks ettenähtud toodetes

E 471

Rasvhapete mono- ja diglütseriidid

5 g/l

Sünnist alates eridieetides, eelkõige valguvabades dieetides

E 1450

Naatriumoktenüül-suktsinaat-tärklis

20 g/l

Imiku piimasegud ja jätkupiimasegud”


(1)  “Võib kasutada üksnes jahu parendajana.

(2)  “Söödavates osades.

(3)  “Söödavates osades.

(4)  “Väljendatuna NaNO“3“-na.;

(5)  “EÜT L 316, 9.12.1994, lk 2“.

(6)  “Nimetusega ““Kondiitritooted, v.a šokolaad (ainult pinnatöötlus)”“ asendatakse direktiivis 95/2/EÜ nimetus ““Vormitud ja želeeritud maiused (ainult pinnatöötlus)”;“.

(7)  “Neid aineid ei tohi kasutada veetustatud toiduainete tootmisel, millele enne kasutamist lisatakse vett.

(8)  “4. osa märkust ei kohaldata.


16.11.1998   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 305/1


KOMISJONI DIREKTIIV 98/73/EÜ,

18. september 1998,

millega kohandatakse kahekümne neljandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, (1) viimati muudetud komisjoni direktiiviga 97/69/EÜ, (2) eriti selle artiklit 28,

ning arvestades, et:

direktiivi 67/548/EMÜ I lisa sisaldab ohtlike ainete loetelu koos iga aine liigitamise ja märgistamise korra üksikasjadega; praegused teadus- ja tehnikaalased teadmised on näidanud, et kõnealuses lisas sisalduvat ohtlike ainete loetelu tuleks kohandada ja täiendada;

direktiivi 67/548/EMÜ V lisas on sätestatud ainete ja valmististe füüsikaliste ja keemiliste omaduste, toksilisuse ning ökotoksilisuse määramise meetodid; kõnealust lisa on vaja kohandada tehnika arenguga;

käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas ohtlike ainete ja valmististe tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamist käsitlevaid direktiive tehnika arenguga kohandava komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse direktiivi 67/548/EMÜ järgmiselt.

1.

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)

käesoleva direktiivi I lisa kanded asendavad direktiivi 67/548/EMÜ I lisa vastavad kanded;

b)

käesoleva direktiivi II lisa kanded lisatakse direktiivi 67/548/EMÜ I lisa kannetele.

2.

V lisa muudetakse järgmiselt:

a)

käesoleva direktiivi lisade III A, III B ja III C tekst lisatakse direktiivi 67/548/EMÜ V lisa A osale;

b)

käesoleva direktiivi lisa III D tekst lisatakse direktiivi 67/548/EMÜ V lisa C osale.

Artikkel 2

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. oktoobriks 1999. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. september 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Ritt BJERREGAARD


(1)  EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(2)  EÜT L 343, 13.12.1997, lk 19.


ANEXO IBILAG IANHANG IΠΑΡΑΡΤΗΜΑ IANNEX IANNEXE IALLEGATO IBIJLAGE IANEXO ILIITE IBILAGA I

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image


ANEXO IIBILAG IIANHANG IIΠΑΡΑΡΤΗΜΑ IIANNEX IIANNEXE IIALLEGATO IIBIJLAGE IIANEXO IILIITE IIBILAGA II

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image


LISA III A

A.18. POLÜMEERIDE ARVKESKMINE MOLEKULMASS JA MOLEKULMASSIDE JAOTUS

1.   MEETOD

Käesolev geelkromatograafia (GPC) meetod on OECD katsejuhendi nr 118 (1996) koopia. Meetodi põhimõte ja tehniline lisainformatsioon on toodud kirjandusviites 1.

1.1.   Sissejuhatus

Kuna polümeeride omadused on väga erinevad, siis on võimatu kirjeldada ühtainust meetodit, mis kirjeldaks täpselt eraldamis- ja analüüsitingimusi, mis kataks kõiki polümeeride eraldamisel esinevaid võimalikke juhtumeid ja olukordi. Eelkõige on keeruliste polümeerisegude lahutamine geelkromatograafia abil sageli võimatu. Kui geelkromatograafia ei ole kasutatav, siis võib molekulmassi määramiseks kasutada teisi meetodeid (vt lisa). Sellistel juhtudel tuleb kasutatava meetodi kohta esitada kõik üksikasjad ja põhjendused.

Kirjeldatav meetod põhineb DIN standardil nr 55672 (1). Üksikasjalik informatsioon katsete läbiviimiseks ja andmete hindamiseks on toodud nimetatud DIN standardis. Kui katse tingimuste muutmine osutub vajalikuks, siis peab vastavaid muudatusi põhjendama. Muude standardite kasutamisel peab nende jaoks andma täielikud viited. Kirjeldatava meetodi kalibreerimiseks kasutatakse teadaoleva polüdisperssusega polüstüreeniproove ja teatud polümeeride (näiteks vesilahustuvad ja pika ahelaga hargnenud polümeerid) analüüsimiseks võib osutuda vajalikuks meetodis muudatuste tegemine.

1.2.   Definitsioonid ja ühikud

Arvkeskmise molekulmassi Mn ja masskeskmise molekulmassi Mw arvutamiseks kasutatakse järgmisi valemeid:

Image

kus

Hi

on detektori signaali kõrgus mõõdetuna baasjoonelt retensiooniruumala Vi jaoks

Mi

on retensiooniruumalale Vi vastava polümeerifraktsiooni molekulmass, ja

n

on mõõtepunktide arv.

Molekulmassi jaotuse ulatus, mis iseloomustab segu disperssust, leitakse Mw/Mn suhtest.

1.3.   Võrdlusained

Kuna geelkromatograafia on suhteline meetod, siis peab seda kalibreerima. Selleks otstarbeks kasutatakse tavaliselt kitsa fraktsioonilise jaotusega lineaarseid polüstüreenistandardeid, mille keskmised molekulmassid Mn ja Mw ning molekulmasside jaotus on teada. Kalibreerimiskõverat võib kasutada tundmatu proovi molekulmassi määramiseks vaid siis, kui proovi ja standardi lahutamiseks kasutatavad tingimused on valitud ühesuguselt.

Molekulmassi ja elueerunud ruumala vaheline suhe on õige vaid konkreetsele katsele iseloomulikel tingimustel. Nimetatud tingimused hõlmavad eelkõige temperatuuri, lahustit (või lahustite segu), kromatograafilisi tingimusi ja kasutatavat kolonni või kolonnisüsteemi.

Sellisel viisil proovist määratud molekulmassid on suhtelised ja neid nimetatakse “polüstüreeniekvivalendi molekulmassideks”. See tähendab seda, et sõltuvalt proovi ja standardi vahelistest struktuurilistest ja keemilistest erinevustest võivad molekulmassid hälbida absoluutsetest väärtustest rohkemal või vähemal määral. Juhul kui kasutatakse teisi standardeid nagu näiteks polüetüleenglükool, polüetüleenoksiid, polümetüül metakrülaat, polüakrüülhape, siis peab seda põhjendama.

1.4.   Katsemeetodi põhimõte

Geelkromatograafia abil võib määrata nii proovi molekulmassi jaotust kui keskmisi molekulmasse (Mn, Mw). Geelkromatograafia on spetsiaalne vedelikkromatograafia liik, milles proov lahutatakse üksikute koostisosade hüdrodünaamiliste ruumalade järgi (2).

Lahutamiseks juhitakse proov läbi poorse materjaliga, tavaliselt orgaanilise geeliga, täidetud kolonni. Väikesed molekulid suudavad tungida pooridesse, kuhu suurte molekulide juurdepääs on takistatud. Seetõttu on suurte molekulide teepikkus lühem ja nad elueeruvad kiiremini. Keskmise suurusega molekulid tungivad osadesse pooridesse, mistõttu nad elueeruvad mõnevõrra aeglasemalt. Kõige väiksemad molekulid, mille keskmine hüdrodünaamiline raadius on väiksem kui geeli poorid, tungivad kõikidesse pooridesse ja elueeruvad viimastena.

Ideaaljuhul mõjutab lahutamist ainult molekulide suurus, kuid praktikas on raske vältida vähemalt mõningaid adsorptsioonist tingitud segavaid mõjusid. Kolonni ebaühtlane täitematerjal ja suurem omaruumala võivad olukorda halvendada (2).

Detekteerimiseks kasutatakse näiteks refraktsiooni indeksit või UV-absorptsiooni ja tulemuseks saadakse lihtne jaotuskõver. Selleks, et omistada saadud kõverale tegelikke molekulmassi väärtusi, tuleb kolonni kalibreerida teadaolevate molekulmassidega ja ideaaljuhul üldjoontes sarnase struktuuriga polümeeridega nagu näiteks erinevad polüstüreenistandardid. Tüüpiliselt saadakse Gaussi kõver, mis on mõnikord madalate molekulmasside osas väljaveninud sabaga, kusjuures vertikaalsel teljel on elueerunud erinevate molekulmassiga ühendite kogus massi järgi ja horisontaalsel teljel on logaritmilises skaalas molekulmass.

1.5.   Kvaliteedikriteeriumid

Elutsiooniruumala korratavus (suhteline standardhälve, RSD) peaks olema parem kui 0,3 %. Kui kromatogrammi hinnatakse ajalise sõltuvuse põhjal ja see ei vasta ülaltoodud kriteeriumitele, tagatakse nõutav analüüsi korratavus sisestandardi kasutamisega (1). Polüdisperssused sõltuvad standardite molekulmassidest. Polüstüreenistandardite kasutamisel on tüüpilised väärtused järgmised:

Mp < 2 000

Mw/Mn < 1,20

2 000 ≤ Mp ≤ 106

Mw/Mn < 1,05

Mp > 106

Mw/Mn < 1,20

(Mp on piigi maksimumile vastav standardi molekulmass)

1.6.   Katsemeetodi kirjeldus

1.6.1.   Polüstüreeni standardlahuste valmistamine

Polüstüreenistandardid lahustatakse ettevaatlikul segamisel valitud eluendiga. Lahuste valmistamisel peab arvestama tootjapoolseid soovitusi.

Valitud standardi kontsentratsioonid sõltuvad mitmetest erinevatest teguritest nagu näiteks süsteruumala, lahuse viskoossus ja analüütilise detektori tundlikkus. Maksimaalset süsteruumala peab kohandama vastavalt kolonni pikkusele, et vältida kolonni ülelaadimist. Geelkromatograafia analüütiliste meetodite korral jäävad tüüpilised süsteruumalad vahemikku 40 kuni 100 μl, kui kolonni mõõdud on 30 cm × 7,8 mm. Võimalik on kasutada ka suuremaid ruumalasid, kuid need ei tohiks ületada 250 μl. Enne kolonni tegelikku kalibreerimist tuleb kindlaks teha süsteruumala ja kontsentratsiooni vaheline optimaalne suhe.

1.6.2.   Proovi lahuse valmistamine

Põhimõtteliselt kehtivad ülaltoodud nõudmised ka proovi lahuste valmistamisel. Proov lahustatakse sobivas lahustis, näiteks tetrahüdrofuraanis (THF), ettevaatlikul loksutamisel. Mitte mingil juhul ei tohi lahustamiseks kasutada ultrahelivanni. Vajaduse korral puhastatakse proovi lahust membraanfiltriga, mille pooride suurus on 0,2 kuni 2 μm.

Lahustumatute osakeste olemasolu peab ära märkima ka lõplikus protokollis, kuna see võib olla tingitud kõrge molekulmassiga ühenditest. Lahustunud osakeste massiprotsendi määramiseks peab kasutama sobivat meetodit. Valmistatud lahuseid peab kasutama 24 tunni jooksul.

1.6.3.   Seadmed

mahuti lahustile,

degaseerija (vajadusel),

pump,

pulsatsioonisummuti (vajadusel),

injektsioonisüsteem,

kromatograafilised kolonnid,

detektor,

kulumõõtja (vajadusel),

andmesalvesti ja -töötleja,

nõu jääkide jaoks.

Eelnevalt peab kindlaks tegema, et geelkromatograafia süsteem oleks kasutatavate lahustite suhtes inertne (näiteks tetrahüdrofuraani jaoks kasutada teraskapillaare).

1.6.4.   Injektsiooni ja lahusti etteandmise süsteem

Proovi lahuse etteantud kogus sisestatakse automaatse injektoriga või käsitsi täpselt kindlaksmääratud kolonni piirkonda. Käsitsi injektsiooni korral võib süstla kolvi liiga kiire tagasitõmbamine või vabastamine põhjustada muutusi mõõdetava molekulmassi jaotuses. Lahusti etteandmise süsteem peaks olema võimalikult pulseerimisvaba, sisaldades ideaaljuhul pulsatsioonisummutit. Voolukiirus on suurusjärgus 1 ml/min.

1.6.5.   Kolonn

Sõltuvalt proovist kasutatakse polümeeri analüüsiks kas ühte lihtsat kolonni või mitut järjestikku ühendatud kolonni. Kolonni täitematerjalidena on kaubanduslikult kättesaadavad paljud poorsed kindlate omadustega ained (näiteks poori suurus, eksklusioonipiirid). Lahutamiseks kasutatava geeli või kolonni pikkuse valik sõltub nii proovi omadustest (hüdrodünaamiline ruumala, molekulmasside jaotus) kui ka spetsiifilistest lahutamistingimustest, nagu näiteks lahusti, temperatuur ja voolukiirus (1) (2) (3).

1.6.6.   Teoreetilised taldrikud

Lahutamiseks kasutatavat kolonni või kolonnide süsteemi iseloomustatakse teoreetiliste taldrikute arvuga. Tetrahüdrofuraani kasutamisel eluendina hinnatakse seda etüülbenseeni või mõne muu sobiva mittepolaarse lahustunud aine (soluudi) laadimisel teadaoleva pikkusega kolonni. Teoreetiliste taldrikute arv saadakse järgmiste valemite põhjal:

Formula

või

Formula

kus

N

on teoreetiliste taldrikute arv

Ve

on piigi maksimumile vastav elutsiooniruumala

W

on piigi laius baasjoonel

W1/2

on piigi laius poolel piigi kõrgusel.

1.6.7.   Lahutamise efektiivsus

Lisaks ribalaiust määravale teoreetiliste taldrikute arvule on tähtis ka lahutamise efektiivsus, mis sõltub sellest, kui järsk on kalibreerimiskõvera tõus. Kolonni lahutamisefektiivsus saadakse järgmisest valemist:

Formula

kus

Ve,Mx

on polüstüreeni molekulmassiga Mx elutsiooniruumala

Ve,(10Mx)

on 10 korda suurema molekulmassiga polüstüreeni elutsiooniruumala.

Süsteemi lahutusvõime defineeritakse tavaliselt järgmiselt:

Formula

kus

Ve1, Ve2

on kahe polüstüreenistandardi elutsiooniruumalad piigi maksimumil

W1, W2

on piigi laiused baasjoonel

M1, M2

on piigi maksimumile vastavad molekulmassid (peaksid erinema 10 korda).

Kolonnisüsteemi R-väärtus peaks olema suurem kui 1,7 (4).

1.6.8.   Lahustid

Kõik lahustid peavad olema kõrge puhtusastmega (kasutatava tetrahüdrofuraani puhtus on 99,5 %). Lahusti mahuti (vajadusel paigutatud inertgaasi atmosfääri) peab olema piisavalt suur, et võimaldada kolonni kalibreerimist ja proovide analüüsi. Enne pumpamist kolonni peab lahustit degaseerima.

1.6.9.   Temperatuurikontroll

Kriitilise tähtsusega komponentide (injektsioonisilmus, kolonnid, detektor ja torustik) temperatuur peab olema konstantne ja sobima kasutatavale lahustile.

1.6.10.   Detektor

Detektori eesmärgiks on kolonnist elueeruva proovi kontsentratsiooni kvantitatiivne mõõtmine. Selleks, et vältida piikide tarbetut laienemist, peab detektori mõõteraku küveti ruumala olema võimalikult väike. See ei tohiks olla suurem kui 10 μl, välja arvatud valguse hajuvust ja viskoossust mõõtvate detektorite korral. Detekteerimiseks kasutatakse tavaliselt diferentsiaalrefraktomeetriat. Tingituna proovi või eluendi spetsiifilistest omadustest võib kasutada ka muid detektsioonimeetodeid nagu näiteks UV/VIS, IR, viskoossusdetektorid, jms.

2.   ANDMED JA NENDE ESITAMINE

2.1.   Andmed

Hindamiskriteeriumitele ning andmete kogumisele ja töötlemisele esitatavate üksikasjaliste nõuete osas peaks järgima DIN standardit (1).

Iga proovi jaoks peab läbi viima kaks teineteisest sõltumatut katset. Neid katseid peab eraldi analüüsima.

Iga mõõtmise tulemused peavad hõlmama Mn, Mw, Mw/Mn ja Mp väärtusi. Üheselt mõistetavalt peab näitama, et mõõdetud väärtused on suhtelised väärtused, mis on ekvivalentsed kasutatud standardi molekulmassidega.

Peale retensiooniruumalade või -aegade kindlaksmääramist (mida võib parandada sisestandardite kasutamisega) esitatakse log Mp väärtused (kus Mp on kalibreerimiseks kasutatava standardi piigi maksimum) ühe eelnevalt toodud suuruse funktsioonina. Molekulmassi dekaadi (10-kordse vahemiku) kohta on vaja vähemalt kahte kalibreerimiskõvera punkti ja terve kõvera jaoks on vaja vähemalt viit mõõtepunkti, mis peaks hinnanguliselt katma proovi molekulmassi. Kalibreerimiskõvera madala molekulmassiga osa lõpp-punkt määratakse kindlaks n-heksüülbenseeni või muu sobiva mittepolaarse soluudi abil. Arvkeskmised ja masskeskmised molekulmassid arvutatakse tavaliselt elektroonilise andmetöötlusega, mis põhineb punktis 1.2 toodud valemitel. Käsitsi digitaliseerimise kasutamisel võib eeskujuks võtta standardi ASTM D 3536-91 (3).

Jaotuskõvera peab esitama tabeli või joonise kujul (diferentsiaalne sagedus või protsentide summa log M funktsioonina). Graafilisel kujutamisel peab üks molekulmassi kümnekordne vahemik olema umbes 4 cm laiune ja piigi maksimum peab olema umbkaudu 8 cm kõrgune. Integraalsete jaotuskõverate korral peab ordinaadi 0 ja 100 % vahemik olema umbes 10 cm laiune.

2.2.   Katseprotokoll

Katseprotokoll peab sisaldama järgmist informatsiooni:

2.2.1.   Katsetatav aine

olemasolev informatsioon analüüsitava aine kohta (identifitseerimiskood, lisandid, ebapuhtused),

proovi eeltöötluse täpne kirjeldus, tähelepanekud, probleemid.

2.2.2.   Aparatuur

eluendi mahuti, inertgaas, eluendi degaseerimine, eluendi koostis, ebapuhtused,

pump, pulsatsioonisummuti, injektsioonisüsteem,

lahutuskolonnid (tootja, kõik kolonni näitajad, nagu poori suurus, täitematerjali liik jms, kasutatavate kolonnide arv, pikkus ja järjekord),

kolonni (või nende kombinatsiooni) teoreetiliste taldrikute arv, lahutamise efektiivsus (süsteemi lahutusvõime),

andmed piikide sümmeetria kohta,

kolonni temperatuur, temperatuurikontrolli liik,

detektor (mõõtmise põhimõte, tüüp, küveti ruumala),

kulumõõtja, kui kasutati (tootja, mõõte põhimõte),

andmete salvestamise ja töötlemise süsteem (riist- ja tarkvara).

2.2.3.   Süsteemi kalibreerimine

kalibreerimiskõvera koostamiseks kasutatud meetodi täpne kirjeldus,

andmed selle meetodi kvaliteedikriteeriumite kohta (näiteks korrelatsioonikoefitsient, ruutsumma viga jms),

andmed kõikide ekstrapoleerimiste, oletuste ja lähenduste kohta, mis tehti eksperimendi ning andmete hindamise ja töötlemise käigus,

kõik kalibreerimiskõvera koostamiseks tehtud mõõtmised peavad olema dokumenteeritud tabelis, mis sisaldab kalibreerimiskõvera iga punkti kohta alljärgnevat informatsiooni:

proovi nimetus,

proovi tootja,

tootjapoolsed või mõõtmistel saadud standardit iseloomustavad Mp, Mn, Mw ja Mw/Mn