ELi julgeolekuliidu strateegia

PÕHIPUNKTID

Turvalisus on seotud kõigi eluvaldkondadega. Sel põhjusel on EL otsustanud käsitleda turvalisust terviklikult. See teatis annab üldise riiklike meetmete toetamise raamistiku, milles prognoositakse arenevaid ohte ja tegeletakse nendega, olgu need siis veebis ja ka mujal, digitaalsed ja füüsilised või sisemised ja välised.

Strateegias sätestatakse ELi neli strateegilist prioriteeti.

1. Tulevikukindel julgeolekukeskkond üksikisikutele

   Elutähtsad taristud¹, mida igapäevaelus kasutatakse, peavad olema ohutud ja vastupidavad ning tehnoloogiat, millest me sõltume, tuleb kaitsta üha keerukamate küberrünnakute, nii ELi siseste kui ka väliste küberrünnakute eest.

   Peamised võetavad meetmed hõlmavad järgmist:

   • ELi õigusaktide tugevdamine, mis käsitlevad elutähtsaid taristuid (direktiiv 2008/114/EÜ – vt kokkuvõte) ning võrgu- ja infosüsteeme (direktiiv (EL) 2016/1148 – vt kokkuvõte);
   • finantssektori operatiivse vastupidavuse suurendamine;
   • ELi küberturvalisuse strateegia ja ELi ühise küberüksuse loomine;
   • avaliku ruumi kaitseks tehtava tihedama koostöö soodustamine ning heade tavade jagamine droonide väärkasutamisega toimetuleku kohta.
2. Arenevate ohtudega tegelemine

   See prioriteet hõlmab selliseid aspekte nagu küberkuritegevus (nt identiteedivargus või ettevõtteandmete vargus), ebaseaduslik veebisisu (laste seksuaalne kuritarvitamine või vaenu või terrorismile õhutamine) ja hübriidohud (konventsionaalsete ja mittekonventsionaalsete ning sõjaliste ja mittesõjaliste tegevuste kooslus).

   Strateegia sisaldab mitmeid meetmeid, näiteks küberkuritegevust käsitlevate õigusaktide jõustamise ja otstarbekohasuse tagamine, hübriidohtude vastu võitlemise ELi operatiivprotokolli läbivaatamine ja tulemuslikuma strateegia väljatöötamine laste seksuaalse väärkohtlemise vastu.

3. Eurooplaste kaitsmine terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse eest

   Strateegias näidatakse, kuidas terrorism ja radikalism nõuavad inimelusid ja destabiliseerivad ühiskonda, ning rõhutatakse asjaolu, et organiseeritud kuritegevus põhjustab igal aastal 218–282 miljardi euro ulatuses majanduslikku kahju.

   Võetavad meetmed hõlmavad järgmist:

   • ELi terrorismivastane tegevuskava ning võimsamad radikaliseerumisvastased algatused;
   • tihedam koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
   • tegevuskava organiseeritud kuritegevuse tõkestamiseks ja tegevuskava rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks;
   • uimastitevastane programm ja tegevuskava aastateks 2021–2025;
   • ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastane ELi tegevuskava 2020–2025;
   • õigusaktid, milles käsitletakse vara arestimist ja konfiskeerimist (määrus (EL) 2018/1805 – vt kokkuvõte), kriminaaltulu jälitamise talitusi (otsus 2007/845/JSK – vt kokkuvõte), keskkonna vastu suunatud kuritegu (direktiiv 2008/99/EÜ – vt kokkuvõte).
4. Tugeva Euroopa julgeoleku ökosüsteemi väljaarendamine

   ELi valitsuste, õiguskaitseasutuste, ettevõtjate, valitsusväliste organisatsioonide ja üksikisikute ühine prioriteet on võidelda kuritegevusega ja edendada õiglust tihedama koostöö ja teabe jagamise kaudu. See tähendab, et tugevad ELi välispiirid peavad tagama üldsuse julgeoleku ja Schengeni ala terviklikkuse. See tähendab ka investeerimist julgeolekualastesse teadusuuringutesse ning tehnoloogia ja uurimismeetodite alasesse innovatsiooni, et tõrjuda ohte, ning oskuste ja teadlikkuse suurendamisse, et ettevõtjad, haldusasutused ja üksikisikud oleksid paremini ettevalmistatud.

   Tugeva Euroopa julgeoleku ökosüsteemi väljaarendamiseks võiks võtta järgmisi meetmeid:

   • võimalik ELi politseikoostöö seadustik ja politseikoostöö kriisi ajal;
   • tugevamad volitused Europolile;
   • Eurojusti tugevdamine kohtu- ja õiguskaitseasutuste sidumiseks;
   • reisijaid käsitleva eelteabe direktiivi (direktiiv 2004/82/EÜ – vt kokkuvõte) läbivaatamine;
   • ELi ja Interpoli koostöö tugevdamine.

   Euroopa Komisjon;

   • esitas strateegiaga samal ajal kolm konkreetset algatust selle eesmärkide elluviimiseks:
     • ELi strateegia, mis käsitleb tõhusamat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu,
     • uus ELi uimastitevastane programm ja tegevuskava,
     • ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastane ELi tegevuskava;
   • annab korrapäraselt edusammudest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kes on strateegia prioriteedid juba kinnitanud, ning sidusrühmadele.