1.   Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid.

2.   Enne meetmete võtmist esitab ta teisele lepinguosalisele 30 päeva jooksul kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

3.   Eriti pakilisel juhul võib võtta asjakohaseid meetmeid ilma eelneva konsulteerimiseta. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata teisele lepinguosalisele ja teise lepinguosalise taotlusel arutatakse neid omavahel. Nõupidamisi peetakse 30 päeva jooksul alates meetmetest teatamisest. Kui rahuldavat lahendust ei leita, võib asjaomane lepinguosaline kasutada vaidluste lahendamisega seotud korda.

4.   Lepinguosalised lepivad käesoleva lepingu õige tõlgendamise ja praktilise rakendamise huvides kokku, et lõikes 3 sisalduv mõiste “eriti pakilised juhud” tähendab lepingu olulist rikkumist ühe lepinguosalise poolt. Lepingu oluliseks rikkumiseks peetakse:

5.   Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asjakohased meetmed on meetmed, mis võetakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega, ning et nende meetmete valikul tuleb esmatähtsaks pidada selliseid meetmeid, mis kõige vähem häirivad käesoleva lepingu toimimist.

1.   Lepinguosaliste vahel seatakse sisse korrapärane poliitiline dialoog. See kaasneb nende koostööga ja aitab seda tugevdada, samuti on see abiks ühtekuuluvuse ja uute koostöövormide osas püsivate sidemete loomisel.

2.   Poliitiline dialoog ja koostöö peavad eelkõige:

3.   Poliitiline dialoog hõlmab kõiki küsimusi, mis pakuvad lepinguosalistele ühist huvi.

4.   Poliitiline dialoog toimub vajaduse korral, eriti:

5.   Lisaks eelmistes lõigetes sätestatud kahepoolsele poliitilisele dialoogile kasutavad lepinguosalised täielikult ära Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika riikide piirkondlikku poliitilist dialoogi ning aitavad sellele aktiivselt kaasa, eelkõige selleks, et edendada piirkonna püsivat rahu ja stabiilsust.

Lepinguosalised osalevad ka laiemas AKV/ELi raamistikus toimuvas poliitilises dialoogis, mis on ette nähtud ja sätestatud vastavate AKV/ELi lepingutega.

1.   Ühendus ja Lõuna-Aafrika lepivad kokku vabakaubanduspiirkonna loomises käesoleva lepingu sätete kohaselt ja järgides WTO sätteid.

2.   Vabakaubanduspiirkond luuakse üleminekuperioodi jooksul, mis kestab Lõuna-Aafrika poolel kõige rohkem 12 aastat ja ühenduse poolel kõige rohkem 10 aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.

3.   Vabakaubanduspiirkond hõlmab kaupade vaba liikumist kõigis sektorites. Käesolev leping hõlmab ka kaubanduse liberaliseerimist teenuste osas ja kapitali vaba liikumist.

1.   Iga toote puhul on tollimaksu baasmääraks, mille suhtes kohaldatakse käesolevas lepingus ette nähtud järjestikuseid vähendamisi, tollimaksumäär, mida tegelikult kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumise päeval.

2.   Ühendus ja Lõuna-Aafrika teatavad teineteisele lepinguosaliste vahel kokkulepitud rakendamiskeelu ja mittevastavate meetmete tühistamise kohustuse kohaselt oma vastavad tollimaksu baasmäärad ning I lisas sätestatud kokkulepitud erandid nendest põhimõtetest.

3.   Juhul kui tariifide tühistamise menetlus ei alga käesoleva lepingu jõustumisel (eriti II lisa 3., 4. ja 5. loetelus; III lisa 2., 3., 4. ja 6. loetelus; IV lisa 3., 4., 7. ja 8. loetelus; V lisas; VI lisa 2., 3. ja 5. loetelus ning VII lisas nimetatud toodete puhul), on tollimaks, mille suhtes käesolevas lepingus sätestatud järgnevaid vähendamisi kohaldatakse, kas käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu baasmäär või asjaomase tariifi tühistamise kava algkuupäeval erga omnes alusel kohaldatav tollimaks, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

1.   Lõuna-Aafrikast pärit muude kui II lisas nimetatud tööstustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

2.   Lõuna-Aafrikast pärit II lisa 1. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

3.   Lõuna-Aafrikast pärit II lisa 2. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

4.   Lõuna-Aafrikast pärit II lisa 3. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

Mitmete selles loetelus nimetatud toodete puhul algab tollimaksude kaotamine nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast. Nende toodete tollimaksude kaotamine toimub kolme võrdse aastase vähendamisena, mis viiakse lõpule kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.

Teatavate selle loetelus nimetatud terasetoodete puhul viiakse tariifide vähendamine läbi enamsoodustusrežiimi alusel, nii et aastaks 2004 on tollimaksumääraks null.

5.   Lõuna-Aafrikast pärit II lisa 4. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse kõige enam 10 aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.

Selles loetelus nimetatud autoosade puhul vähendatakse kohaldatavat tariifi alates käesoleva lepingu jõustumisest 50 % võrra.

Selle loetelu toodete puhul määratakse ühenduse täpsed tollimaksu baasmäärad ja tariifide kaotamise kava kindlaks 2000. aasta teisel poolaastal pärast seda, kui mõlemad lepinguosalised on uurinud ühendusest pärit III lisa 5. ja 6. loetelus nimetatud autoosade Lõuna-Aafrikasse importimise edasise liberaliseerimise võimalusi, pidades muu hulgas silmas Lõuna-Aafrika mootoritööstuse arenguprogrammi läbivaatamise tulemusi.

6.   Lõuna-Aafrikast pärit II lisa 5. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud vaadatakse läbi käesoleva lepingu viiendal kehtivusaastal, pidades silmas tariifide võimalikku kaotamist.

1.   Ühendusest pärit muude kui III lisas nimetatud tööstustoodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

2.   Ühendusest pärit III lisa 1. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

3.   Ühendusest pärit III lisa 2. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

4.   Ühendusest pärit III lisa 3. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

5.   Ühendusest pärit III lisa 4. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

6.   Ühendusest pärit III lisa 5. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt kõnealuses lisas esitatud graafikule.

7.   Ühendusest pärit III lisa 6. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud vaadatakse käesoleva lepingu toimimise jooksul korrapäraselt läbi, pidades silmas kaubanduse edasist liberaliseerimist.

Lõuna-Aafrika teatab ühendusele Lõuna-Aafrika mootoritööstuse arenguprogrammi läbivaatamise tulemustest. Ta esitab ettepanekud ühendusest pärit III lisa 5. ja 6. loetelus nimetatud autoosade Lõuna-Aafrikasse importimise edasise liberaliseerimise kohta. Lepinguosalised kaaluvad neid ettepanekuid ühiselt 2000. aasta teisel poolaastal.

1.   Lõuna-Aafrikast pärit muude kui IV lisas nimetatud põllumajandustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

2.   Lõuna-Aafrikast pärit IV lisa 1. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

3.   Lõuna-Aafrikast pärit IV lisa 2. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

4.   Lõuna-Aafrikast pärit IV lisa 3. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

Teatavate selles lisas osutatud toodete suhtes kohaldatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest kuni asjaomaste toodete tariifide järkjärgulise kaotamiseni kõnealuses lisas nimetatud tingimustel tollimaksuvaba kvooti.

5.   Lõuna-Aafrikast pärit IV lisa 4. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

Teatavate selles lisas osutatud toodete suhtes kohaldatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest kuni asjaomaste toodete tariifide järkjärgulise kaotamiseni kõnealuses lisas nimetatud tingimustel tollimaksuvaba kvooti.

6.   IV lisa 5. loetelus on nimetatud Lõuna-Aafrikast pärit töödeldud põllumajandustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud, mida kohaldatakse seal nimetatud tingimustel.

Koostöönõukogu võib otsustada:

7.   IV lisa 6. loetelus on nimetatud teatavate Lõuna-Aafrikast pärit töödeldud põllumajandustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad vähendatud tollimaksud, mida kohaldatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest selles lisas nimetatud tingimustel.

8.   Lõuna-Aafrikast pärit IV lisa 7. loetelus nimetatud toodete suhtes Euroopa Ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud vaadatakse käesoleva lepingu toimimise jooksul ühise põllumajanduspoliitika edasiste arengute põhjal korrapäraselt läbi.

9.   IV lisa 8. loetelus nimetatud toodete suhtes ei kohaldata tariifisoodustusi, kuna need tooted kuuluvad ELi kaitstud tootenimetuste alla.

10.   Lõuna-Aafrikast pärit V lisas nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavaid tariifisoodustusi kohaldatakse vastavalt kõnealuses lisas nimetatud tingimustele.

1.   Ühendusest pärit muude kui VI lisas nimetatud põllumajandustoodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

2.   Ühendusest pärit VI lisa 1. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

3.   Ühendusest pärit VI lisa 2. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

4.   Ühendusest pärit VI lisa 3. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:

Teatavate selles lisas osutatud toodete suhtes kohaldatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest kuni asjaomaste toodete tariifide järkjärgulise kaotamiseni kõnealuses lisas nimetatud tingimustel tollimaksuvaba kvooti.

5.   Ühendusest pärit VI lisa 4. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud vaadatakse käesoleva lepingu toimimise jooksul korrapäraselt läbi.

6.   Ühendusest pärit VII lisas loetletud kalatoodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt, paralleelselt vastavate tariifirubriikide tollimaksude kaotamisega ühenduse poolt.

1.   Kui Lõuna-Aafrika seda taotleb, arutab ühendus ettepanekuid, mis on seotud Lõuna-Aafrikasse imporditud põllumajandustoodete tariifide kaotamise kiirendatud ajakavaga, millega kaasneb kõigi Euroopa Ühendusest pärinevate samade toodete Lõuna-Aafrikasse eksportimisel antavate eksporditoetuste kaotamine.

2.   Kui ühendus vastab sellele taotlusele positiivselt, kohaldatakse tariifide kaotamise ja eksporditoetuste kaotamise uusi ajakavasid üheaegselt alates lepinguosaliste poolt kokku lepitud kuupäevast.

3.   Ühenduse negatiivse vastuse korral jätkatakse käesoleva lepingu tariifide kõrvaldamist käsitlevate sätete kohaldamist.

1.   Ühenduse ning Lõuna-Aafrika vahelises kaubanduses kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel koguselised impordi- või ekspordipiirangud ning samaväärse toimega meetmed.

2.   Ühenduse ja Lõuna-Aafrika vahelises kaubanduses ei kehtestata uusi koguselisi impordi- ega ekspordipiiranguid ega samaväärse toimega meetmeid.

3.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei rakendata ühenduse ja Lõuna-Aafrika vahelises kaubanduses uusi impordi- ega eksporditollimakse ega samaväärse toimega makse, samuti ei suurendata juba rakendatavaid impordi- ega eksporditollimakse ega samaväärse toimega makse.

1.   Lepinguosalised võivad koostöönõukogus oma vastava põllumajanduspoliitika strateegia ja teostusviiside üle korrapäraselt nõu pidada.

2.   Kui kumbki osapool peab oma vastava põllumajanduspoliitika teostamisel vajalikuks muuta käesolevas lepingus sätestatud korda, teatab ta sellest koostöönõukogule, kes teeb taotletud muudatuse kohta otsuse.

3.   Kui ühendus või Lõuna-Aafrika muudavad lõiget 2 kohaldades käesoleva lepinguga põllumajandustoodete osas ettenähtud korda, teeb ta koostöönõukogus kindlaksmääratavad kohandused, et säilitada teise lepinguosalise territooriumilt pärit impordi suhtes kehtivate soodustuste selline tase, mis on samaväärne käesolevas lepingus sätestatuga.

1.   Lepinguosalised hoiduvad kohaldamast riikliku maksustamise meetmeid või korda, mis otseselt või kaudselt annavad eelise ühe lepinguosalise territooriumilt pärinevatele toodetele ja tõrjuvad samasuguseid teise lepinguosalise territooriumilt pärinevaid tooteid.

2.   Emma-kumma lepinguosalise territooriumile eksporditud toodete puhul ei tohi kaudsete riigimaksude tagasimaksed ületada nendele toodetele otse või kaude kehtestatud kaudseid riigimakse.

1.   Käesolev leping ei välista ühe lepinguosalise ja kolmandate riikide vaheliste tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade ega muude kokkulepete säilitamist ega loomist, välja arvatud juhul, kui need mõjutavad käesolevas lepingus sätestatud õigusi ja kohustusi.

2.   Ühendus ja Lõuna-Aafrika peavad koostöönõukogus nõu selliste tolliliitude või vabakaubanduspiirkondade loomist või kohandamist käsitlevate lepingute ja vajaduse korral muude tähtsate küsimuste üle, mis on seotud nende vastava kaubanduspoliitikaga kolmandate riikide suhtes. Sel viisil peetakse nõu eelkõige siis, kui Euroopa Liiduga ühineb mõni kolmas riik, et tagada ühenduse ja Lõuna-Aafrika vastastikuste huvide arvessevõtmine.

1.   Mitte miski käesolevas lepingus ei piira ega mõjuta kumbagi lepinguosalist dumpinguvastaste või tasakaalustavate meetmete võtmisel vastavalt GATT 1994 VI artiklile, GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingule ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingule, mis on lisatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingule (Marrakechi lepingule).

2.   Enne lõplike dumpinguvastaste või tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist Lõuna-Aafrikast imporditud toodete suhtes võivad lepinguosalised kaaluda GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingus ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus ettenähtud konstruktiivsete kaitsevahendite kasutamise võimalust.

1.   Kui mis tahes toote import kasvab sellisel määral ja toimub sellistel tingimustel, mis tekitavad või võivad tekitada tõsist kahju samasuguste toodete või kõnealuste toodetega otseselt konkureerivate toodete kodumaistele tootjatele, võib ühendus või Lõuna-Aafrika, olenevalt olukorrast, võtta WTO asutamislepingule (Marrakechi lepingule) lisatud WTO kaitsemeetmete lepingus või põllumajanduslepingus ettenähtud tingimustel ja kooskõlas artiklis 26 sätestatud menetlustega asjakohased meetmed.

2.   Kui mis tahes toote import kasvab sellisel määral ja toimub sellistel tingimustel, mis tekitavad või võivad tekitada Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade majandusolukorra tõsist halvenemist, võib Euroopa Liit pärast alternatiivsete võimaluste uurimist võtta kooskõlas artiklis 26 sätestatud menetlustega erandkorras asjaomas(t)e piirkonna/piirkondadega piirduvaid järelevalve- või kaitsemeetmeid.

3.   Kui mis tahes toodet imporditakse sellistes kogustes ja sellistel tingimustel, mis tekitavad või võivad tekitada ühe või mitme Lõuna-Aafrika tolliliidu liikme majandusolukorra tõsist halvenemist, võib Lõuna-Aafrika pärast asjaomas(t)e riigiga/riikidega nõu pidamist ja pärast alternatiivsete võimaluste uurimist võtta kooskõlas artiklis 26 sätestatud menetlustega erandkorras järelevalve- või kaitsemeetmeid.

1.   Olenemata artikli 24 sätetest võib Lõuna-Aafrika võtta tollimaksude suurendamise või taaskehtestamise teel piiratud kestusega erandlikke meetmeid, mis moodustavad erandi artiklite 12 ja 15 sätetest.

2.   Sellised meetmed võivad olla seotud üksnes noorte tööstusharude või sektoritega, mis on suurtes raskustes, mille on tekitanud artiklites 12 ja 15 ettenähtud tollimaksude vähendamise tõttu toimunud ühendusest pärit impordi kasv, eriti kui need raskused põhjustavad olulisi sotsiaalseid probleeme.

3.   Nende meetmetega kehtestatud tollimaksud, mida Lõuna-Aafrikas kohaldatakse ühendusest pärit toodete suhtes, ei tohi ületada tollimaksu baasmäära ega kohaldatavat enamsoodustusrežiimi määra ega 20 % väärtuselist tollimaksu, olenevalt sellest, milline neist on väikseim, ning nendes säilitatakse ühendusest pärit toodete puhul soodustollimaksu element. Nende toodete impordi koguväärtus, mille suhtes rakendatakse kõnealuseid meetmeid, ei või ületada 10 % ühendusest pärit tööstustoodete koguimpordist viimase aasta jooksul, mille kohta on olemas statistilised andmed.

4.   Kõnealuseid meetmeid kohaldatakse kuni neli aastat. Nende meetmete kohaldamine lõpetatakse hiljemalt üleminekuaja lõppedes, mis kestab kõige enam 12 aastat. Erandkorras võib neid tähtaegasid koostöönõukogu otsusega pikendada.

5.   Neid meetmeid ei või kohaldada selliste toodete puhul, mille suhtes kõik tollimaksud ja koguselised piirangud ning samaväärse toimega maksud ja meetmed on kaotatud rohkem kui kolme aasta eest.

6.   Lõuna-Aafrika teavitab koostöönõukogu erandlikest meetmetest, mida ta kavatseb võtta, ning ühenduse taotlusel peetakse selliste meetmete osas enne nende kohaldamist sobiliku lahenduse leidmiseks nõu. Teade hõlmab kehtestatavate tollimaksude kehtestamise ja järgneva kaotamise kavandatavat ajakava.

7.   Kui 30 päeva jooksul pärast sellist teavitamist ei ole kavandatavate meetmete osas jõutud lõikes 6 osutatud kokkuleppele, võib Lõuna-Aafrika võtta asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks ja peab esitama koostöönõukogule käesoleva artikli alusel kehtestatud tollimaksude kaotamise lõpliku ajakava. Selles ajakavas nähakse ette kõnealuste tollimaksude järkjärguline kaotamine iga-aastaste võrdsete osadena, millega alustatakse hiljemalt ühe aasta möödumisel nende kehtestamisest. Koostöönõukogu võib otsustada teistsuguse ajakava kasuks.

1.   Juhul kui ühendus või Lõuna-Aafrika võtab seoses artiklis 24 osutatud raskustega kasutusele järelevalvemehhanismi, mille eesmärgiks on teabe kiire pakkumine kaubavoogude suundumuste kohta, teavitab ta sellest teist lepinguosalist ja alustab viimase taotluse korral temaga nõupidamisi.

2.   Artiklis 24 nimetatud juhtudel enne selles artiklis sätestatud meetmete võtmist või juhtudel, mille puhul kohaldatakse käesoleva artikli lõike 5 punkti b, esitab vastavalt kas ühendus või Lõuna-Aafrika koostöönõukogule võimalikult kiiresti kogu asjakohase teabe, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

3.   Meetmete valikul tuleb eelistada neid meetmeid, mis käesoleva lepingu toimimist kõige vähem häirivad, ning neid kohaldatakse üksnes sel määral, mis on vajalik tõsiste häirete vältimiseks või heastamiseks ja kohandamiste võimaldamiseks.

4.   Kaitsemeetmetest teatatakse viivitamata koostöönõukogule, kus neid korrapäraselt arutatakse, eelkõige selleks, et koostada ajakava nende kaotamiseks niipea, kui asjaolud võimaldavad.

5.   Eespool sätestatud lõigete rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

1.   Tunnistades teenuste kasvavat olulisust oma majanduse arengu jaoks, toonitavad lepinguosalised teenuskaubanduse üldlepingu (GATS), eelkõige selle enamsoodustusrežiimi põhimõtete ning samuti selle kohaldatavate protokollide ja neile lisatud kohustuste range järgimise tähtsust.

2.   GATSi kohaselt ei kehti kõnealune režiim:

3.   Lepinguosalised kinnitavad oma vastavaid telekommunikatsiooni baasteenuseid käsitlevaid kohustusi, mis on lisatud GATSi neljandale protokollile, ja finantsteenuseid käsitlevaid kohustusi, mis on lisatud viiendale protokollile.

1.   Lepinguosalised püüavad laiendada lepingu kohaldamisala lepinguosaliste-vahelise teenustega kauplemise edasiseks liberaliseerimiseks. Sellise laiendamise korral nähakse liberaliseerimismenetlusega ette lepinguosaliste-vahelise diskrimineerimise põhimõtteliselt täielik puudumine või kaotamine reguleeritud teenusesektorites ja see peaks hõlmama kõiki teenuste osutamise mooduseid, sealhulgas teenuste osutamist:

2.   Koostöönõukogu annab vajalikud soovitused lõikes 1 kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks.

3.   Neid soovitusi formuleerides võtab koostöönõukogu arvesse kummagi lepinguosalise GATSi järgsete kohustuste rakendamisel saadud kogemusi, eelkõige seoses V artikliga üldiselt ja eriti selle lõike 3 punktiga a, mis hõlmavad arengumaade osalemist liberaliseerimislepingutes.

4.   Koostöönõukogu kontrollib lõikes 1 sätestatud eesmärki esimest korda hiljemalt viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest.

1.   Lepinguosalised püüavad tõhusalt kohaldada põhimõtet, mis tagab ausal konkurentsil ja kaubanduslikel alustel toimuva piiramatu juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ja mereliiklusele.

2.   Lepinguosalised nõustuvad laiendama teineteise kodanikele ja ükskõik kumma lepinguosalise territooriumil registreeritud laevadele kaupade, reiside või mõlemate meretranspordi, sadamatele juurdepääsu, nende sadamate infrastruktuuri ja abiteenistuste kasutamise ning sellega seotud tasude, maksude ja tolliteenuste osas ning peale- ja mahalaadimisvahendite kasutamise võimaldamisel vähemalt sama soodsat kohtlemist, kui võimaldatakse enamsoodustusrežiimi alusel ja mis põhineb ausal konkurentsil ning kaubanduslikel tingimustel.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku meretranspordi, sealhulgas ühendvedude arutamise artikli 30 kontekstis, ilma et see piiraks kummagi lepinguosalise antud hetkel kehtivaid kodakondsusel põhinevaid piiranguid või kokkuleppeid, mis on järjepidevad lepinguosaliste GATSi lepingu järgsete õiguste ja kohustustega.

1.   Kui artikli 34 sätetest ei tulene teisiti, kohustuvad lepinguosalised võimaldama kõigi ühenduse ja Lõuna-Aafrika elanike vaheliste jooksvate maksete teostamist vabalt konverteeritavas vääringus.

2.   Lõuna-Aafrika võib võtta vajalikud meetmed tagamaks, et tema elanikud ei kasuta lõike 1 jooksvaid makseid liberaliseerivaid sätteid kapitali lubamatuks väljavooluks.

1.   Maksebilansi kapitalikonto kohaste tehingute puhul tagavad ühendus ja Lõuna-Aafrika alates käesoleva lepingu jõustumisest, et kehtivate õigusnormide kohaselt Lõuna-Aafrikas asutatud äriühingute otseinvesteeringutega seotud kapital saab vabalt liikuda ning neid investeeringuid ja nendest saadud kasumit saab muuta likviidseks või kodumaale tagasi toimetada.

2.   Lepinguosalised peavad teineteisega nõu, et hõlbustada kapitali liikumist ühenduse ning Lõuna-Aafrika vahel ja see lõpuks täielikult liberaliseerida.

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et kui komisjonil või Lõuna-Aafrika konkurentsiametil on põhjust uskuda, et teise asutuse territooriumil toimub artiklis 35 määratletud konkurentsivastane tegevus, mis märkimisväärselt mõjutab lepinguosaliste olulisi huve, võib ta paluda teise lepinguosalise konkurentsiasutusel võtta kõnealuse asutuse konkurentsieeskirjade põhjal asjakohaseid heastavaid meetmeid.

2.   Selline palve ei piira palve esitanud asutuse konkurentsiseaduste kohast tegevust, mida võib lugeda vajalikuks, ega takista ühelgi viisil palve saanud asutuse otsuste tegemise volitusi ega sõltumatust.

3.   Ilma et see piiraks tema vastavaid ülesandeid, õigusi, kohustusi ja sõltumatust kaalub sellise palve saanud konkurentsiasutus palve esitanud asutuse väljendatud seisukohti ja esitatud dokumente ja võtab neid hoolikalt arvesse ning eelkõige pöörab tähelepanu kõnealuse konkurentsivastase tegevuse laadile, sellega seotud ettevõtjale või ettevõtjatele ja väidetavale kannatanud lepinguosalise olulistele huvidele avaldatud kahjulikule mõjule.

4.   Kui komisjon või Lõuna-Aafrika konkurentsiamet otsustab viia läbi uurimise või kavatseb võtta meetmeid, mis võivad teise lepinguosalise huve oluliselt mõjutada, peavad lepinguosalised ühe lepinguosalise taotlusel nõu pidama ning mõlemad üritavad leida vastastikku rahuldavat lahendust, pidades silmas oma vastavaid olulisi huve ning võttes arvesse teineteise seadusi, suveräänsust, vastavate konkurentsiasutuste sõltumatust ja viisakusega seotud kaalutlusi.

1.   Kuivõrd see võib mõjutada ühenduse ja Lõuna-Aafrika vahelist kaubandust, on riigiabi, mis eelistab teatavaid ettevõtteid või teatavate toodete toodangut, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi ja mis ei toeta kummagi lepinguosalise konkreetset avaliku poliitika eesmärki või eesmärke, käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise seisukohalt sobimatu.

2.   Lepinguosalised nõustuvad, et nende huvides on tagada riigiabi andmine õiglasel, erapooletul ja läbipaistval viisil.

1.   Kui ühendus või Lõuna-Aafrika leiab, et teatav teguviis ei ole artikli 41 tingimustega kokkusobiv ning et selline teguviis tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju teise lepinguosalise huvidele või tema kodumaisele tööstusele, nõustuvad lepinguosalised juhul, kui seda teguviisi olemasolevate eeskirjade ja menetluste kohaselt piisavalt ei käsitleta, pidama nõu vastastikku rahuldava lahenduse leidmiseks. Sellised nõupidamised ei piira lepinguosaliste õigusi ega kohustusi nende vastavate seaduste ja rahvusvaheliste kohustuste alusel.

2.   Kumbki lepinguosaline võib paluda koostöönõukogul sellise nõupidamise käigus uurida lepinguosaliste avaliku poliitika eesmärke, mis õigustavad artiklis 41 osutatud riigiabi andmist.

1.   Artikli 41 rakenduseeskirjade ja -korra puudumisel kohaldatakse riigiabi või subsiidiumide suhtes 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI ja XVI artiklit ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingut.

2.   Koostöönõukogu vaatab kõnealustes küsimustes toimunud arengud korrapäraselt läbi. Eriti jätkab ta koostöö ja mõistmise arendamist kummagi lepinguosalise poolt seoses artikli 41 toimimisega võetud meetmete osas.

1.   Lepinguosalised lepivad kokku koostöö tegemises, et tagada lepinguosaliste hankelepingute juurdepääsu reguleerimine õiglase, erapooletu ja läbipaistva süsteemiga.

2.   Koostöönõukogu vaatab kõnealuses küsimuses toimunud arengud korrapäraselt läbi.

1.   Lepinguosalised tagavad intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste piisava ja tõhusa kaitse kooskõlas kõige rangemate rahvusvaheliste standarditega. Lepinguosalised kohaldavad 1. jaanuari 1996. aasta WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut ja kohustuvad parandama kõnealuse lepingu kohaselt pakutavat kaitset, kui see on asjakohane.

2.   Kui intellektuaalomandi kaitse valdkonnas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, peetakse emma-kumma lepinguosalise taotlusel viivitamata nõu, et jõuda vastastikku rahuldavate lahendusteni.

3.   Ühendus ja selle liikmesriigid kinnitavad, et nad omistavad suurt tähtsust kohustustele, mis tulenevad:

4.   Ilma et see piiraks WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingust tulenevaid kohustusi võib Lõuna-Aafrika positiivselt kaaluda lõikes 3 nimetatud mitmepoolsete konventsioonidega ühinemist.

5.   Lepinguosalised kinnitavad, et nad omistavad suurt tähtsust järgmistele dokumentidele:

6.   Käesoleva artikli rakendamise hõlbustamiseks võib ühendus anda taotluse korral ning vastastikku kokkulepitud tingimustel Lõuna-Aafrikale tehnilist abi muu hulgas intellektuaalomandi õiguste kaitset ja jõustamist käsitlevate seaduste ja määruste koostamisel, selliste õiguste kuritarvitamise vältimisel ning kodumaiste ametite ja muude jõustamise ja kaitsega seotud asutuste loomisel ning tugevdamisel, sealhulgas töötajate väljaõppe kaudu.

7.   Lepinguosalised lepivad kokku, et lepingu kohaldamisel hõlmab intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand eelkõige autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi, kasulike mudelite, patentide, sealhulgas biotehniliste leiutiste, tööstusdisainilahenduste, geograafiliste tähiste, sealhulgas päritolunimetuste, kaubamärkide ja teenindusmärkide ning mikrolülituste topoloogiaga seotud õigusi, samuti andmebaaside õiguskaitset ja kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10a, ja avalikustamata oskusteabe kaitset.

1.   Lepinguosalised soodustavad ja hõlbustavad oma tolliteenistuste vahelist koostööd, et tagada kaubandust käsitlevate sätete järgimine ja aus kaubandus. Koostöö hõlmab muu hulgas teabe vahetamist ja koolituskavasid.

2.   Ilma et see piiraks muid käesoleva lepingu, eriti selle artikli 90 kohaselt ettenähtud koostöövorme, pakuvad lepinguosaliste haldusasutused üksteisele vastavalt käesoleva lepingu 2. protokolli sätetele vastastikust abi.

1.   Lepinguosalised kohustuvad arendama, mitmekesistama ja suurendama omavahelist kaubandust ning parandama Lõuna-Aafrika tootmise konkurentsivõimet kodumaistel, piirkondlikel ja rahvusvahelistel turgudel.

2.   Kaubanduse arendamise vallas tehtava koostöö puhul keskendutakse eriti järgmisele:

1.   Lepinguosalised lepivad kokku koostöö tegemises side- ja infotehnoloogia valdkonnas, mida nad peavad kaasaegase ühiskonna võtmesektoriteks ning mis on majandusliku ja sotsiaalse arengu ning infoühiskonna arengu seisukohast kriitilise tähtsusega. Selles kontekstis hõlmab side posti, ringhäälingut, telekommunikatsiooni ja infotehnoloogiat. Koostöö eesmärgid on:

2.   Muu hulgas hõlmab koostöö järgmist:

1.   Selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on:

2.   Koostöö eesmärk on eriti:

1.   Selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on muu hulgas:

2.   Koostöö hõlmab Lõuna-Aafrika tegevust Lõuna-Aafrika Arenguühenduse mäetööde kooskõlastamise üksuse raames.

1.   Selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on:

2.   Koostöös keskendutakse eriti järgmisele:

1.   Lepinguosalised teevad koostööd eesmärgiga tugevdada konkurentsivõimelise turisminduse arengut. Selles valdkonnas lepivad lepinguosalised kokku eriti järgmises:

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et turismi valdkonnas põhineb koostöö muu hulgas järgmistel suunistel:

1.   Selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on soodustada Lõuna-Aafrika maapiirkondade terviklikku, ühtlast ja säästvat arengut. Eelkõige on koostöö sihiks:

2.   Koostöö toimub muu hulgas oskusteabe edastamise, ühisettevõtete loomise ja võimekuse tõstmise programmide kaudu.

1.   Ühenduse ja Lõuna-Aafrika vaheline arengukoostöö toimub poliitilise dialoogi ja partnerluse kontekstis ning see toetab siseriiklike asutuste teostatavat poliitikat ja reforme.

2.   Eriti aitab arengukoostöö kaasa Lõuna-Aafrika tasakaalustatud ja säästvale majanduslikule ning sotsiaalsele arengule ja tema lülitumisele maailmamajandusse ning inimõiguste poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi tahke ning põhiõigusi austava demokraatliku ühiskonna ja õigusriigi aluste tugevdamisele.

3.   Selles valdkonnas on prioriteediks sellise tegevuse toetamine, mis aitab võidelda vaesuse vastu.

1.   Arengukoostöö valdkonnad käsitlevad peamiselt järgmist:

2.   Edendatakse dialoogi ja partnerlust riigiasutuste ja valitsusväliste arengupartnerite ja asjaosaliste vahel.

3.   Programmidega keskendutakse eelnevalt ebasoodsas olukorras olnud kogukondade põhivajadustele ning need kajastavad arengu neid dimensioone, mis on seotud sugupoolte ja keskkonnakaitsega.

1.   Artiklis 66 nimetatud koostöö raames toimuvateks ettevõtmisteks võib kasutada vahendeid, mis hõlmavad eelkõige uuringuid, tehnilist abi, koolitust ja muid teenuseid, tarneid ja töid, samuti hindamis-, järelevalve- ja auditeerimistoiminguid.

2.   Ühendusepoolne rahastamine, mis sõltuvalt ettevõtmise vajadustest ja laadist on kohalikus või välisvääringus, võib hõlmata järgmist:

3.   Artiklis 67 määratletud partneritelt nõutakse põhimõtteliselt panust iga koostöö raames toimuva ettevõtmise rahastamisse. Selle panuse laadi ja summat kohandatakse vastavalt partneri võimalustele ja ettevõtmise laadile.

4.   Võib otsida võimalusi järjepidevuse ja vastastikuse täiendamise saavutamiseks teiste rahastajate, eriti Euroopa Liidu liikmesriikidega.

5.   Mõlemad lepinguosalised võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et ühenduse seotus käesoleva lepingu alusel tehtavas arengukoostöös tehakse avalikkusele teatavaks.

1.   Ühenduse ja Lõuna-Aafrika valitsuse vaheliste tihedate kontaktide kontekstis ning Euroopa Investeerimispanga toetusel teostatakse mitmeaastast suunavat programmitööd, mis põhineb artiklis 66 esitatud prioriteetidest tuletatud konkreetsetel eesmärkidel ning milles viidatakse arengukoostöö ettevalmistamise, rakendamise ja järelevalve moodustele ning nendest tulenevatele ettevõtmistele võrdlusperioodi jooksul. Programmitööga seotud arutelude tulemused tuuakse ära mitmeaastases suunavas programmis, millele mõlemad lepinguosalised alla kirjutavad.

2.   Mitmeaastasele suunavale programmile lisatakse tegevuste üksikasjalikud menetlused ning arengukoostöö rakendamise ja järelevalve sätted.

1.   Arengutegevuse määratlemise ja ettevalmistamise eest vastutab artiklis 80 määratletud Lõuna-Aafrika valitsuse riiklik eelarvevahendite käsutaja või mis tahes muu artiklis 67 määratletud tingimustele vastav abisaaja.

2.   Ühendusepoolseks rahastamiseks esitatud projektide või programmide toimikud peavad sisaldama kogu hindamiseks vajalikku teavet. Riiklik eelarvevahendite käsutaja või muud tingimustele vastavad abisaajad esitavad sellised toimikud ametlikult delegatsiooni juhile.

3.   Arengutegevuse hindamist teostavad riiklik eelarvevahendite käsutaja ja/või muud tingimustele vastavad abisaajad ning ühendus ühiselt.

1.   Hindamise tulemustest esitab delegatsiooni juht kokkuvõtte rahastamisettepanekus, mis on koostatud tihedas koostöös riikliku eelarvevahendite käsutaja ja/või muude tingimustele vastavate abisaajatega.

2.   Komisjon vormistab rahastamisettepaneku lõplikult ja edastab selle ühenduse otsuseid tegevale organile.

1.   Iga ühenduse poolt heakskiidetud projekt või programm kaetakse:

2.   Kõigis rahastamislepingutes või -kokkulepetes nähakse ette komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja kohapealsed kontrollid.

1.   Pakkumismenetlustes osalemine ja lepingute sõlmimine on võrdsetel tingimustel avatud kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide, Lõuna-Aafrika ning AKV riikide füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Osalemist võib piisavalt põhjendatud juhtudel ja parima tasuvussuhte saavutamiseks laiendada teiste arenguriikide arvel.

2.   Tarned peavad pärinema liikmesriikidest, Lõuna-Aafrikast või AKV riikidest. Piisavalt põhjendatud erijuhtudel võivad tarned pärineda muudest riikidest.

1.   Ehitustöö-, tarne- ja teenuslepingud koostab, nende osas peab läbirääkimisi ja need sõlmib tingimustele vastav abisaaja kokkuleppel ja koostöös komisjoniga.

2.   Tingimustele vastav abisaaja võib paluda, et komisjon koostaks teenuslepinguid, peaks nende osas läbirääkimisi ja sõlmiks neid tema nimel kas otse või oma asjakohase asutuse kaudu.

1.   Lõuna-Aafrika valitsus kohaldab kõigi ühenduse rahastatud lepingute suhtes täielikku vabastust fiskaalsetest ja tollimaksudest ja/või samasuguse toimega maksudest või tasudest.

2.   Lõikes 1 osutatud kokkulepete üksikasjad määratakse kindlaks Lõuna-Aafrika valitsuse ja komisjoni vahelise kirjavahetuse teel.

1.   Lõuna-Aafrika valitsus määrab riikliku eelarvevahendite käsutaja, kes esindab teda kõigis komisjoni rahastatud projektidega seotud ettevõtmistes, mille suhtes kehtib Lõuna-Aafrika ja ühenduse vaheline rahastamisleping. Samuti määratakse makseasutus.

2.   Juhtiva eelarvevahendite käsutaja ning riikliku eelarvevahendite käsutaja ja makseasutuse kohustused ja ülesanded määratakse kindlaks Lõuna-Aafrika valitsuse ja komisjoni vahel vahetatud dokumentides vastavalt sooduslepingute suhtes kohaldatavate komisjoni finantsmääruste sätetele.

1.   Komisjoni esindab Lõuna-Aafrikas delegatsiooni juht, kes tagab koos riikliku eelarvevahendite käsutajaga finantsalase ja tehnilise koostöö rakendamise, järelevalve ja järelmeetmed kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete ning käesoleva lepingu sätetega. Eelkõige antakse delegatsiooni juhile volitused projektide ja programmide ettevalmistamise, hindamise ja elluviimise hõlbustamiseks ning kiirendamiseks.

2.   Lõuna-Aafrika valitsus annab delegatsiooni juhile ning komisjoni määratud ametnikele Lõuna-Aafrikas privileegid ja immuniteedid vastavalt 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile.

3.   Riikliku eelarvevahendite käsutaja ning delegatsiooni juhi ülesannete ja kohustuste kindlaksmääramisel püüavad lepinguosalised tagada võimalikult suures ulatuses projektide ja programmide kohalikku juhtimist, samuti järjepidevuse ja terviklikkuse teistes AKV riikides kohaldatavate tavadega.

1.   Järelevalve ja hindamise eesmärk on arendustegevuse (ettevalmistuse, rakendamise ja järgneva toimimise) korrapärane väline hindamine, et parandada käimasoleva ja tulevase tegevuse tõhusust. Seda tööd teevad Lõuna-Aafrika ja ühendus ühiselt.

2.   Koostöö järelevalvet ja hindamist teostavad Lõuna-Aafrika ja ühendus ühiselt. Läbi võib viia iga-aastaseid nõupidamisi, et hinnata arengut ning leppida kokku meetmetes mitmeaastase suunava programmi kohandamiseks ja selle rakendamise parandamiseks ning valmistada ette tulevast tegevust.

1.   Lepinguosalised teevad koostööd, et püüelda säästva arengu poole taastumatute loodusvarade ratsionaalse kasutamise ja taastuvate loodusvarade säästva kasutamise kaudu, soodustades keskkonnakaitset, selle olukorra halvenemise takistamist ja saastamise reguleerimist. Lepinguosaliste eesmärgiks on püüda parandada oma keskkonna kvaliteeti ja teha koostööd ülemaailmsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks.

2.   Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu võimekuse arendamisele keskkonnakorralduse valdkonnas. Keskkonnakaitse prioriteetide kindlaksmääramise osas peetakse dialoogi. Vaadatakse läbi Lõuna-Aafrika eelneva poliitika mõju keskkonna seisundile ning sellega tegeletakse võimaluste piires.

3.   Koostöösuhe hõlmab muu hulgas küsimusi, mis on seotud linnade arengu ja maa kasutamisega põllumajanduslikel ja muudel eesmärkidel; kõrbestumisega; jäätmekäitluse, sealhulgas tuuma- ja ohtlikejäätmete käitlemisega; ohtlike kemikaalide haldamisega; bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise ja säästva kasutamisega; metsavarude säästva haldamisega; veekvaliteedi kontrollimisega; tööstuslikest ja muudest allikatest pärit saastuse kontrollimisega; rannikualade ja mere reostuse ning kalavarude majandamisega; vee ärakande kompleksse haldamise, sealhulgasrahvusvaheliste vesikondade haldamisega; vee nõudluse haldamisega ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega seotud probleemidega.

1.   Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd kultuuri valdkonnas, et soodustada põhjalikke teadmisi Lõuna-Aafrika ja Euroopa Liidu kultuurilise mitmekesisuse kohta ning nende paremat mõistmist. Lepinguosalised kõrvaldavad kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö teel olevad takistused ning ergutavad teadlikkust eri kultuuridesse kuuluvate inimeste vastastikusest sõltuvusest. Nad edendavad Lõuna-Aafrika ja Euroopa Liidu elanike osalemist kultuuri vastastikusel rikastamisel.

2.   Kultuurialaste kontaktide eesmärk on kultuuripärandi kaitsmine ja edendamine ning kultuurivaldkonnaga seotud kaupade ja teenuste tootmine ning levitamine. Kultuurikontaktide hõlbustamiseks kasutatakse võimalikult ulatuslikult ära riiklikke, piirkondlikke ja piirkondadevahelisi massiteabevahendeid, soodustades samas autoriõiguse ja sellega seotud õiguste austamist.

3.   Lepinguosalised teevad koostööd kultuurisündmuste ning Lõuna-Aafrika ja Euroopa Liidu asutuste ja liitude vaheliste kultuurivahetuste vallas.

1.   Lepinguosalised alustavad dialoogi sotsiaalküsimustes tehtava koostöö vallas. See hõlmab muu hulgas küsimusi, mis on seotud apartheidi-järgse ühiskonna sotsiaalsete probleemide, vaesuse leevendamise, tööpuuduse, sugudevahelise võrdsuse, naiste vastu suunatud vägivalla, laste õiguste, töösuhete, rahvatervise, tööohutuse ja rahvastikuga.

2.   Lepinguosalised leiavad, et majandusarenguga peab kaasnema sotsiaalne areng. Nad tunnistavad kohustust tagada põhilised sotsiaalsed õigused, mille konkreetseks eesmärgiks on töötajate ühinemisvabadus, õigus pidada kollektiivseid läbirääkimisi, sunniviisilise töö kaotamine, tööhõive ja ametikohtade osas toimuva diskrimineerimise lõpetamine ning laste töö tõhus kaotamine. Nende õiguste arendamisel kasutatakse võrdlusena ILO kehtivaid standardeid.

1.   Lepinguosalised teevad koostööd, et tõsta Lõuna-Aafrika inimressursside taset kõigi käesoleva lepinguga reguleeritud valdkondades. Koostöö eesmärk on tugevdada institutsioonide võimekust valitsuse peamistes inimressursside arendamise valdkondades, pöörates erilist tähelepanu kõige ebasoodsamas olukorras olevatele rahvastiku osadele.

2.   Avaliku ja erasektori kõrgemate ametnike kutseoskuste arendamiseks tihendavad lepinguosalised koostööd hariduse ja kutseõppe alal ning haridusasutuste ja ettevõtjate vahel. Erilist tähelepanu pööratakse Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika erialaasutuste vaheliste püsivate sidemete loomise soodustamisele, et tugevdada kogemuste ja tehniliste ressursside vahetamist ning ühiskasutust.

3.   Lepinguosalised õhutavad teabevahetust, et soodustada koostööd asjakohaste asutuste antud kraadide ja diplomite tunnustamise vallas.

4.   Lepinguosalised õhutavad kõrgkoolide, näiteks ülikoolide vahelisi sidemeid ja koostööd.

1.   Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada isikuandmete töötlemise kaitstuse taset, võttes arvesse rahvusvahelisi standardeid.

2.   Isikuandmete kaitsel tehtav koostöö võib hõlmata tehnilist abi teabe ja ekspertide vahetamise ning ühisprogrammide ja -projektide loomise kaudu.

3.   Koostöönõukogu vaatab selles küsimuses toimunud arengud korrapäraselt läbi.

1.   Lepinguosalised teevad koostööd rahvastiku vaimse ja füüsilise tervise parandamiseks, edendades tervishoidu ja vältides haigusi.

2.   Rahvatervise valdkonnas teevad lepinguosalised koostööd, jagades teadmisi ja kogemusi programmide kohta, mille abil muu hulgas levitatakse teavet, parandatakse rahvatervise valdkonna spetsialistide haridust ja väljaõpet, teostatakse haiguste seiret ja töötatakse välja tervishoiu infosüsteem, vähendatakse elustiiliga seotud haiguste ohtu ning ennetatakse ja kontrollitakse HIVi/AIDSi ning muid nakkushaigusi.

3.   Tööohutuse ja -tervishoiu osas hõlmab koostöö teabe vahetamist seadusandlike ja muude meetmete kohta, mis on ette nähtud õnnetuste, töötamisega seotud haiguste ja töötamisega seotud terviseriskide vältimiseks.

4.   Farmaatsia valdkonnas võib koostöö hõlmata toetust ravimite hindamisel ja registreerimisel.

1.   Lepinguosalised lepivad kokku koostöönõukogu moodustamises, mis täidab järgmisi ülesandeid:

2.   Koostöönõukogu istungitel osalejate, nende sageduse, päevakorra ja asukoha osas lepitakse kokku lepinguosaliste-vaheliste nõupidamiste käigus.

3.   Eespool nimetatud koostöönõukogu on volitatud tegema otsuseid kõigi käesoleva lepinguga reguleeritud küsimuste osas.

4.   Lepinguosalised lepivad kokku käesoleva lepinguga reguleeritud erinevates valdkondades korrapäraste kontaktide õhutamises ja hõlbustamises oma parlamentide vahel.

5.   Samuti õhutavad lepinguosalised kontakte muude samalaadsete asjakohaste Lõuna-Aafrika ja Euroopa Liidu institutsioonide, nagu näiteks Euroopa Ühenduse majandus- ja sotsiaalkomitee ning Lõuna-Aafrika riikliku majandusarengu- ja töönõukogu (NEDLAC) vahel.

1.   Käesoleva lepingu sätete kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ega ühtegi selle lepingu põhjal sõlmitavat kokkulepet ei kohaldata maksusoodustuste suhtes, mida Lõuna-Aafrika ja Euroopa Liidu liikmesriigid annavad või võivad edaspidi anda topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete või siseriikliku maksuõiguse alusel.

2.   Mitte midagi käesolevas lepingus ega selle alusel sõlmitud kokkulepetes ei tõlgendata nii, nagu takistaks see võtmast või rakendamast meetmeid, mille eesmärk on vältida või takistada topeltmaksustamise vältimise lepingute maksusätete ja muude maksukokkulepete või siseriikliku maksuõiguse kohastest maksudest kõrvalehoidumist.

3.   Mitte midagi käesolevas lepingus ega selle alusel sõlmitud kokkulepetes ei tõlgendata nii, nagu takistaks see Euroopa Liidu liikmesriike ega Lõuna-Aafrikat eristamast oma maksuõiguse asjakohaste sätete kohaldamisel maksumaksjaid, kes ei ole ühesuguses olukorras, eeskätt oma elu- või asukoha poolest või selle koha poolest, kuhu nad oma kapitali on investeerinud.

1.   Kumbki lepinguosaline võib suunata koostöönõukogule vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega.

2.   Koostöönõukogu võib kõik vaidlused lahendada otsusega.

3.   Kumbki lepinguosaline on kohustatud võtma meetmeid lõikes 2 osutatud otsuse täitmiseks.

4.   Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada lõike 2 kohaselt, võib ükskõik kumb lepinguosaline teatada teisele vahekohtuniku määramisest; seejärel peab teine lepinguosaline määrama teise vahekohtuniku kahe kuu jooksul esimese vahekohtuniku määramisest.

5.   Koostöönõukogu määrab kolmanda vahekohtuniku kuue kuu jooksul teise vahekohtuniku määramisest.

6.   Vahekohtunike otsused võetakse vastu häälteenamusega kaheteistkümne kuu jooksul.

7.   Mõlemad vaidlusosalised peavad võtma vahekohtunike otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid.

8.   Koostöönõukogu seab sisse vahekohtumenetluse töökorralduse.

9.   Käesoleva lepingu II ja III jaotise alusel tekkivate vaidluste puhul kohaldatakse järgmist korda:

10.   Ilma et see piiraks nende õigust kasutada WTO vaidluste lahendamise menetlusi püüavad ühendus ja Lõuna-Aafrika lahendada käesoleva lepingu II või III jaotisest tulenevate konkreetsete kohustustega seotud vaidlusi käesoleva lepingu konkreetseid vaidluste lahendamise sätteid kasutades. Käesoleva lepingu alusel kehtestatud vahekohtumenetluse käigus ei käsitleta küsimusi, mis on seotud kummagi lepinguosalise WTO liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku selliste küsimuste suunamises vahekohtule.

1.   Lepinguosaline, kes soovib käesolevat lepingut muuta, võib esitada oma muudatusettepanekud koos kavandatava muudatuse põhjendusega koostöönõukogule arutamiseks ja vastava otsuse tegemiseks.

2.   Kui üks lepinguosaline leiab, et kavandatav ettepanek võib avaldada kahjulikku mõju tema käesoleva lepinguga seotud õigustele, võib ta esitada koostöönõukogule arutamiseks ja vastava otsuse tegemiseks ettepaneku lepingusse kompenseerivate täpsustuste tegemiseks.