This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32015R0220
Commission Implementing Regulation (EU) 2015/220 of 3 February 2015 laying down rules for the application of Council Regulation (EC) No 1217/2009 setting up a network for the collection of accountancy data on the incomes and business operation of agricultural holdings in the European Union
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/220, 3. veebruar 2015 , milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk) rakenduseeskirjad
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/220, 3. veebruar 2015 , milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk) rakenduseeskirjad
ELT L 46, 19/02/2015, p. 1–106
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/01/2024
|
19.2.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 46/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/220,
3. veebruar 2015,
milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk) rakenduseeskirjad
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1217/2009, millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk, (1) eriti selle artikli 5 lõike 1 esimest lõiku, artikli 5a lõikeid 2 ja 4, artikli 5b lõiget 7, artikli 7 lõiget 2, artikli 8 lõike 3 kolmandat lõiku ja artikli 19 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Pärast Lissaboni lepingu jõustumist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1318/2013 (2) muudetud määrust (EÜ) nr 1217/2009, et viia see vastavusse ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291. Selleks et tagada kõnealusest vastavusse viimisest tuleneva uue õigusraamistiku toimimine, tuleks delegeeritud õigusaktidega ja rakendusaktidega vastu võtta teatavad eeskirjad. Uute eeskirjadega tuleks asendada olemasolevad eeskirjad, mis komisjon on kehtestanud määruse (EÜ) nr 1217/2009 rakendamiseks. Seepärast on asjakohane tunnistada kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 283/2012 (3) ja komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 730/2013 (4). |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5 kohaselt on vaja kindlaks määrata majandusliku suuruse künnis. Selline künnis peaks liikmesriigiti ja mõnel juhul isegi põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonniti erinema, et võtta arvesse liikmesriikide eri põllumajandusstruktuure. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 5a on sätestatud andmete kogumine aruandvate majapidamiste valikukavade (valimiplaani) alusel. Valikukava koostamiseks tuleks vaatlusala esitada kihtidena vastavalt määruse (EÜ) nr 1217/2009 I lisas loetletud põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkondadele ning vastavalt põllumajandustootmise viisile ja majanduslikule suurusele. |
|
(4) |
Selleks et saada vaatlusala kihtide jaoks representatiivne valim aruandvatest majapidamistest, tuleks sätestada aruandvate majapidamiste arv liikmesriigi ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonna kohta. |
|
(5) |
Valikukava tuleks koostada enne asjaomase aruandeaasta algust, et komisjon saaks kontrollida selle sisu enne, kui seda hakatakse kasutama aruandvate majapidamiste väljavalimiseks. |
|
(6) |
Tuleks kehtestada liidu liigituse rakenduseeskirjad, et saavutada määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 5b seoses põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrguga seatud eesmärgid. |
|
(7) |
Põllumajandustootmise viis ja majanduslik suurus tuleks kindlaks määrata majandusliku kriteeriumi alusel. Seepärast tuleks kasutada määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 2 osutatud standardtoodangut. Kõnealused standardtoodangud tuleb kehtestada toodete kaupa ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1166/2008 (5) III lisas esitatud põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringu karakteristikute loeteluga. Sellega seoses tuleks kehtestada vastavus põllumajanduslike majapidamiste karakteristikute ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrku kuuluva põllumajandusaruande rubriikide vahel. |
|
(8) |
Võttes arvesse põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse suurenevat tähtsust, tuleks liidu liigitusse lisada muutuv liigitus, mis kajastaks põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse tähtsust. |
|
(9) |
Lisaks on vaja sätestada teatavad eeskirjad standardtoodangute ja nende arvutamiseks vajalike andmete komisjonile edastamise kohta. |
|
(10) |
Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1198/2014 (6) on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 8 osutatud raamatupidamisandmete peamised rühmad ja andmete kogumise üldeeskirjad. Põllumajandusliku majapidamise tulude usaldusväärseks kindlaksmääramiseks koostatava põllumajandusaruande raamatupidamisandmed peaksid vaatlusalasse kuuluvatest aruandvatest majapidamistest sõltumata olema tootmisviisi, mõistete ja esitusviisi poolest identsed. Seepärast on vaja kehtestada põllumajandusaruande vorm ja esitusviis ning komisjonile andmete edastamise meetodid ja tähtajad. Põllumajandusaruandega kogutud raamatupidamisandmete puhul tuleks arvesse võtta ka 2013. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformi. |
|
(11) |
Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 7 kohaselt liikmesriikide määratud kontaktasutused peaksid edastama nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruanded komisjonile õigel ajal, et saadud raamatupidamisandmeid saaks ühetaoliselt ja õigeaegselt hallata. Raamatupidamisandmete edastamine komisjonile peaks olema mugavam ja turvalisem. Seepärast tuleks ette näha, et kontaktasutus edastab asjaomase teabe otse komisjonile arvutisüsteemi kaudu, mille komisjon on loonud kõnealuse määruse kohaldamiseks, samuti tuleks sätestada sellega seotud täiendavad üksikasjad. Kõnealuste andmete komisjonile esitamise tähtaegade puhul tuleks võtta arvesse liikmesriikide varasemat võimekust selliste andmete esitamisel. |
|
(12) |
Kõik komisjonile esitatavad põllumajandusaruanded peaksid tüüpteenustasu saamiseks olema nõuetekohaselt täidetud. |
|
(13) |
Iga liikmesriigi kohta kehtestatud arvuline piirang selliste nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruannete esitamiseks, mis vastavad liidu toetuse saamise tingimustele, on sätestatud määruses (EÜ) nr 1217/2009. Iga andmevõrgupiirkonna kohta kindlaks määratud aruandvate majapidamiste arvu suhtes tuleks olla paindlikum, kui aruandvate majapidamiste üldarv asjaomases liikmesriigis vastab määruses (EÜ) nr 1217/2009 sätestatule. |
|
(14) |
Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 19 on sätestatud, et Euroopa Liidu üldeelarvega kaetavad assigneeringud peavad komisjoni eelarveosas hõlmama liikmesriikidele makstavat tüüpteenustasu komisjonile ettenähtud tähtaja jooksul esitatud nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruannete eest. Selliste nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruannete arv, mille eest makstakse tüüpteenustasu, ei tohi ületada aruandvate majapidamiste maksimumarvu. |
|
(15) |
Selleks et parandada põllumajandusaruannete andmehaldusprotsesse, tuleks maksta suuremat tüüpteenustasu liikmesriikidele, kes saadavad nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruanded aruannete esitamiseks ettenähtud tähtajast varem. |
|
(16) |
Kuna käesoleva määrusega ette nähtud meetmeid kohaldatakse alates 2015. aruandeaastast, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates kõnealusest aruandeaastast. |
|
(17) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusliku raamatupidamise andmesidevõrgu komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
1. PEATÜKK
VAATLUSALA JA VALIKUKAVA
Artikkel 1
Majandusliku suuruse künnis
Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5 lõike 1 esimeses lõigus osutatud majandusliku suuruse künnis on sätestatud käesoleva määruse I lisas.
Artikkel 2
Aruandvate majapidamiste arv
Aruandvate majapidamiste arv liikmesriigi kohta ja määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 2 osutatud põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonnad on sätestatud käesoleva määruse II lisas.
Artikkel 3
Valikukava
1. Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 4 osutatud andmete vormi ja sisuga seotud näidised ja meetodid on sätestatud käesoleva määruse III lisas.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile elektrooniliselt määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 1 osutatud valikukava, mille on heaks kiitnud kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 2 osutatud riiklik komitee hiljemalt kaks kuud enne kõnealuse kavaga hõlmatud aruandeaasta algust.
2. PEATÜKK
LIIDU PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE LIIGITUS
Artikkel 4
Põllumajandustootmise eriviisid
Meetod määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 3 osutatud põllumajandustootmise eriviiside arvutamiseks ja meetod nende vastavuse kindlaksmääramiseks kõnealuse artikli kohastele üldistele ja peamistele põllumajandustootmise viisidele, on sätestatud käesoleva määruse IV lisas.
Artikkel 5
Põllumajandusliku majapidamise majanduslik suurus
Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 4 osutatud põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse ja kõnealuse määruse artikli 5b lõikes 1 osutatud majandusliku suuruse klasside arvutusmeetod on sätestatud käesoleva määruse V lisas.
Artikkel 6
Standardtoodang ja kogustandardtoodang
1. Arvutusmeetod määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 2 osutatud eri tegevusalade standardtoodangu kindlakstegemiseks ja vastavate andmete kogumise kord on sätestatud käesoleva määruse VI lisas.
Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 2 osutatud põllumajandusliku majapidamise eri tegevusalade standardtoodang määratakse kindlaks käesoleva määruse VI lisa punkti 2 alapunktis b osutatud iga geograafilise üksuse kohta ja määruse (EÜ) nr 1166/2008 III lisas loetletud põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringu iga põllumajanduskultuuride ja -loomadega seotud karakateristiku kohta.
2. Põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu saamiseks korrutatakse iga põllumajanduskultuuride ja -loomadega seotud karakteristiku standardtoodang vastavate ühikute arvuga.
Artikkel 7
Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus
Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 5 osutatud põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus on määratud kindlaks käesoleva määruse VII lisa A osas. Sellise tegevuse osakaal esitatakse protsendivahemikuna. Kõnealune protsendivahemik on sätestatud käesoleva määruse VII lisa C osas.
Esimeses lõigus osutatud tulutoova tegevuse osakaalu hindamise meetod on sätestatud käesoleva määruse VII lisa B ja C osas.
Artikkel 8
Andmed standardtoodangu ja selle kindlaksmääramise kohta
1. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikele 6 esitavad liikmesriigid enne aasta N+3 31. detsembrit komisjonile (Eurostat) aasta N võrdlusperioodi standardtoodangu väärtuse ja andmed selle kindlaksmääramiseks.
2. Liikmesriigid kasutavad lõikes 1 osutatud andmete esitamiseks komisjoni (Eurostat) poolt sel eesmärgil kättesaadavaks tehtud arvutisüsteeme.
3. PEATÜKK
PÕLLUMAJANDUSARUANDE JA ANDMETE EDASTAMINE KOMISJONILE
Artikkel 9
Põllumajandusaruande vorm ja esitusviis
Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 8 osutatud raamatupidamisandmete vorm ja esitusviis ja sellega seotud juhiseid on sätestatud käesoleva määruse VIII lisas.
Artikkel 10
Komisjonile andmete edastamise meetodid ja tähtajad
1. Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 7 osutatud kontaktasutus edastab komisjonile põllumajandusaruanded määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis b osutatud arvuti- ja kontrollisüsteemi kaudu. Nõutavat teavet vahetatakse elektrooniliselt selle süsteemi kaudu kontaktasutusele kättesaadavaks tehtud näidiste alusel.
2. Liikmesriike teavitatakse lõikes 1 osutatud arvutisüsteemi rakendamise üldtingimustest põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu komitee kaudu.
3. Põllumajandusaruanded edastatakse komisjonile 31. detsembriks pärast asjaomase aruandeaasta lõppu.
Liikmesriigid, kellel ei olnud võimalik 2012. aasta põllumajandusaruande andmeid esitada esimeses lõigus sätestatud ajavahemiku jooksul, võivad põllumajandusaruande esitada komisjonile hiljemalt kolm kuud pärast esimeses lõigus osutatud tähtaega.
4. Põllumajandusaruanded loetakse komisjonile esitatuks pärast seda, kui artiklis 9 osutatud raamatupidamisandmed on sisestatud lõikes 1 osutatud arvuti- ja kontrollisüsteemi, sellega seonduv arvutipõhine kontroll on tehtud ja kontaktasutus on kinnitanud, et andmeid saab süsteemi üles laadida.
4. PEATÜKK
TÜÜPTEENUSTASU
Artikkel 11
Nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruanded
Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punkti a kohaldamisel on põllumajandusaruanne nõuetekohaselt koostatud, kui selle sisu on faktiliselt täpne ja see sisaldab tõepäraseid andmeid, mis on kirjendatud ja esitatud vastavalt käesoleva määruse VIII lisas sätestatud vormile ja esitusviisile.
Artikkel 12
Rahastamiskõlblike põllumajandusaruannete arv
Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 2 osutatud selliste nõuetekohaselt täidetud ja tähtajaks esitatud põllumajandusaruannete üldarv liikmesriigi kohta, mille eest makstakse tüüpteenustasu, ei tohi ületada käesoleva määruse II lisaga kehtestatud aruandvate põllumajanduslike majapidamiste arvu asjaomase liikmesriigi kohta.
Kui liikmesriigil on mitu põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonda, võib selliste nõuetekohaselt täidetud ja tähtajaks esitatud põllumajandusaruannete arv, mille puhul makstakse tüüpteenustasu, olla andmevõrgu asjaomase piirkonna kohta määratud arvust kuni 20 % suurem, tingimusel et nõuetekohaselt täidetud ja tähtajaks esitatud põllumajandusaruannete üldarv kogu asjaomase liikmesriigi kohta ei ole suurem kui käesoleva määruse II lisas selle liikmesriigi kohta kindlaks määratud üldarv.
Artikkel 13
Tüüpteenustasu maksmine
Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis a osutatud tüüpteenustasu makstakse kahes osas:
|
a) |
makse, mis moodustab 50 % kogusummast, mis on arvutatud käesoleva määruse artikli 14 esimeses lõigus kindlaksmääratud summa alusel, tehakse iga aruandeaasta alguses sellisele hulgale aruandvatele põllumajanduslikele majapidamistele, nagu on kehtestatud käesoleva määruse II lisaga; |
|
b) |
ülejäänud summa makstakse pärast seda, kui komisjon on kontrollinud, kas esitatud põllumajandusaruanded on nõuetekohaselt täidetud. |
Käesoleva artikli esimese lõigu punktis b osutatud ülejäänud summa arvutamiseks korrutatakse käesoleva määruse artikli 14 alusel arvutatud tüüpteenustasu raamatupidamisaruande kohta selliste põllumajandusaruannete arvuga, mis on nõuetekohaselt täidetud ja käesoleva määruse artikli 12 kohaselt rahastamiskõlblikud, lahutades sellest käesoleva artikli esimese lõigu punktis a osutatud makse.
Artikkel 14
Tüüpteenustasu suurus
Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis a osutatud tüüpteenustasu on 160 eurot ühe põllumajandusaruande kohta.
Kui määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis a osutatud 80 % künnist ei ole täidetud põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonna tasandil ega asjaomase liikmesriigi tasandil, kohaldatakse kõnealuse sätte kohast vähendamist vaid siseriiklikul tasandil.
Kui liikmesriik esitab käesoleva määruse artiklis 9 osutatud raamatupidamisandmed hiljemalt üks kuu enne artikli 10 lõikes 3 osutatud asjaomast tähtaega, suurendatakse tüüpteenustasu viie euro võrra, kui määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis a osutatud 80 % künnis on põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonna või liikmesriigi tasandil täidetud.
5. PEATÜKK
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 15
Kehtetuks tunnistamine
Rakendusmäärused (EL) nr 283/2012 ja (EL) nr 730/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.
Neid määrusi kohaldatakse siiski jätkuvalt 2015. aruandeaastale eelnevate aruandeaastate suhtes.
Artikkel 16
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Seda kohaldatakse alates 2015. aruandeaastast.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 3. veebruar 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 328, 15.12.2009, lk 27.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1318/2013, 22. oktoober 2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1217/2009, millega luuakse Euroopa Ühenduse põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (ELT L 340, 17.12.2013, lk 1).
(3) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 283/2012, 29. märts 2012, millega kehtestatakse kindlasummaline tasu põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrguga seotud põllumajandusaruande kohta alates 2012. aruandeaastast (ELT L 92, 30.3.2012, lk 15).
(4) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 730/2013, 29. juuli 2013, teatavate raamatupidamist käsitlevate üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta põllumajandustootjate tulude kindlaksmääramiseks (ELT L 203, 30.7.2013, lk 6).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1166/2008, 19. november 2008, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88 (ELT L 321, 1.12.2008, lk 14).
(6) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1198/2014, 1. august 2014, millega täiendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1217/2009, millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (ELT L 321, 7.11.2014, lk 2).
I LISA
VAATLUSALA JAOKS KEHTESTATUD MAJANDUSLIKU SUURUSE KÜNNIS (ARTIKKEL 1)
|
Liikmesriik/Andmevõrgu piirkond |
Künnis eurodes |
|
Belgia |
25 000 |
|
Bulgaaria |
2 000 |
|
Tšehhi Vabariik |
8 000 |
|
Taani |
15 000 |
|
Saksamaa |
25 000 |
|
Eesti |
4 000 |
|
Iirimaa |
8 000 |
|
Kreeka |
4 000 |
|
Hispaania |
8 000 |
|
Prantsusmaa (v.a Martinique, Reunion, Guadeloupe) |
25 000 |
|
Prantsusmaa (ainult Martinique, Reunion, Guadeloupe) |
15 000 |
|
Horvaatia |
4 000 |
|
Itaalia |
8 000 |
|
Küpros |
4 000 |
|
Läti |
4 000 |
|
Leedu |
4 000 |
|
Luksemburg |
25 000 |
|
Ungari |
4 000 |
|
Malta |
4 000 |
|
Madalmaad |
25 000 |
|
Austria |
8 000 |
|
Poola |
4 000 |
|
Portugal |
4 000 |
|
Rumeenia |
2 000 |
|
Sloveenia |
4 000 |
|
Slovakkia |
25 000 |
|
Soome |
8 000 |
|
Rootsi |
15 000 |
|
Ühendkuningriik (v.a Põhja-Iirimaa) |
25 000 |
|
Ühendkuningriik (ainult Põhja-Iirimaa) |
15 000 |
II LISA
ARUANDVATE MAJAPIDAMISTE ARV (ARTIKKEL 2)
|
Viitenumber |
Andmevõrgu piirkonna nimi |
Aruandvate majapidamiste arv aruandeaasta kohta |
|
BELGIA |
||
|
341 |
Vlaanderen |
720 |
|
342 |
Bruxelles-Brussel |
— |
|
343 |
Wallonie |
480 |
|
Belgia kokku |
1 200 |
|
|
BULGAARIA |
||
|
831 |
Северозападен (Severozapaden) |
346 |
|
832 |
Северен централен (Severen tsentralen) |
358 |
|
833 |
Североизточен (Severoiztochen) |
373 |
|
834 |
Югозападен (Yugozapaden) |
335 |
|
835 |
Южен централен (Yuzhen tsentralen) |
394 |
|
836 |
Югоизточен (Yugoiztochen) |
396 |
|
Bulgaaria kokku |
2 202 |
|
|
745 |
TŠEHHI |
1 417 |
|
370 |
TAANI |
2 150 |
|
SAKSAMAA |
||
|
010 |
Schleswig-Holstein |
565 |
|
020 |
Hamburg |
97 |
|
030 |
Niedersachsen |
1 307 |
|
040 |
Bremen |
— |
|
050 |
Nordrhein-Westfalen |
1 010 |
|
060 |
Hessen |
558 |
|
070 |
Rheinland-Pfalz |
887 |
|
080 |
Baden-Württemberg |
1 190 |
|
090 |
Bayern |
1 678 |
|
100 |
Saarland |
90 |
|
110 |
Berlin |
— |
|
112 |
Brandenburg |
284 |
|
113 |
Mecklenburg-Vorpommern |
268 |
|
114 |
Sachsen |
313 |
|
115 |
Sachsen-Anhalt |
270 |
|
116 |
Thüringen |
283 |
|
Saksamaa kokku |
8 800 |
|
|
755 |
EESTI |
658 |
|
380 |
IIRIMAA |
900 |
|
KREEKA |
||
|
450 |
Makedoonia-Traakia |
2 000 |
|
460 |
Ípeiros-Peloponnesos-Joonia saared |
1 350 |
|
470 |
Tessaalia |
700 |
|
480 |
Kreeka mandriosa, Egeuse saared, Kreeta |
1 450 |
|
Kreeka kokku |
5 500 |
|
|
HISPAANIA |
||
|
500 |
Galicia |
450 |
|
505 |
Asturias |
190 |
|
510 |
Cantabria |
150 |
|
515 |
País Vasco |
352 |
|
520 |
Navarra |
316 |
|
525 |
La Rioja |
244 |
|
530 |
Aragón |
676 |
|
535 |
Cataluña |
664 |
|
540 |
Illes Balears |
180 |
|
545 |
Castilla y León |
950 |
|
550 |
Madrid |
190 |
|
555 |
Castilla-La Mancha |
900 |
|
560 |
Comunidad Valenciana |
638 |
|
565 |
Murcia |
348 |
|
570 |
Extremadura |
718 |
|
575 |
Andalucía |
1 504 |
|
580 |
Canarias |
230 |
|
Hispaania kokku |
8 700 |
|
|
PRANTSUSMAA |
||
|
121 |
Île-de-France |
190 |
|
131 |
Champagne-Ardenne |
370 |
|
132 |
Picardie |
270 |
|
133 |
Haute-Normandie |
170 |
|
134 |
Centre |
410 |
|
135 |
Basse-Normandie |
240 |
|
136 |
Bourgogne |
340 |
|
141 |
Nord-Pas de Calais |
280 |
|
151 |
Lorraine |
230 |
|
152 |
Alsace |
200 |
|
153 |
Franche-Comté |
210 |
|
162 |
Pays de la Loire |
460 |
|
163 |
Bretagne |
480 |
|
164 |
Poitou-Charentes |
360 |
|
182 |
Aquitaine |
550 |
|
183 |
Midi-Pyrénées |
480 |
|
184 |
Limousin |
220 |
|
192 |
Rhône-Alpes |
480 |
|
193 |
Auvergne |
360 |
|
201 |
Languedoc-Roussillon |
430 |
|
203 |
Provence-Alpes-Côte d'Azur |
420 |
|
204 |
Corse |
170 |
|
205 |
Guadeloupe |
80 |
|
206 |
Martinique |
80 |
|
207 |
La Réunion |
160 |
|
Prantsusmaa kokku |
7 640 |
|
|
860 |
HORVAATIA |
1 251 |
|
ITAALIA |
||
|
221 |
Valle d'Aosta |
170 |
|
222 |
Piemonte |
594 |
|
230 |
Lombardia |
717 |
|
241 |
Trentino |
282 |
|
242 |
Alto Adige |
338 |
|
243 |
Veneto |
707 |
|
244 |
Friuli-Venezia Giulia |
451 |
|
250 |
Liguria |
431 |
|
260 |
Emilia-Romagna |
873 |
|
270 |
Toscana |
577 |
|
281 |
Marche |
452 |
|
282 |
Umbria |
460 |
|
291 |
Lazio |
587 |
|
292 |
Abruzzo |
572 |
|
301 |
Molise |
342 |
|
302 |
Campania |
667 |
|
303 |
Calabria |
510 |
|
311 |
Puglia |
723 |
|
312 |
Basilicata |
400 |
|
320 |
Sicilia |
706 |
|
330 |
Sardegna |
547 |
|
Itaalia kokku |
11 106 |
|
|
740 |
KÜPROS |
500 |
|
770 |
LÄTI |
1 000 |
|
775 |
LEEDU |
1 000 |
|
350 |
LUKSEMBURG |
450 |
|
UNGARI |
||
|
767 |
Alföld |
1 016 |
|
768 |
Dunántúl |
675 |
|
764 |
Észak-Magyarország |
209 |
|
Ungari kokku |
1 900 |
|
|
780 |
MALTA |
536 |
|
360 |
MADALMAAD |
1 500 |
|
660 |
AUSTRIA |
2 000 |
|
POOLA |
||
|
785 |
Pomorze ja Mazury |
1 860 |
|
790 |
Wielkopolska ja Śląsk |
4 350 |
|
795 |
Mazowsze ja Podlasie |
4 490 |
|
800 |
Małopolska ja Pogórze |
1 400 |
|
Poola kokku |
12 100 |
|
|
PORTUGAL |
||
|
615 |
Norte e Centro |
1 233 |
|
630 |
Ribatejo e Oeste |
351 |
|
640 |
Alentejo e Algarve |
399 |
|
650 |
Açores e Madeira |
317 |
|
Portugal kokku |
2 300 |
|
|
RUMEENIA |
||
|
840 |
Nord-Est |
852 |
|
841 |
Sud-Est |
1 074 |
|
842 |
Sud-Muntenia |
1 008 |
|
843 |
Sud-Vest-Oltenia |
611 |
|
844 |
Vest |
703 |
|
845 |
Nord-Vest |
825 |
|
846 |
Centru |
834 |
|
847 |
București-Ilfov |
93 |
|
Rumeenia kokku |
6 000 |
|
|
820 |
SLOVEENIA |
908 |
|
810 |
SLOVAKKIA |
562 |
|
SOOME |
||
|
670 |
Etelä-Suomi |
461 |
|
680 |
Sisä-Suomi |
251 |
|
690 |
Pohjanmaa |
221 |
|
700 |
Pohjois-Suomi |
167 |
|
Soome kokku |
1 100 |
|
|
ROOTSI |
||
|
710 |
Slättbyggdslän |
637 |
|
720 |
Skogs- och mellanbygdslän |
258 |
|
730 |
Län i norra Sverige |
130 |
|
Rootsi kokku |
1 025 |
|
|
ÜHENDKUNINGRIIK |
||
|
411 |
England – North Region |
420 |
|
412 |
England – East Region |
650 |
|
413 |
England – West Region |
430 |
|
421 |
Wales |
300 |
|
431 |
Šotimaa |
380 |
|
441 |
Põhja-Iirimaa |
320 |
|
Ühendkuningriik kokku |
2 500 |
|
III LISA
VALIKUKAVA ETTEVALMISTAMISE NÄIDISED JA MEETODID (ARTIKLI 3 LÕIGE 1)
Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 4 osutatud andmed edastatakse komisjonile vastavalt järgmisele struktuurile.
A. TEABELEHT
|
1. |
Üldine teave |
||||||||
|
1.1. |
Aruandeaasta |
||||||||
|
1.2. |
Liikmesriik |
||||||||
|
1.3. |
Kontaktasutuse nimi |
||||||||
|
1.4. |
Kas kontaktasutus on riiklike haldusorganite osa (jah/ei)? |
||||||||
|
|
|||||||||
|
2. |
Valikukava alus |
||||||||
|
2.1. |
Põllumajanduslike majapidamiste andmekogumi allikas |
||||||||
|
2.2. |
Põllumajanduslike majapidamiste andmekogumi aasta |
||||||||
|
2.3. |
Standardtoodangu aasta |
||||||||
|
2.4. |
Vaatlusala definitsioon |
||||||||
|
|
|||||||||
|
3. |
Vaatlusala kihtide moodustamise kord |
||||||||
|
3.1. |
Klastrite moodustamine põllumajandustootmise viisi alusel |
||||||||
|
3.2. |
Klastrite moodustamise põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse alusel |
||||||||
|
3.3. |
Täiendavad riiklikud kriteeriumid vaatlusala kihtide moodustamise kohta |
||||||||
|
3.3.1. |
Kas kohaldatakse täiendavaid riiklikke kriteeriume vaatlusala kihtide moodustamise kohta? |
||||||||
|
3.3.2. |
Kas riikliku valimi koostamisel kasutatakse täiendavaid riiklikke kriteeriume? |
||||||||
|
3.3.3. |
Kas andmekogumi andmete kaalumisel kasutatakse täiendavaid riiklikke kriteeriume? |
||||||||
|
3.3.4. |
Kas aruandvate põllumajanduslike majapidamiste valimi koostamisel ELi põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu jaoks kasutatakse täiendavaid riiklikke kriteeriume? |
||||||||
|
3.3.5. |
Kui kasutate seda ELi valimi jaoks, palun selgitage oma valikut ja esitage üksikasjad selle esindatuse mõjust ELi põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu vaatlusalale |
||||||||
|
3.4. |
Klastrite moodustamise eeskirjad |
||||||||
|
3.5. |
Valimi hõlmavus |
||||||||
|
|
|||||||||
|
4. |
Meetodid, millega määratakse kindlaks iga kihi puhul valitud valikumäär ja valimi suurus |
||||||||
|
|
|
||||||||
|
|
|||||||||
|
5. |
Aruandvate majapidamiste väljavalimise kord |
||||||||
|
|
|
||||||||
|
|
|||||||||
|
6. |
Valikukava edaspidise ajakohastamise kord |
||||||||
|
|
|||||||||
|
7. |
Valikukava tõenäoline kehtivusaeg |
||||||||
|
|
|||||||||
|
8. |
Vaatlusalasse kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised liigitatakse vastavalt liidu põllumajanduslike majapidamiste liigitusele (vähemalt peamiste tootmisviiside puhul) |
||||||||
|
|
|||||||||
|
9. |
Iga kihi puhul valimisse võetavate aruandvate majapidamiste arv |
||||||||
|
|
|||||||||
|
10. |
Lisateave täiendavalt eelmistele punktidele |
||||||||
|
|
|||||||||
|
11. |
Valikukava on kinnitatud riiklikus komitees, kuupäev |
||||||||
B. VALIKUKAVA TABELID
Üksikasjad võrdlusandmekogumi ja asjaomase aruandeaasta jaoks määratud valimi kohta tuleb esitada valikukava dokumentatsiooni lahutamatuks osaks olevate järgnevate tabelite kohaste näidete alusel.
Tabel 1 Klastrite moodustamise eeskirjad ELi andmevõrgu põllumajanduslike majapidamiste valimi koostamiseks
Tabeli struktuur
|
Veeru number |
Veeru kirjeldus |
|
1 |
Andmevõrgu piirkonna kood (vt II lisa) |
|
2 |
Klastrid põllumajandustootmise viisi alusel (vt IV lisa) |
|
3 |
Klastrid majandusliku suuruse alusel (vt V lisa) |
Tabel 2 Valimi hõlmavus
Tabeli struktuur
|
Veeru number |
Veeru kirjeldus |
|
1 |
Majandusliku suuruse klassid (sätestatud V lisas) |
|
2 |
Majandusliku suuruse klasside alampiir (eurodes) |
|
3 |
Majandusliku suuruse klasside ülempiir (eurodes) |
|
4 |
Andmekogumis esitatud põllumajanduslike majapidamiste arv |
|
5 |
Andmekogumis esindatud põllumajanduslike majapidamiste arvu kumulatiivse protsendi pöördväärtus |
|
6 |
Andmekogumis esindatud kasutatud põllumajandusmaa (ha) |
|
7 |
Andmekogumis esindatud kasutud põllumajandusmaa kumulatiivse protsendi pöördväärtus |
|
8 |
Andmekogumis esindatud kogustandardtoodang |
|
9 |
Andmekogumis esindatud kogustandardtoodangu kumulatiivse protsendi pöördväärtus |
|
10 |
Andmekogumis esindatud loomühikute arv |
|
11 |
Andmekogumis esindatud loomühikute arvu kumulatiivse protsendi pöördväärtus |
Tabel 3 Andmekogumis esindatud põllumajanduslike majapidamiste jaotus
Tabeli struktuur
|
Veeru number |
Veeru kirjeldus |
|
1 |
Kood – peamine põllumajandustootmise viis |
|
2 |
Määratlus – peamine põllumajandustootmise viis |
|
3 |
Majandusliku suuruse klass – 1 |
|
4 |
Majandusliku suuruse klass – 2 |
|
5 |
Majandusliku suuruse klass – 3 |
|
6 |
Majandusliku suuruse klass – 4 |
|
7 |
Majandusliku suuruse klass – 5 |
|
8 |
Majandusliku suuruse klass – 6 |
|
9 |
Majandusliku suuruse klass – 7 |
|
10 |
Majandusliku suuruse klass – 8 |
|
11 |
Majandusliku suuruse klass – 9 |
|
12 |
Majandusliku suuruse klass – 10 |
|
13 |
Majandusliku suuruse klass – 11 |
|
14 |
Majandusliku suuruse klass – 12 |
|
15 |
Majandusliku suuruse klass – 13 |
|
16 |
Majandusliku suuruse klass – 14 |
|
17 |
Majandusliku suuruse klass – kokku |
Tabel 4 Valikukava
Tabeli struktuur
|
Veeru number |
Veeru kirjeldus |
|
1 |
Andmevõrgu piirkond – ELi andmevõrgu piirkonna kood |
|
2 |
Andmevõrgu piirkond – nimi |
|
3 |
Põllumajandustootmise viis – riiklik kood |
|
4 |
Põllumajandustootmise viis –põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu kood |
|
5 |
Majandusliku suuruse klass – riiklik kood |
|
6 |
Majandusliku suuruse klass – ELi andmevõrgu kood |
|
7 |
Majandusliku suuruse klass – kirjeldus (suurus eurodes) |
|
8 |
Valimisse koondatavate põllumajanduslike majapidamiste arv (A) |
|
9 |
Põllumajanduslike majapidamiste arv andmekogumis (B) |
|
10 |
Kaalutud keskmine (B)/(A) |
IV LISA
PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE ERIVIISID JA NENDE VASTAVUS ÜLDISTELE JA PEAMISTELE PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE VIISIDELE (ARTIKKEL 4)
A. PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE ERIVIISID
Põllumajandustootmise eriviisid määratletakse kahe tunnuse põhjal:
a) Asjaomaste tegevusalade laad
Tegevusalade aluseks on põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringutes 2016. aastal kindlaks tehtud tegevusalade loetelu: nende tähistamisel kasutatakse käesoleva lisa B osa I punkti vastavustabelis esitatud koode või mitme tegevusala ümberrühmitamisel käesoleva lisa B osa II punktis kehtestatud koode (1).
b) Tingimused klassipiiride kindlaksmääramiseks
Kui ei ole ette nähtud teisiti, väljendatakse kõnealused tingimused põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu murdosadena.
Selleks et põllumajanduslikku majapidamist saaks liigitada põllumajandustootmise eriviisi alla, peavad kõik konkreetsele tootmisviisile spetsialiseerumise tingimused olema täidetud kumulatiivselt.
Spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised – taimekasvatussaadused
|
Põllumajandustootmise viisid (* parema loetavuse huvides on käesoleva jaotise kuus veergu esitatud vastavalt käesoleva lisa C osas) |
Põllumajandustootmise eriviiside arvutusmeetodid |
||||||||
|
Üldine viis |
Kirjeldus |
Peamine viis |
Kirjeldus |
Eriviis |
Kirjeldus |
Arvutuse kirjeldus |
Tegevusalade kood ja tingimused (vt käesoleva lisa B osa) |
||
|
Tingimus 1 (C1) |
Tingimus 2 (C2) |
Tingimus 3 (C3) |
|||||||
|
1 |
Põllukultuuridele spetsialiseerunud majapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
15 |
Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede tootmisele spetsialiseerunud majapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
151 |
Teravilja (v.a riis), õliseemnete ja valgurikaste taimede tootmisele spetsialiseerunud majapidamised |
Teraviljad (v.a riis), õliseemned, kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed > 2/3 |
P1 > 2/3 |
P15 + P16 + 2.01.02. > 2/3 |
P151 + P16 + 2.01.02. > 2/3 |
|
|
|
|
|
152 |
Riisi tootmisele spetsialiseerunud majapidamised |
Riis > 2/3 |
P1 > 2/3 |
P15 + P16 + 2.01.02. > 2/3 |
2.01.01.07. > 2/3 |
|
|
|
|
|
153 |
Teravilja, õliseemnete, valgurikaste taimede ja riisi tootmisele spetsialiseerunud majapidamised |
Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 151 ja 152 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
P1 > 2/3 |
P15 + P16 + 2.01.02. > 2/3 |
|
|
|
|
16 |
Üldviljelusele spetsialiseerunud majapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
161 |
Juurvilja tootmisele spetsialiseerunud majapidamised |
Kartul, suhkrupeet ning söödajuurvili ja -kapas > 2/3 |
P1 > 2/3 |
P15 + P16 + 2.01.02. ≤ 2/3 |
P17 > 2/3 |
|
|
|
|
|
162 |
Teravilja, õliseemnete, valgurikaste taimede ja juurvilja tootmisele spetsialiseerunud majapidamised |
Teraviljad, õliseemned, kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed > 1/3; juurvili > 1/3 |
P1 > 2/3 |
P15 + P16 + 2.01.02. ≤ 2/3 |
P15 + P16 + 2.01.02. > 1/3; P17 > 1/3 |
|
|
|
|
|
163 |
Põlluköögiviljade tootmisele spetsialiseerunud majapidamised |
Värske köögivili, melonid, avamaa maasikad > 2/3 |
P1 > 2/3 |
P15 + P16 + 2.01.02. ≤ 2/3 |
2.01.07.01.01. > 2/3 |
|
|
|
|
|
164 |
Tubakakasvatus |
Tubakas > 2/3 |
P1 > 2/3 |
P15 + P16 + 2.01.02. ≤ 2/3 |
2.01.06.01. > 2/3 |
|
|
|
|
|
165 |
Puuvillakasvatus |
Puuvill > 2/3 |
P1 > 2/3 |
P15 + P16 + 2.01.02. ≤ 2/3 |
2.01.06.03. > 2/3 |
|
|
|
|
|
166 |
Mitmesuguste põllukultuuride kasvatus |
Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 161, 162, 163, 164 ja 165 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
P1 > 2/3 |
P15 + P16 + 2.01.02. ≤ 2/3 |
|
|
2 |
Aiandusele spetsialiseerunud majapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
21 |
Spetsialiseerunud aiandusele, sisetingimustes |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
211 |
Spetsialiseerunud köögiviljadele, sisetingimustes |
Värske köögivili, melonid, maasikad – katmikalal > 2/3 |
P2 > 2/3 |
2.01.07.02. + 2.01.08.02. > 2/3 |
2.01.07.02. > 2/3 |
|
|
|
|
|
212 |
Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele, sisetingimustes |
Lilled ja dekoratiivtaimed, katmikalal > 2/3 |
P2 > 2/3 |
2.01.07.02. + 2.01.08.02. > 2/3 |
2.01.08.02. > 2/3 |
|
|
|
|
|
213 |
Spetsialiseerunud mitmele aiandusalale, sisetingimustes |
Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 211 ja 212 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
P2 > 2/3 |
2.01.07.02. + 2.01.08.02. > 2/3 |
|
|
|
|
22 |
Spetsialiseerunud aiandusele, avamaal |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
221 |
Spetsialiseerunud köögiviljadele, avamaal |
Värske köögivili, melonid, maasikad aiamaal > 2/3 |
P2 > 2/3 |
2.01.07.01.02. + 2.01.08.01. > 2/3 |
2.01.07.01.02. > 2/3 |
|
|
|
|
|
222 |
Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele, avamaal |
Lilled ja dekoratiivtaimed, avamaal > 2/3 |
P2 > 2/3 |
2.01.07.01.02. + 2.01.08.01. > 2/3 |
2.01.08.01. > 2/3 |
|
|
|
|
|
223 |
Spetsialiseerunud mitmele aiandusalale, avamaal |
Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 221 ja 222 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
P2 > 2/3 |
2.01.07.01.02. + 2.01.08.01. > 2/3 |
|
|
|
|
23 |
Muu aiandus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
231 |
Spetsialiseerunud seentele |
Seened > 2/3 |
P2 > 2/3 |
2.01.07.01.02. + 2.01.08.01. ≤ 2/3; 2.01.07.02. + 2.01.08.02. ≤ 2/3 |
2.06.01. > 2/3 |
|
|
|
|
|
232 |
Spetsialiseerunud puukoolidele |
Puukoolid > 2/3 |
P2 > 2/3 |
2.01.07.01.02. + 2.01.08.01. ≤ 2/3; 2.01.07.02. + 2.01.08.02. ≤ 2/3 |
2.04.05. > 2/3 |
|
|
|
|
|
233 |
Erinevad aianduse liigid |
Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 231 ja 232 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
P2 > 2/3 |
2.01.07.01.02. + 2.01.08.01. ≤ 2/3; 2.01.07.02. + 2.01.08.02. ≤ 2/3 |
|
|
3 |
Spetsialiseerunud püsikultuuridele |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
35 |
Spetsialiseerunud viinamarjaistandustele |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
351 |
Spetsialiseerunud kvaliteetveinile |
Viinamarjaistandikud, kus tavapäraselt toodetakse kvaliteetveini > 2/3 |
P3 > 2/3 |
2.04.04. > 2/3 |
2.04.04.01. > 2/3 |
|
|
|
|
|
352 |
Spetsialiseerunud muule veinile kui kvaliteetveinile |
Viinamarjaistandikud, kus tavapäraselt toodetakse muud veini kui kvaliteetveini > 2/3 |
P3 > 2/3 |
2.04.04. > 2/3 |
2.04.04.02. > 2/3 |
|
|
|
|
|
353 |
Spetsialiseerunud lauaviinamarjadele |
Viinamarjaistandikud, kus tavaliselt toodetakse lauaviinamarju > 2/3 |
P3 > 2/3 |
2.04.04. > 2/3 |
2.04.04.03. > 2/3 |
|
|
|
|
|
354 |
Muud viinamarjaistandused |
Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 351, 352 ja 353 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
P3 > 2/3 |
2.04.04. > 2/3 |
|
|
|
|
36 |
Spetsialiseerunud puuviljale ja tsitruselistele |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
361 |
Spetsialiseerunud puuviljadele (v.a tsitruselised, troopilised ja subtroopilised puuviljad ja pähklid) |
Parasvöötme puuviljad ja marjad > 2/3 |
P3 > 2/3 |
2.04.01. + 2.04.02. > 2/3 |
2.04.01.01.01. + 2.04.01.02. > 2/3 |
|
|
|
|
|
362 |
Spetsialiseerunud tsitruselistele |
Tsitruselised > 2/3 |
P3 > 2/3 |
2.04.01. + 2.04.02. > 2/3 |
2.04.02. > 2/3 |
|
|
|
|
|
363 |
Spetsialiseerunud pähklitele |
Pähklid > 2/3 |
P3 > 2/3 |
2.04.01. + 2.04.02. > 2/3 |
2.04.01.03. > 2/3 |
|
|
|
|
|
364 |
Spetsialiseerunud troopilistele ja subtroopilistele puuviljadele |
Subtroopilised puuviljad > 2/3 |
P3 > 2/3 |
2.04.01. + 2.04.02. > 2/3 |
2.04.01.01.02. > 2/3 |
|
|
|
|
|
365 |
Spetsialiseerunud puuviljadele, tsitruselistele, troopilistele ja subtroopilistele puuviljadele ja pähklitele: segatootmine |
Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 361, 362, 363 ja 364 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
P3 > 2/3 |
2.04.01. + 2.04.02. > 2/3 |
|
|
|
|
37 |
Spetsialiseerunud oliividele |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
370 |
Spetsialiseerunud oliividele |
Oliivid > 2/3 |
P3 > 2/3 |
2.04.03. > 2/3 |
|
|
|
|
38 |
Erinevad püsikultuurid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
380 |
Erinevad püsikultuurid |
Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 351–370 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
P3 > 2/3 |
|
|
Spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised – loomakasvatus
|
Põllumajandustootmise viisid |
Põllumajandustootmise eriviiside arvutusmeetodid |
||||||||
|
Üldine viis |
Kirjeldus |
Peamine viis |
Kirjeldus |
Eriviis |
Kirjeldus |
Arvutuse kirjeldus |
Tegevusalade kood ja tingimused (vt käesoleva lisa B osa) |
||
|
Tingimus 1 (C1) |
Tingimus 2 (C2) |
Tingimus 3 (C3) |
|||||||
|
4 |
Spetsialiseerunud kariloomadele |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
45 |
Spetsialiseerunud piimandusele |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
450 |
Spetsialiseerunud piimandusele |
Lüpsilehmad > 3/4 kõikidest kariloomadest; kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödamaast |
P4 > 2/3 |
3.02.06. > 3/4 GL; GL > 1/10 P4 |
|
|
|
|
46 |
Spetsialiseerunud veistele – kasvatamine ja nuumamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
460 |
Spetsialiseerunud veistele – kasvatamine ja nuumamine |
Kõik veised (st koduaiad vanused vasikad ja -mullikad; vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused veised (pull- ja lehmmullikad, lüpsilehmad ja muud lehmad)) > 2/3 kariloomadest; lüpsilehmad > 1/10 kariloomadest; kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödamaast |
P4 > 2/3 |
P46 > 2/3 GL; 3.02.06. ≤ 1/10 GL; GL > 1/10 P4 |
|
|
|
|
47 |
Veised – piimandus, kasvatamine ja nuumamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
470 |
Veised – piimandus, kasvatamine ja nuumamine |
Kõik veised > 2/3 kariloomadest; lüpsilehmad > 1/10 kariloomadest; kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödamaast, v.a klassi 450 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
P4 > 2/3 |
P46 > 2/3 GL; 3.02.06. > 1/10 GL; GL > 1/10 P4; v.a 450 |
|
|
|
|
48 |
Lambad, kitsed ja teised kariloomad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
481 |
Spetsialiseerunud lammastele |
Lambad > 2/3 kariloomadest; kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödamaast |
P4 > 2/3 |
Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 450, 460 ja 470 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
3.03.01. > 2/3 GL; GL > 1/10 P4 |
|
|
|
|
|
482 |
Spetsialiseerunud lammastele ja veistele |
Kõik veised > 1/3 kariloomadest, lambad > 1/3 kariloomadest ning kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödamaast |
P4 > 2/3 |
Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 450, 460 ja 470 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
P46 > 1/3 GL; 3.03.01. > 1/3 GL; GL > 1/10 P4 |
|
|
|
|
|
483 |
Spetsialiseerunud kitsedele |
Kitsed > 2/3 kariloomadest; kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödamaast |
P4 > 2/3 |
Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 450, 460 ja 470 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
3.03.02. > 2/3 GL; GL > 1/10 P4 |
|
|
|
|
|
484 |
Erinevad kariloomad |
Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 481, 482 ja 483 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
P4 > 2/3 |
Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 450, 460 ja 470 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
|
|
5 |
Spetsialiseerunud teratoidulistele |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
51 |
Spetsialiseerunud sigadele |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
511 |
Spetsialiseerunud seakasvatusele |
Suguemised > 2/3 |
P5 > 2/3 |
P51 > 2/3 |
3.04.02. > 2/3 |
|
|
|
|
|
512 |
Spetsialiseerunud sigade nuumamisele |
Põrsad ja muud sead > 2/3 |
P5 > 2/3 |
P51 > 2/3 |
3.04.01. + 3.04.99. > 2/3 |
|
|
|
|
|
513 |
Sigade kasvatamine ja nuumamine |
Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 511 ja 512 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
P5 > 2/3 |
P51 > 2/3 |
|
|
|
|
52 |
Spetsialiseerunud kodulindudele |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
521 |
Spetsialiseerunud munakanadele |
Munakanad > 2/3 |
P5 > 2/3 |
P52 > 2/3 |
3.05.02. > 2/3 |
|
|
|
|
|
522 |
Spetsialiseerunud kodulinnulihale |
Broilerid ja muud kodulinnud > 2/3 |
P5 > 2/3 |
P52 > 2/3 |
3.05.01. + 3.05.03. > 2/3 |
|
|
|
|
|
523 |
Munakanad ja kodulinnuliha |
Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 521 ja 522 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
P5 > 2/3 |
P52 > 2/3 |
|
|
|
|
53 |
Erinevad teratoidulised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
530 |
Erinevad teratoidulised |
Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 511–523 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
P5 > 2/3 |
|
|
Mitme tegevusalaga põllumajanduslikud majapidamised
|
Põllumajandustootmise viisid |
Põllumajandustootmise eriviiside arvutusmeetodid |
||||||||
|
Üldine viis |
Kirjeldus |
Peamine viis |
Kirjeldus |
Eriviis |
Kirjeldus |
Arvutuse kirjeldus |
Tegevusalade kood ja tingimused (vt käesoleva lisa B osa) |
||
|
Tingimus 1 (C1) |
Tingimus 2 (C2) |
Tingimus 3 (C3) |
|||||||
|
6 |
Segakultuuride kasvatamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
61 |
Segakultuuride kasvatamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
611 |
Aiandus ja püsikultuurid |
Aiandus > 1/3; püsikultuurid > 1/3 |
(P1 + P2 + P3) > 2/3; P1 ≤ 2/3; P2 ≤ 2/3; P3 ≤ 2/3 |
P2 > 1/3; P3 > 1/3 |
|
|
|
|
|
|
612 |
Põllukultuurid ja aiandus |
Üldviljelus > 1/3; aiandus > 1/3 |
(P1 + P2 + P3) > 2/3; P1 ≤ 2/3; P2 ≤ 2/3; P3 ≤ 2/3 |
P1 > 1/3; P2 > 1/3 |
|
|
|
|
|
|
613 |
Põllukultuurid ja viinamarjaistandused |
Üldviljelus > 1/3; viinamarjaistandikud > 1/3 |
(P1 + P2 + P3) > 2/3; P1 ≤ 2/3; P2 ≤ 2/3; P3 ≤ 2/3 |
P1 > 1/3; 2.04.04 > 1/3 |
|
|
|
|
|
|
614 |
Põllukultuurid ja püsikultuurid |
Üldviljelus > 1/3; püsikultuurid > 1/3; viinapuud ≤ 1/3 |
(P1 + P2 + P3) > 2/3; P1 ≤ 2/3; P2 ≤ 2/3; P3 ≤ 2/3 |
P1 > 1/3; P3 > 1/3; 2.04.04 ≤ 1/3 |
|
|
|
|
|
|
615 |
Segakultuurid, peamiselt põllukultuurid |
Üldviljelus > 1/3; muud tegevusalad puuduvad > 1/3 |
(P1 + P2 + P3) > 2/3; P1 ≤ 2/3; P2 ≤ 2/3; P3 ≤ 2/3 |
P1 > 1/3; P2 ≤ 1/3; P3 ≤ 1/3 |
|
|
|
|
|
|
616 |
Muud segakultuurid |
Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 611, 612, 613, 614 ja 615 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
(P1 + P2 + P3) > 2/3; P1 ≤ 2/3; P2 ≤ 2/3; P3 ≤ 2/3 |
|
|
|
7 |
Erinevad põllumajandusloomad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
73 |
Erinevad põllumajandusloomad, peamiselt kariloomad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
731 |
Erinevad põllumajandusloomad, peamiselt piimandus |
Veised, piimandus > 1/3 kariloomadest; lüpsilehmad > 1/2 lüpsikarjast |
P4 + P5 > 2/3; P4 ≤ 2/3; P5 ≤ 2/3 |
P4 > P5 |
P45 > 1/3 GL; 3.02.06. > 1/2 P45 |
|
|
|
|
|
732 |
Erinevad põllumajandusloomad, muud kui lüpsikariloomad |
Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassi 731 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
P4 + P5 > 2/3; P4 ≤ 2/3; P5 ≤ 2/3 |
P4 > P5 |
|
|
|
|
74 |
Erinevad põllumajandusloomad, peamiselt teratoidulised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
741 |
Erinevad põllumajandusloomad: teratoidulised ja piimandus |
Veised, piimandus > 1/3 kariloomadest; teratoidulised > 1/3, lüpsilehmad > 1/2 lüpsikarjast |
P4 + P5 > 2/3; P4 ≤ 2/3; P5 ≤ 2/3 |
P4 ≤ P5 |
P45 > 1/3 GL; P5 > 1/3; 3.02.06. > 1/2 P45 |
|
|
|
|
|
742 |
Erinevad põllumajandusloomad: teratoidulised ja kariloomad (v.a piimakari) |
Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassi 741 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
P4 + P5 > 2/3; P4 ≤ 2/3; P5 ≤ 2/3 |
P4 ≤ P5 |
|
|
8 |
Segakultuurid – põllumajandusloomad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
83 |
Põllukultuurid ja kariloomad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
831 |
Põllukultuurid koos piimandusega |
Veised, piimandus > 1/3 kariloomadest; lüpsilehmad > 1/2 veistest, piimandus; veised, piimandus < üldviljelus |
Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999) |
P1> 1/3; P4 > 1/3 |
P45 > 1/3 GL; 3.02.06. > 1/2 P45; P45 < P1 |
|
|
|
|
|
832 |
Piimandus koos põllukultuuridega |
Veised, piimandus > 1/3 kariloomadest; lüpsilehmad > 1/2 veistest, piimandus; veised, piimandus ≥ üldviljelus |
Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999) |
P1> 1/3; P4 > 1/3 |
P45 > 1/3 GL; 3.02.06. > 1/2 P45; P45 ≥ P1 |
|
|
|
|
|
833 |
Põllukultuurid ja muud kariloomad (v.a piimakari) |
Üldviljelus > kariloomad ja söödamaa, v.a klassi 831 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999) |
P1> 1/3; P4 > 1/3 |
P1 > P4; välja arvatud 831 |
|
|
|
|
|
834 |
Muud kariloomad (v.a piimakari) ja põllukultuurid |
Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 831, 832 ja 833 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999) |
P1> 1/3; P4 > 1/3 |
|
|
|
|
84 |
Erinevad põllumajanduskultuurid ja -loomad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
841 |
Põllukultuurid ja teratoidulised |
Üldviljelus > 1/3; teratoidulised > 1/3 |
Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999) |
Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 831, 832, 833 ja 834 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
P1> 1/3; P5 > 1/3 |
|
|
|
|
|
842 |
Püsikultuurid ja kariloomad |
Püsikultuurid > 1/3; kariloomad ja söödamaa > 1/3 |
Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999) |
Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 831, 832, 833 ja 834 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
P3 > 1/3; P4 > 1/3 |
|
|
|
|
|
843 |
Mesindus |
Mesilased > 2/3 |
Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999) |
Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 831, 832, 833 ja 834 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
3.07. > 2/3 |
|
|
|
|
|
844 |
Erinevad segakultuurid ja põllumajandusloomad |
Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 841, 842 ja 843 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999) |
Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a klassidesse 831, 832, 833 ja 834 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised |
|
Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised
|
Põllumajandustootmise viis |
Põllumajandustootmise eriviiside arvutusmeetodid |
||||||||
|
Üldine viis |
Kirjeldus |
Peamine viis |
Kirjeldus |
Eriviis |
Kirjeldus |
Arvutuse kirjeldus |
Tegevusalade kood ja tingimused (vt käesoleva lisa B osa) |
||
|
Tingimus 1 (C1) |
Tingimus 2 (C2) |
Tingimus 3 (C3) |
|||||||
|
9 |
Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
99 |
Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
999 |
Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised |
Kogustandardtoodang = 0 |
|
|
|
B. VASTAVUSTABEL JA KOODIDE ÜMBERRÜHMITAMINE
I. Määruses (EÜ) nr 1166/2008 osutatud põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringute rubriikide ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu põllumajandusaruannete vastavus
|
Samaväärsed rubriigid standardtoodangute kasutamiseks |
|||||||||||
|
Rubriigi jaoks kasutatav struktuuriuuringu kood |
Standardtoodangu koefitsiendi kood |
Liidu 2016. aasta põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuring (Määrus (EÜ) nr 1166/2008)) |
Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu põllumajandusaruanne (käesoleva määruse VIII lisa) |
||||||||
| I. Põllukultuurid |
|||||||||||
|
2.01.01.01. |
B_1_1_1 |
Pehme ja speltanisu |
|
||||||||
|
2.01.01.02. |
B_1_1_2 |
Kõva nisu |
|
||||||||
|
2.01.01.03. |
B_1_1_3 |
Rukis |
|
||||||||
|
2.01.01.04. |
B_1_1_4 |
Oder |
|
||||||||
|
2.01.01.05. |
B_1_1_5 |
Kaer |
|
||||||||
|
2.01.01.06. |
B_1_1_6 |
Maisiterad |
|
||||||||
|
2.01.01.07. |
B_1_1_7 |
Riis |
|
||||||||
|
2.01.01.99. |
B_1_1_99 |
Muu terade saamiseks kasvatatav teravili |
|
||||||||
|
2.01.02. |
B_1_2 |
Terade (sh seemnete ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed |
|
||||||||
|
2.01.02.01. |
B_1_2_1 |
sellest hernes, põlduba ja maguslupiin |
|
||||||||
|
2.01.03. |
B_1_3 |
Kartul (sh varajane ja seemnekartul) |
|
||||||||
|
2.01.04. |
B_1_4 |
Suhkrupeet (v.a seeme) |
|
||||||||
|
2.01.05. |
B_1_5 |
Söödajuurvili ja –kapsas (v.a seeme) |
|
||||||||
|
2.01.06.01. |
B_1_6_1 |
Tubakas |
|
||||||||
|
2.01.06.02. |
B_1_6_2 |
Humal |
|
||||||||
|
2.01.06.03. |
B_1_6_3 |
Puuvill |
|
||||||||
|
2.01.06.04. |
B_1_6_4 |
Raps ja rüps |
|
||||||||
|
2.01.06.05. |
B_1_6_5 |
Päevalill |
|
||||||||
|
2.01.06.06. |
B_1_6_6 |
Soja |
|
||||||||
|
2.01.06.07. |
B_1_6_7 |
Linaseemned (õlilina) |
|
||||||||
|
2.01.06.08. |
B_1_6_8 |
Muud õliseemnekultuurid |
|
||||||||
|
2.01.06.09. |
B_1_6_9 |
Lina |
|
||||||||
|
2.01.06.10. |
B_1_6_10 |
Harilik kanep |
|
||||||||
|
2.01.06.11. |
B_1_6_11 |
Muud kiutaimed |
|
||||||||
|
2.01.06.12. |
B_1_6_12 |
Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed |
|
||||||||
|
2.01.06.99. |
B_1_6_99 |
Muud mujal nimetamata tehnilised kultuurid |
|
||||||||
|
2.01.07. |
B_1_7 |
Värsked köögiviljad, melonid, maasikad |
|
||||||||
|
2.01.07.01. |
B_1_7_1 |
avamaal või madala (ligipääsmatu) kaitsekatte all |
|
||||||||
|
2.01.07.01.01. |
B_1_7_1_1 |
põllul |
|
||||||||
|
2.01.07.01.02. |
B_1_7_1_2 |
aiamaal |
|
||||||||
|
2.01.07.02. |
B_1_7_2 |
Klaasi või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all |
|
||||||||
|
2.01.08. |
|
Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) |
|
||||||||
|
2.01.08.01. |
B_1_8_1 |
avamaal või madala (ligipääsmatu) kaitsekatte all |
|
||||||||
|
2.01.08.02. |
B_1_8_2 |
klaasi või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all |
|
||||||||
|
2.01.09. |
B_1_9 |
Haljalt koristatud taimed |
|
||||||||
|
2.01.09.01. |
B_1_9_1 |
Ajutine rohumaa |
|
||||||||
|
2.01.09.02. |
B_1_9_2 |
Muud haljalt koristatavad taimed |
|
||||||||
|
2.01.09.02.01. |
B_1_9_2_1 |
Haljasmais |
|
||||||||
|
2.01.09.02.02. |
B_1_9_2_2 |
Liblikõielised taimed |
|
||||||||
|
2.01.09.02.99. |
B_1_9_2_99 |
Muud mujal nimetamata haljalt koristatud taimed |
|
||||||||
|
2.01.10. |
B_1_10 |
Viljelusmaa seemned ja seemikud |
|
||||||||
|
2.01.11. |
B_1_11 |
Muud põllukultuurid |
|
||||||||
|
2.01.12. |
B_1_12 |
Kesa |
|
||||||||
|
2.02. |
B_2 |
Koduaiad |
|
||||||||
|
2.03.01. |
B_3_1 |
Karja- ja heinamaa (v.a hooldamata karjamaa) |
|
||||||||
|
2.03.02. |
B_3_2 |
Hooldamata karjamaa |
|
||||||||
|
2.03.03. |
B_3_3 |
Püsirohumaa, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse toetusi |
|
||||||||
|
2.04.01. |
B_4_1 |
Puuvilja- ja marjaistandikud |
|
||||||||
|
2.04.01.01. |
B_4_1_1 |
Puuviljasordid |
|
||||||||
|
2.04.01.01.01. |
B_4_1_1_1 |
Parasvöötme puuviljad |
|
||||||||
|
2.04.01.01.02. |
B_4_1_1_2 |
Lähistroopikavöötme puuviljad |
|
||||||||
|
2.04.01.02. |
B_4_1_2 |
Marjasordid |
|
||||||||
|
2.04.01.03. |
B_4_1_3 |
Pähklid |
|
||||||||
|
2.04.02. |
B_4_2 |
Tsitruseistandikud |
|
||||||||
|
2.04.03. |
B_4_3 |
Oliiviistandikud |
|
||||||||
|
2.04.03.01. |
B_4_3_1 |
kus tavapäraselt toodetakse lauaoliive |
|
||||||||
|
2.04.03.02. |
B_4_3_2 |
kus tavapäraselt toodetakse oliive õli tootmiseks |
|
||||||||
|
2.04.04. |
B_4_4 |
Viinamarjaistandikud, kus tavapäraselt toodetakse |
|
||||||||
|
2.04.04.01. |
B_4_4_1 |
kvaliteetveine |
|
||||||||
|
2.04.04.02. |
B_4_4_2 |
muid veine |
|
||||||||
|
2.04.04.03. |
B_4_4_3 |
lauaviinamarju |
|
||||||||
|
2.04.04.04. |
B_4_4_4 |
rosinaid |
|
||||||||
|
2.04.05. |
B_4_5 |
Puukoolid |
|
||||||||
|
2.04.06. |
B_4_6 |
Muud püsikultuurid |
|
||||||||
|
2.04.07. |
B_4_7 |
Püsikultuurid katmikalal |
|
||||||||
|
2.06.01. |
B_6_1 |
Seened |
|
||||||||
| II. Põllumajandusloomad |
|||||||||||
|
3.01. |
C_1 |
Hobuslased |
|
||||||||
|
3.02.01. |
C_2_1 |
Alla ühe aasta vanused pull- ja lehmvasikad ja -mullikad |
|
||||||||
|
3.02.02. |
C_2_2 |
Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullmullikad |
|
||||||||
|
3.02.03. |
C_2_3 |
Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmmullikad |
|
||||||||
|
3.02.04. |
C_2_4 |
Vähemalt kaheaastased pullid |
|
||||||||
|
3.02.05. |
C_2_5 |
Vähemalt kaheaastased lehmmullikad |
|
||||||||
|
3.02.06. |
C_2_6 |
Lüpsilehmad |
|
||||||||
|
3.02.99. |
C_2_99 |
Muud lehmad |
|
||||||||
|
3.03.01. |
C_3_1 |
Lambad (igas vanuses) |
|
||||||||
|
3.03.01.01. |
C_3_1_1 |
Emased aretusloomad |
|
||||||||
|
3.03.01.99. |
C_3_1_99 |
Muud lambad |
|
||||||||
|
3.03.02. |
C_3_2 |
Kitsed (igas vanuses) |
|
||||||||
|
3.03.02.01. |
C_3_2_1 |
Emased aretusloomad |
|
||||||||
|
3.03.02.99. |
C_3_2_99 |
Muud kitsed |
|
||||||||
|
3.04.01. |
C_4_1 |
Põrsad eluskaaluga alla 20 kg |
|
||||||||
|
3.04.02. |
C_4_2 |
Suguemised kaaluga vähemalt 50 kg |
|
||||||||
|
3.04.99. |
C_4_99 |
Muud sead |
|
||||||||
|
3.05.01. |
C_5_1 |
Broilerid |
|
||||||||
|
3.05.02. |
C_5_2 |
Munakanad |
|
||||||||
|
3.05.03. 3.05.03.01. 3.05.03.02. 3.05.03.03. 3.05.03.04. 3.05.03.99. |
C_5_3 C_5_3_1 C_5_3_2 C_5_3_3 C_5_3_4 C_5_3_99 |
Muud kodulinnud Kalkunid Pardid Haned Jaanalinnud Mujal nimetamata kodulinnud |
|
||||||||
|
3.06. |
C_6 |
Emaküülikud |
|
||||||||
|
3.07. |
C_7 |
Mesilased |
|
||||||||
II. 2016. aasta struktuuriuuringutes sisalduvate tegevusalade ümberrühmitamise koodid
|
P45. |
Veised, piimandus = 3.02.01. (alla ühe aasta vanused pull- ja lehmvasikad ja -mullikad) + 3.02.03. (üle ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmmullikad) + 3.02.05. (vähemalt kaheaastased lehmmullikad) + 3.02.06. (lüpsilehmad) |
|
P46. |
Veised = P45 (veised, piimandus) + 3.02.02. (üle ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullmullikad) + 3.02.04. (vähemalt kaheaastased pullid) + 3.02.99. (muud lehmad) |
|
GL |
Kariloomad d = 3.01. (hobuslased) + P46 (veised) + 3.03.01.01. (lambad – uted) + 3.03.01.99 (muud lambad) + 3.03.02.01. (kitsed, emased aretusloomad) + 3.03.02.99. (muud kitsed) Kui GL=0 FCP1 Söödamaa müügiks = 2.01.05. (söödajuurvili ja -kapsas)+ 2.01.09. (haljalt koristatud taimed) + 2.03.01. (karja- ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa) + 2.03.02. (hooldamata karjamaa) |
|
FCP4 |
Söödamaa kariloomade jaoks = 0 |
|
P17 |
Juurvili + 2.01.03. (kartulid) + 2.01.04. (suhkrupeet) + 2.01.05. (söödajuurvili ja -kapsas) Kui GL > 0 FCP1 Söödamaa müügiks = 0 |
|
FCP4 |
Söödamaa kariloomade jaoks = 2.01.05. (söödajuurvili ja -kapsas) + 2.01.09. (haljalt koristatud taimed) + 2.03.01. (karja- ja heinamaad, v.a hooldamata karjamaa) + 2.03.02. (hooldamata karjamaa) |
|
P17 |
Juurvili + 2.01.03. (kartulid) + 2.01.04. (suhkrupeet) |
|
P151. |
Teravili, v.a riis = 2.01.01.01. (pehme nisu ja speltanisu) + 2.01.01.02. (kõva nisu) + 2.01.01.03. (rukis) + 2.01.01.04. (oder) + 2.01.01.05. (kaer) + 2.01.01.06. (teramais) + 2.01.01.99. (muu terade saamiseks kasvatatav teravili) |
|
P15. |
Teravili = P151 (teravili, v.a riis) + 2.01.01.07. (riis) |
|
P16 |
Õliseemned = 2.01.06.04. (raps ja rüps) + 2.01.06.05. (päevalill) + 2.01.06.06. (soja) + 2.01.06.07. (kiulina (linaseeme)) + 2.01.06.08. (muud õliseemnekultuurid) |
|
P51. |
Sead = 3.04.01. (põrsad eluskaaluga alla 20 kg) + 3.04.02. (suguemised kaaluga vähemalt 50 kg) + 3.04.99. (muud sead) |
|
P52. |
Kodulinnud = 3.05.01. (broilerid) + 3.05.02. (munakanad) + 3.05.03. (muud kodulinnud) |
|
P1. |
Üldviljelus = P15 (teravili) + 2.01.02. (kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed) + 2.01.03. (kartulid) + 2.01.04. (suhkrupeet) + 2.01.06.01. (tubakas) + 2.01.06.02. (humalad) + 2.01.06.03. (puuvill) + P16 (õliseemned) + 2.01.06.09. (kiulina) + 2.01.06.10. (kiukanep) + 2.01.06.11. (muud kiutaimed) + 2.01.06.12. (aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed) + 2.01.06.99. (muud mujal nimetamata tehnilised kultuurid) + 2.01.07.01.01. (värsked köögiviljad, melonid, maasikad, mis kasvavad avamaal või madala (ligipääsmatu) kaitsekatte all avamaal) + 2.01.10. (põllumaa ja seemikud) + 2.01.11. (muu põllumaa) + 2.01.12. (kesa) + FCP1 (söödamaa müügiks) |
|
P2. |
Aiandus = 2.01.07.01.02. (värsked köögiviljad, melonid, maasikad, mis kasvavad avamaal või madala (ligipääsmatu) kaitsekatte all – aiamaal) + 2.01.07.02. (värsked köögiviljad, melonid, maasikad, mis kasvavad klaas- või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all) + 2.01.08.01. (lilled ja dekoratiivtaimed – avamaal või madala (ligipääsmatu) kaitsekatte all) + 2.01.08.02. (lilled ja dekoratiivtaimed – klaas- või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all) + 2.06.01. (seened) + 2.04.05. (puukoolid) |
|
P3. |
Püsikultuurid = 2.04.01. (puuvilja- ja marjaistandikud) + 2.04.02. (tsitruseliste istandikud) + 2.04.03. (oliiviistandikud) + 2.04.04. (viinamarjaistandused) + 2.04.06. (muud püsikultuurid) + 2.04.07. (katmikala püsikultuurid) |
|
P4. |
Kariloomad ja söödamaa = GL (kariloomad) + FCP4 (söödamaa kariloomade jaoks) |
|
P5. |
Teratoidulised = P51 (sead) + P52 (kodulinnud) + 3.06. (emaküülikud) |
C. A OSAS OSUTATUD PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE VIISID
Spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised – põllumajanduskultuurid
|
Üldine põllumajandustootmise viis |
Peamine põllumajandustootmise viis |
Põllumajandustootmise eriviisid |
|||||||||||||
|
|
|
|||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
|
|||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
|
|||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
Spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised – loomakasvatustoodang
|
Üldine põllumajandustootmise viis |
Peamine põllumajandustootmise viis |
Põllumajandustootmise eriviisid |
||||||||||
|
|
|
||||||||||
|
|
|||||||||||
|
|
|||||||||||
|
|
|||||||||||
|
|
|
||||||||||
|
|
|||||||||||
|
|
Mitme tegevusalaga põllumajanduslikud majapidamised
|
Üldine põllumajandustootmise viis |
Peamine põllumajandustootmise viis |
Põllumajandustootmise eriviisid |
||||||||||||||||
|
|
|
||||||||||||||||
|
|
|
||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||
|
|
|
||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||
|
|
|
(1) Tegevusalad 2.01.05. (Söödajuurvili ja -kapsas), 2.01.09. (Haljalt koristatud taimed), 2.01.12. (Kesa), 2.02 (Koduaiad), 2.03.01. (Karja- ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa), 2.03.02. (Hooldamata karjamaa), 2.03.03. (Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume), 3.02.01. (Alla ühe aasta vanused pull- ja lehmvasikad ja -mullikad), 3.03.01.99. (Muud lambad), 3.03.02.99. (Muud kitsed) ja 3.04.01. (Põrsad eluskaaluga alla 20 kg) kasutatakse ainult teatavatel tingimustel (vt VI lisa punkt 5).
V LISA
PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE MAJANDUSLIK SUURUS JA MAJANDUSLIKU SUURUSE KLASSID (ARTIKKEL 5)
A. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE MAJANDUSLIK SUURUS
Põllumajandusliku majapidamise majanduslikku suurust mõõdetakse selle standardtoodangu koguväärtuse järgi ja väljendatakse eurodes.
B. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE MAJANDUSLIKU SUURUSE KLASSID
Põllumajanduslikud majapidamised liigitatakse allpool piiritletud suurusklassidesse.
|
Klassid |
Piirangud eurodes |
|
I |
Alla 2 000 |
|
II |
2 000 kuni alla 4 000 |
|
III. |
4 000 kuni alla 8 000 |
|
IV |
8 000 kuni alla 15 000 |
|
V |
15 000 kuni alla 25 000 |
|
VI |
25 000 kuni alla 50 000 |
|
VII |
50 000 kuni alla 100 000 |
|
VIII |
100 000 kuni alla 250 000 |
|
IX |
250 000 kuni alla 500 000 |
|
X |
500 000 kuni alla 750 000 |
|
XI |
750 000 kuni alla 1 000 000 |
|
XII |
1 000 000 kuni alla 1 500 000 |
|
XIII |
1 500 000 kuni alla 3 000 000 |
|
XIV |
üle 3 000 000 |
Suurusklasse II ja III või III ja IV, IV ja V või III kuni V, VI ja VII, VIII ja IX, X ja XI ja XII kuni XIV või X kuni XIV võib ühendada.
VI LISA
STANDARDTOODANG (ARTIKKEL 6)
1. STANDARDTOODANGU MÕISTE JA ARVUTAMISE PÕHIMÕTTED
a) Standardtoodang tähendab iga artikli 6 lõikes 1 osutatud põllumajandusliku tegevusala toodangu väärtus lähtuvalt vastava piirkonna keskmisest olukorrast.
b) Punktis a osutatud toodangu väärtus on põllumajandustoodangu rahaline väärtus põllumajandustootja hinnaga. S.t põhitoo(de)te ja teiseste toodete väärtuste summa.
Kõnealuste väärtuste arvutamiseks korrutatakse toodang ühiku kohta põllumajandustootja hinnaga. Ei sisalda käibemaksu, toodetelt makstavaid makse ega otsemakseid.
c) Tootmisperiood
Standardtoodang vastab 12kuulisele tootmisperioodile (kalendriaasta või põllumajandusliku tootmise aasta).
Põllukultuuride ja loomsete saaduste puhul, mille tootmisperiood on pikem või lühem kui 12 kuud, arvutatakse 12 kuu kasvule või toodangule vastav standardtoodang.
d) Põhiandmed ja võrdlusperiood
Standardtoodang on määratud kindlaks lähtuvalt ühikupõhisest toodangust ja eespool osutatud punktis b nimetatud põllumajandustootja hinnast. Selleks kogutakse liikmesriikides põhiandmed komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1198/2014 artikliga 4 kindlaks määratud võrdlusperioodi kohta.
e) Ühikud
|
1) |
Füüsilised ühikud
|
|
2) |
Rahaühikud ja ümardamine Standardtoodangu kindlaksmääramiseks vajalikud põhiandmed ja väljaarvutatud standardtoodang kehtestatakse eurodes. Liikmesriikide jaoks, kes ei osale majandus- ja rahaliidus, konverteeritakse standardtoodang eurodesse, kasutades võrdlusperioodi keskmist vahetuskurssi, nagu on määratletud käesoleva lisa punkti 1 alapunktis d. Kõnealused keskmised vahetuskursid on arvutatud komisjoni avaldatud ametlike vahetuskursside alusel (Eurostat). Vajaduse korral võib standardtoodangut ümardada lähima 5 euroni. |
2. STANDARDTOODANGU JAOTUS
a) Põllumajanduskultuuride ja -loomadega seotud tegevusalade standardtoodang
Standardtoodang määratakse kindlaks kõigi põllumajanduslike tegevusalade puhul, mis vastavad põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringutes kasutatavatele rubriikidele, kõnealustes uuringutes sätestatud viisil.
b) Geograafiline liigitus
|
— |
Standardtoodang määratakse kindlaks vähemalt selliste geograafiliste üksuste põhjal, mis on kooskõlas põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringutes ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgus kasutatavate üksustega. Geograafiliste üksuste aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003 kindlaks määratud ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (1). Neid üksusi võib kirjeldada kui NUTS 3 piirkondade ümberrühmitamist. Vähem soodsaid või mägipiirkondi ei loeta geograafilisteks üksusteks. |
|
— |
Standardtoodangut ei määrata kindlaks nende tegevusalade puhul, mida asjaomases piirkonnas ei esine. |
3. STANDARDTOODANGU KINDLAKSMÄÄRAMISEKS KOGUTAVAD ANDMED
|
a) |
Standardtoodangu kindlaksmääramiseks kogutavaid põhiandmeid uuendatakse vähemalt iga kord, kui tehakse põllumajandusliku majapidamise struktuuriuuring määruse (EÜ) nr 1166/2008 artikli 6 kohase loenduse vormis. |
|
b) |
Kui põllumajandusliku majapidamise struktuuriuuring teostatakse valimipõhise uuringuna, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1166/2008 artiklis 6, ajakohastatakse standardtoodangu andmeid
|
4. TÄIDEVIIMINE
Liikmesriigid vastutavad käesoleva lisa sätete kohaselt nende põhiandmete kogumise eest, mida kasutatakse standardtoodangu arvutamiseks, selle ümberarvestamiseks eurodesse ja vajaduse korral ajakohastamismeetodi kohaldamiseks.
5. ERIJUHTUDE KÄSITLEMINE
Põllumajandusliku majapidamise teatavate tegevusalade standardtoodangu arvutamiseks ja põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamiseks kehtestatakse järgmised erieeskirjad.
a) Kesa
Kesaga seotud standardtoodangut arvestatakse põllumajandusliku majapidamise kogu standardtoodangu arvutamisel üksnes juhul, kui põllumajandusliku majapidamise muu standardtoodang on positiivne.
b) Koduaiad
Kuna koduaedade toodang on tavaliselt ette nähtud omaniku oma tarbeks ja mitte müügiks, on selle standardtoodanguks üldjuhul null.
c) Põllumajandusloomad
Põllumajandusloomadega seotud tegevusalad on jaotatud loomade vanuserühma järgi. Toodang on vastavuses looma kasvuväärtusega selles vanuserühmas. Teisisõnu, see vastab looma väärtuse erinevusele vanuserühma liigitamise ja sealt väljaarvamise vahel (nimetatakse ka asendusväärtuseks).
d) Alla ühe aasta vanused pull- ja lehmvasikad ja -mullikad
Alla ühe aasta vanuste vasikate ja mullikatega seotud standardtoodangut võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui põllumajanduslikus majapidamises on alla üheaastaseid vasikaid ja mullikaid rohkem kui lehmi. Arvesse võetakse üksnes standardtoodangut, mis on seotud alla ühe aasta vanuste vasikate ja mullikatega.
e) Muud lambad ja muud kitsed
Muude lammastega seotud standardtoodangut võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui põllumajanduslikus majapidamises puuduvad uted.
Muude kitsedega seotud standardtoodangut võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui põllumajanduslikus majapidamises puuduvad emakitsed.
f) Põrsad
Põrsastega seotud standardtoodangut võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui põllumajanduslikus majapidamises puuduvad suguemised.
g) Söödamaa
Kariloomade (hobuslased, veised, lambad või kitsed) puudumisel põllumajanduslikus majapidamises käsitatakse söödamaad (s.o söödajuurvili ja -kapsas, haljalt koristatud taimed, karjamaa ja heinamaad) müügiobjektina ning see on osa üldviljeluse toodangust.
Kui põllumajanduslikus majapidamises on kariloomi, käsitatakse söödamaad kariloomade toitmisena ning see on osa kariloomade ja söödamaa toodangust.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, 26. mai 2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
VII LISA
PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISEGA OTSESELT SEOTUD MUU TULUTOOV TEGEVUS (ARTIKKEL 7)
A. PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISEGA OTSESELT SEOTUD MUU TULUTOOVA TEGEVUSE MÄÄRATLUS
Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus hõlmab kõiki muid tegevusi, v.a põllumajandustegevus, on otseselt põllumajandusliku majapidamisega seotud, ning sellel on majanduslik mõju kõnealusele põllumajanduslikule majapidamisele. Need on tegevused, mille puhul kasutatakse põllumajandusliku majapidamise ressursse (maa-ala, hooned, seadmed jne) või tooteid.
Muu tulutoov tegevus tähendab selles kontekstis aktiivset tööd; üksnes finantsinvesteeringud on seega välistatud. Maa või muude põllumajandusliku majapidamise põllumajandusressursside rendile andmist mitmesugusteks tegevusteks ise selles osalemata ei käsitata muu tulutoova tegevusena, vaid majapidamise põllumajandusliku tegevuse osana.
Muu tulutoov tegevus on igasugune põllumajandussaaduste töötlemine, v.a siis, kui töötlemine on käsitatav põllumajandustegevuse osana. Seetõttu ei kuulu siia kategooriasse veini töötlemine ja oliiviõli tootmine, v.a juhul, kui veini või oliiviõli sisseostetav kogus on suur.
Põllumajanduslike põhisaaduste töötlemist kõrvalsaadusteks põllumajanduslikus majapidamises sõltumata sellest, kas toormaterjal on kohapeal toodetud või mujalt ostetud, käsitatakse muu tulutoova tegevusena. Siia kuulub ka liha töötlemine, juustu valmistamine jms.
B. PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISEGA OTSESELT SEOTUD MUU TULUTOOVA TEGEVUSE TÄHTSUSE HINNANG
Põllumajandusliku majapidamise toodanguga otseselt seotud muu tulutoova tegevuse osakaalu hinnatakse põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse osakaaluna põllumajandusliku majapidamise kogukäibe ja asjaomasele põllumajanduslikule majapidamisele määruse (EL) nr 1307/2013 (1) kohaselt makstud otsetoetuste summas:
C. PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISEGA OTSESELT SEOTUD MUU TULUTOOVA TEGEVUSE TÄHTSUST KAJASTAVAD KLASSID
Põllumajanduslikud majapidamised liigitatakse allpool piiritletud suurusklassidesse, mis kajastavad põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse tähtsust lõpptoodangus: Kohaldatakse järgmisi piiritlusi:
|
Klassid |
Protsendivahemikud |
|
I |
0 % kuni 10 % (vähene osatähtsus) |
|
II |
Rohkem kui 10 %–50 % (keskmine osatähtsus) |
|
III. |
Rohkem kui 50 % kuni vähem kui 100 % (suur osatähtsus) |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).
VIII LISA
PÕLLUMAJANDUSARUANDE VORM (ARTIKKEL 9)
Kogutavad andmed liigitatakse tabelitesse ning jaotatakse rühmadesse, kategooriatesse ja veergudesse. Teatavale andmeväljale viidatakse järgmiselt:
<tabeli täht>_<rühm>_<kategooria>[_< kategooria >]_<veerg>_
Andmete konkreetsed väärtused esitatakse veeru tasandil. Alljärgnevalt esitatud tabelites võib andmeid sisestada tühjadesse lahtritesse; hallidel lahtritel, millel on tähis „—”, puudub rühma jaoks tähendus ja sinna ei või andmeid sisestada
Näited:
|
— |
B.UT.20.A (veerg A, rühm UT, kategooria 20, tabel B) vastab „renditud kasutatava põllumajandusmaa”„pindalale”, mis tuleb märkida tabeli B lahtrisse „rendisuhte alusel kasutatav põllumajandusmaa”. |
|
— |
I.A.10110.1.0.TA (veerg TA, rühm A, kategooria 10110, tabel I) vastab põllukultuuri liiki koodiga 1 „Põllul kasvatatavad kultuurid – põhikultuur, kombineeritud kultuur” kuuluva „Pehme nisu ja speltanisu” kogupindalale ning puuduvate andmete koodile 0 („Ei ole puuduvaid andmeid”). |
Kui teatava põllumajandusliku majapidamise puhul ei ole asjaomane väärtus oluline või puudub, ei märgita väärtuseks „0”.
Tabelid on tähistatud ühe tähega, rühmad ühe või mitme tähega, kategooriad numbriliste koodidega ja veerud ühe või mitme tähega.
Tabelites A–M näitab esimene tabel kõrgetasemelist maatriksit rühmade ja veergude jaoks. Teises tabelis näidatakse jaotumist eri kategooriatesse ning igale kategooriale vastab üks või mitu koodi ja alamkoodi.
Põllumajandusaruande andmed tuleb esitada järgmise täpsusastmega:
— rahalistes väärtustes: eurodes või omavääringus ilma kümnendkohtadeta. Kui aga omavääringu ühiku väärtus on euroga võrreldes suhteliselt madal, võivad kõnealuse liikmesriigi kontaktasutus ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrguga tegelev komisjoni personal leppida kokku, et väärtusi väljendatakse sadades või tuhandetes omavääringu ühikutes;
— füüsilistes kogustes: kaal tsentnerites (1 ts = 100 kg), v.a munad, mille kogust väljendatakse tuhandetes, ning vein ja sellega seotud saadused, mille maht väljendatakse hektoliitrites
— pindalad: aarides (1 a = 100 m2), v.a seened, mille puhul väljendatakse pindala kogu haritava maa suurusena ruutmeetrites,
— keskmine põllumajandusloomade arv: kahe kümnendikkohani, v.a kodulindude ja küülikute puhul, kelle arv esitatakse täisarvudena, ning mesilaste puhul, kelle arv esitatakse kasutuses olevate tarude arvuna,
— tööjõuühikud: kahe kümnendikkohani.
Asjaomase tabeli lõpus määratletakse täiendavad mõisted ja juhised iga tabeli kategooria ja veeru väärtuse kohta.
Tabel A
Üldandmed põllumajandusliku majapidamise kohta
|
Üldandmete kategooria |
Kood (*) |
|
|||||||||||
|
|
|||||||||||||
|
|
Veerud |
||||||||||||
|
Andmerühm |
Andmevõrgu piirkond |
Alapiirkond |
Põllumajandusliku majapidamise järjekorranumber |
Kraadid |
Minutid |
NUTS |
Raamatupidamisbüroo number |
Kuupäev |
Põllumajandusliku majapidamise osakaal |
Põllumajandustootmise viis |
Majandusliku suuruse klass |
Kood |
|
|
R |
S |
H |
DG |
MI |
N |
AO |
DT |
W |
TF |
ES |
C |
||
|
ID |
Põllumajandusliku majapidamise identifitseerimine |
|
|
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|
LO |
Põllumajandusliku majapidamise asukoht |
— |
— |
— |
|
|
|
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|
AI |
Raamatupidamisandmed |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|
|
— |
— |
— |
|
|
TY |
Liik |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|
|
|
— |
|
CL |
Klassid |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|
|
OT |
Muud üksikasjad põllumajandusliku majapidamise kohta |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|
|
Kood (*) |
Kirjeldus |
Rühm |
R |
S |
H |
DG |
MI |
N |
AO |
DT |
W |
TF |
ES |
C |
|
10 |
Põllumajandusliku majapidamise number |
ID |
AID10R |
AID10S |
AID10H |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|
20 |
Laiuskraad |
LO |
— |
— |
— |
ALO20DG |
ALO20MI |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|
30 |
Pikkuskraad |
LO |
— |
— |
— |
ALO30DG |
ALO30MI |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|
40 |
NUTS3 |
LO |
— |
— |
— |
— |
— |
ALO40N |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|
50 |
Raamatupidamisbüroo number |
AI |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
AAI50AO |
— |
— |
— |
— |
— |
|
60 |
Raamatupidamisarvestuse liik |
AI |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
AAI60C |
|
70 |
Raamatupidamiskontode sulgemise kuupäev |
AI |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
AAI70DT |
— |
— |
— |
— |
|
80 |
Liikmesriigi arvutatav osakaal riigis |
TY |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
ATY80W |
— |
— |
— |
|
90 |
Liigitus valimise ajal |
TY |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
ATY90TF |
ATY90ES |
— |
|
100 |
Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus |
CL |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
ACL100C |
|
110 |
Omandisuhte liik/majanduslik eesmärk |
CL |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
ACL110C |
|
120 |
Õiguslik staatus |
CL |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
ACL120C |
|
130 |
Põllumajandusliku majapidamise vastutuse tase |
CL |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
ACL130C |
|
140 |
Mahepõllumajandus |
CL |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
ACL140C |
|
141 |
Mahepõllumajanduse sektorid |
CL |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
ACL141C |
|
150 |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) toode/kaitstud geograafilise tähisega (KGT) toode/garanteeritud traditsiooniline toode (GTT)/mägipiirkonna toode |
CL |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
ACL150C |
|
151 |
KPNi/KGTga seonduvad sektorid |
CL |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
ACL151C |
|
160 |
Looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alad |
CL |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
ACL160C |
|
170 |
Kõrgus merepinnast |
CL |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
ACL170C |
|
180 |
Struktuurifondide ala |
CL |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
ACL180C |
|
190 |
Natura 2000 ala |
CL |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
ACL190C |
|
200 |
Veedirektiivi (2000/60/EÜ) ala |
CL |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
ACL200C |
|
210 |
Kastmissüsteem |
OT |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
AOT210C |
|
220 |
Põllumajandusloomade karjatamispäevade arv loomühiku kohta ühismaal |
OT |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
AOT220C |
A.ID. Põllumajandusliku majapidamise identifitseerimine
Igale aruandvale majapidamisele antakse esmakordsel valikul number. Põllumajanduslik majapidamine kannab kõnealust numbrit kogu aruandluse andmevõrku kuulumise aja jooksul. Kord väljaantud numbrit ei anta ühelegi teisele põllumajanduslikule majapidamisele.
Kui põllumajanduslikus majapidamises toimuvad põhjalikud muutused, eelkõige juhul, kui sellised muutused tulenevad kaheks eraldi põllumajanduslikuks majapidamiseks jaotamisest või liitumisest teise põllumajandusliku majapidamisega, võib kõnealust põllumajanduslikku majapidamist käsitada siiski uue põllumajandusliku majapidamisena. Sellisel juhul antakse põllumajanduslikule majapidamisele uus number. Põllumajandusliku majapidamise tootmisviisi muutmine ei nõua uue numbri andmist. Kui aruandval majapidamisel säilib varasem number ja see võib põhjustada segiajamist mõne teise aruandva majapidamisega (näiteks uute piirkondlike alajaotuste loomise korral), tuleb numbrit muuta. Sellisel juhul tuleb komisjonile saata vanade ja uute numbrite vastavust näitav tabel.
Põllumajandusliku majapidamise number koosneb järgmisest kolmest andmerühmast:
|
|
A.ID.10.R. Andmevõrgu piirkond: antakse koodnumber, mis vastab käesoleva määruse II lisas esitatud koodile. |
|
|
A.ID.10.S. Alapiirkond: antakse koodnumber. Valitud alapiirkondade aluseks peaks olema Eurostati ja riiklike statistikainstituutide koostöös loodud ühine piirkondade klassifitseerimise süsteem, mida tuntakse statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuurina (NUTS). Igal juhul edastab asjaomane liikmesriik komisjonile tabeli, milles esitatakse iga kasutatud alapiirkonna puhul vastavad NUTSi piirkonnad ning vastavad piirkonnad, mille kohta on arvutatud standardse brutomarginaali konkreetsed väärtused. |
|
|
A.ID.10.H. Põllumajandusliku majapidamise seerianumber. |
A.LO. Põllumajandusliku majapidamise asukoht
Põllumajandusliku majapidamise asukoht esitatakse kahe viitega: geograafilised andmed (laius- ja pikkuskraad) ning NUTSi 3. tasandi territoriaaljaotuste kood.
|
|
A.LO.20. Laiuskraad: kraadid ja minutid (viie kaareminuti täpsusega), veerud DG ja MI. |
|
|
A.LO.30. Pikkuskraad: kraadid ja minutid (viie kaareminuti täpsusega), veerud DG ja MI. |
|
|
A.LO.40.N. NUTS3 kood tähendab selle NUTSi 3. tasandi territoriaaljaotuse koodi, kus põllumajanduslik majapidamine asub. Tuleb esitada koodi uusim versioon, nagu on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003. |
A.AI. Raamatupidamisandmed
|
|
A.AI.50.AO. Raamatupidamisbüroo number: antakse koodnumber. Igas liikmesriigis tuleb igale raamatupidamisbüroole anda kordumatu number. Esitada selle raamatupidamisbüroo number, kes on põllumajandusliku majapidamisega kõnealusel aruandeaastal tegelenud. |
|
|
A.AI.60.C. Raamatupidamisarvestuse liik: tuleb märkida, millist tüüpi raamatupidamisarvestust põllumajanduslik majapidamine kasutab. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:
|
|
|
A.AI.70.DT. Raamatupidamiskontode sulgemise kuupäev: sisestada vormingus „AAAA-KK-PP”, näiteks 2009-06-30 või 2009-12-31. |
A.TY. Liik
|
|
A.TY.80.W. Põllumajanduslike majapidamiste osakaal riigis: antakse liikmesriigi arvutatud ekstrapoleerimisfaktori väärtus. Väärtused esitatakse kahe kümnendkoha täpsusega. |
|
|
A.TY.90.TF. Põllumajandustootmise viis valimise ajal: käesoleva määruse IV lisa kohane põllumajandusliku majapidamise tootmisviisi kood kõnealuse aruandeaasta jaoks valimi koostamise ajal. |
|
|
A.TY.90.ES. Majanduslik suurus valimi koostamise ajal: käesoleva määruse V lisa kohane põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse klassi kood kõnealuse aruandeaasta jaoks valimi koostamise ajal. |
A.CL. Klassid
|
|
A.CL.100.C. Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus: esitada protsendivahemikuna, mis märgib (1) põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muust muu tulutoova tegevusest tuleneva käibe osakaalu põllumajandusliku majapidamise kogukäibes. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:
|
|
|
A.CL.110.C. Omandisuhte liik/majanduslik eesmärk: tuleb esitada andmed põllumajandusliku majapidamise omandisuhte ja majanduslike eesmärkide kohta. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:
|
|
|
A.CL.120.C. Õiguslik seisund: tuleb märkida, kas põllumajanduslik majapidamine on juriidiline isik või mitte. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:
|
|
|
A.CL.130.C. Valdaja/valdajate vastutuse tase: tuleb märkida (peamise) ettevõtja vastutuse tase (majanduslik vastutus). Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:
|
|
|
A.CL.140.C. Mahepõllumajandus: tuleb märkida, kas põllumajanduslik majapidamine kasutab mahepõllunduslikke tootmismeetodeid määruses (EÜ) nr 834/2007 (2), eriti selle artiklites 4 ja 5 määratletud tähenduses. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:
|
|
|
A.CL.141.C. Mahepõllumajanduse sektorid kui põllumajanduslikus majapidamises kasutatakse nii mahepõllumajanduslikke kui ka muid tootmismeetodeid, tuleb märkida tootmissektorid, kus põllumajanduslik majapidamine kasutab üksnes mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid (lubatud märkida mitu sektorit). Kasutatakse allpool loetletud koodnumbreid. Kui põllumajanduslikus majapidamises kasutatakse nii mahepõllumajanduslikke kui ka muid tootmismeetodeid kõikides tootmissektorites, tuleb kasutada koodi „ei kohaldata”.
|
|
|
A.CL.150.C. Tooted, mis on hõlmatud kaitstud päritolunimetusega/kaitstud geograafilise tähisega/garanteeritud traditsioonilise toote/mägipiirkonna toote märgistusega: tuleb märkida, kas põllumajanduslikus majapidamises toodetakse põllumajandustooteid ja/või toiduaineid, mis on hõlmatud kaitstud päritolunimetuse (KPN), kaitstud geograafilise tähise (KGT), garanteeritud traditsiooniliste toote (GTT) või mägipiirkonna toote märgistusega või kas põllumajanduslikus majapidamises toodetakse põllumajandustooteid, mida teadaolevalt kasutatakse märgistustega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” hõlmatud toiduainete tootmiseks nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 tähenduses. (3) Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:
|
|
|
A.CL.151.C. Märgistustega kaitstud päritolunimetus/kaitstud geograafiline tähis/garanteeritud traditsiooniline toode/mägipiirkonna toode seonduvad sektorid: kui suurema osa teatavate sektorite toodangust moodustavad tooted märgistusega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” või tooted, mida teadaolevalt kasutatakse märgistusega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” toiduainete tootmiseks, tuleb märkida kõnealused tootmissektorid (lubatud märkida mitu sektorit). Kasutatakse allpool loetletud koodnumbreid. Kui põllumajanduslik majapidamine toodab teatavaid märgistusega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” tooteid või toiduaineid või teatavaid tooteid, mida teadaolevalt kasutatakse märgistusega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” hõlmatud toiduainete tootmiseks, kuid see ei moodusta suuremat osa iga sektori toodangust, tuleb kasutada koodi „ei kohaldata”.
Punktid A.CL.150.C. Kaitstud päritolunimetus/kaitstud geograafiline tähis/garanteeritud traditsiooniline toode/mägipiirkonna toode ning A.CL.151.C on liikmesriikide jaoks valikulised. Kui liikmesriik kohaldab kõnealuseid punkte, tuleb need täita kõikide liikmesriigi valimisse kuuluvate põllumajanduslike majapidamiste puhul. Kui täidetakse punkt A.CL.150.C, tuleb täita ka punkt A.CL.151.C. |
|
|
A.CL.160.C. Looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alad: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on hõlmatud määruse (EL) nr 1305/2013 (4) artikliga 32. Liikmesriikides, kus määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 3 tähenduses looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade määratlemine ei ole veel lõpule viidud, viidatakse aladele, mis olid toetuskõlblikud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunkti ii alusel programmiperioodil 2007–2013. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:
|
|
|
A.CL.170.C. Kõrgus merepinnast: kõrgus merepinnast märgitakse vastava koodnumbriga:
|
|
|
A.CL.180.C. Struktuurifondide piirkond: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (5) artikli 90 lõike 2 punktidega a, b ja c. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:
|
|
|
A.CL.190.C. Natura 2000 ala: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on seotud nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ (6) ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (7) (Natura 2000) rakendamisega. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:
|
|
|
A.CL.200.C. Veedirektiivi (direktiiv 2000/60/EÜ) ala: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (8) rakendamisega. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:
|
A.OT. Muud üksikasjad põllumajandusliku majapidamisekohta
|
|
A.OT.210.C. Niisutussüsteem: tuleb märkida, milline on põllumajandusliku majapidamise kasutatav peamine niisutussüsteem:
|
|
|
A.OT.220.C. Põllumajandusloomade karjatamispäevade arv loomühiku kohta ühismaal: karjatamispäevade arv loomühiku kohta põllumajandusliku majapidamise kasutataval ühismaal. |
TABELI A VEERUD
Veergu R märgitakse andmevõrgu piirkond, veergu S alapiirkond, veergu H põllumajandusliku majapidamise järjekorranumber, veergu DG kraadid, veergu MI minutid, veergu N NUTSi piirkond, veergu AO raamatupidamisbüroo number, veergu DT kuupäev, veergu W põllumajanduslike majapidamiste osakaal, veergu TF põllumajandustootmise viis, veergu ES majandusliku suuruse klass ja veergu C kood.
Tabel B
Valduse liik
|
Kasutatava põllumajandusmaa kategooria |
Kood (*) |
|
|
|
||
|
Andmerühm |
Kasutatav põllumajandusmaa |
|
|
A |
||
|
UO |
Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa |
|
|
UT |
Renditud kasutatav põllumajandusmaa |
|
|
US |
Loonusrendile antud või muul alusel kasutatav põllumajandusmaa |
|
|
Kood (*) |
Kategooriate kirjeldus |
Rühm |
A |
|
10 |
Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa |
UO |
|
|
20 |
Rendisuhte alusel kasutatav põllumajandusmaa |
UT |
|
|
30 |
Loonusrendile antud kasutatav põllumajandusmaa |
US |
|
Kahe või enama partneri ühisomandisse kuuluva põllumajandusliku majapidamise maa registreeritakse omanike kasutuses olevana, rendisuhte alusel kasutatavana või loonusrendil olevana vastavalt partneritevahelisele kehtivale kokkuleppele.
Kasutatav põllumajandusmaa on kasutuses olev kogu maa-ala, mis hõlmab põllumaad, püsirohumaad ning püsikultuuride ja koduaedade all olevat maad, olenemata omandivormist. Põllumajandusliku majapidamise kasutatavat ühismaad ei võeta arvesse.
Tuleb kasutada järgmisi andmerühmi ja -kategooriaid:
B.UO. Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa
B.UO.10.A Kasutatav põllumajandusmaa (põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride ja koduaedade all olev maa), mille harijaks on põllumajandustootja, pikaajaline rentnik või kasutusvaldaja, ja/või samalaadsetel tingimustel hallatav kasutatav põllumajandusmaa. Sellesse kategooriasse kuulub ka rendile antud külvivalmis maa (põllukultuuri kood 11300).
B.UT. Renditud kasutatav põllumajandusmaa
B.UT.20.A Kasutatav põllumajandusmaa (põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride ja koduaedade all olev maa), mille harijaks on omanik, pikaajaline rentnik või kasutusvaldaja, ja/või samalaadsetel tingimustel hallatav kasutatav põllumajandusmaa.
Renditud maa-alade hulka ei kuulu maa, mille saak ostetakse kasvava põllukultuurina. Kasvavate põllukultuuride ostu eest makstud summad tuleks rohumaa- ja söödakultuuride puhul esitada tabeli H koodide 2020–2040 (sisseostetud sööt) all ja turustamiseks ettenähtud põllukultuuride (tooted, mis tavaliselt turustatakse) puhul koodi 3090 (muud põllukultuuridega seotud erikulud) all. Turustamiseks ettenähtud, kasvava kultuurina ostetud põllukultuurid tuleks esitada kõnealust maa-ala täpsustamata (tabel H).
Ajutiselt vähem kui üheks aastaks renditud maad ja sellelt saadud toodangut käsitatakse sama moodi nagu maad, millelt saadav saak ostetakse kasvava põllukultuurina.
B.US. Loonusrendile antud või muul alusel kasutatav põllumajandusmaa
B.US.30.A Kasutatav põllumajandusmaa (põllumaa, rohumaa ja püsikarjamaa, püsikultuuride ja koduaedade all olev maa), mida rendile andja ja loonusrentnik loonusrendi kokkuleppe alusel koos harivad, ja/või samalaadsetel tingimustel kasutatav põllumajandusmaa.
TABELI B VEERUD
Veerg A osutab kasutatavale põllumajandusmaale.
Tabel C
Tööjõud
|
Tööjõu kategooria |
Kood (*) |
|
|||||||
|
|
|||||||||
|
|
Veerud |
||||||||
|
Andmerühm |
Üldine viis |
Kogu tegevus põllumajanduslikus majapidamises (põllumajandustegevus ja muud otseselt põllumajandusliku majapidamisega seotud muud tulutoovad tegevused) |
Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevusega seonduva töö osakaal |
||||||
|
Isikute arv |
Sugu |
Sünniaasta |
Põllumajandusliku majapidamise juhataja põllumajanduslik väljaõpe |
Tööaeg aastas |
Aasta tööühikute arv |
% tööajast aastas |
% aasta tööühikute arvust |
||
|
P |
G |
B |
T |
Y1 |
W1 |
Y2 |
W2 |
||
|
Täisarv |
Märkida kood |
Neli numbrit |
Märkida kood |
(tundides) |
(aasta tööühikud) |
% |
% |
||
|
UR |
Tasustamata alaline tööjõud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
UC |
Tasustamata ajutine tööjõud |
— |
— |
— |
— |
|
— |
|
— |
|
PR |
Tasustatud alaline tööjõud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PC |
Tasustatud ajutine tööjõud |
— |
— |
— |
— |
|
— |
|
— |
|
Kood (*) |
Kirjeldus |
Rühm |
P |
G |
B |
T |
Y1 |
W1 |
Y2 |
W2 |
|
10 |
Valdaja/juhataja |
UR |
— |
|
|
|
|
|
— |
|
|
20 |
Valdaja/muu kui juhataja |
UR |
— |
|
|
— |
|
|
— |
|
|
30 |
Juhataja/muu kui valdaja |
UR |
— |
|
|
|
|
|
— |
|
|
40 |
Valdaja abikaasa |
UR |
|
— |
— |
— |
|
|
|
|
|
50 |
Muud |
UR, PR |
|
— |
— |
— |
|
|
|
|
|
60 |
Ajutine |
UC, PC |
— |
— |
— |
— |
|
— |
|
— |
|
70 |
Juhataja |
PR |
— |
|
|
|
|
|
— |
|
Mõiste „tööjõud” hõlmab kõiki põllumajanduslikus majapidamises aruandeaasta jooksul töötanud isikuid. Siiski ei arvata tööjõu hulka kõnealust tööd teise isiku või ettevõtja nimel teinud isikuid (põllumajanduslik lepinguline töö, millega seotud kulud esinevad tabelis H koodi 1020 all).
Kui tegemist on põllumajanduslike majapidamiste vahelise vastastikuse abiga, mis seisneb vastastikku tehtavas töös ja mille puhul saadud abi on põhimõtteliselt samaväärne antud abiga, täpsustatakse põllumajandusliku majapidamise tööjõu tööaeg ja asjaomased palgad põllumajandusaruandes.
Vahel korvatakse saadud abi teistsuguse abina (nt tööna saadud abi korvatakse masinate laenamisega). Kui teenuste vahetuse maht on piiratud, ei märgita põllumajandusaruandesse midagi (eespool toodud näite puhul ei kirjendata saadud abi tööjõu alla; kulud seadmetele hõlmavad siiski kulusid, mis on seotud seadmete kasutusse andmisega). Erandjuhtudel, kui teenuste vahetuse maht on suur, järgitakse järgmist korda:
|
a) |
tööna saadud abi korvatakse muud laadi teenusega (nt masinate laenamisega): saadud töö aeg kirjendatakse tasustatud põllumajandustöö all (rühmad PR või PC olenevalt sellest, kas tööjõud on palgatud põllumajanduslikku majapidamisse alaliselt või mitte); antud abi väärtus kirjendatakse nii vastavasse kategooriasse kuuluva toodanguna (kõnealuse näite puhul tabeli L kategooria 2010 „Lepingulised tööd”) kui ka kuluna (tabeli H kategooria 1010 „Palgad ja sotsiaalkindlustus”); |
|
b) |
tööna antud abi korvatakse muud laadi teenusega (nt masinate laenamisega): sellisel juhul ei võeta kasutatud tööaega ja sellega seotud palka arvesse; saadud teenuse väärtus kirjendatakse sisendina teise tabeli vastavasse rühma (kõnealuse näite puhul tabeli H rühm 1020 „Lepinguline töö ja masinate rentimine”). |
Tuleb eristada järgmisi andmerühmi ja tööjõukategooriaid:
C.UR. Tasustamata alaline tööjõud
Tasustamata tööjõud või tööjõud, kelle töötasu (sularahas või mitterahalisena) on väiksem kui osutatud teenuste eest tavaliselt makstav summa (sellised maksed ei tohiks kajastuda põllumajandusliku majapidamise kuludes) ning kes aruandeaasta jooksul (v.a tavaline puhkus) osalesid töös vähemalt ühe terve tööpäeva nädalas.
Alaliselt tööle võetud isik, kes konkreetsetel põhjustel on aruandeaasta jooksul töötanud põllumajanduslikus majapidamises piiratud aja jooksul, kirjendatakse (tegelikult töötatud tundide ulatuses) alalise tööjõuna.
Võivad esineda järgmised või nendega sarnased juhud:
|
a) |
erilised tootmistingimused põllumajanduslikus majapidamises, milleks ei ole tööjõudu vaja kogu aasta jooksul: nt oliivi- ja viinamarjakasvandused ja põllumajanduslikud majapidamised, mis on spetsialiseerunud loomade hooajalisele nuumamisele või puu- ja köögivilja tootmisele avamaal; |
|
b) |
töölt puudumine muul ajal kui tavalise puhkuse jooksul, nt sõjaväeteenistus, haigus, õnnetus, rasedus ja sünnitus, pikaajaline puhkus vms; |
|
c) |
põllumajanduslikku majapidamisse saabumine või sealt lahkumine; |
|
d) |
põllumajandusliku majapidamise töö täielik peatumine õnnetuse tagajärjel (uputus, tulekahju vms). |
Kategooriad on järgmised:
C.UR.10. Valdaja/juhataja
põllumajandusliku majapidamise eest õiguslikult ja majanduslikult vastutav isik, kelle ülesandeks on põllumajandusliku majapidamise igapäevane juhtimine. Loonusrendi puhul märgitakse valdajaks/juhatajaks loonusrentnik.
C.UR.20. Valdaja/muu kui juhataja
Põllumajandusliku majapidamise eest õiguslikult ja majanduslikult vastutav isik, kelle ülesandeks ei ole põllumajandusliku majapidamise igapäevane juhtimine.
C.UR.30 Juhataja/muu kui valdaja
Isik, kelle ülesandeks on põllumajandusliku majapidamise igapäevane juhtimine, kuid kes ei vastuta põllumajandusliku majapidamise eest õiguslikult ega majanduslikult.
C.UR.40. Valdaja(te) abikaasa(d)
C.UR.50. Muu tasustamata alaline tööjõud
Eespool olevates kategooriates märkimata alaline tasustamata tööjõud, mis hõlmab eestöölisi ja asejuhatajaid, kes ei vastuta kogu põllumajandusliku majapidamise juhtimise eest.
C.UC. Tasustamata ajutine tööjõud
|
C.UC.60. |
Käesolevasse kategooriasse märgitakse kogu tasustamata tööjõud, kes aruandeaastal ei ole põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötanud. |
C.PR. Tasustatud alaline tööjõud
Tasustatud tööjõud, kelle osutatud teenuste eest makstakse tavalise suurusega palka (sularahas ja/või mitterahalisena) ning kes aruandeaasta jooksul on põllumajandusliku majapidamise töös osalenud vähemalt ühe terve tööpäeva nädalas (v.a tavaline puhkus).
Tuleb märkida järgmised kategooriad:
C.PR.70. Põllumajandusliku majapidamise juhataja
Tasustatud isik, kelle ülesandeks on põllumajandusliku majapidamise igapäevane juhtimine.
C.PR.50. Muud
Käesolevasse rühma märgitakse andmed kõigi alaliste tasustatud töötajate kohta (v.a põllumajandusliku majapidamise palgaline juhataja). See hõlmab ka eestöölisi ja asejuhatajaid, kes ei vastuta kogu põllumajandusliku majapidamise juhtimise eest.
C.PC. Tasustatud ajutine tööjõud
|
C.PC.60. |
Käesolevasse kategooriasse märgitakse andmed tasustatud tööjõu kohta, kes aruandeaasta jooksul ei töötanud alaliselt põllumajanduslikus majapidamises (sh tükitöölised). |
TABELI C VEERUD
Isikute arv (veerg P)
Mitme valdaja puhul võib abikaasasid olla rohkem kui üks. Abikaasade arv ja isikute arv tuleb märkida kategooriatesse, milles nad võivad esineda (rühmade „tasustamata alaline tööjõud” UR või „tasustatud alaline tööjõud” PR kategooriad 40 ja 50).
Sugu (veerg G)
Sugu tuleb märkida üksnes valdaja(te) ja/või juhataja(te) puhul kategooriatesse, milles nad võivad esineda (rühmade „tasustamata alaline tööjõud” UR või „tasustatud alaline tööjõud” PR kategooriad 10–30 ja 70). Sugu tähistatakse koodnumbriga, st:
|
1. |
mees; |
|
2. |
naine. |
Sünniaasta (veerg B)
Sünniaasta tuleb märkida ainult valdaja(te) ja/või juhataja(te) puhul (rühmade „tasustamata alaline tööjõud” UR või „tasustatud alaline tööjõud” PR kategooriad 10–30 ja 70), kasutades aastaarvu nelja numbrit.
Juhataja põllumajanduslik väljaõpe (veerg T)
Põllumajanduslik väljaõpe tuleb märkida üksnes juhataja(te) puhul (rühmade „tasustamata alaline tööjõud” UR või „tasustatud alaline tööjõud” PR kategooriad 10, 30 ja 70). Põllumajanduslikku väljaõpet tähistatakse koodnumbriga, st:
|
1. |
ainult praktiline põllumajanduslik kogemus; |
|
2. |
põllumajanduslik baasväljaõpe; |
|
3. |
täielik põllumajanduslik väljaõpe. |
Tööaeg aastas (veerg Y1)
Tööaeg tuleb märkida tundides kõikide rühmade ja kategooriate kohta. See peaks väljendama põllumajanduslikus majapidamises tegelikult töötatud aega. Vähem võimekate töötajate puhul tuleks tööaega vähendada vastavalt nende võimetele. Tükitööliste tööaeg arvestatakse välja töötasu kogusumma jagamisel tööaja alusel tööle võetud töötaja tunnipalgaga.
Töötajate koguarv: ühikute arv aasta kohta (veerg W1)
Alaliselt tööle võetud töötajate arv arvutatakse aasta tööühikuteks. Aasta tööühikute arvu ei kirjendata ajutise tööjõu puhul (ei tasustamata ajutise tööjõu (UC) ega tasustatud ajutise tööjõu (PC) puhul). Üks aasta tööühik võrdub ühe põllumajanduslikus majapidamises täistööajaga töötava isikuga. Üks inimene ei tohi ületada ühe tööühiku piiri isegi siis, kui tema tegelik tööaeg ületab piirkonna ja põllumajandusliku majapidamise liigi jaoks ettenähtud normi. Isik, kes ei tööta põllumajanduslikus majapidamises tervet aastat, moodustab osa „aastaühikust”. Iga sellise isiku „aasta tööühik” saadakse tema tegeliku aastase tööaja jagamisel täistööajaga töötaja tavapärase aastase tööajaga kõnealuses piirkonnas ning sama liiki põllumajanduslikus majapidamises..
Vähem võimekate töötajate puhul tuleks aasta tööühikut vähendada vastavalt nende võimetele.
Muu tulutoova tegevusega seonduva töö osakaal, % tööajast aastas (veerg Y2)
Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevusega seonduva töö osakaal tööajast on kohustuslik märkida üksnes ajutise tööjõu puhul (nii tasustamata kui ka tasustatud ajutine tööjõud). Osakaalu märkimine on vabatahtlik valdaja(te) abikaasa(de), muu tasustamata alalise tööjõu ja muu tasustatud alalise tööjõu puhul. Osakaal märgitakse iga asjaomase kategooria puhul (40, 50, 60) protsentides aruandeaasta jooksul töötatud tundidest.
Muu tulutoova tegevusega seonduva töö osakaal, % aasta tööühikutest (veerg W2)
Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevusega seonduva töö osakaal aasta tööühikutes on kohustuslik märkida kõikide tööjõukategooriate, v.a ajutise tööjõu puhul (nii tasustamata ajutine tööjõud (UC) kui ka tasustatud ajutine tööjõud (PC)). Osakaal märgitakse iga kategooria puhul protsentides aasta tööühikutest.
Töö põllumajanduslikus majapidamises
Töö põllumajanduslikus majapidamises hõlmab põllumajanduslikus majapidamises tehtava põllumajandusliku tööga ning ettevõttega otseselt seotud muu tulutoova tegevusega seonduvat füüsilist ja haldusalast korraldamist, järelevalvet ja juhtimist:
|
— |
põllumajanduslikus majapidamises tehtav põllumajanduslik töö
|
|
— |
põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse tarbeks tehtav töö
|
põllumajandusliku majapidamise tööde hulka ei kuulu:
|
— |
töö põhivara tootmiseks (hoonete või masinate ehitamine või kapitaalremont, viljapuuaedade istutamine, hoonete lammutamine, viljapuuaedade väljajuurimine jne); |
|
— |
töö valdaja või juhataja majapidamises. |
Tabel D
Varad
Tabeli ülesehitus
|
Varade kategooria |
Kood (*) |
|
|
|
||
|
|
Veerg |
|
|
Andmerühm |
Väärtus |
|
|
V |
||
|
OV |
Algseis |
|
|
AD |
Kogunenud kulum |
|
|
DY |
Käesoleva aasta kulum |
|
|
IP |
Investeeringud/Ostud, enne toetuste mahaarvamist |
|
|
S |
Toetused |
|
|
SA |
Müügitulud |
|
|
CV |
Lõppseis |
|
|
Kood (*) |
Kategooriate kirjeldus |
OV |
AD |
DY |
IP |
S |
SA |
CV |
|
1010 |
Sularaha ja raha ekvivalendid |
|
— |
— |
— |
— |
— |
|
|
1020 |
Nõuded |
|
— |
— |
— |
— |
— |
|
|
1030 |
Muu käibevara |
|
— |
— |
— |
— |
— |
|
|
1040 |
Varud |
|
— |
— |
|
|
|
|
|
2010 |
Bioloogilised varad – taimed |
|
— |
— |
|
|
|
|
|
3010 |
Põllumajandusmaa |
|
— |
— |
|
|
|
|
|
3020 |
Maaparandus |
|
|
|
|
|
|
|
|
3030 |
Põllumajanduslikud tootmishooned |
|
|
|
|
|
|
|
|
4010 |
Masinad ja seadmed |
|
|
|
|
|
|
|
|
5010 |
Metsamaa, sh kasvav mets |
|
— |
— |
|
|
|
|
|
7010 |
Immateriaalne vara, kaubeldav |
|
— |
— |
|
|
|
|
|
7020 |
Immateriaalne vara, mittekaubeldav |
|
|
|
|
|
|
|
|
8010 |
Muu põhivara |
|
|
|
|
|
|
|
Varad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:
1010. Sularaha ja raha ekvivalendid
Sularaha ja muu vara, mida saab hõlpsasti sularahaks muuta.
1020. Nõuded
Lühiajalised varad, põllumajandusettevõttele tagastamata summad, mis tulenevad enamasti äritegevusest.
1030. Muu käibevara
Mis tahes muu vara, mida saab hõlpsasti müüa või mis kavatsetakse tasuda ühe aasta jooksul.
1040. Varud
Põllumajandusliku majapidamise tootevarud, mida on võimalik kasutada sisenditena või mida hoitakse müügiks, kusjuures tooted võivad olla nii koha peal toodetud kui ka ostetud.
2010. Bioloogilised varad – taimed
Kõikide selliste taimede väärtus, mida ei ole veel koristatud (kõik püsi- ja kasvavad kultuurid).
3010. Põllumajandusmaa
Põllumajanduslikule majapidamisele kuuluv põllumajandusmaa.
3020. Maaparandus
Maaparandus (nt tarastamine, drenaaž, alalised niisutusseadmed) valdajale kuuluval maal olenemata maakasutuse otstarbest. Kirjendatud summade suhtes kohaldatakse veerus DY esitatud kulumit.
3030. Põllumajanduslikud tootmishooned
Valdajale kuuluvad hooned olenemata maakasutuse otstarbest. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veerus DY.
4010. Masinad ja seadmed
Traktorid, traktorikultivaatorid, veoautod, furgoonautod, autod, põllumajanduslikus majapidamises kasutatavad suur- ja väikeseadmed. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veerus DY.
5010. Metsamaa, sh kasvav mets
Põllumajandusliku majapidamise alla kuuluv omaniku valduses olev metsamaa.
7010. Immateriaalne vara – kaubeldav
Kogu immateriaalne vara, mida saab hõlpsasti osta või müüa (nt kvoodid ja õigused, kui need on kaubeldavad ilma maata ja kui on olemas aktiivne turg).
7020. Immateriaalne vara – mittekaubeldav
Kogu muu immateriaalne vara (nt tarkvara, litsentsid jne). Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veerus DY.
8010. Muu põhivara
Muud pikaajalised varad. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning vajaduse korral tuleb kulumi summad märkida veergu DY.
Andmerühmad tabelis D
Andmerühmad on järgmised: (OV) algseis, (AD) kogunenud kulum, (DY) käesoleva aruandeaasta kulum, (IP) investeeringud või ostud enne toetuste mahaarvamist, (S) toetused, (SA) müük, (CV) lõppseis. Alljärgnevalt täpsustatakse andmerühmade sisu.
Veerul (V) on ainult üks väärtus.
Hindamismeetodid
Kasutatakse järgmisi hindamismeetodeid:
|
Õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud |
summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustist teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus ning millest on maha arvatud müügiga seotud hinnanguline kulu |
2010, 3010, 5010, 7010 |
|
Soetusmaksumus |
vara nominaal- või algne hind ostmisel |
3020, 3030, 4010, 7020 |
|
Arvestuslik väärtus |
väärtus, millega varad esinevad bilansis |
1010, 1020, 1030, 1040, 8010 |
D.OV. Algseis
Algseis on vara väärtus aruandeaasta alguses. Põllumajanduslike majapidamiste puhul, kes olid valimisse kaasatud ka eelneval aastal, peab algseis vastama eelneva aasta lõppseisule.
D.AD. Kogunenud kulum
Varade kulumi summa alates vara kasuliku eluea algusest kuni eelmise perioodi lõpuni.
D.DY. Käesoleva aasta kulum
Vara amortiseeritava osa süstemaatiline jaotamine vara kasulikule elueale.
Iga liikmesriigi poolt kohaldatavate iga-aastaste kulumimäärade tabel tuleb esitada komisjonile õigeaegselt artikli 10 lõikes 1 osutatud arvuti- ja kontrollisüsteemi ajakohastamiseks.
D.IP. Investeeringud/Ostud
Kogukulutused ostudele, kapitaalremondile ja põhivara tootmisele aruandeaasta kestel. Kui kõnealuste investeeringutega seoses on saadud abi või toetusi, kantakse investeeringute summa enne kõnealuste toetuste ja abi mahaarvamist veergu IP.
Väiksemate masinate ja seadmete ostud ning noorte puude ja põõsaste hankimine väiksemateks ümberistutustöödeks ei kuulu kõnealustesse veergudesse, vaid märgitakse aruandeaasta kuludesse.
Kapitaalremondid, mis suurendavad oluliselt masinate ja seadmete maksumust võrreldes nende maksumusega enne remonti, kantakse samuti käesolevasse veergu kas masinate ja seadmete kulumi lahutamatu osana, mida vajaduse korral kohandatakse, võttes arvesse kõnealuse seadme (remondi tõttu) pikenenud eluiga, või kapitaalremondi kulude jaotamise teel mitmele järjestikusele aastale.
Toodetud põhivara väärtust tuleb hinnata sellega seotud kulude põhjal (sh tasustatud ja/või tasustamata tööjõu väärtus) ning liita tabelis D „Varad” koodide 2010–8010 all esitatud põhivara väärtusele.
D.S. Investeeringutoetused
Kõikide (eelmisel või käesoleval aruandeaastal) saadud toetuste lühiajaline osa nimetatud tabelisse kantud varadest.
D.SA. Müügitulud
Vara müügi kogusumma aruandeaasta jooksul.
D.CV. Lõppseis
Lõppseis on vara väärtus aruandeaasta lõpus.
Märkused
Punktide 2010, 3010, 5010 ja 7010 puhul käsitatakse vahet andmerühmade OV + IP-SA ja CV vahel aruandeaastal kõnealustest varadest tuleneva tulu või kahjumina (mis tuleneb nii ühikuhinna kui ka mahu muutusest).
Andmed bioloogiliste varade kohta (loomad) kirjendatakse tabelisse J „Põllumajandusloomade kasvatus”.
Tabel E
Kvoodid ja muud õigused
|
Kvoodi või õiguse kategooria |
Kood (*) |
|
|||
|
|
|||||
|
|
Veerud |
||||
|
Andmerühm |
Omatav kvoot |
Rendile võetud kvoot |
Rendile antud kvoot |
Maksud |
|
|
N |
I |
O |
T |
||
|
|
Kogus aruandeaasta lõpus |
|
|
|
— |
|
QP |
Ostetud kvoot |
|
— |
— |
— |
|
QS |
Müüdud kvoot |
|
— |
— |
— |
|
OV |
Algseis |
|
— |
— |
— |
|
CV |
Lõppseis |
|
— |
— |
— |
|
PQ |
Liisitud või rendile võetud kvoodi maksed |
— |
|
— |
— |
|
RQ |
Kvoodi liisimisest või rendile andmisest saadud tulu |
— |
— |
|
— |
|
TX |
Maksud |
— |
— |
— |
|
|
Kood (*) |
Kirjeldus |
|
40 |
Suhkrupeet |
|
50 |
Orgaaniline väetis |
|
60 |
Õigused põhitoetuskava alusel makstavatele toetustele |
Kvootide (omatav kvoot, rendile võetud kvoot ja rendile antud kvoot) kogused on kohustuslikud andmed. Kirjendatakse üksnes aruandeaasta lõpu kogus.
Selliste kvootidega seotud kogused, millega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast, kirjendatakse käesolevasse tabelisse. Kvoodid, millega ei või teha tehinguid eraldi nendega seotud maast, kirjendatakse üksnes tabelisse D „Varad”. Märkida tuleb ka kvoodid, mis on algselt omandatud tasuta, ning hinnata neid kehtiva turuväärtuse alusel, kui nende kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.
Mõned andmekirjed märgitakse samal ajal kas üksikult või koondtulemuste osadena tabelite D „Varad”, H „Sisendid” ja/või I „Põllumajanduskultuurid” muudesse rühmadesse või kategooriatesse.
Tuleb kasutada järgmisi kategooriaid:
|
40. |
Suhkrupeet |
|
50. |
Orgaaniline väetis |
|
60. |
Õigused põhitoetuskava alusel makstavatele toetustele |
Tuleb kasutada järgmisi andmerühmi:
E.QQ. Kogus (märkida üksnes veergudesse N, I, O)
Kasutatakse järgmisi ühikuid:
— Kategooria 40 (suhkrupeet): tsentnerid;
— kategooria 50 (orgaaniline väetis): loomade arv konverteerituna standardühikutesse;
— kategooria 60 (põhitoetuskava): õiguste/aaride arv;
E.QP. Ostetud kvoot (märkida üksnes veergu N)
Tuleb märkida aruandeaasta jooksul makstud summa selliste kvootide või õiguste eest, millega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.
E.QS. Müüdud kvoot (märkida üksnes veergu N)
Tuleb märkida aruandeaasta jooksul saadud summa selliste kvootide või õiguste eest, millega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.
E.OV. Algseis (märkida üksnes veergu N)
Valdaja käsutuses olevate koguste väärtus algseisuga, olenemata sellest, kas need on saadud tasuta või ostetud, tuleb kirjendada kehtiva turuväärtusega, kui kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.
E.CV. Lõppseis (märkida üksnes veergu N)
Valdaja käsutuses olevate koguste väärtus lõppseisuga, olenemata sellest, kas need on saadud tasuta või ostetud, tuleb kirjendada kehtiva turuväärtusega, kui kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.
E.PQ. Liisitud või rendile võetud kvoodi maksed (märkida üksnes veergu I)
Kvootide või muude õiguste liisimise või rentimise eest makstud summa. Sisaldub ka tabeli H „Sisendid” kategoorias 5070 esitatud makstud renditasus.
E.RQ. Liisitud või rendile antud kvoodist saadud tulu (märkida üksnes veergu O)
Kvootide või muude õiguste rentimise või liisimise eest saadud summa. Sisaldub ka tabeli I „Põllumajanduskultuurid” kategoorias 90900 (Muu).
E.TX. Maksud, lisamaks (veerg T)
Makstud summa.
TABELI E VEERUD
Veerg N on seotud omatava kvoodiga, veerg I rendile võetud kvoodiga, veerg O rendile antud kvoodiga ja veerg T maksudega.
Tabel F
Võlad
Tabeli ülesehitus
|
Võlgade kategooria |
Kood (*) |
|
|
|
|
|||
|
|
Veerud |
||
|
Andmerühm |
Lühiajalised |
Pikaajalised |
|
|
S |
L |
||
|
OV |
Algseis |
|
|
|
CV |
Lõppseis |
|
|
|
Kood (*) |
Kategooriate kirjeldus |
S |
L |
|
1010 |
Tavapärane ärilaen |
|
|
|
1020 |
Spetsiifiline ärilaen |
|
|
|
1030 |
Perelaenud/eralaenud |
|
|
|
2010 |
Võlgnevused |
|
— |
|
3000 |
Muud kohustused |
|
|
Märgitud summad vastavad veel maksmata summadele, see tähendab lepingulistele laenudele, millest on maha arvatud juba tehtud tagasimaksed.
Tuleb kasutada järgmisi kategooriaid:
|
— |
1010. Võlg – tavapärane ärilaen – laenud, mida ei toetata ühegi laenu võtmist käsitleva avaliku poliitilise strateegiaga. |
|
— |
1020. Võlg – spetsiifiline ärilaen – laenud, millele antakse avaliku poliitilise strateegia raames toetust (intressitoetused, tagatised jne). |
|
— |
1030. Võlg – perelaenud/eralaenud – laenud, mis on võetud füüsilise isiku käest, kuna tal on pere- või isiklikud sidemed võlgnikuga. |
|
— |
2010. Võlgnevused – tarnijatele tagastamata summad. |
|
— |
3000. Muud kohustused – kohustused, mis ei ole laenud ega võlgnevused. |
Tuleb märkida kaks andmerühma: algseis (OV) ja lõppseis (CV).
On kaks veergu: lühiajalised kohustused (S) ja pikaajalised kohustused (L).
|
— |
Lühiajalised kohustused – põllumajandusliku majapidamisega seotud alla aastase tähtajaga võlad ja muud kohustused. |
|
— |
Pikaajalised kohustused – põllumajandusliku majapidamisega seotud aastase ja pikema tähtajaga võlad ja muud kohustused. |
Tabel G.
Käibemaks
Tabeli ülesehitus
|
Käibemaksusüsteemi kategooria |
Kood (*) |
|
||
|
Andmerühm |
Käibemaksusüsteem |
Muude kui investeeringutega seotud tehingute saldo |
Investeeringutega seotud tehingute saldo |
|
|
C |
NI |
I |
||
|
VA |
Põllumajandusliku majapidamise käibemaksusüsteemid |
|
|
|
|
Kood (*) |
Kategooriate kirjeldus |
|
1010 |
Põllumajandusliku majapidamise peamine käibemaksusüsteem |
|
1020 |
Põllumajandusliku majapidamise teisene käibemaksusüsteem |
|
Mõlema kategooria käibemaksusüsteemide loetelu |
C |
NI |
I |
|
Tavapärane käibemaksusüsteem |
1 |
— |
— |
|
Osalise tasaarvestuse süsteem |
2 |
|
|
Põllumajandusaruande rahalises vääringus andmeid väljendatakse ilma käibemaksuta.
Järgmised käibemaksuga seotud üksikasjalikud andmed tuleb esitada kategooriatena:
1010. Põllumajandusliku majapidamise peamine käibemaksusüsteem
|
1. |
Tavapärane käibemaksusüsteem – käibemaksusüsteem, mille puhul tagatakse, et see ei mõjuta põllumajandusliku majapidamise sissetulekuid, kuna maksuametile teatatakse käibemaksu jääk. |
|
2. |
Osalise tasaarvestuse süsteem käibemaksusüsteem, mille puhul ei tagata, et see ei mõjuta põllumajandusliku majapidamise sissetulekuid, kuigi see võib sisaldada teatavat ligikaudset mehhanismi makstud ja saadud käibemaksu tasaarvestuseks. |
1020. Põllumajandusliku majapidamise teisene käibemaksusüsteem
Peamise käibemaksusüsteemi jaoks kindlaksmääratud koodid.
Põllumajandusliku majapidamise käibemaksusüsteemi jaoks on ainult üks andmerühm (VA). Veerge on kolm: käibemaksusüsteemi kood (C), muude kui investeeringutega seotud tehingute saldo (NI) ja investeeringutega seotud tehingute saldo (I).
Tavapärase käibemaksusüsteemi kohta tehakse üksnes vastav märge. Kui põllumajanduslikus majapidamises kohaldatakse käibemaksu osalise tasaarvestuse süsteemi, tuleb esitada ka muude kui investeeringutega seotud tehingute ja investeeringutega seotud tehingute käibemaksu bilanss.
Kui käibemaksu kogukäive suurendab asjaomase põllumajandusliku majapidamise tulusid, on eespool osutatud käibemaksu bilanss positiivne. Tulude vähenemise puhul on bilanss negatiivne.
Tabel H.
Sisendid
Tabeli ülesehitus
|
Sisendi kategooria |
Kood (*) |
|
|||
|
|
|||||
|
|
Veerud |
||||
|
Andmerühm |
Väärtus |
Kogus |
|||
|
V |
Q |
||||
|
LM |
Tööjõu ja seadmetega seotud kulud ja sisendid |
|
|
||
|
SL |
Põllumajandusloomadega seotud erikulud |
|
|
||
|
SC |
Põllukultuuridega seotud erikulud ja -sisendid |
|
|
||
|
OS |
Erikulud, mis on seotud muu tulutoova tegevusega |
|
|
||
|
FO |
Põllumajandustootmise üldkulud |
|
|
||
|
Kood (*) |
Rühm |
Kategooriate kirjeldus |
V |
Q |
|
1010 |
LM |
Tasustatud tööjõu palgad ja sotsiaalkindlustuskulud |
|
— |
|
1020 |
LM |
Lepinguline töö ja masinate rentimine |
|
— |
|
1030 |
LM |
Masinate ja seadmete korrashoid |
|
— |
|
1040 |
LM |
Mootorikütus ja määrdeained |
|
— |
|
1050 |
LM |
Autokulud |
|
— |
|
2010 |
SL |
Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud jõusööt |
|
— |
|
2020 |
SL |
Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud koresööt |
|
— |
|
2030 |
SL |
Sigade ostusööt |
|
— |
|
2040 |
SL |
Kodulindude ja muude väikeloomade ostusööt |
|
— |
|
2050 |
SL |
Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt |
|
— |
|
2060 |
SL |
Sigadele põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt |
|
— |
|
2070 |
SL |
Kodulindudele ja muude väikeloomade põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt |
|
— |
|
2080 |
SL |
Veterinaarkulud |
|
— |
|
2090 |
SL |
Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud |
|
— |
|
3010 |
SC |
Ostetud seemned ja seemikud |
|
— |
|
3020 |
SC |
Põllumajanduslikus majapidamises ja kasutatud seemned ja seemikud |
|
— |
|
3030 |
SC |
Väetised ja mullaparandusained |
|
— |
|
3031 |
SC |
Mineraalväetistes kasutatud lämmastiku (N) kogus |
— |
|
|
3032 |
SC |
Mineraalväetistes kasutatud fosfori (P2O5) kogus |
— |
|
|
3033 |
SC |
Mineraalväetistes kasutatud kaaliumi (K2O) kogus |
— |
|
|
3034 |
SC |
Ostetud sõnnik |
|
— |
|
3040 |
SC |
Taimekaitsevahendid |
|
— |
|
3090 |
SC |
Muud põllukultuuridega seotud erikulud |
|
— |
|
4010 |
OS |
Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud |
|
— |
|
4020 |
OS |
Taimekasvatussaaduste töötlemisega seotud erikulud |
|
— |
|
4030 |
OS |
Lehmapiima töötlemisega seotud erikulud |
|
— |
|
4040 |
OS |
Pühvlipiima töötlemisega seotud erikulud |
|
— |
|
4050 |
OS |
Lambapiima töötlemisega seotud erikulud |
|
— |
|
4060 |
OS |
Kitsepiima töötlemisega seotud erikulud |
|
— |
|
4070 |
OS |
Liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud |
|
— |
|
4090 |
OS |
Muu tulutoova tegevusega seotud muud erikulud |
|
— |
|
5010 |
FO |
Hoonete korrashoid ja maaparandustööd |
|
— |
|
5020 |
FO |
Elektrienergia |
|
— |
|
5030 |
FO |
Kütteained |
|
— |
|
5040 |
FO |
Vesi |
|
— |
|
5051 |
FO |
Põllumajanduskindlustus |
|
— |
|
5055 |
FO |
Muud põllumajandusliku majapidamise kindlustused |
|
— |
|
5061 |
FO |
Maksud ja muud tasud |
|
— |
|
5062 |
FO |
Maa- ja hoonetemaksud |
|
— |
|
5070 |
FO |
Makstud renditasu kokku |
|
— |
|
5071 |
FO |
Maa eest tasutud rent |
|
— |
|
5080 |
FO |
Makstud intressid ja finantskulud |
|
— |
|
5090 |
FO |
Muud põllumajandustootmise üldkulud |
|
— |
Koodide 3031–3033 kohaste 2015. kuni 2017. aasta andmete edastamine on vabatahtlik liikmesriikidele, kes kasutasid seni komisjoni rakendusmääruse (EL) 385/2012 (9) artikli 3 kohaseid võimalusi. Osutatud võimalust kasutavad liikmesriigid teavitavad igal aastal komisjoni ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu komiteed sellest, kuidas nad on rakendanud oma kava teha ettevalmistusi koodide all osutatud andmete kogumiseks ja edastamiseks.
Põllumajandusliku majapidamise sisendid (kulud sularahas ja mitterahalisena ning valitud sisendite kogused) käsitlevad aruandeaastaga seotud põllumajandusliku majapidamise toodangu saamiseks vajalike tootmisvahendite „tarbimist” (sh majapidamises toodetud sisendite majapidamisesisene tarbimine) või kõnealuste vahendite „tarbimist” aruandeaasta jooksul. Kui teatav kasutamine on osaliselt seotud nii erakasutuse kui ka põllumajandusliku majapidamise kuludega (nt elektrienergia, vesi, kütteained ja mootorikütus jne), kantakse põllumajandusaruandesse ainult põllumajandusliku majapidamise kulud. Samuti esitatakse isiklike autode kasutamise kuluosa vastavalt nende autode kasutamisele põllumajandusliku majapidamise tarbeks.
Aruandeaasta toodanguga seotud kulude arvutamisel tuleks aasta jooksul tehtud ostud (sh majapidamisesisene tarbimine) kohandada väärtuse muudatustega (sh muudatustega viljeluses). Iga punkti puhul tuleks esitada makstud kogukulude ja majapidamisesisese tarbimise maksumus eraldi.
Kui märgitud kulud tähistavad kogu sisendite „tarbimist” aruandeaasta jooksul, kuid ei vasta selle aasta toodangule, tuleks sisendivarude muutumine (kaasa arvatud saagikulud) märkida käibevahendeid käsitleva asjakohase koodi all.
Kui põllumajandusliku majapidamise tootmisallikaid (tasustatud või tasustamata tööjõud, masinad ja seadmed) kasutatakse põhivara suurendamiseks (masinate ehitamine või kapitaalremont, hoonete ehitamine, kapitaalremont või lammutamine, viljapuude istutamine või langetamine), siis ei arvata vastavaid kulusid – või hinnangulisi kulusid – põllumajandusliku majapidamise tegevuskuludesse. Igal juhul jäetakse tööjõukulud ning põhivara tootmiseks kulutatud töötunnid välja nii kuludest kui ka tööjõuga seotud andmetest. Erandjuhtudel, kui teatavaid põhivara tootmisega seotud kulusid (v.a tööjõu maksumus) ei saa eraldi välja arvutada (nt põllumajanduslikule majapidamisele kuuluva traktori kasutamine) ning need arvestatakse kulude hulka, tuleb kõigi kõnealuste põhivara tootmiseks tehtud kulutuste hinnanguline väärtus kanda tabelisse I „Põllukultuurid” põllukultuurikategooria koodiga 90900„Muud”.
Põhivara „tarbimisega” seotud kulud väljendatakse kulumina, seega ei tuleks põhivara soetamise kulusid käsitada põllumajandusliku majapidamise kuludena. Kulumiga seotud juhised on esitatud tabelis D „Varad”.
Kuluartiklite kompenseerimisega seotud väljaminekuid aruandeaasta jooksul või hiljem (nt traktori remont kindlustuspoliisi või kolmanda isiku poolt korvatava õnnetusjuhtumi tõttu) ei kanta põllumajandusliku majapidamise kuludesse ning vastavaid tulusid ei tuleks kanda põllumajandusliku majapidamise raamatupidamisarvestusse.
Ostetud varude edasimüügist saadud tulud tuleb vastavatest sisenditest maha arvata.
Kuludega seotud abi ja toetusi ei arvata vastavatest kuludest maha, vaid märgitakse asjakohaste koodidega 4100–4900 tabelisse M „Toetused” (vt kõnealuste koodidega seotud juhised). Investeerimisabi ja -toetused esitatakse tabelis D „Varad”.
Kuludesse kantakse igale kuluartiklile vastavate ostudega seotud väljaminekud.
Sisendid liigitatakse järgmiselt:
1010. Tasustatud tööjõu palgad ja sotsiaalkindlustuskulud
Käesolev punkt sisaldab järgmisi andmeid:
|
— |
tasustatud tööjõule sularahas makstud palgad ja töötasud, olenemata tasustamise alusest (tükitöö või tunnitöö), millest arvatakse maha kõik valdajale kui tööandjale makstavad sotsiaalmaksud, et kompenseerida makstud palka, mis ei vasta tegelikult tehtud tööle (nt töölt puudumine õnnetusjuhtumi, tööalase koolituse vms tõttu); |
|
— |
töötasud ja loonuspalk (nt eluase, toitlustamine, majutamine, põllumajandustoodang jne); |
|
— |
tootlikkuse või erialase ettevalmistusega seotud palgalisad, kingitused, lisatasud, kasumiosa; |
|
— |
muud tööjõuga seotud väljaminekud (töölevõtmise kulud); |
|
— |
tööandja kantavad ja töötaja nimel või tema eest makstavad sotsiaalkindlustusmaksed; |
|
— |
tööõnnetuskindlustus. |
Valdaja ja tasustamata tööjõu sotsiaalkindlustusmakseid ja isiklikke kindlustusmakseid ei käsitata põllumajandusliku majapidamise kuludena.
Tasustamata tööjõule makstud summasid (mis määratluse kohaselt on normaalpalgast väiksemad, vrd tasustamata tööjõu määratlusega) ei kanta põllumajandusaruandesse.
Põllumajanduslikus majapidamises töötamise lõpetanud palgalistele pensionäridele makstavad toetused (sularahas või mitterahalisena) ei kuulu käesoleva punkti alla, vaid märgitakse koodi „Muud põllumajandustootmise üldkulud” alla.
1020. Lepinguline töö ja masinate rentimine
Käesolev punkt sisaldab järgmisi andmeid:
|
— |
põllumajanduslikus majapidamises lepingu alusel tehtud töödega seotud kogukulu(tuse)d. See sisaldab üldjuhul seadmete kasutamisega (sh kütus) ja tööga seotud kulu. Kui leping hõlmab ka kasutatud materjali (v.a kütus, nt taimekaitsevahendid, väetised ja seemned) maksumust, tuleks kõnealuste materjalide kulu maha arvata. Kõnealune summa (vajaduse korral selle hinnanguline suurus) tuleks kanda vastava kuluartikli alla (nt pestitsiidid tuleb kanda koodi 3040„Taimekaitsevahendid” alla); |
|
— |
põllumajandusliku majapidamise töötajate kasutatavate masinate rendikulud. Renditud masinate kasutamisega seonduv kütusekulu tuleb kanda koodi 1040„Mootorikütus ja määrdeained” alla; |
|
— |
põllumajandusliku majapidamise töötajate kasutatavate masinate liisingukulud. Liisitud masinate kütuse- ja hoolduskulud tuleks kirjendada asjaomaste koodide alla (koodid 1030„Masinate ja seadmete korrashoid” ja 1040„Mootorikütus ja määrdeained”). |
1030. Masinate ja seadmete korrashoid
Masinate ja seadmete hooldamise ja väikeremondiga seotud kulud, mis ei mõjuta seadmete turuväärtust (väljamaksed mehhaanikule, varuosade maksumus jne).
Selle punkti alla kuuluvad väikeseadmete ostud, sadulsepatööde ja hobuserautamisega seotud kulud, rehvide, taimelavade, tervist kahjustavate tööde tegemiseks vajalike kaitseriietuse ja seadmete üldiseks puhastamiseks vajalike detergentide ostud ning isiklike autodega seotud kuluosa vastavalt nende kasutamisele põllumajandusliku majapidamise tarbeks (vt ka kood 1050). Detergendid loomakasvatuses kasutatavate seadmete (nt lüpsimasinad) puhastamiseks kirjendatakse koodi 2090„Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud” alla.
Kapitaalremont, mis suurendab seadmete väärtust võrreldes nende remondieelse väärtusega, jäetakse käesoleva koodi alt välja (vt ka juhised kulumi kohta tabelis D „Varad”).
1040. Mootorikütus ja määrdeained
Käesoleva punkti alla kuulub isiklike autode kütuse ja määrdeainete kuluosa vastavalt nende autode kasutamisele põllumajandusliku majapidamise tarbeks (vt ka kood 1050).
Toodete kasutamise korral nii mootorikütuse kui ka kütteainena jaotatakse kogusumma kahe koodi vahel:
|
1040. |
„Mootorikütus ja määrdeained” |
|
5030. |
„Kütteained”. |
1050. Autokulud
Põllumajandusliku majapidamise isiklike autodega seotud kuluosa meelevaldse arvutamise korral (nt kindel summa kilomeetri kohta) märgitakse kõnealused kulud käesoleva koodi alla.
Sööt
Kasutatud sööt jaotatakse ostusöödaks ning põllumajanduslikus majapidamises toodetud söödaks.
Ostusööda hulka kuuluvad lakukivid, piimatooted (ostetud või põllumajanduslikku majapidamisse tagastatud) ning tooted sööda säilitamiseks ja ladustamiseks ning samuti söödale võtmise, kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluvate ühiskarjamaade kasutamise ning kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluva söödamaa rentimisega seotud kulud. Sisseostetud allapanu ja põhk kuuluvad samuti ostusööda hulka.
Kariloomade ostusööt jaotatakse jõusöödaks ja koresöödaks (sh söödale võtmine ning kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluvate ühiskarjamaade, karjamaade ja söödamaade kasutamisega seotud kulud ning ostetud allapanu ja õled).
Koodi 2010„Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud jõusööt” alla kuuluvad eelkõige õlikoogid, segajõusööt, teravili, rohukuivised, kuivatatud suhkrupeedilõigud, kalajahu, piim ja piimasaadused, mineraalained ning sellise sööda säilitamiseks ja ladustamiseks ettenähtud tooted.
Koresööda, nt silo tootmiseks lepingu alusel tehtud tööga seotud kulutused kantakse koodi 1020„Lepinguline töö ja masinate rentimine” alla.
Põllumajanduslikus majapidamises toodetud ja kasutatud sööda hulka kuuluvad põllumajandusliku majapidamise müügitooted, mida kasutatakse söödana (sh piim ja piimatooted, kuid mitte vasikate poolt udarast imetud piim, mida ei võeta arvesse). põllumajanduslikus majapidamises toodetud allapanu ja põhk võetakse arvesse ainult juhul, kui need kuuluvad asjaomase piirkonna ja asjaomase aasta müügitoodete hulka.
Kasutatakse järgmisi alamkategooriaid:
|
— |
Ostusööt:
|
|
— |
Põllumajanduslikus majapidamises toodetud ja kasutatud sööt:
|
2080. Veterinaarkulud
Veterinaartasude ja ravimitega seotud kulud.
2090. Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud
Kõik loomakasvatusega otseselt seotud kulud, mis ei kuulu tabeli H eraldi koodide alla: paaritustasud, kunstlik seemendus, kastreerimine, piimaproovid, tõuraamatutesse märkimine ja registreerimine, detergendid loomakasvatuses kasutatavate seadmete (nt lüpsimasinad) puhastamiseks, loomakasvatustoodangu pakkematerjal, loomakasvatustoodangu ettevõttevälised ladustamise ja pakendamise kulud, põllumajandusliku majapidamise loomakasvatustoodangu turustamise kulud, liigse sõnniku kõrvaldamise kulud jne. See hõlmab ka loomade eluruumideks või nendega seotud toodete ladustamiseks kasutatavate hoonete lühiajalist rentimist. See ei hõlma loomakasvatustoodangu töötlemise erikulusid, mis on kantud tabeli H koodide 4030–4070 alla.
3010. Ostetud seemned ja seemikud
Kõik ostetud seemned ja seemikud, sh sibulad, juuremugulad ja mugulad. Uute istandike jaoks ostetud noorte puude ja põõsaste ostukulusid käsitatakse investeeringuna, mis tuleks märkida kas tabelisse D koodi 2010„Bioloogilised varad – taimed” alla või koodi 5010„Metsamaa, sh kasvav mets” alla. Väiksema ulatusega ümberistutamiseks ettenähtud noorte puude ja põõsastega seotud kulud tuleb siiski märkida aruandeaasta kulude hulka ning esitada käesoleva koodi all, v.a põllumajandusliku majapidamise juurde kuuluvate metsadega seotud kulud, mis kantakse koodi 4010„Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud” alla.
Selle koodi alla kantakse ka seemnete töötlemise (sorteerimine, desinfektsioon) kulud.
3020. Põllumajanduslikus majapidamises toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud
Kõik põllumajanduslikus majapidamises toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud (sh sibulad, juuremugulad ja mugulad).
3030. Väetised ja mullaparandusained
Kõik ostetud väetised ja mullaparandusained (nt lubi), sh kompost, kütteturvas ja sõnnik (v.a põllumajanduslikus majapidamises toodetud sõnnik).
Põllumajandusliku majapidamise juurde kuuluvate metsade jaoks kasutatud väetised ja mullaparandusained kantakse koodi 4010„Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud” alla.
3031. Mineraalväetistes kasutatud lämmastiku (N) kogus
Mineraalväetistes kasutatud lämmastiku üldkogus (kaal), mida hinnatakse mineraalväetiste koguse ja nende lämmastikusisalduse põhjal.
3032. Mineraalväetistes kasutatud fosfori (P2O5) kogus
Mineraalväetistes kasutatud fosfori üldkogus (kaal) (P2O5-na), mida hinnatakse mineraalväetiste koguse ja nende fosforisisalduse (P2O5) põhjal.
3033. Mineraalväetistes kasutatud kaaliumi (K2O) kogus
Mineraalväetistes kasutatud kaaliumi üldkogus (kaal) (K2O-na), mida hinnatakse mineraalväetiste koguse ja nende kaaliumisisalduse (K2O) põhjal.
3034. Ostetud sõnnik
Ostetud sõnniku väärtus.
3040. Taimekaitsevahendid
Kõik vahendid, mida kasutatakse saagi ja taimede kaitsmiseks putukkahjurite ja taimehaiguste, metsloomade, ebasoodsate ilmastikutingimuste jms eest (insektitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, mürksöödad, linnupeletusvahendid, rahekaitsed, öökülmavastased vahendid jne). Kui taimekaitsetöid teostab tööettevõtja ja kasutatud kaitsevahenditega seotud kulusid ei saa eraldi kindlaks määrata, kantakse kulude kogusumma koodi 1020„Lepinguline töö ja masinate rentimine” alla.
põllumajandusliku majapidamisejuurde kuuluvate metsade jaoks kasutatud kaitsematerjalid kantakse koodi 4010„Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud” alla.
3090. Muud põllukultuuridega seotud erikulud
Kõik taimekasvatusega (sh püsirohumaad ja rohumaad) otseselt seotud kulud, mis ei kuulu muude kuluartiklite alla: pakke- ja sidumismaterjal, nöörid ja köied, mullaanalüüsidega seotud kulud, põllumajandusnäitustega seotud kulud, plastkatted (nt maasikakasvatuses), põllukultuuride säilitusvahendid, saagi ettevõttevälise ladustamise ja pakendamise kulud, põllumajandusliku majapidamise taimsete toodete turustamise kulud, summad turustamiseks ettenähtud kasvavate põllukultuuride ostmiseks või turustamiseks ettenähtud põllukultuuride kasvatamise eesmärgil maa rentimiseks lühemaks ajaks kui üks aasta, põllumajanduslikus majapidamises töödeldavate viinamarjade ja oliivide varud jne. See ei hõlma muude põllukultuuride kui viinamarjade ja oliivide töötlemise kulusid, mis tuleb kanda koodi 4020 alla. See hõlmab ka turustamiseks ettenähtud kultuuride jaoks kasutatavate hoonete lühiajalist rentimist.
4010. Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud
Väetised, taimekaitsevahendid, mitmesugused erikulud. Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.
4020. Taimekasvatussaaduste töötlemisega seotud erikulud
Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud taimekasvatussaaduste töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.
4030. Lehmapiima töötlemisega seotud erikulud
Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud lehmapiima töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.
4040. Pühvlipiima töötlemisega seotud erikulud
Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud pühvlipiima töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.
4050. Lambapiima töötlemisega seotud erikulud
Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud pühvlipiima töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.
4060. Kitsepiima töötlemisega seotud erikulud
Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud kitsepiima töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.
4070. Liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud
Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ning muud liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud, mida ei ole märgitud koodide 4030–4060 all (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.
4090. Muu tulutoova tegevusega seotud muud erikulud
Kohapealt pärinevad või ostetud toorained ja muu tulutoova tegevusega seotud muud erikulud. Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.
5010. Hoonete korrashoid ja maaparandustööd
Hoonete ja rajatiste, sh kasvuhoonete, raamide ja tugirajatiste korrashoid (rendilepingu alusel) ning maaparandustööd. Hoonete ja rajatiste korrashoiuks ostetud ehitusmaterjalidega seotud kulud märgitakse käesoleva koodi alla.
Uuteks investeeringuteks vajalike ehitusmaterjalide ost tuleks kanda tabeli D „Varad” andmerühma „Investeeringud/Ostud” asjakohaste koodide alla.
Hoonete väärtust suurendavate kapitaalremontide (suur tehnohooldus) kulud ei kuulu käesoleva koodi alla. Kõnealused kulud märgitakse investeeringuna tabeli D koodi 3030„Põllumajanduslikud tootmishooned” alla.
5020. Elektrienergia
Põllumajandusettevõttes kasutatava elektri kogutarbimine.
5030. Kütteained
Põllumajandusettevõttes kasutatava kütteaine kogutarbimine, sh kasvuhoonete kütmine.
5040. Vesi
Veevärgiga liitumisega ning igasuguse põllumajandusettevõttes vajaliku veetarbimisega seotud kulud, sh niisutamine. Põllumajanduslikule majapidamisele kuuluvate veeseadmete kasutamise kulud kantakse asjakohaste koodide alla: masinate ja seadmete kulum, masinate ja seadmete korrashoid, mootorikütus, elektrienergia.
5051. Põllumajanduskindlustus
Kindlustuskulu, mis hõlmab põllumajanduslikust tootmisest saadavat tulu või selle osi, sealhulgas kindlustus loomade surma ning saagikadude jne vastu.
5055. Muud põllumajandusliku majapidamise kindlustused
Kõik põllumajanduslikus majapidamises esinevaid muid riske (v.a põllumajandusega seotud) katvad kindlustusmaksed, mis hõlmavad valdaja tsiviilvastutuskindlustust ning tulekahju- ja üleujutuskindlustust, v.a käesoleva tabeli koodi 1010 alla kuuluv tööõnnetuskindlustus. See hõlmab ka hoonete kindlustusmakseid.
5061. Põllumajandusliku majapidamise maksud ja muud tasud
Kõik põllumajandusliku majapidamisega seotud maksud ja muud tasud, sh keskkonnakaitsemeetmetega seotud maksud, (kuid) välja arvatud käibemaks ning maa, hoonete või tööjõuga seotud maksud. Valdaja otsene tulumaks ei kuulu põllumajandusliku majapidamise kulude hulka.
5062. Kinnisasjamaksud ja muud sellega seotud koormatised
Omaniku valduses ja loonusrendile antud maa ja hoonete eest makstavad maksud, lõivud ja muud omandiga seotud koormatised.
5070. Makstud renditasu
Makstud renditasu (sularahas või mitterahalisena) renditud maa, hoonete, kvootide ja muude põllumajandusliku majapidamise õiguste eest. Kirjendada tuleks ainult taluhoonete ja muude renditud hoonete põllumajandusettevõttega seotud osa. Selliste kvootide liisimis- ja rendikulud, mis ei ole maaga seotud, tuleks kanda ka tabelisse E.
5071. Sealhulgas maa eest tasutud rent
5080. Makstud intressid ja finantskulud
Põllumajandusliku majapidamise tarbeks võetud laenukapitalilt (laenud) makstavad intressid ja finantskulud. Selle teabe esitamine on kohustuslik.
Intressitoetust ei lahutata, vaid kantakse tabelisse M koodi 3550 alla.
5090. Muud põllumajandustootmise üldkulud
Kõik muud eespool osutatud koodide all nimetamata põllumajandustootmise kulud (raamatupidamistasud, sekretäriteenuste- ja kontorikulud, telefonimaksud, mitmesugused osamaksud ja liikmemaksud jne).
Tabel 1
Põllumajanduskultuurid
Tabeli ülesehitus
|
|
Põllumajanduskultuuri kategooria |
Kood (*) |
|
|||||
|
Põllumajanduskultuuri tüüp |
Kood (**) |
|||||||
|
Puuduvad andmed |
Kood (***) |
|||||||
|
Andmerühm |
Veerud |
|||||||
|
Kogupindala |
sh niisutatav ala |
sh energiakultuuride viljelemiseks kasutatav ala |
sh GMOde viljelemiseks kasutatav ala |
Kogus |
Väärtus |
|||
|
TA |
IR |
ET |
GM |
Q |
V |
|||
|
A |
Pindala |
|
|
|
|
— |
— |
|
|
OV |
Algseis |
— |
— |
— |
— |
— |
|
|
|
CV |
Lõppseis |
— |
— |
— |
— |
— |
|
|
|
PR |
Tootmine |
— |
— |
— |
— |
|
— |
|
|
SA |
Müügitulud |
— |
— |
— |
— |
|
|
|
|
FC |
Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine ja mitterahalised hüvitised |
— |
— |
— |
— |
— |
|
|
|
FU |
Majapidamisesisene tarbimine |
— |
— |
— |
— |
— |
|
|
Põllukultuuri kategooria jaoks tuleb kasutada järgmisi koode:
|
Kood (*) |
Kirjeldus |
|
Terade (sh seemne) saamiseks kasvatatav teravili |
|
|
10110 |
Pehme ja speltanisu |
|
10120 |
Kõva nisu |
|
10130 |
Rukis |
|
10140 |
Oder |
|
10150 |
Kaer |
|
10160 |
Maisiterad |
|
10170 |
Riis |
|
10190 |
Muu terade saamiseks kasvatatav teravili |
|
Terade (sh seemnete ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed |
|
|
10210 |
Hernes, põlduba ja maguslupiin |
|
10220 |
Läätsed, kikerhernes ja hiirehernes |
|
10290 |
Muud valgurikkad taimed |
|
10300 |
Kartul (sh varajane ja seemnekartul) |
|
10310 |
Tärklisekartulid |
|
10390 |
Muud kartulid |
|
10400 |
Suhkrupeet (v.a seeme) |
|
10500 |
Söödajuurvili ja -kapsas (v.a seeme) |
|
Tehnilised kultuurid |
|
|
10601 |
Tubakas |
|
10602 |
Humal |
|
10603 |
Puuvill |
|
10604 |
Raps ja rüps |
|
10605 |
Päevalill |
|
10606 |
Soja |
|
10607 |
Linaseemned (õlilina) |
|
10608 |
Muud õliseemnekultuurid |
|
10609 |
Lina |
|
10610 |
Harilik kanep |
|
10611 |
Muud kiutaimed |
|
10612 |
Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed |
|
10613 |
Suhkruroog |
|
10690 |
Mujal nimetamata tehnilised kultuurid |
|
Värske köögivili, melonid ja maasikad, millest |
|
|
värske köögivili, melonid ja maasikad – avamaal või madala kaitsekatte all (ligipääsmatu) |
|
|
10711 |
värske köögivili, melonid ja maasikad – avamaal |
|
10712 |
värske köögivili, melonid ja maasikad – aiamaal |
|
10720 |
värske köögivili, melonid ja maasikad – klaas- või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all |
|
Kõigi koodi „Värske köögivili, melonid ja maasikad” alla kuuluvate alamkategooriate üksikasjad: |
|
|
10731 |
Lillkapsas ja spargelkapsas |
|
10732 |
Aedsalat |
|
10733 |
Tomatid |
|
10734 |
Suhkrumais |
|
10735 |
Sibulad |
|
10736 |
Küüslauk |
|
10737 |
Porgandid |
|
10738 |
Maasikad |
|
10739 |
Melonid |
|
10790 |
Muu köögivili |
|
Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) |
|
|
10810 |
Lilled ja dekoratiivtaimed – avamaal või madala (ligipääsmatu) kaitsekatte all |
|
10820 |
Lilled ja dekoratiivtaimed – klaas- või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all |
|
Kõigi koodi „Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid)” alla kuuluvate alamkategooriate üksikasjad: |
|
|
10830 |
Lillesibulad, juure- ja varremugulad |
|
10840 |
Lõikelilled ja lillepungad |
|
10850 |
Õis- ja dekoratiivtaimed |
|
Haljalt koristatud taimed |
|
|
10910 |
Ajutine rohumaa |
|
Muud haljalt koristatud taimed: |
|
|
10921 |
Haljasmais |
|
10922 |
Liblikõielised taimed |
|
10923 |
Muud mujal nimetamata taimed, mis on koristatud haljalt |
|
11000 |
Viljelusmaa seemned ja seemikud |
|
11100 |
Muud põllukultuurid |
|
Kesa |
|
|
11210 |
Toetusteta kesa |
|
11220 |
Kesa, mille suhtes kohaldatakse toetusi ja mis ei ole majanduslikus kasutuses |
|
11300 |
Külvivalmis rendile antav maa, sh töötajatele mitterahalise tasuna kasutamiseks antav maa. |
|
20000 |
Koduaiad |
|
Püsirohumaa |
|
|
30100 |
Karja- ja heinamaa (v.a hooldamata karjamaa) |
|
30200 |
Hooldamata karjamaa |
|
30300 |
Püsirohumaa, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse toetusi |
|
Püsikultuurid |
|
|
Puuviljasordid, sellest |
|
|
40111 |
õunad |
|
40112 |
pirnid |
|
40113 |
virsikud ja nektariinid |
|
40114 |
muud parasvöötme puuviljad |
|
40115 |
lähistroopika- või troopikavöötme puuviljad |
|
40120 |
Marjad |
|
40130 |
Pähklid |
|
Tsitruseistandikud |
|
|
40210 |
Apelsinid |
|
40220 |
Tangeriinid, mandariinid, klementiinid ja muud samalaadsed väikesed puuviljad |
|
40230 |
Sidrunid |
|
40290 |
Muud tsitrusviljad |
|
Oliiviistandikud |
|
|
40310 |
Lauaoliivid |
|
40320 |
Oliivid õli tootmiseks (müüakse viljadena) |
|
40330 |
Oliiviõli |
|
40340 |
Oliivikasvatuse kõrvalsaadused |
|
Viinamarjaistandikud |
|
|
40411 |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
|
40412 |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
|
40420 |
Muud veinid |
|
40430 |
Lauaviinamarjad |
|
40440 |
Rosinad |
|
40451 |
Viinamarjad kaitstud päritolunimetusega (KPN) veini tootmiseks |
|
40452 |
Viinamarjad kaitstud geograafilise tähisega (KGT) veini tootmiseks |
|
40460 |
Viinamarjad muude veinide tootmiseks |
|
40470 |
Mitmesugused viinamarjatooted: viinamarjavirre, mahl, brändi, äädikas ja muud põllumajandusettevõttes valmistatud tooted |
|
40480 |
Viinamarjakasvatuse kõrvalsaadused (pressimisjäägid, käärimissete) |
|
40500 |
Puukoolid |
|
40600 |
Muud püsikultuurid |
|
40610 |
sellest jõulupuud |
|
40700 |
Püsikultuurid katmikalal |
|
40800 |
Noorte istandike kasv |
|
Muu maa |
|
|
50100 |
Kasutamata põllumajandusmaa |
|
50200 |
Metsamaad |
|
50210 |
sellest lühikese raieringiga madalmets |
|
50900 |
Muu maa (hoonete, karjaaia, teede, tiikide, kivimurdude, viljatu maa, kaljude jms all olev maa) |
|
60000 |
Seened |
|
Muud tooted ja tulud |
|
|
90100 |
Põllumajandusmaa rentimisest saadud tulu |
|
90200 |
Ühegi põllukultuuriga sidumata saagikindlustusest saadud hüvitis |
|
90300 |
Põllukultuuride kõrvalsaadused, v.a viinamarja- ja oliivikasvatuse kõrvalsaadused |
|
90310 |
Põhk |
|
90320 |
Suhkrupeedi pealsed |
|
90330 |
Muud kõrvalsaadused |
|
90900 |
Muud |
Põllukultuuriliikide koodid tuleb valida järgnevast loetelust:
|
Kood (**) |
Kirjeldus |
||||||||||
|
0 |
Ei kohaldata: seda koodi kasutatakse töödeldud toodete, varude ja kõrvalsaaduste puhul. |
||||||||||
|
1 |
Põllul kasvatatavad kultuurid – põhikultuur, kombineeritud kultuur: põllul kasvatatavad põhikultuurid ja kombineeritud kultuurid hõlmavad järgmist:
|
||||||||||
|
2 |
Põllul kasvatatavad kultuurid – järelkultuur(id): põllul kasvavad järelkultuurid on aruandeaasta jooksul teataval maa-alal järjestikku kasvatatavad kultuurid, mida ei käsitata põhikultuuridena. |
||||||||||
|
3 |
Avamaal kasvatatavad aiakultuurid ja -lilled: avamaa aiakultuurid ja -lilled on värske köögivili, melonid ja maasikad, mida kasvatatakse aias avamaal, ning avamaal kasvatatavad lilled ja dekoratiivtaimed. |
||||||||||
|
4 |
Ligipääsetava kaitsekatte all kasvatatavad kultuurid: ligipääsetava kaitsekatte all kasvatavad kultuurid on katmikalal kasvatatav värske köögivili, melonid ja maasikad, lilled ja dekoratiivtaimed (üheaastased või mitmeaastased) ning püsikultuurid. |
Puuduvate andmete koodid tuleb valida järgnevast loetelust:
|
Kood (***) |
Kirjeldus |
|
0 |
Ei ole puuduvaid andmeid. |
|
1 |
Pindala kohta andmed puuduvad: nimetatud kood tuleks märkida, kui mingi kultuuri all oleva maa-ala suurus ei ole teada, näiteks juhul kui turustamise eesmärgil on taimekasvatustoodang saadud põllukultuuridest, mis on ostetud kõrrel või mis on saadud vähem kui aastaks ajutiselt rendile võetud maa-alalt. |
|
2 |
Toodangu (lepingu alusel kasvatatavad kultuurid) kohta andmed puuduvad: nimetatud kood tuleks märkida lepingu alusel kasvatatavate kultuuride puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut. |
|
3 |
Toodangu (muud kui lepingu alusel kasvatatavad kultuurid) kohta andmed puuduvad: nimetatud kood tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut ning tegemist ei ole lepingu alusel kasvatatavate kultuuridega. |
|
4 |
Pindala ja toodangu kohta andmed puuduvad: nimetatud kood tuleks märkida, kui puudu on pindala ja tegelik toodang. |
Aruandeaasta taimekasvatusega seotud teave tuleb sisestada tabeli I „Põllukultuurid” vormingus. Teave iga põllukultuuri kohta tuleb kirjendada eraldi kirjena. Tabeli sisu määratakse kindlaks valitud põllukultuuri kategooria koodi, põllukultuuri liigi koodi ja puuduvate andmete koodiga.
Üksikasjalik teave kartulite (koodid 10310, 10390), värske köögivilja, melonite ja maasikate (koodid 10731, 10732, 10733, 10734, 10735, 10736, 10737, 10738, 10739, 10790), lillede ja dekoratiivtaimede (koodid 10830, 10840, 10850) ning muude põllukultuuride kui oliivide ja viinamarjade kõrvalsaaduste (koodid 90310, 90320, 90330) kohta tuleb esitada üksnes siis, kui asjaomane teave on olemas põllumajandusliku majapidamise raamatupidamisarvestuses.
TABELI I ANDMERÜHMAD
Tabelis I on seitse andmerühmi käsitlevat rida: pindala (A), algseis (OV), lõppseis (CV), toodang (PR), müük (SA), põllumajandusliku majapidamise omatarbimine ja mitterahalised hüvitised (FC) ning majapidamisesisene tarbimine (FU).
Tabelis I on kuus veergu, millesse tuleb iga kultuuri kohta märkida kogupindala (TA), ala, mida niisutatakse (IR), ala, mida kasutatakse energiakultuuride viljelemiseks (EN), ala, mida kasutatakse geneetiliselt muundatud kultuuride viljelemiseks (GM), toodangu kogus ja müügi maht (Q) ja väärtus (V). Järgnevalt on iga andmerühma kohta märgitud, millised veerud tuleb täita.
I.A Maa-ala
Pindala (A) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida kogupindala (TA), niisutatav ala (IR), energiakultuuride viljelemiseks kasutatav ala (EN), ning geneetiliselt muundatud kultuuride viljelemiseks kasutatav ala (GM). Pindala väljendatakse kõikidel juhtudel aarides (100 aari = 1 hektar), välja arvatud seenekasvatuseks kasutatava maa puhul, mille pindala esitatakse ruutmeetrites.
I.OV Algseis
Algseisu (OV) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta alguse laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus (V). Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtivate põllumajandustootja hindade alusel.
I.CV Lõppseis
Lõppseisu (CV) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta lõpus laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus (V). Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtivate põllumajandustootja hindade alusel.
I.PR Toodang
Toodangut (PR) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta jooksul toodetud taimsete toodete kogused (Q) (v.a võimalikud kaod põldudel ja põllumajanduslikus majapidamises). Kõnealused kogused märgitakse põllumajandusliku majapidamisepõhitoodete juurde (v.a kõrvalsaadused).
Need kogused tuleks märkida tsentnerites (100 kg), välja arvatud veini ja veiniga seotud toodete puhul, mille koguseid väljendatakse hektoliitrites. Kui müügitingimuste tõttu ei saa tegelikku toodangut tsentnerites kindlaks määrata (vt müük kasvavate kultuuridena ja lepingu alusel kasvatatavad kultuurid), märgitakse lepingu alusel kasvatatavate kultuuride kohta puuduvate andmete kood 2 ning muudel juhtudel kood 3.
I.SA Müügi kogumaht
Müügi kogumahtu (SA) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta alguses laos oleva või selle aasta jooksul saagina kogutud toodangu müügi maht (Q) ja müügi väärtus (V). Kui võimalikud turustuskulud on teada, ei arvata neid kogusummast maha, vaid märgitakse tabelisse H „Sisendid”.
I.FC Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine ja mitterahalised hüvitised
Põllumajandusliku majapidamise omatarbimist ja mitterahalisi hüvitisi (FC) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida selliste toodete, mida tarbiti valdaja majapidamises ja/või kasutati mitterahalise tasuna kauba või teenuste eest tasumiseks (sh loonuspalk), väärtus (V). Kõnealuste toodete maksumus põllumajandustootja hindade alusel.
I.FU Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine
Põllumajandusliku majapidamise sisest tarbimist (FU) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta alguses laos olevate (hoiustatavate) toodete ja/või aruandeaasta jooksul valmistatud, aasta jooksul põllumajanduslikus majapidamises tootmisvahendina kasutatud toodangu väärtus põllumajandustootja hindade alusel (V). See hõlmab järgmist:
|
— |
loomasööt: põllumajanduslikus majapidamises müügiks ettenähtud talutooted (tavaliselt turustamiseks ettenähtud tooted), mida aasta jooksul kasutati loomasöödaks. Talumajapidamisest pärit, talus (söödaks ja allapanuks) kasutatud õlgede maksumus määratakse ainult juhul, kui need õled kuuluvad selles piirkonnas ja kõnealusel aastal turustatavate toodete hulka. Kõnealuste toodete väärtus määratakse kindlaks põllumajandustootja hindade alusel; |
|
— |
seemned: põllumajanduslikus majapidamises müügiks ettenähtud, aasta jooksul taimekasvatuses seemnetena kasutatud toodete väärtus põllumajandustootja hindades; |
|
— |
muu majapidamisesisene tarbimine (sh puhkajatele toidu valmistamiseks kasutatud talutooted). |
Tabel J.
Loomakasvatus
Tabeli ülesehitus
|
Põllumajandusloomade kategooria |
Kood (*) |
|
||
|
|
||||
|
|
Veerud |
|||
|
Andmerühm |
Keskmine arv |
Arv |
Väärtus |
|
|
A |
N |
V |
||
|
AN |
Keskmine arv |
|
— |
— |
|
OV |
Algseis |
— |
|
|
|
CV |
Lõppseis |
— |
|
|
|
PU |
Ostud |
— |
|
|
|
SA |
Müügi kogumaht |
— |
|
|
|
SS |
Tapaloomade müük |
— |
|
|
|
SR |
Müük edasiseks kasvatamiseks/tõuaretuseks |
— |
|
|
|
SU |
Müük teadmata eesmärgil |
— |
|
|
|
FC |
Põllumajandusettevõtte omatarbimine |
— |
|
|
|
FU |
Majapidamisesisene tarbimine |
— |
|
|
|
Kood (*) |
Kirjeldus |
|
100 |
Hobuslased |
|
210 |
Alla ühe aasta vanused pull- ja lehmvasikad ja -mullikad |
|
220 |
Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullmullikad |
|
230 |
Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmmullikad |
|
240 |
Vähemalt kaheaastased pullid |
|
251 |
Aretusmullikad |
|
252 |
Nuummullikad |
|
261 |
Lüpsilehmad |
|
262 |
Pühvellehmad |
|
269 |
Muud lehmad |
|
311 |
Uted, emased aretusloomad |
|
319 |
Muud lambad |
|
321 |
Kitsed, emased aretusloomad |
|
329 |
Muud kitsed |
|
410 |
Põrsad eluskaaluga alla 20 kg |
|
420 |
Suguemised kaaluga vähemalt 50 kg |
|
491 |
Nuumsead |
|
499 |
Muud sead |
|
510 |
Kodulinnud – broilerid |
|
520 |
Munakanad |
|
530 |
Muud kodulinnud |
|
610 |
Emaküülikud |
|
699 |
Muud küülikud |
|
700 |
Mesilased |
|
900 |
Muud loomad |
Põllumajandusloomade kategooria
Loomad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:
|
100. |
Hobuslased Hõlmab ka traavleid, ratsahobuseid, eesleid, muulasid, hobueesleid jms. |
||||||
|
210. |
Alla ühe aasta vanused pull- ja lehmvasikad ja -mullikad |
||||||
|
220. |
Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullmullikad |
||||||
|
230. |
Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmmullikad Välja arvatud ammlehmad. |
||||||
|
240. |
Vähemalt kaheaastased pullid |
||||||
|
251. |
Aretusmullikad Vähemalt kaheaastased lehmmullikad, kes on ette nähtud tõuaretuseks. |
||||||
|
252. |
Nuummullikad Vähemalt kaheaastased lehmmullikad, kes ei ole ette nähtud tõuaretuseks. |
||||||
|
261. |
Lüpsilehmad Ammlehmad (sh alla kaheaastased), keda peetakse üksnes või peamiselt inimtoiduks või piimatoodete valmistamiseks ette nähtud piima tootmiseks. Sealhulgas praagitud lüpsilehmad. |
||||||
|
262. |
Pühvellehmad Pühvellehmad (sh alla kaheaastased), keda peetakse üksnes või peamiselt inimtoiduks või piimatoodete valmistamiseks ettenähtud piima tootmiseks. Sealhulgas praagitud pühvellehmad. |
||||||
|
269. |
Muud lehmad
|
Kategooriad 210–252 ja 269 hõlmavad ka pühvlite ja emapühvlite vastavaid kategooriaid.
|
311. |
Uted, emased aretusloomad Vähemalt üheaastased tõuaretuseks ettenähtud uted. |
|
319. |
Muud lambad Igas vanuses lambad, v.a uted. |
|
321. |
Emakitsed |
|
329. |
Muud kitsed Kitsed, välja arvatud emakitsed. |
|
410. |
Põrsad eluskaaluga alla 20 kg Põrsad eluskaaluga alla 20 kg. |
|
420. |
Suguemised kaaluga vähemalt 50 kg Suguemised kaaluga vähemalt 50 kg, v.a praagitud emised (vt kategooria 499 „Muud sead”). |
|
491. |
Nuumsead Nuumsead eluskaaluga vähemalt 20 kg, v.a praagitud emised ja kuldid (vt kategooria 499 „Muud sead”). |
|
499. |
Muud sead Sead eluskaaluga vähemalt 20 kg, v.a suguemised (vt kategooria 420) ja nuumsead (vt kategooria 491). |
|
510. |
Kodulinnud – broilerid Broilertibud. Välja arvatud munakanad ja praagitud kanad. Välja arvatud tibud. |
|
520. |
Munakanad Sealhulgas noorkanad, munakanad, praagitud kanad ja aretuskuked munakanade jaoks. Noorkanad on noored kanad, kes ei ole veel munele hakanud. Välja arvatud tibud. |
|
530. |
Muud kodulinnud Sealhulgas pardid, kalkunid, haned, pärlkanad, jaanalinnud ja isased aretuslinnud (välja arvatud munakanade jaoks). Sealhulgas emased aretuslinnud. Välja arvatud tibud. |
|
610. |
Emaküülikud |
|
699. |
Muud küülikud |
|
700. |
Mesilased Märgitakse kasutuses olevate tarude arvuna. |
|
900. |
Muud loomad Sealhulgas tibud, hirved, piisonid ja kalad. Lisaks sellele ka ponid ja muud taluturismis kasutatavad loomad. Välja arvatud muudest loomadest saadud tooted (vt tabel K, kategooria 900). |
TABELI J ANDMERÜHMAD
J.AN. Keskmine arv (märkida üksnes veergu A)
Iga ühik vastab põllumajandusliku majapidamise ühele loomale aastas. Loomi loendatakse vastavalt nende aruandeaasta jooksul põllumajandusliku majapidamise oldud ajale.
Keskmine arv määratakse kindlaks kas regulaarsete inventeerimiste või saabumiste ja lahkumiste registreerimise teel. See hõlmab kõiki põllumajandusliku majapidamise loomi, sealhulgas lepingu alusel kasvatatavaid või nuumatavaid loomi (loomad, kes ei kuulu põllumajanduslikku majapidamisse ja keda põllumajanduslikus majapidamises kasvatatakse ja nuumatakse sellisel viisil, et kõnealust tegevust saab pidada valdaja poolt osutatud teenuseks, mis ei sisalda selliste loomade kasvatamise ja nuumamisega seotud tavapärast finantsriski) ning aastaks söödale võetud või antud loomi.
Keskmine arv (veerg A)
Keskmine arv väljendatakse ümardatult teise kümnendikkohani
Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).
J.OV Algseis
Põllumajandusliku majapidamise loomad aruandeaasta alguses, olenemata sellest, kas nad on kõnealusel ajal põllumajanduslikus majapidamises või mitte.
Arv (veerg N)
Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna või mesitarude arvuna ümardatult teise kümnendkohani.
Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).
Väärtus (veerg V)
Loomade väärtus tuleb märkida hindamispäeva õiglase väärtusena, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud.
J.CV Lõppseis
Põllumajandusliku majapidamise loomad aruandeaasta lõpus, olenemata sellest, kas nad on kõnealusel ajal põllumajanduslikus majapidamises või mitte.
Arv (veerg N)
Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna või mesitarude arvuna ümardatult teise kümnendkohani.
Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).
Väärtus (veerg V)
Loomade väärtus tuleb märkida hindamispäeva õiglase väärtusena, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud.
J.PU Ostutehingud
Viitab ostetud põllumajandusloomade koguväärtusele aruandeaasta jooksul.
Arv (veerg N)
Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna ümardatult teise kümnendkohani. Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).
Väärtus (veerg V)
Ostutehingute väärtus hõlmab ostukulusid. Kaasnevat abi ja toetusi ei arvata maha kõnealusest ostude kogusummast, vaid märgitakse tabelisse M „Toetused” asjakohase kategooria alla (koodid 5100–5900).
J.SA Müügi kogumaht
Viitab müüdud põllumajandusloomade koguväärtusele aruandeaasta jooksul.
See hõlmab loomade või liha müüki tarbijatele oma tarbeks, olenemata sellest, kas loomad on tapetud põllumajanduslikus majapidamises või mitte.
Arv (veerg N)
Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna ümardatult teise kümnendkohani. Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kood 900).
Väärtus (veerg V)
Kui võimalikud turustuskulud on teada, ei arvata neid maha müügi kogusummast, vaid märgitakse koodi 2090 („Muud kariloomadega seotud erikulud”) alla. Kaasnevad toetused ja abi ei sisaldu kõnealuses müügi kogusummas, vaid need märgitakse tabelisse M „Toetused” asjakohase kategooria alla (koodid 2110–2900).
J.SS Tapaloomade müük
Viitab aruandeaastal müüdud tapmiseks ettenähtud põllumajandusloomadele. Kõnealust teavet ei esitata aretusmullikate (kood 251), mesilaste (kood 700) ega muude loomade (kood 900) kohta.
Arv (veerg N)
Vt „Müügi kogumaht”
Väärtus (veerg V)
Vt „Müügi kogumaht”
J.SR Müük edasiseks kasvatamiseks või tõuaretuseks
Viitab aruandeaastal müüdud edasiseks kasvatamiseks või tõuaretuseks ettenähtud põllumajandusloomadele. Kõnealust teavet ei esitata nuummullikate (kood 252), mesilaste (kood 700) ega muude loomade (kood 900) kohta.
Arv (veerg N)
Vt „Müügi kogumaht”
Väärtus (veerg V)
Vt „Müügi kogumaht”
J.SU Müük teadmata eesmärgil
Viitab aruandeaastal teadmata eesmärgil müüdud põllumajandusloomadele. Kõnealust teavet ei esitata mesilaste (kood 700) ega muude loomade (kood 900) kohta.
Arv (veerg N)
Vt „Müügi kogumaht”
Väärtus (veerg V)
Vt „Müügi kogumaht”
J.FC Põllumajandusliku majapidamise omatarve ja mitterahalised hüvitised
Viitab põllumajanduslikus majapidamises aruandeaasta jooksul oma tarbeks või mitterahalisteks hüvitisteks kasutatud põllumajandusloomadele.
Arv (veerg N)
Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna ümardatult teise kümnendkohani. Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).
Väärtus (veerg V)
Loomade väärtus tuleb kindlaks määrata õiglase väärtusena.
J.FU Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine
Viitab põllumajandusloomadele, keda kasutati edasise töötlemise sisendina põllumajanduslikus majapidamises aruandeaasta jooksul tehtud muu tulutoova tegevuse raames. See hõlmab põllumajandusloomi, keda kasutati:
|
— |
toitlustamiseks, turistide majutamiseks; |
|
— |
põllumajandusloomade töötlemiseks lihatoodeteks ja söödaks. |
See ei hõlma põllumajandusloomade ega liha müüki, olenemata sellest, kas loomad on tapetud põllumajandusettevõttes või mitte (vt müüki (SA) käsitlev teave).
Nimetatud väärtus on kirjendatud ka tabelisse H kui koodi 4070 (Liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud) alla kuuluvad põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse kulud.
Arv (veerg N)
Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna ümardatult teise kümnendkohani. Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).
Väärtus (veerg V)
Loomade väärtus tuleb kindlaks määrata õiglase väärtusena.
Tabel K.
Loomsed saadused ja loomadega seotud teenused
Tabeli ülesehitus
|
Loomsete saaduste või teenuste kategooria |
Kood (*) |
|
|
|
Puuduvad andmed |
Kood (**) |
|
|
|
|
|||
|
|
Veerud |
||
|
Andmerühm |
Kogus |
Väärtus |
|
|
Q |
V |
||
|
OV |
Algseis |
|
|
|
CV |
Lõppseis |
|
|
|
PR |
Toodang |
|
— |
|
SA |
Müügitulud |
|
|
|
FC |
Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine |
|
|
|
FU |
Ettevõttesisene tarbimine |
|
|
|
Kood (*) |
Kirjeldus |
|
261 |
Lehmapiim |
|
262 |
Pühvlipiim |
|
311 |
Lambapiim |
|
321 |
Kitsepiim |
|
330 |
Vill |
|
531 |
Inimtoiduks ettenähtud munad (kõik kodulinnud) |
|
532 |
Haudemunad (kõik kodulinnud) |
|
700 |
Mesi ja mesindussaadused |
|
800 |
Sõnnik |
|
900 |
Muud loomsed saadused |
|
1100 |
Lepinguline loomakasvatus |
|
1120 |
Lepingu alusel peetavad kariloomad |
|
1130 |
Lepingu alusel peetavad lambad ja/või kitsed |
|
1140 |
Lepingu alusel peetavad sead |
|
1150 |
Lepingu alusel peetavad kodulinnud |
|
1190 |
Lepingu alusel peetavad muud loomad |
|
1200 |
Muud loomadega seotud teenused |
|
Kood (**) |
Kirjeldus |
|
0 |
Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole. |
|
2 |
Kood 2 tuleks märkida lepingu alusel peetavate loomade puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa märkida tegelikku toodangut (veerg Q). |
|
3 |
Kood 3 tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut (veerg Q) ning tegemist ei ole lepingu alusel peetavate loomadega. |
|
4 |
Kood 4 tuleks märkida, kui tegelik toodang on puudu. |
Loomsete saaduste ja loomadega seotud teenuste kategooriad
Loomsed saadused ja loomadega seotud teenused jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:
|
261. |
Lehmapiim |
||||||||||
|
262. |
Pühvlipiim |
||||||||||
|
311. |
Lambapiim |
||||||||||
|
321. |
Kitsepiim |
||||||||||
|
330. |
Vill |
||||||||||
|
531. |
Inimtoiduks ettenähtud munad (kõik kodulinnud) |
||||||||||
|
532. |
Haudemunad (kõik kodulinnud) |
||||||||||
|
700. |
Mesi ja mesindussaadused: mesi, mõdu ning muud mesindussaadused ja kõrvaltooted. |
||||||||||
|
800. |
Sõnnik |
||||||||||
|
900. |
Muud loomsed saadused (paaritustasud, embrüod, vaha, hane- või pardimaks, muude loomade piim jne) |
||||||||||
|
1100. |
Lepinguline loomakasvatus Lepingu alusel toimuvast loomakasvatusest saadud tulu, mis vastab peamiselt selliste osutatud teenuste eest saadud tasule, mille puhul valdaja ei võta endale kõnealuste loomade kasvatamise ja nuumamisega tavaliselt kaasnevat majanduslikku riski. Kategooria 1100 „Lepinguline loomakasvatus” üksikasjalikud andmed: Andmed tuleb sisestada, kui need on põllumajandusliku majapidamisearvepidamises olemas.
|
||||||||||
|
1200. |
Muud loomadega seotud teenused Muudest loomadega seotud teenustest saadud tulu (söödale võtmine jne) |
Puuduvate andmete koodid
Tuleks kasutada järgmisi puuduvate andmete koode:
|
Kood 0 |
: |
Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole. |
|
Kood 2 |
: |
Kood 2 tuleks märkida lepingu alusel peetavate loomade puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa märkida tegelikku toodangut (veerg Q). |
|
Kood 3 |
: |
Kood 3 tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut (veerg Q) ning tegemist ei ole lepingu alusel peetavate loomadega. |
|
Kood 4 |
: |
Kood 4 tuleks märkida, kui tegelik toodang on puudu. |
TABELI K ANDMERÜHMAD
Sõnniku (kood 800) kohta tuleb veeru väärtuses (V) märkida üksnes müüki (SA) käsitlevad andmed.
Muude loomsete saaduste (kood 900) puhul tuleb esitada teave üksnes väärtuse (veerus V) kohta, kuna heterogeensete toodete kogumi kogust ei ole võimalik märkida.
Selliste loomadega seotud teenuste puhul nagu lepingu alusel toimuv loomakasvatus (koodid 1100–1190) ja muud teenused (kood 1200) tuleb esitada teave üksnes tulu kohta, mis tuleks märkida väärtust hõlmava veeru (V) müüki (SA) käsitleva teabe alla.
Kogus (veerg Q)
Need kogused tuleks märkida tsentnerites (100 kg), välja arvatud munade puhul (koodid 531 ja 532), mis kirjendatakse tuhandete kaupa.
Mee ja muude mesindussaaduste (kood 700) puhul väljendatakse kogus mee-ekvivalentides.
K.OV Algseis
Aruandeaasta alguses laos olevad (hoiustatavad) tooted, välja arvatud põllumajandusloomad.
Kogus (veerg Q)
Vt tabelit K käsitlevad juhised
Väärtus (veerg V)
Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtiva õiglase väärtuse alusel.
K.CV Lõppseis
Aruandeaasta lõpus laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus, välja arvatud põllumajandusloomad.
Kogus (veerg Q)
Vt tabelit K käsitlevad juhised
Väärtus (veerg V)
Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtiva õiglase väärtuse alusel.
K.PR Aruandeaasta toodang
Kogus (veerg Q)
Aruandeaasta jooksul toodetud loomsete toodete kogused (v.a võimalikud kaod). Kõnealused kogused märgitakse põllumajandusliku majapidamisepõhitoodete juurde (v.a kõrvalsaadused). See hõlmab ka põllumajandusettevõttega seotud muu tulutoova tegevuse raames töötlemiseks kasutatud toodangut.
Toodangu hulka ei kuulu piim, mida vasikad udarast imevad.
K.SA Müük
Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul toodetud toodangu müügi koguväärtus.
Kogus (veerg Q)
Vt tabelit K käsitlevad juhised
Väärtus (veerg V)
Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul toodetud toodangu müügi koguväärtus (olenemata sellest, kas tulu on aruandeaastal laekunud või mitte).
Müüdud toodangu koguväärtus sisaldab põllumajandusettevõttesse tagastatud toodete maksumust (lõss jne). Viimati nimetatud väärtus lisatakse samuti põllumajandusettevõtte kuludesse.
Aruandeaasta jooksul saadud hüvitised (nt kindlustushüvitis) tuleb lisada asjaomaste toodete müügitulule, kui kõnealuseid hüvitisi saab seostada nende toodete tootmisega. Muul juhul kantakse need koodi 900„Muud loomsed saadused” alla.
Aruandeaasta jooksul saadud tootetoetused ja -abi ei sisaldu kõnealuses müügi kogusummas, vaid need märgitakse tabelisse M „Toetused” asjakohase kategooria alla (koodid 2110–2900).
Kui on teada võimalikud turustuskulud, ei arvata neid müügi kogusummast maha, vaid kantakse tabelisse H „Sisendid” koodi 2090„Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud” alla.
K.FC Põllumajandusliku majapidamise omatarve ja mitterahalised hüvitised
Valdaja majapidamises tarbitud tooted ja/või kauba või teenuste eest tasumiseks kasutatud mitterahaline tasu (sh loonuspalk). Kõnealust teavet ei esitata haudemunade kohta (kood 532).
Kogus (veerg Q)
Vt tabelit K käsitlevad juhised
Väärtus (veerg V)
Toodete väärtus määratakse õiglase väärtuse alusel.
K.FU Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine
Aruandeaasta alguses laos olevad (hoiustatavad) tooted ja/või aruandeaasta jooksul valmistatud, aasta jooksul põllumajanduslikus majapidamises sisendina kasutatud toodang. See hõlmab järgmist:
|
— |
loomasööt: põllumajandusliku majapidamise turustamiseks ettenähtud talutooted (tavaliselt turustamiseks ettenähtud tooted), mida aasta jooksul kasutati loomasöödaks. Piim, mida vasikad udarast imevad, ei kuulu ettevõttesisese tarbimise hulka. |
|
— |
tooted, mida on kasutatud põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse raames:
|
Kogus (veerg Q)
Vt tabelit K käsitlevad juhised
Väärtus (veerg V)
Toodete väärtus määratakse õiglase väärtuse alusel. Nimetatud väärtused lisatakse samuti põllumajandusettevõtte kuludesse.
Tabel L.
Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse käive
Tabeli ülesehitus
|
Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse kategooria |
Kood (*) |
|
|
|
Puuduvad andmed |
Kood (**) |
|
|
|
|
|||
|
|
Veerud |
||
|
Andmerühm |
Kogus |
Väärtus |
|
|
Q |
V |
||
|
OV |
Algseis |
— |
|
|
CV |
Lõppseis |
— |
|
|
,PR |
Toodang |
|
— |
|
SA |
Müügitulud |
— |
|
|
FC |
Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine |
— |
|
|
FU |
Ettevõttesisene tarbimine |
— |
|
|
Kood (*) |
Kirjeldus |
|
261 |
Lehmapiima töötlemine |
|
262 |
Pühvlipiima töötlemine |
|
311 |
Lambapiima töötlemine |
|
321 |
Kitsepiima töötlemine |
|
900 |
Liha või muude loomsete saaduste töötlemine |
|
1010 |
Taimekasvatussaaduste töötlemine |
|
1020 |
Metsandus ja puidu töötlemine |
|
2010 |
Lepinguline töö |
|
2020 |
Turism, majutus, toitlustus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused |
|
2030 |
Taastuvenergia tootmine |
|
9000 |
Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus |
|
Kood (**) |
Kirjeldus |
|
0 |
Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole. |
|
1 |
Kood 1 tuleks märkida, kui toodang on saadud sisseostetud loomade või looma- või taimekasvatussaaduste ümbertöötamise tulemusena. |
|
2 |
Kood 2 tuleks märkida lepingu alusel valmistatava toodangu puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa märkida tegelikku toodangut (veerg Q). |
|
3 |
Kood 3 tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut (veerg Q) ning tegemist ei ole lepingu alusel valmistatava toodanguga. |
|
4 |
Kood 4 tuleks märkida, kui tegelik toodang on puudu. |
Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse kategooria
Põllumajandusliku majapidamisega seotud muu tulutoova tegevused jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:
|
261. |
Lehmapiima töötlemine |
||||||
|
262. |
Pühvlipiima töötlemine |
||||||
|
311. |
Lambapiima töötlemine |
||||||
|
321. |
Kitsepiima töötlemine |
||||||
|
900. |
Liha või muude loomsete saaduste töötlemine |
||||||
|
1010. |
Taimekasvatussaaduste töötlemine, v.a vein ja oliiviõli. See hõlmab sellise alkoholi tootmist, mis ei ole valmistatud viinamarjadest, siidrist või pirnisiidrist. |
||||||
|
1020. |
Metsandus ja puidu töötlemine. See hõlmab metsamaterjali, kasvava metsa, muude metsasaaduste kui puidu (kork, männivaik jne) ja töödeldud puidu müüki aruandeaastal. |
||||||
|
2010. |
Lepingulised tööd. Tasu eest seadmete kasutusse andmist põllumajandusliku majapidamisetööjõudu kasutamata või üksnes põllumajandusliku majapidamisetööjõu kasutamist lepingulises töös ei käsitata mitte muu tulutoova tegevuse, vaid põllumajandusliku tegevuse osana. |
||||||
|
2020. |
Turism, majutus, toitlustus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused. See hõlmab turismist laekunud tasusid (telkimine, suvilad, ratsutamis-, küttimis- ja kalapüügivõimalused jne). |
||||||
|
2030. |
Taastuvenergia tootmine. See hõlmab turustamise eesmärgil taastuvenergia (k.a biogaasi, biokütuse või elektrienergia) tootmist tuuleturbiinide või muude seadmete abil või põllumajanduslikust toorainest. See ei hõlma järgmisi tegevusi, mida käsitatakse põllumajandusliku majapidamisepõllumajandusliku tegevuse osana:
|
||||||
|
9000. |
Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus. Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus, mida ei ole mujal mainitud. |
Puuduvate andmete koodid
Tuleks kasutada järgmisi puuduvate andmete koode:
|
Kood 0 |
: |
Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole. |
|
Kood 1 |
: |
Kood 1 tuleks märkida, kui toodang on saadud sisseostetud loomade või looma- või taimekasvatussaaduste ümbertöötamise tulemusena. |
|
Kood 2 |
: |
Kood 2 tuleks märkida lepingu alusel valmistatava toodangu puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa märkida tegelikku toodangut (veerg Q). |
|
Kood 3 |
: |
Kood 3 tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut (veerg Q) ning tegemist ei ole lepingu alusel valmistatava toodanguga. |
|
Kood 4 |
: |
Kood 4 tuleks märkida, kui tegelik toodang on puudu. |
TABELI L ANDMERÜHMAD
Kogus (veerg Q)
Need kogused tuleks märkida tsentnerites (100 kg).
Piimatoodete (koodid 261, 262, 311 ja 321) puhul märgitakse vedelpiima kogus, olenemata sellest, millisel kujul seda müüakse, omatarbimiseks või mitterahalise tasuna või muuks otstarbeks kasutatakse (rõõsk koor, või, juust jne).
L.OV Algseis
Aruandeaasta alguses laos olevad (hoiustatavad) tooted.
Kõnealust teavet ei esitata lepingulise töö (kood 2010), turismiga seotud tegevuse (kood 2020), taastuvenergia tootmise (kood 2030) ja muu põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse (kood 9000) kohta.
Väärtus (veerg V)
Toodete väärtus tuleb märkida hindamispäeva õiglase väärtusena, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud.
L.CV Lõppseis
Aruandeaasta lõpus laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus.
Kõnealust teavet ei esitata lepingulise töö (kood 2010), turismiga seotud tegevuse (kood 2020), taastuvenergia tootmise (kood 2030) ja muu põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse (kood 9000) kohta.
Väärtus (veerg V)
Toodete väärtus tuleb märkida hindamispäeva õiglase väärtusena, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud.
L.PR Aruandeaasta toodang
Kogus (veerg Q)
Nimetatud teave tuleb esitada üksnes piima töötlemisega (koodid 261–321) seotud kategooriate kohta.
See vastab põllumajanduslikus majapidamises aruandeaastal toodetud ja töödeldud toodete valmistamiseks kasutatud vedelpiima kogusele.
L.SA Müük
Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul toodetud toodangu müügi koguväärtus ning muust tulutoovast tegevusest saadud tulu.
Väärtus (veerg V)
Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul toodetud toodangu müügi koguväärtus (olenemata sellest, kas tulu on aruandeaastal laekunud või mitte).
Aruandeaasta jooksul saadud hüvitised (nt kindlustushüvitis) tuleb lisada asjaomaste toodete müügitulule, kui kõnealuseid hüvitisi saab seostada nende toodete tootmisega. Muul juhul kantakse need tabelisse I „Põllumajanduskultuurid” koodi 90900„Muud” alla.
Aruandeaasta jooksul saadud tootetoetused ja -abi ei sisaldu kõnealuses müügi kogusummas, vaid need märgitakse tabelisse M „Toetused” asjakohase kategooria alla (koodid 2110–2900). Kui on teada võimalikud turustuskulud, ei arvata neid müügi kogusummast maha, vaid kantakse tabeli H „Sisendid” asjakohasesse kategooriasse „Muu tulutoova tegevusega seotud muud erikulud” (koodid 4010–4040).
L.FC Põllumajandusliku majapidamise omatarve ja mitterahalised hüvitised
Valdaja majapidamises tarbitud tooted ja/või kauba või teenuste eest tasumiseks kasutatud mitterahaline tasu (sh loonuspalk).
Kõnealust teavet ei esitata lepingulise töö (kood 2010), turismiga seotud tegevuse (kood 2020) ja taastuvenergia tootmise (kood 2030) kohta.
Väärtus (veerg V)
Toodete väärtus määratakse õiglase väärtuse alusel.
L.FU Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine
Aruandeaasta alguses laos olevad (hoiustatavad) tooted ja/või aruandeaasta jooksul valmistatud, aasta jooksul põllumajanduslikus majapidamises sisendina kasutatud toodang. Siia kuuluvad põllumajandustootmise tooted (juustuks töödeldud piim, leivaks töödeldud teravili, singiks töödeldud liha jne), mida kasutati sisendina toitlustamiseks või turistide majutamiseks.
Kõnealust teavet ei esitata lepingulise töö (kood 2010), turismiga seotud tegevuse (kood 2020) ja taastuvenergia tootmise (kood 2030) kohta.
Väärtus (veerg V)
Toodete väärtus määratakse õiglase väärtuse alusel.
Tabel M.
Toetused
Tabeli ülesehitus
|
|
Toetuse kategooria/haldusteave |
Kood (*) |
|
|
|
Rahastamine |
Kood (**) |
|||
|
Põhiüksus |
Kood (***) |
|||
|
Andmerühm |
Veerud |
|||
|
Põhiüksuste arv |
Väärtus |
Tüüp |
||
|
N |
V |
T |
||
|
S |
Toetus |
|
|
— |
|
AI |
Haldusalane teave |
|
— |
|
Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:
|
Kood (*) |
Rühm |
Kategooriate kirjeldus |
Veerud |
||
|
N |
V |
T |
|||
|
Tootmisest lahti seotud toetus |
|||||
|
1150 |
S |
Põhitoetuskava |
|
|
— |
|
1200 |
S |
Ühtse pindalatoetuse kava |
|
|
— |
|
1300 |
S |
Ümberjaotav toetus |
|
|
— |
|
1400 |
S |
Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus |
— |
|
— |
|
1500 |
S |
Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetus |
|
|
— |
|
1600 |
S |
Noorte põllumajandustootjate toetus |
|
|
— |
|
1700 |
S |
Väikepõllumajandustootjate toetus |
|
|
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
Tootmiskohustusega seotud toetus |
|||||
|
Põllukultuurid |
|||||
|
Teraviljad, õliseemned ja valgurikkad taimed |
|||||
|
23111 |
S |
Teravili |
|
|
— |
|
23112 |
S |
Õliseemned |
|
|
— |
|
23113 |
S |
Valgurikkad taimed |
|
|
— |
|
2312 |
S |
Kartulid |
|
|
— |
|
23121 |
S |
millest tärklisekartulid |
|
|
— |
|
2313 |
S |
Suhkrupeet |
|
|
— |
|
Tehnilised kultuurid |
|||||
|
23141 |
S |
Lina |
|
|
— |
|
23142 |
S |
Harilik kanep |
|
|
— |
|
23143 |
S |
Humal |
|
|
— |
|
23144 |
S |
Suhkruroog |
|
|
— |
|
23145 |
S |
Sigur |
|
|
— |
|
23149 |
S |
Muud tehnilised kultuurid |
|
|
— |
|
2315 |
S |
Köögivili |
|
|
— |
|
2316 |
S |
Kesa |
|
|
— |
|
2317 |
S |
Riis |
|
|
— |
|
2318 |
S |
Kaunviljad |
|
|
— |
|
2319 |
S |
Määratlemata põllukultuurid |
|
|
— |
|
2320 |
S |
Püsirohumaa |
|
|
— |
|
2321 |
S |
Kuivsööt |
|
|
— |
|
2322 |
S |
Puuvilla eritoetus |
|
|
— |
|
2323 |
S |
Puuvillasektori riiklik ümberkorraldamiskava |
|
|
— |
|
2324 |
S |
Seemnete tootmine |
|
|
— |
|
Püsikultuurid |
|||||
|
23311 |
S |
Marjad |
|
|
— |
|
23312 |
S |
Pähklid |
|
|
— |
|
2332 |
S |
Õun- ja luuviljad |
|
|
— |
|
2333 |
S |
Tsitruseistandikud |
|
|
— |
|
2334 |
S |
Oliiviistandikud |
|
|
— |
|
2335 |
S |
Viinamarjaistandikud |
|
|
— |
|
2339 |
S |
Mujal nimetamata püsikultuurid |
|
|
— |
|
Loomad |
|||||
|
2341 |
S |
Lüpsikari |
|
|
— |
|
2342 |
S |
Veise- ja vasikaliha |
|
|
— |
|
2343 |
S |
Kariloomad (liik täpsustamata) |
|
|
— |
|
2344 |
S |
Lambad ja kitsed |
|
|
— |
|
2345 |
S |
Sead ja kodulinnud |
|
|
— |
|
2346 |
S |
Siidiussid |
|
|
— |
|
2349 |
S |
Mujal nimetamata loomad |
|
|
— |
|
2410 |
S |
Lühikese raieringiga madalmetsad |
|
|
— |
|
2490 |
S |
Mujal nimetamata tootmiskohustusega seotud toetused |
|
|
— |
|
Erakorralised toetused ja abi |
|||||
|
2810 |
S |
Loodusõnnetuste tekitatud kahju hüvitamiseks antav abi |
|
|
— |
|
2890 |
S |
Muud erakorralised toetused ja abi |
|
|
— |
|
2900 |
S |
Mujal nimetamata otsetoetused |
|
|
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
Maaelu areng |
|||||
|
3100 |
S |
Põllumajanduse investeeringutoetused |
|
|
— |
|
3300 |
S |
Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmed ja loomade heaolu toetused |
|
|
— |
|
3350 |
S |
Mahepõllumajandus |
|
|
— |
|
3400 |
S |
Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi toetused (v.a metsandus) |
|
|
— |
|
3500 |
S |
Toetused looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele |
|
|
— |
|
|
S |
Metsandus |
|
|
|
|
3610 |
S |
Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse |
|
|
— |
|
3620 |
S |
Natura 2000 toetused metsandus- ning metsakeskkonna- ja kliimateenustele ning metsade kaitse korraldamiseks |
|
|
— |
|
3750 |
S |
Toetused loodusõnnetuses ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamiseks ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmiseks |
|
|
— |
|
3900 |
S |
Muud maaelu arengu toetused |
|
|
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
Kuludega seotud abi ja toetused |
|||||
|
4100 |
S |
Palgad ja sotsiaalkindlustus |
|
|
— |
|
4200 |
S |
Mootorikütused |
|
|
— |
|
Põllumajandusloomad |
|||||
|
4310 |
S |
Kariloomade sööt |
|
|
— |
|
4320 |
S |
Sigade ja kodulindude sööt |
|
|
— |
|
4330 |
S |
Muud põllumajandusloomadega seotud kulud |
|
|
— |
|
Põllukultuurid |
|||||
|
4410 |
S |
Seemned |
|
|
— |
|
4420 |
S |
Väetised |
|
|
— |
|
4430 |
S |
Taimekaitse |
|
|
— |
|
4440 |
S |
Muud põllukultuuridega seotud erikulud |
|
|
— |
|
Põllumajandustootmise üldkulud |
|||||
|
4510 |
S |
Elektrienergia |
|
|
— |
|
4520 |
S |
Kütteained |
|
|
— |
|
4530 |
S |
Vesi |
|
|
— |
|
4540 |
S |
Kindlustus |
|
|
— |
|
4550 |
S |
Intressid |
|
|
— |
|
4600 |
S |
muu tulutoova tegevusega seotud kulud |
|
|
— |
|
4900 |
S |
Muud kulud |
|
|
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
Põllumajandusloomade ostmisega seotud abi ja toetused |
|||||
|
5100 |
S |
Lüpsikarja ostmine |
|
|
— |
|
5200 |
S |
Lihakarja ostmine |
|
|
— |
|
5300 |
S |
Lammaste ja kitsede ostmine |
|
|
— |
|
5400 |
S |
Sigade ja kodulindude ostmine |
|
|
— |
|
5900 |
S |
Muude loomade ostmine |
|
|
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
9000 |
S |
Erinevused võrreldes eelnevate aruandeaastatega |
|
|
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus |
|||||
|
10000 |
AI |
Kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad |
— |
— |
|
|
10100 |
AI |
Põllumajanduskultuuride mitmekesistamine |
|
— |
|
|
10200 |
AI |
Püsirohumaa |
|
— |
|
|
10210 |
AI |
millest Natura 2000 keskkonnatundlikud püsirohumaad |
|
— |
|
|
10220 |
AI |
millest Natura 2000 alla mittekuuluvad keskkonnatundlikud püsirohumaad |
|
— |
|
|
10300 |
AI |
Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala |
|
— |
|
|
10310 |
AI |
Kesa |
|
— |
— |
|
10311 |
AI |
Terrassid |
|
— |
— |
|
10312 |
AI |
Maastikuelemendid |
|
— |
— |
|
10313 |
AI |
Puhverribad |
|
— |
— |
|
10314 |
AI |
Agrometsanduse hektarid |
|
— |
— |
|
10315 |
AI |
Piki metsa serva kulgevate toetuskõlblike hektarite ribad |
|
— |
— |
|
10316 |
AI |
Lühikese raieringiga madalmetsa alad |
|
— |
— |
|
10317 |
AI |
Metsastatud alad |
|
— |
— |
|
10318 |
AI |
Vahekultuuridega alad |
|
— |
— |
|
10319 |
AI |
Lämmastikku siduvate kultuuridega alad |
|
— |
— |
Toetuste rahastamist kirjeldavad koodid tuleb valida järgnevast loetelust:
|
Kood (**) |
Kirjeldus |
|
0 |
Ei kohaldata: seda koodi kasutatakse haldusteabe puhul. |
|
1 |
Toetust rahastatakse üksnes ELi eelarvest. |
|
2 |
Meedet kaasrahastavad EL ja liikmesriigid. |
|
3 |
Meedet ei rahastata ELi eelarvest, vaid muudest riiklikest allikatest. |
Põhiüksusi määratlevad koodid tuleb valida järgnevast loetelust:
|
Kood (***) |
Kirjeldus |
|
0 |
Ei kohaldata: seda koodi kasutatakse haldusteabe puhul. |
|
1 |
Toetust makstakse ühe looma kohta. |
|
2 |
Toetust makstakse hektari kohta. |
|
3 |
Toetust makstakse tonni kohta. |
|
4 |
Põllumajanduslik majapidamine/muu: toetust makstakse kogu põllumajanduslikule majapidamisele või viisil, mis ei vasta muudele kategooriatele. |
Tabel M „TOETUSED” hõlmab abi ja toetusi, mida põllumajanduslik majapidamine on saanud liikmesriigi või liidu avaliku sektori asutuselt See hõlmab haldusteavet keskkonnasäästlikumaks muutmise toetuste kohta.
ANDMERÜHMAD TABELIS M
S Toetused
Abi ja toetused määratakse kindlaks toetuse kategooria (S), rahastamise ja põhiüksuste järgi. Iga kande puhul tuleb märkida põhiüksuste arv (N) ja saadud toetuse summa (V). Toetuse kategooria kohta võib teha mitu märget, kuna põhiüksused ja/või rahastamisallikas võivad üksteisest erineda.
Üldjuhul peavad tabelisse M kantud abi ja toetused langema kokku jooksva aruandeaasta abi ja toetustega, hoolimata sellest, millal toetus kätte saadi (aruandeaasta võrdub taotlusaastaga). Erandiks on investeeringutoetused ja maaelu arengu toetused, v.a looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alade toetused, kuna tabelisse märgitud summad peaksid kajastama aruandeaasta jooksul tegelikult saadud toetusi (aruandeaasta võrdub taotlusaastaga).
AI Haldusteave
Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade rakendamine on määratletud haldusteabe kategooriaga (AI) Iga kande puhul tuleb märkida põhiüksuste arv (N) ja/või tüüp (T) vastavalt tabelile.
Põhiüksuste arv (N) vastab alale, millel rakendatakse kliimat ka keskkonda säästvaid põllumajandustavasid, väljendatud hektarites:
1) Kood 10100— otsetoetuste jaoks toetuskõlblik põllumaa pindala;
2) Kood 10200— püsirohumaa pindala;
3) Koodid 10300–10319— põllumaa, mis vastab ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alale ja on väljendatud hektarites pärast vajaduse korral ümberarvestuskoefitsientide, kuid enne kaalutegurite kohaldamist.
Koodide 10300–10319 kohaste aastaid 2015–2017 hõlmavate veeru (N) „Põhiüksuste arv” andmete edastamine on vabatahtlik.
Tüüp (T) tuleb valida järgnevast loetelust:
|
Kood |
Kirjeldus |
|
1 |
Põllumajanduslik majapidamine on kohustatud täitma haldusnõudeid. |
|
2 |
Põllumajanduslik majapidamine täidab haldusnõudeid ipso facto (mahepõllundus) |
|
3 |
Põllumajanduslikule majapidamisele kohaldatakse erandit seoses Natura 2000, linnudirektiivi või veepoliitika raamdirektiivi nõuete täitmisega. |
|
4 |
Põllumajanduslikule majapidamisele kohaldatakse erandit seoses määrusega (EL) nr 1307/2013 ette nähtud muud liiki kriteeriumitega. |
|
5 |
Põllumajanduslik majapidamine kohaldab samalaadseid meetmeid vastavalt riiklikele või piirkondlikele keskkonnaalastele sertifitseerimiskavadele. |
|
6 |
Põllumajanduslik majapidamine kohaldab põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmetele vastavaid samalaadseid meetmeid. |
Kategooria 10000 puhul kliimat ka keskkonda säästvad põllumajandustavad, veergu (T) sobivad üksnes (teineteist välistavad) väärtused 1 ja 2:
|
1) |
Kui valitakse kood 1, sobivad kategooriatesse 10100–10319 ja veergu (T) registreeritavaks teabeks üksnes väärtused 1, 3, 4, 5 ja 6; |
|
2) |
Kui valitakse kood 2, ei registreerita kategooriatesse 10100–10319 mingit teavet. |
(1) Vt käesoleva määruse VII lisa
(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012, 21. november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).
(6) Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ, 2. aprilli 1979, loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1).
(7) Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1)
(9) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 385/2012, 30. aprill 2012, põllumajandusettevõtte tulude kindlaksmääramiseks ja majandustegevuse analüüsimiseks koostatava põllumajandusaruande vormi kohta (ELT L 127, 15.5.2012, lk 1).