Cotonou leping

PÕHIPUNKTID

Peamised põhimõtted

Cotonou leping on tihe partnerlus, mis tugineb reale põhimõtetele.

• Koostööpooltel on võrdsed õigused.
• AKV riigid piiritlevad oma arengupoliitika iseseisvalt.
• Koostöös ei osale ainult valitsused, vaid oma osa on ka parlamentidel, kohalikel asutustel, kodanikuühiskonnal, erasektoril ning majanduspartneritel ja tööturu osapooltel.
• Koostöö kord ja prioriteedid muutuvad vastavalt riikide arengutasemele jms teguritele.

Korraldus

Cotonou lepingu rakendamise toetamiseks on loodud ühisinstitutsioonid.

• AKV-ELi ministrite nõukogu ülesanne on suursaadikute komitee abil
  • juhtida poliitilist dialoogi;
  • võtta vastu tegevussuuniseid ja
  • kõnealuse lepingu rakendamiseks vajalikke otsuseid.
• Nõukogu esitab AKV ja ELi parlamentaarsele ühisassambleele kord aastas aruande lepingu rakendamise kohta. Parlamentaarne ühisassamblee kui nõuandev organ annab soovitusi lepingu eesmärkide saavutamiseks.
• AKV ja ELi ühine ministrite kaubanduskomitee arutab kõigi AKV riikide kaubandusega seotud mureküsimusi. Ta jälgib majanduspartnerluslepingute üle peetavaid läbirääkimisi ja nende rakendamist. Samuti uurib ta mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste mõju AKV-ELi kaubandusele ja AKV riikide majanduse arengule.
• AKV-ELi arengu rahastamise koostöökomitee uurib arengu rahastamise koostöö rakendamist ja jälgib selle edusamme.

Poliitiline tahk

Cotonou lepingu juures on tähtis selle poliitiline tahk. See hõlmab:

• igakülgset poliitilist dialoogi riiklikes, piirkondlikes ja ülemaailmsetes küsimustes;
• inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete edendamist;
• rahu edendava poliitika arendamist, konfliktide vältimist ja lahendamist;
• tegelemist migratsiooni ja julgeoleku küsimustega, sh võitlust terrorismi vastu ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist.

Meetmed

Leping hõlmab koostöötegevust, et hoogustada

• majandusarengut, sealhulgas suunates põhitähelepanu AKV riikide tööstus-, põllumajandus- ja turismisektorile;
• inimese ja ühiskonna arengut, et parandada tervishoiusüsteeme, haridust ja toitumist ning
• piirkondlikku koostööd ja integratsiooni, et edendada ja laiendada kaubandust AKV riikide vahel.

Nende meetmete rahastamine toimub Euroopa Arengufondi kaudu ning alates 2021. aastast naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist.

Leping on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitega ning võimaldab AKV riikidel täiel määral rahvusvahelises kaubanduses osaleda.

Lepingu läbivaatamine

Leping allkirjastati 2000. aastal.

Viimati muudeti seda 2017. aastal otsusega (EL) 2017/435. 2010. aastal tehtud muudatuste kohaselt keskendub leping järgmistele küsimustele:

• kliimamuutused;
• toiduga kindlustatus;
• HIV/AIDS;
• kalanduse jätkusuutlikkus;
• julgeoleku tugevdamine ebakindla olukorraga piirkondades ja
• aastatuhande arengueesmärkide täitmine (mis asendati 2016. aastal 17 kestliku arengu eesmärgiga).

Läbirääkimised uue lepingu üle algavad hiljemalt 2018. aasta septembris.

2016. aastal võeti vastu teatis uuendatud partnerluse kohta pärast 2020. aastat. See

• tugineb ÜRO 2030. aasta säästva arengu tegevuskavale;
• toetab ELi üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat, milles antakse strateegilisi juhiseid ELi välishuvide ja -ambitsioonide kohta;
• on kooskõlas Euroopa konsensusega arengu küsimuses.