ELi keskkonnaalane tegevusprogramm aastani 2030

PÕHIPUNKTID

Pikaajaline esmatähtis eesmärk on, et hiljemalt aastaks 2050 elavad eurooplased planeedi taluvuspiirides hästi ja valitseb heaolumajandus, milles midagi ei raisata, majanduskasv on taastuv, kliimaneutraalsus on saavutatud ja ebavõrdsus on märksa väiksem.

Euroopa rohelisele kokkuleppele toetuva keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärk on kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ja ressursitõhusale majandusele, tunnistades, et inimeste heaolu ja õitseng sõltub heas seisukorras ökosüsteemist.

Kuus esmatähtsat eesmärki

• Saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2030. aasta eesmärk ja jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni.
• Suurendada kohanemisvõimet, tugevdades vastupanuvõimet ning vähendades haavatavust kliimamuutuste suhtes.
• Liikuda taastuva majanduskasvu mudeli suunas, kaotades seose majanduskasvu ning ressursikasutuse ja keskkonnaseisundi halvenemise vahel, minnes kiiremini üle ringmajandusele.
• Püüda jõuda õhu, vee ja mulla nullsaasteni ning kaitsta eurooplaste tervist ja heaolu.
• Kaitsta, säilitada ja taastada elurikkust, parandades ökosüsteemide ja keskkonna seisundit ning võideldes kõrbestumise ja mulla degradeerumise vastu.
• Vähendada tootmisest ja tarbimisest tulenevaid keskkonda ja kliimat mõjutavaid survetegureid, eelkõige energeetika, tööstuse arengu, hoonete ja taristu, liikuvuse, ja toidusüsteemide valdkonnas.

Esmatähtsate eesmärkide saavutamise tingimuste loomine

Esmatähtsate eesmärkide saavutamiseks peavad Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning sidusrühmad

• tagama ELi keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ning strateegiate tulemusliku, kiire ja täieliku rakendamise, seades esikohale täitmise tagamise ning parandades suuniseid ja soovitusi;
• tagama, et kliima- ja keskkonnamõjust ja -poliitikast tulenevat sotsiaalset ebavõrdsust vähendatakse võimalikult palju ning et keskkonna kaitseks võetud meetmed on õiglased ja kaasavad;
• võtma soolist aspekti arvesse kõigis poliitikakujundamise etappides;
• tugevdama keskkonnavaates positiivseid stiimuleid ning kaotama järkjärguliselt keskkonnakahjulikke toetusi, eelkõige fossiilkütustele;
• süvalaiendama elurikkuse kaitse meetmeid, aidates saavutada eesmärki, et mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohastest iga-aastastest kulutustest eraldatakse elurikkusega seotud eesmärkidele 2024. aastal 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 %;
• edendama kemikaalide vastutustundlikku käitlemist ning kiiresti asendama ohtlikud ained;
• otsima pinnase degradeerumise probleemile lahendusi ning tagama mulla kaitse ja säästva kasutamise, muuhulgas mulla seisundit käsitleva seadusandliku akti abil 2023. aastaks;
• muutma ELi toidusüsteemi nii, et see aitaks kaasa elurikkuse kaitsele ja tagaks loomade heaolu, tagades samal ajal mõjutatud sidusrühmadele õiglase ülemineku;
• tunnistama, et inimeste ja loomade tervis ja keskkond on omavahel seotud, ning võtta poliitikakujundamisel arvesse „terviseühtsuse põhimõtet“;
• kasutama olemasolevaid vahendeid ja meetodeid ning parandama looduspõhiste lahenduste jaoks mõeldud seiremeetodeid, hindamisvahendeid ja mõõdetavaid näitajaid;
• võtma kasutusele avaliku ja erasektori ressursid, sealhulgas ELi eelarvest, Euroopa Investeerimispanga kaudu ja riigi tasandil;
• kasutama ära keskkonnamakse, turupõhiseid vahendeid ning rohelise eelarvestamise ja rahastamise vahendeid;
• tagama, et poliitika ja meetmed põhinevad parimatel kättesaadavatel teadusandmetel ja tehnoloogiatel, tugevdades samal ajal teadmusbaasi;
• kasutama poliitika kujundamise toetamiseks ära digi- ja andmetehnoloogia võimalusi (sealhulgas reaalajas saadavaid andmeid) ning tagama läbipaistvuse, autentsuse ja koostalitluse, et andmed ja tõendid oleksid kergesti kättesaadavad;
• tagama kodanikuühiskonna laialdase toetuse, tehes koostööd ettevõtjatega, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega, sotsiaalpartnerite, kodanike, kogukondade ja muude sidusrühmadega, ning edendades arutelu, elukestvat keskkonnaharidust ja kogukonna eestvõttel toimuvat tegevust;
• tihendama ELi institutsioonide koostööd kliima- ja keskkonnapoliitika valdkonnas;
• rakendama nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil rangeid läbipaistvuse, üldsuse osalemise ja õiguskaitse kättesaadavuse norme kooskõlas Århusi konventsiooniga;
• toetama esmatähtsate eesmärkide üleilmset kasutuselevõttu, luues kolmandate riikidega partnerlussuhteid ja liite, nagu G7 ja G20.

Järelevalve ja aruandlus

• Igal aastal seirab ja hindab komisjon Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Kemikaaliameti toetusel edusamme esmatähtsate eesmärkide saavutamisel ning annab edusammude kohta igal aastal aru, viies 31. märtsiks 2024 läbi vahehindamise ja 31. märtsiks 2029 täieliku hindamise, esitades kohasel juhul järgmist keskkonnaprogrammi käsitleva ettepaneku 31. detsembriks 2029.
• Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjon vahetavad igal aastal arvamusi aruannete, võetud meetmete ja võimalikke tulevaste meetmete kohta.