1.   Iga makseasutus peab raamatupidamisarvestust, milles kajastatakse eranditult määruse (EL) 2021/2116 artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6 ja 45 osutatud kulusid ja tulusid ning talle vastavate kulude maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist. Kõnealune raamatupidamisarvestus peab võimaldama eristada fondide finantsandmeid ning neid eraldi esitada.

Liikmesriigid teevad komisjoni taotluse korral talle kättesaadavaks teabe kantud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude kohta.

2.   Nende liikmesriikide makseasutused, kus ei ole eurot kasutusele võetud, kirjendavad raamatupidamisarvestuses summad selles vääringus, milles kulud on tekkinud ja tulu saadud. Kõigi nende kulude ja tulude konsolideerimise võimaldamiseks peavad nad siiski esitama vastavad andmed nii omavääringus kui ka eurodes.

3.   EAFRD puhul peab iga makseasutus raamatupidamisarvestust, mis võimaldab teha kindlaks iga kava ja iga sekkumise kõik tegevused. See arvestus hõlmab eelkõige järgmist:

1.   Liikmesriigid määravad EAGFist toetusesaajale antava toetuse summa kindlaks määruse (EL) 2021/2116 IV jaotises osutatud kontrollisüsteemide raames.

2.   EAGFile deklareeritavate kantud kulude puhul võetakse arvesse mittevastavuse korral liikmesriikide kontrollisüsteemide raames kohaldatud karistusi.

3.   Määruse (EL) 2021/2115 artiklis 16 osutatud otsetoetustega sekkumise viiside ning määruses (EL) nr 228/2013 sätestatud liidu äärepoolseimate piirkondade ja määruses (EL) nr 229/2013 sätestatud Egeuse mere väikesaarte programmide puhul on lõike 2 kohaldamisest tulenev summa aluseks määruse (EL) 2021/2115 artiklis 17 osutatud toetuste vähendamisele ja määruse (EL) 2021/2116 artiklis 17 osutatud finantsdistsipliini kohaldamisele.

4.   Lõike 2 kohaldamisest tulenev summa ning lõikes 3 osutatud otsetoetuste ja programmide puhul lõigete 2 ja 3 kohaldamisest tulenev summa on komisjonile deklareeritav summa.

5.   EAGFile deklareeritud kulude alusel kontrollitakse liidu õiguses sätestatud rahalistest ülemmääradest kinnipidamist.

6.   Lõigete 2 ja 3 kohaldamisest tuleneva summa alusel arvutatakse määruse (EL) 2021/2116 IV jaotise IV ja V peatükis osutatud tingimuslikkusega seotud halduskaristused.

7.   Erandina lõikest 3 võivad liikmesriigid teha toetusesaajatele seoses asjaomase aasta toetusetaotlustega otsetoetuste ettemakseid, kohaldamata määruse (EL) 2021/2116 artiklis 17 osutatud finantsdistsipliini kohandamismäära. Toetusesaajatele alates 1. detsembrist makstava lõppsumma puhul võetakse arvesse finantsdistsipliini kohandamismäära, mida sel ajal asjaomase kalendriaasta otsetoetuste kogusumma suhtes kohaldatakse.

1.   Liikmesriigid saadavad määruse (EL) 2021/2116 artikli 90 lõike 1 punkti c alapunktide i ja ii kohaselt komisjonile hiljemalt iga kuu seitsmendaks kuupäevaks elektrooniliselt käesoleva määruse artiklites 11 ja 12 osutatud teabe ja dokumendid kulude ja sihtotstarbeliste tulude kohta ning eelkõige käesoleva artikli lõike 2 kohaselt koostatud kuludeklaratsiooni.

Ajavahemikus 1.–15. oktoobrini kantud kuludest ja saadud sihtotstarbelistest tuludest teatatakse siiski hiljemalt 25. oktoobriks.

Kogu asjakohane teave esitatakse vastavalt näidisele, mille komisjon teeb liikmesriikidele teabesüsteemide kaudu kättesaadavaks.

2.   Lõikes 1 osutatud kuludeklaratsioon sisaldab vähemalt järgmist:

3.   Kogu käesolevas artiklis nõutud finantsteave esitatakse eurodes.

1.   Ilma et see piiraks artiklis 12 osutatud riiklikku ladustamist käsitlevate kulu- ja tuludeklaratsioonide suhtes kehtivate erisätete kohaldamist, vastavad makseasutuste poolt konkreetse kuu kohta deklareeritud kulud ja sihtotstarbelised tulud selle kuu jooksul tegelikult toimunud maksetele ja laekumistele.

Kõnealused kulud ja sihtotstarbelised tulud võetakse EAGFi eelarves arvesse vastava põllumajandusliku eelarveaasta kohta.

Kuid:

2.   Kulud ja sihtotstarbelised tulud võetakse arvesse makseasutuse konto debiteerimise või krediteerimise kuupäeval. Maksete puhul võib siiski arvesse võtta ka kuupäeva, millal asjaomane asutus on maksedokumendi finantseerimisasutusele või toetusesaajale välja andnud ja saatnud. Iga makseasutus kasutab kogu põllumajandusliku eelarveaasta jooksul sama meetodit.

3.   Täitmata jäänud maksekorraldused ning kontole debiteeritud, kuid hiljem uuesti krediteeritud maksed näidatakse raamatupidamisarvestuses mahaarvamisena selle kuu kuludest, mille jooksul on makseasutusele täitmatajäämisest või tühistamisest teatatud.

4.   Kui EAGFi kaudu tehtavad maksed on koormatud nõuetega, loetakse need lõike 1 kohaldamisel täielikult sooritatuks:

1.   Riikliku ladustamisega seotud kuludeklaratsioonide koostamisel võetakse arvesse neid kuu lõpuks makseasutuse raamatupidamisaruandes kajastatud toiminguid, mis on tehtud alates delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punktis a kindlaks määratud aruandeaasta algusest kuni asjaomase kuu lõpuni.

2.   Need kuludeklaratsioonid sisaldavad käesoleva määruse artiklite 17 ja 18 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 (14) artikli 4 kohaselt kindlaks määratud väärtusi ja summasid, mille makseasutused on kirjendanud toimingute tegemise kuule järgneva kuu jooksul.

Kuid:

1.   Komisjon teeb käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 kohaselt saadetud andmete alusel otsuse määruse (EL) 2021/2116 artikli 21 lõike 3 kohaste igakuiste maksete tegemise kohta, ilma et see piiraks järgmiste otsustega võimalike korrektsioonide tegemist kooskõlas kõnealuse määruse artiklitega 53, 54 ja 55 ning võttes arvesse kõnealuse määruse artiklite 39–42 kohaselt otsustatud vähendamisi ja peatamisi.

2.   Kui liikmesriikide poolt järgmise eelarveaasta kohta deklareeritud kogukulud ületavad kolme neljandikku jooksva eelarveaasta jaoks ette nähtud EAGFi assigneeringute kogusummast, seotakse kulud ette kulukohustustega vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 11 lõike 2 punktile b ja tehakse neile vastavad igakuised maksed proportsionaalselt kuludeklaratsioonidega kuni 75 % protsendi ulatuses jooksva eelarveaasta assigneeringutest. Komisjon võtab liikmesriikidele eraldamata jäänud summasid arvesse järgnevaid väljamakseid käsitlevates otsustes.

1.   Makseasutused edastavad komisjonile:

2.   Teadete edastamiseks, teabevahetuseks ja riikliku sekkumisega seotud kulude kohta dokumentide koostamiseks kasutatakse artiklis 25 osutatud teabesüsteeme.

1.   Delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punkti a kohaselt peetav varude arvestus sisaldab järgmisi eraldi esitatud andmekategooriaid:

2.   Delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punkti a kohaselt peetav finantsarvestus sisaldab järgmist:

1.   Artiklis 16 osutatud elementide raamatupidamisarvestust peetakse makseasutuste poolt tegelikult kindlaks tehtud koguste, väärtuste, summade ja keskmiste väärtuste või komisjoni kehtestatud kokkuleppeliste summade põhjal arvutatud väärtuste ja summade alusel.

2.   Lõikes 1 osutatud kindlakstegemisel ja arvutamisel kohaldatakse järgmisi reegleid:

3.   Korrektsioonidest, mida komisjon teeb artiklis 16 osutatud andmetes jooksva aruandeaasta kohta, teatatakse põllumajandusfondide komiteele. Nendest korrektsioonidest võib teatada liikmesriikidele igakuise makseotsuse tegemisel või selle puudumise korral raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse tegemise ajal. Makseasutused kannavad korrektsioonid raamatupidamisarvestusse kõnealuses otsuses kindlaksmääratud tingimuste alusel.

1.   Eri kulu- ja tuluartiklid kantakse raamatupidamisarvestusse riikliku sekkumismeetme alusel tehtava materiaalse toimingu kuupäeval delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artikli 3 lõikes 2 osutatud vahetuskursiga.

Allpool loetletud juhtudel kohaldatakse siiski järgmisi kuupäevi:

2.   Toodete liikumise ja varude haldamise raamatupidamisarvestuses kajastamise kuupäevaks on sekkumismeetme alusel tehtava materiaalse toimingu kuupäev.

Allpool loetletud juhtudel kohaldatakse siiski järgmisi kuupäevi:

1.   Delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artiklis 2 osutatud sekkumismeetmete alusel rahastatav summa määratakse kindlaks makseasutuste poolt delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punkti a kohaselt koostatava ja peetava raamatupidamisarvestuse alusel, kust on debiteeritud ja kuhu on krediteeritud käesoleva määruse artiklis 16 osutatud mitmesugused kulu- ja tuluartiklid, ning vajaduse korral võetakse arvesse põllumajandussektorit käsitlevate õigusaktide alusel kindlaks määratud summasid.

2.   Vastavalt asjaoludele kas makseasutused või koordineerivad asutused edastavad igal kuul ja aastal komisjonile elektrooniliselt artikli 10 lõikes 1 sätestatud päevaks ja artikli 33 lõikes 2 sätestatud kuupäevaks teabe, mida on vaja riikliku ladustamise kulude rahastamiseks, ning riikliku ladustamisega seotud kulusid ja tulusid tõendava raamatupidamisarvestuse tabelite vormis vastavalt näidistele, mille komisjon on teabesüsteemide kaudu teinud liikmesriikidele kättesaadavaks.

1.   EAGFi poolne rahastamine delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artiklis 2 osutatud sekkumismeetmete alusel on võrdne kuludega, mis arvutatakse makseasutuse teatatud teabe alusel (millest on maha arvatud kõik sekkumismeetmetest saadavad tulud), mis on valideeritud komisjoni loodud teabesüsteemis ja mille makseasutus on lisanud käesoleva määruse artikli 12 kohaselt koostatud kuludeklaratsiooni.

2.   Määruse (EL) 2021/2116 artikli 53 kohaselt tagasi nõutud summad ning müüjatelt, ostjatelt ja ladustajatelt saadud või tagasi nõutud summad, mis vastavad kõnealuse määruse artiklis 45 sätestatud kriteeriumidele, deklareeritakse EAGFi eelarves vastavalt käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 punktile a.

1.   Makseasutused deklareerivad kulud ja tagasi nõutud summad, mis on seotud määruse (EL) 2021/2115 artiklis 118 osutatud ÜPP strateegiakava kohaste maaelu arengusse sekkumise viiside ja tehnilise abiga, iga käesoleva artikli lõikes 2 osutatud arvestusperioodi kohta näidise alusel, mille komisjon on liikmesriikidele teabesüsteemide kaudu kättesaadavaks teinud.

Makseasutused täpsustavad iga ÜPP strateegiakava puhul kuludeklaratsioonis vähemalt järgmist:

EAFRD-le deklareeritavate kantud kulude puhul võetakse mittevastavuse korral arvesse liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemi raames kohaldatud karistusi.

2.   Kui komisjon on ÜPP strateegiakava heaks kiitnud, edastavad liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikli 90 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktiga i talle oma kuludeklaratsioonid järgmisteks tähtaegadeks:

Kui liikmesriigis rakendab ÜPP strateegiakava rohkem kui üks makseasutus, tagab koordineeriv asutus, et kuludeklaratsioonid edastatakse samal päeval.

Kõikide selliste kulude eest, mis makseasutused on maksnud toetusesaajatele kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikliga 86 kuni käesoleva lõike esimeses lõigus esitatud viimase perioodi lõpuni enne, kui kõnealuse määruse artiklis 118 osutatud ÜPP strateegiakava heaks kiidetakse, vastutavad siiski liikmesriigid ja need kulud deklareeritakse komisjonile kõnealuse kava heakskiitmisele järgnevas esimeses kuludeklaratsioonis. Selles deklaratsioonis deklareeritakse ka käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu punktides d ja e osutatud vastava ajavahemiku eest tagasi nõutud summad. Sama normi kohaldatakse mutatis mutandis, kui muudetakse ÜPP strateegiakava vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artiklile 119, välja arvatud rahastamiskava kohandamine vastavalt käesoleva määruse artiklile 23.

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 58 ja määruse (EL) 2021/2115 artikli 80 kohaselt loodud rahastamisvahendite puhul deklareeritakse kulud põllumajanduslikul eelarveaastal, mil määruse (EL) 2021/2116 artikli 32 lõigetes 3 ja 4 osutatud tingimused on täidetud ja makseasutus on need kulud kandnud enne põllumajandusliku eelarveaasta lõppu.

Kogu käesolevas artiklis nõutud finantsteave esitatakse eurodes.

1.   Rahastamiskõlblike avaliku sektori kuludega seoses makstav liidu osalus, välja arvatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 115 lõikes 5 osutatud täiendav riiklik rahastamine, märgitakse arvestusperioodi esimesel päeval kehtivas rahastamiskavas ja arvutatakse kõnealuse määruse artiklis 118 osutatud ÜPP strateegiakavade puhul järgmiselt:

Arvutuses võetakse arvesse liidu osaluse korrektsioone, nagu on deklareeritud kõnealuse perioodi kuludeklaratsioonis.

2.   Kui liidu poolt ÜPP strateegiakavale makstud osaluse kogusumma ületab osalust teatavale sekkumisviisile seoses EAFRDga, vähendatakse makstavat summat selle sekkumisviisi jaoks kavandatud summani, ilma et see piiraks määruse (EL) 2021/2116 artikli 30 lõikes 2 sätestatud ülemmäära kohaldamist. Sellest tulenevalt mis tahes välja jäetud liidu osalust võib maksta hiljem, tingimusel et liikmesriik on esitanud kohandatud rahastamiskava ja komisjon on selle heaks kiitnud.

1.   Komisjon määrab kindlaks määruse (EL) 2021/2116 artikli 90 kohaseks komisjoni ja liikmesriikide vaheliseks teavituseks ja konsulteerimiseks vajalikud teabesüsteemid, mille abil on võimalik dokumente ja teavet elektrooniliselt vahetada, ning kõnealuste süsteemide kohaldamiseks vajaliku korra. Komisjon teatab liikmesriikidele kõnealuste süsteemide rakendamise üldtingimused põllumajandusfondide komitee kaudu.

2.   Lõikes 1 osutatud teabesüsteemid võimaldavad eelkõige töödelda järgmist:

3.   Komisjon teeb artiklites 10, 18, 19, 21, 22, 23 ja 32 osutatud dokumentide vormi ja sisu liikmesriikidele kättesaadavaks teabesüsteemide kaudu esitatavate näidistega.

Komisjon kohandab ja ajakohastab neid näidiseid pärast põllumajandusfondide komitee teavitamist.

4.   Lõikes 1 osutatud teabesüsteemid võivad sisaldada vahendeid, mis on vajalikud andmete säilitamiseks ja fondide raamatupidamisarvestuse haldamiseks komisjoni poolt.

5.   Andmed finantstehingute kohta lõikes 1 osutatud teabesüsteemides edastab, sisestab ja ajakohastab makseasutuse vastutusel kas makseasutus ise või selleks volitatud asutus, vajaduse korral määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõike 4 ja artikli 10 kohaselt akrediteeritud koordineeriva asutuse vahendusel.

6.   Kui määruse (EL) 2021/2116 artikli 90 lõike 1 punkti c alapunktide i ja iii kohaselt saadetud dokument või teabesüsteemides sisalduv menetlus nõuab volitatud isiku allkirja või heakskiitu selle menetluse ühes või mitmes etapis, antakse see kohustuslik elektrooniline allkiri või heakskiit kooskõlas määrusega (EL) nr 910/2014.

7.   Elektroonilisi ja digiteeritud dokumente säilitatakse kogu delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punktis a sätestatud ajavahemiku jooksul.

8.   Teabesüsteemi häire või stabiilse ühenduse puudumise korral võib liikmesriik, olles eelnevalt komisjoniga kokku leppinud, saata dokumendid muus vormis komisjoni kindlaksmääratud tingimustel.

1.   Akrediteeritud makseasutused või akrediteeritud koordineerivad asutused sisestavad fondide kuludeklaratsioonid struktureeritud andmetena näidise alusel, mille komisjon teeb liikmesriikidele teabesüsteemide kaudu kättesaadavaks.

2.   Arvestusperioodi kohta deklareeritud EAGFi ja EAFRD kulud ning EAGFi sihtotstarbelised tulud võivad sisaldada sama põllumajandusliku eelarveaasta eelnevate aruandeperioodide andmete korrektsioone.

3.   EAGFi ja EAFRD kulusid ja sihtotstarbelisi tulusid, mis kantakse põllumajanduslikku eelarveaastasse ning mida ei ole vastavalt kuu- ja vahedeklaratsioonides esitatud, võib korrigeerida üksnes raamatupidamise aastaaruannetes, mis tuleb saata komisjonile kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikli 90 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktiga iii.

4.   Vahendite olemasolust sõltuvalt kannab komisjon liidu osaluse iga liikmesriigi poolt avatud konto(de)le.

5.   Iga liikmesriik teatab komisjonile konto(de) nimetuse ja numbri komisjoni antud vormis.

1.   Pärast liikmesriigi poolt määruse (EL) 2021/2115 artiklis 135 osutatud tulemuslikkuse hindamise raames esitatud põhjenduse hindamist võib komisjon paluda asjaomasel liikmesriigil esitada määruse (EL) 2021/2116 artiklis 41 osutatud tegevuskava. Liikmesriik esitab tegevuskava kahe kuu jooksul pärast komisjoni taotluse saamist. Selles tegevuskavas teeb liikmesriik ettepaneku konkreetsete parandusmeetmete kohta, et kõrvaldada puudused ja teha kindlaks sekkumised, mis mõjutavad ÜPP strateegiakava tulemuslikkust, eelkõige seoses kõrvalekaldumistega vahe-eesmärkidest, mis on kehtestatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõikes 1 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks. Parandusmeetmeid kirjeldatakse piisavalt üksikasjalikult, et komisjon saaks hinnata, kas tegevuskava on nende puuduste kõrvaldamiseks asjakohane, ning parandusmeetmed peaksid vajaduse korral hõlmama meetmeid asjaomaste sekkumiste tulemuslikkuse parandamiseks.

2.   Iga meetme puhul määrab liikmesriik kavandatud rakendamistähtaja, mis ei ole hilisem kui kaks aastat alates tegevuskava rakendamise algusest. Selleks et tegevuskava elluviimise eeldatavat ajakava oleks võimalik läbi vaadata, kehtestavad liikmesriigid ka selle tähtaja järgimiseks edunäitajad, mida vaadeldakse tegevuskava kogu kestuse jooksul vähemalt iga kolme kuu tagant.

3.   Kahe kuu jooksul pärast liikmesriigilt tegevuskava saamist teavitab komisjon vajaduse korral liikmesriiki kirjalikult oma vastuväidetest esitatud tegevuskavale ja taotleb selle muutmist. Asjaomane liikmesriik esitab täiendavad selgitused või ajakohastatud tegevuskava kahe kuu jooksul pärast komisjoni märkuste saamist.

4.   Pärast lõikes 3 osutatud ajavahemikku teatab komisjon liikmesriigile kahe kuu jooksul kirjalikult, kas tema arvates on tegevuskava ÜPP strateegiakava tulemuslikkust mõjutavate puuduste kõrvaldamiseks piisav. Positiivse hinnangu korral loetakse tegevuskava rakendamise alguskuupäevaks seda, kui liikmesriik on kõnealuse hinnangu kätte saanud. Rakendamise alguskuupäev ei piira liikmesriigi võimalust alustada parandusmeetmete rakendamist varem. Negatiivse hinnangu korral teavitab komisjon asjaomast liikmesriiki oma kavatsusest maksed peatada, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2116 artikli 41 lõikes 2.

5.   Liikmesriigid koostavad tegevuskavad ja esitavad aruande nende rakendamisel tehtud edusammude kohta kooskõlas vormiga, mille komisjon esitab siis, kui vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punktile b esitatakse iga-aastane tulemusaruanne. Vorm on kättesaadav ja seda kasutatakse elektrooniliselt.

1.   Liikmesriik esitab määruse (EL) 2021/2116 artiklis 42 osutatud tegevuskava kahe kuu jooksul pärast komisjonilt taotluse saamist. Asjaomane liikmesriik teeb oma tegevuskavas ettepaneku konkreetsete meetmete kohta, et kõrvaldada kõik komisjoni osutatud tõsised puudused. Parandusmeetmeid kirjeldatakse piisavalt, et komisjon saaks hinnata, kas tegevuskava on puuduste kõrvaldamiseks piisav.

2.   Iga meetme puhul määrab liikmesriik kavandatud rakendamistähtaja, mis ei ole hilisem kui kaks aastat alates tegevuskava rakendamise alguskuupäevast. Selleks et oleks võimalik läbi vaadata edunäitajad, kehtestavad liikmesriigid ka selle tähtaja jooksul saavutatavad vahe-eesmärgid, mida vaadeldakse tegevuskava kogu kestuse jooksul vähemalt iga kolme kuu tagant.

3.   Kahe kuu jooksul pärast liikmesriigilt tegevuskava saamist teavitab komisjon vajaduse korral liikmesriiki kirjalikult oma vastuväidetest esitatud tegevuskavale ja nõuab selle muutmist. Asjaomane liikmesriik esitab täiendavad selgitused või ajakohastatud tegevuskava kahe kuu jooksul pärast komisjoni märkuste saamist. Asjakohaselt põhjendatud juhtudel võib seda tähtaega pikendada.

4.   Pärast lõikes 3 osutatud teabevahetust ja hiljemalt kahe kuu jooksul pärast liikmesriigi viimase teate saamist teavitab komisjon liikmesriiki kirjalikult oma hinnangust. Positiivse hinnangu korral loetakse tegevuskava rakendamise alguskuupäevaks seda, kui liikmesriik on kõnealuse hinnangu kätte saanud. Rakendamise alguskuupäev ei piira liikmesriigi võimalust alustada parandusmeetmete rakendamist varem. Ilmselgelt ebapiisavast tegevuskavast tingitud negatiivse hinnangu korral teavitab komisjon asjaomast liikmesriiki oma kavatsusest maksed peatada, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2116 artikli 42 lõikes 2.

5.   Kui tegevuskava rakendamisel ei ole tehtud piisavaid edusamme või kui seda ei ole esitatud kooskõlas komisjoni kirjaliku taotlusega, teavitab komisjon asjaomast liikmesriiki oma kavatsusest maksed peatada, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2116 artikli 42 lõikes 2.

6.   Määruse (EL) 2021/2116 artikli 68 lõikes 3, artikli 69 lõikes 6 ja artikli 70 lõikes 2 osutatud kvaliteedihindamisaruannetes tuvastatud korduvate tõsiste puuduste korral nõuab komisjon kõnealuse määruse artikli 42 lõike 1 kohase tegevuskava esitamist, kui samad puudused avastatakse teisel järjestikusel aastal ilma igasuguste parandusteta.

7.   Liikmesriigid koostavad tegevuskavad ja annavad aru nende rakendamisel tehtud edusammudest vastavalt komisjoni esitatud vormile. Vorm on kättesaadav ja seda kasutatakse elektrooniliselt.

1.   Liikmesriigid loovad õigusnormide rikkumise või hooletuse tõttu alusetult tehtud maksete jaoks süsteemi, mis tagab toetusesaajatele tagasinõudekorralduse esitamise mõistliku aja jooksul pärast seda, kui makseasutus või tagasinõudmise eest vastutav asutus on kätte saanud õigusnormide rikkumist kinnitava kontrolliaruande või sarnase dokumendi, kui see on asjakohane. Süsteem tagab, et vastavad summad sisestatakse tagasinõudekorralduse esitamise ajal makseasutuse võlgnike registrisse.

2.   Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, millega tagatakse, et tagasinõudemenetlus, sealhulgas intressi arvutamine kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõikes 1 osutatud kohaldatavate siseriiklike õigus- ja haldusnormidega ning alusetult makstud summade tasaarvestamine ja tagasimaksmine, algatatakse ja selle järelkontrolli tehakse õigeaegselt. Tagatakse võla järelkontroll vastavalt kohaldatavale riiklikule tagasinõudemenetlusele ja tagasinõutud summad tagastatakse fondidele õigel ajal.

3.   Fondide ees olevat võlga korrigeeritakse ainult siis, kui õigusnormide rikkumise puudumine registreeritakse lõplikku laadi haldus- või õigusaktiga.

4.   Liikmesriigid põhjendavad asjakohaselt võla tasaarvestamist ja otsust mitte algatada võla sissenõudmist kooskõlas kohaldatavate siseriiklike eeskirjadega.

1.   Määruse (EL) 2021/2116 artikli 90 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktis iii osutatud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab järgmist:

2.   Raamatupidamise aastaaruanne on aluseks määruse (EL) 2021/2115 artikli 134 kohaselt esitatavale iga-aastasele tulemusaruandele.

1.   Raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artiklitele 53 ja 54 peavad liikmesriigid komisjonile saatma järgmised dokumendid:

Komisjoni taotlusel esitab liikmesriik täieliku dokumentatsiooni kõigi statistika ja kontrolli eesmärgil nõutavate raamatupidamisandmete kohta, mis on seotud kuludega, mis puudutavad määrustes (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013, (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 1144/2014 sätestatud meetmeid. Raamatupidamisandmete vormi ja sisu täpsustab komisjon.

2.   Lõikes 1 osutatud dokumendid esitatakse komisjonile hiljemalt kõnealustes dokumentides käsitletavale põllumajanduslikule eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks. Dokumendid esitatakse elektrooniliselt vastavalt vormile ja tingimustele, mille kehtestab komisjon vastavalt artiklile 25.

Kõnealused dokumendid peavad olema elektrooniliselt allkirjastatud määruse (EL) nr 910/2014 tähenduses.

3.   Komisjoni taotlusel või liikmesriigi algatusel võib komisjonile saata asjaomase raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise jaoks lisateavet tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kindlaks teabe edastamiseks vajalikust töömahust lähtuvalt. Sellise teabe puudumise korral võib komisjon raamatupidamisarvestust kontrollida ja selle heaks kiita tema käsutuses olevate andmete alusel.

4.   Komisjon võib rahuldada põhjendatud taotluse pikendada teabe edastamise tähtaega, kui see taotlus esitatakse talle enne edastamistähtaja lõppu.

1.   EAGFi rahastatud kulusid ja talle laekuvaid sihtotstarbelisi tulusid tõendavad dokumendid peavad olema komisjonile kättesaadavad vähemalt kolm aastat pärast seda aastat, millal komisjon määruse (EL) 2021/2116 artikli 53 kohaselt asjaomase põllumajandusliku eelarveaasta raamatupidamisarvestust kontrollib ja selle heaks kiidab.

2.   EAFRD rahastatud kulusid ja talle laekuvaid sihtotstarbelisi tulusid tõendavad dokumendid peavad olema komisjonile kättesaadavad vähemalt kolm aastat pärast seda aastat, millal makseasutus on teinud lõppmakse.

3.   Õigusnormide rikkumise või hooletuse korral peavad lõigetes 1 ja 2 osutatud tõendavad dokumendid olema komisjonile kättesaadavad vähemalt kolm aastat pärast seda aastat, millal summad toetusesaajalt täielikult tagasi nõutakse ja fondide arvele kantakse.

4.   Määruse (EL) 2021/2115 kohaselt EAGFi raames deklareeritud kuludele ning EAFRD raames deklareeritud kuludele vastavate väljunditega seotud tõendavad dokumendid peavad olema komisjonile kättesaadavad vähemalt kolm aastat pärast seda aastat, millal määrusele (EL) 2021/2115 vastavad ÜPP strateegiakavade kohased lõplikud kulud deklareeritakse.

5.   Määruse (EL) 2021/2116 artikliga 55 ette nähtud vastavuskontrolli korral peavad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud tõendavad dokumendid olema komisjonile kättesaadavad vähemalt üks aasta pärast selle kontrolli lõpetamise aastat või kui vastavuskontrolli otsust menetletakse Euroopa Liidu Kohtus, siis vähemalt üks aasta pärast kõnealuse menetluse lõpetamise aastat.

6.   Lõigetes 1–5 osutatud tõendavad dokumendid peavad olema komisjonile kättesaadavad kas paberkandjal, elektrooniliselt ja/või mõlemal viisil.

Dokumente võib säilitada üksnes elektrooniliselt sel juhul, kui asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt on riigisisese kohtumenetluse aluseks olevate tehingute tõenditena lubatud kasutada elektroonilisi dokumente.

Kui dokumente säilitatakse üksnes elektrooniliselt, peab asjaomane süsteem vastama delegeeritud määruse (EL) 2022/127 I lisa 3. jao punktile B.

1.   Komisjoni otsuses määruse (EL) 2021/2116 artiklis 53 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta tuleb kindlaks määrata igas liikmesriigis asjaomasel põllumajanduslikul eelarveaastal kantud kulude summad, mis käesoleva määruse artiklis 32 osutatud raamatupidamise aastaaruannete alusel võib kanda fondide arvele, ning kõik vähendamised ja peatamised vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artiklitele 39, 40 ja 41.

Seoses EAFRDga peavad raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses kindlaksmääratud summad sisaldama vahendeid, mida asjaomased liikmesriigid võivad määruse (EL) 2021/2116 artikli 57 kohaselt ümber jaotades uuesti kasutada.

2.   EAGFi puhul saadakse summa, mis raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse tulemusel tuleb liikmesriigilt tagasi nõuda või liikmesriigile maksta, lahutades asjaomasel põllumajanduslikul eelarveaastal tehtud igakuised maksed lõike 1 kohaselt sama aasta kohta kinnitatud kuludest. Komisjon lahutab kõnealuse summa sellisest kuumaksest või liidab summa sellisele kuumaksele, mis on seotud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsusele järgneval teisel kuul kantud kuludega.

EAFRD puhul saadakse summa, mis raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse tulemusel tuleb liikmesriigilt tagasi nõuda või talle maksta, lahutades asjaomasel põllumajanduslikul eelarveaastal tehtud vahemaksed lõike 1 kohaselt sama aasta kohta kinnitatud kuludest.

Komisjon lahutab kõnealuse summa sellisest esimesest maksest või liidab summa sellisele esimesele maksele, mille kohta liikmesriik on esitanud kuludeklaratsiooni pärast seda, kui määruse (EL) 2021/2116 artikli 53 kohane otsus on vastu võetud.

3.   Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile hiljemalt enne põllumajanduslikule eelarveaastale järgneva aasta 30. aprilli tema esitatud teabe kontrollimise tulemused ja lisab vajaduse korral oma muudatusettepanekud.

4.   Kui komisjon ei saa asjaomasest liikmesriigist tulenevatel põhjustel selle liikmesriigi raamatupidamisarvestust enne järgneva aasta 31. maid kontrollida ja heaks kiita, teatab komisjon kõnealusele liikmesriigile lisakontrollidest, mis ta kavatseb teha vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artiklile 49.

5.   Lõikeid 1–4 kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EL) 2021/2116 artiklis 45 osutatud sihtotstarbeliste tulude suhtes.

1.   Kui komisjon leiab, et kuludel ei ole määruse (EL) 2021/2116 artikli 54 lõikes 1 ja määruse (EL) 2021/2115 artiklis 134 osutatud iga-aastases tulemusaruandes esitatud vastavat väljundit, kasutab ta liidupoolsest rahastamisest mahaarvatavate summade kindlaksmääramisel oma järeldusi ja sertifitseerimisasutuse järeldusi ning võtab arvesse liikmesriikide esitatud teavet, tingimusel et see teave esitatakse tähtaegade jooksul, mille komisjon on kehtestanud raamistikus, mis käsitleb iga-aastast tulemuslikkuse kontrollimist ja heakskiitmist, mis viiakse läbi vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artiklile 54 ja kooskõlas käesoleva artikliga.

2.   Kui komisjon leiab liikmesriigi esitatud iga-aastast kontrollimist ja heakskiitmist käsitlevate dokumentide põhjal ja piisavate põhjenduste puudumisel, et kuludel ei ole vastavat väljundit, edastab ta oma järeldused asjaomasele liikmesriigile, täpsustades leitud erinevuse. Sellekohases teates osutatakse käesolevale artiklile.

Liikmesriik vastab teates kindlaksmääratud tähtaja jooksul, mis ei ole lühem kui 30 kalendripäeva alates teate kättesaamisest. Liikmesriik võib oma vastuses eelkõige:

Esimeses ja teises lõigus osutatud teabe võib edastada elektrooniliselt.

3.   Komisjon võtab pärast liikmesriikide põhjenduste hindamist vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 vajaduse korral vastu määruse (EL) 2021/2116 artikli 54 kohase otsuse, et vähendada liidu rahastamist kulude võrra, millel ei ole asjaomase põllumajandusliku eelarveaasta puhul vastavat väljundit.

4.   Seoses EAGFiga teeb komisjon liidu rahastamisest mahaarvamised määruse (EL) 2021/2116 artikli 54 kohaselt tehtud otsusele järgneval teisel kuul kantud kuludega seotud kuumaksetest.

5.   Seoses EAFRDga teeb komisjon liidu rahastamisest mahaarvamised maksest, mille kohta liikmesriik on esitanud kuludeklaratsiooni pärast seda, kui määruse (EL) 2021/2116 artikli 54 kohane otsus on vastu võetud.

6.   Lõikeid 1–5 kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EL) 2021/2116 artiklis 45 osutatud sihtotstarbeliste tulude suhtes.

1.   Kui komisjon leiab, et kulud ei ole kantud kooskõlas liidu õigusnormidega, kasutab ta liidupoolsest rahastamisest väljajäetavate summade kindlaksmääramisel oma järeldusi ja võtab arvesse liikmesriikide esitatud teavet, tingimusel et see teave esitatakse tähtaegade jooksul, mille komisjon on kehtestanud raamistikus, mis käsitleb vastavuskontrolli, mis tehakse vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artiklile 55 ja kooskõlas käesoleva artikliga. Kõnealuse määruse artiklis 65 osutatud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga seotud sekkumiste puhul võtab komisjon arvesse ka põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotluse ja pinnaseiresüsteemi kvaliteedi hindamisaruandeid.

2.   Kui komisjon leiab uurimise tulemusel, et kulud ei ole kantud kooskõlas liidu õigusnormidega, edastab ta oma järeldused asjaomasele liikmesriigile ja täpsustab vajalikud parandusmeetmed, et edaspidi tagada õigusnormidele vastavus, ning märgib finantskorrektsioonide esialgse taseme, mis tema arvates menetluse selles etapis on vastavuses tema järeldustega. Viie kuu jooksul pärast vastamistähtaja möödumist kutsub komisjon liikmesriigi kahepoolsele kohtumisele. Sellekohases teates osutatakse käesolevale artiklile.

Liikmesriik peab vastama kahe kuu jooksul pärast teate kättesaamist. Liikmesriik võib oma vastuses eelkõige:

Põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi põhjendatud taotluse korral võib komisjon lubada kahekuulise tähtaja pikendamist kuni kahe kuu võrra. Põhjenduseks võib olla liikmesriigi arvutuse hindamine sertifitseerimisasutuse poolt. Taotlus tuleb komisjonile adresseerida enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Kui liikmesriik leiab, et kahepoolset kohtumist ei ole vaja, teavitab ta sellest komisjoni oma vastuses teatele.

3.   Kahepoolsel kohtumisel püüavad pooled kokku leppida vajalikes meetmetes ning õigusnormide rikkumise raskuse ja liidu eelarvele tekitatud rahalise kahju hinnangus.

Komisjon koostab 30 tööpäeva jooksul pärast kahepoolset kohtumist kohtumise protokolli ja saadab selle liikmesriigile. Liikmesriik võib saata komisjonile oma märkused 15 tööpäeva jooksul pärast protokolli kättesaamist.

Komisjon edastab liikmesriigile kuue kuu jooksul pärast kahepoolse kohtumise protokolli saatmist ametlikult järeldused, mis on tehtud vastavuskontrolli raames saadud teabe alusel. Selles teates esitatakse hinnang määruse (EL) 2021/2116 artikli 55 ja delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artiklite 14 ja 15 kohaselt liidupoolsest rahastamisest välja jäetavate kulude kohta. Teates viidatakse käesoleva määruse artikli 43 lõikele 1.

Kui liikmesriik teatab komisjonile, et kahepoolne kohtumine ei ole vajalik, algab kuuekuuline ajavahemik kuupäevast, millal komisjon sai teate kätte.

4.   Kui liikmesriik on kasutanud artiklis 43 osutatud lepitusmenetlust, teeb komisjon oma järeldused liikmesriigile teatavaks hiljemalt kuus kuud pärast:

5.   Lõigete 3 ja 4 kohaldamiseks asjaomaste tähtaegade jooksul peab komisjonil olema kogu teave, mis on konkreetses menetlusetapis oluline. Kui komisjon leiab, et teave ei ole piisav, võib ta nendes lõigetes sätestatud tähtaegade jooksul igal ajal:

Sel juhul algavad lõigetes 3 ja 4 osutatud tähtajad uuesti kas pärast seda, kui komisjon on nõutud lisateabe kätte saanud, või alates lisaauditikäigu viimasest päevast.

Kui lõigetes 2, 3 ja 4 ning käesolevas lõikes osutatud tähtajad hõlmavad osaliselt või täielikult augustit, peatatakse nende tähtaegade kohaldatavus kõnealuseks kuuks.

6.   Hinnates liidupoolsest rahastamisest väljajäetavaid kulusid, võib liikmesriigi teavet, mis on saadetud pärast lõike 3 kolmandas lõigus osutatud komisjoni ametlikku teadet, võtta arvesse üksnes juhul, kui:

7.   Komisjon võtab pärast käesoleva artikli lõike 3 või 4 kohaselt liikmesriikidele järelduste edastamist vajaduse korral määruse (EL) 2021/2116 artikli 55 alusel vastu otsuse või mitu otsust liidu õigusnormide rikkumisega seotud kulude väljajätmise kohta liidupoolsest rahastamisest. Komisjon võib teha järjestikuseid vastavuskontrolle seni, kuni liikmesriik on parandusmeetmed tegelikult rakendanud.

8.   Seoses EAGFiga teeb komisjon liidu rahastamisest mahaarvamised määruse (EL) 2021/2116 artikli 55 kohaselt tehtud otsusele järgneval teisel kuul kantud kuludega seotud kuumaksetest.

Seoses EAFRDga teeb komisjon liidu rahastamisest mahaarvamised maksest, mille kohta liikmesriik on esitanud kuludeklaratsiooni pärast seda, kui määruse (EL) 2021/2116 artikli 55 kohane otsus on vastu võetud.

Liikmesriigi taotlusel ja pärast konsulteerimist põllumajandusfondide komiteega võib komisjon siiski võtta vastu rakendusotsuse, millega määratakse mahaarvamise tegemiseks mõni teine tähtaeg või lubatakse tagasimakseid teha mitte rohkem kui kolme osamaksena lähtuvalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 55 kohaselt vastu võetud rakendusakti lisatud mahaarvamise tähtsusest. Liikmesriik esitab kõnealuse osamaksete taotluse komisjonile hiljemalt viis päeva pärast konsulteerimist põllumajandusfondide komiteega kõnealuse määruse artikli 55 kohase otsuse üle.

9.   Nende liikmesriikide puhul, kes saavad rahalist abi vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 332/2002, (22) nõukogu määrusele (EL) nr 407/2010 (23) ja Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule, võib komisjon liikmesriigi taotluse korral pärast põllumajandusfondide komiteega konsulteerimist võtta vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artiklile 55 vastu rakendusotsuse, millega lükatakse pärast 1. maid 2025 vastu võetud otsuste täitmine edasi ajavahemikuks, mis ei ületa 24 kuud alates otsuse vastuvõtmise kuupäevast (edaspidi „edasilükkamisotsus“).

Edasilükkamisotsusega lubatakse teha mahaarvamised pärast edasilükkamise tähtaja lõppu kolme aastase osamaksena. Kui kogusumma, mille suhtes kohaldatakse edasilükkamisotsust, moodustab üle 0,02 % asjaomase liikmesriigi sisemajanduse koguproduktist, võib komisjon lubada teha tagasimaksed maksimaalselt viie aastase osamaksena.

Komisjon võib liikmesriigi taotlusel ning pärast konsulteerimist põllumajandusfondide komiteega ühe korra pikendada esimeses lõigus osutatud edasilükkamise perioodi ajavahemikuks, mis ei ületa 12 kuud.

Edasilükkamisotsust kasutav liikmesriik tagab, et mahaarvamisi põhjustanud puudused, mis endiselt eksisteerivad otsuse vastuvõtmise ajal, kõrvaldatakse tegevuskavaga, mis on koostatud komisjoniga konsulteerides ning milles on esitatud tähtajad ja selged edunäitajad. Komisjon muudab edasilükkamisotsust või tunnistab selle kehtetuks ühel järgmistest juhtudest, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet:

10.   Lõigetes 8 ja 9 osutatud rakendusotsused võetakse vastu määruse (EL) 2021/2116 artikli 102 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

11.   Komisjon võib asjakohaselt põhjendatud juhtudel, millest teatatakse asjaomasele liikmesriigile, lõigetes 2–5 sätestatud ajavahemikke pikendada.

12.   Käesolevas artiklis osutatud teabe võib edastada elektrooniliselt.

13.   Lõikeid 1–11 kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EL) 2021/2116 artiklis 45 osutatud sihtotstarbeliste tulude suhtes.

1.   Komisjon võib otsustada määruse (EL) 2021/2116 artikli 55 kohast uurimist vastavuskontrolli raames mitte alustada ega jätkata, kui ta eeldab, et käesoleva määruse artikli 37 lõikes 2 osutatud uurimise tulemusel kindlaks tehtud mittevastavuse eest määratav võimalik finantskorrektsioon ei ületa 50 000 eurot ja 2 % asjaomastest kuludest või tagasinõutavatest summadest.

2.   Kui komisjon vähendab igakuiseid makseid vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 39 lõigetele 1 ja 2, võib ta otsustada kõnealuse määruse artikli 55 kohast uurimist vastavuskontrolli raames mitte alustada ega jätkata, tingimusel et asjaomasel liikmesriigil ei ole kõnealuse määruse artikli 39 lõigete 1 ja 2 kohase menetluse raames vastuväiteid käesoleva lõike kohaldamise suhtes.

1.   Lepitusorgan koosneb vähemalt viiest liikmest, kes valitakse silmapaistvate isikute hulgast, kelle sõltumatus on igati tagatud ja kes on pädevad ühise põllumajanduspoliitika, sealhulgas maaelu arengu rahastamise või finantsauditi alases töös.

Kõnealused isikud peavad olema eri liikmesriikide kodanikud.

2.   Komisjon määrab eesistuja, liikmed ja asendusliikmed ametisse esialgu kolmeks aastaks pärast konsulteerimist põllumajandusfondide komiteega.

Ametiaega võib pikendada korraga üksnes ühe aasta võrra ja sellest tuleb teavitada põllumajandusfondide komiteed. Kui ametisse määratav eesistuja on juba lepitusorgani liige, on tema esialgne ametiaeg eesistujana kolm aastat.

Eesistuja, liikmete ja asendusliikmete nimed avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

3.   Lepitusorgani liikmete töö tasustamisel võetakse arvesse aega, mis neil tuleb ülesandele pühendada. Kulud hüvitatakse vastavalt komisjoni kehtivatele personalieeskirjadele.

4.   Eesistuja ja liikmed jäävad pärast ametiaja lõppu ametisse seni, kuni nad asendatakse või nende ametiaega pikendatakse.

5.   Komisjon võib pärast konsulteerimist põllumajandusfondide komiteega lõpetada selliste liikmete ametiaja, kes ei vasta enam lepitusorgani kohustuste täitmiseks esitatavatele tingimustele või kes ei ole määramata aja jooksul kättesaadavad.

Ülejäänud aja ametiajast, milleks asjaomane liige ametisse määrati, asendab teda sel juhul asendusliige ning sellest teavitatakse põllumajandusfondide komiteed.

Kui eesistuja ametiaeg lõpetatakse, määrab komisjon pärast konsulteerimist põllumajandusfondide komiteega liikme, kes täidab eesistuja kohustusi ülejäänud aja ametiajast, milleks eesistuja ametisse määrati.

1.   Lepitusorgani liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult, taotlemata ja võtmata vastu juhiseid komisjonilt, valitsustelt või asutustelt.

Liikmed ei osale lepitusorgani töös ega kirjuta alla aruandele, kui nad on varasemas ametis olnud isiklikult seotud käsitletava juhtumiga.

2.   Ilma et see piiraks aluslepingu artikli 287 kohaldamist, ei avalikusta lepitusorgani liikmed teavet, mis on neile teatavaks saanud lepitusorganis töötamise ajal. Selline teave on konfidentsiaalne ja selle suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

1.   Lepitusorgani koosolekud toimuvad komisjoni asukohas. Eesistuja valmistab töö ette ja korraldab seda. Tema puudumise korral ja ilma et see piiraks artikli 40 lõike 5 esimese lõigu kohaldamist, täidab eesistuja kohustusi lepitusorgani vanim liige.

Lepitusorganile osutab sekretariaaditeenuseid komisjon.

2.   Ilma et see piiraks artikli 41 lõike 1 teise lõigu kohaldamist, tuleb aruanded vastu võtta kohalviibivate liikmete absoluutse häälteenamusega, kusjuures nõupidamiste kvoorum on kolm liiget.

Aruannetele kirjutavad alla eesistuja ja liikmed, kes on nõupidamistest osa võtnud. Aruannetele annab kaasallkirja sekretariaadi liige.

1.   Liikmesriik võib esitada juhtumi lepitusorganile läbivaatamiseks 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud komisjonilt artikli 37 lõike 3 kolmandas lõigus osutatud ametliku teate, ja saadab selleks lepitusorgani sekretariaadile põhjendatud lepitustaotluse.

2.   Järgitava menetluskorra ja sekretariaadi aadressi teatab liikmesriikidele põllumajandusfondide komitee.

3.   Lepitustaotlus võetakse vastu üksnes juhul, kui summa, mida komisjoni teatele vastavalt kavatsetakse liidupoolsest rahastamisest välja jätta:

Kui liikmesriik on asja varasema arutamise käigus põhjendatult väitnud, et juhtum on seotud liidu õigusnormide kohaldamise põhimõttelise küsimusega, võib lepitusorgani eesistuja tunnistada lepitustaotluse vastuvõetavaks. Taotlust ei võeta vastu, kui küsimus on üksnes õiguslikus tõlgenduses.

4.   Lepitusorgan teostab uurimise nii mitteametlikult ja kiiresti kui võimalik, tuginedes üksnes artikli 37 lõike 3 kolmanda lõigu kohaselt ametlike järelduste teatavaks tegemise ajal komisjoni käsutuses olevale tõendusmaterjalile ning kuulates komisjoni ja asjaomased riigiasutused erapooletult ära.

Kui liikmesriik peab siiski vajalikuks esitada oma lepitustaotluses teavet, mis ei olnud komisjonile edastatud, võib lepitusorgan paluda komisjonil hinnata kõnealust uut teavet üksnes juhul, kui artikli 37 lõikes 6 sätestatud tingimused on täidetud. Teave edastatakse komisjonile hiljemalt kaks kuud pärast artikli 39 punktis c osutatud aruande saatmist.

5.   Kui lepitusorgan ei suuda nelja kuu jooksul pärast juhtumi esitamist komisjoni ja liikmesriigi seisukohti lepitada, loetakse lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.

6.   Artikli 39 punktis c osutatud aruandes esitatakse põhjendused, miks seisukohti ei suudetud lepitada. Selles märgitakse, kas menetluse käigus jõuti osalisele kokkuleppele ja kas lepitusorgan palub komisjonil vastavalt lõike 4 teisele lõigule hinnata uut teavet.

7.   Aruanne saadetakse:

8.   Kui lõikes 1, lõike 4 teises lõigus ja lõikes 5 osutatud ajavahemikud hõlmavad osaliselt või täielikult augustit, peatatakse nende tähtaegade kohaldatavus kõnealuseks kuuks.

1.   Liikmesriigid tagavad, et toetusesaajad esitavad toetuse- ja maksetaotlustes nende kindlakstegemiseks vajaliku teabe, sealhulgas asjakohasel juhul selle kontserni (nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (24) artikli 2 punktis 11) kindlakstegemiseks vajaliku teabe, milles nad osalevad alates konkreetsest kuupäevast, mille määrab kindlaks liikmesriik. Kõnealune teave hõlmab vähemalt järgmist:

Esimeses lõigus osutatud teavet võib kasutada määruse (EL) 2021/2116 artikli 60 lõike 1 teises lõigus osutatud kontrollivalimi koostamisel. Teavet võib kasutada eelkõige kõnealuse määruse artiklis 62 osutatud kõrvalehoidmise kontrollimiseks.

2.   Lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud kontsernide kindlakstegemist võimaldava teabe avaldab liikmesriik tagantjärele kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikliga 98.

1.   Selleks et vabatahtlikult kasutada määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõikes 2 osutatud andmekaevevahendit, mille komisjon teeb kõnealuse määruse artikli 60 kohaste kontrollide tegemiseks kättesaadavaks, tagavad liikmesriigid, et:

2.   Kui liikmesriik otsustab kasutada määruse (EL) 2021/2116 artikli 60 lõike 1 teises lõigus osutatud kontrollivalimi koostamisel käesoleva määruse artikli 44 kohaselt kogutud teavet, võib seda teavet kontrollida kõnealuse andmekaevevahendi abil.

1.   Määruse (EL) 2021/2116 artikli 77 lõike 1 kohaselt kontrollitakse ettevõtjate äridokumente süstemaatiliselt igal käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kontrolliperioodil ning sellise kontrolliga peavad olema hõlmatud vähemalt pooled ettevõtjatest, kelle laekumised või maksed või nende summa ületas EAGFi rahastamissüsteemis 150 000 eurot EAGFi eelarveaastal, mis eelnes asjaomase kontrolliperioodi algusele.

2.   Igal kontrolliperioodil valivad liikmesriigid, ilma et see piiraks nende kohustusi seoses määruse (EL) 2021/2116 artikli 77 lõikega 1, riskianalüüsi põhjal kontrollitavad ettevõtjad kõigi meetmete kohta, niivõrd kui see on teostatav. Liikmesriigid esitavad komisjonile riskianalüüsi kõnealuse määruse artikli 80 lõikes 1 osutatud kontrollikava osana.

3.   Seoses meetmetega, mille puhul liikmesriik ei pea riskianalüüsi kasutamist teostatavaks, kontrollitakse kohustuslikult kõiki ettevõtjaid, kelle saadud maksete summa ületab EAGFi rahastamissüsteemis 350 000 eurot ning keda ei ole käesoleva määruse ega määruse (EL) 2021/2116 III peatüki IV jaotise kohaselt kummagi eelmise kahe kontrolliperioodi jooksul kontrollitud.

4.   Kontrolliperiood kestab alates 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini.

1.   Määruse (EL) 2021/2116 artiklis 80 osutatud kontrollikava ja aruanne koostatakse vastavalt käesoleva määruse VI ja VII lisas esitatud näidisvormile.

2.   Käesoleva artikli kohaselt esitatav teave edastatakse elektrooniliselt.

3.   Komisjon teatab igal aastal liikmesriikidele kontrolli tulemustest.

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse juhul, kui konkreetses määruses sellele osutatakse.

2.   Vääramatu jõu kinnitamise taotlus ei ole vastuvõetav, kui pädev asutus sai selle rohkem kui 30 kalendripäeva pärast päeva, mil pädev asutus teavitas ettevõtjat asjaomase kohustuse täitmata jätmise kindlakstegemisest delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artikli 24 lõike 2 tähenduses, asjaomase kohustuse täitmise tähtaja aegumisest kõnealuse määruse artikli 24 lõike 3 kohaselt või asjaomase kohustuse täitmist kinnitava tõendi esitamise tähtaja aegumisest kõnealuse määruse artikli 24 lõike 4 kohaselt.

3.   Ettevõtjad tõendavad pädevale asutusele selliste asjaolude esinemist, mis nende arvates oli vääramatu jõud, 181 kalendripäeva jooksul enne kohustuse lõplikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Ettevõtjatele võib anda lisaaega, kui nad ei suuda esitada tõendit kõnealuseks tähtajaks, hoolimata hoolsuskohustuse täitmisest.

4.   Liikmesriigid teatavad komisjonile kinnitatud vääramatu jõu juhtudest ja esitavad iga juhtumi kohta asjaomase teabe.

1.   Tagatise võib anda:

2.   Pädeva asutuse äranägemisel võib tagatise anda:

3.   Pädev asutus võib kehtestada lisatingimusi seoses lõikes 2 loetletud liiki tagatiste vastuvõetavaks tunnistamisega.

1.   Artikli 52 lõike 2 punkti c kohaselt panditud tagatise kasutusväärtus tagatise andmise ajal on vähemalt 115 % nõutava tagatise väärtusest.

2.   Pädev asutus võib artikli 52 lõike 2 punktis c loetletud liiki tagatise vastuvõetavaks tunnistada ainult juhul, kui tagatist pakkuv isik kirjalikult kohustub andma kas täiendava tagatise või asendama algtagatise, kui kõnealuse tagatise kasutusväärtus on kolme kuu jooksul olnud alla 105 % nõutava tagatise väärtusest. Kõnealust kirjalikku kohustust ei ole vaja juhul, kui see on juba liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud. Pädev asutus vaatab korrapäraselt sellise tagatise väärtuse üle.

3.   Pädev asutus hindab artikli 52 lõike 2 punktis c nimetatud tagatise kasutusväärtust realiseerimiskulusid arvesse võttes.

4.   Tagatiste kasutusväärtus arvestatakse viimase kasutusel oleva noteeringu alusel.

5.   Tagatist andev isik tõendab pädeva asutuse taotluse korral tagatise kasutusväärtust.

1.   Tagatise võib asendada mõne teise tagatisega.

Pädeva asutuse luba on vaja juhul, kui:

2.   Üldtagatise võib asendada mõne teise üldtagatisega tingimusel, et uus üldtagatis hõlmab vähemalt seda osa algsest üldtagatisest, mis asendamise ajal on määratud tagama ühe või mitme seni veel täitmata kohustuse täitmist.

3.   Pärast üldtagatise osa sidumist konkreetse kohustusega arvestatakse välja ülejäänud üldtagatise saldo.

1.   Pädev asutus, kes saab teada tagatise osalist või täielikku tagastamata jätmist tingivatest asjaoludest, nõuab viivitamata kohustuse täitmisega seotud isikult mahaarvatava summa väljamaksmist kuni 30 päeva jooksul alates maksenõude kättesaamise kuupäevast.

Kui makse ei ole selleks ajaks tehtud, siis pädev asutus:

Pädev asutus võib asjaomaselt isikult makse tegemist nõudmata iga artikli 52 lõike 1 punktis a kirjeldatud liiki tagatise viivitamata asjakohasele kontole kanda.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist:

3.   Kui tagatis on tagastamata jäetud ja asjaomane summa on juba kantud fondide arvele ning kui apellatsioonimenetluse tulemusel tuleb osaliselt või täielikult kinni peetud summa, sealhulgas liikmesriigi õigusaktide kohaselt makstud intress, tagasi maksta, kannavad selle kulu fondid, välja arvatud juhul, kui tagatise tagasimaksmise põhjuseks on liikmesriigi haldusasutuste või muude asutuste hooletus või ränk viga.

1.   Liikmesriigid hoiavad komisjoni jaoks kättesaadavana igal aastal tagastamata jäetud tagatiste üldarvu ja kogusumma, olenemata artiklis 56 sätestatud menetluse etapist, eristades mõlemal juhul riigieelarvesse krediteeritud ja liidu eelarvesse krediteeritud tagatised. Kõnealust teavet säilitatakse selliste tagastamata jäetud tagatiste kohta, mis on suuremad kui 1 000 eurot, ja seoses liidu õigusnormidega, mille kohaselt tagatist nõutakse. Teave hõlmab nii huvitatud isiku poolt otse makstud summasid kui ka tagatise realiseerimisega sisse nõutud summasid.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile loetelu: