Kliimamuutustega kohanemine

Kliimamuutused tähendavad ilmastikutingimuste märkimisväärseid kõrvalekaldeid aastakümnete keskmistest ning kujutavad endast tohutuid üleilmseid probleeme inimestele. Ehkki kliimamuutuste leevendamiseks saab rakendada teatavaid meetmeid (et vältida ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet, mis toob kaasa kliimamuutusi), tuleb siiski rakendada ka muid meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks.

Kliimamuutustega kohanemiseks tuleb muuta meie käitumist ja teguviise, et valmistuda vältimatuks ning ennast, keskkonda ja majandust paremini kliimamuutuste mõjude eest kaitsta.

Euroopa Komisjon avaldas 2021. aasta veebruaris ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia. Selle eesmärk on kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks strateegia määratlemise teel täiendada ELi mitmesuguseid varem rakendatud kliimamuutuste leevendamise meetmeid. Samuti püütakse sellega muuta EL aastaks 2050 mitte ainult ainsaks kliimaneutraalseks (kasvuhoonegaaside netonullheitega), vaid ka kliimale vastupanuvõimeliseks maailmajaoks.

Strateegial on järgmised neli põhieesmärki.

• Arukam kohanemine – võetavate meetmete aluseks peavad olema usaldusväärsed andmed ja kõigile kättesaadavad riskihindamisvahendid.
• Kiirem kohanemine – peame kohanema kiiremini ja terviklikult ning keskenduma lahenduste väljatöötamisele ja kasutuselevõtmisele, et vähendada kliimaga seotud riske, suurendada kliimamuutuste mõju vastast kaitset ja hoida magevee kättesaadavust.
• Süsteemsem kohanemine – kliimamuutused mõjutavad kõiki ühiskonna tasandeid ja majandussektoreid ning seepärast peavad ka kohanemismeetmed olema süsteemsed. Strateegia toetab kohanemisstrateegiate ja -kavade edasiarendamist ja rakendamist kõigil valitsemistasanditel, seades prioriteetseks looduspõhised kohanemislahendused ja kohaliku tasandi kohanemismeetmed ning kliimamuutustega kohanemise teema lõimimise makromajandus- ja eelarvepoliitikasse.
• Rahvusvahelise tegevuse edendamine kliimamuutustega kohanemiseks – see toimub rahvusvahelise rahastamise suurendamise ning üleilmse kaasatuse ja teabevahetuse tugevdamise teel kliimamuutustega kohanemise valdkonnas.

Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2018. aasta sõnastikus on antud järgmised määratulused.

• Kohanemine – inimsüsteemides tähendab see kohanemist tegeliku või oodatava kliima ja selle mõjudega, et leevendada kahjusid või kasutada ära häid võimalusi. Looduslikes süsteemides tähendab see kohanemist tegeliku kliima ja selle mõjudega. Inimese sekkumine võib soodustada kohanemist oodatava kliima ja selle mõjudega.
• Vastupanuvõime – ühiskondlike, majanduslike ja keskkonnasüsteemide võime tulla toime ohtliku sündmuse, suundumuse või häirimisega, vastates sellele või tehes ümberkorraldusi nii, et säilitada esmatähtsat funktsiooni, identiteeti ja struktuuri ning hoides samal aja ka võimet kohaneda, õppida ja muutuda.