Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32012D0700

Nõukogu otsus 2012/700/ÜVJP, 13. november 2012 , jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise 1997. aasta konventsiooni osalisriikide vastuvõetud Cartagena tegevuskava (2010–2014) rakendamise toetamiseks Euroopa julgeolekustrateegia raames

ELT L 314, 14.11.2012, pp. 40–46 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2012/700/oj

14.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/40

NÕUKOGU OTSUS 2012/700/ÜVJP,

13. november 2012,

jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise 1997. aasta konventsiooni osalisriikide vastuvõetud Cartagena tegevuskava (2010–2014) rakendamise toetamiseks Euroopa julgeolekustrateegia raames

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 26 lõiget 2 ja artikli 31 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit peaks taotlema kõrgetasemelist koostööd kõigis rahvusvaheliste suhete valdkondades, et muu hulgas säilitada rahu, ära hoida konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, seda kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi „ÜRO”) põhikirja eesmärkide ja põhimõtetega.

(2)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu Euroopa julgeolekustrateegia, milles määratletakse ülemaailmsed väljakutsed ja ohud ning kutsutakse üles looma reeglitepõhist rahvusvahelist korda, mis tugineb tõhusale mitmepoolsusele ja hästi toimivatele rahvusvahelistele institutsioonidele.

(3)

Euroopa julgeolekustrateegias tunnustatakse rahvusvaheliste suhete põhiraamistikuna ÜRO põhikirja ja sellega toetatakse ÜRO tugevdamist ning talle oma kohustuste täitmiseks ja tõhusaks tegutsemiseks piisavate vahendite andmist.

(4)

ÜRO Peaassamblee 10. detsembri 1996. aasta resolutsioonis 51/45 soovitati tungivalt kõigil riikidel pühenduda tarmukalt tõhusa õiguslikult siduva rahvusvahelise lepingu sõlmimisele, et keelustada jalaväemiinide kasutamine, ladustamine, tootmine ja üleandmine.

(5)

Jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon (edaspidi „konventsioon”) avati allkirjastamiseks 3. detsembril 1997 ning jõustus 1. märtsil 1999. See konventsioon on ainus kõikehõlmav rahvusvaheline õigusakt, mis reguleerib kõiki jalaväemiinidega seotud aspekte, sealhulgas nende kasutamist, ladustamist, tootmist ja kaubandust, eemaldamist ja ohvriabi.

(6)

Nõukogu võttis 23. juunil 2008 vastu ühismeetme 2008/487/ÜVJP (1) konventsiooni ülemaailmse kohaldamise ja rakendamise toetamiseks. 1. oktoobri 2012. aasta seisuga on 160 riiki väljendanud nõusolekut ennast kõnealuse konventsiooniga siduda.

(7)

Konventsiooni osalisriigid võtsid 3. detsembril 2009. aastal vastu Cartagena tegevuskava (2010–2014) (edaspidi „Cartagena tegevuskava”) konventsiooni kõigi aspektide ülemaailmse kohaldamise ja rakendamise kohta. Sellega seoses tunnustasid nad rahvusvahelise maamiinide keelustamise kampaania (edaspidi „ICBL”), Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (edaspidi „ICRC”), Punase Risti ja Punase Poolkuu riiklike seltside, Punase Risti ja Punase Poolkuu riiklike seltside rahvusvahelise föderatsiooni (edaspidi „IFRC”), ÜRO, Genfis asuva Rahvusvahelise Humanitaardemineerimise Keskuse (edaspidi „GICHD”), rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide, ellujäänud miiniohvrite ja nende organisatsioonide ning teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide täiemahulist konventsioonis osalemist ja selle rakendamisse panuse andmist, ning julgustasid neid jätkama, nagu see on sätestatud Cartagena tegevuskava meetmes nr 62.

(8)

Osalisriigid võtsid 3. detsembril 2010 vastu osalisriikide direktiivi rakendamise toetusüksuse (edaspidi „toetusüksus”) kohta, milles osalisriigid leppisid kokku, et toetusüksus peaks pakkuma osalisriikidele konventsiooni rakendamisel ja ülemaailmsel kohaldamisel nõu ja tehnilist tuge, soodustama osalisriikide omavahelist suhtlemist ning propageerima konventsiooniga seotud kommunikatsiooni ja teavet nii nende riikide seas, kes ei ole konventsiooni osalisriigid, kui ka üldsuse seas. Rakendamise toetusüksust volitati pidama vajaduse korral sidet konventsiooni töös osalevate asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas ICBLi, ICRC, IFRC, ÜRO ja GICHDga, ning koordineerima nende tegevust.

(9)

ÜRO Peaassamblee võttis 2. detsembril 2011 vastu resolutsiooni 66/29 jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni rakendamise kohta. Peaassamblee tuletas meelde, et konventsiooni teisel läbivaatamiskonverentsil vaatas rahvusvaheline üldsus läbi konventsiooni rakendamise, ning et konventsiooni osalisriigid võtsid vastu Cartagena tegevuskava, rõhutades, kui tähtis on konventsiooni täielik ja tõhus rakendamine ning konventsiooni järgmine, muu hulgas Cartagena tegevuskava rakendamise kaudu. Konventsiooni osalisriigid kutsusid üles kõiki riike, kes ei ole veel konventsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud, seda tegema, ning nõudsid tungivalt, et kõik riigid tegeleksid kõnealuse teemaga edasi kõige kõrgemal poliitilisel tasandil ning edendaksid konventsiooniga ühinemist kahepoolsete, allpiirkondlike, piirkondlike ja mitmepoolsete kontaktide, teavitustegevuse, seminaride ja muude vahendite abil.

(10)

Konventsiooni osalisriikide kohtumised toimuvad 2012. ja 2013. aastal. Rahvusvaheline üldsus koguneb seejärel 2014. aastal konventsiooni kolmandal läbivaatamiskonverentsil, et hinnata edusamme Cartagena tegevuskava rakendamisel. Eeldatakse, et selleks ajaks on tegevuskava rakendamine andnud märkimisväärse panuse edukäigule teha lõpp jalaväemiinide põhjustatud kannatustele ja vigastustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Et edendada jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise 1997. aasta konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) osalisriikide vastuvõetud Cartagena tegevuskava (2010–2014) (edaspidi „Cartagena tegevuskava”) rakendamist Euroopa julgeolekustrateegia raames ning kooskõlas asjaomaste rahvusvahelise üldsuse otsustega, on liidul järgmised eesmärgid:

a)

toetada konventsiooni osalisriikide pingutusi Cartagena tegevuskava ohvriabi aspektide rakendamiseks;

b)

toetada konventsiooni osalisriikide pingutusi Cartagena tegevuskava miinieemalduse aspektide rakendamiseks;

c)

edendada konventsiooni ülemaailmselt kohaldatavaks muutmist;

d)

demonstreerida liidu ja selle liikmesriikide jätkuvat pühendumist konventsioonile ja nende otsusekindlust teha koostööd riikidega, kes vajavad abi konventsiooniga sätestatud kohustuste täitmisel, ning neid riike aidata, ning tõhustada liidu juhtrolli konventsiooni kontseptsiooni järgimisel, et teha otsustav lõpp jalaväemiinide põhjustatud kannatustele ja vigastustele.

2.   Kõiki lõikes 1 osutatud eesmärke üritatakse ellu viia viisil, et need kindlustaksid konventsiooni ajaloolist partnerlus- ja koostöökultuuri riikide, valitsusväliste ja muude organisatsioonide ning kohalike partnerite vahel, tehes eelkõige sisukat koostööd asjaomaste osalejatega, et toetada nimetatud koostöövormi konkreetseid ilminguid.

3.   Lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks võtab liit ette järgmised projektid:

a)

ohvriabi: tehnilise toe pakkumine kuni kaheksal korral, kuni viie vahehindamise korraldamine ja järelmeetmete võtmine kuni viiel korral;

b)

miinieemaldus: kuni viie vahehindamise korraldamine ja järelmeetmete võtmine kuni viiel korral;

c)

konventsiooni ülemaailmne kohaldamine: kõrgetasemelise rakkerühma toetamine, jalaväemiinivaba piiri julgeoleku kohta uurimuse koostamine ning vähemalt kolme ülemaailmse rakendamise seminari korraldamine;

d)

liidu pühendumise demonstreerimine: ava- ja lõpuürituste korraldamine, konventsiooni veebisaidi kättesaadavuse tagamine, konventsiooni osalisriikide ohvriabi vahendite laialdaselt kättesaadavaks tegemine, pressikülastuse korraldamine ning kommunikatsioonimaterjalide ja publikatsioonide koostamine.

Projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1.   Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”).

2.   Artikli 1 lõikes 3 nimetatud projektide tehnilise rakendamisega tegeleb rakendamise toetusüksus (edaspidi „toetusüksus”), mida esindab Genfis asuv Rahvusvahelise Humanitaardemineerimise Keskus (edaspidi „GICHD”). Toetusüksus täidab nimetatud ülesandeid kõrge esindaja kontrolli all. Sel eesmärgil sõlmib kõrge esindaja GICHDga vajalikud kokkulepped.

Artikkel 3

1.   Artikli 1 lõikes 3 osutatud meetmete rakendamise lähtesummaks on 1 030 000 eurot.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Järelevalvet lõikes 1 osutatud summa nõuetekohase haldamise üle teostab komisjon. Seetõttu sõlmib komisjon Rahvusvahelise Humanitaardemineerimise Keskusega rahastamislepingu, milles sätestatakse, et rakendamise toetusüksus tagab liidu rahalise abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

4.   Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 nimetatud lepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist raskustest selles protsessis ning teatab rahastamislepingu sõlmimise kuupäeva.

Artikkel 4

Kõrge esindaja esitab nõukogule aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta, tuginedes rakendamise toetusüksuse poolt korrapäraselt koostatavatele aruannetele. Need aruanded on nõukogu poolt läbi viidava hindamise aluseks. Komisjon annab teavet käesoleva otsuse rakendamise finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Otsus kaotab kehtivuse 24 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu sõlmimisest või kuue kuu möödumisel pärast selle jõustumist, kui selle perioodi jooksul ei ole rahastamislepingut sõlmitud.

Brüssel, 13. november 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

V. SHIARLY

(1)   ELT L 165, 26.6.2008, lk 41.

LISA

1.   Eesmärk

Käesoleva otsuse üldeesmärk on edendada rahu ja julgeolekut, toetades Cartagena tegevuskava rakendamist seoses konventsiooni kõigi aspektide ülemaailmse kohaldamise ja rakendamisega.

2.   Projektide kirjeldus

Otsuse artikli 1 lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks viib liit ellu järgmised projektid:

2.1.   Ohvriabi

2.1.1.   Projekti eesmärk

Konventsiooni osalisriike toetatakse Cartagena tegevuskava ohvriabi aspektide rakendamisel selliselt, et nad suudavad paremini koordineerida ja rakendada tegevusi, mille tulemusena muutub oluliselt ja positiivselt maamiinide ning muude sõjategevusest mahajäänud lõhkekehade ohvriks langenud naiste, meeste, tüdrukute ja poiste elu.

2.1.2.   Projekti kirjeldus

—

Rakendamise toetusüksus osutab riigipõhist tehnilist abi kuni kolmel korral (muu hulgas ministeeriumidevaheliste protsesside algatamiseks ja/või toetamiseks, et täita ohvriabi kohustusi riiklikus kontekstis) konventsiooni osalisriikidele, kes on a) Cartagena tegevuskava ohvriabi elementide rakendamiseks vähe jõupingutusi teinud ja kes saaksid seega kasu stiimulitest jõupingutuste tegemiseks või b) kes on koostanud riikliku kava või on seda parasjagu tegemas ning kellel on seega hindamiseks rakendamiskogemusi, mille tõttu on nad tõenäolisemalt Cartagena tegevuskava rakendamiseks tehtud jõupingutuste põhjaliku riikliku vahehindamise kandidaadid.

—

Põhjalikke riiklikke vahehindamisi tehakse kuni kolmel korral. Nendesse hindamistesse kaasatakse rakendamise toetusüksus, kes teeks koostööd selliste tähtsamate osalistega nagu ICBL, aidates abisaajariikidel töötada riiklikuks õpikojaks välja üksikasjaliku taustadokumendi, korraldades riikliku õpikoja ning koostades tulemuste kohta üksikasjaliku dokumendi, mille puhul on tegemist hindamisega, kus tuuakse välja lahendamist vajavad küsimused, seatakse eesmärgid ja antakse soovitusi.

—

Vahehindamistes esitatud soovituste tulemusena võetakse kuni kolmel juhul järelmeetmeid. Nendesse järelmeetmetesse kaasatakse rakendamise toetusüksus, kes annab täiendavat tehnilist tuge (nt riiklike kavade läbivaatamise toetamine, projektitaotlus(t)e väljatöötamine jne).

—

Rakendamise toetusüksus korraldab ülemaailmse kõrgetasemelise konverentsi maamiinide ja muude sõjategevusest mahajäänud lõhkekehade ohvrite abistamise kohta, tehes koostööd selliste tähtsamate osalistega nagu ICBL; konverentsi eesmärk on toetuda konventsiooni raames ohvrite abistamise kogemustele, et saada kasu potentsiaalsest koosmõjust/tõhususest seoses selliste rahvusvaheliste vahendite (nt kassettlahingumoona konventsioon (edaspidi „CCM”), ülemääraseid kahjustusi tekitavate või valimatu toimega tavarelvade kasutamise keelustamist ja piiramist käsitleva konventsiooni (edaspidi „CCW”)V protokoll ning puuetega inimeste õiguste konventsioon (edaspidi „CRPD”)) rakendamisega, milles käsitletakse sama teemat ja mõjutatud riike.

2.1.3.   Projekti tulemused

—

Tehnilist tuge saanud riigid, kes on teinud Cartagena tegevuskava ohvriabi aspektide rakendamiseks vähe jõupingutusi, määravad kontaktisiku, kes edendab ohvriabi kohustuste täitmist ja osaleb järgnevates konventsiooni tegevustes.

—

Igale kõigil kordadel tehnilist tuge saanud riigile esitatakse aruanne, milles on toodud soovitused järgmiste loogiliste sammude kohta, mida ta võiks teha Cartagena tegevuskava ohvriabi aspektide rakendamisel.

—

Viiel korral tehnilist tuge saanud riigid on koostanud kontseptsioonidokumendi ja nimekirja osalejatest, kes on pakutud välja riiklikus õpikojas osalemiseks, mis on osa vahehindamisest.

—

Vahehindamisel osalevad abisaajariigid saavad tulemuste kohta üksikasjaliku dokumendi, kus tuuakse välja lahendamist vajavad küsimused ning seatakse eesmärgid ja esitatakse soovitused edasiseks tegevuseks.

—

Järelmeetmete raames antavat tuge saavatel riikidel on paremad võimalused väljendada Cartagena tegevuskava kohustuste täitmise kavatsusi ja vajadust toetuse järele (nt läbivaadatud riiklikud kavad, projektitaotlus(t)e väljatöötamine jne).

—

Võimaluste tuvastamine, kuidas saada kasu potentsiaalsest koosmõjust/tõhususest seoses selliste rahvusvaheliste vahendite (nt CMM, CCW V protokoll, CRPD) rakendamisega, milles käsitletakse sama teemat ja mõjutatud riike.

—

Laialdase osalemisega kõrgetasemelisel konverentsil parandatakse teadlikkust ellujäänud ohvrite vajaduste rahuldamiseks ja nende õiguste tagamiseks tehtavatest ülemaailmsetest jõupingutustest.

2.1.4.   Abisaajad

—

Need konventsiooni osalisriigid, kes on võtnud vastutuse suure arvu ellujäänud maamiiniohvrite eest.

—

Maamiinide ning muude sõjategevusest maha jäänud lõhkekehade ohvriks langenud naised, mehed, tüdrukud ja poisid, samuti nende pered ja kogukonnad.

2.2.   Miinieemaldus

2.2.1.   Projekti eesmärk

Konventsiooni osalisriike toetatakse Cartagena tegevuskava miinieemaldusaspektide rakendamisel selliselt, et nad suudavad vajaduse korral lühikese ajavahemiku jooksul paremini lõpule viia miinieemaldustegevuse, mis võimaldab üksikisikutel, kogukondadel ja riigil saada kasu normaalseks inimtegevuseks taastatud maast, mida varem peeti ohtlikuks.

2.2.2.   Projekti kirjeldus

—

Põhjalikke riiklikke vahehindamisi tehakse kuni viiel juhul. Nendesse vahehindamistesse kaasatakse rakendamise toetusüksus, kes teeks koostööd selliste tähtsamate osalistega nagu ICBL ning saaks tuge Rahvusvaheliselt Humanitaardemineerimise Keskuselt, aidates abisaajariikidel töötada riiklikuks õpikojaks välja üksikasjaliku taustadokumendi, korraldades riikliku õpikoja ning koostades tulemuste kohta üksikasjaliku dokumendi, mille puhul on tegemist hindamisega, kus tuuakse välja lahendamist vajavad küsimused, seatakse eesmärgid ja antakse soovitusi.

—

Vahehindamistes esitatud soovituste tulemusena võetakse kuni kolmel juhul järelmeetmeid. Nendesse järelmeetmetesse kaasatakse rakendamise toetusüksus, kes annab täiendavat tehnilist tuge (nt riiklike kavade läbivaatamine, projektitaotlus(t)e väljatöötamine jne), või korraldatakse abisaajariikidele lõuna-lõuna tasandil vastastikusi külastusi, et saada mõlemapoolselt kasu omandatud kogemustest ja parandada edasist rakendamist.

2.2.3.   Projekti tulemused

—

Vahehindamisel osalevad abisaajariigid saavad tulemuste kohta üksikasjaliku dokumendi, kus esitatakse lahendamist vajavad küsimused ning seatakse eesmärgid ja esitatakse soovitused edasiseks tegevuseks.

—

Järelmeetmete raames antavat tuge saavatel riikidel on paremad võimalused väljendada Cartagena tegevuskava kohustuste täitmise kavatsusi ja vajadust toetuse järele (nt läbivaadatud riiklikud kavad, projektitaotlus(t)e väljatöötamine jne) ning abisaajariigid mõistavad paremini miinieemalduse rakendamise konkreetseid aspekte.

2.2.4.   Abisaajad

—

Need konventsiooni osalisriigid (v.a liikmesriigid), kes täidavad praegu konventsioonikohaseid miinieemalduskohustusi.

—

Naised, mehed, tüdrukud ja poisid, kelle elu mõjutab jalaväemiinide kindlakstehtud või kahtlustavav olemasolu, samuti nende pered ja kogukonnad.

2.3.   Konventsiooni ülemaailmne kohaldamine

2.3.1.   Projekti eesmärk

Konventsiooniga ühinemise takistusi ületatakse sellistelt, et riigid, kes ei ole konventsiooni osalisriigid teevad edusamme konventsiooni ülemaailmse kohandamise suunas.

2.3.2.   Projekti kirjeldus

—

Rakendamise toetusüksus toetab konventsiooni ülemaailmse kohaldamise kõrgetasemelist töökonda, sealhulgas tunnustatud isikuid, kes kaasavad kuni kuue konventsioonis mitteosaleva riigi juhid. Töökonna liikmed osalevad kuni kahel muul üritusel, millega juhitakse tähelepanu käimasolevatele jõupingutustele konventsiooni ülemaailmseks kohaldamiseks ja rakendamiseks.

—

Rakendamise toetusüksus teeb uuringu jalaväemiinivaba piiri julgeoleku kohta, tehes koostööd selle valdkonna ekspertidega ja tuginedes seega Rahvusvahelise Punase Risti Komitee poolt 1990. aastate keskel tehtud tööle. Uuringuaruanne peab olema mitmel kujul kättesaadav, mis hõlmab tõlkimist, kokkuvõtete koostamist, materjalide koostamist kättesaadavates vormingutes jne.

—

Rakendamise toetusüksus korraldab kuni kolmel juhul ülemaailmse kohaldamise õpikojad, tehes koostööd selliste tähtsamate osalistega nagu ICBL ja konventsiooni ülemaailmse kohaldamise mitteametliku kontaktrühma koordineerija. Õpikojad toimuvad riiklikul, allpiirkondlikul või piirkondlikul tasandil ning nendega propageeritakse riikides konventsiooni ja selle ettekirjutusi, samuti abistatakse konventsioonis mitteosalevaid riike tegelike või tajutavate ühinemistakistuste ületamisel, kasutades eeskätt aruannet jalaväemiinivaba piiri julgeolekut käsitleva uuringu kohta.

2.3.3.   Projekti tulemused

—

Ministrite või kõrgemal tasandil kaasatakse kuni kuus riiki, kes ei ole konventsiooni osalisriigid, et käsitleda konventsiooniga ühinemist.

—

Kogutakse ajakohastatud teavet selliste riikide jalaväemiinipoliitika kohta, kes ei ole konventsiooni osalisriigid. Seda teavet kasutatakse kolmanda läbivaatamiskonverentsi jaoks sisuliste dokumentide koostamiseks; seda tehakse muu hulgas põhjaliku aruande abil, milles käsitletakse konventsiooni ülemaailmse kohaldamise eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme ning täiendavate edusammude ulatust.

—

Kõrgetasemelise töökonna külastuste järelmeetmete alusel taaselustatakse tegevuse propageerimine konventsiooni osalisriikide ja valitsusväliste organisatsioonide poolt.

—

Suurenenud teadmised kogutakse kokku ja need avaldatakse väljaandes, milles käsitletakse kõige sagedamini väljendatud tajutavaid takistusi konventsiooniga ühinemisele ning mida saab kasutada ülemaailmseks kohaldamiseks tehtavate jõupingutuste toetamiseks.

—

Riigid, kes ei ole konventsiooni osalisriigid ning on protsessi kaasatud, teevad edusamme konventsiooniga ühinemise ja/või konventsiooni ettekirjutuste järgimise suunas.

2.3.4.   Abisaajad

—

Riigid (v.a liikmesriigid), kes ei ole veel konventsiooni ratifitseerinud, seda heaks kiitnud ega sellega ühinenud.

—

Konventsiooni osalisriigid ning valitsusvälised ja rahvusvahelised organisatsioonid, kes on kaasatud konventsiooni ülemaailmse kohaldamise edendamiseks tehtavatesse jõupingutustesse.

2.4.   Liidu ja selle liikmesriikide pühendumise demonstreerimine

2.4.1.   Projekti eesmärk

—

Demonstreeritakse liidu ja selle liikmesriikide jätkuvat pühendumist konventsioonile ja nende otsusekindlust teha koostööd riikidega, kes vajavad abi konventsiooniga sätestatud kohustuste täitmisel, ning neid riike aidata, ning tõhustatakse liidu juhtrolli konventsiooni kontseptsiooni järgimisel, et teha otsustav lõpp jalaväemiinide põhjustatud kannatustele ja vigastustele.

2.4.2.   Projekti kirjeldus

—

Otsuse tutvustamiseks korraldatakse avaüritus ning otsusega sätestatud tegevuste ja nende tulemuste avaldamiseks korraldatakse lõppüritus, rõhutades seega liidu panust.

—

Võttes arvesse seda, kui vajalik on levitada teavet Cartagena konverentsil konventsiooni osalisriikide võetud kohustuste ning nende täitmise viiside ja vahendite kohta, samuti asjaolu, et nende jõupingutuste puhul tuleb arvestada erinevate sihtrühmadega (nt eri keelte kõnelejad, puuetega inimesed), auditeeritakse konventsiooni veebisaiti, et tagada kõrgete juurdepääsetavuse standardite olemasolu, ning rakendamise toetusüksuse praegune väljaanne konventsiooni osalisriikide võetud ohvriabikohustuste kohta tõlgitakse ja avaldatakse konventsiooni veebisaidil, et need kohustused oleksid võimalikult erinevates keeltes kättesaadavad.

—

Enne 2014. aastal toimuvat kolmandat konventsiooni läbivaatamiskonverentsi korraldatakse ühte miinidest mõjutatud riiki pressikülastus.

—

Tekkivate teabevahetusvõimaluste kasutamiseks hangitakse eelnevalt kommunikatsioonimaterjale (nt plakatid, reklaamid, videod, teabematerjalid jne).

2.4.3.   Projekti tulemused

—

Liidu ja selle liikmesriikide ametnikud on väga teadlikud otsusest ja sellest, kuidas otsus võib nende tööga seonduda.

—

Laiendatakse osalisriikide ohvriabi mõistmise ulatust, eeskätt prantsuskeelsete miinidest mõjutatud riikide hulgas.

—

Konventsiooni käsitlev teave tehakse paremini kättesaadavaks.

—

Rohkem kajastatakse liidu pühendumist konventsioonile, samuti edendatakse otsuse alast teadlikkust ja otsuse tunnustamist, tehes seda näiteks ajakirjanduses avaldatavate artiklite kaudu, milles väärtustatakse liidu pühendumist, ja konventsiooni osalisriikide kaudu, kes avaldavad oma kohtumistel sellele tunnustust.

—

Parandatakse teadlikkust konventsiooni ülemaailmse kohaldamise edendamiseks tehtavatest jõupingutustest.

2.4.4.   Abisaajad

Konventsiooni osalisriigid ning valitsusvälised ja rahvusvahelised organisatsioonid, nende esindajad ja muud isikud, kellel on huvi konventsiooni rakendamiseks tehtavate jõupingutuste vastu või kes on nendesse kaasatud.

Top