(1)

Liidus avalike teenuste osutamiseks või haldamiseks kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide piiriülese koostalitlusvõime arendamist on vaja tugevdada, et võimaldada liidu haldusasutustel teha koostööd ja panna avalikud teenused piiriüleselt toimima. Praegune mitteametlik koostöö tuleks asendada selge õigusraamistikuga, et võimaldada koostalitlust eri haldustasandite ja sektorite vahel ning hõlbustada sujuvat piiriülest andmeedastust tõeliste Euroopa digiteenuste jaoks, mis tugevdavad siseturgu, järgides samal ajal subsidiaarsuse põhimõtet. Avaliku sektori koostalitlusvõimel on oluline mõju aluslepingutes sätestatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumise õigusele, kuna koormavad haldusmenetlused võivad tekitada märkimisväärseid takistusi, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks.

(2)

Haldusasutuste vaheline koostöö piiriülese koostalitlusvõime alal võib lahendada ühiseid probleeme, eelkõige piirialadel, ning tagada sujuva piiriülese andmeedastuse.

(3)

Liit ja liikmesriigid on töötanud rohkem kui kakskümmend aastat selle nimel, et toetada haldusasutuste ajakohastamist digiülemineku kaudu ja edendada tõelise Euroopa digikeskkonna jaoks vajalikke süvaühendusi. Komisjon rõhutas oma 9. märtsi 2021. aasta teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ vajadust kiirendada 2030. aastaks avalike teenuste digitaliseerimist, muu hulgas tagades koostalitlusvõime kõigil haldustasanditel ja avalike teenuste vahel. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) 2022/2481 (4) seatud selge eesmärk, mille kohaselt peavad olulised avalikud teenused olema 2030. aastaks 100 % interneti kaudu juurdepääsetavad. COVID-19 pandeemia suurendas digiülemineku kiirust ja sundis haldusasutusi kohanema internetipõhise tegevusmudeliga, muu hulgas piiriüleste digitaalsete avalike teenuste puhul, samuti tehnoloogia arukama ja keskkonnahoidlikuma kasutamisega kooskõlas Euroopa rohelises kokkuleppes ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (5) sätestatud kliima- ja energiaeesmärkidega. Käesoleva määrusega püütakse aidata märkimisväärselt kaasa nende liidu eesmärkide saavutamisele, luues liikmesriikidevahelise ning komisjoni ja liikmesriikide vahelise struktureeritud koostöö raamistiku piiriülese koostalitlusvõime jaoks, et toetada digitaalsete avalike teenuste loomist, aidates vähendada kodanike, ettevõtjate ja avaliku sektori kulusid ja säästa nende aega.

(4)

Piiriülese koostalitlusvõime edendamisel liidus on tingimata vaja rõhutada, et kuigi koostalitlusvõime on äärmiselt oluline, ei piisa üleeuroopaliste digitaalsete avalike teenuste ligipääsetavuse ja sujuvuse tagamiseks ainuüksi sellest. Sama oluline on luua digitaristute terviklik ja kestlik ökosüsteem, millele antakse piisavat rahalist toetust, et saavutada otsuses (EL) 2022/2481 seatud eesmärgid. Vastavalt komisjoni 30. juuni 2021. aasta teatisele „Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon – Tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks“ tuleks erilist tähelepanu pöörata ühendatuse laiendamisele liidu maapiirkondadesse ja äärepoolsetesse piirkondadesse, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadesse ning piirkondadesse, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks saartel, piiriülestel ja mäestikualadel, tagades, et digiüleminekust saadav kasu oleks kooskõlas nende liidu algatustega, millega suurendatakse piirkondlikku kaasatust ja ühendatust, ning toetaks neid algatusi.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud üleeuroopaliste digitaalsete avalike teenuste piiriülese koostalitlusvõime arendamisel tuleks võtta arvesse õiguslikku koostalitlusvõimet. Korraldusliku, semantilise ja tehnilise koostalitlusvõime arendamise katalüsaatorina aitab õiguslik koostalitlusvõime kasutada üldiselt ära piiriülese koostalitlusvõime selliseid eeliseid nagu kodanike ja ettevõtjate kiire juurdepääs teabele, kiiremad menetlused ja teenused ning haldustakistuste vähendamine. Lisaks on üks koostalitlusvõime, lahenduste korduskasutamise ja piiriüleste teenuste loomise takistusi keelebarjäär, mistõttu on semantiline koostalitlusvõime oluline aspekt, mis hõlbustab ladusat suhtlust mitmekesistes ja mitmekeelsetes keskkondades, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

(6)

Üleeuroopalised digitaalsed avalikud teenused on digiteenused, mida liidu üksused või avaliku sektori asutused osutavad üksteisele või liidus asuvatele füüsilistele või juriidilistele isikutele ning mis nõuavad liikmesriikide piiride ülest, liidu üksuste vahelist või liidu üksuste ja avaliku sektori asutuste vahelist suhtlust nende võrgu- ja infosüsteemide kaudu. Üleeuroopalised digitaalsed avalikud teenused on muu hulgas olulised avalikud teenused, mis on määratletud otsuses (EL) 2022/2481 ning hõlmavad teenuseid, mis on seotud füüsiliste isikute jaoks tähtsate elusündmustega, näiteks töökoha leidmine või õpingud, ning juriidiliste isikute puhul nende tööalase elutsükliga. Kodanikud saavad suurt kasu sellest, kui üleeuroopalise tähtsusega olulised avalikud teenused on piiriüleselt koostalitlusvõimelised. Sellised üleeuroopalised digitaalsed avalikud teenused on näiteks teenused, mis võimaldavad piiriülese andmevahetuse kaudu akadeemiliste diplomite või kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist, sõidukiandmete vahetamist liiklusohutuse eesmärgil, juurdepääsu sotsiaalkindlustuse ja terviseandmetele, sealhulgas pandeemia- ja vaktsineerimistõenditele, juurdepääsu ühtse teeninduskeskkonna süsteemidele, teabe vahetamist seoses maksustamise, tolli, pakkumuste akrediteerimise, digitaalsete juhiloa- või äriregistritega, ning üldiselt kõik sellised teenused, mille puhul rakendatakse piiriülestele andmetele juurdepääsu ja nende vahetamise suhtes ühekordsuse põhimõtet.

(7)

Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust määrata kindlaks, mida avalikud teenused endast kujutavad, julgustatakse liidu üksusi ja avaliku sektori asutusi selliste teenuste kavandamisel ja arendamisel kaaluma kasutajate vajadusi ja ligipääsetavust kooskõlas Euroopa 15. detsembri 2022. aasta deklaratsiooniga digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks (6). Samuti julgustatakse liidu üksusi ja avaliku sektori asutusi tagama, et puuetega inimesed, eakad ja muud kaitsetud rühmad saaksid avalikke teenuseid kasutada teistele kodanikele osutatavate teenustega võrreldaval tasemel.

(8)

Uuel juhtimisstruktuuril, mille keskmes on Koostalitleva Euroopa nõukoda (edaspidi „nõukoda“), peaksid olema õiguslik volitus edendada koos komisjoniga liidu piiriülese koostalitlusvõime, sealhulgas Euroopa koostalitlusvõime raamistiku (EIF) ja muude ühiste õiguslike, korralduslike, semantiliste ja tehniliste koostalitluslahenduste, näiteks spetsifikatsioonide ja rakenduste edasiarendamist. Lisaks tuleks käesoleva määrusega kehtestada teatavate koostalitluslahenduste (edaspidi „Koostalitleva Euroopa lahendused“) selge ja kergesti äratuntav märgis. Edendada tuleks elujõulise kogukonna loomist avatud valitsemise tehnoloogialahenduste ümber.

(9)

Piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused täidavad koostalitluslahenduste väljatöötamisel aktiivset rolli. Samuti peaksid nad püüdma kaasata VKEsid, teadus- ja haridusorganisatsioone ning kodanikuühiskonda ja jagada sellise andmevahetuse tulemusi.

(10)

Avaliku sektori koostalitlusvõimet käsitleva kogu liitu hõlmava käsituse sidususe, hea valitsemistava põhimõtte ning isikuandmete ja isikustamata andmete vaba liikumise huvides kogu liidus tuleks võimalikult suurel määral ühtlustada reegleid kõigi liidu üksuste ja avaliku sektori asutuste jaoks, kes kehtestavad siduvad nõuded üleeuroopalistele digitaalsetele avalikele teenustele, ning seega mõjutada nende üksuste ja asutuste suutlikkust jagada andmeid oma võrgu- ja infosüsteemide kaudu. See eesmärk hõlmab komisjoni ja muid liidu üksusi ning liikmesriikide avaliku sektori asutusi kõigil haldustasanditel: riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Liidu üksustel on oluline roll liikmesriikidelt nõutava aruandluse andmete kogumisel. Seetõttu peaks ka selliste andmete koostalitlusvõime kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(11)

Põhiõigus isikuandmete kaitsele on tagatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2016/679 (7) ja (EL) 2018/1725 (8). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ (9) kaitstakse lisaks eraelu puutumatust ja side konfidentsiaalsust, sealhulgas isikuandmete ja isikustamata andmete lõppseadmesse talletamist ja andmetele lõppseadmest juurdepääsu käsitlevate tingimuste kaudu. Need liidu seadusandlikud aktid on aluseks jätkusuutlikule ja vastutustundlikule andmetöötlusele, sealhulgas ka juhul, kui andmekogumid sisaldavad nii isikuandmeid kui ka isikustamata andmeid. Käesolev määrus täiendab isikuandmete kaitset käsitlevaid liidu õigusakte, eelkõige määrusi (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivi 2002/58/EÜ, ega piira nende kohaldamist. Ühtegi käesoleva määruse sätet ei tohiks kohaldada ega tõlgendada viisil, mis vähendab või piirab õigust isikuandmete kaitsele või õigust eraelu puutumatusele ja side konfidentsiaalsusele.

(12)

Piiriülest koostalitlusvõimet ei võimalda mitte ainult liikmesriikide tsentraliseeritud digitaristu, vaid ka detsentraliseeritud käsitus. See tähendab, et vajalik on haldusasutuste vaheline usaldus, mis võimaldab pidevat andmevahetust eri liikmesriikide kohalike haldusasutuste vahel, kasutamata tingimata riiklikke sõlmi. Seepärast on vaja välja töötada ühised koostalitluslahendused, mida saab korduskasutada kõigil haldustasanditel. Koostalitluslahendused võivad olla erinevas vormis alates kõrgematasemelistest vahenditest, nagu kontseptuaalsed raamistikud ja suunised, kuni tehnilisemate lahendusteni, nagu etalonarhitektuurid, tehnilised kirjeldused või standardid. Ka konkreetsed teenused ja rakendused ning dokumenteeritud tehnilised komponendid, nagu lähtekood, sealhulgas artefaktid ja tehisintellekti mudelid, võivad olla koostalitluslahendused, kui need käsitlevad piiriülese koostalitlusvõime õiguslikke, korralduslikke, semantilisi või tehnilisi aspekte. Vajadus piiriülese digitaalse suhtluse järele kasvab ja see eeldab lahendusi, mis suudavad neid vajadusi rahuldada. Käesoleva määrusega soovitakse hõlbustada ja soodustada andmevahetust kõigil haldustasanditel ning vältida piiriüleseid tõkkeid ja halduskoormust, suurendades seeläbi kogu liidus avalike teenuste tõhusust.

(13)

Koostalitlusvõime hõlbustab poliitika edukat rakendamist, eriti valdkondades, millel on tugev seos avaliku sektoriga, nagu justiits- ja siseküsimused, maksustamine ja toll, transport, energia, tervishoid, põllumajandus ja tööhõive ning ettevõtluse ja tööstuse reguleerimine. Valdkonnapõhise koostalitlusvõime puhul esineb aga oht, et erinevate või kokkusobimatute lahenduste vastuvõtmine riiklikul või valdkondlikul tasandil tekitab uusi elektroonilisi tõkkeid, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist ja sellega seotud liikumisvabadusi. Lisaks võib see kahjustada turgude avatust ja konkurentsivõimet ning üldhuviteenuste osutamist kodanikele ja ettevõtjatele. Seepärast peaks käesolev määrus hõlbustama, soodustama ja reguleerima ka valdkondadevahelist koostalitlusvõimet, toetades seeläbi digitaalsete avalike teenuste tõkete, vastuolude ja killustatuse kõrvaldamist.

(14)

Selleks, et kaotada liidu koostalitlusmaastiku killustatus, tuleks liidus edendada ühist arusaama koostalitlusvõimest ja koostalituslahenduste terviklikku käsitust. Struktureeritud koostööga tuleks toetada meetmeid, millega edendatakse digivalmidust ja sisseprojekteeritud koostalitlusvõimet. Lisaks peaks see edendama selliste digiteenuste taristute ja nende komponentide tõhusat haldamist ja kasutamist liidu üksuste ja avaliku sektori asutuste poolt, mis võimaldavad luua ja osutada kestlikke ja tõhusaid avalikke teenuseid, et tagada ligipääsetavus kuni madalaima haldusüksuseni.

(15)

Liidu üksused ja avaliku sektori asutused võivad kehtestada siduvad nõuded üleeuroopalistele digitaalsetele avalikele teenustele. Tagamaks, et sellised teenused võimaldavad vahetada andmeid piiriüleselt, tuleks luua mehhanism, mis võimaldab avastada õiguslikke, korralduslikke, semantilisi ja tehnilisi tõkkeid piiriülesele koostalitlusvõimele (edaspidi „koostalitlusvõime hindamine“). Mehhanism peaks tagama piiriülese koostalitlusvõime aspektide piisava arvessevõtmise kõigis otsustes, mis võivad mõjutada selliste teenuste ülesehitust.

(16)

Siduvate nõuete kehtestamisel üleeuroopalistele digitaalsetele avalikele teenustele on oluline keskenduda koostalitlusvõime aspektile poliitikakujundamise protsessi võimalikult varases etapis, järgides vaikimisi digitaalsuse ja sisseprojekteeritud koostalitlusvõime käsitust. Seepärast peaks liidu üksus või avaliku sektori asutus, kes kavatseb kehtestada piiriülest koostalitlusvõimet käsitlevad siduvad nõuded ühele või mitmele üleeuroopalisele digitaalsele avalikule teenusele, näiteks otsuses (EL) 2022/2481 osutatud oluliste avalike teenuste digitaliseerimise käigus, tegema koostalitlusvõime hindamise. Selle ülesande tulemuslikkuse ja tõhususe tagamiseks võib liikmesriik otsustada, milliseid sisemisi ressursse kasutatakse ja millist koostööd tema avaliku sektori asutused teevad, et toetada kõnealuste koostalitlusvõime hindamiste tegemist.

(17)

Koostalitlusvõime hindamist on vaja, et mõista kavandatavate nõuete mõju ulatust ning teha ettepanekuid selliste meetmete võtmiseks, millega saadakse kasu ja tegeletakse võimalike kuludega. Olukordades, kus koostalitlusvõime hindamine ei ole kohustuslik, peaks liidu üksusel või avaliku sektori asutusel olema võimalik teha koostalitlusvõime vabatahtlik hindamine. Seepärast edendab käesolev määrus koostalitlusvõimet üldiselt.

(18)

Siduv nõue võib olla seaduse, määruse, haldusnormi, lepingu, pakkumiskutse või muu ametliku dokumendi õiguslik, korralduslik, semantiline või tehniline kohustus, keeld, tingimus, kriteerium või piirang. Siduvad nõuded mõjutavad seda, kuidas kavandatakse, hangitakse, arendatakse ja rakendatakse üleeuroopalisi digitaalseid avalikke teenuseid ning nende osutamiseks kasutatavaid võrgu- ja infosüsteeme, mõjutades seeläbi nende teenuste sissetulevaid või väljaminevaid andmevooge. Sellised ülesanded nagu arendav hooldus, mis ei too kaasa sisulisi muutusi, turvauuendid või tehnilised ajakohastused või lihtsalt standardsete info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) seadmete hankimine ei mõjuta tavaliselt üleeuroopaliste digitaalsete avalike teenuste piiriülest koostalitlusvõimet ega too seetõttu kaasa kohustuslikku koostalitlusvõime hindamist käesoleva määruse tähenduses.

(19)

Koostalitlusvõime hindamiste käsitus peaks olema proportsionaalne ja diferentseeritud vastavalt hindamise tasemele ja ulatusele. Mõnel juhul võib olla mõistlik ja ökonoomne see, et koostalitlusvõime hindamine viiakse läbi rohkem kui ühe projekti suhtes, näiteks kui avaliku sektori asutused kavatsevad luua ühise rakendus- või töötlemisplatvormi. Sellistel juhtudel oleks väga soovitav, et koostalitlusvõime hindamine läheks kaugemale Koostalitleva Euroopa eesmärkide saavutamisest ja keskenduks koostalitlusvõime täielikule rakendamisele. Samamoodi peaksid nõuded koostalitlusvõime hindamistele, mis tehakse üksikute projektide rakendamise tasandil, näiteks kohalikus haldusasutuses, olema pragmaatilised ja võimaldama kitsast fookust, võttes arvesse asjaolu, et koostalitlusvõime hindamistest saadakse laiemat kasu üldiselt poliitika kujundamise ning etalonarhitektuuri, spetsifikatsioonide ja standardite väljatöötamise varases etapis. Koostalitlusvõime hindamist käsitlevate suuniste vastuvõtmisel peaks nõukoda võtma muu hulgas arvesse piirkondlike ja kohalike avaliku sekotri asutuste suutlikkust ning vältima liigset halduskoormust.

(20)

Otseselt mõjutatud isikutega või nende esindajatega konsulteerimise käigus peaks liidu üksusel või avaliku sektori asutusel olema võimalik kasutada väljakujunenud konsulteerimistavasid ja ajakohaseid andmeid.

(21)

Koostalitlusvõime hindamisel tuleks hinnata, milline on kavandatavate, üleeuroopalistele digitaalsetele avalikele teenustele kehtestatud siduvate nõuete mõju piiriülesele koostalitlusvõimele, võttes näiteks arvesse kõnealuse mõju päritolu, laadi, eripära ja ulatust. Hindamise tulemusi tuleks arvesse võtta, kui määratakse kindlaks asjakohased meetmed, mida on vaja võtta siduvate nõuete kehtestamiseks üleeuroopalistele digitaalsetele avalikele teenustele või selliste nõuete muutmiseks.

(22)

Liidu üksus või avaliku sektori asutus peaks avaldama koostalitlusvõime hindamise tulemuste aruande avalikus kohas, mille on kindlaks määranud liikmesriikide pädevad asutused või liidu üksuste koostalitlusvõime koordinaatorid, vähemalt ametlikul veebisaidil masinloetaval kujul. Aruande avaldamine ei tohiks kahjustada intellektuaalomandi õigusi ega ärisaladusi ning seda tuleks piirata, kui see on põhjendatud avaliku korra või julgeolekuga. Järgida tuleks isikuandmete kaitset reguleerivat liidu õigust. Liidu üksus või avaliku sektori asutus peaks jagama koostalitlusvõime hindamiste tulemusi elektrooniliselt nõukojaga. Selle põhjal peaks nõukoda koostama analüüse ja esitama ettepanekuid, et parandada üleeuroopaliste digitaalsete avalike teenuste piiriülest koostalitlusvõimet. Nõukoja ettepanekud tuleks avaldada Koostalitleva Euroopa portaalis.

(23)

Koostalitlusvõime hindamise aruannete jaoks on vaja ühist kontrollnimekirja, et hõlbustada kõnealuste hindamiste tegemisel liidu üksuste ja avaliku sektori asutuste ülesannete täitmist ning võimaldada nõukojal esitada nende tulemuste põhjal soovitusi piiriülese koostalitlusvõime parandamiseks. Seega tuleks aruandes, milles esitatakse koostalitlusvõime hindamise tulemused, esitada kokkuvõte sellest, milline on hinnatud nõude mõju piiriülese koostalitlusvõime õiguslikule, korralduslikule, semantilisele, tehnilisele ja juhtimisalasele mõõtmele ning milline on kõnealuse mõju kõrvaldamiseks kasutatava Koostalitleva Euroopa lahenduse liik ja allesjäänud tõkked, mida ei ole veel kõrvaldatud. Kõnealuse ühise kontrollnimekirja kasutamist tuleks täiendavalt selgitada nõukoja poolt vastu võetud suunistes.

(24)

Komisjon peaks pakkuma kasutajasõbralikke vahendeid hindamiste tulemuste käsitlemiseks ja edastamiseks, sealhulgas masinloetavas vormingus. Koostalitlusvõime hindamise aruannete veebipõhise vahendi eesmärk peaks olema pakkuda lihtsat ja kasutajasõbralikku liidest selliste aruannete koostamiseks ja avaldamiseks. Seire otstarbel võiks kasutada standarditud aruandlusväljundit masinloetavas vormingus. Selline vahend peaks hõlbustama ka masintõlget ja olema integreeritud Koostalitleva Euroopa portaali. Koostalitlusvõime ja sujuva integreerimise edendamiseks tuleks veebipõhises vahendis kasutada ja järgida ka koostalitlusvõime hindamise aruannete ühise kontrollnimekirja alusel koostatud avatud andmemudelit. Väga oluline on pakkuda sellist rakendusliidest, mis võimaldab integreerida vahendi olemasolevatesse aruandlusplatvormidesse, saavutades seeläbi suurima võimaliku kasulikkuse ja tõhususe kõigi sidusrühmade jaoks. Kuigi veebipõhise vahendi kasutamine peaks olema vabatahtlik, tuleks liidu üksuse või avaliku sektori asutuse kohustus avaldada aruanne, milles esitatakse koostalitlusvõime hindamise tulemused avalikus kohas, lugeda täidetuks vajalike andmete esitamise ja nende Koostalitleva Euroopa portaalis avaldamise võimaldamise kaudu.

(25)

Koostalitluslahendusi otsivatel liidu üksustel või avaliku sektori asutustel peaks olema võimalik taotleda teistelt liidu üksustelt või avaliku sektori asutustelt koostalitluslahendusi, mida kõnealused asutused või üksused kasutavad, näiteks head tavad, spetsifikatsioonid ja tarkvarakood, ja nendega seotud dokumente. Jagamine peaks saama vaikimisi normiks. Lisaks peaksid liidu üksused või avaliku sektori asutused püüdma välja töötada uusi või edasi arendada olemasolevaid koostalitluslahendusi. Seda tehes peaksid nad, kui kaalutavad lahendused on samaväärsed, eelistama lahendusi, millega ei kaasne piiravad litsentsimistingimused. Koostalitluslahenduste jagamist ei tohiks siiski käsitada nõudena, mille kohaselt liidu üksused ja avaliku sektori asutused on kohustatud loobuma oma intellektuaalomandiõigustest.

(26)

Kui haldusasutused jagavad oma lahendusi teiste haldusasutuste või üldsusega, tegutsevad nad avalikes huvides. See on veelgi olulisem uuenduslike tehnoloogiate puhul. Näiteks muudab avatud kood algoritmid läbipaistvaks ning võimaldab sõltumatuid auditeid ja koodiosade korduskasutamist. Koostalitluslahenduste jagamine haldusasutuste vahel peaks aitama saavutada avaliku sektori jaoks digitehnoloogia avatud ökosüsteemi, mis võib tuua mitmesugust kasu.

(27)

Kui nõukoda jälgib soovitatud koostalitluslahenduste sidusust ja pakub välja meetmeid, et tagada nende kokkusobivus olemasolevate sama eesmärgiga lahendustega, tuleks arvesse võtta lahenduste vananemist.

(28)

EIF peaks tagama sidususe ja see peaks olema ühtseks lähtekohaks avalike teenuste sektori koostalitlusvõime liidu käsituses. Lisaks võivad koostalitlusvõime eriraamistikud käsitleda konkreetsete sektorite, valdkondade või haldustasandite vajadusi. Need raamistikud, mis ei ole oma olemuselt siduvad, peaksid veelgi edendama koostalitluslahenduste rakendamist ja sisseprojekteeritud koostalitlusvõime käsitust.

(29)

EIF peaks muu hulgas edendama avalikus sektoris mitmekeelsuse põhimõtet.

(30)

EIFi peaks arendama nõukoda. Nõukotta peaks kuuluma üks esindaja igast liikmesriigist ja üks esindaja komisjonist. Nii on liikmesriigid koos komisjoniga EIFi arendamise ja rakendamise keskmes. Nõukoda peaks EIFi vajaduse korral ajakohastama.

(31)

EIFi täiendavates koostalitusvõime eriraamistikes tuleks liidu tasandil välja töötatud olemasolevaid valdkondlikke raamistikke, näiteks tervishoiusektoris, arvesse võtta, mitte neid piirata.

(32)

Koostalitlusvõime on otseselt seotud avatud spetsifikatsioonide ja standardite kasutamisega ning neist sõltuv. Seetõttu peaks liidu avalikul sektoril olema lubatud leppida kokku valdkondadevahelistes avatud spetsifikatsioonides ja muudes lahendustes, millega edendada koostalitlusvõimet. Uue raamistikuga tuleks ette näha selge protsess, kuidas tulevikus luua ja edendada soovitatud koostalitluslahendusi, mis kannavad märgist „Koostalitleva Euroopa lahendus“. Nii on avalikul sektoril ühtsem hääl, et tuua laiemates aruteludes esile avaliku sektori vajadused ja avalikud väärtused. Nõukoda peaks kokku leppima üldistes kriteeriumides, millele koostalitluslahendused peaksid vastama. Nõukojal peaks olema võimalik oma soovitused tagasi võtta. Kui nõukoda võtab oma soovitused tagasi, tuleks märgis „Koostalitleva Euroopa lahendus“ asjaomaste koostalitluslahenduste juurest eemaldada ning kõnealused koostalitluslahendused tuleks vajaduse korral Koostalitleva Euroopa portaalist kustutada.

(33)

Paljud avalikus sektoris kasutatavad koostalitlusvõime spetsifikatsioonid võiksid tuleneda kehtivast liidu õigusest. Seepärast on vaja luua seos kõigi selliste üleeuroopaliste digitaalsete avalike teenuste spetsifikatsioonide vahel, mille kasutamine on liidu õiguse kohaselt kohustuslik. Rakendusasutustel ei ole alati lihtne leida nõuete kõige uuemat versiooni masinloetavas vormingus. Ühtne kontaktpunkt Koostalitleva Euroopa portaali näol ja selged reeglid sellise teabe metaandmete kohta peaksid aitama avaliku sektori asutustel tagada, et nende digiteenuste taristud vastavad kehtivatele ja tulevastele reeglitele.

(34)

Koostalitluslahenduste, -hindamiste ja -teadmiste ning koostalitlusvõime kogukonna jaoks tuleks luua Koostalitleva Euroopa portaal, mis tugineks olemasolevatele algatustele ning toimiks hõlpsasti juurdepääsetava lähtepunktina. Koostalitleva Euroopa portaal tuleks luua lingina ametlikele allikatele ning käesoleva määrusega loodud Koostalitleva Euroopa kogukond peaks saama anda sellesse oma panuse.

(35)

Koostalitleva Euroopa portaal peaks tegema üldsuse jaoks kättesaadavaks ja otsingutega leitavaks koostalitluslahendused, mis järgivad selliseid EIFi põhimõtteid nagu ligipääsetavus, tehniline neutraalsus, korduskasutatavus, turvalisus ja privaatsus. Tuleks selgelt eristada Koostalitleva Euroopa lahendusi, mida soovitab nõukoda, ning muid koostalitluslahendusi, mille hulka kuuluvad näiteks lahendused, mida jagatakse ettenägelikult avaliku halduse asutustes korduskasutamiseks, liidu poliitikaga seotud lahendused ja riiklike portaalide asjakohased lahendused. Koostalitleva Euroopa portaalis olevaid kasutusjuhtumeid peaks olema võimalik otsida riikide või nende poolt toetatavate avalike teenuste liikide kaupa. Nõukojaga tuleks konsulteerida selle üle, kuidas Koostalitleva Euroopa portaalis lahendusi liigitada.

(36)

Kuna avatud lähtekood võimaldab kasutajatel aktiivselt hinnata ja kontrollida lahenduste koostalitlusvõimet ja turvalisust, on oluline, et koostalitluslahenduste rakendamist toetaks avatud lähtekood. Sellega seoses tuleks edendada avatud lähtekoodi litsentside kasutamist, et suurendada õigusselgust ja litsentside vastastikust tunnustamist liikmesriikides. Komisjon juba pakub lahendust sellise litsentsimise jaoks Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsiga (EUPL). Liikmesriikide portaalid, kuhu on kogutud Koostalitleva Euroopa portaaliga seotud avatud lähtekoodiga lahendused, peaksid võimaldama EUPLi kasutamist, välistamata seejuures võimalust, et sellised portaalid võivad lubada kasutada muid avatud lähtekoodi litsentse.

(37)

Praegu sõltuvad elektrooniliselt osutatavad või hallatavad liidu avalikud teenused tihti liiduvälistest teenuseosutajatest. Liidu strateegilistes huvides on säilitada ja arendada olulist tehnoloogilist võimekust, et kindlustada oma digitaalne ühtne turg ning eelkõige tagada teenuste osutamine, kaitsta elutähtsaid võrgu- ja infosüsteeme ning pakkuda olulisi avalikke teenuseid. Koostalitleva Euroopa tugimeetmed peaksid aitama haldusasutustel areneda ning neil peaks olema võimalik vastu võtta uusi väljakutseid ja tegeleda uute valdkondadega piiriüleses kontekstis. Koostalitlusvõime aitab vältida tehnoloogilist kinnistumist, võimaldab tehnilist arengut ja edendab innovatsiooni, mis peaks suurendama liidu üleilmset konkurentsivõimet, vastupanuvõimet ja avatud strateegilist autonoomiat.

(38)

On vaja luua juhtimismehhanism, et hõlbustada liidu poliitika rakendamist viisil, mis tagab koostalitlusvõime. See mehhanism peaks keskenduma poliitikameetmete koostalitlusvõimelisele digitaalsele rakendamisele pärast seda, kui need on õigusaktide kujul vastu võetud, ning peaks aitama töötada välja koostalitluslahendusi vajadustest lähtuvalt. Mehhanism peaks toetama avaliku sektori asutusi. Nõukoda peaks tegema avaliku sektori asutusi toetavate poliitika rakendamise tugiprojektide ettepanekud komisjonile, kes peaks tugiprojektide loomise üle otsustama, võttes igakülgselt arvesse võimalikku vajadust poliitika selliste mitteautentsete masintäidetavate versioonide järele nagu näidisrakendusmudelid või -kood, mida saab korduskasutada kõigil haldustasanditel.

(39)

Kõik haldustasandid peaksid avalike teenuste kavandamisel, arendamisel ja pakkumisel tegema koostööd uuenduslike organisatsioonidega, sealhulgas äriühingute ja mittetulundusüksustega. Avaliku sektori asutuste, teadus- ja haridusasutuste, iduettevõtjate ja uuenduslike VKEde vahelise GovTech-koostöö ning kodanikuühiskonna organisatsioonide CivicTech-koostöö toetamine on mõjus vahend avaliku sektori innovatsiooni ja paindlikkuse toetamiseks ning koostalitlusvahendite kasutamise edendamiseks era- ja avaliku sektori seas. Toetades liidus sellist avatud GovTechi ökosüsteemi, mis ühendab piiriüleselt avaliku ja erasektori osalejaid ning hõlmab eri haldustasandeid, saaks töötada välja uuenduslikke algatusi GovTechi koostalitluslahenduste kavandamiseks ja kasutuselevõtuks.

(40)

Ühiste innovatsioonivajaduste ja -prioriteetide kindlakstegemine ning keskendumine ühisele piiriülesele tööle GovTechi ja katsetamise valdkonnas aitaks liidu avaliku sektori asutustel jagada riske, saadud kogemusi ja innovatsioonimeetmete tulemusi. Nendes meetmetes saab eelkõige ära kasutada liidu rikkalikku tehnoloogiavaldkonna iduettevõtjate ja VKEde mitmekesisust. Edukad GovTechi projektid ja innovatsioonimeetmed, mida katsetatakse Koostalitleva Euroopa innovatsioonimeetmete abil, peaksid aitama edendada GovTechi tööriistade ja koostalitluslahenduste laiemat korduskasutamist.

(41)

Koostalitleva Euroopa tugimeetmed võiksid saada kasu ohututest katsekeskkondadest, tagades samal ajal vastutustundliku innovatsiooni ning asjakohaste riskimaandamis- ja kaitsemeetmete kasutamise. Selleks et tagada innovatsioonisõbralik, tulevikukindel ja häiretele vastupidav õigusraamistik, tuleks võimaldada selliste projektide läbiviimist koostalitlusvõime regulatiivliivakastides. Koostalitlusvõime regulatiivliivakastid peaksid koosnema kontrollitud testkeskkondadest, mis hõlbustavad uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja testimist enne selliste lahenduste integreerimist avaliku sektori võrgu- ja infosüsteemidesse. Koostalitlusvõime regulatiivliivakastide loomise eesmärk peaks olema edendada uuenduslike lahenduste abil koostalitlusvõimet, luues kontrollitud katse- ja testkeskkonna, et tagada lahenduste kooskõla käesoleva määruse ja muu asjakohase liidu ja liikmesriikide õigusega, suurendada õiguskindlust novaatorite ja pädevate asutuste jaoks ning parandada arusaamist uute lahenduste võimalustest, riskidest ja mõjust. Selleks et tagada ühtne rakendamine kogu liidus ja mastaabisääst, on asjakohane kehtestada ühised õigusnormid koostalitlusvõime regulatiivliivakastide rakendamiseks. Euroopa Andmekaitseinspektoril on õigus vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 58 lõike 2 punktile i määrata liidu üksustele koostalitlusvõime regulatiivliivakastidega seotud haldustrahve.

(42)

Kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõikega 4 ning määruse (EL) 2018/1725 artikliga 5 ning ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (10) artikli 4 lõike 2 kohaldamist, on vaja ette näha muudel eesmärkidel kogutud isikuandmete kasutamine selleks, et töötada koostalitlusvõime regulatiivliivakastis välja teatavaid avaliku huviga seotud koostalitluslahendusi. Kõik muud vastutavate töötlejate kohustused ja andmesubjektide õigused, mis tulenevad määrustest (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivist (EL) 2016/680, jäävad kehtima. Eelkõige ei ole käesolev määrus õiguslik alus määruse (EL) 2016/679 artikli 22 lõike 2 punkti b ega määruse (EL) 2018/1725 artikli 24 lõike 2 punkti b tähenduses. Käesoleva määrusega tahetakse näha ette üksnes isikuandmete töötlemine koostalitlusvõime regulatiivliivakastis. Muu käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva isikuandmete töötlemise jaoks on vaja eraldi õiguslikku alust.

(43)

Selleks et suurendada liidu üksuste ja avaliku sektori asutuste poolse isikuandmete töötlemise läbipaistvust, peaks Koostalitleva Euroopa portaal võimaldama juurdepääsu teabele isikuandmete töötlemise kohta koostalitlusvõime regulatiivliivakastide kontekstis kooskõlas määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725.

(44)

Koostalitlusprobleemidest arusaamist on vaja parandada, eelkõige avaliku sektori töötajate seas. Siin on kesksel kohal jätkuv koolitus ning selles valdkonnas tuleks soodustada koostööd ja koordineerimist. Lisaks Koostalitleva Euroopa lahenduste alastele koolitustele peaksid kõik algatused asjakohasel juhul hõlmama kogemuste ja lahenduste jagamist ning parimate tavade vahetamist ja edendamist või nendele tuginema. Selleks peaks komisjon välja töötama koolituskursusi ja koolitusmaterjale ning aitama kaasa koostalitlusvõime küsimusi käsitleva sertifitseerimisprogrammi väljatöötamisele, et edendada parimaid tavasid, personali kvalifikatsiooni ja tipptaseme kultuuri. Komisjon peaks aitama suurendada avaliku sektori koostalitlusvõimet käsitlevate koolituste üldist kättesaadavust ja kasutuselevõttu riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kooskõlas liidu digioskuste strateegiatega. Komisjon ja liikmesriigid peaksid edendama suutlikkuse suurendamist, eelkõige avalikus halduses, käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku ümberõppe ja oskuste täiendamise abil.

(45)

Selleks et luua mehhanism, mis hõlbustab liidu üksuste ja avaliku sektori asutuste vastastikust õppimist ja parimate tavade jagamist Koostalitleva Euroopa lahenduste rakendamisel liikmesriikides, on vaja kehtestada sätted vastastikuse hindamise protsessi kohta. Vastastikune hindamine peaks andma hinnatavale avaliku sektori asutusele väärtuslikke teadmisi ja soovitusi. Eelkõige võiksid need aidata hõlbustada tehnoloogia, vahendite, meetmete ja protsesside siiret vastastikuse hindamise osaliste vahel. Vastastikune hindamine peaks looma toimiva viisi parimate tavade jagamiseks erineva koostalitlusvõime küpsusastmega liikmesriikide ja liidu üksuste vahel. Vastastikust hindamist peaks saama korraldada vajaduse korral liidu üksuse või avaliku sektori asutuse taotlusel vabatahtlikkuse alusel. Selleks et vastastikuse hindamise protsess oleks kulutõhus, annaks selgeid ja veenvaid tulemusi, ning et vältida tarbetut halduskoormust, peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu suunised vastastikuse hindamise metoodika ja sisu kohta, lähtudes ilmnevatest vajadustest ja olles konsulteerinud nõukojaga.

(46)

Nõukoda peaks hõlbustama Koostalitleva Euroopa struktureeritud koostöö üldise suuna arendamist avalike teenuste digitaalse sidumise ja koostalitlusvõime edendamisega liidus ning jälgima selle koostööga seotud strateegilist ja rakendustegevust. Nõukoda peaks oma ülesannete täitmisel arvesse võtma piiriüleseid koostalitlusreegleid ning olemasolevate võrgu- ja infosüsteemide jaoks juba rakendatud lahendusi.

(47)

Teatavatele olemasolevatele liidu üksustele, nagu Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogule ja ühtse Euroopa terviseandmeruumi nõukogule, on tehtud ülesandeks muu hulgas suurendada koostalitlusvõimet konkreetses valdkonnas või poliitikatasandil. Ühelegi olemasolevale üksusele ei ole aga antud ülesannet tegeleda üleeuroopalistele digitaalsetele avalikele teenustele kehtestatud siduvate nõuetega. Nõukoda peaks toetama liidu üksusi, kes töötavad üleeuroopaliste digitaalsete avalike teenuste koostalitlusvõimega seotud poliitika, meetmete ja lahendustega, näiteks semantilise koostalitlusvõimega andmeruumide ülekantavuse ja korduskasutatavuse jaoks. Nõukoda peaks suhtlema kõigi asjaomaste liidu üksustega, et tagada kooskõla ja koostoime piiriüleste ja sektoripõhiste koostalitlusmeetmete vahel. Selleks võib komisjon nõukoja eesistujana kutsuda koosolekule konkreetses päevakorraküsimuses pädevaid eksperte, sealhulgas piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning avatud lähtekoodi ja standardimiskogukondade esindajaid.

(48)

Avaliku sektori koostalitlusvõime edendamiseks on vaja kõigi liikmesriikide ekspertide, praktikute, kasutajate ja huvitatud kodanike aktiivset osalemist ja pühendumist. Need jõupingutused hõlmavad kõiki haldustasandeid – nii riiklikku, piirkondlikku kui ka kohalikku tasandit – ning rahvusvaheliste partnerite, teadus- ja haridusasutuste ning asjaomaste kogukondade ja erasektori osalust. Selleks et kasutada ära nende eksperditeadmisi, oskusi ja loovust, peaks „spetsiaalne foorum – Koostalitleva Euroopa kogukond“ – aitama suunata tagasisidet, kasutaja- ja operatiivvajadusi, tegema kindlaks edasiarendamist vajavad valdkonnad ning liidu koostalitlusvõime alase koostöö prioriteedid. Koostalitleva Euroopa kogukonna loomine peaks toetama koostalitlusvaldkonna peamiste strateegiliste ja operatiivsete osalejate vahelist koordineerimist ja koostööd.

(49)

Koostalitleva Euroopa kogukond peaks olema avatud kõigile huvitatud isikutele. Juurdepääs Koostalitleva Euroopa kogukonnale tuleks teha võimalikult lihtsaks, vältides tarbetuid tõkkeid ja halduskoormust. Koostalitleva Euroopa kogukond peaks tooma kokku avaliku ja erasektori sidusrühmad – sealhulgas kodanikud –, kellel on piiriülese koostalitlusvõime valdkonna teadmised ja erinev taust – näiteks akadeemiline sektor, teadusuuringud ja innovatsioon, haridus, standardimine ja spetsifikatsioonid, ettevõtlus ja avalik haldus kõigil tasanditel. Soodustada tuleks aktiivset osalemist Koostalitleva Euroopa kogukonnas, sealhulgas tugimeetmete ja rahastamisvõimaluste kindlaksmääramise kaudu.

(50)

Käesoleva määruse tulemusliku ja tõhusa rakendamise tagamiseks on vaja määrata kindlaks selle rakendamise eest vastutavad liikmesriikide pädevad asutused. Paljudes liikmesriikides juba on mõnel üksusel koostalitlusvõime arendamise roll. Need peaksid saama endale võtta käesoleva määruse kohase pädeva asutuse rolli ning kui riiklikke pädevaid asutusi on rohkem kui üks, tuleks nende seast määrata üks ühtne kontaktpunkt.

(51)

Tuleks välja töötada Koostalitleva Euroopa tegevuskava kui liidu peamine vahend koostalitluslahendustesse tehtavate avaliku sektori investeeringute koordineerimiseks ning käesoleva määruse rakendamise tegevuskava koostamiseks. See peaks andma põhjaliku ülevaate valdkonna rahastamisvõimalustest ja -kohustustest ning integreerima vajaduse korral asjaomased liidu programmid. See peaks aitama luua koostoimet, koordineerida koostalitlusvõime arendamisega seotud rahalist toetust ning vältida dubleerimist kõigil haldustasanditel.

(52)

Tuleks koguda teavet, et juhtida käesoleva määruse tulemuslikku ja tõhusat rakendamist, sealhulgas teavet nõukoja töö toetamiseks ning andmete andmist käesoleva määruse hindamiseks vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelisele parema õigusloome kokkuleppele (11). Seepärast peaks komisjon tegelema käesoleva määruse seire ja hindamisega. Hindamine peaks põhinema viiel kriteeriumil, milleks on tõhusus, mõjusus, asjakohasus, ühtsus ja lisaväärtus, kusjuures erilist tähelepanu peaks pöörama mõjule, mida käesolev määrus avaldab üleeuroopaliste digitaalsete avalike teenuste piiriülesele koostalitlusvõimele sujuva ja kättesaadava digitaalse avaliku teenuse võimaldina, halduskoormuse vähendamisele ning vajadusele täiendavate meetmete ja poliitikate järele liidu tasandil. See hindamine peaks olema ka võimalike tulevaste meetmete mõjuhinnangute aluseks. Lisaks peaks komisjon pärast nõukojaga konsulteerimist ette valmistama seire metoodika, protsessi ja näitajad. Seiremehhanismi kavandamisel tuleks viia miinimumini liikmesriikide halduskoormus, korduskasutades võimalikult palju olemasolevaid andmeallikaid ja luues koostoimet selliste olemasolevate seiremehhanismidega nagu digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks, e-valitsuse võrdlusalus ja otsusega (EL) 2022/2481 loodud digikümnendi poliitikaprogrammi 2030 trajektoorid.

(53)

Komisjon peaks igal aastal koostama ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande koostalitlusvõime kohta liidus. See aruanne peaks hõlmama üleeuroopaliste digitaalsete avalike teenuste piiriülese koostalitlusvõime alal tehtud edusamme, rakendamistõkkeid ja rakendamise tõuketegureid ning aja jooksul saavutatud tulemusi kooskõlas käesolevas määruses loetletud seireteemadega. Näitajate puhul, mille kohta andmed ei ole kättesaadavad, peaksid liikmesriigid esitama andmed õigeks ajaks nõukoja kaudu, et tagada aruande tulemuslik esitamine. Aruande kvaliteet sõltub andmete õigeaegsest kättesaadavusest.

(54)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada koostalitlusvõime regulatiivliivakastide loomise ja toimimise reeglid ja tingimused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (12).

(55)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tugevdada siseturgu üleeuroopaliste digitaalsete avalike teenuste piiriülese koostalitlusvõime edendamisega, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(56)

Käesolevat määrust tuleks hakata kohaldama kolme kuu möödumisel selle jõustumise kuupäevast, et anda liikmesriikidele ja liidu üksustele piisavalt aega määruse kohaldamiseks valmistuda. Seda aega on vaja nõukoja ja Koostalitleva Euroopa kogukonna loomiseks ning koostalitlusvõime koordinaatorite määramiseks. Lisaks peaks käesolev määrus andma liikmesriikidele ja liidu üksustele aega teha ettevalmistusi koostalitlusvõime hindamiste tulemuslikuks rakendamiseks ning igale liikmesriigile aega määrata üks või mitu riiklikku pädevat asutust ja ühtne kontaktpunkt. Seepärast tuleks koostalitlusvõime hindamist, liikmesriikide pädevaid asutusi ja ühtseid kontaktpunkte käsitlevaid sätteid kohaldada alates üheksa kuu möödumisest käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(57)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõike 1 kohaselt ja ta esitas oma arvamuse 13. jaanuaril 2023, (13)