This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamine
KOKKUVÕTE:
direktiiv 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust
MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?
Direktiivi eesmärk on:
- vähendada Euroopa Liidu (EL) elutähtsa teenuse osutajate nõrku kohti ja tugevdada füüsilist toimepidevust1, et tagada majanduse ja ühiskonna jaoks tervikuna elutähtsate teenuste takistusteta osutamine;
- suurendada nende elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust.
PÕHIPUNKTID
ELi liikmesriigid peavad pärast riskihindamist määrama kindlaks kriitilise tähtsusega üksused, kes osutavad teenuseid, mis on olulised ühiskonna, majanduse, rahvatervise ja ohutuse või keskkonna jaoks elutähtsate funktsioonide säilitamiseks, ning kui intsidendil oleks neile elutähtsatele teenustele märkimisväärne häiriv mõju. See hõlmab üksusi järgmistes sektorites:
- energeetika, sealhulgas elektrienergia, kaugkütte, nafta-, maagaasi- ja vesiniku operaatorid;
- transport, sealhulgas lennu-, raudtee-, vee- ja maanteetransport;
- pangandus, mille suhtes kohaldatakse ka määrust (EL) 2022/2554 (digitaalse tegevuskerksuse õigusakt – vt kokkuvõte);
- finantsturutaristud, sealhulgas kauplemiskohad, mille suhtes kohaldatakse ka digitaalse tegevuskerksuse õigusakti;
- tervis, sealhulgas tervishoiuteenuste osutajad, põhifarmaatsiatoodete ja kriitilise tähtsusega seadmete tootjad ning ravimite uurimis- ja arendustegevus;
- joogiveega varustajad ja selle jaotajad;
- reovee ärajuhtimine ja puhastamine;
- digitaristu, sealhulgas elektroonilise side teenused ja andmekeskused, mille suhtes kohaldatakse ka direktiivi (EL) 2022/2555 (vt kokkuvõte);
- keskvalitsuste avaliku halduse üksused, välja arvatud riigi julgeoleku, avaliku julgeoleku, riigikaitse ja õiguskaitse üksused;
- kosmosepõhiseid teenuseid toetavad maapealse taristu operaatorid ja
- toidukäitlejad, kes tegelevad üksnes logistika ja hulgimüügiga ning suuremahulise tööstusliku tootmise ja töötlemisega.
Tuleb märkida, et direktiivi teatavaid osi ei kohaldata panganduse, finantsturutaristute ega digitaristute sektori üksuste suhtes.
Iga liikmesriik peab
- võtma vastu riikliku strateegia ja viima läbi korrapäraseid riskihindamisi;
- riskihindamiste tulemusi arvesse võttes selgitama välja üksused, kes sõltuvad elutähtsast taristust, et osutada ühiskonnale, majandusele, rahvatervisele, ohutusele või keskkonnale elutähtsaid teenuseid;
- toetama kindlaks määratud elutähtsa teenuse osutajaid nende toimepidevuse suurendamisel, näiteks juhendmaterjalide, harjutuste, nõustamise ja koolitusega;
- tagama, et riiklikel ametiasutustel oleksid järelevalveülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja vahendid, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajate suhtes kohapealse kontrolli tegemiseks ja nõuete täitmata jätmise eest karistuste kehtestamiseks täitemehhanismi raames;
- määrama kindlaks tingimused, mille alusel saab elutähtsa teenuse osutaja esitada taustakontrolli taotlusi tundlikke ülesandeid täitvate töötajate kohta.
Liikmesriigid peavad määrama kindlaks direktiivi lisas sätestatud sektorite ja allsektorite kriitilise tähtsusega üksused .
Elutähtsa teenuse osutajad peavad
- viima läbi oma riskihindamisi, et teha kindlaks riskid, mis võivad häirida nende suutlikkust elutähtsaid teenuseid osutada;
- võtma tehnilisi, turva- ja korralduslikke meetmeid, et suurendada nende toimepidevust;
- teatama olulistest häirivatest intsidentidest riiklikule ametiasutusele.
Kui elutähtsa teenuse osutajad osutavad teenuseid kuues või enamas liikmesriigis, võivad nad saada lisateavet nõustamismissioonide kujul, mis hindavad riskihindamist ja teenuse osutaja kehtestatud toimepidevust suurendavaid meetmeid.
Euroopa Komisjon võttis vastu delegeeritud määruse (EL) 2023/2450, millega kehtestatakse eespool nimetatud sektorite ja allsektorite oluliste teenuste mittetäielik loetelu. Liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama seda loetelu riskihindamise tegemiseks ja seejärel kasutatakse riskihindamist kriitilise tähtsusega üksuste identifitseerimiseks.
Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühm hõlbustab liikmesriikidevahelist koostööd, sealhulgas teabe ja heade tavade vahetamist.
Komisjon pakub toetust muuhulgas valdkonnaüleste riskide, parimate tavade ja metoodika alal, korraldab piiriülest koolitustegevust ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse testimiseks ette nähtud õppusi.
MIS AJAST EESKIRJU KOHALDATAKSE?
Direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli . Neid eeskirju kohaldatakse alates .
TAUST
Komisjoni ELi julgeolekuliidu strateegia ja terrorismivastase võitluse tegevuskava rõhutavad elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse tagamise tähtsust füüsiliste ja digitaalsete riskide korral.
See direktiiv kuulub seadusandlike meetmete paketti, mille eesmärk on parandada ELi avaliku ja erasektori üksuste toimepidevust ning intsidentidele reageerimise suutlikkust küberturvalisuse ja elutähtsate taristute kaitse valdkonnas.
Nõukogu avaldas 2023. aasta jaanuaris ka soovituse kogu ELi hõlmava koordineeritud lähenemisviisi kohta elutähtsate taristute toimepidevuse tugevdamiseks.
Lisateave
- Kuidas EL reageerib kriisidele ja suurendab vastupanuvõimet (Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu)
- Elutähtsad taristud (Euroopa Komisjon)
PÕHIMÕISTED
- Toimepidevus. Suutlikkus ennetada intsidente, mis võivad muu hulgas olla põhjustatud sellistest loodusõnnetustest (nagu rahvatervisealased hädaolukorrad) või inimtegevusest tingitud ohud (nagu terrorism, sabotaaž või hübriidohud) ning nende eest kaitsta, neile reageerida, neile vastu panna, neid leevendada, nendega toime tulla, nendega kohaneda ja neist taastuda. Hübriidohud tekivad, kui riiklikud või valitsusvälised osalejad proovivad kasutada ära elutähtsa taristu nõrku kohti, kasutades koordineeritud viisil eri meetmeid (st diplomaatiline, sõjaline, majanduslik ja tehnoloogiline), jäädes samal ajal allapoole ametliku sõjapidamise künnist, näiteks massilised väärinfo kampaaniad, mis takistavad demokraatlikku protsessi valimistel.
PÕHIDOKUMENT
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, , lk 164–198)
Viimati muudetud