EUROOPA KOHTU OTSUS

15. veebruar 2001(*)

Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastased meetmed – Määruse (EMÜ) nr 2849/92 artikli 1 punkt 2 – Jaapanist pärinevatele üle 30 millimeetrise välisläbimõõduga kuullaagritele kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu muutmine – Eelotsusetaotlus võetud meetme kehtivuse kohta – Põhikohtuasja hageja poolt määruse peale tühistamishagi esitamata jätmine

Kohtuasjas C-239/99,

mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Finanzgericht Düsseldorfi (Saksamaa) esitatud eelotsusetaotlus nimetatud kohtus pooleliolevas menetluses järgmiste poolte vahel:

Nachi Europe GmbH

ja

Hauptzollampt Krefeld,

nõukogu 28. septembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2849/92, millega muudetakse määrusega (EMÜ) nr 1739/85 Jaapanist pärinevatele üle 30 millimeetrise välisläbimõõduga kuullaagritele kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu (EÜT L 286, lk 2), artikli 1 punkti 2 kehtivuse kohta,

EUROOPA KOHUS,

koosseisus: president G. C. Rodríguez Iglesias, kodade esimehed C. Gulmann, A. La Pergola (ettekandja), M. Wathelet ja V. Skouris ning kohtunikud D. A. O. Edward, J.-P. Puissochet, P. Jann, L. Sevón, R. Schintgen ja F. Macken,

kohtujurist: F. G. Jacobs,

kohtusekretär: vanemametnik H. A. Rühl,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–       Nachi Europe GmbH, esindajad: Rechtsanwalt N. Polley ja Rechtsanwalt A. Scheffler,

–       Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: S. Marquardt, keda abistasid Rechtsanwalt G. Berrisch ja Rechtsanwalt H.‑G. Kamann,

–       Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: V. Kreuschitz ja N. Khan,

arvestades kohtuistungi ettekannet,

olles 26. septembri 2000. aasta kohtuistungil ära kuulanud Nachi Europe GmbH, nõukogu ja komisjoni suulised märkused,

olles 16. novembri 2000. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1       21. juuni 1999. aasta määrusega, mis saabus Euroopa Kohtusse 24. juunil 1999, esitas Finanzgericht Düsseldorf EÜ artikli 234 alusel kaks eelotsuse küsimust nõukogu 28. septembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2849/92, millega muudetakse määrusega (EMÜ) nr 1739/85 Jaapanist pärinevatele üle 30 millimeetrise välisläbimõõduga kuullaagritele kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu (EÜT L 286, lk 2), artikli 1 punkti 2 kehtivuse kohta.

2       Need küsimused tõusetusid Nachi Europe GmbH (edaspidi „Nachi Europe”) ja Hauptzollamt Krefeldi (edaspidi „Hauptzollamt”) vahelises vaidluses, mis tekkis pärast viimase otsust jätta rahuldamata Nachi Europe’i poolt määruse nr 2849/92 alusel makstud tollimaksu tagastamise taotlus.

 Õiguslik raamistik

 Määrus nr 2849/92

3       Nõukogu 24. juuni 1985. aasta määrusega (EMÜ) nr 1739/85, millega kehtestatakse teatavate Jaapanist pärinevate kuullaagrite ja koonusrull-laagrite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (EÜT L 167 lk 3), kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks Jaapanist pärinevate üle 30 millimeetrise välisläbimõõduga kuullaagrite impordile. Eelkõige puudutas määrus nr 1739/85 NTN Toyo Bearing Ltd (edaspidi „NTN”), Koyo Seiko Co. Ltd (edaspidi „Koyo Seiko”) ja Nachi Fujikoshi Corporation’i (edaspidi „Nachi Fujikoshi”) toodetud kuullaagreid ja nendele toodetele kehtestati dumpinguvastane tollimaks vastavalt 3,2%, 5,5% ja 13,9% vabast netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist.

4       Neid tollimakse muudeti määrusega nr 2849/92, mis kehtestati nõukogu 11. juuli 1988. aasta määruse (EMÜ) nr 2423/88 kaitse kohta dumpinguhinnaga või subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Majandusühenduse liikmed (EÜT L 209, lk 1) alusel, ning see jõustus 2. oktoobril 1992.

5       Eelkõige nähtub just määruse nr 2849/92 põhjendustest, et nõukogu hinnangul tekitaks kehtivate dumpinguvastaste meetmete tühistamine ühenduse tootmisharule olulist kahju (põhjenduste punkt 39) ja et ilmselgelt oli ühenduse huvides jätkata oma kuullaagritööstuse kaitsmist dumpinghinnaga importtoodete ebaausa konkurentsi eest (põhjenduste punkt 44). Pärast hinnatasemete võrdlemist (põhjenduste punktid 45–52) muudeti määrusega nr 2849/92 kehtivaid lõplikke tollimakse ning need määrati selle määruse artikli 1 punkti 2 kohaselt järgmiselt: NTN‑ile 11,6%, Koyo Seikole 13,7% ja Nachi Fujikoshile 7,7%.

 Esimese Astme Kohtu otsus NTN Corporation ja Koyo Seiko vs. nõukogu ning Euroopa Kohtu otsus komisjon vs. NTN ja Koyo Seiko

6       NTN ja Koyo Seiko esitasid Esimese Astme Kohtule hagiavalduse määruse nr 2849/92 tühistamise nõudes ja Esimese Astme Kohus tegi 2. mail 1995 otsuse kohtuasjades T‑163/94 ja T‑165/94: NTN Corporation ja Koyo Seiko vs. nõukogu (EKL 1995, lk II‑1381), millega ta tühistas määruse nr 2849/92 artikli 1 „selles osas, millega hagejatele kehtestati dumpinguvastane tollimaks”.

7       Eespool viidatud otsusest NTN Corporation ja Koyo Seiko vs. nõukogu nähtub, et Esimese Astme Kohtu hinnangul sisaldasid määruse nr 2849/92 põhjenduse mitmed punktid seisukohti, mis olid faktiliselt või õiguslikult väärad või mis olid puudulikkuse tõttu eksitavad. Esimese Astme Kohus järeldas oma otsuses, et määruse põhjenduste punktis 39 märgitud seisukoht, et dumpinghinnaga import võib tekitada olulist kahju ühenduse kuullaagrite tootmisele, oli juba iseenesest faktiliselt ja õiguslikult väär.

8       10. veebruari 1998. aasta otsusega C‑245/95 P: komisjon vs. NTN ja Koyo Seiko (EKL 1998, lk I‑401) jättis Euroopa Kohus rahuldamata komisjoni apellatsioonkaebuse eespool viidatud otsuse NTN Corporation ja Koyo Seiko vs. nõukogu peale. Euroopa Kohus toonitas, et määruse nr 2849/92 artikli 1 tühistamiseks piisas Esimese Astme Kohtu tuvastatud asjaolust, et nõukogu oli jätnud tuvastamata, et kahju on tekkinud või et on olemas kahju tekkimise oht määruse nr 2423/88 artikli 4 tähenduses.

9       Eespool viidatud kohtuotsuste NTN Corporation ja Koyo Seiko vs. nõukogu ning komisjon vs. NTN ja Koyo Seiko tulemusena avaldas komisjon 3. juunil 1998 teatise 98/C 168/04 pealkirjaga „Märkus Jaapanist pärinevate üle 30 millimeetrise välisläbimõõduga kuullaagrite impordi kohta” (EÜT C 168, lk 6), milles märgitakse, et Koyo Seiko ja NTN toodete osas võivad importijad siseriiklikult tollilt nõuda sellise lõpliku tollimaksu tagasimaksmist, mis on sisse nõutud pärast määruse nr 2849/92 jõustumist.

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

10     Nachi Fujikoshi tütarettevõtja Nachi Europe importis novembris ja detsembris 1995 Jaapanist pärinevaid ja tema emaettevõtja toodetud kuullaagreid ning vormistas need tollis, et need lubataks vabasse ringlusse Mönchengladbachi tollipunktis, mis kuulub Hauptzollamti haldusalasse.

11     Nachi Europe maksis selle alusel antidumpinguvastase tollimaksu kogusummas 58 891,51 Saksa marka 1995. aasta 17. novembri ja 29. detsembri maksuteadete alusel.

12     Hauptzollamtile 19. novembril 1998 saadetud kirjaga taotles Nachi Europe makstud antidumpinguvastase tollimaksu tagasimaksmist, viidates määruse nr 2849/92 õigusvastasusele, mis tulenes eespool viidatud kohtuotsustest NTN Corporation ja Koyo Seiko vs. nõukogu ning komisjon vs. NTN ja Koyo Seiko.

13     11. jaanuari 1999. aasta otsusega jättis Hauptzollamt tollimaksu tagasimaksmise taotluse rahuldamata. Samuti jättis ta rahuldamata vaide, mille Nachi Europe selle otsuse peale esitas.

14     Finanzgericht Düsseldorfile esitatud hagiavalduse põhjenduses väitis Nachi Europe, et määrusega nr 2849/92 kehtestati tema poolt imporditud kuullaagritele dumpinguvastane tollimaks ja et eespool viidatud kohtuotsustega NTN Corporation ja Koyo Seiko vs. nõukogu ning komisjon vs. NTN ja Koyo Seiko rahuldati teiste importijate tühistamishagid.

15     Finanzgericht leidis, et kuigi eespool viidatud kohtuotsustega NTN Corporation ja Koyo Seiko vs. nõukogu ning komisjon vs. NTN ja Koyo Seiko tühistati määrus nr 2849/92 vaid nende kohtuasjade hagejaid puudutavas osas, mitte Nachi Europe’i puudutavas osas, võib nende kohtuotsuste põhjendavatest osadest järeldada, et määruse artikli 1 punkt 2 on täies ulatuses tühine.

16     Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht Düsseldorf menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.      Kas määruse (EMÜ) nr 2849/92 artikli 1 punkt 2 on tühine?

2.      Juhul kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis millisest kuupäevast alates tuleb määruse (EMÜ) nr 2849/92 artikli 1 punkti 2 hageja suhtes tühiseks lugeda?”

 Esimene eelotsuse küsimus

17     Eelotsusetaotlusest nähtub, et esimese küsimusega ei soovi eelotsusetaotluse esitanud kohus teada mitte seda, kas määruse (EMÜ) nr 2849/92 artikli 1 punkt 2 on täies ulatuses tühine, vaid ainult seda, kas see säte on tühine osas, millega kehtestatakse dumpinguvastane tollimaks kuullaagritele, mida toodab Nachi Fujikoshi ja mida impordib tema tütarettevõtja Nachi Europe ning mis on põhikohtuasjas ainsad vaidlusalused tooted.

18     Esiteks tuleb uurida, kas eespool viidatud kohtuotsused NTN Corporation ja Koyo Seiko vs. nõukogu ning komisjon vs. NTN ja Koyo Seiko mõjutasid määruse nr 2849/92 artikli 1 punkti 2 selle osa kehtivust, millega kehtestati dumpinguvastane tollimaks Nachi Fujikoshi toodetavatele kuullaagritele, ja teiseks tuleb uurida, kas sellise mõju puudumisel võib Nachi Europe tugineda selle dumpinguvastase tollimaksu õigusvastasusele siseriikliku kohtu menetluses olevas vaidluses.

 Eespool viidatud kohtuotsuste NTN Corporation ja Koyo Seiko vs. nõukogu ning komisjon vs. NTN ja Koyo Seiko mõju Nachi Fujikoshi toodetavatele kuullaagritele kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu kehtivusele

19     Esiteks tuleb meelde tuletada, millistel tingimustel on eraõigusliku isiku tühistamishagi sellise määruse peale nagu määrus nr 2849/92, mis kehtestab dumpinguvastase tollimaksu, üldse vastuvõetav.

20     EÜ artikli 230 neljanda lõigu kohaselt sõltub füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi vastuvõetavus sellest, kas vaidlustatud akt, isegi kui see on vastu võetud määrusena, teda otseselt ja isiklikult puudutab.

21     Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudutab dumpinguvastaseid tollimakse kehtestav määrus, kuigi see on oma olemuselt ja ulatuselt õigustloov akt, otseselt ja isiklikult muu hulgas neid tootvaid ja importivaid ettevõtjaid, kes tõendavad, et nad on komisjoni või nõukogu aktis individualiseeritud või et neid puudutas akti ettevalmistav uurimine (vt eelkõige 21. veebruari 1984. aasta otsus liidetud kohtuasjades 239/82 ja 275/82: Allied Corporation jt vs. komisjon, EKL 1984, lk 1005, punkt 12), või ka neid importijaid, kelle asjassepuutuva kauba edasimüügihinna alusel kujuneb kauba eksporthind, kui eksportija ja importija on omavahel seotud (vt eelkõige 11. juuli 1990. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑305/86 ja C‑160/87: Neotype Techmashexport vs. komisjon ja nõukogu, EKL 1990, lk I‑2945, punkt 19).

22     Euroopa Kohus on täpsustanud, et kui määrus, mis kehtestab dumpinguvastase tollimaksu, kehtestab mitmele erinevale äriühingule erinevad tollimaksud, puudutavad äriühingut isiklikult vaid need määruse sätted, mis kehtestavad talle konkreetse dumpinguvastase tollimaksu ja määravad kindlaks selle summa, mitte need sätted, mis kehtestavad dumpinguvastase tollimaksu teistele äriühingutele, mis tähendab, et äriühingu hagi on vastuvõetav ainult selle nõude ulatuses, milles palutakse tühistada üksnes teda puudutavad määruse sätted (vt 7. mai 1987. aasta otsused kohtuasjas 240/84: Toyo vs. nõukogu, EKL 1987, lk 1809, punktid 6 ja 7; kohtuasjas 255/84: Nachi Fujikoshi vs. nõukogu, EKL 1987, lk 1861, punktid 7 ja 8; kohtuasjas 256/84: Koyo Seiko vs. nõukogu, EKL 1987, lk 1899, punktid 6 ja 7, ja kohtuasjas 258/84: Nippon Seiko vs. nõukogu, EKL 1987, lk 1923, punktid 7 ja 8).

23     Seda kohtupraktikat silmas pidades esitasidki NTN ja Koyo Seiko, kes on määruses nr 2849/92 ära märgitud kuullaagreid tootvad ettevõtjad, mõlemad Esimese Astme Kohtule hagiavalduse, nõudes neid puudutavate määruse sätete tühistamist.

24     Eespool viidatud kohtuotsuses NTN Corporation ja Koyo Seiko vs. nõukogu rahuldas Esimese Astme Kohus nende äriühingute hagid talle esitatud nõuete piires, st tühistades määruse nr 2849/92 artikli 1 vaid ulatuses, milles see kehtestas dumpinguvastase tollimaksu äriühingutele NTN Corporation ja Koyo Seiko, tehes seda kooskõlas kohtupraktikaga, mille kohaselt ei saa ühenduse kohus võimupiire ületamata asja ultra petita lahendada (vt 14. detsembri 1962. aasta otsus liidetud kohtuasjades 46/59 ja 47/59: Meroni vs. Ülemamet, EKL 1962, lk 783, 801, ja 28. juuni 1972. aasta otsus kohtuasjas 37/71: Jamet vs. komisjon, EKL 1972, lk 483, punkt 12), st ta ei saa akti tühistada suuremas ulatuses, kui hageja on nõudnud (14. septembri 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑310/97 P: komisjon vs. AssiDomän Kraft Products jt, EKL 1999, lk I‑5363, punkt 52).

25     Euroopa Kohus täpsustas, et kui otsuse adressaat otsustab tühistamishagi esitada, peab ühenduse kohus läbi vaatama üksnes selle osa otsusest, mis puudutab hagejat, ning teisi adressaate puudutavad otsuse osad, mida ei ole vaidlustatud, ei kuulu selle kohtuasja esemesse, mida ühenduse kohtunikul on lahendada palutud (eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. AssiDomän Kraft Products jt, punkt 53).

26     Samuti on Euroopa Kohus otsustanud, et kuigi absoluutne õigusjõud on nii akti tühistava ühenduse kohtu kohtuotsuse resolutiivosal kui ka resolutiivosa toetamiseks vajalikul põhjendaval osal, ei saa see kohtuotsus tühistada akti, mille tühistamise nõudega ühenduse kohtu poole ei ole pöördutud, kuigi see akt võib olla ebaseaduslik samal põhjusel (eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. AssiDomän Kraft Products jt, punkt 54).

27     Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Esimese Astme Kohtu poolt eespool viidatud kohtuotsuses NTN Corporation ja Koyo Seiko vs. nõukogu tehtud otsus – mille Euroopa Kohus jättis eespool viidatud kohtuotsusega komisjon vs. NTN ja Koyo Seiko muutmata – tühistada määruse nr 2849/92 artikli 1 osa, millega kehtestatakse dumpinguvastane tollimaks äriühingutele NTN ja Koyo Seiko, ei mõjuta selle määruse muid osasid, eriti Nachi Fujikoshi toodetavatele kuullaagritele kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu, kuna see määruse osa ei olnud ühenduse kohtule lahendada antud vaidluse esemeks.

 Nachi Europe’i võimalus tugineda dumpinguvastase tollimaksu õigusvastasusele siseriikliku kohtu menetluses olevas vaidluses

28     Sõltumata sellest, milline mõju on sellel, et eespool viidatud kohtuotsusega NTN Corporation ja Koyo Seiko vs. nõukogu tühistas Esimese Astme Kohus määruse osaliselt, tuleb uurida, kas Nachi Europe’il on õigus siseriikliku kohtu menetluses olevas vaidluses tugineda Nachi Fujikoshi toodetud kuullaagritele kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu õigusvastasusele.

29     Esiteks tuleb meelde tuletada, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale muutub ühenduse institutsiooni otsus, mida otsuse adressaat EÜ artikli 230 viiendas lõigus sätestatud tähtaja jooksul ei vaidlusta, tema suhtes lõplikuks (vt eelkõige 12. oktoobri 1978. aasta otsus kohtuasjas 156/77: komisjon vs. Belgia, EKL 1978, lk 1881, punktid 20–24; 10. juuni 1993. aasta otsus kohtuasjas C‑183/91: komisjon vs. Kreeka, EKL 1993, lk I-3131, punktid 9 ja 10, ja 9. märtsi 1994. aasta otsus kohtuasjas C‑188/92: TWD Textilwerke Deggendorf, EKL 1994, lk I-833, punkt 13). See kohtupraktika põhineb just põhimõttel, et hagi aegumise tähtajad on ette nähtud õiguskindluse tagamiseks, hoides ära õiguslike tagajärgedega ühenduse aktide lõpmatu vaidlustamise (30. jaanuari 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑178/95: Wiljo, EKL 1997, lk I‑585, punkt 19).

30     Euroopa Kohus on ka otsustanud, et kui komisjon on teinud riigiabi suhtes otsuse, mis on adresseeritud ainult riigiabi saaja päritoluliikmesriigile, kes oleks võinud kahtlemata nimetatud otsuse vaidlustada, kuid kes ei teinud seda EÜ artikli 230 viiendas lõigus sätestatud kohustusliku tähtaja jooksul, on sama õiguskindluse nõude tõttu välistatud riigiabi saaja võimalus vaidlustada selle otsuse õiguspärasust siseriiklikus kohtus hagis meetme peale, mille liikmesriigi ametiasutused võtsid selle otsuse täitmiseks (vt eespool viidatud kohtuotsus TWD Textilwerke Deggendorf, punktid 17 ja 24, ja eespool viidatud kohtuotsus Wiljo, punktid 20 ja 21). Euroopa Kohus asus nimelt seisukohale, et vastupidine lahend tähendaks, et tunnustataks riigiabi saaja võimalust vältida otsuse lõplikuks muutumist, mis õiguskindluse põhimõttest tulenevalt peab aga toimuma pärast hagi esitamise tähtaja lõppemist (vt eespool viidatud kohtuotsus TWD Textilwerke Deggendorf, punkt 18, ja eespool viidatud kohtuotsus Wiljo, punkt 21).

31     Seega tuleb uurida, kas eespool viidatud kohtuotsuse TWD Textilwerke Deggendorf lahendit võib, nagu väidavad nõukogu ja komisjon, laiendada käesoleva asjaga sarnasele olukorrale, kus Nachi Europe’i olukorras olev ettevõtja tugineb siseriiklikus kohtus selle määruse õigusvastasusele, mis kehtestab dumpinguvastase tollimaksu.

32     Selle kohta väitis Nachi Europe kohtuistungil, et eespool viidatud kohtuotsuse TWD Textilwerke Deggendorf lahendit ei saa kohaldada olukorras, kus määruse õigusvastasusele tuginetakse täiendavalt, kuna EÜ artikkel 241 võimaldab igal isikul tugineda määruse õigusvastasusele, olenemata EÜ artikli 230 viiendas lõigus ette nähtud nõude aegumise tähtajast.

33     Selle kohta tuleb esiteks meenutada, et EÜ artiklis 241 ette nähtud võimalus tugineda määruse kohaldamata jätmisele ei anna vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale iseseisvat kaebeõigust ning sellele artiklile võib tugineda vaid täiendavalt, kui Euroopa Kohtu menetluses oleva hagi õiguslik alus on mõni muu asutamislepingu säte (vt 14. detsembri 1962. aasta otsus liidetud kohtuasjades 31/62 ja 33/62: Wöhrmann ja Lütticke, EKL 1962, lk 965, 979; 16. juuli 1981. aasta otsus kohtuasjas 33/80: Albini vs. nõukogu ja komisjon, EKL 1981, lk 2141, punkt 17; 11. juuli 1985. aasta otsus liidetud kohtuasjades 87/77, 130/77, 22/83, 9/84 ja 10/84: Salerno jt vs. komisjon ja nõukogu, EKL 1985, lk 2523, punkt 36, ja 28. juuni 1993. aasta määrus kohtuasjas C‑64/93: Donatab jt vs. komisjon, EKL 1993, lk I‑3595, punkt 19).

34     Kuna EÜ artiklile 241 ei saa Euroopa Kohtus tugineda ilma, et Euroopa Kohtule oleks esitatud iseseisev nõue, ei saa seda sätet sellisena kohaldada ka EÜ artiklis 234 sätestatud eelotsusemenetluses. Nagu märgib kohtujurist oma ettepaneku punktis 62, kehtestab EÜ artikkel 234 ise menetluse, millega saab lahendada ühenduse õigusakti kehtivuse küsimuse, mis võib olla täiendavalt tõstatatud siseriikliku kohtu menetluses olevas vaidluses.

35     Samas on tõsi, et EÜ artiklis 241 väljendub õiguse üldpõhimõte, millega on hagejale, kes siseriikliku õiguse kohaselt kaebab edasi tema taotluse rahuldamata jätmise, tagatud õigus tugineda tema suhtes tehtud siseriikliku otsuse aluseks olnud ühenduse õigusakti õigusvastasusele, ning seega võidakse selle ühenduse õigusakti kehtivuse küsimuses taotleda Euroopa Kohtult eelotsust (27. septembri 1983. aasta otsus kohtuasjas 216/82: Universität Hamburg, EKL 1983, lk 2771, punktid 10 ja 12).

36     Euroopa Kohus on samuti märkinud, et see üldpõhimõte tagab igale isikule, kes soovib saavutada teda otseselt ja isiklikult puudutava otsuse tühistamise, õiguse vaidlustada ühenduse varasem õigusakt, mis on vaidlustatud otsuse õiguslikuks aluseks, kui isikul endal ei ole EÜ artikli 230 alusel õigust Euroopa Kohtule hagi esitada selle akti peale, mis teda puudutab, kuid mille tühistamist ta ei saa nõuda (vt 6. märtsi 1979. aasta otsus kohtuasjas 92/78: Simmenthal vs. komisjon, EKL 1979, lk 777, punkt 39, ja eespool viidatud kohtuotsus TWD Textilwerke Deggendorf, punkt 23).

37     Sellegipoolest ei välista see üldpõhimõte, mille eesmärk on tagada kõigile võimalus vaidlustada neid puudutava otsuse õiguslikuks aluseks olev ühenduse õigusakt, mitte kuidagi seda, et määrus muutub isiku suhtes lõplikuks ning et tema suhtes tuleb määrust vaadelda individuaalse otsusena, mille tühistamist ta oleks vähimagi kahtluseta saanud nõuda EÜ artikli 230 alusel, mille tõttu ei saa see isik siseriiklikus kohtus tugineda selle määruse õigusvastasusele (vt komisjoni otsuse kohta eespool viidatud kohtuotsus TWD Textilwerke Deggendorf, punktid 24 ja 25). See järeldus kehtib ka määruse kohta, mis kehtestab dumpinguvastase tollimaksu, kuna sellel on käesoleva otsuse punktis 21 viidatud Euroopa Kohtu praktika kohaselt kaks eesmärki, st see on õigustloov akt ja ka teatavaid majandustegevuses osalejaid otseselt ja isiklikult puudutav akt.

38     Käesolevas asjas aga oleks põhikohtuasja hageja Nachi Europe saanud kahtlemata nõuda määruse nr 2849/92 artikli 1 punkti 2 selle osa tühistamist, millega kehtestati Nachi Fujikoshi toodetavatele kuullaagritele dumpinguvastane tollimaks.

39     Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 32–34 toonitas, on Nachi Europe Nachi Fujikoshiga seotud importija, kelle asjassepuutuva kauba edasimüügihinna alusel arvutati eksporthind määruses nr 2849/92, millega kehtestati Nachi Fujikoshi suhtes dumpingumarginaalid. Vastavalt eespool käesoleva otsuse punktides 21 ja 22 märgitule võimaldas see asjaolu järeldada, et selle määruse sätted, millega kehtestati dumpinguvastane tollimaks konkreetselt Nachi Fujikoshi toodetavatele kaupadele, puudutasid Nachi Europe’i otseselt ja isiklikult.

40     Eeltoodud põhjendustest tuleneb, et esimesele eelotsuse küsimusele tuleb vastata, et eespool viidatud Esimese Astme Kohtu otsus NTN Corporation ja Koyo Seiko vs. nõukogu ega eespool viidatud Euroopa Kohtu otsus komisjon vs. NTN ja Koyo Seiko ei mõjuta määruse nr 2849/92 artikli 1 punkti 2 selle osa kehtivust, millega kehtestati dumpinguvastane tollimaks Nachi Fujikoshi toodetavatele kuullaagritele.

Nende toodete importija, nagu Nachi Europe, kellel oli kahtlemata õigus esitada Esimese Astme Kohtule hagi nendele toodetele kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu tühistamise nõudes, kuid kes seda õigust ei kasutanud, ei saa hiljem siseriiklikus kohtus selle tollimaksu õigusvastasusele tugineda. Sellisel juhul peab siseriiklik kohus määruse nr 2849/92 artikli 1 punktis 2 Nachi Fujikoshi toodetavatele ja Nachi Europe’i imporditavatele kuullaagritele kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu käsitlema lõplikuna.

 Teine eelotsuse küsimus

41     Kuna teisele eelotsuse küsimusele palus siseriiklik kohus vastata juhul, kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, ei tule teisele küsimusele vastata.

 Kohtukulud

42     Euroopa Kohtule märkusi esitanud nõukogu ja komisjoni kohtukulusid ei hüvitata. Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus.

Esitatud põhjendustest lähtudes

EUROOPA KOHUS,

vastates Finanzgericht Düsseldorfi poolt talle 21. juunil 1999 esitatud küsimustele, otsustab:

Esimese Astme Kohtu 2. mai 1995. aasta otsus T‑163/94 ja T‑165/94: NTN Corporation ja Koyo Seiko vs. nõukogu ega Euroopa Kohtu otsus C‑245/95 P: komisjon vs. NTN ja Koyo Seiko ei mõjuta nõukogu 28. septembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2849/92, millega muudetakse määrusega (EMÜ) nr 1739/85 Jaapanist pärinevatele üle 30 millimeetrise välisläbimõõduga kuullaagritele kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, artikli 1 punkti 2 selle osa kehtivust, millega kehtestati dumpinguvastane tollimaks Nachi Fujikoshi Corporationi toodetavatele kuullaagritele.

Nende toodete importija, nagu Nachi Europe GmbH, kellel oli kahtlemata õigus esitada Esimese Astme Kohtule hagi nendele toodetele kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu tühistamise nõudes, kuid kes seda õigust ei kasutanud, ei saa hiljem siseriiklikus kohtus selle tollimaksu õigusvastasusele tugineda. Sellisel juhul peab siseriiklik kohus määruse nr 2849/92 artikli 1 punktiga 2 Nachi Fujikoshi Corporationi toodetavatele ja Nachi Europe GmbH imporditavatele kuullaagritele kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu käsitlema lõplikuna.

Rodríguez Iglesias

Gulmann

La Pergola

Wathelet

Skouris

Edward

Puissochet

Jann

Sevón

Schintgen

Macken

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 15. veebruaril 2001 Luxembourgis.

Kohtusekretär

President

R. Grass

G. C. Rodríguez Iglesias

---

* Kohtumenetluse keel: saksa.