(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2022/591 (2) kehtestati kaheksas keskkonnaprogramm ning kinnitati, et seire, sealhulgas keskkonnamuutustega seotud usaldusväärse teabe andmise kaudu, on hädavajalik, et kujundada välja tulemuslik poliitika ja seda liidu keskkonnaeesmärkide saavutamiseks rakendada ning suurendada kodanike mõjuvõimu. Tuleks arendada selliseid vahendeid nagu keskkonnamajanduslik arvepidamine, et suurendada üldist teadlikkust sotsiaal-majandusliku tegevuse mõjust keskkonnale ning keskkonna panusest majandusse ja heaolusse.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 691/2011 (3) on sätestatud, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuse määruse rakendamise kohta ning teeb vajadusel, kõnealuses määruses osutatud prooviuuringute tulemusi arvesse võttes, ettepaneku luua uued keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulid, nagu keskkonnaga seotud siirete (subsiidiumite) arvepidamine, metsa arvepidamine ja ökosüsteemiteenuste arvepidamine.

(3)

Uute keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulitega toetatakse otseselt liidu keskkonnapoliitika prioriteete, mis on sätestatud muu hulgas kaheksandas keskkonnaprogrammis.

(4)

ÜRO statistikakomisjon võttis keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi (SEEA) keskse raamistiku rahvusvahelise statistikastandardina vastu oma 43. istungil 2012. aasta veebruaris ning SEEA ökosüsteemide arvepidamise (SEEA EA) (peatükid 1–7, mis kirjeldavad arvepidamisraamistikku ja arvepidamist naturaalühikutes) oma 52. istungil 2021. aasta märtsis. Käesoleva määrusega kehtestatud uued moodulid on SEEA keskse raamistiku ja SEEA ökosüsteemide arvepidamisega kooskõlas. Lisaks on SEEA raames rakendatud veemajanduse keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi (SEEA-Water), mis toetab SEEA keskset raamistikku.

(5)

Selleks et täita aluslepingutest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid ülesandeid, eelkõige keskkonna, kestlikkuse ja kliimamuutuste valdkonnas, oleks liidul vaja asjakohast, terviklikku ja usaldusväärset teavet. Tõenduspõhiseks otsuste tegemiseks on vaja statistikat, mis vastab kvaliteetse statistika kriteeriumidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 (4). Lisaks on vaja, et komisjon (Eurostat) esitaks kogutud andmed juurdepääsetavamal ja kasutajasõbralikumal viisil, neid samal ajal aktiivselt propageerides.

(6)

Liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks on oluline viia kõik liidu õigusaktid ja protsessid kooskõlla liidu pikaajaliste keskkonna- ja kliimaeesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (5) ja paketis „Eesmärk 55“. Mitmes liidu õigusaktis nõutakse juba praegu suundumuste hoolikat jälgimist ning seega täiendavaid ja täpsemaid andmeid. Sellega seoses on väga oluline saada liikmesriikidelt asjakohaseid ja üksikasjalikke andmeid nende keskkonnainvesteeringute kohta, tagamaks, et liit püsib Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamise kursil. Kõigil neil põhjustel tuleb Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteem arendada terviklikuks vahendiks, mis pakub olulisi lisaandmeid liidu keskkonnaõiguse rakendamise ja keskkonnapoliitika kujundamise jälgimiseks.

(7)

Kaheksandas keskkonnaprogrammis kutsutakse üles viivitamata looma siduvat liidu raamistikku, mille põhjal jälgida, kuidas liikmesriikidel edeneb kokkulepitud metoodika alusel fossiilkütuste toetuste järkjärguline kaotamine, ja anda edusammude kohta aru, ning kehtestama liidu, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tähtaja selliste toetuste järkjärguliseks kaotamiseks kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe pikaajalise temperatuurieesmärgiga hoida üleilmne soojenemine kuni 1,5 oC juures. Sellega seoses peaks komisjon pöörama kõnealusele teemale erilist tähelepanu oma proovi- ja teostatavusuuringute programmis ning hindama energiatoetusi, sealhulgas fossiilkütuste toetusi käsitlevate kättesaadavate andmete kvaliteeti. Kui see on asjakohane, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, et võtta Euroopa keskkonnamajanduslikus arvepidamises kasutusele energiatoetusi, sealhulgas fossiilkütuste toetusi käsitlev moodul.

(8)

Vesi on ülioluline ressurss ning seetõttu tuleb tagada selle ressursi kestlik majandamine ning mõista selle seost majandustegevusega. Seepärast peaks komisjon hindama vee kohta kättesaadavate andmete kvaliteeti ning esitama asjakohasel juhul Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, et võtta Euroopa keskkonnamajanduslikus arvepidamises kasutusele veemoodul.

(9)

Olulise osa pikaajalisest üleilmsest reageerimisest kliimamuutustele moodustab kohanemine. On vaja tegeleda sagenevate kliimaga seotud terviseriskidega, sealhulgas sagedasemate ja intensiivsemate kuumalainete, metsa- ja maastikupõlengute ja üleujutustega, toidu ja veega seotud ohutuse ja julgeolekuohtudega ning nakkushaiguste tekke ja levikuga. Kliimamuutuste kahjulik mõju võib olla suurem kui liikmesriikide kohanemisvõime. Seepärast peaksid liikmesriigid ja liit suurendama oma kohanemisvõimet, tugevdama säilenõtkust ja vähendama kliimamuutustele vastuvõtlikkust, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppe artiklis 7, ning maksimeerima kasu, mida saadakse koostoimest muude poliitikameetmete ja õigusaktidega. Määruse (EL) 2021/1119 kohaselt peavad liikmesriigid võtma vastu põhjalikud riiklikud kohanemisstrateegiad ja -kavad, mis põhinevad kliimamuutusi ja kliimamuutustele vastuvõtlikkust käsitlevatel kindlatel analüüsidel, edusammude hindamisel ja näitajatel ning milles juhindutakse parimast ja uusimast kättesaadavast teaduslikust tõendusmaterjalist. Kuna kliimamuutustega kohanemisel tehtud edusamme on vaja jälgida, peaks komisjon hindama kliimamuutustega kohanemise kohta kättesaadavate andmete kvaliteeti. Tuginedes saadud tulemustele, peaks komisjon asjakohasel juhul esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, et võtta Euroopa keskkonnamajanduslikus arvepidamises kasutusele kliimamuutustega kohanemist käsitlev moodul.

(10)

Elurikkuse vähenemine koos seda võimendavate kliimamuutustega on riikide majanduse üks peamisi haavatavusi. Elurikkus on toiduga kindlustatuse, inimeste heaolu ning ühiskonna ja majanduse üldise säilenõtkuse seisukohast ülioluline. Seepärast peaksid liikmesriigid ja liit elurikkuse kriisile tugevamini reageerima kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad Kunmingi-Montréali üleilmsest elurikkuse raamistikust, mis võeti vastu ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul.

(11)

Ökosüsteemide arvepidamine, mille abil saab esitada andmeid ökosüsteemide varade ulatuse ja seisundi ning nende poolt ühiskonnale ja majandusele pakutavate teenuste kohta, on suunatud looduse väärtustamisele, võimaldades paremini arvesse võtta loodusele tekitatavat kahju. Rahaliste väärtuste kindlaksmääramise eesmärk peaks olema suurendada tegevusetusega kaasnevate kulude nähtavust ja toetada liitu tema keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Selleks et piisavalt valmistuda ökosüsteemiteenuste rahalist väärtust käsitlevate aruandlusnõuete kehtestamiseks, peaksid sellele eelnema proovi- ja teostatavusuuringud, milles võetakse arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid. Nende uuringute eesmärk peaks olema muu hulgas uurida aruandluses esitatavaid rahalisi väärtusi, nende väärtuste ning ökosüsteemiteenuste pakkumise ja kasutamise muutuste vahelisi seoseid, erinevate hindamismeetodite tulemuste võimalikku kasutamist poliitikakujundamisel, tingimusi, mille korral on hinnangud sobivad agregeerimiseks üksteisega ja teiste riiklike arvepidamise koondnäitajatega, ning aruandluseks kõige sobivamat tabelite vormingut. Kavandatud mõju täielikuks saavutamiseks peaks komisjon hindama metoodilisi võimalusi ja ökosüsteemiteenuste rahalise mõõtmise teostatavust, võttes arvesse SEEA ökosüsteemide arvepidamist. Saadud tulemuste põhjal peaks komisjonil olema võimalik esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandlik ettepanek, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011, et lisada sellesse ökosüsteemide rahaline arvepidamine.

(12)

Nõukogu innustas oma 6. novembri 2020. aasta järeldustes Euroopa statistika kohta Euroopa statistikasüsteemi reageerima Euroopa rohelisest kokkuleppest tulenevatele uutele nõudmistele teabe osas, sealhulgas seoses Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise programmi läbivaatamise ja laiendamisega.

(13)

2019. aastal avaldas Euroopa Kontrollikoda eriaruande nr 16/2019 „Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist saab muuta poliitikakujundajatele kasulikumaks“. Nimetatud aruandes juhitakse tähelepanu vajadusele saada täielikumaid andmeid metsade ja ökosüsteemide kohta ning täielikult rakendada metsa arvepidamist.

(14)

Komisjon (Eurostat), riiklikud statistikaametid ja muud riiklikud asutused, kes vastutavad keskkonnamajandusliku arvepidamise koostamise eest, peaksid püüdma pidevalt laiendada selliste statistiliste andmete katvust ja parandada nende kvaliteeti, mis aitavad jälgida ja hinnata edusamme, mida liit on teinud paketi „Eesmärk 55“ alusel ning kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, määrusega (EL) 2021/1119, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (6) loodud taaste- ja vastupidavusrahastuga ning muude asjakohaste õigusaktidega vastu võetud seadusandlike aktide rakendamisel, samuti liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, võttes samal ajal arvesse ÜRO ja teiste organite väljatöötatud rahvusvahelisi statistikastandardeid.

(15)

Alates 2011. aastast on Euroopa keskkonnamajanduslik arvepidamine pakkunud kvaliteetseid andmeid ja statistikat, et toetada tõenduspõhist poliitikakujundamist Euroopa rohelise kokkuleppega hõlmatud valdkondades ja muudes liidu poliitikavaldkondades. Väga oluline on avaldada ja esitada need andmed ja statistika kõigile kasutajatele arusaadaval ja juurdepääsetaval viisil. Komisjon (Eurostat) peaks välja töötama statistiliste andmete portaali, milles esitatakse kasutajasõbralikul viisil kokkuvõte keskkonnamajandusliku arvepidamise põhinäitajatest, ning seda haldama. Juurdepääs sellele andmeportaalile peaks olema avalik ja tasuta. Statistiliste andmete portaali eesmärk peaks olema parandada Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmete levitamist ja asjaomast teabevahetust. Samuti ei tohiks see sekkuda juhtimismehhanismidesse, mis on loodud selleks, et anda aru konkreetsete liidu algatuste, näiteks kaheksanda keskkonnaprogrammi eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammudest ja neid edusamme jälgida.

(16)

Selleks et tagada paindlikkus ja vähendada andmeesitajate, riiklike statistikaametite ja muude riiklike asutuste halduskoormust, tuleks liikmesriikidel lubada kasutada muid asjakohaseid allikaid, meetodeid ja uuenduslikke lähenemisviise, nagu Maa seire (Copernicuse teenused). Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni ja esitama üksikasjad nende lähenemisviiside kvaliteedi kohta.

(17)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik saada rahalist toetust keskkonnastatistika ajakohastamiseks, selle kvaliteedi ja õigeaegsuse parandamiseks ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/690 (7) loodud ühtse turu programmi proovi- ja teostatavusuuringute rakendamiseks. Järgmiste mitmeaastaste finantsraamistike kontekstis tuleks rahalist toetust anda kooskõlas määruses (EÜ) nr 223/2009 osutatud kohaldatava Euroopa statistikaprogrammi reeglitega.

(18)

Kuna liit koosneb 27 liikmesriigist, on asjakohane viidata „EL 27-le“.

(19)

Määruses (EL) nr 691/2011 sätestatud võimalike tulevaste Euroopa keskkonnamajanduslike arvepidamiste moodulite loetelu tuleb ajakohastada, et viia see kooskõlla liidu praeguste poliitiliste prioriteetidega.

(20)

Euroopa arvepidamise süsteem 1995 (ESA 95) asendati Euroopa arvepidamise süsteemiga 2010 (ESA 2010), mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 (8).

(21)

ESA 2010 sisaldab ühiste standardite, määratluste, klassifikaatorite ja arvepidamisreeglite võrdlusraamistikku liikmesriikide arvepidamise koostamiseks kooskõlas liidu statistikanõuetega.

(22)

Komisjon peaks tihedas koostöös liikmesriikidega avaldama metoodilise käsiraamatu, mis sisaldab täiendavaid suuniseid käesoleva määrusega kehtestatud eri moodulite keskkonnamajandusliku arvepidamise koostamiseks. Käsiraamat peaks sisaldama suuniseid metsa arvepidamise näitajate, näiteks eluspuude varust pärineva puidu aastase netojuurdekasvu, või ökosüsteemide pakutavate teenuste, näiteks kasvuhoonegaaside kontsentratsioonide vähendamisega globaalse kliima regulatsiooni antava panuse arvutamiseks. Käsiraamat tuleks avaldada pärast käesoleva määruse jõustumist.

(23)

Kliimamuutuste leevendamine, sealhulgas sellega seotud investeeringud, on hädavajalikud, et täita eesmärk saavutada liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Komisjon (Eurostat) peaks hakkama korrapäraselt esitama andmeid ja statistikat, mis on koostatud keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulitest ja asjakohasel juhul muudest andmeallikatest kättesaadavate asjakohaste andmete põhjal. Andmed tuleks esitada jaotatuna liikmesriikide kaupa ja need peaksid hõlmama kõiki kliimamuutuste leevendamise seisukohast olulisi majandussektoreid.

(24)

Selleks et võtta vajaduse korral arvesse keskkonna, majanduse ja tehnika arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada määrust (EL) nr 691/2011 metoodiliste suuniste andmisega ning muuta kõnealuse määruse I–IX lisa seoses loeteluga näitajatest, mille kohta tuleb andmeid koguda ja edastada, ning eelkõige muuta V lisa 3. jagu, et lisada sellesse näitajad, mis on seotud kliimamuutuste leevendamisse tehtavate muude investeeringutega. Komisjon peaks tagama, et kõnealuste delegeeritud õigusaktidega ei kaasne märkimisväärset lisakoormust liikmesriikidele ega andmeesitajatele. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (9) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(25)

Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused võtta vastu rakendusaktid, millega tehakse liikmesriikidele kindlaksmääratud aja jooksul erandeid, kui nende riiklikke statistikasüsteeme on vaja oluliselt kohandada. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10).

(26)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on uute keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite lisamine Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise statistika õigusraamistikku, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda sidususe ja võrreldavusega seotud põhjustel paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(27)

Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud.

(28)

Määrust (EL) nr 691/2011 tuleks seetõttu muuta,

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).“ "

2)

Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid:

3)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

4)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

5)

Artikli 5 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

6)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

7)

Lisatakse järgmine artikkel:

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/690, millega luuakse siseturu, ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime, taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonna ja Euroopa statistika programm („ühtse turu programm“) ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014 ja (EL) nr 652/2014 (ELT L 153, 3.5.2021, lk 1).“ "

8)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

9)

Lisatakse järgmine artikkel:

10)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

11)

IV lisa 3. jao esimese lõigu kaheksas taane jäetakse välja.

12)

Kogu tekstis ja lisades asendatakse kõik viited „ELi 28“-le ja „ESA 95“-le viidetega „ELi 27“-le ja „ESA 2010“-le.

13)

Lisatakse VII, VIII ja IX lisa kooskõlas käesoleva määruse lisaga.