Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Määrusega (EL) 2021/1119, mida on muudetud määrusega (EL) 2026/667:
kehtestatakse raamistik kliimaneutraalsuse saavutamiseks Euroopa Liidus (EL) 2050. aastaks (st tasakaal kogu ELi hõlmava kasvuhoonegaaside1 heite ja selle sidumise vahel, mis on reguleeritud ELi õigusega);
nähakse ette lisaks siduvale eesmärgile saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsus ka eesmärk saavutada pärast seda ELis negatiivsed heitkogused;
nähakse ette ELi siduv eesmärk vähendada riigisiseselt 2030. aastaks ELis kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % (võrreldes 1990. aasta tasemega) ning seada siduv eesmärk vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet 90 % võrreldes 1990. aasta tasemega;
kehtestatakse eeskirjad, millega tagatakse pidev edasiminek Pariisi kokkuleppe ülemaailmse kliimamuutustega kohanemise eesmärgi suunas (vt kokkuvõte).
PÕHIPUNKTID
ELi institutsioonid ja ELi liikmesriigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed määruse eesmärkide saavutamiseks, võttes samal ajal arvesse õiglust, solidaarsust ja kulutõhusust.
Määrusega luuakse sõltumatu Euroopa kliimamuutuste teaduslik nõuandekogu. Nõuandekogu ülesanded on muuhulgas võtta arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli aruannete uusimaid teaduslikke järeldusi ja teaduslikke kliimaandmeid, eelkõige seoses ELi jaoks olulise teabega, anda teaduslikke nõuandeid ja koostada aruandeid.
Liikmesriike kutsutakse üles looma kliimanõuandeorgani, mis annab asjaomastele riiklikele asutustele teaduslikke eksperdinõuandeid.
Määruses määratletakse järgmised ELi vahemeetmed, mille eesmärk on aidata ELil saavutada 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk.
Vähendada 2030. aastaks ELi kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % (võrreldes 1990. aasta tasemega); 2023. aastal võttis EL vastu paketi „Eesmärk 55“, millega ajakohastatakse kehtivaid ELi õigusakte ja lisatakse uusi algatusi selle uue eesmärgi rakendamiseks.
Piirata netosidumise panust maksimaalse 225 miljon süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalenttonnini, et tagada piisavate leevendusmeetmete võtmine kuni 2030. aastani. Eesmärgiga suurendada ELi CO2 sidujat2 kooskõlas 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga, nähakse määrusega ette, et EL seab 2030. aastaks eesmärgiks oma CO2 netosidujate suurema mahu.
Seatakse 2040. aastaks siduv kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) 90 % võrreldes 1990. aasta tasemega.
Nõutakse, et Euroopa Komisjon vaataks 2030. aasta järgset perioodi silmas pidades läbi asjakohased ELi õigusaktid, tuginedes üksikasjalikele mõjuhinnangutele, et võimaldada 2040. aasta eesmärgi ja kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist, ning jätkata toetava raamistiku tugevdamist, et toetada mõjutatud juriidilisi ja füüsilisi isikuid kogu ülemineku vältel.
Nõutakse, et komisjon tagaks, et 2030. aasta järgsed seadusandlikud ettepanekud kajastaksid asjakohaselt mitmesuguseid kindlaksmääratud elemente, sealhulgas järgmist:
Pariisi kokkuleppe artikli 6 kohaste kvaliteetsete rahvusvaheliste ühikute piisav osakaal (kuni 5 % ELi 1990. aasta netoheitest alates 2036. aastast);
suurem paindlikkus sektorite ja rahastamisvahendite sees ja vahel;
vajadus õiglase, põhjendatud, pragmaatilise, kulutõhusa ja sotsiaalselt tasakaalustatud ülemineku järele;
tehnoloogianeutraalsus ja kulutõhusus;
energia kättesaadavus, taskukohasus, varustuskindlus ja energiatõhusus, ning
investeerimisvajadused ja -võimalused.
Nõutakse, et komisjon hindaks iga kahe aasta järel vahe-eesmärkide ja süsinikuheite vähendamise trajektooride rakendamist ning esitaks selle kohta aruande, võttes arvesse uusimaid teaduslikke tõendeid, tehnoloogia arengut ning ELi üleilmse konkurentsivõime muutuvaid probleeme ja võimalusi. Hinnangule võib vajaduse korral lisada seadusandlikud ettepanekud.
Nõutakse, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule kuue kuu jooksul pärast iga Pariisi kokkuleppe kohast ülemaailmset kokkuvõtet aruande määruse toimimise kohta. Selles aruandes peab komisjon võtma arvesse selliseid tegureid nagu Euroopa tööstuse konkurentsivõime, energiahindade areng, sotsiaal-majanduslik mõju, tehnoloogia areng, hinnanguline netosidumise tase ELi tasandil, edusammud vahe-eesmärkide saavutamisel ning liikmesriikide paindlikkus kasutada kvaliteetseid rahvusvahelisi krediidiühikuid kuni 5 % ulatuses oma 2030. aasta järgsetest eesmärkidest ja jõupingutustest.
Direktiivi 2003/87/EÜ peatükis IVa sätestatud hoonete, maanteetranspordi ja täiendavate sektorite heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) kohaldamise edasilükkamine 2028. aastani (vt konsolideeritud versioon). Kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30k lõike 2 punktides a–e sätestatud eeskirju (vt kokkuvõte). Ka direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8b sätteid kohaldatakse 2026. aastal.
Kliimamuutustega kohanemine nõuab, et
ELi institutsioonid ja liikmesriigid suurendaksid kohanemis- ja vastupanuvõimet ning vähendaksid haavatavust kliimamuutuste suhtes, tagaksid kohanemispoliitika sidususe, vastastikku toetava mõju, tooksid kasu valdkondlikule poliitikale, aitaksid integreerida neid meetmeid kõikidesse poliitikavaldkondadesse ning keskenduksid eelkõige kõige haavatavamatele inimestele ja sektoritele;
komisjon võtaks vastu ELi kohanemisstrateegia suunised , milles sätestatakse ühised põhimõtted ja tavad kliimariskide kindlakstegemiseks, liigitamiseks ja haldamiseks projektide ning programmide kavandamisel, arendamisel, elluviimisel ja järelevalvel;
liikmesriigid võtaksid vastu ja rakendaksid riiklikke kohanemisstrateegiaid ja -kavasid, võttes arvesse eriti haavatavaid sektoreid, nagu põllumajandus, vee- ja toidusüsteemid ning toiduga kindlustatus, ning vajadust edendada loodus- ja ökosüsteemipõhiseid lahendusi.
ELi ja riiklikul tasemel edusammude hindamiseks peab komisjon
hindama ja seejärel iga viie aasta tagant edusamme, mida EL ja liikmesriigid on teinud 2050. aasta ja kohanemiseesmärkide saavutamisel, ning seda, kas ELi ja liikmesriikide meetmed nende eesmärkide saavutamiseks on järjepidevad;
hindama, kas ELi meetmete ja õigusaktide eelnõud, sealhulgas eelarveettepanekud, on kooskõlas 2030. ja 2040. aasta eesmärkide ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkidega;
hindama korrapäraselt asjakohaseid riiklikke meetmeid ja andma soovitusi liikmesriigile, kus ta leiab ebakõlasid kliimaneutraalsuse eesmärgi tagamisel või ebapiisavaid edusamme kohanemisvõime suurendamisel, vastupanuvõime tugevdamisel ja kliimamuutuste suhtes haavatavuse vähendamisel.
Määrusega muudetakse:
määrust (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (vt kokkuvõte) ja määrust (EL) 2018/1999 energialiidu juhtimise kohta (vt kokkuvõte).
MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?
Määrust (EL) 2021/1119 kohaldatakse alates .
Muutmismäärust (EL) 2026/667 kohaldatakse alates .
TAUST
2019. aasta detsembris kiitis Euroopa Ülemkogu heaks eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne EL kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe eesmärkidega.
ELi meetmed kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusaks vähendamiseks on juba jõuliselt välja arendatud. Aastatel 1990–2024 vähenesid heitkogused 37 % võrra, samas kui majandus kasvas 71 %. ELi kliimapoliitika peamine nurgakivi on direktiiviga 2003/87/EÜ loodud heitkogustega kauplemise süsteem.
Kasvuhoonegaas. Kõik gaasid, mis on võimelised neelama infrapunakiirgust maa pinnalt ja kiirgama seda tagasi maa peale.
Siduja. Reservuaar, mis eemaldab atmosfäärist süsinikdioksiidi.
PÕHIDOKUMENT
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119, , millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, , lk 1–17)
SEONDUVAD DOKUMENDID
Määrus (EL) 2026/667, millega muudetakse määrust (EL) 2021/1119 seoses liidu 2040. aasta kliimaalase vahe-eesmärgi kehtestamisega.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa roheline kokkulepe (COM(2019) 640 final/2, )
Määrus (EL) 2018/1999 energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohta.
Määruse (EL) 2018/1999 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Pariisi kliimakonverentsi tulemused: Pariisi kokkuleppe tagajärgede hinnang, mis on lisatud nõukogu otsuse ettepanekule allkirjastada Euroopa Liidu nimel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud Pariisi kokkulepe (COM(2016) 110 final, )
Määrus (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta.