Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31998L0033

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/33/EÜ, 22. juuni 1998, millega muudetakse krediidiasutuste asutamist ja tegevust käsitleva nõukogu direktiivi 77/780/EMÜ artiklit 12, krediidiasutuste maksevõime suhtarvu käsitleva nõukogu direktiivi 89/647/EMÜ artikleid 2 ja 5-8 ning II ja III lisa ja investeerimisühingute ja krediidiasutuse kapitali adekvaatsust käsitleva nõukogu direktiivi 93/6/EMÜ artiklit 2 ja II lisa

    EÜT L 204, 21.7.1998, p. 29–36 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 19/07/2006; mõjud tunnistatud kehtetuks 32006L0049

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1998/33/oj

    31998L0033



    Euroopa Liidu Teataja L 204 , 21/07/1998 Lk 0029 - 0036


    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/33/EÜ,

    22. juuni 1998,

    millega muudetakse krediidiasutuste asutamist ja tegevust käsitleva nõukogu direktiivi 77/780/EMÜ artiklit 12, krediidiasutuste maksevõime suhtarvu käsitleva nõukogu direktiivi 89/647/EMÜ artikleid 2 ja 5-8 ning II ja III lisa ja investeerimisühingute ja krediidiasutuse kapitali adekvaatsust käsitleva nõukogu direktiivi 93/6/EMÜ artiklit 2 ja II lisa

    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 57 lõike 2 esimest ja kolmandat lauset,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

    võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

    toimides asutamislepingu artiklis 189b ettenähtud menetluse kohaselt [3]

    ning arvestades, et:

    (1) nõukogu 12. detsembri 1977. aasta esimene direktiiv 77/780/EMÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevusega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta [4] lubab vahetada teavet pädevate asutuste ja teatavate muude ametiasutuste või organite vahel samas liikmesriigis või liikmesriikidevaheliselt; samuti lubab nimetatud direktiiv liikmesriikidel sõlmida koostöölepinguid, millega nähakse ette teabevahetus kolmandate riikide pädevate asutustega; järjepidevuse seisukohalt tuleks seda luba sõlmida teabevahetuslepinguid kolmandate riikidega laiendada, et hõlmata teabevahetust teatavate muude ametiasutuste või organitega nendes riikides, tingimusel et edastatavat teavet kaitstakse ametisaladusena;

    (2) nõukogu 18. detsembri 1989. aasta direktiivis 89/647/EMÜ krediidiasutuste maksevõime suhtarvu kohta [5] kaalutakse varasid ja bilansiväliseid kirjeid nende krediidiriski kohaselt;

    (3) kirikute ja kogudustega, kes on avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja koguvad makse neile sellist õigust andvate õigusaktide kohaselt, on seotud samasugune krediidirisk kui piirkondlike omavalitsuste ja kohalike ametiasutustega; seetõttu on vaja anda pädevatele asutustele võimalus käsitleda nõudeid kirikute ja usuühenduste vastu samamoodi kui nõudeid piirkondlike omavalitsuste ja kohalike ametiasutuste vastu, kui need kirikud ja usuühendused koguvad makse; võimalus kohaldada nullkaalu nõuetele piirkondlike omavalitsuse ja kohalike ametiasutuste vastu ei laiene siiski nõuetele kirikute ja usuühenduste vastu üksnes õiguse tõttu koguda makse;

    (4) komisjoni 15. märtsi 1994. aasta direktiiviga 94/7/EÜ, millega kohandatakse krediidiasutuste maksevõime suhtarvu käsitlevat nõukogu direktiivi 89/647/EMÜ tehnilise mõiste "mitmepoolsed arengupangad" suhtes, [6] arvati sellesse mõistesse Euroopa Investeerimisfond; see fond on Euroopas uus ja ainulaadne koostöövorm siseturu tugevdamiseks, Euroopa majanduse taastamise edendamiseks ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks;

    (5) direktiivi 89/647/EMÜ artikli 6 lõike 1 punkti d alapunkti 7 kohaselt tuleks krediidiasutuste märgitud, kuid maksmata osa Euroopa Investeerimisfondi kapitalist kaaluda 100 %;

    (6) rahaasutustele märkimiseks varutud Euroopa Investeerimisfondi kapital piirneb 30 %, millest alguses makstakse 20 % nelja 5 % suuruse aastamaksena; ülejäänud 80 % ei maksta, see jääb fondi liikmete tingimuslikuks kohustuseks; võttes arvesse, et Euroopa Ülemkogu pidas fondi loomisel eesmärgiks soodustada kommertspankade osalemist, ei tohiks sellise osalemise eest karistada, ja seetõttu oleks asjakohane kohaldada märgitud kapitali maksmata osa suhtes 20 % kaalu;

    (7) bilansiväliste kirjete liigitamist käsitleva direktiivi 89/647/EMÜ I lisas liigitatakse teatavad kirjed täisriskiga kirjeteks ja seetõttu kohaldatakse nende suhtes 100 % kaalu; selle direktiivi artikli 6 lõikes 4 sätestatakse: "Kui bilansivälised kirjed on otse tagatud, kaalutakse neid nii, nagu oleksid nad tehtud tagaja, mitte vastaspoole nimel. Kui bilansivälistest tehingutest tulenev võimalik risk on pädevaid asutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud mõne lõike 1 punkti a alapunktis 7 või punkti b alapunktis 11 nimetatud varakirjega, mida tunnustatakse tagatisena, kohaldatakse olenevalt asjakohasest tagatisest nullkaalu või 20 % kaalu.";

    (8) börsiväliste tuletisinstrumentide tasaarvestamisel keskse osalejana tegutsevates arvelduskodades on teatavates liikmesriikides oluline roll; on asjakohane tunnustada sellisest tasaarvestusest tulenevat kasu, mis seisneb krediidiriski ja sellega seotud süsteemiriski vähenemises krediidiriski usaldusnormide kohasel käsitlemisel; on vaja täielikult tagada tasaarvestatud börsiväliste tuletisinstrumentide lepingutest tulenevad praegused ja võimalikud tulevased riskid ning välistada arvelduskoja riskide kogunemise oht tasutud tagatise turuväärtust ületavas mahus, et üleminekuajal käsitletaks tasaarvestatud börsiväliseid tuletisinstrumente usaldusnormide seisukohalt samamoodi kui börsil kaubeldavaid tuletisinstrumente; nõutavad esialgsed ja muudetud piirmäärad ning tasutud tagatisega saavutatava kaitse kvaliteet ja ulatus peavad rahuldama pädevaid asutusi;

    (9) samuti tuleks arvesse võtta juhtumeid, kus artikli 6 lõike 1 punkti c alapunktis 1 määratletud reaaltagatis on tagatiseks bilansiväliste kirjete suhtes, mis on käendused või tagatised, mis on oma laadilt krediidiasendajad;

    (10) direktiivi 89/647/EMÜ artikli 6 lõike 1 punkti a alapunktide 2, 4 ja 7 kohaselt kohaldatakse nullkaalu varade suhtes, milleks on nõuded A-tsooni keskvalitsustele või keskpankadele või nõuded, mis nad on otse taganud, ja varade suhtes, mis on tagatud A-tsooni keskvalitsuse või keskpanga väärtpaberitega; selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid teatavatel tingimustel kohaldada nullkaalu varade suhtes, milleks on nõuded nende endi piirkondlikele omavalitsustele, ja nõuete suhtes kohalikele ametiasutustele ja kolmandatele isikutele ning kolmandate isikute nimel tehtud bilansiväliste kirjete suhtes, mis on nende piirkondlike omavalitsuste või kohalike ametiasutuste tagatud;

    (11) direktiivi 89/647/EMÜ artikli 8 lõikes 1 sätestatakse, et liikmesriigid võivad kohaldada 20 % kaalu varakirjete suhtes, mis on pädevaid asutusi rahuldaval viisil tagatud A-tsooni piirkondlike omavalitsuste või kohalike ametiasutuste väljalastud väärtpaberitega; liikmesriikide piirkondlike omavalitsuste või kohalike ametiasutuste väljalastud väärtpaberitest koosnevat tagatist tuleks käsitleda nende piirkondlike omavalitsuste või kohalike ametiasutuste tagatisena artikli 7 lõikes 1 määratletud tähenduses, et pädevad asutused saaksid nimetatud lõikes sätestatud tingimustel kohaldada sel viisil tagatud varade ja bilansiväliste kirjete suhtes nullkaalu;

    (12) direktiivi 89/647/EMÜ II lisaga nähakse ette börsiväliste tuletisinstrumentidena tuntud intressimäärade ja valuutakurssidega seotud bilansiväliste kirjete käsitlemine krediidiasutuste kapitalinõuete arvutamisel;

    (13) käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punkt a, lõige 2, lõike 3 punkt b ja lõige 6 ja artikli 3 lõiked 1 ja 2 ning lisa on kooskõlas pangandusjärelevalvajate rahvusvahelise foorumi tööga, mis käsitleb börsiväliste tuletisinstrumentidega seotud krediidiriskide täiustatud ja kohati rangemat järelevalvet, eelkõige sundkapitali laiendamist börsivälistele tuletisinstrumentidele, mille aluseks on muu kui intressimäärad ja valuutakursid, ja võimalust võtta börsiväliste tuletisinstrumentidega seotud võimalike tulevaste krediidiriskide kapitalinõude arvutamisel arvesse pädevate asutuste tunnustatud lepingujärgsete tasaarvelduskokkulepete riskivähendavat mõju;

    (14) rahvusvaheliselt tegutsevate krediidiasutuste ja krediidiasutuste kontsernide puhul, mis tegutsevad paljudes kolmandates riikides ja konkureerivad ühenduse krediidiasutustega, kaasneb laiemal rahvusvahelisel tasandil vastuvõetud eeskirjadega börsiväliste tuletisinstrumentide täiustatud järelevalve; selle täiustamise tulemuseks on sobivam sundkapitali nõue, milles võetakse arvesse järelevalvajate tunnustatud lepingujärgsete tasaarvelduskokkulepete riskivähendavat mõju võimalikele tulevastele krediidiriskidele;

    (15) ühenduse krediidiasutuste puhul võib sarnaselt täiustatud börsiväliste tuletisinstrumentide järelevalvet, mis sisaldab võimalust võtta arvesse järelevalvajate tunnustatud lepingujärgsete tasaarvelduskokkulepete riskivähendavat mõju võimalikele tulevastele krediidiriskidele, saavutada üksnes direktiivi 89/647/EMÜ muutes;

    (16) ühenduses konkureerivatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele võrdse mänguruumi tagamiseks peab nende börsiväliste tuletisinstrumentide alase tegevuse järelevalve olema järjepidev, mis on võimalik üksnes investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsust käsitlevat nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiivi 93/6/EMÜ [7] kohandades;

    (17) käesolev direktiiv on sobivaim vahend seatud eesmärkide saavutamiseks ja ei käsitle rohkemat kui nende eesmärkide saavutamiseks vajalik,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

    Artikkel 1

    Direktiivi 77/780/EMÜ artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega:

    "3. Liikmesriigid võivad sõlmida teabevahetust käsitlevaid koostöölepinguid kolmandate riikide pädevate asutuste või lõigetes 5 ja 5a määratletud ametiasutuste või organitega üksnes siis, kui edastatavat teavet kaitstakse ametisaladusena vähemalt käesolevas artiklis nimetatud viisil. Sellise teabevahetuse eesmärk peab olema nimetatud ametiasutuste või organite järelevalveülesande täitmine.

    Kui teave pärineb teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada üksnes teabe edastanud pädevate asutuste selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega need asutused nõustusid."

    Artikkel 2

    Direktiivi 89/647/EMÜ muudetakse järgmiselt.

    1. Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

    a) lõikele 1 lisatakse järgmine taane:

    "– tunnustatud börsid — pädevate asutuste tunnustatud börsid:

    i) mis töötavad korrapäraselt;

    ii) millel on börsi asukohamaa väljaantud või heakskiidetud eeskirjad, milles määratakse kindlaks börsi tegevuse ja börsile pääsemise tingimused ning tingimused, millele leping peab börsil kauplemiseks vastama;

    iii) millel on tasaarvestussüsteem, millega kehtestatakse III lisas loetletud lepingutele päevased tagatisenõuded, mis tagavad pädevate asutuste arvates sobiva kaitse.";

    b) lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

    "Pädevad asutused võivad piirkondlike omavalitsuste ja kohalike ametiasutuste mõistega hõlmata ka avalikõiguslikest juriidilistest isikutest kirikuid ja kogudusi, kuivõrd nad koguvad makse neile sellist õigust andvate õigusaktide kohaselt. Sel juhul siiski ei kohaldata artiklis 7 sätestatud võimalust."

    2. Artikli 5 lõike 3 esimene lause asendatakse järgmisega:

    "3. Artikli 6 lõikes 3 nimetatud bilansiväliste kirjete puhul arvutatakse kulud, mis võivad tuleneda lepingu asendamisest vastaspoole kohustuste täitmatajätmise korral, emma-kumma II lisas sätestatud meetodiga."

    3. Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

    a) lõikele 2 lisatakse järgmine lause:

    "Euroopa Investeerimisfondi märgitud kapitali maksmata osa võib kaaluda 20 %.";

    b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

    "3. II lisas sätestatud meetodeid kohaldatakse III lisas loetletud bilansiväliste kirjete suhtes, välja arvatud:

    - lepingud, millega kaubeldakse tunnustatud börsidel,

    - valuutakursilepingud (välja arvatud kulda käsitlevad lepingud), mille esialgne tähtaeg on kõige rohkem 14 kalendripäeva.

    Liikmesriikide pädevad asutused võivad 31. detsembrini 2006 vabastada II lisas sätestatud meetodite kohaldamisest sellised arvelduskojas tasaarvestatud börsivälised lepingud, kus arvelduskoda on seaduslik vastaspool ja iga päev tagavad kõik osalejad täielikult arvelduskojale tekkiva riski, kattes nii olemasoleva kui ka tulevikus tekkida võiva riski. Pädevad asutused peavad olema veendunud, et makstud tagatisest tulenev kaitse on sama suur kui lõike 1 punkti a alapunkti 7 kohane tagatis ja arvelduskoja riskide kogunemise oht makstud tagatise turuväärtusest suuremas mahus on välistatud. Liikmesriigid teatavad komisjonile, kuidas nad seda võimalust kasutavad.";

    c) lõikele 4 lisatakse järgmine lõik:

    "Liikmesriigid võivad kohaldada 50 % kaalu bilansiväliste kirjete suhtes, milleks on käendused või krediiti asendavad tagatised, mis on pädevaid asutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud lõike 1 punkti c alapunktis 1 sätestatud tingimuste kohaste hüpoteekidega, tingimusel et tagajal on vahetu õigus sellisele tagatisele."

    4. Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

    a) lõikes 1 lisatakse sõnade "kohalike ametiasutuste tagatud" järele ja sõnade "kolmandate isikute" ette sõnad:"või nende piirkondlike omavalitsuste või kohalike ametiasutuste väljalastud väärtpaberitega pädevaid asutusi rahuldaval viisil tagatud";

    b) lõikes 2 lisatakse sõnade

    "viimased tagavad"

    järele sõnad:

    ", sealhulgas tagatis väärtpaberitena."

    5. Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    "1. Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid kohaldada 20 % kaalu varakirjete suhtes, mis on pädevaid asutusi rahuldaval viisil tagatud A-tsooni piirkondlike omavalitsuste või kohalike ametiasutuste väljalastud väärtpaberite, A-tsooni muudesse krediidiasutustesse kui laenu andvasse asutusse paigutatud rahalise hoiuse või selliste krediidiasutuste väljalastud hoiusesertifikaatide või sarnaste vahenditega."

    6. II ja III lisa muudetakse või need asendatakse käesoleva direktiivi lisa A- ja B-osa kohaselt.

    Artikkel 3

    Direktiivi 93/6/EMÜ muudetakse järgmiselt.

    1. Artikli 2 punkt 10 asendatakse järgmisega:

    "10. börsivälised tuletisinstrumendid — bilansivälised kirjed, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 89/647/EMÜ II lisas sätestatud meetodeid selle direktiivi artikli 6 lõike 3 esimese lõigu kohaselt;".

    2. II lisa punkt 5 asendatakse järgmisega:

    "5. Oma börsiväliste tuletisinstrumentide kapitalinõude arvutamiseks kohaldavad asutused direktiivi 89/647/EMÜ II lisa. Asjaomaste vastaspoolte suhtes kohaldatavad riskikaalud määratakse käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 9 kohaselt.

    Liikmesriikide pädevad asutused võivad 31. detsembrini 2006 vabastada II lisas sätestatud meetodite kohaldamisest sellised arvelduskojas tasaarvestatud börsivälised lepingud, kus arvelduskoda on seaduslik vastaspool ja iga päev tagavad kõik osalejad täielikult arvelduskojale tekkiva riski, kattes nii olemasoleva kui ka tulevikus tekkida võiva riski. Pädevad asutused peavad olema veendunud, et makstud tagatisest tulenev kaitse on sama suur kui direktiivi 89/647/EMÜ artikli 6 lõike 1 punkti a alapunkti 7 kohane tagatis ja arvelduskoja riskide kogunemise oht makstud tagatise turuväärtusest suuremas mahus on välistatud. Liikmesriigid teatavad komisjonile, kuidas nad seda võimalust kasutavad."

    Artikkel 4

    1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 24 kuud pärast direktiivi jõustumist. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

    Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

    2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

    Artikkel 5

    Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

    Artikkel 6

    Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

    Luxembourg, 22. juuni 1998

    Euroopa Parlamendi nimel

    president

    J. M. Gil-robles

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    J. Cunningham

    [1] EÜT C 208, 19.7.1996, lk 8 ja EÜT C 259, 26.8.1997, lk 1.

    [2] EÜT C 30, 30.1.1997, lk 13.

    [3] Euroopa Parlamendi 10. aprilli 1997. aasta arvamus (EÜT C 132, 28.4.1997, lk 234), nõukogu 9. märtsi 1998. aasta ühine seisukoht (EÜT C 135, 30.4.1998, lk 32) ja Euroopa Parlamendi 30. aprilli 1998. aasta otsus (EÜT C 152, 18.5.1998). Nõukogu 19. mai 1998. aasta otsus.

    [4] EÜT L 322, 17.12.1977, lk 30. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 96/13/EÜ (EÜT L 66, 16.3.1996, lk 15).

    [5] EÜT L 386, 30.12.1989, lk 14. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 98/32/EÜ (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 26).

    [6] EÜT L 89, 6.4.1994, lk 17.

    [7] EÜT L 141, 11.6.1993, lk 1.

    --------------------------------------------------

    LISA

    A. Direktiivi 89/647/EMÜ II lisa muudetakse järgmiselt.

    1. Pealkiri asendatakse järgmisega:

    "II LISA

    BILANSIVÄLISTE KIRJETE KÄSITLEMINE."

    2. Punkt 1 asendatakse järgmisega:

    "1. Meetodi valik

    Pädevate asutuste nõusolekul võivad krediidiasutused III lisa punktides 1 ja 2 loetletud lepingutega seotud krediidiriskide mõõtmiseks valida ühe allpool sätestatud meetoditest. Krediidiasutused, kes peavad täitma direktiivi 93/6/EMÜ artikli 6 lõiget 1, peavad kasutama allpool sätestatud 1. meetodit. III lisa punktis 3 loetletud lepingutega seotud krediidiriskide mõõtmiseks peavad kõik krediidiasutused kasutama allpool sätestatud 1. meetodit."

    3. Punkti 2 tabel 1 asendatakse järgmisega:

    "TABEL 1 [1] [2]

    Järelejäänud tähtaeg | Intressimääralepingud | Valuutakursse ja kulda käsitlevad lepingud | Aktsiaid käsitlevad lepingud | Muid väärismetalle kui kuld käsitlevad lepingud | Muid kaupu kui väärismetallid käsitlevad lepingud |

    Üks aasta või vähem | 0 % | 1 % | 6 % | 7 % | 10 % |

    Rohkem kui üks aasta ja kõige rohkem viis aastat | 0,5 % | 5 % | 8 % | 7 % | 12 % |

    Rohkem kui viis aastat | 1,5 % | 7,5 % | 10 % | 8 % | 15 % |

    Tulevikus tekkida võiva riski arvutamiseks etapi b kohaselt võivad pädevad asutused lubada krediidiasutustel 31. detsembrini 2006 kohaldada tabeliga 1 ettenähtute asemel järgmisi protsendimäärasid, tingimusel et asutused kasutavad III lisa punkti 3 alapunktides b ja c määratletud lepingute puhul direktiivi 93/6/EMÜ artiklis 11a sätestatud võimalust:

    Tabel 1a

    Järelejäänud tähtaeg | Väärismetallid (v.a kuld) | Mitteväärismetallid | Põllumajandustooted (kulukaubad) | Muu, sh energiatooted |

    Üks aasta või vähem | 2 % | 2,5 % | 3 % | 4 % |

    Rohkem kui üks aasta ja kõige rohkem viis aastat | 5 % | 4 % | 5 % | 6 % |

    Rohkem kui viis aastat | 7,5 % | 8 % | 9 % | 10 %" |

    4. Tabeli 2 kolmanda tulba esimese rea pealkiri asendatakse järgmisega:

    "Valuutakursse ja kulda käsitlevad lepingud".

    5. Punkti 2 lõppu lisatakse järgmine lõik:

    "1. ja 2. meetodi puhul peavad pädevad asutused tagama, et arvessevõetav nimisumma on lepingust tulenevale riskile sobiv mõõdupuu. Näiteks kui lepinguga nähakse ette rahavoogude mitmekordistumine, tuleb nimisummat kohandada, et võtta arvesse mitmekordistumise mõju selle lepingu riskikoosseisule."

    6. Punkti 3 alapunktile b lisatakse järgmine lõik:

    "Pädevad asutused võivad riski vähendavatena käsitada lepingujärgseid tasaarvelduskokkuleppeid, mis hõlmavad kuni 14 kalendripäeva pikkuse esialgse tähtajaga valuutakursilepinguid, väljaantud optsioone või muid samalaadseid bilansiväliseid kirjeid, mille suhtes käesolevat lisa ei kohaldata, sest nende krediidirisk on tühine või olematu. Kui sõltuvalt nende lepingute positiivsest või negatiivsest turuväärtusest võib nende hõlmamine teise tasaarvelduskokkuleppega põhjustada kapitalinõuete suurenemise või vähenemise, peavad pädevad asutused krediidiasutustelt nõudma, et käsitlus oleks järjepidev."

    7. Punkti 3 alapunkti c alapunkti ii esimene lõik ning teise lõigu sissejuhatavad sõnad ja esimene taane asendatakse järgmisega:

    "ii) Muud tasaarvelduskokkulepped

    1. meetodi kohaldamisel:

    võib etapis a tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud lepingute asendushinna saamiseks võtta arvesse kokkuleppest tulenevat tegelikku oletatavat netoasendushinda; kui tasaarvelduse tulemuseks on netoasendushinda arvutava krediidiasutuse netokohustus, võetakse kehtiva lepingu asendushinnaks 0;

    võib etapis b kõigi tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud lepingute võimaliku tulevase krediidiriski väärtust vähendada järgmise võrrandi kohaselt:

    PCEväh = 0,4 * PCEbruto + 0,6 * NGR * PCEbruto,

    kus:

    PCEväh = kõigi teatava vastaspoolega sõlmitud ja õiguslikult siduva kahepoolse tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud lepingute võimaliku tulevase krediidiriski vähendatud väärtus,

    PCEbruto = kõigi teatava vastaspoolega sõlmitud ja õiguslikult siduva kahepoolse tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud lepingute võimaliku tulevase krediidiriski koguväärtus, mille leidmiseks korrutatakse nende lepingute põhisummade nimiväärtused tabelis 1 esitatud protsendimääradega,

    NGR i) eraldi arvutus: kõigi teatava vastaspoolega sõlmitud ja õiguslikult siduva kahepoolse tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud lepingute netoasendushinna (lugeja) ja kõigi asjaomase vastaspoolega sõlmitud ja õiguslikult siduva kahepoolse tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud lepingute brutoasendushinna (nimetaja) jagatis või

    ii) koondarvutus: õiguslikult siduvate tasaarvelduskokkulepetega hõlmatud lepinguid arvesse võttes kahepoolselt kõigile vastaspooltele arvutatud netoasendushindade summa (lugeja) ja kõigi õiguslikult siduvate tasaarvelduskokkulepetega hõlmatud lepingute brutoasendushinna (nimetaja) jagatis.

    Kui liikmesriigid lubavad krediidiasutustel meetodi valida, tuleb valitud meetodit kasutada järjepidevalt.

    Kui eespool esitatud valemiga arvutatakse võimalikku tulevast krediidiriski, võib tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud täiesti sarnaseid lepinguid käsitleda ühe lepinguna, mille põhisumma nimiväärtus võrdub netotuludega. Täiesti sarnased lepingud on valuutakursside tähtpäevalepingud või samalaadsed lepingud, mille põhisumma nimiväärtus võrdub rahavoogudega, kui need saabuvad samal väärtuspäeval ja täielikult või osaliselt samas vääringus.

    2. meetodi kohaldamisel võib etapis a:

    - käsitelda tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud täiesti sarnaseid lepinguid ühe lepinguna, mille põhisumma nimiväärtus võrdub netotuludega, kusjuures põhisummade nimiväärtusi korrutatakse tabelis 2 esitatud protsendimääradega."

    B. Direktiivi 89/647/EMÜ III lisa asendatakse järgmisega:

    "

    III LISA

    BILANSIVÄLISTE KIRJETE LIIGID

    1. Intressimääralepingud:

    a) ühe valuuta intressimäära vahetuslepingud;

    b) baasvahetuslepingud;

    c) tähtpäevaintressiga lepingud;

    d) intressimäärafutuurid;

    e) ostetud intressimääraoptsioonid;

    f) muud samalaadsed lepingud.

    2. Valuutakursilepingud ja kulda käsitlevad lepingud:

    a) eri valuutade intressimäära vahetuslepingud;

    b) valuutakursside tähtpäevalepingud;

    c) valuutafutuurid;

    d) ostetud valuutaoptsioonid;

    e) muud samalaadsed lepingud;

    f) punktides a–e nimetatutega samalaadsed kulda käsitlevad lepingud.

    3. Punkti 1 alapunktides a–e ja punkti 2 alapunktides a–d nimetatutega samalaadsed lepingud, mis on seotud muude baaskirjete ja indeksitega, mis käsitlevad:

    a) aktsiaid;

    b) muid väärismetalle kui kuld;

    c) muid kaupu kui väärismetallid;

    d) muid samalaadseid lepinguid.

    "

    --------------------------------------------------

    Top