Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 22019A0128(01)

    Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline kirjavahetuse vormis leping, milles käsitletakse Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni, Norra Kuningriigi ja Türgi Vabariigi vahelist päritolu kumulatsiooni üldise soodustuste süsteemi raames

    ST/5814/2017/INIT

    ELT L 24, 28.1.2019, p. 3–11 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2019/116/oj

    Related Council decision
    Related Council decision

    28.1.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 24/3


    Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline kirjavahetuse vormis

    LEPING,

    milles käsitletakse Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni, Norra Kuningriigi ja Türgi Vabariigi vahelist päritolu kumulatsiooni üldise soodustuste süsteemi raames

    A.   Liidu kiri

    Lugupeetud kirjasaaja

    1.   

    Euroopa Liit (edaspidi „liit“) ja Norra Kuningriik (edaspidi „Norra“) on käesoleva lepingu pooled ja tunnistavad, et üldise soodustuste süsteemi (edaspidi „GSP“) puhul kohaldavad pooled samasuguseid päritolureegleid, mille üldpõhimõtted on järgmised:

    a)

    päritolustaatusega toodete kontseptsiooni määratlemine ühiste kriteeriumide põhjal;

    b)

    sätted piirkondliku päritolu kumulatsiooni kohta;

    c)

    sätted kumulatsiooni kohaldamiseks materjalide suhtes, mis GSP-päritolueeskirjade kohaselt pärinevad liidust, Šveitsist, Norrast või Türgist;

    d)

    sätted päritolustaatuseta materjalide üldise lubamise kohta;

    e)

    sätted soodustatud riigist pärit kaupade mittemuutmise kohta;

    f)

    sätted asenduspäritolutõendite väljaandmise ja koostamise kohta;

    g)

    nõue halduskoostööks soodustatud riikide pädevate asutustega küsimustes, mis puudutavad päritolutõendeid.

    2.   

    Liit ja Norra tunnustavad, et materjale, mis nende vastavate GSP-eeskirjade kohaselt pärinevad liidust, Šveitsist, Norrast või Türgist, käsitatakse kummagi poole GSP-kava kohasest soodustatud riigist pärit materjalidena, tingimusel et need materjalid läbivad kõnealuses soodustatud riigis töö või töötluse, mis on mahukam toimingutest, mida peetakse päritolustaatuse andmiseks ebapiisavaks. Käesolevat lõiku kohaldatakse materjalide suhtes, mis on pärit Šveitsist ja Türgist, tingimusel et täidetud on tingimused, mis on sätestatud vastavalt lõigetes 15 ja 16.

    Liidu liikmesriikide ja Norra tolliasutused teevad asjakohast halduskoostööd, eelkõige esimeses lõigus osutatud materjalidele vastava päritolutõendi järelkontrolli teostamisel. Kohaldatakse Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahel 14. mail 1973 sõlmitud lepingu protokolli nr 3 sätteid halduskoostöö kohta.

    Käesolevat lõiget ei kohaldata toodete suhtes, mis kuuluvad kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (mis on vastu võetud 15. detsembril 1950 Brüsselis sõlmitud Tollikoostöö Nõukogu asutamiskonventsiooniga asutatud organisatsiooni poolt) gruppidesse 1–24.

    3.   

    Liit ja Norra kohustuvad käesolevaga tunnustama asenduspäritolutõendeid vormi A asendussertifikaatide näol (edaspidi „asendussertifikaadid“), mille on väljastanud teise poole tolliasutused, ja asenduspäritolukinnitusi, mille on väljastanud teise poole edasisaatjad, kes on sel eesmärgil registreeritud.

    Pooled võivad oma õigusaktide alusel hinnata asenduspäritolutõenditega hõlmatud õigust sooduskohtlemisele.

    4.   

    Pooled tagavad, et enne asenduspäritolutõendite väljaandmist ja koostamist täidetakse järgmised nõuded:

    a)

    asenduspäritolutõendeid võib väljastada või koostada ainult juhul, kui esialgne päritolutõend väljastati või koostati vastavalt liidu või Norra õigusaktidele;

    b)

    ainult siis, kui tooted ei ole lubatud poole territooriumil vabasse ringlusse, võib päritolutõendi või asenduspäritolutõendi asendada ühe või mitme asenduspäritolutõendiga, et saata osa tooteid või kõik tooted, mis on hõlmatud esialgse päritolutõendiga, kõnealuselt poolelt teisele poolele;

    c)

    tooted on jäänud edasisaatva poole tollijärelevalve alla ning neid ei ole muudetud, ühelgi viisil töödeldud ega viidud läbi muid toiminguid peale nende, mida on vaja nende seisundi säilitamiseks („mittemuutmise põhimõte“);

    d)

    kui tooted on päritolustaatuse saanud poole antud päritolueeskirjade erandi alusel, ei väljastata ega koostata asenduspäritolutõendit, kui tooted saadetakse edasi teisele poolele;

    e)

    kui teise poole territooriumile edasisaadetavad tooted on saanud päritolustaatuse piirkondliku kumulatsiooni raames, võivad asenduspäritolutõendeid väljastada tolliasutused või koostada edasisaatjad;

    f)

    kui edasisaatev pool ei käsitle teise poole territooriumile edasisaadetavaid tooteid sooduskoheldavatena, võivad asenduspäritolutõendeid väljastada tolliasutused või koostada edasisaatjad.

    5.   

    Lõike 4 punkti c kohaldamisel kehtib järgmine:

    a)

    kui näib olevat põhjust kahelda mittemuutmise põhimõtte järgimises, võivad lõppsihtkoha poole tolliasutused nõuda deklarandilt tõendeid selle põhimõtte järgimise kohta, mille võib esitada mistahes viisil;

    b)

    edasisaatja taotlusel kinnitavad edasisaatva poole tolliasutused, et tooted olid vastava poole territooriumil viibimise ajal tollijärelevalve all ning et tolliasutused ei andnud toodete vastava poole territooriumil viibimise ajal luba nende muutmiseks, ühelgi viisil töötlemiseks ega muude toimingute läbiviimiseks peale nende, mida oli vaja nende seisundi säilitamiseks;

    c)

    kui asendustõend on asendussertifikaat, ei taotle lõppsihtkoha poole tolliasutused mittemuutmise tõendit aja kohta, mil tooted olid teise poole territooriumil.

    6.   

    Pooled tagavad, et:

    a)

    kui asenduspäritolutõend vastab liidu või Norra GSP-kava soodustatud riigi väljastatud või koostatud esialgsele päritolutõendile, teevad liidu liikmesriikide ja Norra tolliasutused kõnealuste päritolutõendite järelkontrolli teostamisel asjakohast halduskoostööd. Lõppsihtriigi poole taotlusel algatavad ja korraldavad edasisaatva poole tolliasutused vastavate esialgsete päritolutõendite järelkontrolli menetluse;

    b)

    kui asenduspäritolutõend vastab vaid lõppsihtriigi poole GSP-kava soodustatud riigi väljastatud või koostatud esialgsele päritolutõendile, teostab esialgse päritolutõendi järelkontrolli kõnealune pool koostöös soodustatud riigiga. Selleks et lõppsihtkoha poole tolliasutused saaksid teostada asenduspäritolutõendi järelkontrolli, esitavad edasisaatva poole tolliasutused neile kontrollitavatele asenduspäritolutõenditele vastavad esialgsed päritolutõendid või vajaduse korral nende koopiad.

    7.   

    Pooled tagavad, et:

    a)

    iga asendussertifikaadi ülemisse parempoolsesse lahtrisse märgitakse selle välja andnud edasisaatva vahendajariigi nimi;

    b)

    lahtrisse 4 tehakse üks järgmistest märkustest: „replacement certificate“ või „certificat de remplacement“, samuti lisatakse sinna algse päritolusertifikaadi vormi A väljaandmise kuupäev ja seerianumber;

    c)

    edasisaatja nimi märgitakse lahtrisse 1;

    d)

    lõpliku kaubasaaja nime võib märkida lahtrisse 2;

    e)

    esialgse sertifikaadi kõik andmed edasisaadetavate toodete kohta tuleb üle kanda lahtritesse 3–9;

    f)

    viited edasisaatja kaubaarvele võib esitada lahtris 10;

    g)

    asendussertifikaadi väljastanud tolliasutus teeb oma kinnitusmärke lahtrisse 11. Asutuse vastutus piirdub asendussertifikaadi väljastamisega. Lahtri 12 üksikasjad päritoluriigi ja lõppsihtriigi kohta võetakse algse päritolusertifikaadi vormist A. Edasisaatja allkirjastab päritolusertifikaadi lahtri 12. Lahtrile 12 heauskselt allakirjutanud edasisaatja ei vastuta algse päritolusertifikaadi vormi A tehtud sissekannete õigsuse eest;

    h)

    tolliasutus, kellelt asendussertifikaadi väljastamist taotleti, märgib algse päritolusertifikaadi vormile A edasisaadetavate toodete massi, arvu ja laadi ning iga vastava asendussertifikaadi seerianumbri. Ta hoiab nii asendussertifikaadi väljastamise taotluse kui ka algse päritolusertifikaadi vormi A alles vähemalt kolm aastat;

    i)

    asenduspäritolusertifikaadid koostatakse inglise või prantsuse keeles.

    8.   

    Pooled tagavad, et:

    a)

    edasisaatja märgib igale asenduspäritolukinnitusele järgmise:

    1)

    kõik esialgsest päritolutõendist võetud üksikasjad edasisaadetud toodete kohta;

    2)

    kuupäev, mil esialgne päritolutõend koostati;

    3)

    üksikasjad esialgse päritolutõendi kohta, sh vajaduse korral teave päritolukinnitusega hõlmatud kaupade suhtes kohaldatava kumulatsiooni kohta;

    4)

    edasisaatja nimi, aadress ja registreeritud eksportija number;

    5)

    liidus või Norras asuva kaubasaaja nimi ja aadress;

    6)

    päritolukinnituse koostamise või päritolusertifikaadi väljastamise kuupäev ja koht;

    b)

    igale asenduspäritolukinnitusele tehakse märge „Replacement statement“ või „Attestation de remplacement“;

    c)

    asenduspäritolukinnitusi koostavad eksportijate endi poolt päritolu sertifitseerimise elektroonilises süsteemis (registreeritud eksportijate (REX) süsteemis) registreeritud edasisaatjad, sõltumata esialgses saadetises sisalduvate päritolustaatusega toodete väärtusest;

    d)

    päritolutõendi asendamisel märgib edasisaatja esialgsele päritolutõendile järgmise:

    1)

    asenduspäritolukinnitus(t)e koostamise kuupäev ja asenduspäritolukinnitus(t)ega hõlmatud kaupade kogus;

    2)

    edasisaatja nimi ja aadress;

    3)

    liidus või Norras asuva(te) kaubasaaja(te) nimi ja aadress;

    e)

    esialgsele päritolukinnitusele tehakse märge „Replaced“ või „Remplacé“;

    f)

    asenduspäritolukinnitus kehtib kaksteist kuud alates koostamise kuupäevast;

    g)

    asenduspäritolukinnitused koostatakse inglise või prantsuse keeles.

    9.   

    Esialgseid päritolutõendeid ja asenduspäritolutõendite koopiaid säilitab edasisaatja vähemalt kolm aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mil asenduspäritolutõendid väljastati või koostati.

    10.   

    Pooled lepivad kokku REX-süsteemi kulude jagamises vastavalt poolte pädevate asutuste vahel kehtestatavale koostöökorrale.

    11.   

    Pooltevahelised erimeelsused seoses käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega lahendatakse üksnes pooltevaheliste kahepoolsete läbirääkimiste teel. Šveitsi ja/või Türgiga konsulteeritakse juhul, kui erimeelsused võivad mõjutada nende huve.

    12.   

    Vastastikusel kokkuleppel võivad pooled käesolevat lepingut igal ajal kirjalikult muuta. Pooled alustavad ühe poole taotlusel konsultatsioone käesoleva lepingu võimalike muudatuste kohta. Šveitsi ja/või Türgiga konsulteeritakse juhul, kui muudatused võivad mõjutada nende huve. Sellised muudatused jõustuvad omavahel kokku lepitud kuupäeval pärast seda, kui pooled on teineteisele teatanud oma vastavate siseriiklike nõuete täitmisest.

    13.   

    Tõsiste kahtluste korral käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise osas võib emb-kumb pool selle kohaldamise peatada, tingimusel et teist poolt teavitatakse kirjalikult kolm kuud ette.

    14.   

    Emb-kumb pool võib käesoleva lepingu lõpetada, tingimusel et teist poolt teavitatakse kirjalikult kolm kuud ette.

    15.   

    Lõike 2 esimest lõiku kohaldatakse Šveitsist pärit materjalidele ainult juhul, kui pooled on sõlminud samalaadse kokkuleppe Šveitsiga ja teineteist selle tingimuse täitmisest teavitanud.

    16.   

    Lõike 2 esimest lõiku kohaldatakse Türgist pärit materjalidele (1) ainult juhul, kui pooled on sõlminud samalaadse kokkuleppe Türgiga ja teineteist selle tingimuse täitmisest teavitanud.

    17.   

    Alates Norra ja Türgi vahelise kokkuleppe jõustumisest vastavalt käesoleva lepingu lõike 2 esimesele lõigule ja kui Türgi vastab samaga, võib kumbki pool ette näha, et poolte territooriumil võib välja anda või koostada selliste toodete asenduspäritolutõendeid, mis sisaldavad Türgist pärit materjale, mida on GSP-süsteemi soodustatud riikides töödeldud kahepoolse kumulatsiooni raames.

    18.   

    Käesolev leping jõustub vastastikku kokku lepitud kuupäeval pärast seda, kui liit ja Norra on teineteisele teatanud nõutavate siseriiklike vastuvõtmismenetluste lõpuleviimisest. Nimetatud kuupäevast alates asendatakse käesoleva lepinguga 29. jaanuaril 2001. aastal allkirjastatud ühenduse ja kummagi üldiste soodustuste süsteemi (GSP) alusel tariifseid soodustusi andva EFTA riigi (Norra ja Šveits) vaheline kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe, millega nähakse ette Norrast või Šveitsist pärinevate kaupade käsitlemine ühenduse tolliterritooriumile jõudmisel ühendusest pärineva sisuga kaupadena (2).

    Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus on eespool nimetatuga nõus.

    Kui eespool sätestatu on teie valitsusele vastuvõetav, on mul au teha ettepanek, et käesolev kiri ja teie kinnitus sellele moodustaksid Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu.

    Lugupidamisega

    Съставено в Брюксел на

    Hecho en Bruselas, el

    V Bruselu dne

    Udfærdiget i Bruxelles, den

    Geschehen zu Brüssel am

    Brüssel,

    Έγινε στις Βρυξέλλες, στις

    Done at Brussels,

    Fait à Bruxelles, le

    Sastavljeno u Bruxellesu

    Fatto a Bruxelles, addì

    Briselē,

    Priimta Briuselyje,

    Kelt Brüsszelben,

    Magħmul fi Brussell,

    Gedaan te Brussel,

    Sporządzono w Brukseli, dnia

    Feito em Bruxelas,

    Întocmit la Bruxelles,

    V Bruseli

    V Bruslju,

    Tehty Brysselissä

    Utfärdat i Bryssel den

    Utferdiget i Brussel,

    Image

    За Европейския съюз

    Рог la Unión Europea

    Za Evropskou unii

    For Den Europæiske Union

    Für die Europäische Union

    Euroopa Liidu nimel

    Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

    For the European Union

    Pour l'Union européenne

    Za Europsku uniju

    Per l'Unione europea

    Eiropas Savienības vārdā –

    Europos Sąjungos vardu

    Az Európai Unió részéről

    Għall-Unjoni Ewropea

    Voor de Europese Unie

    W imieniu Unii Europejskiej

    Pela União Europeia

    Pentru Uniunea Europeană

    Za Európsku úniu

    Za Evropsko unijo

    Euroopan unionin puolesta

    För Europeiska unionen

    For Den europeiske union

    Image

    B.   Norra Kuningriigi kiri

    Lugupeetud kirjasaaja

    Mul on au kinnitada, et olen kätte saanud Teie kirja, mis kõlab järgmiselt:

    „1.

    Euroopa Liit (edaspidi „liit“) ja Norra Kuningriik (edaspidi „Norra“) on käesoleva lepingu pooled ja tunnistavad, et üldise soodustuste süsteemi (edaspidi „GSP“) puhul kohaldavad pooled samasuguseid päritolureegleid, mille üldpõhimõtted on järgmised:

    a)

    päritolustaatusega toodete kontseptsiooni määratlemine ühiste kriteeriumide põhjal;

    b)

    sätted piirkondliku päritolu kumulatsiooni kohta;

    c)

    sätted kumulatsiooni kohaldamiseks materjalide suhtes, mis GSP-päritolueeskirjade kohaselt pärinevad liidust, Šveitsist, Norrast või Türgist;

    d)

    sätted päritolustaatuseta materjalide üldise lubamise kohta;

    e)

    sätted soodustatud riigist pärit kaupade mittemuutmise kohta;

    f)

    sätted asenduspäritolutõendite väljaandmise ja koostamise kohta;

    g)

    nõue halduskoostööks soodustatud riikide pädevate asutustega küsimustes, mis puudutavad päritolutõendeid.

    2.

    Liit ja Norra tunnustavad, et materjale, mis nende vastavate GSP-eeskirjade kohaselt pärinevad liidust, Šveitsist, Norrast või Türgist, käsitatakse kummagi poole GSP-kava kohasest soodustatud riigist pärit materjalidena, tingimusel et need materjalid läbivad kõnealuses soodustatud riigis töö või töötluse, mis on mahukam toimingutest, mida peetakse päritolustaatuse andmiseks ebapiisavaks. Käesolevat lõiku kohaldatakse materjalide suhtes, mis on pärit Šveitsist ja Türgist, tingimusel et täidetud on tingimused, mis on sätestatud vastavalt lõigetes 15 ja 16.

    Liidu liikmesriikide ja Norra tolliasutused teevad asjakohast halduskoostööd, eelkõige esimeses lõigus osutatud materjalidele vastava päritolutõendi järelkontrolli teostamisel. Kohaldatakse Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahel 14. mail 1973 sõlmitud lepingu protokolli nr 3 sätteid halduskoostöö kohta.

    Käesolevat lõiget ei kohaldata toodete suhtes, mis kuuluvad kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (mis on vastu võetud 15. detsembril 1950 Brüsselis sõlmitud Tollikoostöö Nõukogu asutamiskonventsiooniga asutatud organisatsiooni poolt) gruppidesse 1–24.

    3.

    Liit ja Norra kohustuvad käesolevaga tunnustama asenduspäritolutõendeid vormi A asendussertifikaatide näol (edaspidi „asendussertifikaadid“), mille on väljastanud teise poole tolliasutused, ja asenduspäritolukinnitusi, mille on väljastanud teise poole edasisaatjad, kes on sel eesmärgil registreeritud.

    Pooled võivad oma õigusaktide alusel hinnata asenduspäritolutõenditega hõlmatud õigust sooduskohtlemisele.

    4.

    Pooled tagavad, et enne asenduspäritolutõendite väljaandmist ja koostamist täidetakse järgmised nõuded:

    a)

    asenduspäritolutõendeid võib väljastada või koostada ainult juhul, kui esialgne päritolutõend väljastati või koostati vastavalt liidu või Norra õigusaktidele;

    b)

    ainult siis, kui tooted ei ole lubatud poole territooriumil vabasse ringlusse, võib päritolutõendi või asenduspäritolutõendi asendada ühe või mitme asenduspäritolutõendiga, et saata osa tooteid või kõik tooted, mis on hõlmatud esialgse päritolutõendiga, kõnealuselt poolelt teisele poolele;

    c)

    tooted on jäänud edasisaatva poole tollijärelevalve alla ning neid ei ole muudetud, ühelgi viisil töödeldud ega viidud läbi muid toiminguid peale nende, mida on vaja nende seisundi säilitamiseks („mittemuutmise põhimõte“);

    d)

    kui tooted on päritolustaatuse saanud poole antud päritolueeskirjade erandi alusel, ei väljastata ega koostata asenduspäritolutõendit, kui tooted saadetakse edasi teisele poolele;

    e)

    kui teise poole territooriumile edasisaadetavad tooted on saanud päritolustaatuse piirkondliku kumulatsiooni raames, võivad asenduspäritolutõendeid väljastada tolliasutused või koostada edasisaatjad;

    f)

    kui edasisaatev pool ei käsitle teise poole territooriumile edasisaadetavaid tooteid sooduskoheldavatena, võivad asenduspäritolutõendeid väljastada tolliasutused või koostada edasisaatjad.

    5.

    Lõike 4 punkti c kohaldamisel kehtib järgmine:

    a)

    kui näib olevat põhjust kahelda mittemuutmise põhimõtte järgimises, võivad lõppsihtkoha poole tolliasutused nõuda deklarandilt tõendeid selle põhimõtte järgimise kohta, mille võib esitada mistahes viisil;

    b)

    edasisaatja taotlusel kinnitavad edasisaatva poole tolliasutused, et tooted olid vastava poole territooriumil viibimise ajal tollijärelevalve all ning et tolliasutused ei andnud toodete vastava poole territooriumil viibimise ajal luba nende muutmiseks, ühelgi viisil töötlemiseks ega muude toimingute läbiviimiseks peale nende, mida oli vaja nende seisundi säilitamiseks;

    c)

    kui asendustõend on asendussertifikaat, ei taotle lõppsihtkoha poole tolliasutused mittemuutmise tõendit aja kohta, mil tooted olid teise poole territooriumil.

    6.

    Pooled tagavad, et:

    a)

    kui asenduspäritolutõend vastab liidu või Norra GSP-kava soodustatud riigi väljastatud või koostatud esialgsele päritolutõendile, teevad liidu liikmesriikide ja Norra tolliasutused kõnealuste päritolutõendite järelkontrolli teostamisel asjakohast halduskoostööd. Lõppsihtriigi poole taotlusel algatavad ja korraldavad edasisaatva poole tolliasutused vastavate esialgsete päritolutõendite järelkontrolli menetluse;

    b)

    kui asenduspäritolutõend vastab vaid lõppsihtriigi poole GSP-kava soodustatud riigi väljastatud või koostatud esialgsele päritolutõendile, teostab esialgse päritolutõendi järelkontrolli kõnealune pool koostöös soodustatud riigiga. Selleks et lõppsihtkoha poole tolliasutused saaksid teostada asenduspäritolutõendi järelkontrolli, esitavad edasisaatva poole tolliasutused neile kontrollitavatele asenduspäritolutõenditele vastavad esialgsed päritolutõendid või vajaduse korral nende koopiad.

    7.

    Pooled tagavad, et:

    a)

    iga asendussertifikaadi ülemisse parempoolsesse lahtrisse märgitakse selle välja andnud edasisaatva vahendajariigi nimi;

    b)

    lahtrisse 4 tehakse üks järgmistest märkustest: „replacement certificate“ või „certificat de remplacement“, samuti lisatakse sinna algse päritolusertifikaadi vormi A väljaandmise kuupäev ja seerianumber;

    c)

    edasisaatja nimi märgitakse lahtrisse 1;

    d)

    lõpliku kaubasaaja nime võib märkida lahtrisse 2;

    e)

    esialgse sertifikaadi kõik andmed edasisaadetavate toodete kohta tuleb üle kanda lahtritesse 3–9;

    f)

    viited edasisaatja kaubaarvele võib esitada lahtris 10;

    g)

    asendussertifikaadi väljastanud tolliasutus teeb oma kinnitusmärke lahtrisse 11. Asutuse vastutus piirdub asendussertifikaadi väljastamisega. Lahtri 12 üksikasjad päritoluriigi ja lõppsihtriigi kohta võetakse algse päritolusertifikaadi vormist A. Edasisaatja allkirjastab päritolusertifikaadi lahtri 12. Lahtrile 12 heauskselt allakirjutanud edasisaatja ei vastuta algse päritolusertifikaadi vormi A tehtud sissekannete õigsuse eest;

    h)

    tolliasutus, kellelt asendussertifikaadi väljastamist taotleti, märgib algse päritolusertifikaadi vormile A edasisaadetavate toodete massi, arvu ja laadi ning iga vastava asendussertifikaadi seerianumbri. Ta hoiab nii asendussertifikaadi väljastamise taotluse kui ka algse päritolusertifikaadi vormi A alles vähemalt kolm aastat;

    i)

    asenduspäritolusertifikaadid koostatakse inglise või prantsuse keeles.

    8.

    Pooled tagavad, et:

    a)

    edasisaatja märgib igale asenduspäritolukinnitusele järgmise:

    1)

    kõik esialgsest päritolutõendist võetud üksikasjad edasisaadetud toodete kohta;

    2)

    kuupäev, mil esialgne päritolutõend koostati;

    3)

    üksikasjad esialgse päritolutõendi kohta, sh vajaduse korral teave päritolukinnitusega hõlmatud kaupade suhtes kohaldatava kumulatsiooni kohta;

    4)

    edasisaatja nimi, aadress ja registreeritud eksportija number;

    5)

    liidus või Norras asuva kaubasaaja nimi ja aadress;

    6)

    päritolukinnituse koostamise või päritolusertifikaadi väljastamise kuupäev ja koht;

    b)

    igale asenduspäritolukinnitusele tehakse märge „Replacement statement“ või „Attestation de remplacement“;

    c)

    asenduspäritolukinnitusi koostavad eksportijate endi poolt päritolu sertifitseerimise elektroonilises süsteemis (registreeritud eksportijate (REX) süsteemis) registreeritud edasisaatjad, sõltumata esialgses saadetises sisalduvate päritolustaatusega toodete väärtusest;

    d)

    päritolutõendi asendamisel märgib edasisaatja esialgsele päritolutõendile järgmise:

    1)

    asenduspäritolukinnitus(t)e koostamise kuupäev ja asenduspäritolukinnitus(t)ega hõlmatud kaupade kogus;

    2)

    edasisaatja nimi ja aadress;

    3)

    liidus või Norras asuva(te) kaubasaaja(te) nimi ja aadress;

    e)

    esialgsele päritolukinnitusele tehakse märge „Replaced“ või „Remplacé“;

    f)

    asenduspäritolukinnitus kehtib kaksteist kuud alates koostamise kuupäevast;

    g)

    asenduspäritolukinnitused koostatakse inglise või prantsuse keeles.

    9.

    Esialgseid päritolutõendeid ja asenduspäritolutõendite koopiaid säilitab edasisaatja vähemalt kolm aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mil asenduspäritolutõendid väljastati või koostati.

    10.

    Pooled lepivad kokku REX-süsteemi kulude jagamises vastavalt poolte pädevate asutuste vahel kehtestatavale koostöökorrale.

    11.

    Pooltevahelised erimeelsused seoses käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega lahendatakse üksnes pooltevaheliste kahepoolsete läbirääkimiste teel. Šveitsi ja/või Türgiga konsulteeritakse juhul, kui erimeelsused võivad mõjutada nende huve.

    12.

    Vastastikusel kokkuleppel võivad pooled käesolevat lepingut igal ajal kirjalikult muuta. Pooled alustavad ühe poole taotlusel konsultatsioone käesoleva lepingu võimalike muudatuste kohta. Šveitsi ja/või Türgiga konsulteeritakse juhul, kui muudatused võivad mõjutada nende huve. Sellised muudatused jõustuvad omavahel kokku lepitud kuupäeval pärast seda, kui pooled on teineteisele teatanud oma vastavate siseriiklike nõuete täitmisest.

    13.

    Tõsiste kahtluste korral käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise osas võib emb-kumb pool selle kohaldamise peatada, tingimusel et teist poolt teavitatakse kirjalikult kolm kuud ette.

    14.

    Emb-kumb pool võib käesoleva lepingu lõpetada, tingimusel et teist poolt teavitatakse kirjalikult kolm kuud ette.

    15.

    Lõike 2 esimest lõiku kohaldatakse Šveitsist pärit materjalidele ainult juhul, kui pooled on sõlminud samalaadse kokkuleppe Šveitsiga ja teineteist selle tingimuse täitmisest teavitanud.

    16.

    Lõike 2 esimest lõiku kohaldatakse Türgist pärit materjalidele (3) ainult juhul, kui pooled on sõlminud samalaadse kokkuleppe Türgiga ja teineteist selle tingimuse täitmisest teavitanud.

    17.

    Alates Norra ja Türgi vahelise kokkuleppe jõustumisest vastavalt käesoleva lepingu lõike 2 esimesele lõigule ja kui Türgi vastab samaga, võib kumbki pool ette näha, et poolte territooriumil võib välja anda või koostada selliste toodete asenduspäritolutõendeid, mis sisaldavad Türgist pärit materjale, mida on GSP-süsteemi soodustatud riikides töödeldud kahepoolse kumulatsiooni raames.

    18.

    Käesolev leping jõustub vastastikku kokku lepitud kuupäeval pärast seda, kui liit ja Norra on teineteisele teatanud nõutavate siseriiklike vastuvõtmismenetluste lõpuleviimisest. Nimetatud kuupäevast alates asendatakse käesoleva lepinguga 29. jaanuaril 2001. aastal allkirjastatud ühenduse ja kummagi üldiste soodustuste süsteemi (GSP) alusel tariifseid soodustusi andva EFTA riigi (Norra ja Šveits) vaheline kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe, millega nähakse ette Norrast või Šveitsist pärinevate kaupade käsitlemine ühenduse tolliterritooriumile jõudmisel ühendusest pärineva sisuga kaupadena (4).

    Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus on eespool nimetatuga nõus.

    Kui eespool sätestatu on teie valitsusele vastuvõetav, on mul au teha ettepanek, et käesolev kiri ja teie kinnitus sellele moodustaksid Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu.“

    Võin kinnitada, et minu valitsus on Teie kirja sisuga nõus.

    Lugupidamisega

    Utferdiget i Brussel,

    Съставено в Брюксел на

    Hecho en Bruselas, el

    V Bruselu dne

    Udfærdiget i Bruxelles, den

    Geschehen zu Brüssel am

    Brüssel,

    Έγινε στις Βρυξέλλες, στις

    Done at Brussels,

    Fait à Bruxelles, le

    Sastavljeno u Bruxellesu

    Fatto a Bruxelles, addì

    Briselē,

    Priimta Briuselyje,

    Kelt Brüsszelben,

    Magħmul fi Brussell,

    Gedaan te Brussel,

    Sporządzono w Brukseli, dnia

    Feito em Bruxelas,

    Întocmit la Bruxelles,

    V Bruseli

    V Bruslju,

    Tehty Brysselissä

    Utfärdat i Bryssel den

    Image

    For Kongeriket Norge

    За Кралство Норвегия

    Por el Reino de Noruega

    Za Norské království

    For Kongeriget Norge

    Für das Königreich Norwegen

    Norra Kuningriigi nimel

    Για το Βασίλειο της Νορβηγίας

    For the Kingdom of Norway

    Pour le Royaume de Norvège

    Za Kraljevinu Norvešku

    Per il Regno di Norvegia

    Norvēģijas Karalistes vārdā –

    Norvegijos Karalystės vardu

    A Norvég Királyság részéről

    Ghar-Renju tan-Norveġja

    Voor het Koninkrijk Noorwegen

    W imieniu Królestwa Norwegii

    Pelo Reino da Noruega

    Pentru Regatul Norvegiei

    Za Nórske kráľovstvo

    Za Kraljevino Norveško

    Norjan kuningaskunnan puolesta

    För Konungariket Norge

    Image


    (1)  Liit täitis selle tingimuse, avaldades määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega rakendatakse ühenduse tolliseadustiku sätteid) artikli 85 kohase komisjoni teatise, millega laiendati Türgile kõnealuse artikliga kehtestatud kahepoolse kumulatsiooni süsteemi (ELT C 134, 15.4.2016, lk 1).

    (2)  EÜT L 38, 8.2.2001, lk 25.

    (3)  Liit täitis selle tingimuse, avaldades määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega rakendatakse ühenduse tolliseadustiku sätteid) artikli 85 kohase komisjoni teatise, millega laiendati Türgile kõnealuse artikliga kehtestatud kahepoolse kumulatsiooni süsteemi (ELT C 134, 15.4.2016, lk 1).

    (4)  EÜT L 38, 8.2.2001, lk 25.


    Top