Euroopa õiguse otsene mõju

PÕHIPUNKTID

Horisontaalne ja vertikaalne otsene mõju

Otsesel mõjul on kaks aspekti: vertikaalne ja horisontaalne.

• Vertikaalne otsene mõju on oluline üksikisikute ja riigi vahelistes suhetes. See tähendab, et üksikisikud saavad suhetes riigiga tugineda ELi õiguse sättele.
• Horisontaalne otsene mõju on oluline üksikisikute vahelistes suhetes. See tähendab, et üksikisik saab suhetes teise isikuga tugineda ELi õiguse sättele.
• Vastavalt asjaomasele õigusakti liigile on kohus möönnud kas täielikku otsest mõju (s.t horisontaalne ja vertikaalne otsene mõju) või osalist otsest mõju (piirdub vertikaalse otsese mõjuga).

Otsene mõju ja esmased õigusaktid

• Mis puutub esmastesse õigusaktidesse, tuvastas kohus Van Gend en Loosi otsuses otsese mõju põhimõtte. Kohus määras siiski tingimuse, et kohustused peavad olema täpsed, selged ja tingimusteta ning need ei tohi nõuda täiendavate meetmete võtmist siseriiklikult ega Euroopa tasemel.
• Beckeri otsuses jättis kohus otsese mõju kõrvale, kui riikidel on kuitahes minimaalne kaalutlusruum kõnealuse sätte rakendamisel. Kohtuasjas Kaefer ja Procacci versus Prantsuse riik leidis kohus, et kõnealune säte oli tingimusteta, sest see ei jätnud liikmesriikidele mingit kaalutlusruumi ja seega oli sellel otsene mõju.

Otsene mõju ja esmased õigusaktid

Otsese mõju põhimõte on seotud ka teiseste õigusaktidega ehk ELi institutsioonide vastu võetud aktidega, nagu määrused, direktiivid ja otsused, mis tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest. Otsese mõju rakendamine sõltub siiski akti liigist.

• Määrused on liikmesriikides vahetult kohaldatavad vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 288 ning neil on seetõttu otsene mõju. Kooskõlas üldpõhimõtetega kohaldatakse seda siiski ainult tingimusel, et eeskirjad on piisavalt selged, täpsed ja konkreetse isiku olukorra suhtes asjakohased (otsene mõju, nagu on sätestatud Politi vs. Ministero delle finanze kohtuotsuses).
• Direktiivid on liikmesriikidele suunatud õigusaktid, mis tuleb siseriiklikusse õigusse üle võtta. Teatavatel juhtudel kohus siiski tunnistab direktiivide otsest mõju, et kaitsta üksikisikute õigusi. Seetõttu määras kohus oma Van Duyn vs. Home Office otsuses, et direktiivil on otsene mõju, kui selle sätted on tingimusteta ning piisavalt selged ja täpsed ning kui liikmesriik ei ole direktiivi tähtajaks siseriiklikusse õigusse üle võtnud. Sellel saab siiski olla ainult vertikaalne otsene mõju, sest liikmesriigid on kohustatud direktiive rakendama, aga liikmesriigid ei saa direktiive üksikisiku vastu tsiteerida (vt Ratti otsus).
• Otsustel võib olla otsene mõju, kui need viitavad adressaadina liikmesriigile. Kohus tunnistab seega ainult otsest vertikaalset mõju (Hansa Fleisch vs. Landrat des Kreises Schleswig-Flensburg otsus).
• Rahvusvahelised lepingud Kohus tunnistas oma Demirel vs. Stadt Schwäbisch Gmünd otsuses teatavate lepingute otsest mõju kooskõlas samade kriteeriumidega nagu Van Gend en Loosi kohtuasjas.
• Arvamustel ja soovitustel ei ole siduvat õiguslikku jõudu. Järelikult ei ole neil otsest mõju.