This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document DD_2004_11_057_ET_TOC
Euroopa Liidu Teataja
Erivaljaanne 2004
11.Välissuhted
Koïde 57
Euroopa Liidu Teataja
Erivaljaanne 2004
11.Välissuhted
Koïde 57
4.12.1999 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 311/3 |
ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT LÕUNA-AAFRIKA VABARIIGI VAHELINE KAUBANDUS-, ARENGU- JA KOOSTÖÖLEPING (1)
BELGIA KUNINGRIIK,
TAANI KUNINGRIIK,
SAKSAMAA LIITVABARIIK,
KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK,
PRANTSUSE VABARIIK,
IIRIMAA,
ITAALIA VABARIIK,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,
MADALMAADE KUNINGRIIK,
AUSTRIA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK,
SOOME VABARIIK,
ROOTSI KUNINGRIIK,
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,
kes on EUROOPA ÜHENDUSE asutamislepingu lepinguosalised,
edaspidi “liikmesriigid”, ja
EUROOPA ÜHENDUS (edaspidi “ühendus”)
ühelt poolt ning
LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK (edaspidi “Lõuna-Aafrika”)
teiselt poolt,
edaspidi “lepinguosalised”,
VÕTTES ARVESSE ühenduse ja selle liikmesriikide ning Lõuna-Aafrika vaheliste traditsiooniliste sidemete tähtsust ja lepinguosaliste ühiseid väärtusi;
VÕTTES ARVESSE, et ühendus, selle liikmesriigid ja Lõuna-Aafrika soovivad neid sidemeid tugevdada ning panna aluse võrdväärsel vastastikusel kohtlemisel, partnerlusel ja ühisel arengul põhinevatele tihedatele ning kestvatele suhetele;
TUNNUSTADES lõuna-aafriklaste ajaloolisi saavutusi apartheidisüsteemi lõpetamisel ning uue, õigusriigil, inimõigustel ja demokraatial põhineva poliitilise korra ülesehitamisel;
TUNNUSTADES ühenduse ja liikmesriikide poliitilist ning rahalist toetust sellele poliitilise muutuse ja ülemineku protsessile Lõuna-Aafrikas;
MEENUTADES lepinguosaliste kindlat pühendumust Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtetele ning inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud demokraatlikele põhimõtetele ja põhilistele inimõigustele;
PIDADES SILMAS Lõuna-Aafrika ja Euroopa Ühenduse vahelist koostöölepingut, millele kirjutati alla 10. oktoobril 1994;
MEENUTADES lepinguosaliste soovi luua Lõuna-Aafrika ja AKV-EÜ Lomé konventsiooni riikide vahel võimalikult tihedad sidemed, mida kajastab ka Lõuna-Aafrika ühinemist neljanda AKV-EÜ Lomé konventsiooniga reguleeriv 24. aprillil 1997 allkirjastatud protokoll, mida on muudetud Mauritiusel 4. novembril 1995 allkirjastatud lepinguga;
VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste õigusi ja kohustusi seoses nende Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks olemisega, vajadust aidata kaasa Uruguay vooru tulemuste rakendamisele ja mõlema lepinguosalise poolt selles osas juba võetud meetmeid;
MEENUTADES tähtsust, mida lepinguosalised omistavad rahvusvahelist kaubandust reguleerivatele põhimõtetele ja eeskirjadele, ning vajadust kohaldada neid läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt;
KINNITADES, et ühendus ja liikmesriigid toetavad ning õhutavad praegu Lõuna-Aafrikas toimuvat kaubanduse liberaliseerimise ja majandusliku ümberkorraldamise protsessi;
TUNNUSTADES Lõuna-Aafrika valitsuse jõupingutusi lõuna-aafriklaste majandusliku ja sotsiaalse arengu tagamiseks;
TOONITADES, et nii Euroopa Ühenduse kui ka Lõuna-Aafrika jaoks on oluline Lõuna-Aafrika rekonstruktsiooni- ja arenguprogrammi edukas rakendamine;
KINNITADES, et lepinguosalised on pühendunud Lõuna-Aafrika riikide vahelise koostöö ja majandusintegratsiooni soodustamisele ning nende riikide vahelise kaubanduse liberaliseerimise õhutamisele;
PIDADES SILMAS lepinguosaliste kohustust tagada, et nende vastastikused kokkulepped ei takistaks Lõuna-Aafrikat ja nelja AKV riiki ühendava Lõuna-Aafrika tolliliidu rekonstrueerimise protsessi;
RÕHUTADES tähtsust, mida lepinguosalised omistavad Kairos 1994. aastal peetud rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi, 1995. aasta märtsis Kopenhaagenis peetud sotsiaalse arengu ülemaailmse tippkohumise ning 1995. aastal Pekingis peetud neljanda naiste maailmakonverentsi lõppdeklaratsioonis sätestatud väärtustele ja põhimõtetele;
KINNITADES VEEL KORD lepinguosaliste pühendumust majandus- ja sotsiaalarengule ning töötajate põhiõiguste austamisele, eriti propageerides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) asjakohaseid konventsioone, mis käsitlevad sellised küsimusi nagu ühinemisvabadus, kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ja mittediskrimineerimine ning sunniviisilise töö ja laste töö kaotamine;
MEENUTADES ühist huvi pakkuvaid küsimusi käsitleva korralise poliitilise dialoogi alustamise tähtsust kahepoolses ja mitmepoolses kontekstis,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
I JAOTIS
ÜLDEESMÄRGID JA -PÕHIMÕTTED NING POLIITILINE DIALOOG
Artikkel 1
Eesmärgid
Käesoleva lepingu eesmärgid on:
a) |
luua lepinguosaliste-vahelise dialoogi jaoks sobiv raamistik, mis soodustaks tihedate sidemete arengut kõigis käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades; |
b) |
toetada Lõuna-Aafrika jõupingutusi kindlustada oma üleminekuprotsessi majanduslikud ja sotsiaalsed alused; |
c) |
edendada Lõuna-Aafrika regioonis piirkondlikku koostööd ja majandusintegratsiooni, et aidata kaasa piirkonna ühtlasele ning säästlikule majanduslikule ja sotsiaalsele arengule; |
d) |
edendada vastastikuse kaupu, teenuseid ja kapitali hõlmava kaubanduse laiendamist ja vastastikust liberaliseerimist; |
e) |
õhutada Lõuna-Aafrika sujuvat ja järkjärgulist integratsiooni maailmamajandusse; |
f) |
edendada oma vastavate volituste piires ühenduse ja Lõuna-Aafrika vahelist koostööd, pidades silmas mõlemapoolset huvi. |
Artikkel 2
Oluline osa
Ühenduse ja Lõuna-Aafrika sisepoliitika ja rahvusvaheline poliitika tugineb inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud demokraatlike põhimõtete ja põhiliste inimõiguste ning õigusriigi põhimõtete austamisele, mis on ka käesoleva lepingu oluliseks osaks.
Samuti kinnitavad lepinguosalised veel kord oma pühendumust hea valitsemistava põhimõtetele.
Artikkel 3
Kohustuste täitmata jätmine
1. Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid.
2. Enne meetmete võtmist esitab ta teisele lepinguosalisele 30 päeva jooksul kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.
3. Eriti pakilisel juhul võib võtta asjakohaseid meetmeid ilma eelneva konsulteerimiseta. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata teisele lepinguosalisele ja teise lepinguosalise taotlusel arutatakse neid omavahel. Nõupidamisi peetakse 30 päeva jooksul alates meetmetest teatamisest. Kui rahuldavat lahendust ei leita, võib asjaomane lepinguosaline kasutada vaidluste lahendamisega seotud korda.
4. Lepinguosalised lepivad käesoleva lepingu õige tõlgendamise ja praktilise rakendamise huvides kokku, et lõikes 3 sisalduv mõiste “eriti pakilised juhud” tähendab lepingu olulist rikkumist ühe lepinguosalise poolt. Lepingu oluliseks rikkumiseks peetakse:
i) |
lepingust lahtiütlemist, mis ei ole rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaselt lubatud, või |
ii) |
artiklis 2 kirjeldatud lepingu olulise osa rikkumist. |
5. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asjakohased meetmed on meetmed, mis võetakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega, ning et nende meetmete valikul tuleb esmatähtsaks pidada selliseid meetmeid, mis kõige vähem häirivad käesoleva lepingu toimimist.
Artikkel 4
Poliitiline dialoog
1. Lepinguosaliste vahel seatakse sisse korrapärane poliitiline dialoog. See kaasneb nende koostööga ja aitab seda tugevdada, samuti on see abiks ühtekuuluvuse ja uute koostöövormide osas püsivate sidemete loomisel.
2. Poliitiline dialoog ja koostöö peavad eelkõige:
a) |
soodustama lepinguosaliste paremat vastastikust mõistmist ja nende vaadete suuremat lähendamist; |
b) |
võimaldama igal lepinguosalisel võtta arvesse teise lepinguosalise seisukohti ja huve; |
c) |
õhutama demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise toetamist; |
d) |
edendama sotsiaalset õiglust ning aitama luua vajalikke tingimusi vaesuse ja diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamiseks. |
3. Poliitiline dialoog hõlmab kõiki küsimusi, mis pakuvad lepinguosalistele ühist huvi.
4. Poliitiline dialoog toimub vajaduse korral, eriti:
a) |
ministrite tasandil; |
b) |
kõrgemate ametnike tasandil ühelt poolt Lõuna-Aafrika ning teiselt poolt Euroopa Ühenduste Nõukogu eesistuja ja Euroopa Ühenduste Komisjoni esindajate vahel; |
c) |
täielikult ära kasutades kõiki diplomaatilisi kanaleid, sealhulgas korrapäraseid infotunde, rahvusvaheliste kohtumiste puhul toimuvaid konsultatsioone ja diplomaatiliste esindajate kontakte kolmandates riikides; |
d) |
sobilikus asukohas, muul viisil või mis tahes muul tasandil, milles lepinguosalised kokku lepivad ja mis aitab kaasa dialoogi tugevdamisele ning selle tõhususe parandamisele. |
5. Lisaks eelmistes lõigetes sätestatud kahepoolsele poliitilisele dialoogile kasutavad lepinguosalised täielikult ära Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika riikide piirkondlikku poliitilist dialoogi ning aitavad sellele aktiivselt kaasa, eelkõige selleks, et edendada piirkonna püsivat rahu ja stabiilsust.
Lepinguosalised osalevad ka laiemas AKV/ELi raamistikus toimuvas poliitilises dialoogis, mis on ette nähtud ja sätestatud vastavate AKV/ELi lepingutega.
II JAOTIS
KAUBANDUS
A-JAGU
ÜLDSÄTTED
Artikkel 5
Vabakaubanduspiirkond
1. Ühendus ja Lõuna-Aafrika lepivad kokku vabakaubanduspiirkonna loomises käesoleva lepingu sätete kohaselt ja järgides WTO sätteid.
2. Vabakaubanduspiirkond luuakse üleminekuperioodi jooksul, mis kestab Lõuna-Aafrika poolel kõige rohkem 12 aastat ja ühenduse poolel kõige rohkem 10 aastat alates käesoleva lepingu jõustumisest.
3. Vabakaubanduspiirkond hõlmab kaupade vaba liikumist kõigis sektorites. Käesolev leping hõlmab ka kaubanduse liberaliseerimist teenuste osas ja kapitali vaba liikumist.
Artikkel 6
Kaupade klassifitseerimine
Ühenduse poolel kohaldatakse Lõuna-Aafrikast imporditud kaupade klassifitseerimise suhtes kaupade koondnomenklatuuri. Lõuna-Aafrika poolel kohaldatakse ühendusest imporditud kaupade klassifitseerimine suhtes harmoneeritud süsteemi.
Artikkel 7
Tollimaksu baasmäär
1. Iga toote puhul on tollimaksu baasmääraks, mille suhtes kohaldatakse käesolevas lepingus ette nähtud järjestikuseid vähendamisi, tollimaksumäär, mida tegelikult kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumise päeval.
2. Ühendus ja Lõuna-Aafrika teatavad teineteisele lepinguosaliste vahel kokkulepitud rakendamiskeelu ja mittevastavate meetmete tühistamise kohustuse kohaselt oma vastavad tollimaksu baasmäärad ning I lisas sätestatud kokkulepitud erandid nendest põhimõtetest.
3. Juhul kui tariifide tühistamise menetlus ei alga käesoleva lepingu jõustumisel (eriti II lisa 3., 4. ja 5. loetelus; III lisa 2., 3., 4. ja 6. loetelus; IV lisa 3., 4., 7. ja 8. loetelus; V lisas; VI lisa 2., 3. ja 5. loetelus ning VII lisas nimetatud toodete puhul), on tollimaks, mille suhtes käesolevas lepingus sätestatud järgnevaid vähendamisi kohaldatakse, kas käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu baasmäär või asjaomase tariifi tühistamise kava algkuupäeval erga omnes alusel kohaldatav tollimaks, olenevalt sellest, kumb on väiksem.
Artikkel 8
Fiskaalsed tollimaksud
Imporditollimaksude tühistamist käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka fiskaalsete tollimaksude suhtes, välja arvatud mittediskrimineerivate aktsiisimaksude suhtes, millega maksustatakse nii imporditud kui ka kohapeal toodetud tooteid ja mis vastavad artikli 21 sätetele.
Artikkel 9
Tollimaksudega samaväärse toimega maksud
Käesoleva lepingu jõustumisel kaotavad ühendus ja Lõuna-Aafrika oma vastava impordi puhul kõik tollimaksudega samaväärse toimega maksud.
B-JAGU
TÖÖSTUSTOOTED
Artikkel 10
Mõiste
Käesoleva jao sätteid kohaldatakse ühendusest ja Lõuna-Aafrikast pärit toodete suhtes, välja arvatud nende toodete suhtes, mis kuuluvad käesoleva lepingu kohaselt põllumajandustoodete mõiste alla.
Artikkel 11
Tariifide kaotamine ühenduse poolt
1. Lõuna-Aafrikast pärit muude kui II lisas nimetatud tööstustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.
2. Lõuna-Aafrikast pärit II lisa 1. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:
|
käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse iga tollimaksu 75 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
ühe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kahe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 25 %ni tollimaksu baasmäärast, |
|
kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud. |
3. Lõuna-Aafrikast pärit II lisa 2. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:
|
käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse iga tollimaksu 86 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
ühe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 72 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kahe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 57 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 43 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 28 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 14 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud. |
4. Lõuna-Aafrikast pärit II lisa 3. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:
|
kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 75 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 25 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud. |
Mitmete selles loetelus nimetatud toodete puhul algab tollimaksude kaotamine nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast. Nende toodete tollimaksude kaotamine toimub kolme võrdse aastase vähendamisena, mis viiakse lõpule kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.
Teatavate selle loetelus nimetatud terasetoodete puhul viiakse tariifide vähendamine läbi enamsoodustusrežiimi alusel, nii et aastaks 2004 on tollimaksumääraks null.
5. Lõuna-Aafrikast pärit II lisa 4. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse kõige enam 10 aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.
Selles loetelus nimetatud autoosade puhul vähendatakse kohaldatavat tariifi alates käesoleva lepingu jõustumisest 50 % võrra.
Selle loetelu toodete puhul määratakse ühenduse täpsed tollimaksu baasmäärad ja tariifide kaotamise kava kindlaks 2000. aasta teisel poolaastal pärast seda, kui mõlemad lepinguosalised on uurinud ühendusest pärit III lisa 5. ja 6. loetelus nimetatud autoosade Lõuna-Aafrikasse importimise edasise liberaliseerimise võimalusi, pidades muu hulgas silmas Lõuna-Aafrika mootoritööstuse arenguprogrammi läbivaatamise tulemusi.
6. Lõuna-Aafrikast pärit II lisa 5. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud vaadatakse läbi käesoleva lepingu viiendal kehtivusaastal, pidades silmas tariifide võimalikku kaotamist.
Artikkel 12
Tariifide kaotamine Lõuna-Aafrika poolt
1. Ühendusest pärit muude kui III lisas nimetatud tööstustoodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.
2. Ühendusest pärit III lisa 1. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:
|
käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse iga tollimaksu 75 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
ühe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kahe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 25 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud. |
3. Ühendusest pärit III lisa 2. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:
|
kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 67 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 33 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud. |
4. Ühendusest pärit III lisa 3. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:
|
kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 90 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 80 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 70 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 60 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
seitsme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kaheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 40 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
üheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 30 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 20 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
üheteistkümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 10 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kaheteistkümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud. |
5. Ühendusest pärit III lisa 4. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:
|
viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 88 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 75 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
seitsme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 63 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kaheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
üheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 38 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 25 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
üheteistkümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 13 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kaheteistkümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud. |
6. Ühendusest pärit III lisa 5. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt kõnealuses lisas esitatud graafikule.
7. Ühendusest pärit III lisa 6. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud vaadatakse käesoleva lepingu toimimise jooksul korrapäraselt läbi, pidades silmas kaubanduse edasist liberaliseerimist.
Lõuna-Aafrika teatab ühendusele Lõuna-Aafrika mootoritööstuse arenguprogrammi läbivaatamise tulemustest. Ta esitab ettepanekud ühendusest pärit III lisa 5. ja 6. loetelus nimetatud autoosade Lõuna-Aafrikasse importimise edasise liberaliseerimise kohta. Lepinguosalised kaaluvad neid ettepanekuid ühiselt 2000. aasta teisel poolaastal.
C-JAGU
PÕLLUMAJANDUSTOOTED
Artikkel 13
Mõiste
Käesoleva jao sätteid kohaldatakse nende ühendusest ja Lõuna-Aafrikast pärit toodete suhtes, mida hõlmab WTO põllumajandustoodete mõiste, ning kala ja kalatoodete suhtes (grupp 3, 1604, 1605 ning tooted 0511 91 10, 0511 91 90, 1902 20 10 ja 2301 20 00).
Artikkel 14
Tariifide kaotamine ühenduse poolt
1. Lõuna-Aafrikast pärit muude kui IV lisas nimetatud põllumajandustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.
2. Lõuna-Aafrikast pärit IV lisa 1. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:
|
käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse iga tollimaksu 75 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
ühe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kahe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 25 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud. |
3. Lõuna-Aafrikast pärit IV lisa 2. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:
|
käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse iga tollimaksu 91 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
ühe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 82 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kahe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 73 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 64 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 55 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 45 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 36 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
seitsme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 27 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kaheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 18 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
üheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 9 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud. |
4. Lõuna-Aafrikast pärit IV lisa 3. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:
|
kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 87 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 75 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 62 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
seitsme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 37 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kaheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 25 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
üheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 12 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud. |
Teatavate selles lisas osutatud toodete suhtes kohaldatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest kuni asjaomaste toodete tariifide järkjärgulise kaotamiseni kõnealuses lisas nimetatud tingimustel tollimaksuvaba kvooti.
5. Lõuna-Aafrikast pärit IV lisa 4. loetelus nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:
|
viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 83 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 67 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
seitsme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kaheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 33 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
üheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu ja maksu 17 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud. |
Teatavate selles lisas osutatud toodete suhtes kohaldatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest kuni asjaomaste toodete tariifide järkjärgulise kaotamiseni kõnealuses lisas nimetatud tingimustel tollimaksuvaba kvooti.
6. IV lisa 5. loetelus on nimetatud Lõuna-Aafrikast pärit töödeldud põllumajandustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud, mida kohaldatakse seal nimetatud tingimustel.
Koostöönõukogu võib otsustada:
a) |
täiendada IV lisa 5. loetelu kohast töödeldud põllumajandustoodete nimekirja ja |
b) |
vähendada töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid. See tollimaksumäärade vähendamine võib toimuda siis, kui ühenduse ja Lõuna-Aafrika vahelises kaubanduses kohaldatavaid tollimaksumäärasid vähendatakse vastusena töödeldud põllumajandustoodetega seotud vastastikustest soodustustest tulenevatele vähendamistele. |
7. IV lisa 6. loetelus on nimetatud teatavate Lõuna-Aafrikast pärit töödeldud põllumajandustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad vähendatud tollimaksud, mida kohaldatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest selles lisas nimetatud tingimustel.
8. Lõuna-Aafrikast pärit IV lisa 7. loetelus nimetatud toodete suhtes Euroopa Ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud vaadatakse käesoleva lepingu toimimise jooksul ühise põllumajanduspoliitika edasiste arengute põhjal korrapäraselt läbi.
9. IV lisa 8. loetelus nimetatud toodete suhtes ei kohaldata tariifisoodustusi, kuna need tooted kuuluvad ELi kaitstud tootenimetuste alla.
10. Lõuna-Aafrikast pärit V lisas nimetatud toodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavaid tariifisoodustusi kohaldatakse vastavalt kõnealuses lisas nimetatud tingimustele.
Artikkel 15
Tariifide kaotamine Lõuna-Aafrika poolt
1. Ühendusest pärit muude kui VI lisas nimetatud põllumajandustoodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.
2. Ühendusest pärit VI lisa 1. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:
|
käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse iga tollimaksu 75 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
ühe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kahe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 25 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud. |
3. Ühendusest pärit VI lisa 2. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:
|
kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 67 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 33 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud. |
4. Ühendusest pärit VI lisa 3. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt vastavalt järgmisele graafikule:
|
viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 88 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kuue aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 75 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
seitsme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 63 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kaheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 50 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
üheksa aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 38 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 25 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
üheteistkümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vähendatakse iga tollimaksu 13 %ni tollimaksu baasmäärast; |
|
kaheteistkümne aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotatakse allesjäänud tollimaksud. |
Teatavate selles lisas osutatud toodete suhtes kohaldatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest kuni asjaomaste toodete tariifide järkjärgulise kaotamiseni kõnealuses lisas nimetatud tingimustel tollimaksuvaba kvooti.
5. Ühendusest pärit VI lisa 4. loetelus nimetatud toodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud vaadatakse käesoleva lepingu toimimise jooksul korrapäraselt läbi.
6. Ühendusest pärit VII lisas loetletud kalatoodete suhtes Lõuna-Aafrikasse importimisel kohaldatavad tollimaksud kaotatakse järkjärguliselt, paralleelselt vastavate tariifirubriikide tollimaksude kaotamisega ühenduse poolt.
Artikkel 16
Põllumajandusega seotud kaitseklausel
Juhul kui ühest lepinguosalisest riigist pärinevate toodete import põhjustab või võib põhjustada põllumajandusturgude erilist tundlikkust arvesse võttes tõsiseid häireid teise lepinguosalise riigi turgudel, siis olenemata käesoleva lepingu muudest sätetest, eriti artiklist 24, arutab koostöönõukogu antud küsimust viivitamata, et leida sobiv lahendus. Kuni koostöönõukogu otsuse tegemiseni ja juhul, kui erakorralised asjaolud nõuavad viivitamatuid meetmeid, võib mõjutatud lepinguosaline võtta ajutisi meetmeid, mis on vajalikud häirete piiramiseks või nende tasakaalustamiseks. Selliste ajutiste meetmete võtmisel arvestab mõjutatud lepinguosaline mõlema lepinguosalise huvidega.
Artikkel 17
Tariifide kiirendatud kaotamine Lõuna-Aafrika poolt
1. Kui Lõuna-Aafrika seda taotleb, arutab ühendus ettepanekuid, mis on seotud Lõuna-Aafrikasse imporditud põllumajandustoodete tariifide kaotamise kiirendatud ajakavaga, millega kaasneb kõigi Euroopa Ühendusest pärinevate samade toodete Lõuna-Aafrikasse eksportimisel antavate eksporditoetuste kaotamine.
2. Kui ühendus vastab sellele taotlusele positiivselt, kohaldatakse tariifide kaotamise ja eksporditoetuste kaotamise uusi ajakavasid üheaegselt alates lepinguosaliste poolt kokku lepitud kuupäevast.
3. Ühenduse negatiivse vastuse korral jätkatakse käesoleva lepingu tariifide kõrvaldamist käsitlevate sätete kohaldamist.
Artikkel 18
Läbivaatamissäte
Hiljemalt viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest arutavad ühendus ja Lõuna-Aafrika oma vastastikuse kaubanduse liberaliseerimise protsessi edasisi meetmeid. Sel eesmärgil vaadatakse läbi eelkõige, kuid mitte ainult II lisa 5. loetelus, III lisa 5. ja 6. loetelus, IV lisa 5., 6. ja 7. loetelus, V lisa 1., 2., 3. ja 4. loetelus, VI lisa 4. ja 5. loetelus ning VII lisas nimetatud toodete suhtes kohaldatavad tollimaksud.
III JAOTIS
KAUBANDUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED
A-JAGU
ÜLDSÄTTED
Artikkel 19
Piirimeetmed
1. Ühenduse ning Lõuna-Aafrika vahelises kaubanduses kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel koguselised impordi- või ekspordipiirangud ning samaväärse toimega meetmed.
2. Ühenduse ja Lõuna-Aafrika vahelises kaubanduses ei kehtestata uusi koguselisi impordi- ega ekspordipiiranguid ega samaväärse toimega meetmeid.
3. Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei rakendata ühenduse ja Lõuna-Aafrika vahelises kaubanduses uusi impordi- ega eksporditollimakse ega samaväärse toimega makse, samuti ei suurendata juba rakendatavaid impordi- ega eksporditollimakse ega samaväärse toimega makse.
Artikkel 20
Põllumajanduspoliitika
1. Lepinguosalised võivad koostöönõukogus oma vastava põllumajanduspoliitika strateegia ja teostusviiside üle korrapäraselt nõu pidada.
2. Kui kumbki osapool peab oma vastava põllumajanduspoliitika teostamisel vajalikuks muuta käesolevas lepingus sätestatud korda, teatab ta sellest koostöönõukogule, kes teeb taotletud muudatuse kohta otsuse.
3. Kui ühendus või Lõuna-Aafrika muudavad lõiget 2 kohaldades käesoleva lepinguga põllumajandustoodete osas ettenähtud korda, teeb ta koostöönõukogus kindlaksmääratavad kohandused, et säilitada teise lepinguosalise territooriumilt pärit impordi suhtes kehtivate soodustuste selline tase, mis on samaväärne käesolevas lepingus sätestatuga.
Artikkel 21
Fiskaalmeetmed
1. Lepinguosalised hoiduvad kohaldamast riikliku maksustamise meetmeid või korda, mis otseselt või kaudselt annavad eelise ühe lepinguosalise territooriumilt pärinevatele toodetele ja tõrjuvad samasuguseid teise lepinguosalise territooriumilt pärinevaid tooteid.
2. Emma-kumma lepinguosalise territooriumile eksporditud toodete puhul ei tohi kaudsete riigimaksude tagasimaksed ületada nendele toodetele otse või kaude kehtestatud kaudseid riigimakse.
Artikkel 22
Tolliliidud ja vabakaubanduspiirkonnad
1. Käesolev leping ei välista ühe lepinguosalise ja kolmandate riikide vaheliste tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade ega muude kokkulepete säilitamist ega loomist, välja arvatud juhul, kui need mõjutavad käesolevas lepingus sätestatud õigusi ja kohustusi.
2. Ühendus ja Lõuna-Aafrika peavad koostöönõukogus nõu selliste tolliliitude või vabakaubanduspiirkondade loomist või kohandamist käsitlevate lepingute ja vajaduse korral muude tähtsate küsimuste üle, mis on seotud nende vastava kaubanduspoliitikaga kolmandate riikide suhtes. Sel viisil peetakse nõu eelkõige siis, kui Euroopa Liiduga ühineb mõni kolmas riik, et tagada ühenduse ja Lõuna-Aafrika vastastikuste huvide arvessevõtmine.
Artikkel 23
Dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed
1. Mitte miski käesolevas lepingus ei piira ega mõjuta kumbagi lepinguosalist dumpinguvastaste või tasakaalustavate meetmete võtmisel vastavalt GATT 1994 VI artiklile, GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingule ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingule, mis on lisatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingule (Marrakechi lepingule).
2. Enne lõplike dumpinguvastaste või tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist Lõuna-Aafrikast imporditud toodete suhtes võivad lepinguosalised kaaluda GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingus ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus ettenähtud konstruktiivsete kaitsevahendite kasutamise võimalust.
Artikkel 24
Kaitseklausel
1. Kui mis tahes toote import kasvab sellisel määral ja toimub sellistel tingimustel, mis tekitavad või võivad tekitada tõsist kahju samasuguste toodete või kõnealuste toodetega otseselt konkureerivate toodete kodumaistele tootjatele, võib ühendus või Lõuna-Aafrika, olenevalt olukorrast, võtta WTO asutamislepingule (Marrakechi lepingule) lisatud WTO kaitsemeetmete lepingus või põllumajanduslepingus ettenähtud tingimustel ja kooskõlas artiklis 26 sätestatud menetlustega asjakohased meetmed.
2. Kui mis tahes toote import kasvab sellisel määral ja toimub sellistel tingimustel, mis tekitavad või võivad tekitada Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade majandusolukorra tõsist halvenemist, võib Euroopa Liit pärast alternatiivsete võimaluste uurimist võtta kooskõlas artiklis 26 sätestatud menetlustega erandkorras asjaomas(t)e piirkonna/piirkondadega piirduvaid järelevalve- või kaitsemeetmeid.
3. Kui mis tahes toodet imporditakse sellistes kogustes ja sellistel tingimustel, mis tekitavad või võivad tekitada ühe või mitme Lõuna-Aafrika tolliliidu liikme majandusolukorra tõsist halvenemist, võib Lõuna-Aafrika pärast asjaomas(t)e riigiga/riikidega nõu pidamist ja pärast alternatiivsete võimaluste uurimist võtta kooskõlas artiklis 26 sätestatud menetlustega erandkorras järelevalve- või kaitsemeetmeid.
Artikkel 25
Üleminekuaja kaitsemeetmed
1. Olenemata artikli 24 sätetest võib Lõuna-Aafrika võtta tollimaksude suurendamise või taaskehtestamise teel piiratud kestusega erandlikke meetmeid, mis moodustavad erandi artiklite 12 ja 15 sätetest.
2. Sellised meetmed võivad olla seotud üksnes noorte tööstusharude või sektoritega, mis on suurtes raskustes, mille on tekitanud artiklites 12 ja 15 ettenähtud tollimaksude vähendamise tõttu toimunud ühendusest pärit impordi kasv, eriti kui need raskused põhjustavad olulisi sotsiaalseid probleeme.
3. Nende meetmetega kehtestatud tollimaksud, mida Lõuna-Aafrikas kohaldatakse ühendusest pärit toodete suhtes, ei tohi ületada tollimaksu baasmäära ega kohaldatavat enamsoodustusrežiimi määra ega 20 % väärtuselist tollimaksu, olenevalt sellest, milline neist on väikseim, ning nendes säilitatakse ühendusest pärit toodete puhul soodustollimaksu element. Nende toodete impordi koguväärtus, mille suhtes rakendatakse kõnealuseid meetmeid, ei või ületada 10 % ühendusest pärit tööstustoodete koguimpordist viimase aasta jooksul, mille kohta on olemas statistilised andmed.
4. Kõnealuseid meetmeid kohaldatakse kuni neli aastat. Nende meetmete kohaldamine lõpetatakse hiljemalt üleminekuaja lõppedes, mis kestab kõige enam 12 aastat. Erandkorras võib neid tähtaegasid koostöönõukogu otsusega pikendada.
5. Neid meetmeid ei või kohaldada selliste toodete puhul, mille suhtes kõik tollimaksud ja koguselised piirangud ning samaväärse toimega maksud ja meetmed on kaotatud rohkem kui kolme aasta eest.
6. Lõuna-Aafrika teavitab koostöönõukogu erandlikest meetmetest, mida ta kavatseb võtta, ning ühenduse taotlusel peetakse selliste meetmete osas enne nende kohaldamist sobiliku lahenduse leidmiseks nõu. Teade hõlmab kehtestatavate tollimaksude kehtestamise ja järgneva kaotamise kavandatavat ajakava.
7. Kui 30 päeva jooksul pärast sellist teavitamist ei ole kavandatavate meetmete osas jõutud lõikes 6 osutatud kokkuleppele, võib Lõuna-Aafrika võtta asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks ja peab esitama koostöönõukogule käesoleva artikli alusel kehtestatud tollimaksude kaotamise lõpliku ajakava. Selles ajakavas nähakse ette kõnealuste tollimaksude järkjärguline kaotamine iga-aastaste võrdsete osadena, millega alustatakse hiljemalt ühe aasta möödumisel nende kehtestamisest. Koostöönõukogu võib otsustada teistsuguse ajakava kasuks.
Artikkel 26
Kaitsemenetlused
1. Juhul kui ühendus või Lõuna-Aafrika võtab seoses artiklis 24 osutatud raskustega kasutusele järelevalvemehhanismi, mille eesmärgiks on teabe kiire pakkumine kaubavoogude suundumuste kohta, teavitab ta sellest teist lepinguosalist ja alustab viimase taotluse korral temaga nõupidamisi.
2. Artiklis 24 nimetatud juhtudel enne selles artiklis sätestatud meetmete võtmist või juhtudel, mille puhul kohaldatakse käesoleva artikli lõike 5 punkti b, esitab vastavalt kas ühendus või Lõuna-Aafrika koostöönõukogule võimalikult kiiresti kogu asjakohase teabe, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.
3. Meetmete valikul tuleb eelistada neid meetmeid, mis käesoleva lepingu toimimist kõige vähem häirivad, ning neid kohaldatakse üksnes sel määral, mis on vajalik tõsiste häirete vältimiseks või heastamiseks ja kohandamiste võimaldamiseks.
4. Kaitsemeetmetest teatatakse viivitamata koostöönõukogule, kus neid korrapäraselt arutatakse, eelkõige selleks, et koostada ajakava nende kaotamiseks niipea, kui asjaolud võimaldavad.
5. Eespool sätestatud lõigete rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:
a) |
artikli 24 osas teatatakse kõnealuses artiklis kirjeldatud olukorrast tulenevatest raskustest nende uurimiseks koostöönõukogule, kes võib teha selliste raskuste kõrvaldamiseks vajaliku otsuse. Kui 30 päeva jooksul teatamisest ei ole koostöönõukogu või eksportiv lepinguosaline teinud otsust raskuste kõrvaldamiseks ega ole leitud ühtki muud rahuldavat lahendust, võib importiv lepinguosaline võtta probleemi lahendamiseks asjakohaseid meetmeid. Sellised meetmed tuleks võtta ajavahemikuks, mis ei ületa kolme aastat, ning need peavad sisaldama elemente, mis võimaldaksid need kahanevalt kaotada hiljemalt kindlaksmääratud ajavahemiku lõpuks; |
b) |
kui koheseid meetmeid nõudvate erandlike asjaolude tõttu on eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib ühendus või Lõuna-Aafrika, olenevalt olukorrast, kohaldada artiklis 24 ettenähtud juhtudel viivitamata ettevaatusabinõusid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, ning sellest tuleb viivitamata teatada teisele lepinguosalisele. |
Artikkel 27
Erandid
Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitse seisukohast; kunsti-, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvuslike rikkuste kaitse seisukohast või intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse või kulla või hõbedaga seotud eeskirjade kaitse seisukohast. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast samadel tingimustel siiski meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste-vahelise kaubanduse varjatud piiramist.
Artikkel 28
Päritolureeglid
Päritolureeglid käesolevas lepingus ettenähtud tariifisoodustuste kohaldamiseks on sätestatud 1. protokollis.
B-JAGU
ASUTAMISÕIGUS JA TEENUSTE OSUTAMINE
Artikkel 29
GATSi järgsete kohustuste taaskinnitamine
1. Tunnistades teenuste kasvavat olulisust oma majanduse arengu jaoks, toonitavad lepinguosalised teenuskaubanduse üldlepingu (GATS), eelkõige selle enamsoodustusrežiimi põhimõtete ning samuti selle kohaldatavate protokollide ja neile lisatud kohustuste range järgimise tähtsust.
2. GATSi kohaselt ei kehti kõnealune režiim:
a) |
ühe lepinguosalise poolt GATSi V artiklis määratletud lepingu sätete kohaselt või sellise lepingu alusel võetud meetmete alusel antud soodustuste kohta; |
b) |
muude soodustuste kohta, mis on antud enamsoodustusrežiimi erandite loendi alusel, mille üks lepinguosaline on GATSile lisanud. |
3. Lepinguosalised kinnitavad oma vastavaid telekommunikatsiooni baasteenuseid käsitlevaid kohustusi, mis on lisatud GATSi neljandale protokollile, ja finantsteenuseid käsitlevaid kohustusi, mis on lisatud viiendale protokollile.
Artikkel 30
Teenuste osutamise edasine liberaliseerimine
1. Lepinguosalised püüavad laiendada lepingu kohaldamisala lepinguosaliste-vahelise teenustega kauplemise edasiseks liberaliseerimiseks. Sellise laiendamise korral nähakse liberaliseerimismenetlusega ette lepinguosaliste-vahelise diskrimineerimise põhimõtteliselt täielik puudumine või kaotamine reguleeritud teenusesektorites ja see peaks hõlmama kõiki teenuste osutamise mooduseid, sealhulgas teenuste osutamist:
a) |
ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile; |
b) |
ühe lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale; |
c) |
ühe lepinguosalise teenuseosutaja poolt kaubandusliku kohaloleku kaudu teise lepinguosalise territooriumil; |
d) |
ühe lepinguosalise teenuseosutaja poolt selle lepinguosalise füüsiliste isikute viibimise kaudu teise lepinguosalise territooriumil. |
2. Koostöönõukogu annab vajalikud soovitused lõikes 1 kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks.
3. Neid soovitusi formuleerides võtab koostöönõukogu arvesse kummagi lepinguosalise GATSi järgsete kohustuste rakendamisel saadud kogemusi, eelkõige seoses V artikliga üldiselt ja eriti selle lõike 3 punktiga a, mis hõlmavad arengumaade osalemist liberaliseerimislepingutes.
4. Koostöönõukogu kontrollib lõikes 1 sätestatud eesmärki esimest korda hiljemalt viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest.
Artikkel 31
Meretransport
1. Lepinguosalised püüavad tõhusalt kohaldada põhimõtet, mis tagab ausal konkurentsil ja kaubanduslikel alustel toimuva piiramatu juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ja mereliiklusele.
2. Lepinguosalised nõustuvad laiendama teineteise kodanikele ja ükskõik kumma lepinguosalise territooriumil registreeritud laevadele kaupade, reiside või mõlemate meretranspordi, sadamatele juurdepääsu, nende sadamate infrastruktuuri ja abiteenistuste kasutamise ning sellega seotud tasude, maksude ja tolliteenuste osas ning peale- ja mahalaadimisvahendite kasutamise võimaldamisel vähemalt sama soodsat kohtlemist, kui võimaldatakse enamsoodustusrežiimi alusel ja mis põhineb ausal konkurentsil ning kaubanduslikel tingimustel.
3. Lepinguosalised lepivad kokku meretranspordi, sealhulgas ühendvedude arutamise artikli 30 kontekstis, ilma et see piiraks kummagi lepinguosalise antud hetkel kehtivaid kodakondsusel põhinevaid piiranguid või kokkuleppeid, mis on järjepidevad lepinguosaliste GATSi lepingu järgsete õiguste ja kohustustega.
C-JAGU
JOOKSVAD MAKSED JA KAPITALI LIIKUMINE
Artikkel 32
Jooksvad maksed
1. Kui artikli 34 sätetest ei tulene teisiti, kohustuvad lepinguosalised võimaldama kõigi ühenduse ja Lõuna-Aafrika elanike vaheliste jooksvate maksete teostamist vabalt konverteeritavas vääringus.
2. Lõuna-Aafrika võib võtta vajalikud meetmed tagamaks, et tema elanikud ei kasuta lõike 1 jooksvaid makseid liberaliseerivaid sätteid kapitali lubamatuks väljavooluks.
Artikkel 33
Kapitaliliikumised
1. Maksebilansi kapitalikonto kohaste tehingute puhul tagavad ühendus ja Lõuna-Aafrika alates käesoleva lepingu jõustumisest, et kehtivate õigusnormide kohaselt Lõuna-Aafrikas asutatud äriühingute otseinvesteeringutega seotud kapital saab vabalt liikuda ning neid investeeringuid ja nendest saadud kasumit saab muuta likviidseks või kodumaale tagasi toimetada.
2. Lepinguosalised peavad teineteisega nõu, et hõlbustada kapitali liikumist ühenduse ning Lõuna-Aafrika vahel ja see lõpuks täielikult liberaliseerida.
Artikkel 34
Maksebilansiraskused
Kui ühel või mitmel ühenduse liikmesriigil või Lõuna-Aafrikal on tõsiseid maksebilansiraskusi või neid ähvardavad sellised raskused, võivad olenevalt olukorrast ühendus või Lõuna-Aafrika vastavalt asjaoludele ning kooskõlas üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes ja Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII ja XIV artiklis kehtestatud tingimustega kehtestada piirangud jooksvatele tehingutele, mis on lühiajalised ning mida ei kasutata kauem, kui on vaja maksebilansi olukorra parandamiseks. Olenevalt olukorrast teavitab ühendus või Lõuna-Aafrika teist lepinguosalist viivitamata ja esitab talle võimalikult kiiresti asjaomaste meetmete kõrvaldamise ajakava.
D-JAGU
KONKURENTSIPOLIITIKA
Artikkel 35
Mõiste
Järgnev on kokkusobimatu käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega sel määral, mil see võib mõjutada ühenduse ja Lõuna-Aafrika vahelist kaubandust:
a) |
horisontaalsete suhetega ettevõtjate vahelised kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus, ettevõtete liitude otsused ja vertikaalsete suhetega ettevõtjate vahelised kokkulepped, mis avaldavad ühenduse või Lõuna-Aafrika territooriumil olulist konkurentsi takistavat või vähendavat mõju, välja arvatud juhul, kui ettevõtted suudavad tõestada, et konkurentsi soodustav toime kaalub üles konkurentsivastase toime; |
b) |
turuvõimu kuritarvitamine ühe või mitme ettevõtte poolt kogu ühenduse või Lõuna-Aafrika territooriumil või selle olulisel osal. |
Artikkel 36
Rakendamine
Kui ükskõik kumb lepinguosaline ei ole käesoleva lepingu jõustumise ajaks veel vastu võtnud vajalikke õigusnorme artikli 35 rakendamiseks oma jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil, teeb ta seda kolme aasta jooksul.
Artikkel 37
Asjakohased meetmed
Kui ühendus või Lõuna-Aafrika leiab, et teatav tegevus tema koduturul ei vasta artikli 35 tingimustele ja:
a) |
seda ei ole piisavalt käsitletud artiklis 36 nimetatud rakenduseeskirjades või |
b) |
niisuguste eeskirjade puudumisel ja kui kõnealune tegevus põhjustab või ähvardab põhjustada olulist kahju teise lepinguosalise huvidele või selle kodumaisele tööstusele, kaasa arvatud teenindusala, |
võib asjaomane lepinguosaline võtta tema enda seadustega järjepidevad asjakohased meetmed pärast koostöönõukoguga nõu pidamist või 30 päeva möödumisel sellise nõupidamise taotlemisest. Asjakohaste meetmete võtmisel austatakse asjaomase konkurentsiasutuse volitusi.
Artikkel 38
Viisakus
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et kui komisjonil või Lõuna-Aafrika konkurentsiametil on põhjust uskuda, et teise asutuse territooriumil toimub artiklis 35 määratletud konkurentsivastane tegevus, mis märkimisväärselt mõjutab lepinguosaliste olulisi huve, võib ta paluda teise lepinguosalise konkurentsiasutusel võtta kõnealuse asutuse konkurentsieeskirjade põhjal asjakohaseid heastavaid meetmeid.
2. Selline palve ei piira palve esitanud asutuse konkurentsiseaduste kohast tegevust, mida võib lugeda vajalikuks, ega takista ühelgi viisil palve saanud asutuse otsuste tegemise volitusi ega sõltumatust.
3. Ilma et see piiraks tema vastavaid ülesandeid, õigusi, kohustusi ja sõltumatust kaalub sellise palve saanud konkurentsiasutus palve esitanud asutuse väljendatud seisukohti ja esitatud dokumente ja võtab neid hoolikalt arvesse ning eelkõige pöörab tähelepanu kõnealuse konkurentsivastase tegevuse laadile, sellega seotud ettevõtjale või ettevõtjatele ja väidetavale kannatanud lepinguosalise olulistele huvidele avaldatud kahjulikule mõjule.
4. Kui komisjon või Lõuna-Aafrika konkurentsiamet otsustab viia läbi uurimise või kavatseb võtta meetmeid, mis võivad teise lepinguosalise huve oluliselt mõjutada, peavad lepinguosalised ühe lepinguosalise taotlusel nõu pidama ning mõlemad üritavad leida vastastikku rahuldavat lahendust, pidades silmas oma vastavaid olulisi huve ning võttes arvesse teineteise seadusi, suveräänsust, vastavate konkurentsiasutuste sõltumatust ja viisakusega seotud kaalutlusi.
Artikkel 39
Tehniline abi
Ühendus osutab Lõuna-Aafrikale tema konkurentsiseaduste ja -poliitika ümberkorraldamisel tehnilist abi, mis võib muu hulgas hõlmata:
a) |
ekspertide vahetust; |
b) |
seminaride korraldamist; |
c) |
koolitustegevust. |
Artikkel 40
Teavitamine
Lepinguosalised vahetavad teavet, võttes arvesse ameti- ja ärisaladuste hoidmise nõuetega seatud piiranguid.
E-JAGU
RIIGIABI
Artikkel 41
Riigiabi
1. Kuivõrd see võib mõjutada ühenduse ja Lõuna-Aafrika vahelist kaubandust, on riigiabi, mis eelistab teatavaid ettevõtteid või teatavate toodete toodangut, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi ja mis ei toeta kummagi lepinguosalise konkreetset avaliku poliitika eesmärki või eesmärke, käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise seisukohalt sobimatu.
2. Lepinguosalised nõustuvad, et nende huvides on tagada riigiabi andmine õiglasel, erapooletul ja läbipaistval viisil.
Artikkel 42
Heastavad meetmed
1. Kui ühendus või Lõuna-Aafrika leiab, et teatav teguviis ei ole artikli 41 tingimustega kokkusobiv ning et selline teguviis tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju teise lepinguosalise huvidele või tema kodumaisele tööstusele, nõustuvad lepinguosalised juhul, kui seda teguviisi olemasolevate eeskirjade ja menetluste kohaselt piisavalt ei käsitleta, pidama nõu vastastikku rahuldava lahenduse leidmiseks. Sellised nõupidamised ei piira lepinguosaliste õigusi ega kohustusi nende vastavate seaduste ja rahvusvaheliste kohustuste alusel.
2. Kumbki lepinguosaline võib paluda koostöönõukogul sellise nõupidamise käigus uurida lepinguosaliste avaliku poliitika eesmärke, mis õigustavad artiklis 41 osutatud riigiabi andmist.
Artikkel 43
Läbipaistvus
Kumbki lepinguosaline tagab riigiabi valdkonnas läbipaistvuse. Eelkõige esitab lepinguosaline teise lepinguosalise taotlusel teavet oma abistamiskavade, riigiabi andmise konkreetsete üksikjuhtude või antud abi kogusumma ja jagunemise kohta. Lepinguosaliste-vahelisel teabevahetusel võetakse arvesse kummagi lepinguosalise äri- ja ametisaladuste pidamise nõuetega seotud seadustega kehtestatud piiranguid.
Artikkel 44
Läbivaatamine
1. Artikli 41 rakenduseeskirjade ja -korra puudumisel kohaldatakse riigiabi või subsiidiumide suhtes 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI ja XVI artiklit ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingut.
2. Koostöönõukogu vaatab kõnealustes küsimustes toimunud arengud korrapäraselt läbi. Eriti jätkab ta koostöö ja mõistmise arendamist kummagi lepinguosalise poolt seoses artikli 41 toimimisega võetud meetmete osas.
F-JAGU
MUUD KAUBANDUSEGA SEOTUD SÄTTED
Artikkel 45
Riigihanked
1. Lepinguosalised lepivad kokku koostöö tegemises, et tagada lepinguosaliste hankelepingute juurdepääsu reguleerimine õiglase, erapooletu ja läbipaistva süsteemiga.
2. Koostöönõukogu vaatab kõnealuses küsimuses toimunud arengud korrapäraselt läbi.
Artikkel 46
Intellektuaalomand
1. Lepinguosalised tagavad intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste piisava ja tõhusa kaitse kooskõlas kõige rangemate rahvusvaheliste standarditega. Lepinguosalised kohaldavad 1. jaanuari 1996. aasta WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut ja kohustuvad parandama kõnealuse lepingu kohaselt pakutavat kaitset, kui see on asjakohane.
2. Kui intellektuaalomandi kaitse valdkonnas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, peetakse emma-kumma lepinguosalise taotlusel viivitamata nõu, et jõuda vastastikku rahuldavate lahendusteni.
3. Ühendus ja selle liikmesriigid kinnitavad, et nad omistavad suurt tähtsust kohustustele, mis tulenevad:
a) |
märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokollist (Madrid, 1989); |
b) |
teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelisest konventsioonist (Rooma, 1961); |
c) |
patendikoostöölepingust (Washington, 1979, muudetud 1984. aastal). |
4. Ilma et see piiraks WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingust tulenevaid kohustusi võib Lõuna-Aafrika positiivselt kaaluda lõikes 3 nimetatud mitmepoolsete konventsioonidega ühinemist.
5. Lepinguosalised kinnitavad, et nad omistavad suurt tähtsust järgmistele dokumentidele:
a) |
märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe sätted (Genf, 1977, muudetud 1979. aastal); |
b) |
Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1971. aasta Pariisi akt); |
c) |
rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon (UPOV) (1978. aasta Genfi akt); |
d) |
mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977, muudetud 1980. aastal); |
e) |
tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal) WIPO; |
f) |
WIPO autoriõiguse leping (WCT), 1996. |
6. Käesoleva artikli rakendamise hõlbustamiseks võib ühendus anda taotluse korral ning vastastikku kokkulepitud tingimustel Lõuna-Aafrikale tehnilist abi muu hulgas intellektuaalomandi õiguste kaitset ja jõustamist käsitlevate seaduste ja määruste koostamisel, selliste õiguste kuritarvitamise vältimisel ning kodumaiste ametite ja muude jõustamise ja kaitsega seotud asutuste loomisel ning tugevdamisel, sealhulgas töötajate väljaõppe kaudu.
7. Lepinguosalised lepivad kokku, et lepingu kohaldamisel hõlmab intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand eelkõige autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi, kasulike mudelite, patentide, sealhulgas biotehniliste leiutiste, tööstusdisainilahenduste, geograafiliste tähiste, sealhulgas päritolunimetuste, kaubamärkide ja teenindusmärkide ning mikrolülituste topoloogiaga seotud õigusi, samuti andmebaaside õiguskaitset ja kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10a, ja avalikustamata oskusteabe kaitset.
Artikkel 47
Standardimine ja vastavushindamine
Lepinguosalised teevad koostööd standardimise, metroloogia, sertifitseerimise ja kvaliteedi tagamise valdkonnas, et vähendada lepinguosaliste-vahelisi erinevusi antud valdkondades, kõrvaldada tehnilisi tõkkeid ja hõlbustada kahepoolset kaubandust. See koostöö hõlmab:
a) |
WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu sätetele vastavaid meetmeid rahvusvaheliste tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste, sealhulgas sektoripõhiste erimeetmete laialdasema kasutamise soodustamiseks; |
b) |
vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepete koostamist vastastikust majandushuvi pakkuvates sektorites; |
c) |
kvaliteedi juhtimist ja tagamist käsitlevat koostööd teatavates Lõuna-Aafrikale tähtsates valdkondades; |
d) |
tehnilise abi hõlbustamist Lõuna-Aafrika suutlikkuse arendamise algatustele akrediteerimise, metroloogia ja standardimise valdkonnas; |
e) |
praktiliste seoste loomist Lõuna-Aafrika ja Euroopa standardi-, akrediteerimis- ja sertifitseerimisorganisatsioonide vahel. |
Artikkel 48
Toll
1. Lepinguosalised soodustavad ja hõlbustavad oma tolliteenistuste vahelist koostööd, et tagada kaubandust käsitlevate sätete järgimine ja aus kaubandus. Koostöö hõlmab muu hulgas teabe vahetamist ja koolituskavasid.
2. Ilma et see piiraks muid käesoleva lepingu, eriti selle artikli 90 kohaselt ettenähtud koostöövorme, pakuvad lepinguosaliste haldusasutused üksteisele vastavalt käesoleva lepingu 2. protokolli sätetele vastastikust abi.
Artikkel 49
Statistika
Lepinguosalised lepivad kokku koostöö tegemises selles valdkonnas. Koostöö on suunatud peamiselt statistiliste meetodite ja tavade ühtlustamisele, mis võimaldaks töödelda vastastikku kokkulepitud alusel andmeid kaupade ja teenuste ning laiemalt mis tahes käesoleva lepinguga reguleeritud valdkonna kohta, mida on võimalik statistiliselt käsitleda.
IV JAOTIS
MAJANDUSKOOSTÖÖ
Artikkel 50
Sissejuhatus
Lepinguosalised lepivad kokku majandus- ning tööstusküsimustes tehtava koostöö arendamise ja soodustamise, mis oleks vastastikku kasulik ning terve Lõuna-Aafrika piirkonna huvides, muutes omavahelised majandussidemed mitmekesisemaks ja tugevamaks, soodustades oma majanduse säästvat arengut, toetades piirkondlikku majanduskoostöö mudeleid, soodustades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahelist koostööd, kaitstes ja parandades keskkonda, soodustades ajalooliselt ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas naistele majandusliku olukorra tugevdamist, kaitstes ja soodustades töötajate ning ametiühingute õigusi.
Artikkel 51
Tööstus
Selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärgiks on hõlbustada Lõuna-Aafrika tööstuse ümberkorraldamist ja kaasajastamist, soodustades ühtlasi selle konkurentsivõimet ja kasvu ning luues tingimused Lõuna-Aafrika ja ühenduse tööstuse vaheliseks vastastikku kasulikuks koostööks.
Koostöö eesmärgiks on muu hulgas:
a) |
julgustada lepinguosaliste ettevõtteid koostööd tegema (ettevõtted, spetsialistid, valdkondade organisatsioonid ja muud äriorganisatsioonid, töötajate kutseühingud jms); |
b) |
toetada Lõuna-Aafrika era- ja avaliku sektori pingutusi tööstuse ümberkorraldamisel ja kaasajastamisel sellistel tingimustel, mis tagavad keskkonnakaitse, säästva arengu ja majandusliku olukorra tugevdamise; |
c) |
soodustada eraalgatust soosivat keskkonda eesmärgiga stimuleerida ja mitmekesistada sise- ning eksporditurge; |
d) |
soodustada Lõuna-Aafrika inimressursside ja tööstuspotentsiaali paremat kasutamist muu hulgas krediidi ja investeeringute kaudu toimuva rahastamise kasutamise soodustamise ning tööstuslike uuenduste, tehnosiirde, koolituse, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse toetamise teel. |
Artikkel 52
Investeeringute soodustamine ja kaitse
Lepinguosaliste-vahelise koostööga püütakse luua nii kodu- kui ka välismaiseid vastastikku kasulikke investeeringuid soodustav keskkond, eelkõige investeeringute kaitse, investeeringute soodustamise, kapitali liikumise ning investeerimisvõimalusi käsitleva teabevahetuse paremate tingimuste kaudu.
Koostöö eesmärgiks on muu hulgas hõlbustada ja soodustada:
a) |
vajaduse korral investeeringute soodustamise ja kaitse lepingute sõlmimist liikmesriikide ja Lõuna-Aafrika vahel; |
b) |
vajaduse korral topeltmaksude vältimise lepingute sõlmimist liikmesriikide ja Lõuna-Aafrika vahel; |
c) |
teabe vahetamist investeerimisvõimaluste kohta; |
d) |
investeeringute valdkonnas ühtlustatud ja lihtsustatud menetluste ning haldustavade saavutamiseks tehtavat tööd; |
e) |
Lõuna-Aafrikasse ja Lõuna-Aafrika piirkonda tehtavate investeeringute soodustamine ja õhutamine toetamine asjakohaste vahenditega. |
Artikkel 53
Kaubanduse arendamine
1. Lepinguosalised kohustuvad arendama, mitmekesistama ja suurendama omavahelist kaubandust ning parandama Lõuna-Aafrika tootmise konkurentsivõimet kodumaistel, piirkondlikel ja rahvusvahelistel turgudel.
2. Kaubanduse arendamise vallas tehtava koostöö puhul keskendutakse eriti järgmisele:
a) |
asjakohaste kaubanduse arendamise strateegiate koostamine ja konkurentsi toetavate kauplemiskeskkondade loomine; |
b) |
nii era- kui avaliku sektori võimekuse tõstmine ning inimressursside ja ametioskuste arendamine kaubanduse ja tugiteenuste valdkonnas, sealhulgas tööjõu osas; |
c) |
teabe vahetamine turunõuete kohta; |
d) |
oskusteabe edastamine ja tehnosiire investeeringute ning ühisettevõtete kaudu; |
e) |
erasektori, eriti kaubandusega seotud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arendamine; |
f) |
kaubanduse ja tugiteenuste arenguga seotud organisatsioonide loomine, kohandamine ja tugevdamine; |
g) |
piirkondlik koostöö kaubanduse ning kaubandusega seotud infrastruktuuri ja teenuste arendamiseks Lõuna-Aafrika piirkonnas. |
Artikkel 54
Mikroettevõtjad ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
Lepinguosaliste eesmärgiks on arendada ja tugevdada Lõuna-Aafrika mikroettevõtjaid ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), samuti soodustada ühenduse ning Lõuna-Aafrika ja sealse piirkonna VKEde vahelist koostööd soolist võrdõiguslikkust järgival viisil. Muu hulgas lepinguosalised:
a) |
teevad asjakohasuse korral koostööd mikroettevõtjate ja VKEde asutamise ning laiendamise õiguslike, halduslike, institutsiooniliste, tehniliste, maksualaste ja rahanduslike raamistike loomisel; |
b) |
annavad mikroettevõtjatele ja VKEdele olenemata nende õiguslikust seisundit vajalikku abi rahastamise, väljaõppe, tehnoloogia ja turustamise valdkonnas; |
c) |
abistavad lõikes b viidatud teenuseid osutavaid ettevõtteid, organisatsioone, poliitiliste otsuste tegijaid ja asutusi asjakohase tehnilise toe, teabevahetuse ning võimekuse tõstmisega; |
d) |
seavad sisse asjakohased sidemed Lõuna-Aafrika, Lõuna-Aafrika piirkonna ja ühenduse ettevõtjate vahel ning hõlbustavad nende tekkimist, et parandada infovooge (seoses strateegiate formuleerimise ja rakendamise, ärisuundumuste ja -võimaluste, võrgustike moodustamise, ühisettevõtete ning oskuste edastamisega). |
Artikkel 55
Infoühiskond – telekommunikatsioon ja infotehnoloogia
1. Lepinguosalised lepivad kokku koostöö tegemises side- ja infotehnoloogia valdkonnas, mida nad peavad kaasaegase ühiskonna võtmesektoriteks ning mis on majandusliku ja sotsiaalse arengu ning infoühiskonna arengu seisukohast kriitilise tähtsusega. Selles kontekstis hõlmab side posti, ringhäälingut, telekommunikatsiooni ja infotehnoloogiat. Koostöö eesmärgid on:
a) |
parandada Lõuna-Aafrika eraõiguslike- ja avalik-õiguslike üksuste juurdepääsu sidevahenditele, elektroonikale ja infotehnoloogiale, toetades infrastruktuurivõrkude, inimressursside ja asjakohase infoühiskonna poliitika arengut Lõuna-Aafrikas; |
b) |
toetada Lõuna-Aafrika piirkonna riikide vahelist koostööd selles valdkonnas, eriti satelliiditehnoloogiate vallas; |
c) |
pöörata tähelepanu globaliseerumise, uute tehnoloogiate, institutsioonide ja sektorite ümberkorraldamisega kaasnevatele proovikividele ning kasvavale lõhele peamiste infoteenuste ja perspektiivsete teenuste vahel. |
2. Muu hulgas hõlmab koostöö järgmist:
a) |
dialoog infoühiskonna eri aspektide, kaasa arvatud selle reguleerimisega seotud aspektide ja sidepoliitika üle; |
b) |
teabevahetus ja võimalik tehniline abi side- ja infotehnoloogia reguleerimise, standardimise, vastavushindamise ja sertifitseerimise ning sageduste kasutamise vallas; |
c) |
uue side- ja infotehnoloogia levitamine ning uute vahendite väljatöötamine, eelkõige seoses võrkude vastastikuse sidumise ja rakenduste koostalitlusvõimega; |
d) |
ühiste teadusuuringute ning tehnoloogiaarendus edendamine ja teostamine seoses projektidega infoühiskonnaga seotud uue tehnoloogia vallas; |
e) |
Lõuna-Aafrika organisatsioonide juurdepääs ühenduse projektidele ja programmidele vastavalt erinevates asjaomastes valdkondades kohaldatavatele kokkulepetele ning Euroopa Liidu organisatsioonide juurdepääs Lõuna-Aafrika algatatud tegevusele samadel tingimustel. |
Artikkel 56
Koostöö posti valdkonnas
Koostöö selles valdkonnas hõlmab:
a) |
teabevahetust ja dialoogi postiküsimuste kohta muu hulgas seoses piirkondliku ja rahvusvahelise tegevusega, reguleerimisega seotud tahkude ja poliitiliste otsustega; |
b) |
tehnilist abi reguleerimise, tegevusstandardite ja inimressursside arendamise osas; |
c) |
selle valdkonna tehnoloogilise arenguga seotud ühisprojektide, sealhulgas teadustöö soodustamine ja teostamine. |
Artikkel 57
Energia
1. Selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on:
a) |
parandada lõuna-aafriklaste võimalusi kasutada taskukohaseid, usaldusväärseid ja säästlikke energiaallikaid; |
b) |
korraldada ümber ja kaasajastada energiat tootvad, jaotavad ja tarbivad alamsektorid, nii et asjakohaseid teenuseid osutatakse majandusliku tõhususe, sotsiaalse arengu ja keskkonnakaitse alase vastuvõetavuse osas optimaalsetel tingimustel; |
c) |
toetada Lõuna-Aafrika piirkonna riikide vahelist koostööd kohalikult saadaolevate energiaallikate tõhusal ja keskkonnasäästlikul kasutamisel. |
2. Koostöö eesmärk on eriti:
a) |
toetada asjakohase energiapoliitika ja -infrastruktuuri arengut Lõuna-Aafrikas; |
b) |
mitmekesistada Lõuna-Aafrika energiavarusid; |
c) |
parandada energiaettevõtjate tegevusstandardeid tehnilisest, majanduslikust ja rahanduslikust seisukohast, eriti elektrienergia ja vedelkütuste sektoris; |
d) |
hõlbustada kohalike ekspertide võimekuse tõstmist, eriti üldise ja tehnilise väljaõppe kaudu; |
e) |
töötada välja uued ja taastuvad energiavormid ning toetada eelkõige maapiirkondade energiavarustuse infrastruktuuri; |
f) |
parandada ratsionaalset energiakasutust, eelkõige energiasüsteemide tõhususe soodustamise kaudu; |
g) |
soodustada keskkonnasäästlike tehnoloogiate siiret ja kasutamist; |
h) |
soodustada Lõuna-Aafrikas piirkondlikku koostööd energia vallas. |
Artikkel 58
Mäetööstus ja maavarad
1. Selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on muu hulgas:
a) |
toetada ja soodustada poliitilisi meetmeid, millega parandatakse mäetööstuse tervishoiu- ja ohutusstandardeid ning töötingimusi; |
b) |
teha maavarad ja geoteaduse teave uuringuteks ning mäetööstuse investeeringuteks kättesaadavaks. Samuti peaks koostöö looma vastastikku kasuliku õhkkonna investeeringute meelitamiseks sellesse sektorisse, sealhulgas VKEdesse (ja eelnevalt ebasoodsas olukorras olnud kogukondadesse); |
c) |
toetada poliitikat, mis tagab mäetööde tegemise keskkonda ja säästvat arengut nõuetekohaselt arvestaval viisil, võttes arvesse riigis valitsevaid konkreetseid tingimusi ja mäetööde laadi; |
d) |
teha koostööd mäetööstuse ja maavaratehnoloogia alase teadus- ja arendustegevuse vallas. |
2. Koostöö hõlmab Lõuna-Aafrika tegevust Lõuna-Aafrika Arenguühenduse mäetööde kooskõlastamise üksuse raames.
Artikkel 59
Transport
1. Selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on:
a) |
parandada lõuna-aafriklaste võimalusi kasutada taskukohaseid, turvalisi ja usaldusväärseid transpordivahendeid ning hõlbustada riigi kaubavoogusid mitmeid transpordiliike hõlmavate majanduse ja keskkonna seisukohast säästlike infrastruktuurivõrkude ja transpordisüsteemide arendamise toetamise kaudu; |
b) |
toetada koostööd Lõuna-Aafrika piirkonna riikide vahel, et luua piirkondlike vajaduste rahuldamiseks säästlik transpordivõrk. |
2. Koostöös keskendutakse eriti järgmisele:
a) |
maantee-, raudtee-, sadama- ja lennujaamainfrastruktuuri ümberkorraldamisele ja kaasajastamisele kaasaaitamine; |
b) |
õhutranspordi ning raudtee-, maantee- ja mitmeliigilise transiidi tingimuste järkjärguline parandamine, samuti maanteede, raudteede, sadamate ja lennujaamade ning mere- ja õhuliikluse juhtimine; |
c) |
õhu- ja mereliikluse ohutuse parandamine, toetades tõhusate programmide võimaldamiseks paremini navigatsiooni ja väljaõpet. |
Artikkel 60
Turism
1. Lepinguosalised teevad koostööd eesmärgiga tugevdada konkurentsivõimelise turisminduse arengut. Selles valdkonnas lepivad lepinguosalised kokku eriti järgmises:
a) |
soodustada turisminduse arengut, mis tekitab majandusarengut ja majanduse tugevnemist, tööhõivet ja valuutat; |
b) |
taotleda turismi säästva arengu tagamiseks avalikke, erasektori ja kogukondlikke huve hõlmava strateegilise liidu loomist; |
c) |
teostada ühistegevust sellistes valdkondades, nagu näiteks toodete ja turgude, inimressursside ja institutsionaalsete struktuuride arendamine; |
d) |
teha teenindusstandardite parandamiseks koostööd turismialase väljaõppe ja võimekuse tõstmise osas; |
e) |
teha koostööd kogukondliku turismi soodustamisel ja arendamisel maapiirkondade pilootprojektide kaudu; |
f) |
soodustada turistide vaba liikumist. |
2. Lepinguosalised lepivad kokku, et turismi valdkonnas põhineb koostöö muu hulgas järgmistel suunistel:
a) |
kohalike, eriti maapiirkondade kogukondade terviklikkuse ja huvide austamine; |
b) |
kultuuripärandi tähtsuse toonitamine; |
c) |
väljaõppe, oskusteabe edastamise ja teadlikkuse suurendamise hõlbustamine laiema kogukonna hulgas; |
d) |
turismi ja keskkonnakaitse vahelise positiivse vastastoime tagamine; |
e) |
piirkondliku koostöö soodustamine Lõuna-Aafrika piirkonnas. |
Artikkel 61
Põllumajandus
1. Selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on soodustada Lõuna-Aafrika maapiirkondade terviklikku, ühtlast ja säästvat arengut. Eelkõige on koostöö sihiks:
a) |
põllumajandussektori kaasajastamine ning ümberkorraldamine, kui see on asjakohane, infrastruktuuri ja seadmete tänapäevastamise, pakendamis- ja hoiustamisviiside arendamise ning eraettevõtlusel põhinevate jaotamis- ja turustamisahelate parandamist hõlmavate meetmete teel; |
b) |
eelnevalt ebasoodsas olukorras olnud kogukondadest pärit talupidajate konkurentsivõime arendamise ja soodustamise hõlbustamine ning selles osas asjakohaste põllumajandusega seotud teenuste pakkumine; |
c) |
toodangu ja välisturgude mitmekesistamine ja arendamine; |
d) |
koostöö sisseseadmine ja arendamine loomade tervishoiu, taimetervise ja põllumajandusliku tootmise tehnikate osas; |
e) |
meetmete uurimine loomade tervishoiu ja taimetervise standardite ja eeskirjade ühtlustamiseks, pidades silmas kaubanduse hõlbustamist ning võttes arvesse mõlema lepinguosalise kehtivaid õigusakte ja järgides WTO eeskirju. |
2. Koostöö toimub muu hulgas oskusteabe edastamise, ühisettevõtete loomise ja võimekuse tõstmise programmide kaudu.
Artikkel 62
Kalandus
Selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on soodustada kalavarude säästvat majandamist ja kasutamist mõlema lepinguosalise pikaajalistes huvides. See saavutatakse teabevahetuse ning kokkulepitud korralduste kavandamise ja rakendamise teel, mis võivad käsitleda lepinguosaliste majanduslikke, kaubanduslikke, arengualaseid, teaduslikke ja tehnilisi püüdlusi. Need korraldused sätestatakse eraldi vastastikku kasulikus kalanduslepingus, mida lepinguosalised kohustuvad võimalikult kiiresti sõlmima.
Artikkel 63
Teenused
Lepinguosalised lepivad kokku koostöö edendamises teenindussektoris üldiselt ning eriti panganduse, kindlustuse ja muude finantsteenuste valdkonnas, muu hulgas:
a) |
teenustega kauplemise õhutamise kaudu; |
b) |
kui see on asjakohane, teabe vahetamise kaudu lepinguosaliste teenindussektorit reguleerivate eeskirjade, seaduste ja määruste kohta; |
c) |
finantsteenuste ja finantsjärelevalve raamatupidamisarvestuse, auditeerimise, järelevalve ja reguleerimise parandamise kaudu, näiteks koolituskavade edendamise teel. |
Artikkel 64
Tarbijapoliitika ja tarbijate tervise kaitse
Lepinguosalised alustavad koostööd tarbijapoliitika ja tarbijate tervise kaitse valdkonnas, mille eesmärk on eriti:
a) |
süsteemide loomine vastastikuseks teavitamiseks siseturul keelatud ja ohtlikest toodetest; |
b) |
teabe ja kogemuste vahetamine toodete ja tooteohutuse turustamisjärgse järelevalve sisseseadmise ja toimimise kohta; |
c) |
tarbijatele eriti hindade, toodete omaduste ja pakutavate teenuste kohta antava teabe parandamine; |
d) |
tarbijate huvide esindajate vahelise teabevahetuse õhutamine; |
e) |
tarbijapoliitika ja -süsteemide vastavuse suurendamine; |
f) |
teabe vahetamine tarbijate teadlikkuse tõstmise kohta teavitamise ja hariduse kaudu; |
g) |
lepinguosaliste-vahelisest menetluste jõustamisest ja koostööst teavitamine kahjulike või ebaausate äritavade uurimisel; |
h) |
teabe vahetamine ebaseadusliku tegevuse tõttu toimunud tarbijate õigusvastase kohtlemise hüvitamise tõhusate viiside kohta. |
V JAOTIS
ARENGUKOOSTÖÖ
A-JAGU
ÜLDSÄTTED
Artikkel 65
Eesmärgid
1. Ühenduse ja Lõuna-Aafrika vaheline arengukoostöö toimub poliitilise dialoogi ja partnerluse kontekstis ning see toetab siseriiklike asutuste teostatavat poliitikat ja reforme.
2. Eriti aitab arengukoostöö kaasa Lõuna-Aafrika tasakaalustatud ja säästvale majanduslikule ning sotsiaalsele arengule ja tema lülitumisele maailmamajandusse ning inimõiguste poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi tahke ning põhiõigusi austava demokraatliku ühiskonna ja õigusriigi aluste tugevdamisele.
3. Selles valdkonnas on prioriteediks sellise tegevuse toetamine, mis aitab võidelda vaesuse vastu.
Artikkel 66
Prioriteedid
1. Arengukoostöö valdkonnad käsitlevad peamiselt järgmist:
a) |
Lõuna-Aafrika majanduse järkjärgulise maailmamajandusse ja -kaubandusse integreerimise poliitikate ja vahendite, töökohtade loomise, järjepidevate erasektori ettevõtete arendamise, piirkondliku koostöö ja integratsiooni toetamine. Sellega seoses pööratakse erilist tähelepanu piirkonna kohandamispüüdluste toetamisele, mis kaasnevad käesoleva lepingu alusel loodud vabakaubanduspiirkonnaga, eriti Lõuna-Aafrika tolliliidus; |
b) |
elutingimuste parandamine ja põhiliste sotsiaalteenuste osutamine; |
c) |
demokratiseerimise, inimõiguste kaitse, usaldusväärse avaliku halduse, kodanikuühiskonna tugevdamise ja selle arenguprotsessi kaasamise toetamine. |
2. Edendatakse dialoogi ja partnerlust riigiasutuste ja valitsusväliste arengupartnerite ja asjaosaliste vahel.
3. Programmidega keskendutakse eelnevalt ebasoodsas olukorras olnud kogukondade põhivajadustele ning need kajastavad arengu neid dimensioone, mis on seotud sugupoolte ja keskkonnakaitsega.
Artikkel 67
Tingimustele vastavad abisaajad
Koostööpartnerid, kellel on õigus saada rahalist ja tehnilist abi, on riigi-, maakonna- ja kohalikud asutused ning avalikud asutused, valitsusvälised ja kogukondlikud organisatsioonid, piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid, institutsioonid ning avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud ettevõtjad. Kui mõlemad pooled on nii määranud, võib abi saada ka mis tahes muu organ.
Artikkel 68
Vahendid ja meetodid
1. Artiklis 66 nimetatud koostöö raames toimuvateks ettevõtmisteks võib kasutada vahendeid, mis hõlmavad eelkõige uuringuid, tehnilist abi, koolitust ja muid teenuseid, tarneid ja töid, samuti hindamis-, järelevalve- ja auditeerimistoiminguid.
2. Ühendusepoolne rahastamine, mis sõltuvalt ettevõtmise vajadustest ja laadist on kohalikus või välisvääringus, võib hõlmata järgmist:
a) |
valitsuse eelarvekulutused reformide ja poliitika rakendamise toetamiseks poliitilise dialoogi kaudu kindlaksmääratud prioriteetsetes sektorites; |
b) |
investeeringud (välja arvatud ehitiste ostmiseks) ja seadmed; |
c) |
teatavatel juhtudel ja eriti juhul, kui programmi viib ellu valitsusväline partner, jooksvad kulutused. |
3. Artiklis 67 määratletud partneritelt nõutakse põhimõtteliselt panust iga koostöö raames toimuva ettevõtmise rahastamisse. Selle panuse laadi ja summat kohandatakse vastavalt partneri võimalustele ja ettevõtmise laadile.
4. Võib otsida võimalusi järjepidevuse ja vastastikuse täiendamise saavutamiseks teiste rahastajate, eriti Euroopa Liidu liikmesriikidega.
5. Mõlemad lepinguosalised võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et ühenduse seotus käesoleva lepingu alusel tehtavas arengukoostöös tehakse avalikkusele teatavaks.
Artikkel 69
Programmitöö
1. Ühenduse ja Lõuna-Aafrika valitsuse vaheliste tihedate kontaktide kontekstis ning Euroopa Investeerimispanga toetusel teostatakse mitmeaastast suunavat programmitööd, mis põhineb artiklis 66 esitatud prioriteetidest tuletatud konkreetsetel eesmärkidel ning milles viidatakse arengukoostöö ettevalmistamise, rakendamise ja järelevalve moodustele ning nendest tulenevatele ettevõtmistele võrdlusperioodi jooksul. Programmitööga seotud arutelude tulemused tuuakse ära mitmeaastases suunavas programmis, millele mõlemad lepinguosalised alla kirjutavad.
2. Mitmeaastasele suunavale programmile lisatakse tegevuste üksikasjalikud menetlused ning arengukoostöö rakendamise ja järelevalve sätted.
Artikkel 70
Projektide määratlemine, koostamine ja hindamine
1. Arengutegevuse määratlemise ja ettevalmistamise eest vastutab artiklis 80 määratletud Lõuna-Aafrika valitsuse riiklik eelarvevahendite käsutaja või mis tahes muu artiklis 67 määratletud tingimustele vastav abisaaja.
2. Ühendusepoolseks rahastamiseks esitatud projektide või programmide toimikud peavad sisaldama kogu hindamiseks vajalikku teavet. Riiklik eelarvevahendite käsutaja või muud tingimustele vastavad abisaajad esitavad sellised toimikud ametlikult delegatsiooni juhile.
3. Arengutegevuse hindamist teostavad riiklik eelarvevahendite käsutaja ja/või muud tingimustele vastavad abisaajad ning ühendus ühiselt.
Artikkel 71
Rahastamisettepanek ja -otsus
1. Hindamise tulemustest esitab delegatsiooni juht kokkuvõtte rahastamisettepanekus, mis on koostatud tihedas koostöös riikliku eelarvevahendite käsutaja ja/või muude tingimustele vastavate abisaajatega.
2. Komisjon vormistab rahastamisettepaneku lõplikult ja edastab selle ühenduse otsuseid tegevale organile.
Artikkel 72
Rahastamislepingud
1. Iga ühenduse poolt heakskiidetud projekt või programm kaetakse:
a) |
rahastamislepingust, mis on koostatud ühenduse nimel tegutseva komisjoni ja Lõuna-Aafrika valitsuse nimel tegutseva riikliku eelarvevahendite käsutaja või tingimustele vastava abisaaja vahel, |
b) |
või rahvusvaheliste organisatsioonide või juriidiliste isikute, füüsiliste isikute või muude artiklis 67 määratletud projekti või programmi elluviimise eest vastutavate ettevõtjatega sõlmitud kokkuleppest. |
2. Kõigis rahastamislepingutes või -kokkulepetes nähakse ette komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja kohapealsed kontrollid.
B-JAGU
RAKENDAMINE
Artikkel 73
Töövõtjate ja tarnete abikõlbulikkus
1. Pakkumismenetlustes osalemine ja lepingute sõlmimine on võrdsetel tingimustel avatud kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide, Lõuna-Aafrika ning AKV riikide füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Osalemist võib piisavalt põhjendatud juhtudel ja parima tasuvussuhte saavutamiseks laiendada teiste arenguriikide arvel.
2. Tarned peavad pärinema liikmesriikidest, Lõuna-Aafrikast või AKV riikidest. Piisavalt põhjendatud erijuhtudel võivad tarned pärineda muudest riikidest.
Artikkel 74
Tellija
1. Ehitustöö-, tarne- ja teenuslepingud koostab, nende osas peab läbirääkimisi ja need sõlmib tingimustele vastav abisaaja kokkuleppel ja koostöös komisjoniga.
2. Tingimustele vastav abisaaja võib paluda, et komisjon koostaks teenuslepinguid, peaks nende osas läbirääkimisi ja sõlmiks neid tema nimel kas otse või oma asjakohase asutuse kaudu.
Artikkel 75
Hankemenetlused
Ühenduse rahastatud hangete või lepingute menetlused sätestatakse rahastamislepingule lisatud üldtingimustes.
Artikkel 76
Üldeeskirjad ja -tingimused
Ühenduse rahastatud ehitustöö-, tarne- ja teenuslepingute sõlmimine on reguleeritud käesoleva lepingu ning vastavate ehitustöö-, tarne- ja teenuslepingute üldeeskirjade ning koostöönõukogu otsusega vastuvõetud üldtingimustega.
Artikkel 77
Vaidluste lahendamine
Kõik Lõuna-Aafrika ning töövõtja, tarnija või teenuste osutaja vahel ühenduse rahastatud lepingu täitmise jooksul tekkivad vaidlused lahendatakse vahekohtumenetlusega vastavalt koostöönõukogu otsusega vastuvõetud lepingute arbitraaži ja lepituse menetluseeskirjadele.
Artikkel 78
Maksu- ja tollikord
1. Lõuna-Aafrika valitsus kohaldab kõigi ühenduse rahastatud lepingute suhtes täielikku vabastust fiskaalsetest ja tollimaksudest ja/või samasuguse toimega maksudest või tasudest.
2. Lõikes 1 osutatud kokkulepete üksikasjad määratakse kindlaks Lõuna-Aafrika valitsuse ja komisjoni vahelise kirjavahetuse teel.
Artikkel 79
Juhtiv eelarvevahendite käsutaja
Komisjon määrab juhtiva eelarvevahendite käsutaja, kes vastutab ühenduse poolt Lõuna-Aafrikaga arengukoostööks eraldatud vahendite haldamise eest.
Artikkel 80
Riiklik eelarvevahendite käsutaja ja makseasutus
1. Lõuna-Aafrika valitsus määrab riikliku eelarvevahendite käsutaja, kes esindab teda kõigis komisjoni rahastatud projektidega seotud ettevõtmistes, mille suhtes kehtib Lõuna-Aafrika ja ühenduse vaheline rahastamisleping. Samuti määratakse makseasutus.
2. Juhtiva eelarvevahendite käsutaja ning riikliku eelarvevahendite käsutaja ja makseasutuse kohustused ja ülesanded määratakse kindlaks Lõuna-Aafrika valitsuse ja komisjoni vahel vahetatud dokumentides vastavalt sooduslepingute suhtes kohaldatavate komisjoni finantsmääruste sätetele.
Artikkel 81
Delegatsiooni juht
1. Komisjoni esindab Lõuna-Aafrikas delegatsiooni juht, kes tagab koos riikliku eelarvevahendite käsutajaga finantsalase ja tehnilise koostöö rakendamise, järelevalve ja järelmeetmed kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete ning käesoleva lepingu sätetega. Eelkõige antakse delegatsiooni juhile volitused projektide ja programmide ettevalmistamise, hindamise ja elluviimise hõlbustamiseks ning kiirendamiseks.
2. Lõuna-Aafrika valitsus annab delegatsiooni juhile ning komisjoni määratud ametnikele Lõuna-Aafrikas privileegid ja immuniteedid vastavalt 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile.
3. Riikliku eelarvevahendite käsutaja ning delegatsiooni juhi ülesannete ja kohustuste kindlaksmääramisel püüavad lepinguosalised tagada võimalikult suures ulatuses projektide ja programmide kohalikku juhtimist, samuti järjepidevuse ja terviklikkuse teistes AKV riikides kohaldatavate tavadega.
Artikkel 82
Järelevalve ja hindamine
1. Järelevalve ja hindamise eesmärk on arendustegevuse (ettevalmistuse, rakendamise ja järgneva toimimise) korrapärane väline hindamine, et parandada käimasoleva ja tulevase tegevuse tõhusust. Seda tööd teevad Lõuna-Aafrika ja ühendus ühiselt.
2. Koostöö järelevalvet ja hindamist teostavad Lõuna-Aafrika ja ühendus ühiselt. Läbi võib viia iga-aastaseid nõupidamisi, et hinnata arengut ning leppida kokku meetmetes mitmeaastase suunava programmi kohandamiseks ja selle rakendamise parandamiseks ning valmistada ette tulevast tegevust.
VI JAOTIS
KOOSTÖÖ MUUDES VALDKONDADES
Artikkel 83
Teadus ja tehnika
Lepinguosalised kohustuvad tõhustama teadusja tehnoloogiakoostööd. Selle eesmärgi elluviimise üksikasjalik kord on sätestatud eraldi lepingus, mis jõustus 1997. aasta novembris.
Artikkel 84
Keskkond
1. Lepinguosalised teevad koostööd, et püüelda säästva arengu poole taastumatute loodusvarade ratsionaalse kasutamise ja taastuvate loodusvarade säästva kasutamise kaudu, soodustades keskkonnakaitset, selle olukorra halvenemise takistamist ja saastamise reguleerimist. Lepinguosaliste eesmärgiks on püüda parandada oma keskkonna kvaliteeti ja teha koostööd ülemaailmsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks.
2. Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu võimekuse arendamisele keskkonnakorralduse valdkonnas. Keskkonnakaitse prioriteetide kindlaksmääramise osas peetakse dialoogi. Vaadatakse läbi Lõuna-Aafrika eelneva poliitika mõju keskkonna seisundile ning sellega tegeletakse võimaluste piires.
3. Koostöösuhe hõlmab muu hulgas küsimusi, mis on seotud linnade arengu ja maa kasutamisega põllumajanduslikel ja muudel eesmärkidel; kõrbestumisega; jäätmekäitluse, sealhulgas tuuma- ja ohtlikejäätmete käitlemisega; ohtlike kemikaalide haldamisega; bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise ja säästva kasutamisega; metsavarude säästva haldamisega; veekvaliteedi kontrollimisega; tööstuslikest ja muudest allikatest pärit saastuse kontrollimisega; rannikualade ja mere reostuse ning kalavarude majandamisega; vee ärakande kompleksse haldamise, sealhulgasrahvusvaheliste vesikondade haldamisega; vee nõudluse haldamisega ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega seotud probleemidega.
Artikkel 85
Kultuur
1. Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd kultuuri valdkonnas, et soodustada põhjalikke teadmisi Lõuna-Aafrika ja Euroopa Liidu kultuurilise mitmekesisuse kohta ning nende paremat mõistmist. Lepinguosalised kõrvaldavad kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö teel olevad takistused ning ergutavad teadlikkust eri kultuuridesse kuuluvate inimeste vastastikusest sõltuvusest. Nad edendavad Lõuna-Aafrika ja Euroopa Liidu elanike osalemist kultuuri vastastikusel rikastamisel.
2. Kultuurialaste kontaktide eesmärk on kultuuripärandi kaitsmine ja edendamine ning kultuurivaldkonnaga seotud kaupade ja teenuste tootmine ning levitamine. Kultuurikontaktide hõlbustamiseks kasutatakse võimalikult ulatuslikult ära riiklikke, piirkondlikke ja piirkondadevahelisi massiteabevahendeid, soodustades samas autoriõiguse ja sellega seotud õiguste austamist.
3. Lepinguosalised teevad koostööd kultuurisündmuste ning Lõuna-Aafrika ja Euroopa Liidu asutuste ja liitude vaheliste kultuurivahetuste vallas.
Artikkel 86
Sotsiaalküsimused
1. Lepinguosalised alustavad dialoogi sotsiaalküsimustes tehtava koostöö vallas. See hõlmab muu hulgas küsimusi, mis on seotud apartheidi-järgse ühiskonna sotsiaalsete probleemide, vaesuse leevendamise, tööpuuduse, sugudevahelise võrdsuse, naiste vastu suunatud vägivalla, laste õiguste, töösuhete, rahvatervise, tööohutuse ja rahvastikuga.
2. Lepinguosalised leiavad, et majandusarenguga peab kaasnema sotsiaalne areng. Nad tunnistavad kohustust tagada põhilised sotsiaalsed õigused, mille konkreetseks eesmärgiks on töötajate ühinemisvabadus, õigus pidada kollektiivseid läbirääkimisi, sunniviisilise töö kaotamine, tööhõive ja ametikohtade osas toimuva diskrimineerimise lõpetamine ning laste töö tõhus kaotamine. Nende õiguste arendamisel kasutatakse võrdlusena ILO kehtivaid standardeid.
Artikkel 87
Teavitamine
Lepinguosalised võtavad asjakohased meetmed vastastikuse tõhusa teabevahetuse soodustamiseks ja õhutamiseks. Muu hulgas peetakse esmatähtsaks teabe levitamise tagamist Lõuna-Aafrika ja Euroopa Ühenduse vahelise koostöö kohta. Lisaks sellele üritavad lepinguosalised anda põhiteavet Lõuna-Aafrika ja Euroopa Liidu kohta laiemale avalikkusele ning eriteavet Euroopa Liidu poliitikate kohta konkreetsetele sihtrühmadele Lõuna-Aafrikas ja eriteavet Lõuna-Aafrika poliitikate kohta konkreetsetele sihtrühmadele Euroopa Liidus.
Artikkel 88
Ajakirjandus ja audiovisuaalmeedia
Lepinguosalised õhutavad koostööd ajakirjanduse ja audiovisuaalmeedia valdkonnas, et toetada meediakanalite sõltumatuse ja mitmekesisuse arengut ning edendamist. Muu hulgas püütakse teha koostööd:
a) |
inimressursside arendamise soodustamise kaudu, eriti ajakirjanike ja meedia valdkonna spetsialistide väljaõppe- ja vahetusprogrammide teel; |
b) |
laiema juurdepääsu õhutamise kaudu meedia teabeallikatele; |
c) |
tehnilise oskusteabe ja info vahetamise kaudu; |
d) |
audiovisuaalprogrammide tootmise kaudu. |
Artikkel 89
Inimressursid
1. Lepinguosalised teevad koostööd, et tõsta Lõuna-Aafrika inimressursside taset kõigi käesoleva lepinguga reguleeritud valdkondades. Koostöö eesmärk on tugevdada institutsioonide võimekust valitsuse peamistes inimressursside arendamise valdkondades, pöörates erilist tähelepanu kõige ebasoodsamas olukorras olevatele rahvastiku osadele.
2. Avaliku ja erasektori kõrgemate ametnike kutseoskuste arendamiseks tihendavad lepinguosalised koostööd hariduse ja kutseõppe alal ning haridusasutuste ja ettevõtjate vahel. Erilist tähelepanu pööratakse Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika erialaasutuste vaheliste püsivate sidemete loomise soodustamisele, et tugevdada kogemuste ja tehniliste ressursside vahetamist ning ühiskasutust.
3. Lepinguosalised õhutavad teabevahetust, et soodustada koostööd asjakohaste asutuste antud kraadide ja diplomite tunnustamise vallas.
4. Lepinguosalised õhutavad kõrgkoolide, näiteks ülikoolide vahelisi sidemeid ja koostööd.
Artikkel 90
Uimasti- ja rahapesuvastane võitlus
Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd uimasti- ja rahapesuvastases võitluses:
a) |
edendades Lõuna-Aafrika uimastikontrolli raamkava ning suurendades Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Aafrika piirkonna narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku kuritarvitamise ning nende tootmise, tarnimise ja nendega kauplemise vastase võitluse programmide tõhusust asjakohaste rahvusvaheliste ÜRO uimastikontrolli konventsioonide põhjal; |
b) |
takistades nende finantsasutuste kasutamist kuritegevusest tervikuna ja eriti uimastikaubandusest saadud kapitali rahapesuks rahvusvaheliste organite, eriti rahapesuvastase töökonna poolt vastuvõetud standarditega võrdsete standardite põhjal ja |
c) |
takistades narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikul tootmisel kasutatavate keemiliste lähteainete ning muude oluliste ainete kasutamist asjaomaste rahvusvaheliste asutuste, eriti kemikaalidega tegeleva töökonna vastuvõetud standardite põhjal. |
Artikkel 91
Andmekaitse
1. Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada isikuandmete töötlemise kaitstuse taset, võttes arvesse rahvusvahelisi standardeid.
2. Isikuandmete kaitsel tehtav koostöö võib hõlmata tehnilist abi teabe ja ekspertide vahetamise ning ühisprogrammide ja -projektide loomise kaudu.
3. Koostöönõukogu vaatab selles küsimuses toimunud arengud korrapäraselt läbi.
Artikkel 92
Tervishoid
1. Lepinguosalised teevad koostööd rahvastiku vaimse ja füüsilise tervise parandamiseks, edendades tervishoidu ja vältides haigusi.
2. Rahvatervise valdkonnas teevad lepinguosalised koostööd, jagades teadmisi ja kogemusi programmide kohta, mille abil muu hulgas levitatakse teavet, parandatakse rahvatervise valdkonna spetsialistide haridust ja väljaõpet, teostatakse haiguste seiret ja töötatakse välja tervishoiu infosüsteem, vähendatakse elustiiliga seotud haiguste ohtu ning ennetatakse ja kontrollitakse HIVi/AIDSi ning muid nakkushaigusi.
3. Tööohutuse ja -tervishoiu osas hõlmab koostöö teabe vahetamist seadusandlike ja muude meetmete kohta, mis on ette nähtud õnnetuste, töötamisega seotud haiguste ja töötamisega seotud terviseriskide vältimiseks.
4. Farmaatsia valdkonnas võib koostöö hõlmata toetust ravimite hindamisel ja registreerimisel.
VII JAOTIS
KOOSTÖÖ RAHALINE KÜLG
Artikkel 93
Eesmärk
Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks saab Lõuna-Aafrika oma sotsiaalmajandusliku arenguga seotud vajaduste toetamiseks ühenduselt rahalist ja tehnilist abi tagastamatu rahalise abi ning laenude näol.
Artikkel 94
Tagastamatu rahaline abi
Tagastamatu rahalise abina antav abi kaetakse:
a) |
ühenduse eelarve raames loodud rahastamise erivahendist artiklites 65 ja 66 osutatud arengukoostööga seotud tegevuste toetamiseks; |
b) |
muudest rahalistest vahenditest, mis on eraldatud ühenduse muudest eelarveridadest nende eelarveridade raamesse jääva arengu- ja rahvusvahelise koostööga seotud tegevusteks. Taotluste esitamise ja heakskiitmise, rakendamise ning järelevalve/hindamise menetlus toimub asjaomase eelarvereaga seotud üldtingimuste kohaselt. |
Artikkel 95
Laenud
Laenudena antava rahalise abi osas võib Euroopa Investeerimispank kaaluda Euroopa Liidu Nõukogu taotlusel Lõuna-Aafrikas läbiviidavate investeerimisprojektide rahastamise pikendamist pikaajaliste laenude näol, mis jäävad selliste maksimaalsete summade ja kehtivusaegade piiresse, mis määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse asutamislepingu asjakohaseid sätteid kohaldades.
Artikkel 96
Piirkondlik koostöö
Eelmistes artiklites osutatud ühenduse rahalist abi võib kasutada riiklike või kohalike projektide või programmide rahastamiseks Lõuna-Aafrikas, samuti Lõuna-Aafrika osalemiseks piirkondliku koostööga seotud ettevõtmistes, mida ta teostab koos muude arengumaadega.
VIII JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 97
Institutsionaalne ülesehitus
1. Lepinguosalised lepivad kokku koostöönõukogu moodustamises, mis täidab järgmisi ülesandeid:
a) |
tagab käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise ja rakendamise ning lepinguosaliste-vahelise dialoogi pidamise; |
b) |
uurib lepinguosaliste-vahelise kaubanduse ja koostöö arengut; |
c) |
otsib asjakohaseid meetodeid käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondadest tuleneda võivate probleemide ennetamiseks; |
d) |
vahetab arvamusi ja teeb soovitusi mis tahes vastastikku huvi pakkuvate kaubandust ja koostööd puudutavate küsimuste, sealhulgas tulevase tegevuse ning selle teostamiseks olemasolevate vahendite kohta. |
2. Koostöönõukogu istungitel osalejate, nende sageduse, päevakorra ja asukoha osas lepitakse kokku lepinguosaliste-vaheliste nõupidamiste käigus.
3. Eespool nimetatud koostöönõukogu on volitatud tegema otsuseid kõigi käesoleva lepinguga reguleeritud küsimuste osas.
4. Lepinguosalised lepivad kokku käesoleva lepinguga reguleeritud erinevates valdkondades korrapäraste kontaktide õhutamises ja hõlbustamises oma parlamentide vahel.
5. Samuti õhutavad lepinguosalised kontakte muude samalaadsete asjakohaste Lõuna-Aafrika ja Euroopa Liidu institutsioonide, nagu näiteks Euroopa Ühenduse majandus- ja sotsiaalkomitee ning Lõuna-Aafrika riikliku majandusarengu- ja töönõukogu (NEDLAC) vahel.
Artikkel 98
Maksuerand
1. Käesoleva lepingu sätete kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ega ühtegi selle lepingu põhjal sõlmitavat kokkulepet ei kohaldata maksusoodustuste suhtes, mida Lõuna-Aafrika ja Euroopa Liidu liikmesriigid annavad või võivad edaspidi anda topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete või siseriikliku maksuõiguse alusel.
2. Mitte midagi käesolevas lepingus ega selle alusel sõlmitud kokkulepetes ei tõlgendata nii, nagu takistaks see võtmast või rakendamast meetmeid, mille eesmärk on vältida või takistada topeltmaksustamise vältimise lepingute maksusätete ja muude maksukokkulepete või siseriikliku maksuõiguse kohastest maksudest kõrvalehoidumist.
3. Mitte midagi käesolevas lepingus ega selle alusel sõlmitud kokkulepetes ei tõlgendata nii, nagu takistaks see Euroopa Liidu liikmesriike ega Lõuna-Aafrikat eristamast oma maksuõiguse asjakohaste sätete kohaldamisel maksumaksjaid, kes ei ole ühesuguses olukorras, eeskätt oma elu- või asukoha poolest või selle koha poolest, kuhu nad oma kapitali on investeerinud.
Artikkel 99
Kestus
Käesolev leping kehtib määramata aja jooksul. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.
Artikkel 100
Diskrimineerimisest hoidumine
Käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades ja ilma et see piiraks siin sisalduvate erisätete kohaldamist:
a) |
ei tohi kord, mida Lõuna-Aafrika kohaldab ühenduse suhtes, põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike või nende äriühingute vahel; |
b) |
ei tohi kord, mida ühendus ja liikmesriigid kohaldavad Lõuna-Aafrika suhtes, põhjustada diskrimineerimist Lõuna-Aafrika kodanike või äriühingute vahel. |
Artikkel 101
Territoriaalne kohaldatavus
Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Lõuna-Aafrika põhiseadusega määratletud Lõuna-Aafrika territooriumide suhtes.
Artikkel 102
Edasine areng
Koostöö taseme tõstmiseks võivad lepinguosalised vastastikusel nõusolekul ja oma vastava pädevuse piires käesolevat lepingut laiendada ning teha sellesse täiendusi konkreetseid sektoreid või valdkondi käsitlevate kokkulepete kaudu.
Mõlemad lepinguosalised võivad käesoleva lepingu raames esitada soovitusi koostöö laiendamiseks, võttes arvesse lepingu kohaldamisel saadud kogemusi.
Artikkel 103
Läbivaatamine
Lepinguosalised vaatavad käesoleva lepingu viie aasta möödumisel selle jõustumisest läbi, et pöörata tähelepanu muude kokkulepete võimalikku mõju käesolevale lepingule. Edasiste läbivaatamiste osas võib vastastikku kokku leppida.
Artikkel 104
Vaidluste lahendamine
1. Kumbki lepinguosaline võib suunata koostöönõukogule vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega.
2. Koostöönõukogu võib kõik vaidlused lahendada otsusega.
3. Kumbki lepinguosaline on kohustatud võtma meetmeid lõikes 2 osutatud otsuse täitmiseks.
4. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada lõike 2 kohaselt, võib ükskõik kumb lepinguosaline teatada teisele vahekohtuniku määramisest; seejärel peab teine lepinguosaline määrama teise vahekohtuniku kahe kuu jooksul esimese vahekohtuniku määramisest.
5. Koostöönõukogu määrab kolmanda vahekohtuniku kuue kuu jooksul teise vahekohtuniku määramisest.
6. Vahekohtunike otsused võetakse vastu häälteenamusega kaheteistkümne kuu jooksul.
7. Mõlemad vaidlusosalised peavad võtma vahekohtunike otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid.
8. Koostöönõukogu seab sisse vahekohtumenetluse töökorralduse.
9. Käesoleva lepingu II ja III jaotise alusel tekkivate vaidluste puhul kohaldatakse järgmist korda:
a) |
teise vahekohtuniku määramine peab toimuma 30 päeva jooksul; |
b) |
koostöönõukogu määrab kolmanda vahekohtuniku 60 päeva jooksul teise vahekohtuniku määramisest; |
c) |
üldreeglina esitavad vahekohtunikud oma järeldused ja otsused lepinguosalistele ja koostöönõukogule hiljemalt kuu kuue möödumisel vahekohtu koosseisu määramisest. Edasilükkamatutel juhtudel, sealhulgas siis, kui on tegemist kergesti riknevate kaupadega, peavad vahekohtunikud püüdma ettekande vaidluspooltele üle anda kolme kuu jooksul; |
d) |
asjaomane lepinguosaline teatab oma kavatsustest vastavalt olukorrale koostöönõukogu või vahekohtunike järelduste ja otsuste rakendamise suhtes 60 päeva jooksul teisele lepinguosalisele ja koostöönõukogule; |
e) |
kui koostöönõukogu või vahekohtunike järelduste ja otsuste järgimine ei ole otsekohe võimalik, võimaldatakse asjaomasele lepinguosalisele selle tegemiseks mõistlik ajavahemik. See mõistlik ajavahemik ei kesta kauem kui 15 kuud alates järelduste ja otsuste esitamisest lepinguosalistele. Lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul võib seda ajavahemikku sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest siiski lühendada või pikendada. |
10. Ilma et see piiraks nende õigust kasutada WTO vaidluste lahendamise menetlusi püüavad ühendus ja Lõuna-Aafrika lahendada käesoleva lepingu II või III jaotisest tulenevate konkreetsete kohustustega seotud vaidlusi käesoleva lepingu konkreetseid vaidluste lahendamise sätteid kasutades. Käesoleva lepingu alusel kehtestatud vahekohtumenetluse käigus ei käsitleta küsimusi, mis on seotud kummagi lepinguosalise WTO liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku selliste küsimuste suunamises vahekohtule.
Artikkel 105
Kahepoolseid kokkuleppeid käsitlev klausel
Käesolev leping ei mõjuta õigusi, mis sisalduvad ühelt poolt ühe või mitme liikmesriigi ja teiselt poolt Lõuna-Aafrika jaoks siduvates olemasolevates kokkulepetes, välja arvatud sel määral, mil see annab asjaomastele lepinguosalistele samaväärsed või suuremad õigused
Artikkel 106
Muudatusi käsitlev klausel
1. Lepinguosaline, kes soovib käesolevat lepingut muuta, võib esitada oma muudatusettepanekud koos kavandatava muudatuse põhjendusega koostöönõukogule arutamiseks ja vastava otsuse tegemiseks.
2. Kui üks lepinguosaline leiab, et kavandatav ettepanek võib avaldada kahjulikku mõju tema käesoleva lepinguga seotud õigustele, võib ta esitada koostöönõukogule arutamiseks ja vastava otsuse tegemiseks ettepaneku lepingusse kompenseerivate täpsustuste tegemiseks.
Artikkel 107
Lisad
Protokollid ja lisad moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.
Artikkel 108
Keeled ja originaalide arv
Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja taani keeles ning muudes Lõuna-Aafrika ametlikes keeltes kui inglise keeles, nimelt afrikaani, isindebele, isizulu, isixhosa, sepedi, sesotho, setswana, siswati, tshivenda ja xitsonga keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.
Artikkel 109
Jõustumine
Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda kuud, mille jooksul lepinguosalised teatavad teineteisele vajalike menetluste lõpuleviimisest.
Kui kuni käesoleva lepingu jõustumiseni otsustavad lepingupooled seda ajutiselt kohaldada, käsitatakse kõiki viiteid selle jõustumiskuupäevale viitena kuupäevale, mil kõnealune ajutine kohaldamine kehtima hakkab.
Hecho en Pretoria, el once de octubre de mil novecientos noventa y nueve.Udfærdiget i Pretoria, den ellevte oktober nitten hundrede og nioghalvfems.Geschehen zu Pretoria am elften Oktober neunzehnhundertneunundneunzig.Έγινε στην Πρετόρια, στις ένδεκα Οκτωβρίου χίλια εννιακόσια ενενήντα εννέα.Done at Pretoria on the eleventh day of October in the year one thousand nine hundred and ninety-nine.Fait à Pretoria, le onze octobre mil neuf cent quatre-vingt-dix-neuf.Fatto a Pretoria, addì undici ottobre millenovecentonovantanove.Gedaan te Pretoria, de elfde oktober negentienhonderd negennegentig.Feito em Pretória, em onze de Outubro de mil novecentos e noventa e nove.Tehty Pretoriassa yhdentenätoista päivänä lokakuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäyhdeksän.Som skedde i Pretoria den elfte oktober nittonhundranittionio.
Por la Comunidad EuropeaFor Det Europæiske FællesskabFür die Europäische GemeinschaftΓια την Ευρωπαϊκή ΚοινότηταFor the European CommunityPour la Communauté européennePer la Comunità europeaVoor de Europese GemeenschapPela Comunidade EuropeiaEuroopan yhteisön puolestaPå Europeiska gemenskapens vägnar
Pour le Royaume de BelgiqueVoor het Koninkrijk BelgiëFür das Königreich Belgien
Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.
Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brusselse Hoofdstedelijke Gewest.
Diese Unterschrift verbindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.
For Kongeriget Danmark
Für die Bundesrepublik Deutschland
Για την Ελληνική Δημοκρατία
Por el Reino de España
Pour la République française
Thar ceann na hÉireannFor Ireland
Per la Repubblica italiana
Pour le Grand-Duché de Luxembourg
Voor het Koninkrijk der Nederlanden
Für die Republik Österreich
Pela República Portuguesa
Suomen tasavallan puolestaFör Republiken Finland
För Konungariket Sverige
For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
For the Republic of South Africawa Repapoliki ya Afrika BorwaYa Rephaboliki ya Afrika BorwaWa Rephaboliki ya Aforika BorwaWeRiphabliki yaseNingizimu Afrikawa Rephabuliki ya Afurika TshipembeWa Riphabliki ra Afrika-DzongaVir die Republiek van Suid-AfrikaWeRiphabhliki yeSewula AfrikaWeRiphablikhi yoMzantsi AfrikaWeRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika
(1) Euroopa Liidu 11 ametlikus keeles (Hispaania, Taani, Saksa, Kreeka, Inglise, Prantsuse, Itaalia, Hollandi, Portugali, Soome, Roosti) koostatud leping avaldati Euroopa Liidu Teatajas L 311, 4.12.1999, lk 3.
Tšehhi-, eesti-, läti-, leedu-, ungari-, malta-, poola-, slovaki- ja sloveenikeelsed versioonid on avaldatud käesolevas 2004. aasta eriväljaandes.
I LISA
LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK
HETKEOLUKORRA SÄILITAMISE JA VALITSUSE KONTROLLI ALL TOIMUVA HINDADE ALANDAMISE SEONDUVATE KOKKULEPITUD ERANDITE LOETELU
Sissejuhatus
Ühendus ja Lõuna-Aafrika lepivad kokku, et kõik kohaldatava enamsoodustusrežiimi tariifi tõstmised või mis tahes muud piiravad või kahjustavad meetmed, mis on võetud pärast 1. juulit 1996, tühistatakse vastastikku hiljemalt käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval.
Lõuna-Aafrika poole taotlusel ning pidades silmas Lõuna-Aafrika Vabariigi majandusliku ülemineku erilist iseloomu ja tema WTOga seotud kohustuste raames toimuva kohandamise konkreetset etappi, on ühendus nõustunud erandkorras kaaluma eritaotlusi erandite suhtes valitsuse kontrolli all toimuva hindade alandamiseks.
Selle protsessi tulemusel lepivad mõlemad lepinguosalised kokku, et käesoleva lepingu artikli 7 rakendamisel asendatakse 1. juulist 1996 tegelikult kohaldatavad tariifid asendatakse allpool loetletud tariifimääradega, mida kasutatakse käesolevas lisas nimetatud toodete puhul hetkeolukorra säilitamise võrdlusmäärana.
Koodi kirjeldus |
Rakendamise kuupäev |
1996. aasta maksumäär |
Uus maksumäär |
0207 41 90 |
18.9.1997 |
27 % |
220 senti/kg |
0403 90 00 |
2.1.1998 |
tollimaksuvaba |
450 senti/kg |
0404 10 00 |
2.1.1998 |
tollimaksuvaba |
450 senti/kg |
0404 90 00 |
2.1.1998 |
100 senti/kg |
450 senti/kg |
0405 10 00 |
2.1.1998 |
320 senti/kg |
500 senti/kg |
0405 20 10 |
2.1.1998 |
20 % |
500 senti/kg |
0405 20 90 |
2.1.1998 |
320 senti/kg |
500 senti/kg |
0405 90 00 |
2.1.1998 |
320 senti/kg |
500 senti/kg |
0406 10 10 |
2.1.1998 |
25 % |
500 senti/kg |
0406 10 20 |
2.1.1998 |
20 % |
500 senti/kg |
0406 20 10 |
2.1.1998 |
22 % |
500 senti/kg |
0406 20 90 |
2.1.1998 |
25 % |
500 senti/kg |
0406 30 00 |
2.1.1998 |
25 % |
500 senti/kg |
0406 40 10 |
2.1.1998 |
22 % |
500 senti/kg |
0406 40 90 |
2.1.1998 |
25 % |
500 senti/kg |
0406 90 10 |
2.1.1998 |
22 % |
500 senti/kg |
0406 90 25 |
2.1.1998 |
660 senti/kg |
500 senti/kg |
0406 90 35 |
2.1.1998 |
660 senti/kg |
500 senti/kg |
0406 90 90 |
2.1.1998 |
25 % |
500 senti/kg |
0902 30 00 |
11.1.1999 |
tollimaksuvaba |
R4/kg |
0902 40 00 |
11.1.1999 |
tollimaksuvaba |
R4/kg |
1001 90 00 |
tariifi arvutamise valem |
tollimaksuvaba |
50 |
1005 10 00 |
tariifi arvutamise valem |
tollimaksuvaba |
50 |
1005 90 00 |
tariifi arvutamise valem |
tollimaksuvaba |
50 |
1101 00 10 |
tariifi arvutamise valem |
50 % |
99 |
1101 00 20 |
tariifi arvutamise valem |
1 sent/kg |
99 |
1509 10 00 |
aprill 1998 |
30 % |
10 |
1701 11 00 |
erinev |
76,5 senti/kg |
105 |
1701 12 00 |
erinev |
76,5 senti/kg |
105 |
1701 91 00 |
erinev |
76,5 senti/kg |
105 |
1701 99 00 |
erinev |
76,5 senti/kg |
105 |
2002 10 90 |
13.2.1998 |
110 senti/kg miinus 80 |
30 |
2204 10 10 |
13.2.1998 |
118 senti/liiter |
238 senti/liiter |
2204 10 90 |
13.2.1998 |
118 senti/liiter |
238 senti/liiter |
2204 21 10 |
13.2.1998 |
31 senti/liiter |
97 senti/liiter |
2204 21 20 |
13.2.1998 |
1 764/liiter AA-d või R1.542/liiter +RO.92/ |
138 senti/liiter |
2204 21 90 |
13.2.1998 |
22,44 senti/liiter |
138 senti/liiter |
2204 29 10 |
13.2.1998 |
31 senti/liiter |
73 senti/liiter |
2204 29 20 |
13.2.1998 |
1 764/liiter AA-d või R1.542/liiter +RO.9200 |
138 senti/liiter |
2204 29 90 |
13.2.1998 |
22,44 senti/liiter |
114 senti/liiter |
2205 10 00 |
13.2.1998 |
22,44 senti/liiter |
88 senti/liiter |
2205 90 00 |
13.2.1998 |
22,44 senti/liiter |
73 senti/liiter |
2206 00 10 |
13.2.1998 |
9,9 senti/liiter |
62 senti/liiter |
2206 00 20 |
13.2.1998 |
9,9 senti/liiter |
62 senti/liiter |
2206 00 30 |
13.2.1998 |
9,9 senti/liiter |
156 senti/liiter |
2206 00 40 |
13.2.1998 |
44,81 senti/liiter |
62 senti/liiter |
2206 00 50 |
13.2.1998 |
44,81 senti/liiter |
62 senti/liiter |
2206 00 60 |
13.2.1998 |
44,81 senti/liiter |
156 senti/liiter |
2206 00 70 |
13.2.1998 |
22,44 senti/liiter |
62 senti/liiter |
2206 00 90 |
13.2.1998 |
43,21 senti/liiter |
62 senti/liiter |
2849 10 00 |
13.2.1998 |
tollimaksuvaba |
10 |
3204 17 10 |
19.6.1998 |
tollimaksuvaba |
12 |
3204 19 10 |
19.6.1998 |
tollimaksuvaba |
12 |
4011 10 05 |
1.1.1997 |
tollimaksuvaba |
40 |
4011 10 15 |
1.1.1997 |
25 % või 815 senti/kg miinus 75 |
40 |
4011 10 25 |
1.1.1997 |
25 % või 815 senti/kg miinus 75 |
40 |
4011 10 35 |
1.1.1997 |
25 % või 815 senti/kg miinus 75 |
40 |
4011 20 10 |
1.1.1997 |
25 % või 860 senti/kg miinus 75 |
34 |
4011 20 20 |
1.1.1997 |
25 % või 860 senti/kg miinus 75 |
34 |
4011 20 30 |
1.1.1997 |
25 % või 860 senti/kg miinus 75 |
34 |
4011 20 40 |
1.1.1997 |
25 % või 860 senti/kg miinus 75 |
34 |
4011 20 50 |
1.1.1997 |
25 % või 860 senti/kg miinus 75 |
34 |
4011 20 60 |
1.1.1997 |
25 % või 860 senti/kg miinus 75 |
34 |
4011 91 10 |
1.1.1997 |
10 % või 830 senti/kg miinus 90 |
20 |
4011 91 20 |
1.1.1997 |
tollimaksuvaba |
20 |
4011 91 30 |
1.1.1997 |
tollimaksuvaba |
20 |
4011 91 40 |
1.1.1997 |
tollimaksuvaba |
20 |
4011 91 50 |
1.1.1997 |
10 % või 830 senti/kg miinus 90 |
20 |
4011 91 60 |
1.1.1997 |
10 % või 830 senti/kg miinus 90 |
20 |
4011 99 00 |
1.1.1997 |
10 % või 830 senti/kg miinus 90 |
20 |
4012 10 00 |
1.1.1997 |
20 % |
25 |
4012 20 00 |
1.1.1997 |
20 % |
25 |
4012 90 00 |
1.1.1997 |
12 % |
25 |
4013 10 00 |
1.1.1997 |
10 % või 920 senti/kg miinus 90 |
25 |
4013 90 90 |
1.1.1997 |
10 % või 920 senti/kg miinus 90 |
25 |
4409 20 00 |
7.2.1997 |
tollimaksuvaba |
12 |
5208 31 40 |
13.12.1997 |
10 % |
22 |
5208 32 40 |
13.12.1997 |
10 % |
22 |
5208 33 20 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5208 41 40 |
13.12.1997 |
10 % |
22 |
5208 42 40 |
13.12.1997 |
10 % |
22 |
5208 51 20 |
13.12.1997 |
10 % |
22 |
5208 51 30 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5208 52 20 |
13.12.1997 |
10 % |
22 |
5208 52 30 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5208 53 20 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5208 59 20 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5209 31 40 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5209 41 40 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5209 51 15 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5209 51 20 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5209 52 20 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5209 59 20 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5210 31 40 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5210 32 20 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5210 39 20 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5210 51 20 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5210 51 30 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5210 52 20 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5210 59 20 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5211 31 25 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5211 41 25 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5211 51 15 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5211 51 20 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5211 52 20 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5211 59 20 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5212 13 20 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5212 14 40 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5212 15 20 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5212 23 25 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5212 24 25 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5212 25 15 |
13.12.1996 |
10 % |
22 |
5804 21 00 |
13.12.1996 |
tollimaksuvaba |
22 |
5804 29 00 |
13.12.1996 |
tollimaksuvaba |
22 |
5806 20 00 |
13.12.1996 |
42 % |
36 |
5807 90 10 |
13.12.1996 |
|
36 |
5807 90 20 |
13.12.1996 |
|
36 |
5807 90 30 |
13.12.1996 |
|
36 |
5808 10 10 |
13.12.1996 |
|
36 |
5808 90 00 |
13.12.1996 |
45 % |
36 |
6002 20 10 |
13.12.1996 |
20 % |
22 |
6002 41 10 |
13.12.1996 |
20 % |
22 |
6002 42 10 |
13.12.1996 |
20 % |
22 |
6002 43 05 |
13.12.1996 |
20 % |
22 |
6002 49 10 |
13.12.1996 |
20 % |
22 |
6002 91 10 |
13.12.1996 |
20 % |
22 |
6002 92 10 |
13.12.1996 |
20 % |
22 |
6002 93 05 |
13.12.1996 |
20 % |
22 |
6002 99 10 |
13.12.1996 |
20 % |
22 |
6213 20 10 |
13.12.1996 |
15 % |
46 |
6213 90 10 |
13.12.1996 |
15 % |
46 |
7616 99 10 |
15.11.1996 |
|
10 |
7616 99 20 |
7.2.1997 |
|
15 |
8501 40 90 |
30.5.1997 |
5 % |
20 |
8501 51 90 |
30.5.1997 |
5 % |
24 |
8501 52 90 |
30.5.1997 |
5 % |
24 |
8501 53 90 |
30.5.1997 |
5 % |
20 |
8504 21 90 |
6.12.1997 |
5 % |
15 |
8504 22 90 |
6.12.1997 |
5 % |
15 |
8504 23 30 |
6.12.1997 |
14 % |
15 |
8504 23 90 |
6.12.1997 |
5 % |
15 |
8504 31 90 |
6.12.1997 |
5 % |
15 |
8504 32 90 |
6.12.1997 |
5 % |
15 |
8504 33 90 |
6.12.1997 |
5 % |
15 |
8504 34 90 |
6.12.1997 |
5 % |
15 |
8517 11 00 |
18.12.1998 |
tollimaksuvaba |
12,5 |
8517 19 00 |
18.12.1998 |
tollimaksuvaba |
12,5 |
8517 90 00 |
18.12.1998 |
tollimaksuvaba |
12,5 |
8523 30 00 |
30.11.1998 |
tollimaksuvaba |
10 |
8524 60 00 |
30.11.1998 |
tollimaksuvaba |
10 |
8542 12 00 |
30.11.1998 |
tollimaksuvaba |
10 |
8536 20 10 |
5.7.1996 |
12,5 % |
15 |
8708 91 10 |
3.2.1997 |
tollimaksuvaba |
20 |
II LISA
EUROOPA ÜHENDUS
TÖÖSTUSTOOTED
Loetelu nr 1
ELi pakkumine
Tööstustooted
II lisa – 1. loetelu
CN-kood 1996 |
Tariifikvoot või osaline liberaliseerimine |
Sool (sh söögisool ja denatureeritud sool): |
|
2501 00 51 |
|
2501 00 91 |
|
2501 00 99 |
|
Leelismetallid ja leelismuldmetallid; haruldased muldmetallid: |
|
2805 11 00 |
|
2805 19 00 |
|
2805 21 00 |
|
2805 22 00 |
|
2805 30 10 |
|
2805 30 90 |
|
2805 40 10 |
|
Ammoniaak, veevaba või vesilahusena: |
|
2814 10 00 |
|
2814 20 00 |
|
Naatriumhüdroksiid |
|
2815 11 00 |
|
2815 12 00 |
|
Tsinkoksiid; tsinkperoksiid |
|
2817 00 00 |
|
Tehiskorund |
|
2818 10 00 |
|
2818 20 00 |
|
2818 30 00 |
|
Kroomoksiidid ja -hüdroksiidid |
|
2819 10 00 |
|
2819 90 00 |
|
Mangaanoksiidid |
|
2820 10 00 |
|
2820 90 00 |
|
Titaanoksiidid |
|
2823 00 00 |
|
Hüdrasiin ja hüdroksüülamiin |
|
2825 80 00 |
|
Kloriidid, klooroksiidid ja kloorhüdroksiidid |
|
2827 10 00 |
|
Sulfiidid; polüsulfiidid |
|
2830 10 00 |
|
Fosfinaadid (hüpofosfitid), fosfonaadid |
|
2835 10 00 |
|
2835 22 00 |
|
2835 23 00 |
|
2835 24 00 |
|
2835 25 10 |
|
2835 25 90 |
|
2835 26 10 |
|
2835 26 90 |
|
2835 29 10 |
|
2835 29 90 |
|
2835 31 00 |
|
2835 39 10 |
|
2835 39 30 |
|
2835 39 70 |
|
Karbonaadid; peroksokarbonaadid (perkarbonaadid): |
|
2836 20 00 |
|
2836 40 00 |
|
2836 60 00 |
|
Oksometall- ja peroksometallhapete soolad |
|
2841 61 00 |
|
Radioaktiivsed keemilised elemendid |
|
2844 30 11 |
|
2844 30 19 |
|
2844 30 51 |
|
Isotoobid, v.a rubriiki 2844 kuuluvad |
|
2845 10 00 |
|
2845 90 10 |
|
Kindla või muutuva keemilise koostisega karbiidid: |
|
2849 20 00 |
|
2849 90 30 |
|
Hüdriidid, nitriidid, asiidid, silitsiidid ja boriidid |
|
2850 00 70 |
|
Tsüklilised süsivesinikud: |
|
2902 50 00 |
|
Süsivesinike halogeenderivaadid: |
|
2903 11 00 |
|
2903 12 00 |
|
2903 13 00 |
|
2903 14 00 |
|
2903 15 00 |
|
2903 16 00 |
|
2903 19 10 |
|
2903 19 90 |
|
2903 21 00 |
|
2903 23 00 |
|
2903 29 00 |
|
2903 30 10 |
|
2903 30 31 |
|
2903 30 33 |
|
2903 30 38 |
|
2903 30 90 |
|
2903 41 00 |
|
2903 42 00 |
|
2903 43 00 |
|
2903 44 10 |
|
2903 44 90 |
|
2903 45 10 |
|
2903 45 15 |
|
2903 45 20 |
|
2903 45 25 |
|
2903 45 30 |
|
2903 45 35 |
|
2903 45 40 |
|
2903 45 45 |
|
2903 45 50 |
|
2903 45 55 |
|
2903 45 90 |
|
2903 46 10 |
|
2903 46 20 |
|
2903 46 90 |
|
2903 47 00 |
|
2903 49 10 |
|
2903 49 20 |
|
2903 49 90 |
|
2903 51 90 |
|
2903 59 10 |
|
2903 59 30 |
|
2903 59 90 |
|
2903 61 00 |
|
2903 62 00 |
|
2903 69 10 |
|
2903 69 90 |
|
Atsüklilised alkoholid ja nende halogeen- ja sulfoderivaadid |
|
2905 11 00 |
|
2905 12 00 |
|
2905 13 00 |
|
2905 14 10 |
|
2905 14 90 |
|
2905 15 00 |
|
2905 16 10 |
|
2905 16 90 |
|
2905 17 00 |
|
2905 19 10 |
|
2905 19 90 |
|
2905 22 10 |
|
2905 22 90 |
|
2905 29 10 |
|
2905 29 90 |
|
2905 31 00 |
|
2905 32 00 |
|
2905 39 10 |
|
2905 39 90 |
|
2905 41 00 |
|
2905 42 00 |
|
2905 49 10 |
|
2905 49 51 |
|
2905 49 59 |
|
2905 49 90 |
|
2905 50 10 |
|
2905 50 30 |
|
2905 50 99 |
|
Fenoolid; fenoolalkoholid: |
|
2907 11 00 |
|
2907 15 00 |
|
2907 22 10 |
|
Eetrid, eeteralkoholid, eeterfenoolid |
|
2909 11 00 |
|
2909 19 00 |
|
2909 20 00 |
|
2909 30 31 |
|
2909 30 39 |
|
2909 30 90 |
|
2909 41 00 |
|
2909 42 00 |
|
2909 43 00 |
|
2909 44 00 |
|
2909 49 10 |
|
2909 49 90 |
|
2909 50 10 |
|
2909 50 90 |
|
2909 60 00 |
|
Epoksiidid, epoksüalkoholid, epoksüfenoolid ja epoksüeetrid |
|
2910 20 00 |
|
Aldehüüdid, muude hapniku funktsionaalrühmadega või ilma |
|
2912 41 00 |
|
2912 60 00 |
|
Ketoonid ja kinoonid, muude hapniku funktsionaalrühmadega või ilma |
|
2914 11 00 |
|
2914 21 00 |
|
Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped |
|
2915 11 00 |
|
2915 12 00 |
|
2915 13 00 |
|
2915 21 00 |
|
2915 22 00 |
|
2915 23 00 |
|
2915 24 00 |
|
2915 29 00 |
|
2915 31 00 |
|
2915 32 00 |
|
2915 33 00 |
|
2915 34 00 |
|
2915 35 00 |
|
2915 39 10 |
|
2915 39 30 |
|
2915 39 50 |
|
2915 39 90 |
|
2915 40 00 |
|
2915 50 00 |
|
2915 60 10 |
|
2915 60 90 |
|
2915 70 15 |
|
2915 70 20 |
|
2915 70 25 |
|
2915 70 30 |
|
2915 70 80 |
|
2915 90 10 |
|
2915 90 20 |
|
2915 90 80 |
|
Küllastumata atsüklilised monokarboksüülhapped |
|
2916 12 10 |
|
2916 12 20 |
|
2916 12 90 |
|
2916 14 10 |
|
2916 14 90 |
|
Polükarboksüülhapped, nende anhüdriidid ja halogeniidid |
|
2917 11 00 |
|
2917 14 00 |
|
2917 35 00 |
|
2917 36 00 |
|
2917 37 00 |
|
Karboksüülhapped täiendavate hapniku funktsionaalrühmadega |
|
2918 14 00 |
|
2918 15 00 |
|
2918 22 00 |
|
2918 90 00 |
|
Funktsionaalse aminorühmaga ühendid: |
|
2921 11 10 |
|
2921 11 90 |
|
2921 12 00 |
|
2921 19 10 |
|
2921 19 30 |
|
2921 19 90 |
|
2921 21 00 |
|
2921 22 00 |
|
2921 29 00 |
|
2921 30 10 |
|
2921 30 90 |
|
2921 41 00 |
|
2921 42 10 |
|
2921 42 90 |
|
2921 43 10 |
|
2921 43 90 |
|
2921 44 00 |
|
2921 45 00 |
|
2921 49 10 |
|
2921 49 90 |
|
2921 51 10 |
|
2921 51 90 |
|
2921 59 00 |
|
Aminoühendid, millel on hapnikku sisaldav funktsionaalrühm: |
|
2922 11 00 |
|
2922 12 00 |
|
2922 13 00 |
|
2922 19 00 |
|
2922 21 00 |
|
2922 22 00 |
|
2922 29 00 |
|
2922 30 00 |
|
2922 42 10 |
|
2922 43 00 |
|
2922 49 80 |
|
2922 50 00 |
|
Funktsionaalse karboksüamidorühmaga ühendid |
|
2924 21 10 |
|
2924 21 90 |
|
2924 29 30 |
|
Funktsionaalse nitrilorühmaga ühendid: |
|
2926 10 00 |
|
2926 90 90 |
|
Väävelorgaanilised ühendid: |
|
2930 20 00 |
|
2930 90 12 |
|
2930 90 14 |
|
2930 90 16 |
|
Muud orgaanilis-anorgaanilised ühendid: |
|
2931 00 40 |
|
Hapniku heteroaatomi(te)ga heterotsüklilised ühendid |
|
2932 12 00 |
|
2932 13 00 |
|
2932 21 00 |
|
Lämmastiku heteroaatomi(te)ga heterotsüklilised ühendid |
|
2933 61 00 |
|
Sulfoonamiidid |
|
2935 00 00 |
|
Mineraalsed ja keemilised lämmastikväetised: |
|
3102 10 10 |
|
3102 10 90 |
|
3102 21 00 |
|
3102 29 00 |
|
3102 30 10 |
|
3102 30 90 |
|
3102 40 10 |
|
3102 40 90 |
|
3102 50 90 |
|
3102 60 00 |
|
3102 70 90 |
|
3102 80 00 |
|
3102 90 00 |
|
Mineraalsed ja keemilised fosforväetised: |
|
3103 10 10 |
|
3103 10 90 |
|
Mineraalsed või keemilised väetised |
|
3105 10 00 |
|
3105 20 10 |
|
3105 20 90 |
|
3105 30 10 |
|
3105 30 90 |
|
3105 40 10 |
|
3105 40 90 |
|
3105 51 00 |
|
3105 59 00 |
|
3105 60 10 |
|
3105 60 90 |
|
3105 90 91 |
|
3105 90 99 |
|
Taimse päritoluga parkaineekstraktid |
|
3201 20 00 |
|
3201 90 20 |
|
Muud värvained |
|
3206 11 00 |
|
3206 19 00 |
|
3206 20 00 |
|
3206 30 00 |
|
3206 41 00 |
|
3206 42 00 |
|
3206 43 00 |
|
3206 49 90 |
|
3206 50 00 |
|
Aktiivsüsi; aktiveeritud looduslikud mineraaltooted |
|
3802 10 00 |
|
3802 90 00 |
|
Putuka-, närilise-, seene- ja umbrohumürgid |
|
3808 10 20 |
|
3808 10 30 |
|
3808 30 11 |
|
3808 30 13 |
|
3808 30 15 |
|
3808 30 17 |
|
3808 30 21 |
|
3808 30 23 |
|
3808 30 27 |
|
3808 30 30 |
|
3808 30 90 |
|
Kautšuki vulkaniseerimiskiirendid; plastilisust suurendavad ühendid |
|
3812 30 20 |
|
Orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid |
|
3814 00 90 |
|
Alküülbenseenide segud ja alküülnaftaleenide segud |
|
3817 10 10 |
|
3817 10 50 |
|
3817 10 80 |
|
3817 20 00 |
|
Valuvormi- ja kärnisegutugevdid |
|
3824 90 90 |
|
Etüleeni polümeerid algkujul: |
|
3901 10 10 |
|
3901 10 90 |
|
3901 20 00 |
|
3901 30 00 |
|
3901 90 00 |
|
Propüleeni vm olefiinide polümeerid |
|
3902 10 00 |
|
3902 20 00 |
|
3902 30 00 |
|
3902 90 00 |
|
Stüreeni polümeerid algkujul: |
|
3903 11 00 |
|
3903 19 00 |
|
3903 20 00 |
|
3903 30 00 |
|
3903 90 00 |
|
Vinüülkloriidi polümeerid |
|
3904 10 00 |
|
3904 21 00 |
|
3904 22 00 |
|
3904 30 00 |
|
3904 40 00 |
|
3904 50 00 |
|
3904 61 90 |
|
3904 69 00 |
|
3904 90 00 |
|
Vinüülatsetaadi polümeerid |
|
3905 12 00 |
|
Polüatsetaalid, muud polüeetrid ja epoksüvaigud |
|
3907 20 19 |
|
3907 20 90 |
|
3907 60 90 |
|
3907 91 10 |
|
3907 91 90 |
|
3907 99 10 |
|
3907 99 90 |
|
Muud tahvlid, lehed, kiled, foolium ja ribad |
|
3920 10 22 |
|
3920 10 28 |
|
3920 10 40 |
|
3920 10 80 |
|
3920 20 21 |
|
3920 20 29 |
|
3920 20 71 |
|
3920 20 79 |
|
3920 20 90 |
|
3920 30 00 |
|
3920 41 11 |
|
3920 41 19 |
|
3920 41 91 |
|
3920 41 99 |
|
3920 42 11 |
|
3920 42 19 |
|
3920 42 91 |
|
3920 42 99 |
|
3920 51 00 |
|
3920 59 00 |
|
3920 61 00 |
|
3920 62 10 |
|
3920 62 90 |
|
3920 63 00 |
|
3920 69 00 |
|
3920 71 11 |
|
3920 71 19 |
|
3920 71 90 |
|
3920 72 00 |
|
3920 73 10 |
|
3920 73 50 |
|
3920 73 90 |
|
3920 79 00 |
|
3920 91 00 |
|
3920 92 00 |
|
3920 93 00 |
|
3920 94 00 |
|
3920 99 11 |
|
3920 99 19 |
|
3920 99 50 |
|
3920 99 90 |
|
Muud tahvlid, lehed, kiled, foolium ja ribad |
|
3921 90 19 |
|
Tooted kaupade veoks või pakkimiseks |
|
3923 21 00 |
|
Protekteeritud või kasutatud õhkrehvid, kummist |
|
4012 10 30 |
|
4012 10 50 |
|
4012 10 80 |
|
4012 20 90 |
|
4012 90 10 |
|
4012 90 90 |
|
Kummist sisekummid: |
|
4013 10 10 |
|
4013 10 90 |
|
4013 20 00 |
|
4013 90 10 |
|
4013 90 90 |
|
Veiste või hobuslaste nahk, karvata |
|
4104 10 91 |
|
4104 10 95 |
|
4104 10 99 |
|
4104 21 00 |
|
4104 22 90 |
|
4104 29 00 |
|
4104 31 11 |
|
4104 31 19 |
|
4104 31 30 |
|
4104 31 90 |
|
4104 39 10 |
|
4104 39 90 |
|
Lamba- või tallenahk, villata |
|
4105 20 00 |
|
Muude loomade nahad, karvata |
|
4107 10 10 |
|
4107 29 10 |
|
4107 90 10 |
|
4107 90 90 |
|
Seemisnahk (sh rääs-formaldehüüdpargiga): |
|
4108 00 10 |
|
4108 00 90 |
|
Lakknahk ja lamineeritud lakknahk |
|
4109 00 00 |
|
Komposiitnahk naturaalse naha baasil |
|
4111 00 00 |
|
Rõivad ja rõivamanused |
|
4203 10 00 |
|
4203 21 00 |
|
4203 29 10 |
|
4203 29 91 |
|
4203 29 99 |
|
4203 30 00 |
|
4203 40 00 |
|
Puitlaastplaadid jms puitplaadid |
|
4410 11 00 |
|
4410 19 10 |
|
4410 19 30 |
|
4410 19 50 |
|
4410 19 90 |
|
4410 90 00 |
|
Puitkiudplaadid puidust või muust puitmaterjalist |
|
4411 11 00 |
|
4411 19 00 |
|
4411 21 00 |
|
4411 29 00 |
|
4411 31 00 |
|
4411 39 00 |
|
4411 91 00 |
|
4411 99 00 |
|
Vineer, spoonitud plaadid jms kihtpuitmaterjal |
|
4412 13 11 |
|
4412 13 19 |
|
4412 13 90 |
|
4412 14 00 |
|
4412 19 00 |
|
4412 22 10 |
|
4412 22 91 |
|
4412 22 99 |
|
4412 23 00 |
|
4412 29 20 |
|
4412 29 80 |
|
4412 92 10 |
|
4412 92 91 |
|
4412 92 99 |
|
4412 93 00 |
|
4412 99 20 |
|
4412 99 80 |
|
Puidust tisleri- ja puusepatooted |
|
4418 10 10 |
|
4418 10 50 |
|
4418 10 90 |
|
4418 20 10 |
|
4418 20 50 |
|
4418 20 80 |
|
4418 30 10 |
|
4418 90 10 |
|
Puitmarketrii ja intarsia; laekad ja karbid |
|
4420 90 11 |
|
4420 90 19 |
|
Looduslikust korgist tooted: |
|
4503 10 10 |
|
4503 10 90 |
|
4503 90 00 |
|
Põimikud jms tooted punumismaterjalidest |
|
4601 99 10 |
|
Korv- ja vitspunutised jms tooted |
|
4602 90 10 |
|
Kontori-, arve-, märkme- ja tellimisraamatud |
|
4820 10 30 |
|
Laste pildiraamatud, joonistus- ja värvimisalbumid |
|
4903 00 00 |
|
Maa- ja merekaardid jms kaardid |
|
4905 10 00 |
|
Ülekandelehed (vesipildid): |
|
4908 10 00 |
|
4908 90 00 |
|
Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud kaardid |
|
4909 00 10 |
|
4909 00 90 |
|
Igasugused trükitud kalendrid, sh rebitavate lehtedega |
|
4910 00 00 |
|
Muud trükised, sh trükitud pildid |
|
4911 10 10 |
|
4911 10 90 |
|
4911 91 80 |
|
4911 99 00 |
|
Siidlõng (v.a siidijäätmetest kedratud lõng) |
|
5004 00 10 |
|
5004 00 90 |
|
Siidijäätmetest kedratud lõng, jaemüügiks pakendamata |
|
5005 00 10 |
|
5005 00 90 |
|
Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng, jaemüügiks pakendatud |
|
5006 00 10 |
|
5006 00 90 |
|
Siidriie või siidijääkidest riie: |
|
5007 10 00 |
|
5007 20 11 |
|
5007 20 19 |
|
5007 20 21 |
|
5007 20 31 |
|
5007 20 39 |
|
5007 20 41 |
|
5007 20 51 |
|
5007 20 59 |
|
5007 20 61 |
|
5007 20 69 |
|
5007 20 71 |
|
5007 90 10 |
|
5007 90 30 |
|
5007 90 50 |
|
5007 90 90 |
|
Lambavillane kraaslõng, jaemüügiks pakendamata: |
|
5106 10 10 |
|
5106 10 90 |
|
5106 20 11 |
|
5106 20 19 |
|
5106 20 91 |
|
5106 20 99 |
|
Lambavillane kammlõng, jaemüügiks pakendamata: |
|
5107 10 10 |
|
5107 10 90 |
|
5107 20 10 |
|
5107 20 30 |
|
5107 20 51 |
|
5107 20 59 |
|
5107 20 91 |
|
5107 20 99 |
|
Kraas- või kammlõng muude loomade villast, jaemüügiks pakendamata: |
|
5108 10 10 |
|
5108 10 90 |
|
5108 20 10 |
|
5108 20 90 |
|
Lõng lambavillast või muude loomade villast, jaemüügiks pakendatud: |
|
5109 10 10 |
|
5109 10 90 |
|
5109 90 10 |
|
5109 90 90 |
|
Loomakarvadest või hobusejõhvist lõng |
|
5110 00 00 |
|
Kraasitud lambavillast või muude loomade kraasitud villast riie |
|
5111 11 11 |
|
5111 11 19 |
|
5111 11 91 |
|
5111 11 99 |
|
5111 19 11 |
|
5111 19 19 |
|
5111 19 31 |
|
5111 19 39 |
|
5111 19 91 |
|
5111 19 99 |
|
5111 20 00 |
|
5111 30 10 |
|
5111 30 30 |
|
5111 30 90 |
|
5111 90 10 |
|
5111 90 91 |
|
5111 90 93 |
|
5111 90 99 |
|
Kammitud lambavillast või muude loomade kammitud villast riie |
|
5112 11 10 |
|
5112 11 90 |
|
5112 19 11 |
|
5112 19 19 |
|
5112 19 91 |
|
5112 19 99 |
|
5112 20 00 |
|
5112 30 10 |
|
5112 30 30 |
|
5112 30 90 |
|
5112 90 10 |
|
5112 90 91 |
|
5112 90 93 |
|
5112 90 99 |
|
Loomakarvadest või hobusejõhvist riie |
|
5113 00 00 |
|
Puuvillane õmblusniit, jaemüügiks pakendatud või mitte |
|
5204 11 00 |
|
5204 19 00 |
|
5204 20 00 |
|
Puuvillane lõng (v.a õmblusniit) |
|
5205 11 00 |
|
5205 12 00 |
|
5205 13 00 |
|
5205 14 00 |
|
5205 15 10 |
|
5205 15 90 |
|
5205 21 00 |
|
5205 22 00 |
|
5205 23 00 |
|
5205 24 00 |
|
5205 26 00 |
|
5205 27 00 |
|
5205 28 00 |
|
5205 31 00 |
|
5205 32 00 |
|
5205 33 00 |
|
5205 34 00 |
|
5205 35 10 |
|
5205 35 90 |
|
5205 41 00 |
|
5205 42 00 |
|
5205 43 00 |
|
5205 44 00 |
|
5205 46 00 |
|
5205 47 00 |
|
5205 48 00 |
|
Puuvillane lõng (v.a õmblusniit) |
|
5206 11 00 |
|
5206 12 00 |
|
5206 13 00 |
|
5206 14 00 |
|
5206 15 10 |
|
5206 15 90 |
|
5206 21 00 |
|
5206 22 00 |
|
5206 23 00 |
|
5206 24 00 |
|
5206 25 10 |
|
5206 25 90 |
|
5206 31 00 |
|
5206 32 00 |
|
5206 33 00 |
|
5206 34 00 |
|
5206 35 10 |
|
5206 35 90 |
|
5206 41 00 |
|
5206 42 00 |
|
5206 43 00 |
|
5206 44 00 |
|
5206 45 10 |
|
5206 45 90 |
|
Puuvillane lõng (v.a õmblusniit), jaemüügiks pakendatud |
|
5207 10 00 |
|
5207 90 00 |
|
Linane lõng: |
|
5306 10 11 |
|
5306 10 19 |
|
5306 10 31 |
|
5306 10 39 |
|
5306 10 50 |
|
5306 10 90 |
|
5306 20 11 |
|
5306 20 19 |
|
5306 20 90 |
|
Lõng muudest taimsetest tekstiilkiududest; paberlõng |
|
5308 20 10 |
|
5308 20 90 |
|
5308 30 00 |
|
5308 90 11 |
|
5308 90 13 |
|
5308 90 19 |
|
5308 90 90 |
|
Linane riie: |
|
5309 11 11 |
|
5309 11 19 |
|
5309 11 90 |
|
5309 19 10 |
|
5309 19 90 |
|
5309 21 10 |
|
5309 21 90 |
|
5309 29 10 |
|
5309 29 90 |
|
Džuudist vm niinekiududest riie |
|
5310 10 10 |
|
5310 10 90 |
|
5310 90 00 |
|
Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie |
|
5311 00 10 |
|
5311 00 90 |
|
Keemilistest filamentkiududest õmblusniit |
|
5401 10 11 |
|
5401 10 19 |
|
5401 10 90 |
|
5401 20 10 |
|
5401 20 90 |
|
Sünteesfilamentlõng (v.a õmblusniit) |
|
5402 10 10 |
|
5402 10 90 |
|
5402 20 00 |
|
5402 31 10 |
|
5402 31 30 |
|
5402 31 90 |
|
5402 32 00 |
|
5402 33 10 |
|
5402 33 90 |
|
5402 39 10 |
|
5402 39 90 |
|
5402 41 10 |
|
5402 41 30 |
|
5402 41 90 |
|
5402 42 00 |
|
5402 43 10 |
|
5402 43 90 |
|
5402 49 10 |
|
5402 49 91 |
|
5402 49 99 |
|
5402 51 10 |
|
5402 51 30 |
|
5402 51 90 |
|
5402 52 10 |
|
5402 52 90 |
|
5402 59 10 |
|
5402 59 90 |
|
5402 61 10 |
|
5402 61 30 |
|
5402 61 90 |
|
5402 62 10 |
|
5402 62 90 |
|
5402 69 10 |
|
5402 69 90 |
|
Tehisfilamentlõng (v.a õmblusniit) |
|
5403 10 00 |
|
5403 20 10 |
|
5403 20 90 |
|
5403 31 00 |
|
5403 32 00 |
|
5403 33 10 |
|
5403 33 90 |
|
5403 39 00 |
|
5403 41 00 |
|
5403 42 00 |
|
5403 49 00 |
|
Sünteesmonofilament joontihedusega vähemalt 67 detsiteksi |
|
5404 10 10 |
|
5404 10 90 |
|
5404 90 11 |
|
5404 90 19 |
|
5404 90 90 |
|
Tehismonofilament joontihedusega vähemalt 67 detsiteksi |
|
5405 00 00 |
|
Keemilistest kiududest filamentlõng (v.a õmblusniit) |
|
5406 10 00 |
|
5406 20 00 |
|
Sünteesfilamentlõngast riie |
|
5407 10 00 |
|
5407 20 11 |
|
5407 20 19 |
|
5407 20 90 |
|
5407 30 00 |
|
5407 41 00 |
|
5407 42 00 |
|
5407 43 00 |
|
5407 44 00 |
|
5407 51 00 |
|
5407 52 00 |
|
5407 53 00 |
|
5407 54 00 |
|
5407 61 10 |
|
5407 61 30 |
|
5407 61 50 |
|
5407 61 90 |
|
5407 69 10 |
|
5407 69 90 |
|
5407 71 00 |
|
5407 72 00 |
|
5407 73 00 |
|
5407 74 00 |
|
5407 81 00 |
|
5407 82 00 |
|
5407 83 00 |
|
5407 84 00 |
|
5407 91 00 |
|
5407 92 00 |
|
5407 93 00 |
|
5407 94 00 |
|
Tehisfilamentlõngast riie |
|
5408 10 00 |
|
5408 21 00 |
|
5408 22 10 |
|
5408 22 90 |
|
5408 23 10 |
|
5408 23 90 |
|
5408 24 00 |
|
5408 31 00 |
|
5408 32 00 |
|
5408 33 00 |
|
5408 34 00 |
|
Sünteesfilamentköisik: |
|
5501 10 00 |
|
5501 20 00 |
|
5501 30 00 |
|
5501 90 00 |
|
Tehisfilamentköisik: |
|
5502 00 10 |
|
5502 00 90 |
|
Sünteesstaapelkiud, kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata |
|
5503 10 11 |
|
5503 10 19 |
|
5503 10 90 |
|
5503 20 00 |
|
5503 30 00 |
|
5503 40 00 |
|
5503 90 10 |
|
5503 90 90 |
|
Tehisstaapelkiud, kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata |
|
5504 10 00 |
|
5504 90 00 |
|
Jäätmed (sh kraasmed ja lõngajäätmed) |
|
5505 10 10 |
|
5505 10 30 |
|
5505 10 50 |
|
5505 10 70 |
|
5505 10 90 |
|
5505 20 00 |
|
Sünteesstaapelkiud, kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette valmistatud |
|
5506 10 00 |
|
5506 20 00 |
|
5506 30 00 |
|
5506 90 10 |
|
5506 90 91 |
|
5506 90 99 |
|
Tehisstaapelkiud, kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette valmistatud |
|
5507 00 00 |
|
Keemilistest staapelkiududest õmblusniit |
|
5508 10 11 |
|
5508 10 19 |
|
5508 10 90 |
|
5508 20 10 |
|
5508 20 90 |
|
Sünteesstaapelkiududest lõng (v.a õmblusniit) |
|
5509 11 00 |
|
5509 12 00 |
|
5509 21 10 |
|
5509 21 90 |
|
5509 22 10 |
|
5509 22 90 |
|
5509 31 10 |
|
5509 31 90 |
|
5509 32 10 |
|
5509 32 90 |
|
5509 41 10 |
|
5509 41 90 |
|
5509 42 10 |
|
5509 42 90 |
|
5509 51 00 |
|
5509 52 10 |
|
5509 52 90 |
|
5509 53 00 |
|
5509 59 00 |
|
5509 61 10 |
|
5509 61 90 |
|
5509 62 00 |
|
5509 69 00 |
|
5509 91 10 |
|
5509 91 90 |
|
5509 92 00 |
|
5509 99 00 |
|
Tehisstaapelkiududest lõng (v.a õmblusniit) |
|
5510 11 00 |
|
5510 12 00 |
|
5510 20 00 |
|
5510 30 00 |
|
5510 90 00 |
|
Keemilistest staapelkiududest lõng (v.a õmblusniit) |
|
5511 10 00 |
|
5511 20 00 |
|
5511 30 00 |
|
Tekstiilvatt ja tooted sellest |
|
5601 10 10 |
|
5601 10 90 |
|
5601 21 10 |
|
5601 21 90 |
|
5601 22 10 |
|
5601 22 91 |
|
5601 22 99 |
|
5601 29 00 |
|
5601 30 00 |
|
Vilt, impregneeritud või mitte |
|
5602 10 11 |
|
5602 10 19 |
|
5602 10 31 |
|
5602 10 35 |
|
5602 10 39 |
|
5602 10 90 |
|
5602 21 00 |
|
5602 29 10 |
|
5602 29 90 |
|
5602 90 00 |
|
Mittekootud materjalid, impregneeritud või mitte |
|
5603 11 10 |
|
5603 11 90 |
|
5603 12 10 |
|
5603 12 90 |
|
5603 13 10 |
|
5603 13 90 |
|
5603 14 10 |
|
5603 14 90 |
|
5603 91 10 |
|
5603 91 90 |
|
5603 92 10 |
|
5603 92 90 |
|
5603 93 10 |
|
5603 93 90 |
|
5603 94 10 |
|
5603 94 90 |
|
Tekstiiliga kaetud kumminiit ja –pael |
|
5604 10 00 |
|
5604 20 00 |
|
5604 90 00 |
|
Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata |
|
5605 00 00 |
|
Mähitud lõng ja ribad |
|
5606 00 10 |
|
5606 00 91 |
|
5606 00 99 |
|
Tooted lõngast või ribadest |
|
5609 00 00 |
|
Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted |
|
5701 10 10 |
|
5701 10 91 |
|
5701 10 93 |
|
5701 10 99 |
|
5701 90 10 |
|
5701 90 90 |
|
Karusriie ja šenillriie |
|
5801 10 00 |
|
5801 21 00 |
|
5801 22 00 |
|
5801 23 00 |
|
5801 24 00 |
|
5801 25 00 |
|
5801 26 00 |
|
5801 31 00 |
|
5801 32 00 |
|
5801 33 00 |
|
5801 34 00 |
|
5801 35 00 |
|
5801 36 00 |
|
5801 90 10 |
|
5801 90 90 |
|
Froteerätikuriie jms froteeriie |
|
5802 11 00 |
|
5802 19 00 |
|
5802 20 00 |
|
5802 30 00 |
|
Ažuurne riie, v.a paelad |
|
5803 10 00 |
|
5803 90 10 |
|
5803 90 30 |
|
5803 90 50 |
|
5803 90 90 |
|
Tüll jm võrkkangas, v.a telgedel kootud |
|
5804 10 11 |
|
5804 10 19 |
|
5804 10 90 |
|
5804 21 10 |
|
5804 21 90 |
|
5804 29 10 |
|
5804 29 90 |
|
5804 30 00 |
|
Käsitsi kootud gobelään-seinavaibad |
|
5805 00 00 |
|
Riidekudumismenetlusega valmistatud pael |
|
5806 10 00 |
|
5806 20 00 |
|
5806 31 10 |
|
5806 31 90 |
|
5806 32 10 |
|
5806 32 90 |
|
5806 39 00 |
|
5806 40 00 |
|
Sildid, tunnusmärgid jm seda laadi tekstiilesemed |
|
5807 10 10 |
|
5807 10 90 |
|
5807 90 10 |
|
5807 90 90 |
|
Punutud pael metraažkaubana; postamendid |
|
5808 10 00 |
|
5808 90 00 |
|
Metall-lõngast või metalliseeritud lõngast riie |
|
5809 00 00 |
|
Tikandid metraažkauba, ribade või motiividena: |
|
5810 10 10 |
|
5810 10 90 |
|
5810 91 10 |
|
5810 91 90 |
|
5810 92 10 |
|
5810 92 90 |
|
5810 99 10 |
|
5810 99 90 |
|
Tepitud tekstiil metraažkaubana |
|
5811 00 00 |
|
Kummiga pealistatud riie |
|
5901 10 00 |
|
5901 90 00 |
|
Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast |
|
5902 10 10 |
|
5902 10 90 |
|
5902 20 10 |
|
5902 20 90 |
|
5902 90 10 |
|
5902 90 90 |
|
Impregneeritud, pealistatud või kaetud riie |
|
5903 10 10 |
|
5903 10 90 |
|
5903 20 10 |
|
5903 20 90 |
|
5903 90 10 |
|
5903 90 91 |
|
5903 90 99 |
|
Linoleum, vajalikul kujul lõigatud või mitte: |
|
5904 10 00 |
|
5904 91 10 |
|
5904 91 90 |
|
5904 92 00 |
|
Tekstiilseinakatted: |
|
5905 00 10 |
|
5905 00 31 |
|
5905 00 39 |
|
5905 00 50 |
|
5905 00 70 |
|
5905 00 90 |
|
Kummeeritud riie |
|
5906 10 10 |
|
5906 10 90 |
|
5906 91 00 |
|
5906 99 10 |
|
5906 99 90 |
|
Muul viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud riie |
|
5907 00 10 |
|
5907 00 90 |
|
Tekstiiltahid, kootud, punutud või silmkoelised |
|
5908 00 00 |
|
Tekstiilvoolikud ja –torud |
|
5909 00 10 |
|
5909 00 90 |
|
Ülekanderihmad või konveierilindid või rihmariie |
|
5910 00 00 |
|
Tehnilise otstarbega tekstiiltooted ja -kaubad |
|
5911 10 00 |
|
5911 20 00 |
|
5911 31 11 |
|
5911 31 19 |
|
5911 31 90 |
|
5911 32 10 |
|
5911 32 90 |
|
5911 40 00 |
|
5911 90 10 |
|
5911 90 90 |
|
Karuskangas, sh kõrge karusega kangas |
|
6001 10 00 |
|
6001 21 00 |
|
6001 22 00 |
|
6001 29 10 |
|
6001 29 90 |
|
6001 91 10 |
|
6001 91 30 |
|
6001 91 50 |
|
6001 91 90 |
|
6001 92 10 |
|
6001 92 30 |
|
6001 92 50 |
|
6001 92 90 |
|
6001 99 10 |
|
6001 99 90 |
|
Meeste ja poiste mantlid, poolmantlid, keebid ja vihmamantlid |
|
6101 10 10 |
|
6101 10 90 |
|
6101 20 10 |
|
6101 20 90 |
|
6101 30 10 |
|
6101 30 90 |
|
6101 90 10 |
|
6101 90 90 |
|
Naiste ja tüdrukute mantlid, poolmantlid, keebid ja vihmamantlid |
|
6102 10 10 |
|
6102 10 90 |
|
6102 20 10 |
|
6102 20 90 |
|
6102 30 10 |
|
6102 30 90 |
|
6102 90 10 |
|
6102 90 90 |
|
Meeste ja poiste ülikonnad, rõivakomplektid, jakid ja bleiserid |
|
6103 41 10 |
|
6103 41 90 |
|
6103 42 10 |
|
6103 42 90 |
|
6103 43 10 |
|
6103 43 90 |
|
6103 49 10 |
|
6103 49 91 |
|
6103 49 99 |
|
Naiste ja tüdrukute kostüümid, rõivakomplektid, jakid ja bleiserid |
|
6104 51 00 |
|
6104 52 00 |
|
6104 53 00 |
|
6104 59 00 |
|
6104 61 10 |
|
6104 61 90 |
|
6104 62 10 |
|
6104 62 90 |
|
6104 63 10 |
|
6104 63 90 |
|
6104 69 10 |
|
6104 69 91 |
|
6104 69 99 |
|
Meeste ja poiste aluspüksid, püksikud, öösärgid ja pidžaamad |
|
6107 11 00 |
|
6107 12 00 |
|
6107 19 00 |
|
6107 21 00 |
|
6107 22 00 |
|
6107 29 00 |
|
6107 91 10 |
|
6107 91 90 |
|
6107 92 00 |
|
6107 99 00 |
|
Naiste ja tüdrukute alusseelikud, aluspüksid ja püksikud |
|
6108 11 10 |
|
6108 11 90 |
|
6108 19 10 |
|
6108 19 90 |
|
6108 21 00 |
|
6108 22 00 |
|
6108 29 00 |
|
6108 31 10 |
|
6108 31 90 |
|
6108 32 11 |
|
6108 32 19 |
|
6108 32 90 |
|
6108 39 00 |
|
6108 91 10 |
|
6108 91 90 |
|
6108 92 00 |
|
6108 99 10 |
|
6108 99 90 |
|
T-särgid, särgikud jms varrukateta särgid, silmkoelised või heegeldatud |
|
6109 10 00 |
|
6109 90 10 |
|
6109 90 30 |
|
Spordi- ja suusaülikonnad, supelrõivad, silmkoelised või heegeldatud |
|
6112 11 00 |
|
6112 12 00 |
|
6112 19 00 |
|
6112 20 00 |
|
6112 31 10 |
|
6112 31 90 |
|
6112 39 10 |
|
6112 39 90 |
|
6112 41 10 |
|
6112 41 90 |
|
6112 49 10 |
|
6112 49 90 |
|
Silmkoelisest või heegeldatud kangast rõivad |
|
6113 00 10 |
|
6113 00 90 |
|
Muud silmkoelised või heegeldatud rõivad: |
|
6114 10 00 |
|
6114 20 00 |
|
6114 30 00 |
|
6114 90 00 |
|
Sukkpüksid, sukad, sokid jm sukktooted |
|
6115 11 00 |
|
6115 12 00 |
|
6115 19 10 |
|
6115 19 90 |
|
6115 20 11 |
|
6115 20 19 |
|
6115 20 90 |
|
6115 91 00 |
|
6115 92 00 |
|
6115 93 10 |
|
6115 93 30 |
|
6115 93 91 |
|
6115 93 99 |
|
6115 99 00 |
|
Sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, silmkoelised või heegeldatud: |
|
6116 10 20 |
|
6116 10 80 |
|
6116 91 00 |
|
6116 92 00 |
|
6116 93 00 |
|
6116 99 00 |
|
Muud valmis rõivamanused, silmkoelised või heegeldatud |
|
6117 10 00 |
|
6117 20 00 |
|
6117 80 10 |
|
6117 80 90 |
|
6117 90 00 |
|
Meeste ja poiste mantlid, poolmantlid, keebid ja vihmamantlid |
|
6201 11 00 |
|
6201 12 10 |
|
6201 12 90 |
|
6201 13 10 |
|
6201 13 90 |
|
6201 19 00 |
|
6201 91 00 |
|
6201 92 00 |
|
6201 93 00 |
|
6201 99 00 |
|
Naiste ja tüdrukute mantlid, poolmantlid, keebid ja vihmamantlid |
|
6202 11 00 |
|
6202 12 10 |
|
6202 12 90 |
|
6202 13 10 |
|
6202 13 90 |
|
6202 19 00 |
|
6202 91 00 |
|
6202 92 00 |
|
6202 93 00 |
|
6202 99 00 |
|
Meeste ja poiste ülikonnad, rõivakomplektid, jakid ja bleiserid |
|
6203 41 10 |
|
6203 41 30 |
|
6203 41 90 |
|
6203 42 11 |
|
6203 42 31 |
|
6203 42 33 |
|
6203 42 35 |
|
6203 42 51 |
|
6203 42 59 |
|
6203 42 90 |
|
6203 43 11 |
|
6203 43 19 |
|
6203 43 31 |
|
6203 43 39 |
|
6203 43 90 |
|
6203 49 11 |
|
6203 49 19 |
|
6203 49 31 |
|
6203 49 39 |
|
6203 49 50 |
|
6203 49 90 |
|
Naiste ja tüdrukute kostüümid, rõivakomplektid, jakid ja bleiserid |
|
6204 51 00 |
|
6204 52 00 |
|
6204 53 00 |
|
6204 59 10 |
|
6204 59 90 |
|
6204 61 10 |
|
6204 61 80 |
|
6204 61 90 |
|
6204 62 11 |
|
6204 62 31 |
|
6204 62 33 |
|
6204 62 39 |
|
6204 62 51 |
|
6204 62 59 |
|
6204 62 90 |
|
6204 63 11 |
|
6204 63 18 |
|
6204 63 31 |
|
6204 63 39 |
|
6204 63 90 |
|
6204 69 11 |
|
6204 69 18 |
|
6204 69 31 |
|
6204 69 39 |
|
6204 69 50 |
|
6204 69 90 |
|
Meeste ja poiste särgid |
|
6205 10 00 |
|
6205 20 00 |
|
6205 30 00 |
|
6205 90 10 |
|
6205 90 90 |
|
Meeste ja poiste alussärgid jm särgikud, aluspüksid |
|
6207 11 00 |
|
6207 19 00 |
|
6207 21 00 |
|
6207 22 00 |
|
6207 29 00 |
|
6207 91 10 |
|
6207 91 90 |
|
6207 92 00 |
|
6207 99 00 |
|
Naiste või tüdrukute särgikud jm alussärgid, kombineed |
|
6208 11 00 |
|
6208 19 10 |
|
6208 19 90 |
|
6208 21 00 |
|
6208 22 00 |
|
6208 29 00 |
|
6208 91 11 |
|
6208 91 19 |
|
6208 91 90 |
|
6208 92 10 |
|
6208 92 90 |
|
6208 99 00 |
|
Rinnahoidjad, pihikud, korsetid, traksid, sukahoidjad |
|
6212 10 00 |
|
6212 20 00 |
|
6212 30 00 |
|
6212 90 00 |
|
Taskurätid |
|
6213 10 00 |
|
6213 20 00 |
|
6213 90 00 |
|
Suurrätikud, pea- ja kaelarätid, mantiljad, loorid |
|
6214 10 00 |
|
6214 20 00 |
|
6214 30 00 |
|
6214 40 00 |
|
6214 90 10 |
|
6214 90 90 |
|
Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed: |
|
6215 10 00 |
|
6215 20 00 |
|
6215 90 00 |
|
Sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad |
|
6216 00 00 |
|
Muud valmis rõivamanused |
|
6217 10 00 |
|
6217 90 00 |
|
Tekid ja reisivaibad: |
|
6301 10 00 |
|
6301 20 10 |
|
6301 20 91 |
|
6301 20 99 |
|
6301 30 10 |
|
6301 30 90 |
|
6301 40 10 |
|
6301 40 90 |
|
6301 90 10 |
|
6301 90 90 |
|
Kotid |
|
6305 10 10 |
|
6305 10 90 |
|
6305 20 00 |
|
6305 32 11 |
|
6305 32 81 |
|
6305 32 89 |
|
6305 32 90 |
|
6305 33 10 |
|
6305 33 91 |
|
6305 33 99 |
|
6305 39 00 |
|
6305 90 00 |
|
Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; purjed |
|
6306 11 00 |
|
6306 12 00 |
|
6306 19 00 |
|
6306 21 00 |
|
6306 22 00 |
|
6306 29 00 |
|
6306 31 00 |
|
6306 39 00 |
|
6306 41 00 |
|
6306 49 00 |
|
6306 91 00 |
|
6306 99 00 |
|
Muud valmistooted, sh rõivalõiked (šabloonid) |
|
6307 10 10 |
|
6307 10 30 |
|
6307 10 90 |
|
6307 20 00 |
|
6307 90 10 |
|
6307 90 91 |
|
6307 90 99 |
|
Riidest ja lõngast valmistatud komplektid |
|
6308 00 00 |
|
Kantud rõivad jm kasutatud tekstiiltooted |
|
6309 00 00 |
|
Kummist välistalla ja pealsetega veekindlad jalatsid |
|
6401 10 10 |
|
6401 10 90 |
|
6401 91 10 |
|
6401 91 90 |
|
6401 92 10 |
|
6401 92 90 |
|
6401 99 10 |
|
6401 99 90 |
|
Muud kummist välistalla ja pealsetega jalatsid |
|
6402 12 10 |
|
6402 12 90 |
|
6402 19 00 |
|
6402 20 00 |
|
6402 30 00 |
|
6402 91 00 |
|
6402 99 10 |
|
6402 99 31 |
|
6402 99 39 |
|
6402 99 50 |
|
6402 99 91 |
|
6402 99 93 |
|
6402 99 96 |
|
6402 99 98 |
|
Kummist, plastist või nahast välistallaga jalatsid |
|
6403 12 00 |
|
6403 19 00 |
|
6403 20 00 |
|
6403 30 00 |
|
6403 40 00 |
|
6403 51 11 |
|
6403 51 15 |
|
6403 51 19 |
|
6403 51 91 |
|
6403 51 95 |
|
6403 51 99 |
|
6403 59 11 |
|
6403 59 31 |
|
6403 59 35 |
|
6403 59 39 |
|
6403 59 50 |
|
6403 59 91 |
|
6403 59 95 |
|
6403 59 99 |
|
6403 91 11 |
|
6403 91 13 |
|
6403 91 16 |
|
6403 91 18 |
|
6403 91 91 |
|
6403 91 93 |
|
6403 91 96 |
|
6403 91 98 |
|
6403 99 11 |
|
6403 99 31 |
|
6403 99 33 |
|
6403 99 36 |
|
6403 99 38 |
|
6403 99 50 |
|
6403 99 91 |
|
6403 99 93 |
|
6403 99 96 |
|
6403 99 98 |
|
Kummist, plastist või nahast välistallaga jalatsid |
|
6404 11 00 |
|
6404 19 10 |
|
6404 19 90 |
|
6404 20 10 |
|
6404 20 90 |
|
Muud jalatsid |
|
6405 10 10 |
|
6405 10 90 |
|
6405 20 10 |
|
6405 20 91 |
|
6405 20 99 |
|
6405 90 10 |
|
6405 90 90 |
|
Jalatsiosad (sh pealsed) |
|
6406 10 11 |
|
6406 10 19 |
|
6406 10 90 |
|
6406 20 10 |
|
6406 20 90 |
|
6406 91 00 |
|
6406 99 10 |
|
6406 99 30 |
|
6406 99 50 |
|
6406 99 60 |
|
6406 99 80 |
|
Glasuurimata keraamilised sillutusplaadid, ahjukivid ja seinaplaadid |
|
6907 10 00 |
|
6907 90 10 |
|
6907 90 91 |
|
6907 90 93 |
|
6907 90 99 |
|
Glasuuritud keraamilised sillutusplaadid, ahjukivid ja seinaplaadid |
|
6908 10 10 |
|
6908 10 90 |
|
6908 90 11 |
|
6908 90 21 |
|
6908 90 29 |
|
6908 90 31 |
|
6908 90 51 |
|
6908 90 91 |
|
6908 90 93 |
|
6908 90 99 |
|
Laua- ja kööginõud jm majapidamistarbed |
|
6911 10 00 |
|
6911 90 00 |
|
Keraamilised laua- ja kööginõud jm majapidamistarbed |
|
6912 00 10 |
|
6912 00 30 |
|
6912 00 50 |
|
6912 00 90 |
|
Kujukesed jm dekoratiivkeraamikatooted: |
|
6913 10 00 |
|
6913 90 10 |
|
6913 90 91 |
|
6913 90 93 |
|
6913 90 99 |
|
Klaasist laua- ja kööginõud |
|
7013 10 00 |
|
7013 21 11 |
|
7013 21 19 |
|
7013 21 91 |
|
7013 21 99 |
|
7013 29 10 |
|
7013 29 51 |
|
7013 29 59 |
|
7013 29 91 |
|
7013 29 99 |
|
7013 31 10 |
|
7013 31 90 |
|
7013 32 00 |
|
7013 39 10 |
|
7013 39 91 |
|
7013 39 99 |
|
7013 91 10 |
|
7013 91 90 |
|
7013 99 10 |
|
7013 99 90 |
|
Klaaskiud (sh klaasvill) |
|
7019 11 00 |
|
7019 12 00 |
|
7019 19 10 |
|
7019 19 90 |
|
7019 31 00 |
|
7019 32 00 |
|
7019 39 10 |
|
7019 39 90 |
|
7019 40 00 |
|
7019 51 10 |
|
7019 51 90 |
|
7019 52 00 |
|
7019 59 10 |
|
7019 59 90 |
|
7019 90 10 |
|
7019 90 30 |
|
7019 90 91 |
|
7019 90 99 |
|
Muud väärismetallesemed |
|
7115 90 10 |
|
7115 90 90 |
|
Rauasulamid |
|
7202 50 00 |
|
7202 70 00 |
|
7202 91 00 |
|
7202 92 00 |
|
7202 99 30 |
|
7202 99 80 |
|
Vasest latid, vardad jm profiilid |
|
7407 10 00 |
|
7407 21 10 |
|
7407 21 90 |
|
7407 22 10 |
|
7407 22 90 |
|
7407 29 00 |
|
Vasktraat |
|
7408 11 00 |
|
7408 19 10 |
|
7408 19 90 |
|
7408 21 00 |
|
7408 22 00 |
|
7408 29 00 |
|
Vasest tahvlid, lehed ja ribad |
|
7409 11 00 |
|
7409 19 00 |
|
7409 21 00 |
|
7409 29 00 |
|
7409 31 00 |
|
7409 39 00 |
|
7409 40 10 |
|
7409 40 90 |
|
7409 90 10 |
|
7409 90 90 |
|
Vaskfoolium |
|
7410 11 00 |
|
7410 12 00 |
|
7410 21 00 |
|
7410 22 00 |
|
Vasktorud |
|
7411 10 11 |
|
7411 10 19 |
|
7411 10 90 |
|
7411 21 10 |
|
7411 21 90 |
|
7411 22 00 |
|
7411 29 10 |
|
7411 29 90 |
|
Vasest toruliitmikud |
|
7412 10 00 |
|
7412 20 00 |
|
Keerutatud traat, trossid, põimitud lindid jms |
|
7413 00 91 |
|
7413 00 99 |
|
Riie (sh lõputu lint), võred ja võrk |
|
7414 20 00 |
|
7414 90 00 |
|
Naelad, tihvtid, rõhknaelad ja klambrid |
|
7415 10 00 |
|
7415 21 00 |
|
7415 29 00 |
|
7415 31 00 |
|
7415 32 00 |
|
7415 39 00 |
|
Vaskvedrud |
|
7416 00 00 |
|
Küpsetus- ja soojendusseadmed |
|
7417 00 00 |
|
Laua-, köögi- jm majapidamistarbed |
|
7418 11 00 |
|
7418 19 00 |
|
7418 20 00 |
|
Muud vasktooted: |
|
7419 10 00 |
|
7419 91 00 |
|
7419 99 00 |
|
Alumiiniumist latid, vardad jm profiilid |
|
7604 10 10 |
|
7604 10 90 |
|
7604 21 00 |
|
7604 29 10 |
|
7604 29 90 |
|
Alumiiniumtraat |
|
7605 11 00 |
|
7605 19 00 |
|
7605 21 00 |
|
7605 29 00 |
|
Alumiiniumist tahvlid, lehed ja ribad |
|
7606 11 10 |
|
7606 11 91 |
|
7606 11 93 |
|
7606 11 99 |
|
7606 12 10 |
|
7606 12 50 |
|
7606 12 91 |
|
7606 12 93 |
|
7606 12 99 |
|
7606 91 00 |
|
7606 92 00 |
|
Alumiiniumfoolium |
|
7607 11 10 |
|
7607 11 90 |
|
7607 19 10 |
|
7607 19 91 |
|
7607 19 99 |
|
7607 20 10 |
|
7607 20 91 |
|
7607 20 99 |
|
Alumiiniumtorud |
|
7608 10 90 |
|
7608 20 30 |
|
7608 20 91 |
|
7608 20 99 |
|
Alumiiniumist toruliitmikud |
|
7609 00 00 |
|
Alumiiniumist tarindid |
|
7610 10 00 |
|
7610 90 10 |
|
7610 90 90 |
|
Alumiiniumist reservuaarid, paagid ja vaadid |
|
7611 00 00 |
|
Alumiiniumist tünnid, trumlid, konservikarbid, kastid |
|
7612 10 00 |
|
7612 90 10 |
|
7612 90 20 |
|
7612 90 91 |
|
7612 90 98 |
|
Alumiiniumist suru- ja vedelgaasimahutid |
|
7613 00 00 |
|
Keerutatud traat, trossid, põimitud lindid jms |
|
7614 10 00 |
|
7614 90 00 |
|
Laua-, köögi- jm majapidamistarbed |
|
7615 11 00 |
|
7615 19 10 |
|
7615 19 90 |
|
7615 20 00 |
|
Muud alumiiniumtooted |
|
7616 10 00 |
|
7616 91 00 |
|
7616 99 10 |
|
7616 99 90 |
|
Survetöötlemata plii |
|
7801 10 00 |
|
7801 91 00 |
|
7801 99 91 |
|
7801 99 99 |
|
Volfram ja tooted sellest, sh jäätmed |
|
8101 10 00 |
|
8101 91 10 |
|
Molübdeen ja tooted sellest, sh jäätmed |
|
8102 10 00 |
|
8102 91 10 |
|
8102 93 00 |
|
Magneesium ja tooted sellest, sh jäätmed |
|
8104 11 00 |
|
8104 19 00 |
|
Kaadmium ja tooted sellest, sh jäätmed |
|
8107 10 10 |
|
Titaan ja tooted sellest, sh jäätmed |
|
8108 10 10 |
|
8108 10 90 |
|
8108 90 30 |
|
8108 90 50 |
|
8108 90 70 |
|
8108 90 90 |
|
Tsirkoonium ja tooted sellest, sh jäätmed |
|
8109 10 10 |
|
8109 90 00 |
|
Antimon ja tooted sellest, sh jäätmed |
|
8110 00 11 |
|
8110 00 19 |
|
Berüllium, kroom, germaanium, vanaadium, gallium |
|
8112 20 31 |
|
8112 30 20 |
|
8112 30 90 |
|
8112 91 10 |
|
8112 91 31 |
|
8112 99 30 |
|
Metallkeraamika ja tooted sellest, sh jäätmed |
|
8113 00 20 |
|
8113 00 40 |
|
Tuumareaktorid; kütuseelemendid (kassetid) |
|
8401 10 00 |
|
8401 20 00 |
|
8401 30 00 |
|
8401 40 10 |
|
8401 40 90 |
|
Vesiturbiinid, vesirattad ja nende regulaatorid |
|
8410 11 00 |
|
8410 12 00 |
|
8410 13 00 |
|
8410 90 10 |
|
8410 90 90 |
|
Turboreaktiivmootorid, turbotiivikmootorid jm gaasiturbiinid |
|
8411 11 90 |
|
8411 12 90 |
|
8411 21 90 |
|
8411 22 90 |
|
8411 81 90 |
|
8411 82 91 |
|
8411 82 93 |
|
8411 82 99 |
|
8411 91 90 |
|
8411 99 90 |
|
Õhu- või vaakumpumbad, õhu- vm gaasikompressorid |
|
8414 10 30 |
|
8414 10 50 |
|
8414 10 90 |
|
8414 20 91 |
|
8414 20 99 |
|
8414 30 30 |
|
8414 30 91 |
|
8414 30 99 |
|
8414 40 10 |
|
8414 40 90 |
|
8414 51 90 |
|
8414 59 30 |
|
8414 59 50 |
|
8414 59 90 |
|
8414 60 00 |
|
8414 80 21 |
|
8414 80 29 |
|
8414 80 31 |
|
8414 80 39 |
|
8414 80 41 |
|
8414 80 49 |
|
8414 80 60 |
|
8414 80 71 |
|
8414 80 79 |
|
8414 80 90 |
|
8414 90 90 |
|
Kahveltõstukid; muud veokärud |
|
8427 10 10 |
|
8427 10 90 |
|
8427 20 11 |
|
8427 20 19 |
|
8427 20 90 |
|
8427 90 00 |
|
Õmblusmasinad, v.a raamatuköitmismasinad |
|
8452 10 11 |
|
8452 10 19 |
|
8452 10 90 |
|
8452 21 00 |
|
8452 29 00 |
|
8452 30 10 |
|
8452 30 90 |
|
8452 40 00 |
|
8452 90 00 |
|
Elektromehaanilised kodumasinad |
|
8509 10 10 |
|
8509 10 90 |
|
8509 20 00 |
|
8509 30 00 |
|
8509 40 00 |
|
8509 80 00 |
|
8509 90 10 |
|
8509 90 90 |
|
Elektrilised vee kiir- või salvestusboilerid |
|
8516 29 91 |
|
8516 31 10 |
|
8516 31 90 |
|
8516 40 10 |
|
8516 40 90 |
|
8516 50 00 |
|
8516 60 70 |
|
8516 71 00 |
|
8516 72 00 |
|
8516 79 80 |
|
Plaadimängijad ja kassetimängijad |
|
8519 10 00 |
|
8519 21 00 |
|
8519 29 00 |
|
8519 31 00 |
|
8519 39 00 |
|
8519 40 00 |
|
8519 93 31 |
|
8519 93 39 |
|
8519 93 81 |
|
8519 93 89 |
|
8519 99 12 |
|
8519 99 18 |
|
8519 99 90 |
|
Magnetofonid jm helisalvestusseadmed |
|
8520 10 00 |
|
8520 32 19 |
|
8520 32 50 |
|
8520 32 91 |
|
8520 32 99 |
|
8520 33 19 |
|
8520 33 90 |
|
8520 39 10 |
|
8520 39 90 |
|
8520 90 90 |
|
Videosalvestus- või taasesitusseadmed |
|
8521 10 30 |
|
8521 10 80 |
|
8521 90 00 |
|
Osad ja tarvikud |
|
8522 10 00 |
|
8522 90 30 |
|
8522 90 91 |
|
8522 90 98 |
|
Salvestiseta helikandjad |
|
8523 30 00 |
|
Plaadid, lindid jm salvestiste kandjad |
|
8524 10 00 |
|
8524 32 00 |
|
8524 39 00 |
|
8524 51 00 |
|
8524 52 00 |
|
8524 53 00 |
|
8524 60 00 |
|
8524 99 00 |
|
Raadiotelefoni vastuvõtjad |
|
8527 12 10 |
|
8527 12 90 |
|
8527 13 10 |
|
8527 13 91 |
|
8527 13 99 |
|
8527 21 20 |
|
8527 21 52 |
|
8527 21 59 |
|
8527 21 70 |
|
8527 21 92 |
|
8527 21 98 |
|
8527 29 00 |
|
8527 31 11 |
|
8527 31 19 |
|
8527 31 91 |
|
8527 31 93 |
|
8527 31 98 |
|
8527 32 90 |
|
8527 39 10 |
|
8527 39 91 |
|
8527 39 99 |
|
8527 90 91 |
|
8527 90 99 |
|
Televisioonivastuvõtjad |
|
8528 12 14 |
|
8528 12 16 |
|
8528 12 18 |
|
8528 12 22 |
|
8528 12 28 |
|
8528 12 52 |
|
8528 12 54 |
|
8528 12 56 |
|
8528 12 58 |
|
8528 12 62 |
|
8528 12 66 |
|
8528 12 72 |
|
8528 12 76 |
|
8528 12 81 |
|
8528 12 89 |
|
8528 12 91 |
|
8528 12 98 |
|
8528 13 00 |
|
8528 21 14 |
|
8528 21 16 |
|
8528 21 18 |
|
8528 21 90 |
|
8528 22 00 |
|
8528 30 10 |
|
8528 30 90 |
|
Osad, mis sobivad kasutamiseks üksnes või peaasjalikult seadmetega rubriikidest … |
|
8529 10 20 |
|
8529 10 31 |
|
8529 10 39 |
|
8529 10 40 |
|
8529 10 50 |
|
8529 10 70 |
|
8529 10 90 |
|
8529 90 51 |
|
8529 90 59 |
|
8529 90 70 |
|
8529 90 81 |
|
8529 90 89 |
|
Elektriseadmed kuuldavaks või nähtavaks märguandeks |
|
8531 10 20 |
|
8531 10 30 |
|
8531 10 80 |
|
8531 80 90 |
|
8531 90 90 |
|
Termo-, külm- või fotokatoodiga elektronlambid |
|
8540 11 11 |
|
8540 11 13 |
|
8540 11 15 |
|
8540 11 19 |
|
8540 11 91 |
|
8540 11 99 |
|
8540 12 00 |
|
8540 20 10 |
|
8540 20 30 |
|
8540 20 90 |
|
8540 40 00 |
|
8540 50 00 |
|
8540 60 00 |
|
8540 71 00 |
|
8540 72 00 |
|
8540 79 00 |
|
8540 81 00 |
|
8540 89 11 |
|
8540 89 19 |
|
8540 89 90 |
|
8540 91 00 |
|
8540 99 00 |
|
Elektroonsed integraallülitused ja mikromoodulid |
|
8542 14 25 |
|
Isoleeritud (sh emailitud või anooditud) traat |
|
8544 11 10 |
|
8544 11 90 |
|
8544 19 10 |
|
8544 19 90 |
|
8544 20 00 |
|
8544 30 90 |
|
8544 41 10 |
|
8544 41 90 |
|
8544 49 20 |
|
8544 49 80 |
|
8544 51 00 |
|
8544 59 10 |
|
8544 59 20 |
|
8544 59 80 |
|
8544 60 10 |
|
8544 60 90 |
|
8544 70 00 |
|
Mootorsõidukid vähemalt 10 inimese veoks |
|
8702 10 91 |
|
8702 10 99 |
|
8702 90 31 |
|
8702 90 39 |
|
8702 90 90 |
|
Mootorsõidukid kaubaveoks |
|
8704 10 11 |
|
8704 10 19 |
|
8704 10 90 |
|
8704 21 10 |
|
8704 21 91 |
|
8704 21 99 |
|
8704 22 10 |
|
8704 23 10 |
|
8704 31 10 |
|
8704 31 91 |
|
8704 31 99 |
|
8704 32 10 |
|
8704 90 00 |
|
Eriotstarbelised mootorsõidukid |
|
8705 10 00 |
|
8705 20 00 |
|
8705 30 00 |
|
8705 40 00 |
|
8705 90 10 |
|
8705 90 30 |
|
8705 90 90 |
|
Tõste- ja teisaldusseadmeta iseliikuvad veokärud |
|
8709 11 10 |
|
8709 11 90 |
|
8709 19 10 |
|
8709 19 90 |
|
8709 90 10 |
|
8709 90 90 |
|
Mootorrattad (sh mopeedid) |
|
8711 10 00 |
|
8711 20 10 |
|
8711 20 91 |
|
8711 20 93 |
|
8711 20 98 |
|
8711 30 10 |
|
8711 30 90 |
|
8711 40 00 |
|
8711 50 00 |
|
8711 90 00 |
|
Kaherattalised jm jalgrattad |
|
8712 00 10 |
|
8712 00 30 |
|
8712 00 80 |
|
Valguskoopiamasinad |
|
9009 11 00 |
|
9009 12 00 |
|
9009 21 00 |
|
9009 22 10 |
|
9009 22 90 |
|
9009 30 00 |
|
9009 90 10 |
|
9009 90 90 |
|
Vedelkristallseadmed |
|
9013 10 00 |
|
9013 20 00 |
|
9013 80 11 |
|
9013 80 19 |
|
9013 80 30 |
|
9013 80 90 |
|
9013 90 10 |
|
9013 90 90 |
|
Käe-, tasku- jm kaasaskantavad kellad |
|
9101 11 00 |
|
9101 12 00 |
|
9101 19 00 |
|
9101 21 00 |
|
9101 29 00 |
|
9101 91 00 |
|
9101 99 00 |
|
Käe-, tasku- jm kaasaskantavad kellad |
|
9102 11 00 |
|
9102 12 00 |
|
9102 19 00 |
|
9102 21 00 |
|
9102 29 00 |
|
9102 91 00 |
|
9102 99 00 |
|
Käekellamehhanismiga kellad |
|
9103 10 00 |
|
9103 90 00 |
|
Muud kui kaasaskantavad kellad |
|
9105 11 00 |
|
9105 19 00 |
|
9105 21 00 |
|
9105 29 00 |
|
9105 91 00 |
|
9105 99 10 |
|
9105 99 90 |
|
Klaverid, sh automaatklaverid; klavessiinid |
|
9201 10 10 |
|
9201 10 90 |
|
9201 20 00 |
|
9201 90 00 |
|
Revolvrid ja püstolid |
|
9302 00 10 |
|
9302 00 90 |
|
Muud tulirelvad jms riistad |
|
9303 10 00 |
|
9303 20 30 |
|
9303 20 80 |
|
9303 30 00 |
|
9303 90 00 |
|
Muud relvad (nt vedru-, õhu- või gaasipüssid) |
|
9304 00 00 |
|
Rubriikide 9.… alla kuuluvate toodete osad ja tarvikud |
|
9305 10 00 |
|
9305 21 00 |
|
9305 29 10 |
|
9305 29 30 |
|
9305 29 80 |
|
9305 90 90 |
|
Pommid, granaadid, torpeedod, miinid ja raketid |
|
9306 10 00 |
|
9306 21 00 |
|
9306 29 40 |
|
9306 29 70 |
|
9306 30 10 |
|
9306 30 91 |
|
9306 30 93 |
|
9306 30 98 |
|
9306 90 90 |
|
Istmed (v.a rubriiki 9402 kuuluvad) |
|
9401 20 00 |
|
9401 90 10 |
|
9401 90 30 |
|
9401 90 80 |
|
Muu mööbel ja selle osad |
|
9403 40 10 |
|
9403 40 90 |
|
9403 90 10 |
|
9403 90 30 |
|
9403 90 90 |
|
Madratsialused; voodivarustus |
|
9404 10 00 |
|
9404 21 10 |
|
9404 21 90 |
|
9404 29 10 |
|
9404 29 90 |
|
9404 30 10 |
|
9404 30 90 |
|
9404 90 10 |
|
9404 90 90 |
|
Lambid ja valgustid, sh helgiheitjad |
|
9405 10 21 |
|
9405 10 29 |
|
9405 10 30 |
|
9405 10 50 |
|
9405 10 91 |
|
9405 10 99 |
|
9405 20 11 |
|
9405 20 19 |
|
9405 20 30 |
|
9405 20 50 |
|
9405 20 91 |
|
9405 20 99 |
|
9405 30 00 |
|
9405 40 10 |
|
9405 40 31 |
|
9405 40 35 |
|
9405 40 39 |
|
9405 40 91 |
|
9405 40 95 |
|
9405 40 99 |
|
9405 50 00 |
|
9405 60 91 |
|
9405 60 99 |
|
9405 91 11 |
|
9405 91 19 |
|
9405 91 90 |
|
9405 92 90 |
|
9405 99 90 |
|
Kokkupandavad ehitised |
|
9406 00 10 |
|
9406 00 31 |
|
9406 00 39 |
|
9406 00 90 |
|
Muud mänguasjad; vähendatud suuruses mudelid |
|
9503 10 10 |
|
9503 10 90 |
|
9503 20 10 |
|
9503 20 90 |
|
9503 30 10 |
|
9503 30 30 |
|
9503 30 90 |
|
9503 41 00 |
|
9503 49 10 |
|
9503 49 30 |
|
9503 49 90 |
|
9503 50 00 |
|
9503 60 10 |
|
9503 60 90 |
|
9503 70 00 |
|
9503 80 10 |
|
9503 80 90 |
|
9503 90 10 |
|
9503 90 32 |
|
9503 90 34 |
|
9503 90 35 |
|
9503 90 37 |
|
9503 90 51 |
|
9503 90 55 |
|
9503 90 99 |
|
Põranda- jm harjad |
|
9603 10 00 |
|
9603 21 00 |
|
9603 29 10 |
|
9603 29 30 |
|
9603 29 90 |
|
9603 30 10 |
|
9603 30 90 |
|
9603 40 10 |
|
9603 40 90 |
|
9603 50 00 |
|
9603 90 10 |
|
9603 90 91 |
|
9603 90 99 |
|
II LISA
EUROOPA ÜHENDUS
TÖÖSTUSTOOTED
Loetelu nr 2
ELi pakkumine
Tööstustooted
II lisa – 2. loetelu
CN-kood 1996 |
Tariifikvoot või osaline liberaliseerimine |
Puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist |
|
5208 11 10 |
|
5208 11 90 |
|
5208 12 11 |
|
5208 12 13 |
|
5208 12 15 |
|
5208 12 19 |
|
5208 12 91 |
|
5208 12 93 |
|
5208 12 95 |
|
5208 12 99 |
|
5208 13 00 |
|
5208 19 00 |
|
5208 21 10 |
|
5208 21 90 |
|
5208 22 11 |
|
5208 22 13 |
|
5208 22 15 |
|
5208 22 19 |
|
5208 22 91 |
|
5208 22 93 |
|
5208 22 95 |
|
5208 22 99 |
|
5208 23 00 |
|
5208 29 00 |
|
5208 31 00 |
|
5208 32 11 |
|
5208 32 13 |
|
5208 32 15 |
|
5208 32 19 |
|
5208 32 91 |
|
5208 32 93 |
|
5208 32 95 |
|
5208 32 99 |
|
5208 33 00 |
|
5208 39 00 |
|
5208 41 00 |
|
5208 42 00 |
|
5208 43 00 |
|
5208 49 00 |
|
5208 51 00 |
|
5208 52 10 |
|
5208 52 90 |
|
5208 53 00 |
|
5208 59 00 |
|
Puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist |
|
5209 11 00 |
|
5209 12 00 |
|
5209 19 00 |
|
5209 21 00 |
|
5209 22 00 |
|
5209 29 00 |
|
5209 31 00 |
|
5209 32 00 |
|
5209 39 00 |
|
5209 41 00 |
|
5209 42 00 |
|
5209 43 00 |
|
5209 49 10 |
|
5209 49 90 |
|
5209 51 00 |
|
5209 52 00 |
|
5209 59 00 |
|
Puuvillane riie puuvillasisaldusega alla 85 % massist |
|
5210 11 10 |
|
5210 11 90 |
|
5210 12 00 |
|
5210 19 00 |
|
5210 21 10 |
|
5210 21 90 |
|
5210 22 00 |
|
5210 29 00 |
|
5210 31 10 |
|
5210 31 90 |
|
5210 32 00 |
|
5210 39 00 |
|
5210 41 00 |
|
5210 42 00 |
|
5210 49 00 |
|
5210 51 00 |
|
5210 52 00 |
|
5210 59 00 |
|
Puuvillane riie puuvillasisaldusega alla 85 % massist |
|
5211 11 00 |
|
5211 12 00 |
|
5211 19 00 |
|
5211 21 00 |
|
5211 22 00 |
|
5211 29 00 |
|
5211 31 00 |
|
5211 32 00 |
|
5211 39 00 |
|
5211 41 00 |
|
5211 42 00 |
|
5211 43 00 |
|
5211 49 10 |
|
5211 49 90 |
|
5211 51 00 |
|
5211 52 00 |
|
5211 59 00 |
|
Muu puuvillane riie |
|
5212 11 10 |
|
5212 11 90 |
|
5212 12 10 |
|
5212 12 90 |
|
5212 13 10 |
|
5212 13 90 |
|
5212 14 10 |
|
5212 14 90 |
|
5212 15 10 |
|
5212 15 90 |
|
5212 21 10 |
|
5212 21 90 |
|
5212 22 10 |
|
5212 22 90 |
|
5212 23 10 |
|
5212 23 90 |
|
5212 24 10 |
|
5212 24 90 |
|
5212 25 10 |
|
5212 25 90 |
|
Sünteesstaapelkiududest riie |
|
5512 11 00 |
|
5512 19 10 |
|
5512 19 90 |
|
5512 21 00 |
|
5512 29 10 |
|
5512 29 90 |
|
5512 91 00 |
|
5512 99 10 |
|
5512 99 90 |
|
Sünteesstaapelkiududest riie |
|
5513 11 10 |
|
5513 11 30 |
|
5513 11 90 |
|
5513 12 00 |
|
5513 13 00 |
|
5513 19 00 |
|
5513 21 10 |
|
5513 21 30 |
|
5513 21 90 |
|
5513 22 00 |
|
5513 23 00 |
|
5513 29 00 |
|
5513 31 00 |
|
5513 32 00 |
|
5513 33 00 |
|
5513 39 00 |
|
5513 41 00 |
|
5513 42 00 |
|
5513 43 00 |
|
5513 49 00 |
|
Sünteesstaapelkiududest riie |
|
5514 11 00 |
|
5514 12 00 |
|