31997L0036

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/36/EÜ,

30. juuni 1997,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 57 lõiget 2 ja artiklit 66,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

toimides asutamislepingu artiklis 189b ettenähtud menetluse kohaselt [3] vastavalt lepituskomitees 16. aprillil 1997 heakskiidetud ühistekstile

ning arvestades, et:

(1) nõukogu direktiiv 89/552/EMÜ [4] moodustab siseturul teleringhäälingu õigusliku raamistiku;

(2) direktiivi 89/552/EMÜ artiklis 26 sätestatakse, et hiljemalt viienda aasta lõpus alates nimetatud direktiivi vastuvõtmiskuupäevast esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele aruande kõnealuse direktiivi kohaldamise kohta ja teeb vajaduse korral täiendavaid ettepanekuid direktiivi kohandamiseks teleringhäälingu valdkonna arengule;

(3) direktiivi 89/552/EMÜ kohaldamine ja selle kohaldamist käsitlev aruanne on osutanud vajadusele selgitada teatavaid määratlusi ja kõnealuse direktiiviga liikmesriikidele pandud kohustusi;

(4) oma 19. juuli 1994. aasta teatises "Euroopa tee infoühiskonda: tegevuskava" rõhutas komisjon audiovisuaalsete teenuste sisu suhtes kohaldatava reguleeriva raamistiku tähtsust, mis aitaks tagada selliste teenuste vaba liikumise ühenduses ja vastaks selles sektoris uute tehnoloogiatega loodud kasvuvõimalustele, võttes samas arvesse audiovisuaalsete programmide eripära, eelkõige kultuurilist ja sotsioloogilist mõju, olenemata nende programmide edastusviisist;

(5) nõukogu tervitas kõnealust tegevuskava oma 28. septembri 1994. aasta istungjärgul ja rõhutas vajadust parandada Euroopa audiovisuaaltööstuse konkurentsivõimet;

(6) komisjon on esitanud rohelise raamatu alaealiste ja inimväärikuse kaitse kohta audiovisuaalsetes ja teabeteenustes ning on võtnud endale kohustuse esitada roheline raamat nende uute teenuste kultuurilise külje arendamise kohta;

(7) igasugune uusi audiovisuaalseid teenuseid käsitlev õigusraamistik peab olema kooskõlas käesoleva direktiivi põhieesmärgiga, milleks on luua teenuste vaba liikumise õiguslik raamistik;

(8) on oluline, et liikmesriigid võtaksid meetmeid teleringhäälinguga võrreldavate teenuste suhtes, et vältida teabevahetust reguleerivate aluspõhimõtete igasugust rikkumist ning suurte erinevuste teket vaba liikumise ja konkurentsi osas;

(9) Essenis 9. ja 10. detsembril 1994 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kutsusid riigipead ja valitsusjuhid komisjoni üles esitama ettepaneku direktiivi 89/552/EMÜ muutmiseks enne nende järgmist kohtumist;

(10) direktiivi 89/552/EMÜ kohaldamine on osutanud vajadusele selgitada konkreetselt audiovisuaalsektori suhtes kohaldatava jurisdiktsiooni mõistet; Euroopa Ühenduste Kohtu praktikat silmas pidades peaks asukohakriteerium olema teatava liikmesriigi jurisdiktsiooni kindlaksmääramisel põhikriteeriumiks;

(11) Factortame kohtuasjas [5] Euroopa Kohtu 25. juulil 1991. aastal langetatud otsuses sätestatud kriteeriumite kohaselt hõlmab asukoha mõiste majandustegevuse tegelikku toimumist püsiasukoha kaudu määramata ajavahemiku jooksul;

(12) televisiooniorganisatsiooni asukoha võib kindlaks määrata hulga praktiliste kriteeriumite abil nagu teenusepakkuja peakontori asukoht, programmipoliitikat käsitlevate otsuste tegemise tavapärane koht, avalikkusele edastatava programmi lõpliku monteerimise ja töötlemise koht ning koht, kus asub oluline osa teleringhäälingutegevuseks vajalikest töötajatest;

(13) hulga praktiliste kriteeriumite kehtestamise eesmärk on määrata põhjaliku menetluse abil kindlaks, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate teenuste osutamisel kuulub ringhäälinguorganisatsioon ühe ja ainult ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla; võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat ja vältimaks jurisdiktsiooni puudumist, on siiski asjakohane viidata asukohakriteeriumile Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 52 ja sellele järgnevates artiklites määratletud tähenduses kui lõplikule kriteeriumile liikmesriigi jurisdiktsiooni kindlaksmääramisel;

(14) Euroopa Kohtu kinnistunud praktika [6] kohaselt on liikmesriigil õigus võtta meetmeid televisiooniorganisatsiooni vastu, mis asub teises liikmesriigis, kuid suunab suurema osa oma tegevusest esimese liikmesriigi territooriumile, kui asukoht valiti selleks, et hoida kõrvale õigusaktidest, mida oleks organisatsiooni suhtes kohaldatud, kui see oleks asunud esimese liikmesriigi territooriumil;

(15) Euroopa Liidu lepingu artikli F lõikes 2 sätestatakse, et liit austab põhiõigusi kui ühenduse õiguse üldpõhimõtteid, nagu need on tagatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga; kõik käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 89/552/EMÜ artikli 2a alusel võetud meetmed, mille eesmärk on piirata telesaadete vastuvõtmist ja/või peatada nende taasedastamine, peavad olema kõnealuste põhimõtetega kooskõlas;

(16) on vaja tagada käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 89/552/EMÜ sätete tõhus kohaldamine kogu ühenduses, et säilitada vaba ja aus konkurents ühe ja sama tegevusala äriühingute vahel;

(17) otseselt asjaga seotud kolmandatel isikutel, sealhulgas teiste liikmesriikide kodanikel, peab olema võimalik vastavalt oma siseriiklikule õigusele nõuda oma õigusi selle liikmesriigi pädevate kohtu- või muudes organites, kelle jurisdiktsiooni alla kuulub televisiooniorganisatsioon, kes väidetavalt ei täida käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 89/552/EMÜ kohaldamisest tulenevaid siseriiklikke õigusnorme;

(18) on oluline, et liikmesriikidel oleks võimalik võtta meetmeid, et kaitsta teabe saamise õigust ja tagada avalikkusele laialdane juurdepääs ühiskonnas väga tähtsate riiklike või mitteriiklike sündmuste teleülekannetele nagu olümpiamängud, maailma- ja Euroopa meistrivõistlused jalgpallis; selleks on liikmesriikidel õigus võtta ühenduse õigusega kooskõlas olevaid meetmeid, mille eesmärk on reguleerida nende jurisdiktsiooni all olevate ringhäälinguorganisatsioonide ainuõiguste kasutamist selliste sündmuste edastamiseks;

(19) ühenduse raamistikus on vaja kehtestada kord, et vältida võimalikku õiguskindlusetust ja turumoonutusi ning viia televisiooniteenuste vaba ringlus vastavusse vajadusega vältida õigustatud üldiseid huve kaitsvatest siseriiklikest meetmetest kõrvalehoidmist;

(20) eelkõige on vaja käesoleva direktiiviga ette näha sätted, mis käsitlevad ringhäälinguorganisatsioonide selliste ainuõiguste kasutamist, mille nad on võinud osta sündmustele, mida käsitletakse väga tähtsatena muu kui selle liikmesriigi ühiskonnas, kelle jurisdiktsiooni alla ringhäälinguorganisatsioonid kuuluvad; vältimaks õiguste spekulatiivset ostmist eesmärgiga hoida kõrvale siseriiklikest meetmetest, on vaja kohaldada neid sätteid lepingute suhtes, mis on sõlmitud pärast käesoleva direktiivi avaldamist ja mis käsitlevad pärast direktiivi jõustumiskuupäeva toimuvaid sündmusi; kui uuendatakse enne käesoleva direktiivi avaldamist sõlmitud lepinguid, käsitletakse neid uute lepingutena;

(21) ühiskonnale väga tähtsad sündmused peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisel vastama teatavatele tingimustele, s.o olema ainulaadsed sündmused, mis huvitavad Euroopa Liidu või teatava liikmesriigi või teatava liikmesriigi tähtsa osa üldsust ja mille on ette valmistanud ürituse korraldaja, kellel on seaduslik õigus müüa selle sündmusega seotud õigusi;

(22) käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab "tasuta televisioon" saadete edastamist avaliku või erakanali kaudu, mis on avalikkusele juurdepääsetavad ilma igas liikmesriigis üldkasutatavatele ringhäälingu rahastamisviisidele lisanduva tasuta (nagu loatasu ja/või kaabellevivõrgu põhipaketi tellimistasu);

(23) liikmesriigid võivad kolmandatest riikidest pärinevate ja käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 89/552/EMÜ artiklis 2 sätestatud tingimustele mittevastavate ringhäälingusaadete suhtes võtta mis tahes meetmeid, mida nad peavad asjakohaseks, tingimusel et need on kooskõlas ühenduse õiguse ja ühenduse rahvusvaheliste kohustustega;

(24) Euroopa päritoluga teoste edendamist käsitlevate siseriiklike õigusaktide erinevustest tulenevate tõkete kõrvaldamiseks sisaldab käesoleva direktiiviga muudetud direktiiv 89/552/EMÜ sätteid, mille eesmärk on kõnealused õigusaktid ühtlustada; need sätted, mille eesmärk on üldiselt kaotada kaubanduspiirangud, peavad sisaldama konkurentsitingimusi ühtlustavaid erisätteid;

(25) lisaks sellele nõutakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 128 lõikes 4 ühenduselt asutamislepingu sätete kohaselt toimides kultuuriaspektide arvessevõtmist;

(26) komisjoni 7. aprillil 1994 vastuvõetud rohelises raamatus "Strateegilised võimalused Euroopa programmitööstuse tugevdamiseks Euroopa Liidu audiovisuaalpoliitika kontekstis" esitatakse muu hulgas Euroopa päritoluga teoste edendamismeetmed kõnealuse sektori arengu soodustamiseks; Media II-programm, mille eesmärk on edendada koolitust, arendust ja levitamist audiovisuaalsektoris, on mõeldud ka Euroopa päritoluga teoste tootmise arendamise võimaldamiseks; komisjon on teinud ettepaneku Euroopa päritoluga teoste tootmise edendamiseks mõne ühenduse mehhanismi abil, nagu tagatisfond;

(27) ringhäälinguorganisatsioone, saadete tegijaid, tootjaid, autoreid ja muid eksperte tuleks ergutada välja töötama üksikasjalikumaid ideid ja strateegiad, mille eesmärk on arendada Euroopa audiovisuaalseid mängufilme, mis on suunatud rahvusvahelisele publikule;

(28) lisaks eespool esitatud kaalutlustele on vaja luua tingimused programmitööstuse konkurentsivõime parandamiseks; direktiivi 89/552/EMÜ artiklite 4 ja 5 kohaldamist käsitlevates teatistes, mille komisjon on vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikele 3 vastu võtnud 3. märtsil 1994 ja 15. juulil 1996, on jõutud järeldusele, et meetmed Euroopa päritoluga teoste edendamiseks võivad konkurentsivõime paranemisele kaasa aidata, kuid nendes on vaja arvesse võtta teleringhäälingu valdkonna arengut;

(29) üksnes muudes kui liikmesriikide keeltes saateid edastavate kanalite suhtes ei tohiks kohaldada artiklite 4 ja 5 sätteid; sellest olenemata, kui selline keel või sellised keeled moodustavad kanali saateajast olulise, kuid mitte täieliku osa, ei tohiks saateaja selle osa suhtes kohaldada artiklite 4 ja 5 sätteid;

(30) Euroopa päritoluga teoste osatähtsus tuleb saavutada, võttes arvesse majanduse tegelikku olukorda; seetõttu on selle eesmärgi saavutamiseks vaja järkjärgulist süsteemi;

(31) Euroopa päritoluga teoste tootmise edendamist silmas pidades on oluline, et ühendus soodustaks sõltumatuid tootjaid, võttes arvesse iga liikmesriigi audiovisuaalset tootmisvõimsust ja vajadust kaitsta Euroopa Liidu vähem kasutatavaid keeli; liikmesriigid peaksid "sõltumatu tootja" mõiste määratlemisel võtma asjakohaselt arvesse selliseid kriteeriume nagu tootmisettevõtte omandilist kuuluvust, ühele ja samale ringhäälinguorganisatsioonile tarnitavate saadete mahtu ja teiseste õiguste kuuluvust;

(32) kinematograafiateoste igasuguste telelinastuste täpselt määratletud toimumisaja küsimus tuleb eelkõige lahendada huvitatud poolte või asjaomaste erialaspetsialistide vaheliste kokkulepetega;

(33) inimtarbimiseks mõeldud ravimite reklaami suhtes kohaldatakse direktiivi 92/28/EMÜ [7] sätteid;

(34) ringhäälinguorganisatsiooni enda saadete ja nendest otseselt tulenevate kõrvaltoodetega seotud teadaannetele ning ametlikele teadaannetele ja tasuta edastatavatele heategevusega seotud üleskutsetele eraldatavat päevamahtu ei arvata maksimaalsete päeva- või tunnimahtude hulka, mida võib eraldada reklaamile ja otsepakkumistele;

(35) konkurentsimoonutuste vältimiseks piirdub kõnealune erand selliseid tooteid käsitlevate teadaannetega, mis vastavad korraga kahele tingimusele, olles kõnealuste saadete kõrvaltooted ja nendest otseselt tulenevad; mõiste "kõrvaltoode" tähendab toodet, mis on mõeldud üksnes selleks, et võimaldada vaatajaskonnal kõnealustest saadetest täit kasu saada või neid interaktiivselt kasutada;

(36) pidades silmas otsepakkumiste arengut, mis on kõikidele ettevõtjatele majanduslikult tähtis tegevusala ning kaupade ja teenuste tõeline turustusvõimalus ühenduses, on oluline muuta saateaega käsitlevaid eeskirju ja tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse, kehtestades asjakohaseid standardeid, mis reguleerivad selliste ringhäälingusaadete vormi ja sisu;

(37) on tähtis, et pädevatel siseriiklikel asutustel oleks asjakohaste sätete rakendamise jälgimisel võimalik eristada kanalite puhul, mis ei tegele üksnes otsepakkumistega, ühest küljest otsepakkumiste lõikudele, reklaamilõikudele ja muudele reklaamivormidele ning teisest küljest otsepakkumise saadetele eraldatud saateaega; seetõttu on vajalik ja piisav, et iga otsepakkumise saade oleks selgelt äratuntav optiliste ja akustiliste vahendite abil vähemalt iga sellise saate alguses ja lõpus;

(38) käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 89/552/EMÜ kohaldatakse kanalite suhtes, mis tegelevad ainult otsepakkumise või enesetutvustusega ja millel puuduvad tavapärased saated, nagu uudised, sport, mängufilmid, dokumentaalfilmid ja näitemängud üksnes kõnealustes direktiivides määratletud tähenduses, ilma et see piiraks selliste kanalite hõlmamist ühenduse muude juriidiliste dokumentide reguleerimisalaga;

(39) on vaja selgitada, et enesetutvustustegevus on eriline reklaamivorm, milles ringhäälinguorganisatsioon reklaamib oma tooteid, teenuseid, saateid või kanaleid; saadetena tuleks käsitleda eelkõige saatelõikudest koosnevaid reklaamikatkendeid; enesetutvustamine on uus ja suhteliselt tundmatu nähtus ja seda käsitlevaid sätteid võib käesoleva direktiivi tulevaste läbivaatuste käigus esmajärjekorras muuta;

(40) on vaja selgitada alaealiste füüsilise, vaimse ja kõlbelise arengu kaitsmist käsitlevaid eeskirju; täielikult keelatud saadete ja asjakohaste tehniliste vahendite kasutamise korral lubatud saadete selge eristamine peaks vastama liikmesriikide ja ühenduse tõstatatud avalike huvide küsimusele;

(41) ükski käesoleva direktiivi säte, mis käsitleb alaealiste ja avaliku korra kaitset, ei nõua, et kõnealused meetmeid peab tingimata rakendama telesaadete eelneva kontrollimise abil;

(42) koostöös liikmesriikide pädevate ametiasutustega teostab komisjon uurimuse selliste täiendavate meetmete võimalikest eelistest ja puudustest, mis hõlbustavad lastevanematel või hooldajatel nende saadete kontrollimist, mida alaealised võivad vaadata, käsitledes uurimuses muu hulgas järgmise soovitavust:

- nõue, et uued telerid peavad olema varustatud tehnilise seadmega, mis võimaldab vanematel või hooldajatel teatavaid saateid välja jätta,

- asjakohaste liigitussüsteemide sisseseadmine,

- perekonda ühisele telerivaatamisele ergutav tegevus ning muud hariduse ja teadlikkusega seotud meetmed,

- sellel alal Euroopas ja mujal saadud kogemuste ning huvitatud poolte, nagu ringhäälinguorganisatsioonide, tootjate, haridustöötajate, meediaspetsialistide ja asjaomaste ühenduste seisukohtade arvessevõtmine,

pidades silmas seadusandlikke või muid meetmeid käsitlevate asjakohaste ettepanekute esitamist, vajaduse korral enne artiklis 26 sätestatud tähtpäeva;

(43) on asjakohane muuta direktiivi 89/552/EMÜ, et võimaldada füüsilistel või juriidilistel isikutel, kes tegelevad muu hulgas üksnes arsti ettekirjutuse alusel kättesaadavate ravimite ja raviteenuste valmistamise ja müümisega, spondeerida telesaateid, tingimusel et sellise sponsorlusega ei hoita kõrvale üksnes arsti ettekirjutuse alusel kättesaadavate ravimite ja raviteenuste telereklaami keelust;

(44) direktiivi 89/552/EMÜ ja käesoleva direktiivi lähenemisviis on valitud nii, et saavutataks põhimõtteline ühtlustamine, mis on vajalik ja piisav telesaadete vaba liikumise tagamiseks ühenduses; liikmesriigid võivad nende jurisdiktsiooni all olevate ringhäälinguorganisatsioonide suhtes kohaldada käesoleva direktiiviga reguleeritud valdkondades üksikasjalikumaid või rangemaid eeskirju, kaasa arvatud muu hulgas eeskirjad, mis käsitlevad keelepoliitiliste eesmärkide saavutamist, avalike huvide kaitset seoses televisiooni rolliga teabe, hariduse, kultuuri ja meelelahutuse pakkujana, vajadust tagada teabelevisektori ja meediakanalite mitmekesisus ning konkurentsi kaitsmist, et vältida turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ja/või turgu valitseva seisundi tekitamist või tugevdamist ühinemiste, kokkulepete, omandamiste või teiste samalaadsete toimingute abil; sellised eeskirjad peavad olema ühenduse õigusega kooskõlas;

(45) Euroopa audiovisuaalse toodangu toetamise eesmärki võib liikmesriikides saavutada nende ringhäälinguteenuste korralduse raames, muu hulgas määratledes teatavate ringhäälinguorganisatsioonide ülesanded, mis on kooskõlas avalike huvidega, sealhulgas kohustus oluliselt toetada investeeringuid Euroopa toodangusse;

(46) Euroopa Liidu lepingu artiklis B sätestatakse, et Liit seab endale muu hulgas eesmärgi säilitada täiel määral acquis communautaire,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse direktiivi 89/552/EMÜ järgmiselt.

1. Artiklis 1:

a) lisatakse uus punkt b, mis on järgmine:

"b) ringhäälinguorganisatsioon —füüsiline või juriidiline isik, kellel on toimetusvastutus punktis a määratletud teleprogrammide koostamisel ja kes edastab neid teleprogramme või laseb neid edastada kolmandatel isikutel;"

b) endine punkt b muutub punktiks c ja on järgmine:

"c) telereklaam —igasugune kaubanduse, äri, käsitöö või kutsealaga seotud teadaanne, mida avalik-õiguslik isik või eraettevõtja edastab tasu või samalaadse hüvitise eest või enesetutvustuseks, et reklaamida tasu eest pakutavaid kaupu või osutatavaid teenuseid, kaasa arvatud kinnisvara ning õigused ja kohustused;"

c) endised punktid c ja d muutuvad vastavalt puntideks d ja e;

d) lisatakse järgmine punkt:

"f) otsepakkumine —avalikkusele ringhäälinguorganisatsiooni kaudu edastatavad otsepakkumised tasu eest kaupade turustamiseks ja teenuste osutamiseks, kaasa arvatud kinnisvara ning õigused ja kohustused."

2. Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 2

1. Iga liikmesriik tagab, et kõik tema jurisdiktsiooni all olevate ringhäälinguorganisatsioonide edastatavad telesaated on kooskõlas asjaomase liikmesriigi avalikkusele mõeldud ringhäälingusaadete suhtes kohaldatava õigussüsteemi normidega.

2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kuuluvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ringhäälinguorganisatsioonid:

- mis asuvad lõike 3 kohaselt kõnealuses liikmesriigis;

- mille suhtes kohaldatakse lõiget 4.

3. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitletakse ringhäälinguorganisatsiooni liikmesriigis asuvana järgmistel juhtudel:

a) ringhäälinguorganisatsiooni peakorter asub kõnealuses liikmesriigis ja teleprogrammi toimetamise otsused tehakse selles liikmesriigis;

b) kui ringhäälinguorganisatsiooni peakorter asub ühes liikmesriigis, kuid teleprogrammi toimetamise otsused tehakse teises liikmesriigis, käsitletakse ringhäälinguorganisatsiooni selles liikmesriigis asuvana, kus töötab oluline osa teleringhäälingutegevuses osalevatest töötajatest; kui oluline osa teleringhäälingutegevuses osalevatest töötajatest töötab mõlemas liikmesriigis, käsitletakse ringhäälinguorganisatsiooni selles liikmesriigis asuvana, kus paikneb tema peakorter; kui oluline osa teleringhäälingutegevuses osalevatest töötajatest ei tööta kummaski liikmesriigis, käsitletakse ringhäälinguorganisatsiooni selles liikmesriigis asuvana, kus ta kõigepealt alustas ringhäälingusaadete edastamist kooskõlas selle liikmesriigi õigussüsteemiga, tingimusel et ta säilitab selle liikmesriigi majandusega püsiva ja tegeliku sideme;

c) kui ringhäälinguorganisatsiooni peakorter asub liikmesriigis, kuid teleprogrammi toimetamise otsused tehakse kolmandas riigis, või vastupidi, käsitletakse ringhäälinguorganisatsiooni kõnealuses liikmesriigis asuvana, tingimusel et oluline osa teleringhäälingutegevuses osalevatest töötajatest töötab selles liikmesriigis.

4. Ringhäälinguorganisatsioone, kelle suhtes lõike 3 sätteid ei kohaldata, käsitletakse liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevatena järgmistel juhtudel:

a) nad kasutavad selle liikmesriigi võimaldatud sagedust;

b) olgugi et nad ei kasuta liikmesriigi võimaldatud sagedust, kasutavad nad sellele liikmesriigile kuuluvat satelliitvõimsust;

c) olgugi et nad ei kasuta liikmesriigi poolt võimaldatud sagedust ega sellele liikmesriigile kuuluvat satelliitvõimsust, kasutavad nad selles liikmesriigis asuvat satelliitside juhtimiskeskust.

5. Kui küsimust, millisel liikmesriigil on jurisdiktsioon, ei saa lahendada kooskõlas lõigetega 3 ja 4, on pädev see liikmesriik, kus ringhäälinguorganisatsioon asub Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 52 ja järgnevates artiklites määratletud tähenduses.

6. Käesolevat direktiivi ei kohaldata üksnes kolmandates riikides vastuvõtmiseks mõeldud ringhäälingusaadete suhtes, mida ühe või mitme liikmesriigi avalikkus ei võta vastu otseselt ega kaudselt."

3. Lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 2a

1. Liikmesriigid tagavad teistest liikmesriikidest pärinevate telesaadete vastuvõtmisvabaduse ja ei piira nende taasedastamist oma territooriumil põhjustel, mis kuuluvad käesoleva direktiiviga kooskõlastavatesse valdkondadesse.

2. Liikmesriigid võivad lõike 1 sätetest teha ajutisi erandeid, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) teisest liikmesriigist edastatav telesaade rikub selgelt, oluliselt ja raskelt artikli 22 lõike 1 või 2 ja/või artikli 22a sätteid;

b) eelnenud 12 kuu jooksul on ringhäälinguorganisatsioon punktis a nimetatud sätteid rikkunud vähemalt kaks korda;

c) asjaomane liikmesriik on ringhäälinguorganisatsioonile ja komisjonile kirjalikult teatanud väidetavatest rikkumistest ja meetmetest, mida ta kavatseb võtta, kui taoline rikkumine toimub uuesti;

d) nõupidamised edastava liikmesriigi ja komisjoniga ei ole andud rahuldavat lahendust 15 päeva jooksul alates punktis c nimetatud teatamisest ja väidetav rikkumine on jätkuv.

Kahe kuu jooksul alates liikmesriigi võetud meetmetest teatamisest otsustab komisjon, kas need meetmed on ühenduse õigusega kooskõlas. Kui komisjon otsustab, et need meetmed ei ole ühenduse õigusega kooskõlas, nõutakse liikmesriigilt kõnealuste meetmete kohaldamise viivitamata lõpetamist.

3. Lõige 2 ei piira ühegi menetluse, õiguskaitsevahendi ega sanktsiooni kohaldamist kõnealuse rikkumise suhtes selles liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla asjaomane ringhäälinguorganisatsioon kuulub."

4. Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 3

1. Liikmesriigid võivad nende jurisdiktsiooni all olevatelt televisiooniorganisatsioonidelt nõuda käesoleva direktiiviga reguleeritud valdkondades üksikasjalikumate või rangemate eeskirjade täitmist.

2. Liikmesriigid tagavad asjakohaste vahenditega ja oma õigusaktide raames, et nende jurisdiktsiooni all olevad televisiooniorganisatsioonid täidavad tegelikkuses käesoleva direktiivi sätteid.

3. Meetmed sisaldavad selliseid asjakohaseid menetlusi otseselt mõjutatud kolmandatele isikutele, sealhulgas teiste liikmesriikide kodanikele, mille alusel pöörduda pädevate kohtu- ja muude organite poole, et saavutada tegelik täitmine vastavalt siseriiklikele õigusnormidele.

Artikkel 3a

1. Iga liikmesriik võib võtta meetmeid tagamaks, et tema jurisdiktsiooni all olevad ringhäälinguorganisatsioonid ei edasta sündmusi, mida kõnealune liikmesriik käsitleb ühiskonnale väga tähtsatena, ainuõiguslikult ega nii, et sellega võetakse ära kõnealuse liikmesriigi elanikkonna oluliselt osalt võimalus jälgida selliseid sündmusi otseülekande või hilisema edastusena tasuta televisioonis. Kui liikmesriik võtab selliseid meetmeid, koostab ta loendi määratletud riiklikest või mitteriiklikest sündmustest, mida ta käsitleb ühiskonnale väga tähtsatena. Liikmesriik teeb seda selgel ja läbipaistval viisil ning aegsasti. Samuti määrab asjaomane liikmesriik, kas need sündmused peaksid olema kättesaadavad täieliku või osalise otseülekandena või siis täieliku või osalise hilisema edastusena, kui viimane on objektiivsetel põhjustel avalikkuse huvides vajalik või asjakohane.

2. Liikmesriigid teatavad lõike 1 kohaselt võetud või võetavatest meetmetest viivitamata komisjonile. Kolme kuu jooksul alates teatamisest kontrollib komisjon selliste meetmete vastavust ühenduse õigusele ja edastab need teistele liikmesriikidele. Komisjon palub artikli 23a kohaselt asutatud komiteel esitada arvamus. Komisjon avaldab võetud meetmed viivitamata Euroopa Ühenduste Teatajas ja vähemalt kord aastas liikmesriikide võetud meetmete koondloendi.

3. Liikmesriigid tagavad asjakohaste vahenditega oma õigusaktide raames, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad ringhäälinguorganisatsioonid ei kasuta pärast käesoleva direktiivi avaldamiskuupäeva nende ostetud ainuõigusi nii, et sellega võetakse ära teise liikmesriigi elanikkonna oluliselt osalt võimalus jälgida selle teise liikmesriigi poolt kooskõlas eelnevate lõigetega määratletud sündmusi täieliku või osalise otseülekandena või siis täieliku või osalise hilisema edastusena, kui viimane on objektiivsetel põhjustel avalikkuse huvides vajalik või asjakohane, nagu see teine liikmesriik on lõike 1 kohaselt määranud."

5. Artikli 4 lõikes 1 asendatakse sõnad "ja teleteksti" sõnadega "teleteksti ning otsepakkumiste".

6. Artiklis 5 asendatakse sõnad "ja teleteksti" sõnadega "teleteksti ning otsepakkumiste".

7. Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

"a) liikmesriikidest pärinevad teosed;";

b) lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

"Punktide b ja c sätteid kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikidest pärinevate teoste suhtes ei kohaldata kõnealustes kolmandates riikides diskrimineerivaid meetmeid.";

c) lõige 3 asendatakse järgmisega:

"3. Lõike 1 punktis c nimetatud teosed on valmistanud täielikult või ühistoodanguna ühes või mitmes liikmesriigis asuvate tootjatega sellised tootjad, kes asuvad ühes või mitmes kolmandas Euroopa riigis, kellega ühendus on sõlminud audiovisuaalsektorit käsitlevaid kokkuleppeid, kui need teosed on põhiosas valmistatud koostöös ühes või enamas Euroopa riigis asuvate autorite ja töötajatega.";

d) lõige 4 muutub lõikeks 5 ja lisatakse järgmine lõige:

"4. Teoseid, mis ei ole Euroopa päritoluga teosed lõikes 1 määratletud tähenduses, kuid mis on valmistatud liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kahepoolsete ühistootmislepingute raames, käsitletakse Euroopa päritoluga teostena, tingimusel et ühenduse ühistootjad katavad suurema osa tootmise kogukuludest ja et tootmist ei kontrolli üks ega mitu väljaspool liikmesriikide territooriumi asuvat tootjat.";

e) uues lõikes 5 asendatakse sõnad "lõikes 1" sõnadega "lõigetes 1 ja 4".

8. Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 7

Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni all olevad ringhäälinguorganisatsioonid ei edasta kinematograafiateoseid väljaspool autoriõiguste omanikega kokkulepitud ajavahemikke."

9. Artikkel 8 kustutatakse.

10. Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 9

Käesolevat peatükki ei kohaldata telesaadete suhtes, mis on mõeldud kohalikule vaatajaskonnale ja mis ei kuulu siseriikliku televõrgu alla."

11. IV peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

"Telereklaam, sponsorlus ja otsepakkumine".

12. Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 10

1. Telereklaam ja otsepakkumised on sellistena hõlpsasti äratuntavad ja neid hoitakse programmi muudest osadest lahus optiliste ja/või akustiliste vahendite abil.

2. Eraldiseisvad reklaamilõigud ja otsepakkumiste lõigud on erand.

3. Reklaamis ja otsepakkumistes ei kasutata alalävisele tajule suunatud võtteid.

4. Varjatud reklaam ja varjatud otsepakkumised on keelatud."

13. Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 11

1. Reklaam ja otsepakkumised paigutatakse saadete vahele. Kui lõigetes 2—5 sätestatud tingimused on täidetud, võib reklaami- ja otsepakkumiste lõike paigutada ka saadetesse nii, et see ei kahjusta saate terviklikkust ja väärtust, võttes arvesse saate loomulikke pause, kestust ja olemust, ning ei kahjusta ka autoriõiguste omajate õigusi.

2. Iseseisvatest osadest koosnevate saadete või spordisaadete puhul ning vaheaegadega liigendatud ürituste ja esituste puhul paigutatakse reklaami- ja otsepakkumiste lõigud ainult saate osade vahele või vaheaegadele.

3. Selliste audiovisuaalsete teoste edastamise korral nagu üle 45-minutilise kestusega mängu- ja telefilmid (välja arvatud seeriafilmid, meelelahutussaated ja dokumentaalfilmid), võib teha ühe katkestuse iga 45 - minutilise ajavahemiku kohta. Teine katkestus on lubatud, kui saade kestab vähemalt 20 minutit kauem kui kaks või rohkem 45-minutilise täispikkusega ajavahemikku.

4. Kui reklaami- või otsepakkumise lõiguga katkestatakse muu kui lõikes 2 nimetatud saade, peab järjestikuste reklaamipauside vahe ühe saate käigus olema vähemalt 20 minutit.

5. Reklaami- ja otsepakkumise lõike ei paigutata ühegi jumalateenistuse ülekandesse. Reklaami- ega otsepakkumise lõikudega ei katkestata uudiste- ja ajakohaste sündmuste saateid, dokumentaalfilme, usulisi ega lastesaateid juhul, kui need kestavad vähem kui 30 minutit. Kui need kestavad 30 minutit või kauem, kohaldatakse eelmistes lõigetes sätestatut."

14. Artiklis 12 asendatakse sissejuhatavad sõnad järgmistega:

"Telereklaam ja otsepakkumised ei tohi:".

15. Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 13

Igasugune sigarettide ja muude tubakatoodete telereklaam ja otsepakkumine on keelatud."

16. Artiklis 14 muutub olemasolev tekst selle artikli lõikeks 1 ja lisatakse järgmine lõige:

"2. Selliste ravimite otsepakkumine, mille turustamiseks on vaja luba ravimitega seotud õigusnormide ühtlustamist käsitlevas nõukogu 26. jaanuari 1965. aasta direktiivis 65/65/EMÜ [8] määratletud tähenduses, ja raviteenuste otsepakkumine on keelatud."

17. Artiklis 15 asendatakse sissejuhatavad sõnad järgmistega:

"Alkohoolsete jookide telereklaam ja otsepakkumised peavad vastama järgmistele nõuetele:".

18. Artiklis 16 muutub olemasolev tekst selle artikli lõikeks 1 ja lisatakse järgmine lõige:

"2. Otsepakkumised peavad vastama lõikes 1 esitatud nõuetele ja lisaks sellele ei tohi need õhutada alaealisi sõlmima kaupade või teenuste müügi- või rendilepingut."

19. Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Teleprogramme ei või spondeerida ettevõtjad, kelle põhitegevus on sigarettide ja muude tubakatoodete valmistamine või müümine.";

b) lõige 3 muutub lõikeks 4 ja lisatakse järgmine lõige:

"3. Ettevõtjad, kes tegelevad muu hulgas ravimite ja raviteenuste valmistamise või müügiga, võivad nende spondeeritavates telesaadetes reklaamida ettevõtja nime või mainet, kuid ei või reklaamida selliseid ravimeid ega raviteenuseid, mis on selles liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla ringhäälinguorganisatsioon kuulub, kättesaadavad üksnes arsti ettekirjutuse alusel."

20. Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 18

1. Otsepakkumiste lõikude, reklaamilõikude ja muude reklaamivormide osakaal saateajast, välja arvatud otsepakkumiste saated artiklis 18a määratletud tähenduses, ei tohi ületada 20 % päevamahust. Reklaamilõikude edastamisaeg ei ületa 15 % päevamahust.

2. Reklaami- ja otsepakkumiste lõikude maht ühes tunnis ei tohi ületada 20 %.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel ei käsitleta reklaamina:

- ringhäälinguorganisatsiooni edastatavaid teadaandeid tema enda saadete ja nendest otseselt tulenevate kõrvaltoodete kohta;

- ametlikke teadaandeid ega tasuta edastatavaid heategevusega seotud üleskutseid."

21. Lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 18a

1. Edastatavate otsepakkumise saadete pikkus on vähemalt 15 järjestikust minutit sellistel kanalitel, mis ei tegele üksnes otsepakkumistega.

2. Selliseid saateid on päevas maksimaalselt kaheksa. Nende kogukestus ei ületa kolme tundi päevas. Need peavad olema optiliste ja akustiliste vahendite abil otsepakkumise saadetena selgelt äratuntavad."

22. Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 19

I, II, IV, V, VI, VIa ja VII peatükki kohaldatakse mutatis mutandis üksnes otsepakkumisega tegelevate kanalite suhtes. Reklaamimine on sellistel kanalitel lubatud artikli 18 lõikega 1 kehtestatud päevanormide piires. Artikli 18 lõiget 2 ei kohaldata."

23. Lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 19a

I, II, IV, V, VI, VIa ja VII peatükki kohaldatakse mutatis mutandis üksnes enesetutvustusega tegelevate kanalite suhtes. Muud reklaamivormid on sellistel kanalitel lubatud artikli 18 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud normide piires. Käesolev säte vaadatakse kooskõlas artikliga 26 läbi esmajärjekorras."

24. Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 20

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid ühenduse õigust asjakohaselt arvesse võttes üksnes oma riigi territooriumile mõeldud ringhäälingusaadete suhtes, mida avalikkus ei saa üheski teises liikmesriigis otseselt ega kaudselt vastu võtta, kehtestada muid kui artikli 11 lõigetes 2—5 ning artiklites 18 ja 18a sätestatud eeskirju."

25. Artikkel 21 kustutatakse.

26. V peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

"Alaealiste kaitse ja avalik kord".

27. Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 22

1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate televisiooniorganisatsioonide edastatavate telesaadete hulgas ei ole ühtki sellist saadet, eelkõige pornograafiat või põhjendamatut vägivalda sisaldavat, mis võib tõsiselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut.

2. Lõikes 1 sätestatud meetmed laienevad ka muudele saadetele, mis tõenäoliselt kahjustavad alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, välja arvatud juhul, kui ringhäälingusaate edastusaja valiku või mõne tehnilise meetme abil on tagatud, et edastuspiirkonna alaealised selliseid ringhäälingusaateid tavaliselt ei kuule ega näe.

3. Lisaks sellele tagavad liikmesriigid selliste saadete kodeerimata edastamise korral, et nendele saadetele eelneb akustiline hoiatus või et neid saab ära tunda sümboli järgi, mis on nähtav kogu saate jooksul."

28. Lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 22a

Liikmesriigid tagavad, et ringhäälingusaated ei õhuta vihkamist rassi, soo, usu või rahvuse põhjal."

29. Lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 22b

1. Artikliga 26 ettenähtud aruandes pöörab komisjon käesoleva peatüki kohaldamisele erilist tähelepanu.

2. Koostöös liikmesriikide pädevate ametiasutustega teostab komisjon ühe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi avaldamiskuupäevast uurimuse selliste täiendavate meetmete võimalikest eelistest ja puudustest, mis hõlbustavad lastevanematel või hooldajatel nende saadete kontrollimist, mida alaealised võivad vaadata. Uurimuses käsitletakse muu hulgas järgmise soovitavust:

- nõue, et uued telerid peavad olema varustatud tehnilise seadmega, mis võimaldab vanematel või hooldajatel teatavaid saateid välja jätta,

- asjakohaste liigitussüsteemide sisseseadmine,

- perekonda ühisele telerivaatamisele ergutav tegevus ning muud hariduse ja teadlikkusega seotud meetmed,

- sellel alal Euroopas ja mujal saadud kogemuste ning huvitatud poolte nagu ringhäälinguorganisatsioonid, tootjad, haridustöötajad, meediaspetsialistid ja asjaomased ühendused seisukohtade arvessevõtmine."

30. Artikli 23 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Ilma et see piiraks liikmesriikide muude tsiviil-, haldus- või kriminaalõiguslike sätete kohaldamist, peab vastulause esitamise õigus või võrdväärne õiguskaitsevahend olema koda- või riikkondsusest olenemata igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kelle õigustatud huve on eelkõige maine või hea nime osas kahjustatud teleprogrammis esitatud ebaõigete väidetega. Liikmesriigid tagavad, et vastulause esitamise õiguse või võrdväärsete õiguskaitsevahendite tegelikku kasutamist ei takista põhjendamatute tingimuste kehtestamine. Vastulause edastatakse mõistliku aja jooksul pärast põhjendatud nõude esitamist nõude aluseks olevale saatele vastaval ajal ja viisil."

31. Pärast artiklit 23 lisatakse uus VIa peatükk, mis on järgmine:

"VIa PEATÜKK

Kontaktkomitee

Artikkel 23a

1. Komisjoni egiidi all asutatakse kontaktkomitee. Komiteesse kuuluvad liikmesriikide pädevate asutuste esindajad. Komitee eesistuja on komisjoni esindaja ja see tuleb kokku kas eesistuja algatusel või liikmesriigi delegatsiooni taotlusel.

2. Kõnealuse komitee ülesanded on:

a) hõlbustada käesoleva direktiivi tegelikku rakendamist korrapäraste nõupidamiste abil, käsitledes direktiivi, eelkõige selle artikli 2 kohaldamisest tulenevaid praktilisi probleeme ja muid küsimusi, mille arutamist peetakse kasulikuks;

b) esitada omal algatusel või komisjoni taotluse korral arvamusi käesoleva direktiivi sätete kohaldamise kohta liikmesriikides;

c) toimida arutelukohana, kus arutatakse seda, milliseid küsimusi tuleks käsitleda artikli 4 lõike 3 kohaselt liikmesriikide esitatavates aruannetes, aruannete metoodikat, artiklis 25a nimetatud sõltumatu uurimuse eesmärke, seda käsitlevate pakkumuste hindamist ja uurimust ennast;

d) arutada nende korrapäraste nõupidamiste tulemusi, mida komisjon peab ringhäälinguorganisatsioonide, tootjate, tarbijate, valmistajate, teenusepakkujate ning ametiühingute ja loometöö tegijate esindajatega;

e) hõlbustada liikmesriikide ja komisjoni vahelist teabevahetust teleringhäälingu teenuseid käsitlevate õigusnormide hetkeolukorra ja arengu osas, võttes arvesse ühenduse audiovisuaalpoliitikat ja kõnealuse valdkonna tehnilist arengut;

f) uurida kõiki kõnealuse sektori arengusuundi, mille arutamine tundub kasulikuna."

32. Lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 25a

Artikli 4 lõikes 4 sätestatud täiendav kontrollimine toimub enne 30. juunit 2002. Seejuures võetakse arvesse sõltumatut uurimust, mis käsitleb kõnealuste meetmete mõju nii ühenduse kui ka siseriiklikul tasandil."

33. Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

Hiljemalt 31. detsembril 2000 ja seejärel iga kahe aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi, nagu seda on muudetud, kohaldamise kohta ja teeb vajaduse korral täiendavaid ettepanekuid direktiivi kohandamiseks teleringhäälingu valdkonna arengule, pidades eelkõige silmas tehnika arengut viimasel ajal."

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembril 1998. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 30. juuni 1997

Parlamendi nimel

esimees

J. M. Gil-robles

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Nuis

[1] EÜT C 185, 19.7.1995, lk 4 ja EÜT C 221, 30.7.1996, lk 10.

[2] EÜT C 301, 13.11.1995, lk 35.

[3] Euroopa Parlamendi 14. veebruari 1996. aasta arvamus (EÜT C 65, 4.3.1996, lk 113). Nõukogu 18. juuli 1996. aasta ühine seisukoht (EÜT C 264, 11.9.1996, lk 52) ja Euroopa Parlamendi 12. novembri 1996. aasta otsus (EÜT C 362, 2.12.1996, lk 56). Euroopa Parlamendi 10. juuni 1997. aasta otsus ja nõukogu 19. juuni 1997. aasta otsus.

[4] EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[5] Kohtuasi C-221/89, Queen v. Secretary of State for Transport, ex parte Factortame Ltd., ja teised Euroopa Kohtu lahendid, 1991, lk I-3905, punkt 20.

[6] Vt eelkõige otsuseid kohtuasjas 33/74, Van Binsbergen v. Bestuur van de Bedrijfsvereniging, Euroopa Kohtu lahendid, 1974, lk 1299 ja kohtuasjas C-23/93, TV 10 SA v. Commissariaat voor de Media, Euroopa Kohtu lahendid, 1994, lk I-4795.

[7] EÜT L 113, 30.4.1992, lk 13.

[8] EÜT 22, 9.2.1965, lk 369. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/39/EMÜ (EÜT L 214, 24.8.1993, lk 22).

--------------------------------------------------