21987A0410(05)

Euroopa Majandusühenduse ja Mosambiigi Rahvavabariigi valitsuse vaheline kalandussuhete

kokkulepe

EUROOPA MAJANDUSÜHENDUS (edaspidi "ühendus") ja

MOSAMBIIGI RAHVAVABARIIGI VALITSUS (edaspidi "Mosambiik"),

VÕTTES ARVESSE Lomé konventsioonil põhinevat koostöövalmidust ning ühenduse ja Mosambiigi häid koostöösuhteid,

TUNNISTADES mere elusressursside ratsionaalse kaitse, majandamise ja kasutamise olulisust,

TULETADES MEELDE, et Mosambiigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuulub merekalapüügi osas kaldast kuni 200 meremiilini ulatuv vöönd,

VÕTTES ARVESSE, et mõlemad pooled on alla kirjutanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonile,

KINNITADES, et rannikuäärsete riikide suveräänsete õiguste kasutamine oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes selleks, et uurida, kasutada, kaitsta ja majandada nende elusressursse, peab olema kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega,

SOOVIDES arendada ja tugevdada kalandusvaldkonnas vastastikku kasulikku koostööd,

OTSUSTANUD oma suhteid merekalapüügi valdkonnas arendada vastastikuse usalduse ja üksteise huvide austamise vaimus,

SOOVIDES leppida kokku kalandustegevuse üksikasjades ja tingimustes, mis pakuvad huvi mõlemale osapoolele,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Käesoleva kokkuleppe eesmärk on kehtestada põhimõtted ja eeskirjad, mis reguleerivad tulevikus ühenduse ja Mosambiigi vaheliste kalandussuhete kõiki aspekte, sealhulgas ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvate laevade (edaspidi "ühenduse laevad") kalapüüki vetes, mis kalanduse valdkonnas kuuluvad Mosambiigi jurisdiktsiooni alla, edaspidi "Mosambiigi veed", kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja muude rahvusvahelise õiguse sätetega.

Artikkel 2

1. Mosambiik lubab ühenduse laevadel püüda kala Mosambiigi vetes kooskõlas käesoleva kokkuleppega.

2. Käesoleva kokkuleppe kohane kalandustegevus peab olema kooskõlas Mosambiigi seadustega.

Artikkel 3

1. Ühendus kohustub võtma kõiki asjakohaseid meetmeid selle tagamiseks, et tema laevad peavad kinni käesoleva kokkuleppe sätetest ja kalapüüki Mosambiigi vetes käsitlevatest seadustest kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja muude rahvusvahelise õiguse eeskirjadega.

2. Mosambiigi ametiasutused teatavad Euroopa Ühenduste Komisjonile kõikidest kõnealustes seadustes tehtavatest muudatustest.

3. Mosambiigi ametiasutuste kalamajanduse reguleerimiseks võetavad kaitsemeetmed põhinevad objektiivsetel ja teaduslikel kriteeriumidel ja neid kohaldatakse võrdselt nii ühenduse laevade kui ka kolmandate riikide laevade suhtes, ilma et see piiraks sama geograafilise piirkonna arenguriikide vahel sõlmitud kokkulepete, sealhulgas vastastikuste kalanduskokkulepete kohaldamist.

Artikkel 4

1. Käesoleva kokkuleppe alusel Mosambiigi vetes kalastavatel ühenduse laevadel peab olema ühenduse taotlusel Mosambiigi ametiasutuste väljaantud püügilitsents.

2. Mosambiigi ametiasutused annavad püügilitsentse välja käesoleva kokkuleppe artiklis 8 nimetatud protokollis sätestatud piirangute alusel.

3. Litsentsid kehtivad lisas määratletud vööndites.

4. Litsentsid kehtivad laevaomaniku taotluse korral lisas määratletud ajavahemikes.

5. Litsents antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

6. Ühenduse taotlusel võib laeva püügilitsentsi asendada ja vääramatu jõu korral tuleb see asendada litsentsiga, mis on välja antud mõnele muule laevale, mille püügivõimsus ei ületa asendatava laeva oma.

Artikkel 5

1. Püügilitsentse annavad välja Mosambiigi ametiasutused, tingimusel et asjaomane laevaomanik on tasunud litsentsitasu.

2. Tuunipüügilitsentside tasu kehtestatakse Mosambiigi vetes püütud tuunitonni kohta; krevetipüügitraalerite puhul kehtestatakse litsentsitasu vastavalt litsentsi alusel lubatud brutoregistertonnidele.

3. Litsentsitasude suurus ja makseviis sätestatakse lisas.

Artikkel 6

Pooled kohustuvad teineteist kas otse või rahvusvaheliste organisatsioonide raames konsulteerima, et tagada India ookeani elusressursside majandamine ja kaitse ja teha koostööd asjakohastes teadusuuringutes.

Artikkel 7

Laevad, kellel on käesoleva kokkuleppe kohaselt lubatud Mosambiigi vetes kala püüda, on kohustatud saatma Mosambiigi pädevatele talitustele püügiaruanded ja muu asjakohase teabe lisas sätestatud korras

Artikkel 8

Artikli 2 alusel antud kalapüügivõimaluste vastu maksab ühendus käesolevale kokkuleppele lisatud protokollis ettenähtud tingimustel ja korras Mosambiigile rahalist hüvitist, ilma et see piiraks Mosambiigi rahastamist Lomé konventsiooni alusel.

Artikkel 9

1. Pooled lepivad kokku, et käesoleva kokkuleppe rakendamise ja nõuetekohase toimimisega seotud küsimustes peetakse nõu.

2. Käesoleva kokkuleppe tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse pooltevaheliste konsultatsioonidega.

Artikkel 10

1. Käesoleva kokkuleppe kohaldamise praktiliste meetmete vastuvõtmiseks nõustuvad pooled moodustama ühiskomitee. Komitee pädevuses on:

- kontrollida käesoleva kokkuleppe rakendamist, tõlgendamist ja nõuetekohast toimimist,

- tagada ühist huvi pakkuvates küsimustes vajalikud kontaktid,

- leppida kokku:

- krevetipüügilaevade litsentsitasud,

- protokolli artikli 1 lõigetes 1 ja 2 nimetatud koguselised piirnormid.

2. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas, eelistatavalt kolmandas kvartalis, vaheldumisi Mosambiigi Rahvavabariigis ja ühenduses või erakorraliselt kummagi poole taotluse korral kuupäeval ja kohas, mis lepitakse kokku.

3. Pooled konsulteerivad vähemalt 30 päeva varem ühiskomitee koosoleku toimumise kuupäeva ja päevakorra osas.

Artikkel 11

Kui Mosambiigi ametiasutused otsustavad kalavarude olukorra muutumise tõttu võtta kaitsemeetmeid, mis mõjutavad ühenduse laevade kalandustegevust, peavad pooled nõu, et kohandada käesoleva kokkuleppe lisa ja protokolli.

Nõupidamine rajaneb põhimõttel, et protokolliga ettenähtud kalastusõiguste oluline vähendamine toob kaasa ühenduse makstava rahalise hüvitise samaväärse vähendamise.

Artikkel 12

Mitte ükski käesoleva kokkulepe säte ei mõjuta ega piira mingil viisil kummagi poole seisukohti mereõiguse küsimustes.

Artikkel 13

Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ühelt poolt territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Mosambiigi Rahvavabariigi territooriumi suhtes.

Artikkel 14

Lisa ja protokoll moodustavad käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa ja kõik viited käesolevale määrusele on ühtlasi viited kõnealusele lisale ja protokollile.

Artikkel 15

Käesolev kokkulepe sõlmitakse esialgu viieks aastaks kokkuleppe jõustumise kuupäevast arvates. Kui kumbki pool ei teata kokkuleppe denonsseerimisest kuus kuud enne nimetatud viie aasta möödumist, jääb kokkulepe jõusse järgmisteks kaheaastasteks tähtaegadeks, välja arvatud kui denonsseerimisest teatatakse vähemalt kolm kuud enne nimetatud kaheaastase tähtaja lõppu.

Viieaastase tähtaja lõpus ja seejärel iga kaheaastase tähtaja lõpus ning protokolli kehtivusaja möödudes peavad pooled läbirääkimisi, et otsustada omavahelisel kokkuleppel, milliseid muudatusi või täiendusi tuleb lisasse või protokolli teha. Juhul kui üks lepinguosaline teatab kokkuleppe denonsseerimisest, alustavad lepinguosalised läbirääkimisi.

Artikkel 16

Käesolev kokkulepe on koostatud kahes eksemplaris taani, hollandi, inglise, prantsuse, saksa, kreeka, itaalia, portugali ja hispaania keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed; kokkulepe jõustub selle allakirjutamise kuupäeval.

--------------------------------------------------

LISA

ÜHENDUSE LAEVADE KALANDUSTEGEVUSE TINGIMUSED MOSAMBIIGI VETES

A. LITSENTSI TAOTLEMISE JA VÄLJAANDMISE VORMINÕUDED

Ühenduse laevadel Mosambiigi vetes kalastada võimaldavate litsentside taotlemise ja väljaandmise kord on järgmine.

Asjaomased ühenduse ametiasutused esitavad komisjoni delegatsiooni Mosambiigis vahendusel Mosambiigi kalandusministeeriumile taotluse iga laeva kohta, kes soovib käesoleva kokkuleppe alusel kala püüda:

- krevetipüügilaevade kohta enne iga aasta 1. augustit,

- tuunipüügilaevade kohta vähemalt 30 päeva enne taotletava kehtivusaja alguskuupäeva.

Taotlused esitatakse vormidel, mis Mosambiik on selleks ette näinud; näidis on lisatud.

Litsentsid antakse laevaomanikele või nende esindajatele. Litsents peab alati pardal olema.

I. Krevetipüügilaevade suhtes kohaldatavad sätted

a) Litsentsitasud on järgmised:

- üksnes süvamerekrevette püüdvate laevade puhul 151 eküüd brutoregistertonni kohta aastas ja

- laugmere- ja süvamerekrevette püüdvate laevade puhul 266 eküüd brutoregistertonni kohta aastas

ning need tuleb tasuda nelja võrdse osamaksena jooksva aasta iga kvartali esimesel päeval.

Kokkuleppe artiklis 10 nimetatud ühiskomitee võib kummagi poole taotluse korral litsentsitasud üle vaadata, eelkõige brutoregistertonnide muutumise korral.

Litsentsid kehtivad üks aasta või kuni protokolli artiklis 1 sätestatud koguselised piirangud on ammendatud. Laevad peavad litsentsi saamiseks silduma Maputo sadamas. See on kodusadam, mis on iga kalastusreisi algus- ja lõpppunktiks. Kõik püütud koorikloomad, mis ületavad protokolli artiklis 1 sätestatud piirnorme, kuuluvad kalandusministeeriumile ja need toimetatakse tasuta kodusadamasse.

b) Kõik krevetipüügilaevad, kellel on käesoleva kokkuleppe alusel lubatud Mosambiigi vetes kala püüda, peavad pärast iga kalastusreisi esitama kalandusministeeriumile iga päeva kohta püügiaruande, mille kapten on koostanud käesolevale kokkuleppele lisatud näidise kohaselt.

Lisaks peavad laevad esitama kalandusministeeriumile igakuise aruande, mis sisaldab andmeid kuu jooksul püütud koguste ja kuu viimasel päeval pardal olevate koguste kohta. See aruanne esitatakse hiljemalt asjaomasele kuule järgneva kuu viimasel päeval. Kui kõnealusest sättest kinni ei peeta, on Mosambiigil õigus asjaomase laeva litsents peatada, kuni vorminõuded on täidetud.

c) Iga krevetipüügilaev, kes käesoleva kokkuleppe alusel Mosambiigi vetes kala püüab, peab iga päev teatama oma geograafilise asukoha raadiojaamale "Radio Naval". Laevaomanikele teatatakse raadiokutsung püügilitsentsi väljaandmisel.

Krevetipüügilaevad ei või Mosambiigi vetest lahkuda enne, kui nad on selleks kalandusministeeriumilt loa saanud ja kui pardal hoitavat kalasaaki on kontrollitud.

II. Tuunipüügilaevade suhtes kohaldatavad sätted

a) Litsentsitasu on 20 eküüd iga Mosambiigi vetes püütud tonni kohta.

b) Tuunipüügilaevadele antakse litsentsid välja pärast seda, kui Mosambiigile on tasutud ettemakse, mille põhisumma on 1000 eküüd aastas iga tuunipüügiseineri kohta, mis võrdub Mosambiigi vetes püütud 50 tonni tuuni aastatasuga. Euroopa Ühenduste Komisjon koostab laevaomanike koostatud esialgseid püügiaruandeid aluseks võttes iga kalendriaasta lõpus kalandusaasta eest tasumisele kuuluvate maksude esialgse arvestuse, mis edastatakse ühel ajal Mosambiigi ametiasutustele ja Euroopa Ühenduste Komisjoni pädevatele asutustele. Laevaomanikud tasuvad vastava summa Mosambiigi riigikassale hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks. Euroopa Ühenduste Komisjon ja Mosambiigi kalandusministeerium koostavad ühiselt kalandusaasta eest tasumisele kuuluvate maksude lõpliku arvestuse, võttes arvesse olemasolevaid teaduslikke seisukohti, eelkõige ORSTOMi, Hispaania Okeanograafia Instituudi (IEO) ja Kalandusuuringute Instituudi (IIP) seisukohti ning kõiki statistilisi andmeid, mida rahvusvaheline kalandusorganisatsioon India ookeani kohta koguda saab. Euroopa Ühenduste Komisjon edastab arvestuse laevaomanikele, kellel on oma rahaliste kohustuste täitmiseks aega 30 päeva. Kui tegeliku kalandustegevuse eest tasumisele kuuluv summa on ettemaksest väiksem, siis summade vahet laevaomanikule tagasi ei maksta.

c) Mosambiigi vetes kalastavad laevad teatavad "Radio Naval" raadiojaamale iga kolme päeva tagant oma asukoha ja püügimahu. Mosambiigi vetesse sisenemisel või sealt lahkudes teatavad laevad "Radio Naval" raadiojaamale oma asukoha ja pardal hoitava saagi suuruse.

Peale selle peab kapten iga Mosambiigi vetes viibitud püügiperioodi kohta lisatud näidisele vastavat püügipäevikut.

Vorm tuleb täita loetavalt, laeva kapten peab sellele alla kirjutama ja see tuleb pärast iga Mosambiigi vetes viibitud püügiperioodi saata võimalikult kiiresti Euroopa Ühenduste Komisjoni delegatsiooni Maputos vahendusel Mosambiigi Rahvavabariigi kalandusministeeriumile.

B. LAEVAPERE

Laevaomanikud, kellele on väljastatud püügilitsentsid, võivad Mosambiigi kodanikke kaluritena tööle võtta.

Nende töötasu ja sotsiaalmaks tasutakse Mosambiigi Rahvavabariigi kalandusministeeriumi määratud kohaliku esindaja vahendusel.

C. KALASTUSVÖÖNDID

a) Kalastusvööndid, millele krevetipüügilaevadel on juurdepääs, hõlmavad kõiki Mosambiigi Rahvavabariigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvaid 10°30′ lõuna poole, 26°30′ põhja poole ja kaksteist esimest meremiili lähtejoontest väljapoole ulatuvaid vesi.

b) Kalastusvööndid, millele tuunipüügilaevadel on juurdepääs, hõlmavad kõiki Mosambiigi Rahvavabariigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvaid 10°30′ lõuna poole, 26°30′ põhja poole ja väljapoole 200 m samasügavusjoont ulatuvaid vesi.

D. KALANDUSTEGEVUSE KONTROLL JA SEIRE

Mosambiigi vetes kala püüdvad ühenduse laevad lubavad oma pardale kontrollimise ja seire eest vastutavad Mosambiigi ametiisikud ning abistavad neid nende ülesannete täitmisel.

E. PÜÜGIVAHENDITE VAHETAMINE

Püügivahendite vahetamiseks peab olema kalandusministeeriumi luba.

F. KREVETIPÜÜGILAEVADE IDENTIFITSEERIMINE

Kõiki krevetipüügilaevu, kellel on käesoleva kokkuleppe alusel lubatud Mosambiigi vetes kala püüda, peab olema võimalik identifitseerida registri- ja identifitseerimisnumbri järgi, mille kalandusministeerium neile andnud on.

G. KAASPÜÜK

Krevetipüügi kaaspüük lossitakse kalandusministeeriumi kindlaksmääratud hinnaga Maputo sadamas siseturule tarnimiseks.

H. KEEMILISED LISAAINED

Krevetipüügilaevade omanikel on lubatud töötlemistoiminguteks kasutada ainult ühenduse õigusaktidega lubatud keemilisi lisaaineid.

I. HARULDASTE LIIKIDE OMANDISUHTED

Kõik merekalaliigid, mille kaitse on põhjendatud liigi harulduse või bioloogilise uuringuga ja mille on püüdnud ühenduse laevad, kellel on lubatud käesoleva kokkuleppe alusel Mosambiigi vetes kala püüda, kuuluvad kalandusministeeriumile ja toimetatakse seepärast võimalikult kiiresti ja võimalikult heas seisukorras Maputo sadamasse kalandusministeeriumile tasuta üleandmiseks.

J. KREVETTIDE ÜMBERLAADIMINE

Ümberlaadimine väljaspool kodusadamat on keelatud, välja arvatud ühenduse krevetipüügilaevade puhul.

Kodusadamas on ümberlaadimine lubatud üksnes kalandusministeeriumi järelevalve all.

K. VAATLEJATE PARDALE VÕTMINE

a) Iga krevetipüügilaev võtab pardale vaatleja, kelle on määranud Mosambiigi Rahvavabariigi kalandusministeerium. Vaatlejale võimaldatakse laeva juhtkonnaga võrdsed tingimused. Vaatleja palga ja sotsiaalmaksu maksavad Mosambiigi ametiasutused. Vaatlejal peavad olema kõik võimalused oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas alaline juurdepääs püügipäevikutele, logiraamatutele ning navigatsiooni- ja sideseadmetele.

b) Mosambiigi ametiasutused võivad nõuda, et kõik ühenduse laevad võtaksid pardale bioloogi.

L. TULIRELVADE KEELD

Kõikidel laevadel, kellel on lubatud Mosambiigi kalastusvööndis kala püüda, on keelatud hoida pardal tulirelvi, kaasa arvatud enesekaitseks mõeldud relvad.

M. SANKTSIOONID

Rikkumisi karistatakse järgmiselt:

- kui lisas ettenähtud sätteid ei järgita, kehtestatakse kuni 100000 eküü suurune trahv vastavalt rikkumise raskusastmele,

- kui püügiaruandeid ei esitata, püügiluba ei uuendata.

Trahvide tasumata jätmise korral võib asjaomase laeva või mõne teise samale omanikule kuuluva laeva tasumise tagatiseks ajutiselt arestida ja seejärel konfiskeerida, ilma et see piiraks laevaomaniku õigust asjaomasele kohtule kaebust esitada.

--------------------------------------------------

Litsentsitaotlus krevetipüügiks mosambiigi vetes

A OSA

1. Omaniku nimi: …

2. Omaniku kodakondsus: …

3. Omaniku äriühingu asukoha aadress: …

…

…

4. Nõutavad püügikvoodid:

a) süvamerekrevetid (tonnides) …

b) laugmere- ja süvamerekrevetid (tonnides) …

5. Keemilised lisaained, mida on lubatud kasutada (nimi ja koostis): …

…

B OSA

Täita iga laeva kohta

1. Kehtivusaeg: …

2. Laeva nimi: …

3. Valmistusaasta: …

4. Algne lipuriik: …

5. Lipp, mille all praegu sõidab: …

6. Praeguse lipu alla siirdumise kuupäev: …

7. Omandamise aasta: …

8. Registreerimissadam ja registrinumber: …

9. Püügiviis: …

10. Brutoregistertonnaaž: …

11. Raadiokutsung: …

12. Kogupikkus (m): …

13. Vöör (m): …

14. Parda kõrgus (m): …

15. Laevakere ehitusmaterjal: …

16. Masina võimsus: …

17. Kiirus (sõlmedes): …

18. Kajutite mahutavus: …

19. Kütusepaakide mahutavus (m3): …

20. Kalatrümmide mahutavus (m3): …

21. Laevakere värv: …

22. Tekiehitise värv: …

23. Pardal olevad sideseadmed: …

+++++ TIFF +++++

24. Navigatsiooni- ja otsimisvahendid

+++++ TIFF +++++

25. Kapteni nimi: …

26. Kapteni kodakondsus: …

Lisad:

- kolm värvifotot laevast (külgvaates),

- kasutatavate püügivahendite joonis ja üksikasjalik kirjeldus,

- dokument, mis tõendab omaniku esindaja volitusi käesolevale taotlusele alla kirjutada.

… | … |

(Taotlemise kuupäev) | (Omaniku esindaja allkiri) |

--------------------------------------------------

LITSENTSI TAOTLUS TUUNIPÜÜGIKS MOSAMBIIGI VETES

A OSA

1. Omaniku nimi: …

2. Omaniku kodakondsus: …

3. Omaniku äriühingu asukoha aadress: …

…

…

B OSA

Täita iga laeva kohta

1. Kehtivusaeg: …

2. Laeva nimi: …

3. Valmistusaasta: …

4. Algne lipuriik: …

5. Lipp, mille all praegu sõidab: …

6. Praeguse lipu alla siirdumise kuupäev: …

7. Omandamise aasta: …

8. Registreerimissadam ja registrinumber: …

9. Püügiviis: …

10. Brutoregistertonnaaž: …

11. Raadiokutsung: …

12. Kogupikkus (m): …

13. Vöör (m): …

14. Parda kõrgus (m): …

15. Laevakere ehitusmaterjal: …

16. Masina võimsus: …

17. Kiirus (sõlmedes): …

18. Kajutite mahutavus: …

19. Kütusepaakide mahutavus (m3): …

20. Kalatrümmide mahutavus (m3): …

21. Külmutusvõimsus (tonni/24 h) ja kasutatav külmutussüsteem: …

…

22. Laevakere värv: …

23. Tekiehitise värv: …

24. Pardal olevad sideseadmed: …

+++++ TIFF +++++

25. Navigatsiooni- ja otsimisvahendid

+++++ TIFF +++++

26. Kasutatud abilaevad (iga laeva kohta): …

26.1. Brutoregistertonnaaž: …

26.2. Kogupikkus (m): …

26.3. Vöör (m): …

26.4. Parda kõrgus (m): …

26.5. Laevakere ehitusmaterjal: …

26.6. Masina võimsus: …

26.7. Kiirus (sõlmedes): …

27. Kala õhuluureseadmed (ka need, mis ei asu pardal): …

…

28. Kodusadam: …

29. Kapteni nimi: …

30. Kapteni kodakondsus: …

Lisad:

- kolm värvifotot laevast (külgvaates), abilaevadest ja kala õhuluureseadmetest,

- kasutatavate püügivahendite joonis ja üksikasjalik kirjeldus,

- dokument, mis tõendab omaniku esindaja volitusi käesolevale taotlusele alla kirjutada.

… | … |

(Taotlemise kuupäev) | (Omaniku esindaja allkiri) |

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

Protokoll,

milles sätestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Mosambiigi Rahvavabariigi valitsuse vahelise kalandussuhete kokkuleppe kohaselt ettenähtud kalastusõigused ja rahaline hüvitis

Artikkel 1

Käesoleva kokkuleppe artiklis 2 nimetatud piirangud on kolme aasta jooksul 1. jaanuarist 1987 arvates järgmised:

1. Üksnes süvaveekrevette püüdvate krevetipüügilaevade puhul: aasta arvestuses keskmiselt 1100 brt kuus.

2. Laugvee- ja süvaveekrevette püüdvate krevetipüügilaevade puhul: aasta arvestuses keskmiselt 3700 brt kuus.

Kogused, mida ühenduse laevad 1987. aastal püüavad, ei või süvaveekrevettide puhul ületada 1000 tonni ja laugveekrevettide puhul 1500 tonni. Kokkuleppe artiklis 10 nimetatud ühiskomitee vaatab need koguselised piirangud iga järgmise aasta kohta üle. Pardal hoitavate krevetisabade kaal arvestatakse ümber üldkaaluks, kasutades koefitsienti 1,67.

3. Kuni tuuniressursside kohta põhjalikuma teabe saamiseni ja ilma et see piiraks hilisemaid kokkuleppeid, lubatakse ühel ajal kala püüda 40 ookeani-tuunikülmutuslaeval.

Artikkel 2

1. Kokkuleppe artiklis 8 nimetatud hüvitis määratakse käesoleva protokolli artiklis 1 nimetatud tähtajaks kindlaks 6900000 eküüle, mis tuleb tasuda kolme aastase osamaksena.

2. Kui käesoleva protokolli kohaldamise ajal ületab ühenduse laevade Mosambiigi vetes püütud tuunikogus 18000 tonni, suurendatakse rahalist hüvitist 50 eküü võrra iga tonni kohta, mis koguselist piirnormi ületab.

3. Kõnealuse hüvitise kasutamine on Mosambiigi ainupädevuses.

4. Hüvitis makstakse rahaasutuses või mõnes muus Mosambiigi määratud asutuses avatud arvele.

Artikkel 3

Kui kalapüügivõimalused suurenevad, võib ühenduse taotluse korral artikli 1 lõigetes 1 ja 2 nimetatud laevade piirnorme suurendada. Sellisel juhul suurendatakse artiklis 2 nimetatud hüvitist proportsionaalselt pro rata temporis.

Artikkel 4

1. Ühendus osaleb samuti artiklis 1 nimetatud tähtaja jooksul kuuesaja tuhande (600000) eküüga Mosambiigi teadus- ja tehnikaprogrammide rahastamises (nt varustus ja infrastruktuur) kalavarude paremaks tundmaõppimiseks Mosambiigi vetes.

Mosambiigi taotluse korral võib osa summast, maksimaalselt 60000 eküüd, kasutada sellistel rahvusvahelistel konverentsidel osalemise rahastamiseks, mis ei pruugi tingimata olla kõnealuse teadusprogrammiga seotud, kuid mille eesmärk on kalavarude parem tundmaõppimine.

2. Mosambiigi pädevad asutused saadavad komisjonile lühiaruande eraldatud vahendite kasutamise kohta.

3. Ühendus maksab oma osa teadus- ja tehnikaprogrammide rahastamises arvele, mille kalandusministeerium iga kord eraldi täpsustab.

Artikkel 5

Kui ühendus käesolevas protokolli sätestatud summasid ei tasu, võib kalanduskokkuleppe peatada.

--------------------------------------------------