1.1.

EL: Euroopa Komisjon, vajaduse korral ELi Madagaskari delegatsiooni vahendusel;

1.2.

Madagaskari Vabariik: kalavarude ja kalanduse ministeerium.

3.1.

Madagaskari kalapüügipiirkonnana on määratletud Madagaskari vete see osa, kus Madagaskar lubab Euroopa Liidu laevadel kala püüda.

3.2.

Protokolli ja selle lisa kõiki sätteid kohaldatakse üksnes Madagaskari kalapüügipiirkonnas nagu on osutatud 3. liites, ilma et see piiraks järgmisi sätteid.

2.1.

EL edastab Madagaskarile elektroonilisel teel taotluse ja ELi delegatsioonile Madagaskaril taotluse koopia iga laeva kohta, kes soovib lepingu raames kala püüda.

2.2.

Taotlused esitatakse käesoleva lisa 1. liites esitatud vormingus.

2.3.

Igale esimesele kalapüügiloa taotlusele või igale taotlusele, mis esitatakse asjaomase laeva tehnilise muutmise järgselt, lisatakse:

2.4.

Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse kalapüügiluba laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, esitatakse koos uuendamistaotlusega üksnes ettemakstava kindlasummalise loatasu maksekinnitus.

3.1.

Tuunipüügiseinerite ja pinnaõngejadalaevade puhul on eurodes väljendatud loatasu Madagaskari kalapüügipiirkonnas püütud tonni kohta järgmine:

3.2.

Kalapüügiload väljastatakse pärast seda, kui pädevatele ametiasutustele on tasutud järgmised ettemakstavad kindlaksmääratud loatasud.

3.3.

Kindlasummaline loatasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud, lossimis- või ümberlaadimismaksud ja teenustasud.

4.1.

Pärast punktis 2 osutatud püügiloataotluste kättesaamist on Madagaskaril 20 tööpäeva, et väljastada Euroopa Liidu laevadele kalapüügiload, mille taotlus loeti lõigetega 2.2, 2.3 ja 2.4 vastavuses olevaks.

4.2.

Välja antud kalapüügilubade originaal edastatakse vahetult laevaomanikule või tema Madagaskari agendile ELi Madagaskari delegatsiooni vahendusel.

4.3.

Kõnealuse püügiloa koopia edastatakse elektroonilisel teel viivitamata ELi delegatsioonile, laevaomanikele või nende agentidele. Kõnealune pardal hoitav koopia on kehtiv maksimaalselt 60 päeva pärast kalapüügiloa väljaandmise kuupäeva. Pärast osutatud ajavahemiku lõppu peab pardal olema kalapüügiloa originaal.

5.1.

Kalapüügiluba väljastatakse konkreetsele laevale ning seda ei saa edasi anda.

5.2.

Tõestatud vääramatu jõu korral, mis väljendub selles, et laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks, võib ELi taotlusel laeva kalapüügiloa siiski asendada mõnele muule sama kategooria laevale antava uue kalapüügiloaga ning viimase eest ei pea loatasu maksma.

5.3.

Sel juhul võetakse püügikoguse arvutamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramiseks arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

5.4.

Asendatava laeva omanik või tema agent tagastab tühistatud kalapüügiloa ELi Madagaskari delegatsiooni vahendusel Madagaskari kalapüügiseirekeskusele.

5.5.

Uus kalapüügiluba jõustub päeval, mil tühistatud kalapüügiluba tagastatakse Madagaskari kalapüügiseirekeskusele. ELi delegatsiooni Madagaskaril tuleb kalapüügiloa asendamisest teavitada.

6.1.

Kalapüügiload väljastatakse aastaks.

6.2.

Kalapüügilube võib uuendada.

6.3.

Juhul kui ajutise kohaldamise algus ei lange 1. jaanuarile 2015, käsitatakse kalapüügiloa kehtivuse alguse kindlaksmääramisel aastase perioodina:

—

kalapüügiloa originaal, kuid originaali kättesaamiseni loetakse 60 kalendripäeva jooksul sellega autentseks ka käesoleva jao punktis 4.3 osutatud kalapüügiloa koopia;

—

laeva navigatsioonilitsents või lipuriigi väljastatud sellega samaväärne dokument;

—

laeva mahutavusplaan skeemina või kalalaeva ajakohastatud joonise kirjeldus, millel on näidatud kalatrümmide arv ja hoiukohtade mahutavus kuupmeetrites.

8.1.

Kui EL esitab taotluse ja Madagaskari ametiasutused on teostanud vastava analüüsi, lubab Madagaskar, et kalapüügiluba omavaid ELi laevu assisteerivad abilaevad.

8.2.

Abilaevad peavad sõitma ELi liikmesriigi lipu all, nad ei tohi olla varustatud kalapüügiks vajalike vahenditega. Assisteerimine ei hõlma kütuse tankimist ega püügi ümberlaadimist.

8.3.

Abilaevade suhtes kohaldatakse käesolevas peatükis kirjeldatud kalapüügilubade taotluste edasiandmise menetlust abilaevade suhtes kohaldatavates piires. Madagaskar koostab loetelu lubatud abilaevadest ja edastab selle viivitamata ELile.

8.4.

Abilaevade puhul kohaldatav aastane loatasu on 3 500 eurot aastas.

1.

Euroopa Liidu kalalaevad, kellel on lubatud Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüda, järgivad kõiki tehnilisi kaitsemeetmeid, India Ookeani Tuunikomisjoni soovitusi ja resolutsioone ning nende puhul kohaldatavaid Madagaskari kehtivaid õigusakte.

2.

Kalapüügiluba omavate Euroopa Liidu laevade suhtes kohaldatavad tehnilised kaitsemeetmed seoses kalapüügi piirkonna, püügivahendite ja kaaspüügiga on määratud püügikategooriate kaupa kindlaks käesoleva lisa 2. liites olevas teabelehes.

3.

Püügi puhul Madagaskari kalapüügipiirkonnas, välja arvatud naturaalse peibutuspüügivahendiga püük, tuleb püügi abivahendite kasutamist, mis muudab pika rändega liikide käitumist ja soodustab eelkõige nende koondumist püügi abivahendite lähedusse või alla, piirata ökoloogilise kunstliku peibutuspüügivahendiga, mille toimimine, ehitus ja kasutamine võimaldab hoida ära olukorra, kus abivahendite kaudu satuvad laevade kaaspüügina võrku vaalalised, haid või kilpkonnad. Abivahendid peavad olema valmistatud biolagunevast materjalist. Naturaalsete peibutuspüügivahendite levik ja nende kasutamine on kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni vastavate soovituste ja resolutsioonidega.

1.1.

Lepingu raames kala püüdva ELi laeva kapten peab püügipäevikut vastavalt India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonidele õngejadalaevade ja seinerite kohta.

1.2.

Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

1.3.

Kapten teeb püügipäevikusse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka nullpüügi, kaaspüügi ja tagasiheite.

1.4.

Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

1.5.

Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

2.1.

Kapten annab laeva püügist aru, esitades Madagaskarile püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev viibis Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

2.2.

Kuni käesoleva jao punktis 3 osutatud püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi kasutuselevõtmiseni edastatakse püügipäevikud järgmise korra kohaselt:

2.3.

Kapten saadab kõikide püügipäevikute koopia ELile ja laeva lipuriigi pädevale ametiasutusele. Kapten saadab kõikide püügipäevikute koopia:

2.4.

Kui laev pöördub oma kalapüügiloa kehtivusajal Madagaskari kalapüügipiirkonda tagasi, siis koostatakse uus püügiaruanne.

2.5.

Kui püügiaruannete kohta kehtivaid sätteid ei ole arvesse võetud, võib Madagaskar peatada asjaomase laeva kalapüügiloa kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja karistada laevaomanikku Madagaskari kehtivate õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Madagaskar kalapüügiloa uuendamisest keelduda.

2.6.

Laevaomanikku teavitades teatab Madagaskar ELile kõik sanktsioonid, mida vastavas kontekstis on kohaldatud.

4.1.1

Juhul kui püügiandmete elektroonilise edastamise süsteem, millele on osutatud käesoleva jao punktis 3, ei ole töökorras, teatab EL Madagaskarile enne iga kvartali kolmanda kuu lõppu püügi ja püügikoormuse andmed (merel oldud päevade arv) käesoleva protokolliga ette nähtud iga kategooria kohta ja mis vastavad eelmise kvartali kuudele, nagu on ette nähtud käesoleva lisa 5. liites esitatud näites.

4.1.2.

Neid püügipäevikutest saadud heakskiidetud andmeid käsitatakse ajutistena kuni EL teatab püügi ja püügikoormuse lõplikust aastasest tasaarveldusest.

4.2.1

EL koostab iga tuunipüügiseineri ja iga pinnaõngejadalaeva kohta, kellel on luba Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüda, püügi ja püügikoormuse aastaaruande (merel veedetud päevade arv) liikide ja kuude kaupa, lähtudes püügiandmetest, mille on heaks kiitnud lipuriikide riiklikud ametiasutused ja mis põhineb eespool osutatud Euroopa Liidu kalavarude uurimisinstituutide analüüsil, püügipäevikutes olevate andmete kõrvutamisel, lossimisteadetel, müügiteadetel ja vajaduse korral teaduslike vaatluste aruannetel.

4.2.2

Meetodeid, mida Euroopa Liidu kalavarude uurimisinstituudid Madagaskari kalapüügipiirkonna väljapüügi koostise taseme analüüsimisel kasutasid, kasutavad ka Antsiranana tuunistatistika üksus (Unité statistique thonière d'Antsiranana), Madagaskari kalapüügiseirekeskus ja Madagaskari kalavarude ja kalanduse ministeeriumi statistika ja plaaniosakond.

5.1.

Võttes aluseks käesoleva jao punktis 4.2 osutatud püügi ja püügikoormuse aastaaruande, määrab EL Euroopa Liidu iga tuunipüügiseineri ja pinnaõngejadalaeva puhul, kellel oli lubatud Madagaskari kalapüügipiirkonnas eelmisel aastal kala püüda, kindlaks eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest tasumisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse.

5.2.

Püügi ja püügikoormuse aastaaruande ja loatasude lõpliku arvestuse edastab EL Madagaskarile kinnitamiseks enne püügiaastale järgneva aasta 31. juulit.

5.3.

Madagaskar teatab ELile kõnealuste aruannete ja lõpliku arvestuse kättesaamise ja võib taotleda ELilt mis tahes selgitusi, kui peab seda vajalikuks.

5.4.

Pärast käesoleva jao punktis 5.3 osutatud teatamiskuupäeva on Madagaskaril 30 tööpäeva, et esitada põhjenduste olemasolul püügikoormuse aastaaruande ja loatasude lõpliku arvestuse kohta vastuväide.

5.5.

Kui lõplik arvestus on suurem kui ettemakstav kindlasummaline loatasu, mis tasuti ettemaksuna kalapüügiloa saamiseks, maksab laevaomanik puuduva summa Madagaskarile hiljemalt jooksva aasta 30. septembriks. Kui lõplik arvestus on väiksem kui kindlasummaline loatasu, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.

1.

Käesoleva protokolli raames Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüdvad Euroopa Liidu laevad teatavad Madagaskari pädevatele ametiasutustele oma kavatsusest Madagaskari kalapüügipiirkonda siseneda või sealt lahkuda vähemalt kolm tundi ette.

2.

Teatades Madagaskari kalapüügipiirkonda sisenemisest või sealt lahkumisest, peavad laevade kaptenid ühtlasi teatama oma asukoha ning pardal oleva väljapüügi, mis on identifitseeritav vastava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse järgi, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna, ilma et see piiraks 8. liite 2. jao sätete kohaldamist. Teave tuleb edastada e-posti, faksi või raadio teel aadressidele, mis on märgitud 9. liites.

3.

Madagaskari ametiasutused saadavad e-posti teel vastu kättesaamisteate.

4.

Laeva, mis tegeleb püügiga, ilma et ta oleks sellest eelnevalt Madagaskari kalapüügiseirekeskust teavitanud, käsitatakse kalapüügiloata laevana ning selle suhtes kohaldatakse Madagaskari riiklikes õigusaktides sätestatud sanktsioone.

5.

Kalapüügiloale lisatakse Madagaskari kalapüügiseirekeskuse e-posti aadress, faksi- ja telefoninumber, samuti raadioside parameetrid.

6.

Madagaskar teavitab viivitamata ELi ja asjaomaseid laevu e-posti aadressi, telefoninumbri või edastussageduse muudatustest.

1.

Mis tahes ümberlaadimine merel on keelatud.

2.

Madagaskari vetes võib ümberlaadimist teostada selleks ette nähtud Madagaskari sadamas pärast Madagaskari kalapüügiseirekeskuselt eelneva loa saamist ja Madagaskari kalandusinspektorite valve all.

3.

Ümberlaadimiseks ette nähtud sadamad on seinerite jaoks Antsiranana ja õngejadalaevade jaoks Toliary, Ehoala, Toamasina ja Mahajanga.

4.

Euroopa Liidu kalalaeva omanik või tema esindaja, kes soovib teostada lossimist või ümberlaadimist Madagaskari sadamas, teatab vähemalt 72 tunni jooksul enne lossimist või ümberlaadimist nii Madagaskari kalapüügiseirekeskusele kui ka asjaomasele sadamaametile järgmised andmed:

5.

Pärast käesoleva jao punktis 4 esitatud teabega tutvumist ja 24 tunni jooksul pärast teate saamist annab Madagaskari kalapüügiseirekeskus laevaomanikule või tema esindajale eelneva loa ümberlaadimiseks või lossimiseks.

6.

Ümberlaadimist ja lossimist käsitatakse lahkumisena Madagaskari kalapüügipiirkonnast. Sel juhul kohaldatakse käesoleva peatüki 2. jaos osutatud sätteid.

7.

Pärast ümberlaadimist või lossimist teavitab laevaomanik või tema esindaja oma kavatsusest jätkata kalapüüki Madagaskari kalapüügipiirkonnas või Madagaskari kalapügipiirkonnast lahkuda.

8.

Ümberlaadimine või lossimine muul viisil, kui käesoleva jao punktides 1–7 osutatud, on Madagaskari kalapüügipiirkonnas keelatud. Iga käesolevat sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Madagaskari kehtivate õigusaktidega ette nähtud sanktsioone.

9.

Vastavalt kohaldatavale India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonile peavad Madagaskari sadamas lossimist teostavad ELi seinerid püüdma anda oma kaaspüügi kohalike töötlemisettevõtete käsutusse kohaliku turuhinnaga. ELi kalalaevade omanike soovi korral esitavad Madagaskari kalavarude ja kalanduse ministeeriumi piirkondlikud osakonnad kohalike töötlemisettevõtete nimekirja ja kontaktandmed.

10.

Euroopa Liidu tuunipüügilaevadele, mis on omal algatusel otsustanud lossida Madagaskari sadamas, kohaldatakse loatasu vähendamist, arvestades käesoleva lisa II peatüki punktis 3.1 osutatud asjaomase laeva püügikategooriale kehtestatud summast maha 5 eurot iga Madagaskari kalapüügipiirkonnas püütud tonni kohta. Täiendavat soodustust 5 eurot tonni kohta kohaldatakse juhul, kui püütud kala müüakse Madagaskari töötlemistehasele.

1.1.

Kalapüügiloaga Euroopa Liidu kalalaevad on varustatud satelliitseiresüsteemiga (Vessel Monitoring System — VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

1.2.

Iga asukohateade peab olema esitatud käesoleva lisa 7. liites osutatud vormingus ja sisaldama

1.3.

Esimene Madagaskari kalapüügipiirkonnas registreeritud asukoht märgistatakse koodiga „ENT”. Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Madagaskari kalapüügipiirkonnast väljumist, mis on identifitseeritav koodiga „EXI”.

1.4.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated registreeritakse turvaliselt ning neid säilitatakse kolme aasta jooksul.

2.1.

Kapten tagab, et tema laeva VMS-süsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

2.2.

Rikkis VMS-süsteemiga ELi laevadel ei ole lubatud Madagaskari kalapüügipiirkonda siseneda.

2.3.

Kui VMS-süsteem läheb rikki siis, kui laev on Madagaskari kalapüügipiirkonda sisenenud, parandatakse või asendatakse laeva VMS-süsteem 15 päeva jooksul. Pärast kõnealust tähtaega ei lubata laeval enam Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüda.

2.4.

Laevad, mis püüavad Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala rikkis VMS-süsteemiga edastavad oma asukohateated lipuriigi kalapüügiseirekeskusele e-posti, faksi või raadio teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik käesoleva jao punktis 1.2 osutatud kohustuslikud andmed.

3.1.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Madagaskari kalapüügiseirekeskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Madagaskar vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

3.2.

Asukohateateid edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Madagaskari vahel elektroonilisel teel vastavalt turvalisele teabevahetussüsteemile.

3.3.

Madagaskari kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi kõikidest katkestustest kalapüügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud Madagaskari kalapüügipiirkonnast lahkumisest.

4.1.

Madagaskar tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab ELi viivitamata kõikidest riketest teabevahetussüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks.

4.2.

Võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

4.3.

Laeva satelliitseiresüsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Madagaskari kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

5.1.

Kui dokumentaalsete tõenditega õnnestub tõestada rikkumist, võib Madagaskari kalapüügiseirekeskus taotleda, saates taotluse koopia ELile, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele.

5.2.

Madagaskari kalapüügiseirekeskus peab edastama kõnealused dokumentaalsed tõendid lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja ELile.

5.3.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Madagaskari kalapüügiseirekeskusele viivitamata asukohateate, pidades kinni lühendatud sagedusest.

5.4.

Madagaskari kalapüügiseirekeskus teavitab lipuriigi kontrollikeskust ja ELi viivitamata inspektsiooni lõppemisest.

5.5.

Kui kindlaksmääratud uurimisperiood on lõppenud, teavitab Madagaskari kalapüügiseirekeskus lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi võimalikust edaspidisest seirest.

1.1.

Mõlemad lepinguosalised rõhutavad vajadust järgida India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonist tulenevaid kohustusi teadusvaatlejate programmi osas.

1.2.

Vastavuse huvides kõnealuste kohustustega kohaldatakse vaatlejate suhtes järgmisi sätteid:

1.3.

Laevad mahutavusega 100 GT või alla selle on käesolevas jaos osutuatud sätete järgimise nõudest vabastatud.

2.1.

Kalapüügilubade väljaandmisel koostab Madagaskar nende laevade loetelu, kes on välja valitud eespool osutatud punktis 1.2.2 osutatud eesmärkide täitmiseks vaatlejaid peale võtma, või vajaduse korral ajakohastab olemasolevat loetelu.

2.2.

Pärast loetelu koostamist või ajakohastamist edastab Madagaskar selle viivitamata elektroonilisel teel ELile. Kui mõnel välja valitud laeval ei ole turvanõuetest tulenevalt (eelkõige seoses piraatluseohuga) vaatleja jaoks ruumi ning see asjaolu on nõuetekohaselt dokumenteeritud, kohandavad Euroopa Liit ja Madagaskar osutatud olukorra arvessevõtmiseks väljavalitud laevade loetelu, jäädes siiski kindlaks punktis 1.2.1 osutatud eesmärgile.

2.3.

Kui vaatleja pardelevõtmiseks väljavalitud laevade loetelu koostamine on lõpetatud, teavitab Madagaskar sellest samaaegselt laevaomanikke või nende agente ning laevu, kes peavad Madagaskari kalapüügipiirkonnas viibides vaatleja pardale võtma.

2.4.

Kui pardalevõtmise kuupäev on käesoleva jao punkti 7.2 kohaselt Madagaskari ametiasutuste ja väljavalitud laeva omaniku vahel kokku lepitud, teatab Madagaskar ELile ja asjaomasele laevaomanikule või tema agendile määratud vaatleja nime ja andmed.

2.5.

Madagaskar teavitab viivitamata ELi ja asjaomaseid Euroopa Liidu laevaomanikke või nende esindajaid mis tahes muudatustest seoses käesoleva jao punktide 2.1 ja 2.3 kohaselt määratud laevade või vaatlejatega.

2.6.

India Ookeani Tuunikomisjoni algatusel kohustuvad Madagaskar ja EL koostöös teiste India ookeani edelaosa rannikuriikidega arendama ühisel kokkuleppel vaatlusprogrammide piirkondlikku ellurakendamist.

2.7.

Euroopa Liidu laev, kes peab punkti 2.1 kohaselt vaatleja pardale võtma, on kõnealusest kohustusest vabastatud juhul, kui pardal viibib juba vaatleja, kes jääb sinna kogu ettenähtud ajavahemikuks, tingimusel et:

2.8.

Vaatleja pardalviibimine ei ületa tema ülesannete teostamiseks vajalikku ajavahemikku.

3.1.

Ilma et see piiraks käesoleva jao punktis 2.6 osutatud tunnustatud piirkondlikku vaatlusprogrammi, maksab laevaomanik iga vaatleja eest, kelle Madagaskar on Euroopa Liidu kalalaeva pardale määranud, 20 eurot iga pardal viibitud päeva eest. Laevaomanik kannab kõnealuse summa Madagaskari kalapüügiseirekeskuse vaatlejate programmi.

3.2.

Kõik kulud seoses Madagaskari vaatleja liikumisega pardalemineku sadamast pardalt mahatuleku sadamasse ja vastupidi ning tema elukohta kannab laevaomanik.

5.1.

Vaatleja pardalevõtmise tingimused, eelkõige pardalviibimise aeg määratakse kindlaks laevaomaniku või tema agendi ja Madagaskari ühisel kokkuleppel.

5.2.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja majutamine pardal oleneb siiski laeva tehnilisest ehitusest.

5.3.

Vaatleja majutus- ja söögikulud pardal katab laevaomanik.

5.4.

Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

5.5.

Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Laeva kapten tagab vaatlejale juurdepääsu sidevahenditele ja pardal olevatele mis tahes dokumentidele, laeva püügitegevusega seotud dokumentidele, eelkõige püügipäevikule, töötlemispäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis seonduvad otseselt nende töökohustustega.

—

käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitegevust;

—

suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse;

—

arvestama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.

7.1.

Vaatleja pardalevõtmine toimub laevaomaniku valitud sadamas.

7.2.

Kümme päeva enne pardalevõtmist teatab laevaomanik või tema agent Madagaskarile vaatleja pardalevõtmise kuupäeva, kellaaja ja sadama. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud (sh majutus- ja söögikulud) pardalevõtmise sadamasse jõudmiseks.

7.3.

Kui vaatleja pardalevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajale järgneva 12 tunni jooksul kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune vaatleja pardale võtta. Laevaomanik võib sadamast lahkuda ja alustada püügitegevust.

7.4.

Kui vaatleja ei lähe pardalt maha Madagaskari sadamas, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud (sh majutus- ja söögikulud) tema tavapärasesse elukohta tagasi jõudmiseks.

7.5.

Kui laev ei ole kokkulepitud ajal eelnevalt kindlaksmääratud sadamas, et vaatlejat peale võtta, katab laevaomanik vaatleja sadamas ootamisega kaasnevad kulud (majutus, toit).

7.6.

Juhul kui laev kõnealusesse sadamasse ei ilmu, võib Madagaskar asjaomase laeva kalapüügiloa lõpetada ja kohaldada Madagaskari kehtivate õigusaktidega ette nähtud sanktsioone, v.a Madagaskari kalapüügiseirekeskuse teatatud vääramatu jõu korral. Viimatikirjeldatud juhul määrab laevaomanik koos Madagaskari ametiasutustega vaatleja pardalevõtuks uue kuupäeva ja laev ei tohi Magadaskari kalapüügipiirkonnas kuni vaatleja tegeliku pardalevõtmiseni kala püüda. Madagaskar teavitab ELi ja laevaomanikku viivitamata käesoleva punkti kohaldamisel võetud meetmetest.

8.1.

Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

8.2.

Vaatleja edastab igal laeva Madagaskari kalapüügipiirkonnas viibimise päeval raadio, faksi või e-posti teel oma vaatlusandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused ja mis tahes muud Madagaskari kalapüügiseirekeskuse nõutud andmed.

9.1.

Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten, viimasele jääb aruande koopia, Kui kapten keeldub vaatleja aruande allkirjastamisest, kirjutab ta aruandesse oma keeldumise põhjused märkusega „allkirjastamisest keeldumine”.

9.2.

Vaatleja esitab oma aruande Madagaskari kalapüügiseirekeskusele, kes edastab selle koopia ELile 15 tööpäeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumist.

1.

Kalapüügiluba omavate Euroopa Liidu laevade Madagaskari kalapüügipiirkonnas inspekteerimist merel ja sadamas, kai ääres või reidil teostavad kalanduskontrolli eest vastutavad Madagaskari laevad ja inspektorid.

2.

Enne pardaleminekut teavitavad Madagaskari inspektorid Euroopa Liidu kalalaeva kaptenit oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostavad kalandusinspektorid. Enne inspekteerimise alustamist peavad inspektorid esitama tõendi oma isiku, ameti ja inspekteerimisülesande kohta.

3.

Madagaskari inspektorid jäävad Euroopa Liidu kalalaevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

1.1.

Iga rikkumine, mille kalapüügiluba omav Euroopa Liidu laev on Madagaskari kalapüügipiirkonnas käesoleva lisa sätete kohaselt toime pannud ja mille kohta on esitatud rikkumisteade, on kantud ka inspekteerimisaruandesse.

1.2.

Kui ELi laev on Madagaskari kalapüügipiirkonnas rikkumise toime pannud, saadetakse rikkumise määratlus ja kapteni või kalandusettevõtja suhtes sellisel juhul kohaldatavad sanktsioonid vastavalt Madagaskari kehtivates õigusaktides sätestatud korrale otse laevaomanikule.

1.3.

Inspekteerimisaruande ja rikkumisteate koopia edastab Madagaskar ELile elektroonilisel teel 72 tunni jooksul.

1.4.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele kindlakstehtud rikkumise puhul.

2.1.

Kui rikkumine on kindlaks tehtud ja Madagaskari kehtivad õigusaktid seda rikkumise korral ette näevad, võib sundida eeskirju rikkunud Euroopa Liidu kalalaeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi ühte Madagaskari sadamasse.

2.2.

Madagaskar teatab ELile elektroonilisel teel 24 tunni jooksul Euroopa Liidu laeva mis tahes põhjusel peatamisest. Teates on esitatud peatamise ja/või kinnipidamise põhjused ning sellele on lisatud tõendusmaterjal kindlakstehtud rikkumise kohta.

2.3.

Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui Madagaskar on korraldanud ühe tööpäeva jooksul pärast laeva kinnipidamisest teatamist teavitava nõupidamise, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva kinnipidamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võivad osaleda laeva lipuriigi ja laevaomaniku esindaja.

3.1.

Täheldatud rikkumise eest kohaldatava sanktsiooni määrab Madagaskar kehtivate Madagaskari õigusaktide sätete kohaselt.

3.2.

Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud õigusmenetlus, tuleb enne selle alustamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, algatada Madagaskari ametiasutuste ja ELi laeva vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks sanktsioonide aeg ja tase. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt 72 tundi päeva pärast laeva kinnipidamisest teatamist.

3.3.

Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võib osaleda Euroopa Liidu kalalaeva lipuriigi esindaja.

4.1.

Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab rikkumisega seotud laeva omanik Madagaskari osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Madagaskar, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi toetusi. Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu.

4.2.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

4.3.

Madagaskar teavitab ELi kohtumenetluse tulemustest kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

2.1.

Kui Euroopa Liidu kalalaeva kapten märkab kalalaeva, kelle tegevuses esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke, võib ta koguda sellise vaatluse kohta võimalikult palju teavet.

2.2.

See teave saadetakse viivitamata ja samal ajal nii Madagaskari kalapüügiseirekeskusele kui ka vaatlust teostanud laeva lipuriigi pädevale ametiasutusele. Viimased edastavad teabe pärast selle saamist elektroonilisel teel Euroopa Komisjonile.

2.3.

EL edastab osutatud teabe Madagaskarile.

1.

Käesoleva protokolli raames tegutsevad Euroopa Liidu kalalaevade omanikud püüavad võtta Madagaskari kalapüügipiirkonnas toimuvaks püügireisiks pardale Madagaskari kodanikke või nende puudumisel AKV riikide kodanikke. Iga Euroopa Liidu kalalaeva pardale võetavate Madagaskari meremeeste arv on seinerite puhul vähemalt kaks ja õngejadalaevade mahutavusega üle 100 GT puhul vähemalt üks.

2.

Laevaomanikud, kes ei võta pardale Madagaskari meremehi punktis 1 osutatud arvu arvestades, maksavad pardale võtmata meremehe eest kindlaksmääratud summa, milleks on 20 eurot päevas.

3.

ELi kalalaevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) deklaratsiooni aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4.

Madagaskari meremeeste töölepingud, mille koopia antakse Madagaskari pädevatele ametiasutustele ja lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Nende töölepingutega tagatakse meremeestele Madagaskari kehtivate õigusaktide kohaselt nende suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

5.

Madagaskari meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajate ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Seejuures ei tohi kohalike meremeeste palgatingimused olla halvemad kui Madagaskaris kohaldatavad palgatingimused ning palgad ei tohi olla ILO standarditest madalamad.

6.

Eurooa Liidu kalalaeva kapteni poolt tööle võetud meremees peab end kavandatavale pardalemineku päevale eelneval päeval talle määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

7.

Kõik kulud seoses Madagaskari meremehe liikumisega pardalemineku sadamast pardalt mahatuleku sadamasse või vastupidi ning tema elukohta kannab laevaomanik.