EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31990L0429

Nõukogu direktiiv, 26. juuni 1990, millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded

EÜT L 224, 18.8.1990, p. 62–73 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (FI, SV, CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO, HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 20/04/2021; kehtetuks tunnistatud ja asendatud 32016R0429

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1990/429/oj

31990L0429



Euroopa Liidu Teataja L 224 , 18/08/1990 Lk 0062 - 0072
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 3 Köide 33 Lk 0180
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 3 Köide 33 Lk 0180


Nõukogu direktiiv,

26. juuni 1990,

millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded

(90/429/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

sätted veiste ja sigade ühendusesisese kaubandusega seotud loomatervishoiu probleemide kohta on ette nähtud direktiiviga 64/432/EMÜ, [4] viimati muudetud direktiiviga 89/360/EMÜ; [5] lisaks sellele sisaldab direktiiv 72/462/EMÜ [6] (viimati muudetud direktiiviga 89/227/EMÜ [7] sätteid, mis käsitlevad veterinaarinspektsiooni probleeme veiste ja sigade importimisel kolmandatest riikidest;

eespool nimetatud sätetega on tagatud, et veiste ja sigade ühendusesisese kaubanduse ja ühendusse importimise puhul tagab lähteriik loomatervishoiu nõuete järgimise, nii et loomahaiguste leviku oht on praktiliselt välistatud; spermaga kauplemisel on siiski olemas teatav oht selliste haiguste levimiseks;

loomade ja loomsete toodete ühendusesisest kaubandust reguleerivate riiklike loomatervishoiusätete harmoneerimisele suunatud ühenduse poliitika raames on vaja luua harmoneeritud süsteem seasperma ühendusesiseseks kaubanduseks ja ühendusse importimiseks;

ühendusesisese spermaga kauplemise puhul peaksid liikmesriigid, kus sperma kogutakse, olema kohustatud tagama, et asjaomane sperma kogutakse ja töödeldakse volitatud ja järelevalve all olevates seemendusjaamades, et sperma on saadud loomadelt, kelle tervislik seisund välistab loomahaiguste levimise ohu, et sperma on kogutud, töödeldud, ladustatud ja transporditud vastavalt eeskirjadele, millega tagatakse sperma tervisliku seisundi säilimine, ning et sellega on sihtriiki transportimise ajal kaasas veterinaarsertifikaat, selleks et tagada nimetatud tingimuste täitmine;

kuna ühendusesisesed põhimõtted teatavate haiguste vastu vaktsineerimise osas on erinevad, on piiratud aja jooksul õigustatud selliste erandite säilitamine, mis lubavad liikmesriikidel teatavate haiguste puhul nõuda täiendavat kaitset asjaomaste haiguste vastu;

sperma importimiseks ühendusse kolmandatest riikidest tuleks koostada kolmandate riikide loetelu, võttes arvesse loomatervishoiu nõudeid; sellisest loetelust sõltumatult peaksid liikmesriigid lubama spermat importida üksnes seemendusjaamadest, mis vastavad teatavatele standarditele ning mis on ametliku järelevalve all; lisaks sellele tuleks kõnealuses loetelus olevate riikide suhtes vastavalt olukorrale sätestada loomatervishoiu erinõuded; kõnealuste standardite järgimise kontrollimiseks peab olema võimalik teha kohapealset kontrolli;

nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivis 89/662/EMÜ (veterinaarkontrolli kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega) [8] sätestatud eeskirju ja menetlusi kontrollide kohta tuleks laiendada käesolevale direktiivile;

teatavate nakkushaiguste edasikandumise vältimiseks tuleks impordikontroll teha siis, kui spermasaadetis jõuab ühenduse territooriumile, v.a välistransiidi puhul;

liikmesriikidel peaks olema lubatud võtta erakorralisi meetmeid nakkushaiguse puhangu korral teises liikmesriigis või kolmandas riigis; selliste haigustega seotud ohtusid ja vajalikke kaitsemeetmeid tuleks kogu ühenduses hinnata samamoodi; selleks tuleks alalises veterinaarkomitees kehtestada ühenduse erikord, mille raames tuleb vajalikud meetmed võtta;

teatavate meetmete võtmine käesoleva direktiivi rakendamiseks tuleks usaldada komisjonile; selleks tuleks kehtestada kord, mis tagab komisjoni ja liikmesriikide tiheda ja tõhusa koostöö alalises veterinaarkomitees;

käesolev direktiiv ei mõjuta sellise spermaga kauplemist, mis on toodetud enne kuupäeva, mil liikmesriigid peavad täitma käesoleva direktiivi sätteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ning kolmandatest riikidest importimise suhtes kohaldatavad loomatervishoiu nõuded.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse vajaduse korral direktiivide 64/432/EMÜ, 72/462/EMÜ, 80/407/EMÜ [9] ja 90/425/EMÜ [10] artiklis 2 esitatud mõisteid.

Lisaks sellele tähendab "sperma" kodusea ejakulaati töötlemata, töödeldud või lahjendatud kujul.

II PEATÜKK

Ühendusesisene kaubandus

Artikkel 3

Iga liikmesriik tagab, et kauplemiseks on ette nähtud üksnes järgmistele üldtingimustele vastav sperma:

a) see peab olema kogutud ja kunstliku seemenduse tarbeks töödeldud seemendusjaamas, mis on loomatervishoiu seisukohast heaks kiidetud vastavalt artikli 5 lõikele 1 ühendusesiseseks kaubanduseks;

b) see peab olema kogutud kodusigadelt, kelle tervislik seisund vastab B lisas sätestatud nõuetele;

c) see peab olema kogutud, töödeldud, ladustatud ja transporditud vastavalt A ja C lisale.

Artikkel 4

1. Nende liikmesriikide puhul, mille kõigis seemendusjaamades on üksnes Aujeszky haiguse vastu vaktsineerimata loomad, kelle seerumi neutralisatsiooni testi või ELISA testi tulemused on Aujeszky haiguse suhtes negatiivsed, kehtivad kuni 31. detsembrini 1992 järgmised tingimused vastavalt käesoleva direktiivi sätetele:

- asjaomased liikmesriigid võivad keelduda lubamast oma territooriumile spermat seemendusjaamadest, millel ei ole sellist staatust,

- asjaomased liikmesriigid ei tohi keelata sellise sperma importi, mis on saadud kultidelt, keda on seemendusjaamas vaktsineeritud vaktsiiniga, milles G1-antigeen on eemaldatud, tingimusel et:

- vaktsineeritud on üksnes kulte, kes olid Aujeszky haiguse viiruse suhtes seronegatiivsed,

- vähemalt kolm nädalat pärast vaktsineerimist tehtud seroloogilise kontrolli käigus ei leitud asjaomastelt kultidelt haiguse viiruse tekitatud antikehi.

Sellisel juhul võib igapäevaselt kogutud ja kauplemiseks ettenähtud spermast võetud spermaproovile teha sihtliikmesriigi volitatud laboris viirusisolatsiooni testi.

Käesoleva lõike sätted ei jõustu enne, kui komisjon on artikli 18 kohaselt hiljemalt 1. juulil 1991 ning pärast arvamuse saamist veterinaaria teaduskomiteelt sätestanud kõnealuste uuringute puhul kasutatavate testide protokollid, eelkõige seoses seemendusjaamas tehtavate testide sagedusega, viirusisolatsiooni testidega ning selliste vaktsiinide tõhususe ja ohutusega, millest G1-antikehad on eemaldatud.

2. Artiklis 18 sätestatud korras võib otsustada laiendada lõike 1 sätteid teatava liikmesriigi territooriumi osale, kui selle territooriumi kõnealuse osa kõigis seemendusjaamades on üksnes loomad, kelle seerumi neutralisatsiooni testi või ELISA testi tulemused on Aujeszky haiguse suhtes negatiivsed.

3. Komisjoni aruande põhjal vaatab nõukogu käesoleva artikli koos võimalike ettepanekutega uuesti läbi enne 31. detsembrit 1992.

Artikkel 5

1. Liikmesriik, kelle territooriumil seemendusjaam asub, tagab, et artikli 3 punktis a sätestatud heakskiit antakse üksnes juhul, kui seemendusjaam vastab A lisa tingimustele ja muudele käesoleva direktiivi sätetele.

Liikmesriik tagab samuti, et riiklik veterinaararst kontrollib kõnealuste sätete järgmist. Kui üht või mitut nimetatud sätet enam ei järgita, teeb riiklik veterinaararst ettepaneku heakskiit tühistada.

2. Kõik heakskiidetud seemendusjaamad registreeritakse ja igale jaamale antakse veterinaarloa number. Iga liikmesriik saadab seemendusjaamade ja nende veterinaarloa numbrite loetelu teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning teavitab neid heakskiidu tühistamisest.

3. Käesoleva artikli üldised rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 18 ettenähtud korras.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid tagavad, et iga spermasaadetisega on kaasas veterinaarsertifikaat, mille on D lisas esitatud näidise kohaselt koostanud selle liikmesriigi riiklik veterinaararst, kus sperma on kogutud.

Kõnealune sertifikaat peab olema:

a) koostatud vähemalt ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus sperma on kogutud, ja vähemalt ühes sihtliikmesriigi ametlikus keeles;

b) originaaleksemplarina saadetisega kaasas kuni sihtkohani;

c) koostatud ühel lehel;

d) koostatud ühe kaubasaaja nimele.

2. Selleks, et saada kindlaid tõendeid juhtudel, kui kahtlustatakse sperma nakatumist või saastumist patogeensete organismidega, võib sihtliikmesriik lisaks direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 8 sätestatud meetmetele võtta vajalikke meetmeid, sh kasutada karantiinis ladustamist, tingimusel et see ei mõjuta sperma kvaliteeti.

III PEATÜKK

Import kolmandatest riikidest

Artikkel 7

1. Liikmesriik võib lubada importida spermat üksnes nendest kolmandatest riikidest, mis on kantud artiklis 19 sätestatud korras koostatud loetellu. Loetelu võib täiendada või muuta artiklis 18 sätestatud korras.

2. Otsustamaks, kas kolmanda riigi võib kanda lõikes 1 osutatud loetellu, võetakse eelkõige arvesse:

a) asjaomase riigi kariloomade, muude koduloomade ja ulukite tervislikku seisundit, pöörates erilist tähelepanu eksootilistele loomahaigustele ja asjaomase riigi keskkonnaseisundile, mis võivad ohustada liikmesriikide loomade tervist;

b) seda, kui korrapäraselt ja kiiresti saadab asjaomane riik teavet sperma kaudu edasikanduvate nakkuslike loomahaiguste, eriti rahvusvahelise episootiaameti A ja B nimekirjades nimetatud haiguste esinemise kohta asjaomase riigi territooriumil;

c) asjaomase riigi eeskirju seoses loomahaiguste ennetamise ja tõrjega;

d) asjaomase riigi veterinaarteenistuste struktuuri ja volitusi;

e) nakkuslike loomahaiguste ennetamis- ja tõrjemeetmete korraldamist ja rakendamist; ning

f) garantiisid, mida asjaomane riik on võimeline andma käesoleva direktiivi järgimise osas.

3. Lõikes 1 osutatud loetelu ja kõik selle muudatused avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 8

1. Artiklis 19 sätestatud korras koostatakse loetelu seemendusjaamade kohta, millest liikmesriigid võivad lubada importida kolmandatest riikidest pärit spermat. Loetelu võib muuta või täiendada samas korras.

2. Otsustamaks, kas kolmanda riigi seemendusjaama võib kanda lõikes 1 osutatud loetellu, võetakse eelkõige arvesse spermatöötlemismeetodite veterinaarkontrolli, veterinaarteenistuste volitusi ning seemendusjaamade kontrolli asjaomases riigis.

3. Seemendusjaama võib kanda lõikes 1 sätestatud loetellu üksnes juhul, kui:

a) see asub ühes artikli 7 lõikes 1 osutatud loetellu kantud riikidest;

b) see vastab A lisa I ja II peatüki nõuetele;

c) asjaomase kolmanda riigi veterinaarteenistused on selle heaks kiitnud ühendusse eksportimiseks;

d) see on asjaomase kolmanda riigi seemendusjaama veterinaararsti järelevalve all; ning

e) asjaomase kolmanda riigi riiklik veterinaararst kontrollib seda vähemalt kaks korda aastas.

Artikkel 9

1. Sperma peab olema pärit loomadelt, kes on vahetult enne sperma kogumist viibinud vähemalt kolm kuud artikli 7 lõikes 1 osutatud loetellu kantud riigi territooriumil.

2. Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 1 ja käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, lubavad liikmesriigid loetellu kantud kolmandast riigist importida spermat üksnes juhul, kui see vastab loomatervishoiu nõuetele, mis on artiklis 18 sätestatud korras vastu võetud asjaomasest riigist sperma importimiseks.

Esimeses lõigus osutatud nõuete vastuvõtmisel võetakse arvesse:

a) seemendusjaama ümbritseva piirkonna tervislikku seisundit, eelkõige seoses rahvusvahelise episootiaameti A nimekirjas esinevate haigustega;

b) seemendusjaamas oleva karja tervislikku seisundit ja kontrollinõudeid;

c) doonorlooma tervislikku seisundit ja kontrollinõudeid;

d) sperma kontrollinõudeid.

3. Loomatervishoiu nõuete kindlaksmääramisel on võrdlusaluseks II peatükis ja selle vastavates lisades esitatud standardid. Artiklis 18 sätestatud korras võib kõnealustest nõuetest iga üksikjuhtumi puhul eraldi loobuda, kui asjaomane kolmas riik pakub sarnaseid vähemalt samaväärseid loomatervishoiualaseid garantiisid.

4. Kohaldatakse artiklit 4.

Artikkel 10

1. Liikmesriigid lubavad spermat importida üksnes juhul, kui esitatakse veterinaarsertifikaat, mille on koostanud ja millele on alla kirjutanud selle kolmanda riigi riiklik veterinaararst, kus sperma on kogutud.

Kõnealune sertifikaat peab olema:

a) koostatud vähemalt ühes sihtliikmesriigi ametlikus keeles ja vähemalt ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus toimub artiklis 11 sätestatud impordikontroll;

b) originaaleksemplarina spermaga kaasas kuni sihtkohani;

c) koostatud ühel lehel;

d) koostatud ühe kaubasaaja nimele.

2. Kõnealune veterinaarsertifikaat peab vastama artiklis 19 sätestatud korras koostatud näidisele.

Artikkel 11

1. Liikmesriigid tagavad, et iga spermasaadetist, mis jõuab ühenduse tolliterritooriumile, kontrollitakse enne vabasse ringlusse lubamist või tolliprotseduuri rakendamist, ega luba spermat ühendusse tuua, kui saabumisel tehtud impordikontrolli käigus ilmneb, et:

- sperma ei ole pärit artikli 7 lõike 1 kohaselt koostatud loetellu kantud kolmandate riikide territooriumidelt,

- sperma ei ole pärit artikli 8 lõikes 1 sätestatud loetellu kantud seemendusjaamadest,

- sperma on pärit sellise kolmanda riigi territooriumilt, millest importimine on keelatud artikli 15 lõike 2 kohaselt,

- spermaga kaasas olev veterinaarsertifikaat ei vasta artiklis 10 sätestatud või kõnealuse artikli kohaselt kindlaksmääratud tingimustele.

Käesolevat lõiget ei kohaldata nende spermasaadetiste puhul, mis saabuvad ühenduse tolliterritooriumile ja mille suhtes rakendatakse tollitransiidiprotseduuri väljaspool kõnealust territooriumi asuvasse sihtkohta saatmiseks.

Seda kohaldatakse siiski juhtudel, kui ühenduse territooriumil transportimise ajal loobutakse tollitransiidist.

2. Selleks, et saada kindlaid tõendeid juhtudel, kui kahtlustatakse sperma nakatumist või saastumist patogeensete organismidega, võib sihtliikmesriik võtta vajalikke meetmeid, sh kasutada karantiinis ladustamist, tingimusel et see ei mõjuta sperma kvaliteeti.

3. Kui mis tahes lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhjusel ei lubata spermat ühenduse territooriumile ning kui eksportiv kolmas riik ei luba spermat tagastada 30 päeva jooksul külmutatud sperma puhul või viivitamata värske sperma puhul, võib sihtliikmesriigi pädev veterinaarasutus anda korralduse sperma hävitamiseks.

Artikkel 12

Iga spermasaadetisega, mille liikmesriik on lubanud ühenduse territooriumile artikli 11 lõikes 1 osutatud kontrolli alusel, peab teise liikmesriigi territooriumile saatmise korral olema kaasas originaalsertifikaat või selle tõestatud koopia, mille on mõlemal juhul nõuetekohaselt kinnitanud pädev asutus, kes vastutas artikli 11 kohaselt tehtud kontrolli eest.

Artikkel 13

Kui otsustatakse võtta artikli 11 lõike 3 kohased hävitusmeetmed, kannab kõik tekkinud kulud saatja, vastuvõtja või nende esindaja ilma riigipoolse hüvituseta.

IV PEATÜKK

Ettevaatusabinõud ja kontrollimeetmed

Artikkel 14

Direktiivis 90/425/EMÜ sätestatud eeskirju kohaldatakse eelkõige päritoluriigis tehtavate kontrollide puhul ning sihtliikmesriigi tehtavate kontrollide korraldamise ning järelevalve puhul.

Artikkel 15

1. Direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 10 sätestatud ettevaatusabinõusid kohaldatakse ühendusesisese kaubanduse puhul.

2. Kui kolmandas riigis esineb sellise nakkusliku loomahaiguse puhang, mis võib edasi kanduda sperma kaudu ning ohustada liikmesriigi kariloomade tervislikku seisundit, või kui selline haigus levib või kui selliseks otsuseks annab alust mõni muu loomade tervisliku seisundiga seotud põhjus, keelab sihtliikmesriik asjaomase sperma importimise kogu kolmandast riigist või selle osast otse või teiste liikmesriikide kaudu, ilma et see piiraks artiklite 8, 9 ja 10 kohaldamist.

Esimese lõigu kohaselt liikmesriikide poolt võetud meetmetest ja nende tühistamisest tuleb viivitamata teatada teistele liikmesriikidele ja komisjonile, lisades kõnealuste meetmete võtmise põhjendused.

Artiklis 18 sätestatud korras võib otsustada, et kõnealuseid meetmeid tuleb muuta, eelkõige nende ühtlustamiseks teiste liikmesriikide võetud meetmetega, või et kõnealused meetmed tuleb tühistada.

Kui tekib esimeses lõigus kirjeldatud olukord ning on vaja, et teised liikmesriigid kohaldaksid samuti kõnealuse lõigu kohaselt võetud meetmeid, mida on vajaduse korral muudetud kolmanda lõigu kohaselt, võetakse artiklis 18 sätestatud korras asjakohased meetmed.

Asjaomasest kolmandast riigist impordi jätkamist lubatakse artiklis 18 sätestatud korras.

Artikkel 16

1. Kui see on vajalik käesoleva direktiivi ühtseks kohaldamiseks, võivad komisjoni veterinaareksperdid koostöös liikmesriigi pädevate asutustega teha kohapealseid kontrolle.

Liikmesriik, kelle territooriumil kontroll tehakse, annab ekspertidele nende töös kogu vajaliku abi. Komisjon teatab kõnealuse kontrolli tulemustest asjaomasele riigile, kus sperma koguti.

Asjaomane riik, kus sperma koguti, võtab kõik vajalikud meetmed kontrolli tulemuste arvessevõtmiseks. Kui riik, kus sperma koguti, ei võta kõnealuseid meetmeid, võib komisjon pärast seda, kui alaline veterinaarkomitee on olukorraga tutvunud, kohaldada artikli 6 lõike 2 kolmanda lõigu ning artikli 5 sätteid.

2. Käesoleva artikli rakendamise üldeeskirjad, eelkõige lõike 1 esimeses lõigus osutatud kontrolli sageduse ja meetodi osas, sätestatakse artiklis 19 ettenähtud korras.

V PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 17

Käesoleva direktiivi lisasid muudetakse artiklis 18 sätestatud korras vastavalt tehnoloogia edusammudele.

Artikkel 18

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab esimees küsimuse oma algatusel või liikmesriigi nõudmisel viivitamata otsusega 68/361/EMÜ [11] asutatud alalisele veterinaarkomiteele (edaspidi "komitee").

2. Liikmesriikide hääli komitees arvestatakse vastavalt asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 sätestatule. Eesistuja ei hääleta.

3. Komisjoni esindaja esitab võetavate meetmete kava. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus võetakse vastu 54 poolthäälega.

4. Kui kavandatavad meetmed on kooskõlas komitee arvamusega, võtab komisjon need vastu ja kohaldab neid viivitamata. Kui meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu võtab meetmed vastu kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole meetmeid võtnud kolme kuu möödudes pärast seda, kui antud küsimuses tema poole pöörduti, peab kõnealused meetmed võtma ja neid viivitamata kohaldama komisjon, välja arvatud juhul, kui nõukogu ei ole lihthäälteenamusega teinud otsust kõnealuste meetmete vastu.

Artikkel 19

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab eesistuja kas omal algatusel või liikmesriigi nõudmisel asjakohased küsimused viivitamata komiteele.

2. Liikmesriikide hääli komitees arvestatakse vastavalt asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 sätestatule. Eesistuja ei hääleta.

3. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Komitee esitab meetmete kohta oma arvamuse kahe päeva jooksul. Arvamus võetakse vastu 54häälelise häälteenamusega.

4. Kui kavandatavad meetmed on kooskõlas komitee arvamusega, võtab komisjon need vastu ja kohaldab neid viivitamata. Kui meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole meetmeid võtnud 15 päeva möödudes pärast seda, kui antud küsimuses tema poole pöörduti, peab kõnealused meetmed võtma ja viivitamata rakendama komisjon, välja arvatud juhul, kui nõukogu teeb lihthäälteenamusega otsuse kõnealuste meetmete vastu.

Artikkel 20

1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata liikmesriikides enne 31. detsembrit 1991 kogutud ja töödeldud sperma puhul.

2. Kuni artiklite 8, 9 ja 10 alusel vastu võetud otsuste jõustumise kuupäevani ei kohalda liikmesriigid kolmandatest riikidest sperma impordi suhtes soodsamaid tingimusi kui need, mis tulenevad II peatüki kohaldamisest.

Artikkel 21

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 1991. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Artikkel 22

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 26. juuni 1990

Nõukogu nimel

eesistuja

M. O'Kennedy

[1] EÜT C 267, 6.10.1983, lk 5.

[2] EÜT C 342, 19.12.1983, lk 11.

[3] EÜT C 140, 28.5.1984, lk 6.

[4] EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.

[5] EÜT L 153, 6.6.1989, lk 29.

[6] EÜT L 302, 31.12.1972, lk 28.

[7] EÜT L 93, 6.4.1989, lk 25.

[8] EÜT L 395, 31.12.1989, lk 13

[9] EÜT L 194, 22.7.1989, lk 10.

[10] EÜT L 224, 18.8.1988, lk 29.

[11] EÜT L 255, 18.10.1968, lk 23.

--------------------------------------------------

A LISA

I PEATÜKK

Seemendusjaamade heakskiitmise tingimused

Seemendusjaamad peavad vastama järgmistele tingimustele:

a) jaamad peavad olema veterinaararsti alalise järelevalve all;

b) jaamadel peavad olema vähemalt

i) laudad, sh isolaatorid;

ii) sperma kogumise ruumid, sh eraldi ruum varustuse puhastamiseks ja desinfitseerimiseks või steriliseerimiseks;

iii) sperma töötlemise ruum, mis ei pea tingimata asuma samas kohas;

iv) sperma ladustamise ruum, mis ei pea tingimata asuma samas kohas;

c) jaamad peavad olema ehitatud või isoleeritud nii, et on välistatud kokkupuude väljaspool jaama oleva karjaga;

d) jaamad peavad olema ehitatud nii, et lautu ning sperma kogumise, töötlemise ja ladustamise ruume oleks võimalik raskusteta puhastada ja desinfitseerida;

e) jaamades peavad olema isoleerimisruumid, millel puudub otseühendus loomade tavapäraste eluruumidega;

f) jaamad peavad olema projekteeritud nii, et loomade eluruum on füüsiliselt eraldatud sperma kogumise ruumist ning mõlemad kõnealused ruumid on eraldatud sperma ladustamise ruumist.

II PEATÜKK

Seemendusjaamade järelevalvet käsitlevad tingimused

Seemendusjaamade puhul:

a) kontrollitakse, et seal peetakse üksnes selle liigi isasloomi, kelle spermat kogutakse;

b) kontrollitakse, et kõigi jaamas peetavate sigade kohta peetakse registrit, toimikut või faili, kuhu märgitakse üksikasjad iga looma tõu, sünnikuupäeva ja identifitseerimise kohta, ning samuti registrit, toimikut või faili kõigi haiguskontrollide ja tehtud vaktsineerimiste kohta, kuhu on märgitud ka iga looma haigusloost pärit teave;

c) kontrollib riiklik veterinaararst jaama korrapäraselt vähemalt kaks korda aastas, samal ajal kontrollitakse ka heakskiitmise ja järelevalve tingimuste täitmist;

d) kontrollitakse, et jaama ei sisene kõrvalised isikud. Lisaks sellele tuleb lubatud külalistelt nõuda jaama veterinaararsti sätestatud tingimuste täitmist;

e) peavad jaama töötajad olema tehniliselt pädevad haiguste leviku tõkestamise jaoks asjakohaste desinfitseerimis- ja hügieenimeetodite osas;

f) kontrollitakse, et:

i) heakskiidetud jaamades töödeldakse ja ladustatakse üksnes heakskiidetud jaamades kogutud spermat, ilma et see puutuks kokku muude spermapartiidega;

ii) sperma kogutakse, töödeldakse ja ladustatakse üksnes selleks ettenähtud ruumides rangeimate hügieeninõuete järgi;

iii) kõik vahendid, mis puutuvad sperma kogumise ja töötlemise ajal kokku sperma või doonorloomaga, desinfitseeritakse või steriliseeritakse enne kasutamist nõuetekohaselt;

iv) sperma töötlemisel kasutatavad loomsed tooted, sh lisandid ja lahjendusvedelikud on saadud allikatest, mis ei kujuta ohtu loomade tervisele või mida on sellise ohu vältimiseks enne kasutamist töödeldud;

v) säilitus- ja transpordianumad desinfitseeritakse või steriliseeritakse nõuetekohaselt enne iga täitmist;

vi) kasutatavat külmutusainet ei ole eelnevalt teiste loomsete toodete puhul kasutatud;

vii) iga kogutud spermakogus, sõltumata sellest, kas see jagatakse üksikannusteks, märgistatakse selgelt, nii et oleks võimalik raskusteta kindlaks teha sperma kogumise kuupäev ning doonorlooma tõug ja muud andmed looma kohta, samuti seemendusjaama nimi ja registrinumber, millele eelneb päritoluriigi nimi (vajaduse korral koodina); kõnealuse märgistuse omadused ja vorm kehtestatakse artiklis 19 sätestatud korras.

--------------------------------------------------

B LISA

I PEATÜKK

Tingimused, mis käsitlevad loomade vastuvõttu heakskiidetud seemendusjaamadesse

1. Seemendusjaama vastuvõetavad kuldid peavad vastama järgmistele tingimustele:

a) nad peavad olema läbinud 30päevase isolatsiooniaja liikmesriigi pädeva asutuse poolt selleks spetsiaalselt heakskiidetud ruumides, kus viibivad üksnes vähemalt samaväärse tervisliku seisundiga kuldid;

b) enne punktis a kirjeldatud isolatsiooniruumidesse sisenemist peavad nad olema valitud karjadest või põllumajandusettevõtetest:

i) mis on tunnistatud ametlikult vabaks sigade katkust;

ii) mis on vabad brutselloosist;

iii) kus eelneva 12 kuu jooksul ei ole viibinud suu- ja sõrataudi vastu vaktsineeritud loomi;

iv) kus eelneva 12 kuu jooksul ei ole esinenud Aujeszky haiguse kliinilisi, seroloogilisi ega viroloogilisi tunnuseid;

v) mille suhtes ei kohaldata keeldu vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ nõuetele seoses sigade aafrika katku, sigade vesikulaarhaiguse, Tescheni haiguse ning suu- ja sõrataudiga.

Loomad ei tohi varem olla viibinud madalama staatusega karjades;

c) enne punktis a osutatud isolatsiooniaega ning eelneva 30 päeva jooksul peavad loomadega olema tehtud järgmised testid ja saadud negatiivsed tulemused:

i) direktiivi 64/432/EMÜ C lisa sätete kohaselt tehtud komplemendi sidumise test brutselloosi suhtes;

ii) - vaktsineerimata sigade puhul seerumi neutralisatsiooni test või ELISA test kõiki viiruse antigeene kasutades,

- ELISA test G1-antigeenide suhtes sigade puhul, kes on vaktsineeritud vaktsiiniga, millest G1-antigeen on eemaldatud;

iii) ELISA test suu- ja sõrataudi suhtes kuni ühenduse põhimõtete kehtestamiseni suu- ja sõrataudi tõkestamiseks;

iv) seerumi neutralisatsiooni test või ELISA test sigade katku suhtes.

Pädev asutus võib lubada teha punktis c osutatud testid isolatsiooniruumides, tingimusel et tulemused saadakse teada enne punktis d sätestatud 30päevase isolatsiooniaja algust;

d) punktis a osutatud 30päevase isolatsiooni jooksul peavad loomadega olema tehtud järgmised testid ning saadud negatiivsed tulemused:

i) seerumi aglutinatsiooni test, mis vastab direktiivi 64/432/EMÜ C lisas sätestatud meetodile ning mille puhul on brutsellasisaldus alla 30 RÜ milliliitri kohta, ning komplemendi sidumise test, mille puhul on brutsellasisaldus alla 20 EMÜ ühiku milliliitri kohta (20 ICFT ühikut) brutselloosivabadest karjadest pärit loomade puhul;

ii) - vaktsineerimata sigade puhul seerumi neutralisatsiooni test või ELISA test kõiki viiruse antigeene kasutades,

- ELISA test G1-antigeenide suhtes sigade puhul, kes on vaktsineeritud vaktsiiniga, millest G1-antigeen on eemaldatud;

iii) ELISA test suu- ja sõrataudi suhtes kuni ühenduse põhimõtete kehtestamiseni suu- ja sõrataudi tõkestamiseks;

iv) mikroaglutinatsioonitest leptospiroosi suhtes (tüved: pomona, grippotyphosa, tarassovi, hardjo, bratislava ja ballum) või leptospiroosi raviks kaks streptomütsiini süsti 14päevase vahega (25 mg eluskaalu kilogrammi kohta).

Ilma et see piiraks suu- ja sõrataudi ja sigade katku puhul kohaldatavate sätete kohaldamist, tuleb eespool nimetatud testide positiivse tulemuse korral asjaomane loom viivitamata isolatsiooniruumidest eemaldada. Rühmaviisilise isoleerimise puhul peab pädev asutus võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada ülejäänud loomade vastuvõtmine seemendusjaama käesoleva lisa kohaselt.

2. Kõik testid tuleb teha liikmesriigi heakskiidetud laboris.

3. Loomi võib seemendusjaama vastu võtta üksnes jaama veterinaararsti otsese loaga. Kõik loomade liikumised nii jaama kui jaamast välja tuleb registreerida.

4. Ühelgi seemendusjaama vastuvõetud loomal ei tohi vastuvõtmise päeval ilmneda kliinilisi haigustunnuseid; ilma et see piiraks lõike 5 sätete kohaldamist, peavad kõik loomad tulema lõike 1 punktis a osutatud isolatsiooniruumidest, mis lähetamise päeval vastavad ametlikult järgmistele tingimustele:

a) need asuvad 10 km raadiusega ala keskel, kus vähemalt 30 päeva jooksul ei ole esinenud suu- ja sõrataudi ega sigade katku;

b) need on vähemalt kolm kuud olnud vabad suu- ja sõrataudist ning brutselloosist;

c) need on vähemalt 30 päeva olnud vabad Aujeszky haigusest ja sigade haigustest, millest teatamine on kohustuslik vastavalt nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ E lisale.

5. Tingimusel, et lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud ning eelneva 12 kuu jooksul on tehtud II peatükis osutatud korrapärased testid, võib loomad viia ühest heakskiidetud seemendusjaamast teise sama sanitaarseisundiga jaama ilma isolatsioonita või testideta, juhul kui üleviimine toimub otse. Asjaomane loom ei tohi otseselt ega kaudselt kokku puutuda halvemas tervislikus seisundis sõralistega ning kasutatav transpordivahend peab olema enne kasutamist desinfitseeritud. Kui üleviimine ühest seemendusjaamast teise toimub liikmesriikide vahel, tuleb järgida direktiivi 64/432/EMÜ.

II PEATÜKK

Heakskiidetud seemendusjaamades peetavate kultide kohustuslikud korrapärased testid

1. Kõikidele heakskiidetud seemendusjaamas peetavatele kultidele tuleb jaamast lahkumisel teha järgmised testid negatiivsete tulemustega:

i) - vaktsineerimata sigade puhul seerumi neutralisatsiooni test või ELISA test kõiki viiruse antigeene kasutades,

- ELISA test G1-antigeenide suhtes sigade puhul, kes on vaktsineeritud vaktsiiniga, millest G1-antigeen on eemaldatud;

ii) ELISA test suu- ja sõrataudi suhtes kuni ühenduse põhimõtete kehtestamiseni suu- ja sõrataudi tõkestamiseks;

iii) direktiivi 64/432/EMÜ C lisa kohaselt tehtud komplemendi sidumise test brutselloosi suhtes;

iv) seerumi neutralisatsiooni test või ELISA test sigade katku suhtes.

Lisaks sellele tuleb kõikidele seemendusjaamas üle 12 kuu peetud kultidele teha punktides i ja iii osutatud testid hiljemalt 18 kuud pärast jaama saabumist.

2. Kõik testid tuleb teha liikmesriigi heakskiidetud laboris.

3. Ilma et see piiraks suu- ja sõrataudi ja sigade katku puhul kohaldatavate sätete kohaldamist, tuleb eespool nimetatud testide positiivse tulemuse korral asjaomane loom viivitamata isoleerida ning pärast viimast negatiivset testi loomalt kogutud spermat ei tohi lubada ühendusesisesesse kaubandusse.

Pärast positiivse testi tegemise kuupäeva seemendusjaama teistelt loomadelt kogutud spermat hoitakse eraldi laos ning seda ei või lubada ühendusesisesesse kaubandusse enne, kui seemendusjaama sanitaarseisund on taastatud.

--------------------------------------------------

C LISA

Heakskiidetud jaamades kogutud spermale esitatavad tingimused ühendusesisese kaubanduse jaoks

1. Sperma peab olema saadud loomadelt:

a) kellel pole sperma võtmise päeval kliinilisi haigustunnuseid;

b) kes on suu- ja sõrataudi vastu vaktsineerimata;

c) kes vastavad B lisa I peatükis esitatud nõuetele;

d) kellel ei lubata looduslikult paarituda;

e) keda hoitakse seemendusjaamades, mis on olnud suu- ja sõrataudist vabad vähemalt kolm kuud enne sperma lähetamist ning mis asuvad sellise 10kilomeetrise raadiusega ala keskel, kus vähemalt 30 päeva jooksul ei ole esinenud suu- ja sõrataudi; lisaks sellele ei tohi seemendusjaamad asuda kinnises tsoonis, mis on piiratud vastavalt sigade nakkushaigusi käsitlevate direktiivide sätetele;

f) keda on peetud seemendusjaamades, mis sperma kogumisele vahetult eelnenud 30 päeva jooksul on olnud vabad sigade haigustest, millest teatamine on vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ E lisale kohustuslik, ning Aujeszky haigusest.

2. Spermale tuleb pärast lõpplahjendamist lisada tõhus kombinatsioon antibiootikume, eelkõige leptospiirade ja mükoplasmade vastu. Selle kombinatsiooni mõju peab olema vähemalt samaväärne järgmiste lahjendustega:

mitte vähem kui: | 500 RÜ/ml streptomütsiini, |

500 RÜ/ml penitsilliini, |

150 μg/ml linkomütsiini, |

300 μg/ml spektinomütsiini. |

Vahetult pärast antibiootikumide lisamist tuleb lahjendatud spermat hoida temperatuuril vähemalt 15 °C vähemalt 45 minutit.

3. Ühendusesiseseks kauplemiseks ettenähtud sperma:

i) tuleb enne lähetamist ladustada A lisa I ja II peatükis sätestatud nõuete kohaselt;

ii) tuleb vedada sihtliikmesriiki nõudes, mis on enne kasutamist puhastatud ja desinfitseeritud või steriliseeritud ja mis on pitseeritud enne lähetamist heakskiidetud ladustuskohtadest.

--------------------------------------------------

D LISA

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

Top