(1)

Liidu eesmärk luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala tuleks saavutada muu hulgas ühiste meetmete kaudu, millega kujundatakse liikmesriikide solidaarsusel põhinev ning kolmandate riikide ja nende kodanike suhtes õiglane varjupaiga- ja sisserändepoliitika. Euroopa Ülemkogu tunnistas oma 2. detsembri 2009. aasta kohtumisel, et rahaliste vahendite reguleerimisala ja kohaldamine liidus tuleks muuta paindlikumaks ja ühtsemaks, toetades seeläbi varjupaiga- ja rändeküsimuste alase poliitika väljatöötamist.

(2)

Et aidata kaasa liidu ühise varjupaiga- ja sisserändepoliitika väljatöötamisele ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisele, võttes arvesse solidaarsuse, liikmesriikidevahelise kohustuste jagamise ja kolmandate riikidega koostöö tegemise põhimõtteid, tuleks käesoleva määrusega luua Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond („fond”).

(3)

Fond peaks arvesse võtma vajadust suurema paindlikkuse ja lihtsustamise järele, täites samal ajal nõudeid prognoositavuse seisukohast ning tagades vahendite õiglase ja läbipaistva jaotamise, et saavutada käesolevas määruses sätestatud üldeesmärk ja erieesmärgid.

(4)

Fondi rakendamise juhtpõhimõteteks peaks olema meetmete tõhusus ja kulude kvaliteet. Lisaks tuleks fondi rakendada ka võimalikult tõhusal ja kasutajasõbralikul viisil.

(5)

Siseasjade valdkonna rahastamise uus kahesambaline struktuur peaks aitama kaasa rahastamise lihtsustamisele, ratsionaliseerimisele, konsolideerimisele ja läbipaistvaks muutmisele selles valdkonnas. Eri fondide ja programmide vahel tuleks püüda saavutada koostoimet, sidusust ja vastastikust täiendavust, sealhulgas ühistele eesmärkidele vahendite eraldamiseks. Sellegipoolest tuleks vältida kattumist eri rahastamisvahendite vahel.

(6)

Fondiga tuleks luua paindlik raamistik, mis võimaldab liikmesriikidel saada rahalisi vahendeid oma riiklike programmide raames, et toetada fondiga hõlmatud poliitikavaldkondi vastavalt nende konkreetsele olukorrale ja vajadustele ning võttes arvesse fondi erieesmärke, mille puhul rahaline toetus oleks kõige tõhusam ja asjakohasem.

(7)

Fond peaks rahalise abi kaudu väljendama solidaarsust liikmesriikidega. See peaks tõhustama liitu suunduvate rändevoogude tõhusat juhtimist valdkondades, kus liidu lisaväärtus oleks maksimaalne, eeskätt jagades vastutust liikmesriikide vahel ning jagades vastutust ja tihendades koostööd kolmandate riikidega.

(8)

Et aidata saavutada fondi üldeesmärki, peaksid liikmesriigid tagama, et nende riiklikud programmid hõlmavad meetmeid, mis käsitlevad käesoleva määruse erieesmärke ning et vahendite eraldamine eesmärkide vahel võimaldab neid eesmärke täita. Ebatavalisel juhul, kui liikmesriik soovib käesolevas määruses sätestatud miinimummääradest kõrvale kalduda, peaks asjaomane liikmesriik esitama oma riiklikus programmis selle kohta üksikasjaliku põhjenduse.

(9)

Ühetaolise ja kvaliteetse varjupaigapoliitika tagamiseks ning rahvusvahelise kaitse rangemate normide kohaldamiseks peaks fond aitama kaasa Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tõhusale toimimisele, mis hõlmab poliitika, õigusaktide, suutlikkuse suurendamise ning samal ajal teiste liikmesriikide, liidu ametite ja kolmandate riikidega koostöö tegemisega seotud meetmeid.

(10)

Asjakohane on toetada ja tõhustada liikmesriikide jõupingutusi, et täielikult ja nõuetekohaselt rakendada varjupaigaküsimusi käsitlevat liidu acquis’d, eelkõige ümberasustatud isikutele ja rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele sobilike vastuvõtutingimuste pakkumiseks ja nende seisundi korrektseks määratlemiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2011/95/EL, (4) õiglaste ja tõhusate varjupaigamenetluste rakendamiseks ning varjupaiga valdkonnas parima tava edendamiseks, et kaitsta rahvusvahelist kaitset vajavate isikute õigusi ja võimaldada liikmesriikide varjupaigasüsteemide tõhusat toimimist.

(11)

Fondist peaks olema võimalik piisavalt toetada liikmesriikide ühiseid jõupingutusi parimate tavade kindlakstegemisel, jagamisel ja edendamisel ning tõhusate koostööstruktuuride loomisel, et parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi raames otsuste tegemise kvaliteeti.

(12)

Fond peaks täiendama ja tugevdama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 439/2010 (5) loodud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) tegevust, et kooskõlastada liikmesriikide praktilist koostööd varjupaigavaldkonnas, toetada liikmesriike, kelle varjupaigasüsteem on eriti suure surve all, ning aidata rakendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi. Komisjon võib kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (6) pakutavat võimalust teha EASO ülesandeks eriülesannete täitmise, näiteks liikmesriikide tegevuse koordineerimise ümberasustamisega seoses, kooskõlas määrusega (EL) nr 439/2010.

(13)

Fond peaks toetama liidu ja liikmesriikide jõupingutusi, mis on seotud liikmesriikide varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ja hindamise suutlikkuse suurendamisega, võttes arvesse nende kohustusi, mis tulenevad kehtivast liidu õigusest.

(14)

Fond peaks toetama liikmesriikide jõupingutusi pakkuda pagulastele ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) kohaselt ümberasustamisõigust omavatele põgenikele oma territooriumil rahvusvahelist kaitset ja püsivaid lahendusi, näiteks ümberasustamisvajaduste hindamist ja asjaomaste isikute toomist oma territooriumile, et anda neile kindel õiguslik seisund ja edendada nende tulemuslikku integreerimist.

(15)

Fond peaks toetama peamistele transiidiriikidele suunatud varjupaigamenetluste turvalisel viisil kättesaadavusega seotud uusi lähenemisviise nagu näiteks kindlate rühmade kaitseprogramme või varjupaigataotluste kontrollimise teatavaid menetlusi.

(16)

Fondile on omane, et sellega peaks olema võimalik toetada vabatahtlikke tegevusi, mille osas liikmesriigid oma kohustuste jagamiseks kokku lepivad, ning mille sisuks on rahvusvahelist kaitset saavate isikute ja rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute viimine ühest liikmesriigist teise.

(17)

Liidu varjupaigapoliitika oluline osa on partnerlus ja koostöö kolmandate riikidega, et tagada varjupaika või muud rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute sissevoolu piisav juhtimine. Selleks et tagada võimalikult varases etapis rahvusvahelise kaitse ja püsivate lahenduste kättesaadavus, sealhulgas piirkondlike kaitseprogrammide raames, peaks fond hõlmama tugevat liidu ümberasustamist käsitlevat osa.

(18)

Integratsiooniprotsessi parandamiseks ja toetamiseks Euroopa ühiskondades peaks fond hõlbustama seaduslikku rännet liitu vastavalt liikmesriikide majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele ning aitama alustada integratsiooniprotsessi ettevalmistamist juba liitu saabuvate kolmandate riikide kodanike päritoluriigis.

(19)

Tõhususe ja suurima lisaväärtuse saavutamiseks peaks fondi tegevus olema sihipärasem ning toetama järjepidevaid strateegiaid, mis on kavandatud konkreetselt kolmandate riikide kodanike integratsiooni edendamiseks vastavalt vajadusele riiklikul, kohalikul ja/või piirkondlikul tasandil. Selliseid strateegiaid peaksid rakendama peamiselt kohalikud või piirkondlikud omavalitsused ja valitsusvälised osalejad, aga ka riigiasutused, eriti kui liikmesriigis kuuluvad integratsioonimeetmed riigi ja detsentraliseeritud haldusasutuste jagatud pädevusalasse. Rakendusorganisatsioonidel peaks olema võimalik valida mitme olemasoleva meetme hulgast enda olukorraga kõige sobivamad.

(20)

Fondi rakendamine peaks olema kooskõlas liidu ühiste aluspõhimõtetega integratsiooni kohta, mis on sätestatud ühises integratsioonikavas.

(21)

Integratsiooni suhtes tervikliku lähenemisviisi tagamiseks peaks integratsioonimeetmeid laiendama ka rahvusvahelise kaitse saajatele, võttes arvesse selliste sihtrühmade eripära. Kui integratsioonimeetmeid rakendatakse koos vastuvõtumeetmetega, peaks meetmeid olema vajaduse korral võimalik laiendada ka rahvusvahelise kaitse taotlejatele.

(22)

Kolmandate riikide kodanike integreerimist käsitleva liidu poliitika järjepidevuse tagamiseks peaksid fondi abil rahastatavad meetmed olema konkreetsed ning täiendama Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid meetmeid. Sellega seoses tuleks liikmesriikide ametiasutustelt, kes vastutavad fondi rakendamise eest, nõuda koostöö- ja koordinatsioonimehhanismide sisseseadmist liikmesriikide poolt Euroopa Sotsiaalfondi meetmete haldamiseks määratud ametiasutustega.

(23)

Praktilistel põhjustel võivad mõned meetmed puudutada inimeste rühma, keda on tõhusam käsitleda tervikuna, tegemata vahet selle liikmete vahel. Seetõttu oleks asjakohane anda neile liikmesriikidele, kes seda soovivad, võimalus näha oma riiklikes programmides ette, et integratsioonimeetmed võivad hõlmata kolmanda riigi kodanike pereliikmeid, selles ulatuses, mis on vajalik selliste meetmete tõhusaks rakendamiseks. Mõiste „pereliige” hõlmab abikaasasid, partnereid ning mis tahes isikuid, kellel on selle kolmanda riigi kodanikuga, keda asjaomased integratsioonimeetmed puudutavad, otsesed alanevad või ülenevad sugulussidemed ning kes muidu ei kuuluks fondi rakendusalasse.

(24)

Fond peaks liikmesriike toetama selliste strateegiate kehtestamisel, millega korraldatakse kolmanda riigi kodanike seaduslikku rännet ning suurendatakse liikmesriikide suutlikkust töötada välja, rakendada, jälgida ja hinnata üldiselt kõiki sisserände- ja integratsioonistrateegiaid, -poliitikaid ja -meetmeid, sealhulgas liidu õigusakte. Samuti tuleks fondiga toetada teabe ja parimate tavade vahetamist ning koostööd nii eri ametiasutuste vahel kui ka teiste liikmesriikidega.

(25)

Liit peaks jätkama ja laiendama liikuvuspartnerluste kui kolmandate riikidega rände juhtimisel tehtava koostöö peamise strateegilise, laiahaardelise ja pikaajalise raamistiku kasutamist. Fond peaks toetama liikuvuspartnerluste raames nii liidus kui ka kolmandates riikides võetavaid meetmeid, mille eesmärk on järgida liidu vajadusi ja prioriteete, eelkõige meetmeid, millega tagatakse rahastamise järjepidevus nii liidus kui ka kolmandates riikides.

(26)

Asjakohane on jätkata liikmesriikide jõupingutuste toetamist ja edendamist kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise haldamise kõikide aspektide parandamisel, et jätkuvalt õiglaselt ja tõhusalt rakendada ühiseid nõudeid tagasisaatmisel, mis on kehtestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/115/EÜ (7). Fondiga tuleks edendada tagasisaatmisstrateegiate väljatöötamist riigi tasandil tagasisaatmismenetluste integreeritud haldamise põhimõtte kohaselt ning meetmeid, mis toetavad nende tõhusat rakendamist kolmandates riikides.

(27)

Vabatahtliku tagasipöördumise, sealhulgas selliste isikute vabatahtliku tagasipöördumise jaoks, kes ei ole kohustatud territooriumilt lahkuma, tuleks ette näha stiimulid, näiteks sooduskohtlemine suurema tagasipöördumisabi näol. Selline vabatahtlik tagasipöördumine on nii tagasipöördujate kui kulutõhususe seisukohast ka ametiasutuste huvides. Liikmesriike tuleks ärgitada eelistama vabatahtlikku tagasipöördumist.

(28)

Poliitilisest seisukohast on vabatahtlik ja sunniviisiline tagasipöördumine aga omavahel seotud ja toetavad teineteist ning liikmesriike tuleks seega ergutada parandama tagasipöördumise haldamisel nende kahe viisi vastastikust täiendavust. Väljasaatmine on vajalik liidu sisserände- ja varjupaigapoliitika ning liikmesriikide sisserände- ja varjupaigasüsteemide terviklikkuse tagamiseks. Seega on väljasaatmise võimalus selle poliitika edukuse ja õigusriigi põhimõtte tagamise eelduseks, mis omakorda on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise seisukohast esmatähtis. Seetõttu peaks fond vajaduse korral toetama liikmesriikide meetmeid väljasaatmise lihtsustamiseks kooskõlas liidu õiguses sätestatud nõuetega ning täiel määral austades tagasipöördujate põhiõigusi ja väärikust.

(29)

Oluline on, et fond toetaks tagasipöördujatele suunatud erimeetmeid tagasipöördumise sihtriigis, et tagada tulemuslik heades tingimustes tagasipöördumine oma päritolulinna või -piirkonda ja toetada nende püsivat taasintegreerumist oma kogukonda.

(30)

Liidu tagasivõtulepingud on liidu tagasisaatmispoliitika lahutamatu osa ja tõhusa rändevoogude juhtimise keskne vahend, mis hõlbustab ebaseaduslike rändajate kiiret tagasisaatmist. Sellistel lepingutel on tähtis osa dialoogis ja koostöös kolmandate riikidega, mis on ebaseaduslike rändajate päritolu- või transiidiriigid, ning nende rakendamist kolmandates riikides tuleks toetada riigi ja liidu tasandi tagasisaatmisstrateegiate tõhususe huvides.

(31)

Fond peaks täiendama ja tugevdama nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 (8) loodud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevust, mille ülesannete hulgas on liikmesriikidele vajaliku toetuse tagamine ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks ning reisidokumentide hankimise ja liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike väljasaatmisega seotud parimate tavade kindlaksmääramine, samuti liikmesriikide toetamine olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi, võttes arvesse, et mõne olukorra puhul võib tegemist olla humanitaarhädaolukorraga ja merel toimuva päästetegevusega.

(32)

Lisaks käesoleva määruse kohasele isikute tagasipöördumise toetamisele tuleks fondist toetada ka muid meetmeid, mille eesmärk on võidelda ebaseadusliku sisserändega või olemasolevatest seaduslikest rände-eeskirjadest kõrvalekaldumisega, tagades seeläbi liikmesriikide sisserändesüsteemide terviklikkuse.

(33)

Fondi rakendamisel tuleks täielikult kinni pidada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustest ja põhimõtetest ning nendest põhiõigustest, mida on tunnustatud asjaomastes rahvusvahelistes õigusaktides, sealhulgas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas. Rahastamiskõlblike meetmete puhul tuleks arvesse võtta inimõigustel põhinevat lähenemisviisi rändajate, põgenike ja varjupaigataotlejate suhtes ning eelkõige tagama, et erilist tähelepanu pööratakse ja sihipäraseid lahendusi leitakse haavatavate isikute, eelkõige naiste, saatjata alaealiste ja muude ohustatud alaealiste eriolukorrale.

(34)

Mõisted „haavatavad isikud” ja „pereliikmed” on käesoleva määrusega seotud eri õigusaktides määratletud erinevalt. Seetõttu tuleks neid mõista asjaomase õigusakti tähenduses, võttes arvesse konteksti, milles neid kasutatakse. Ümberasustamise kontekstis peaksid ümber asustavad liikmesriigid tihedalt konsulteerima ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga seoses mõistega „pereliikmed” oma ümberasustamise tavades ja tegelikus ümberasustamisprotsessis.

(35)

Kolmandates riikides ja nendega seoses elluviidavad meetmed, mida fondi kaudu toetatakse, tuleks võtta koostoimes ja sidusana muude meetmetega väljaspool liitu, mida toetatakse nii liidu geograafilistest kui ka temaatilistest välisabivahenditest. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitikaga. Meetmete eesmärk ei tohiks olla selliste meetmete toetamine, mis on otseselt arengule suunatud, ja need peaksid vajaduse korral täiendama välisabivahenditest antavat rahalist abi. Järgida tuleks Euroopa arengukonsensuse punktis 35 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet. Oluline on tagada ka see, et erakorralise abi rakendamine oleks liidu humanitaarabipoliitikaga kooskõlas ja vajaduse korral täiendaks seda ning järgiks humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensuses sätestatud humanitaarabialaseid põhimõtteid.

(36)

Suur osa fondi raames kasutatavatest vahenditest tuleks objektiivsete kriteeriumide põhjal jaotada proportsionaalselt iga liikmesriigi kohustustega, mis tulenevad tema jõupingutustest rändevoogude juhtimisel. Selleks tuleks kasutada rändevooge käsitlevaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 862/2007 (9) alusel Eurostati kogutud värskeimaid kättesaadavaid statistilisi andmeid, nagu esmakordsete varjupaigataotluste arv, pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi kohta tehtud positiivsed otsused, ümberasustatud pagulaste arv, seaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike arv, nende kolmandate riikide kodanike arv, kes on mõnelt liikmesriigilt saanud loa elada selle liikmesriigi territooriumil, riigiasutuste tehtud tagasisaatmisotsuste arv ja tegelike tagasipöördumiste arv.

(37)

Käesolevas määruses sätestatakse liikmesriikidele eraldatavad põhisummad. Põhisumma koosneb miinimumsummast ja summast, mis arvutatakse igale liikmesriigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 573/2007/EÜ (10) loodud Euroopa Pagulasfondist, nõukogu otsusega 2007/435/EÜ (11) asutatud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 575/2007/EÜ (12) asutatud Euroopa Tagasipöördumisfondist 2011., 2012. ja 2013. aastal keskmiselt eraldatud summade alusel. Eraldiste arvutused tehti kooskõlas jaotuskriteeriumidega, mis on sätestatud otsuses nr 573/2007/EÜ 2, otsuses 2007/435/EÜ ning otsuses nr 575/2007/EÜ. Pidades silmas Euroopa Ülemkogu 7.–8. veebruari 2013. aasta järeldusi, milles rõhutatakse, et erilist tähelepanu tuleks pöörata saarte kogukondadele, kes puutuvad kokku ebaproportsionaalsete rändeprobleemidega, on asjakohane suurendada Küprose ja Malta miinimumsummasid.

(38)

Kuigi igale liikmesriigile on asjakohane eraldada värskeimatel kättesaadavatel statistilistel andmetel põhinev summa, tuleks osa fondi raames kasutatavatest vahenditest jaotada ka selliste erimeetmete rakendamiseks, mis nõuavad liikmesriikide koostööd ja annavad märkimisväärset liidu lisaväärtust, samuti liidu ümberasustamisprogrammi rakendamiseks ja rahvusvahelist kaitset saavate isikute viimiseks ühest liikmesriigist teise.

(39)

Selleks tuleks käesoleva määrusega koostada fondi vahendite saamise tingimustele vastavate erimeetmete loetelu. Täiendavad summad tuleks eraldada nendele liikmesriikidele, kes kohustuvad neid meetmeid rakendama.

(40)

Arvestades liidu ümberasustamisprogrammi järkjärgulist loomist, peaks fond andma rahalise stiimulina (ühekordsed maksed) sihtotstarbelist abi iga ümberasustatud isiku kohta. Komisjon peaks koostöös EASOga ja oma vastavate pädevuste piires jälgima fondist rahastatavate ümberasustamismeetmete rakendamise tulemuslikkust.

(41)

Selleks et suurendada liidu ümberasustamisalaste jõupingutuste mõju rahvusvahelist kaitset vajavatele isikutele kaitse pakkumisel ja maksimeerida ümberasustamise strateegilist mõju ümberasustamist kõige enam vajavate isikute senisest parema hõlmatuse kaudu, tuleks liidu tasandil sõnastada ühised prioriteedid ümberasustamise valdkonnas. Neid ühiseid prioriteete tuleks muuta üksnes siis, kui see on selgelt põhjendatud või UNHCR on andnud käesolevas määruses osutatud üldkategooriatest lähtuvalt soovitusi.

(42)

Arvestades rahvusvahelist kaitset vajavate isikute teatavate kategooriate erilist haavatavust, peaksid nad olema alati hõlmatud liidu ühiste prioriteetidega ümberasustamise valdkonnas.

(43)

Võttes arvesse liidu ümberasustamise valdkonna ühistes prioriteetides kehtestatud ümberasustamisvajadusi, on vaja pakkuda täiendavaid rahalisi stiimuleid ka teatavast geograafilisest piirkonnast või rahvusest isikute ümberasustamise, aga ka ümberasustatavate isikute erikategooriate puhul, kui nende erivajaduste rahuldamise kõige sobilikumaks viisiks peetakse ümberasustamist.

(44)

Liikmesriikide solidaarsuse suurendamiseks ja vastutuse paremaks jagamiseks, eriti varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikide puhul, tuleks samalaadne rahalistel stiimulitel põhinev kord luua ka rahvusvahelise kaitse saajate viimiseks ühest liikmesriigist teise. Selline kord peaks vähendama survet neile liikmesriikidele, kes võtavad vastu palju varjupaigataotlejaid ja rahvusvahelise kaitse saajaid kas absoluutarvudes või proportsionaalselt.

(45)

Fondist antav toetus on tõhusam ja annab suuremat lisaväärtust juhul, kui käesolevas määruses määratakse kindlaks piiratud arv kohustuslikke eesmärke, mida järgitakse igas liikmesriigis koostatud programmide raames ning võttes arvesse iga liikmesriigi konkreetset olukorda ja vajadusi.

(46)

Solidaarsuse suurendamiseks on tähtis anda kooskõlas ja koostoimes komisjoni korraldatava humanitaarabiga asjakohasel juhul fondi hädaolukordadeks ette nähtud vahenditest erakorralise abi vormis lisatoetust, et lahendada liikmesriikides või kolmandates riikides hädaolukordi, millega kaasneb suur rändesurve, või ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral vastavalt nõukogu direktiivile 2001/55/EÜ (13). Erakorraline abi peaks hõlmama ka toetuse andmist sihtotstarbelistele humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmidele, mille eesmärk on võimaldada ajutist viibimist liikmesriigi territooriumil kiireloomulise humanitaarkriisi korral kolmandates riikides. Siiski ei piira sellised muud humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmid liidu ümberasustamisprogrammi kohaldamist, mille eesmärk on algusest peale selgelt olnud püsiva lahenduse pakkumine neile rahvusvahelist kaitset vajavatele isikutele, kes on liitu toodud kolmandatest riikidest, ning need ei tohiks seda ümberasustamisprogrammi kahjustada. Selleks peaks liikmesriikidel olema õigus saada täiendavaid ühekordseid makseid seoses nende isikutega, kellel on selliste muude humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmide alusel lubatud liikmesriigi territooriumil ajutiselt viibida.

(47)

Käesoleva määrusega tuleks ette näha rahaline abi nõukogu otsusega 2008/381/EÜ (14) loodud Euroopa rändevõrgustiku tegevusele kooskõlas selle eesmärkide ja ülesannetega.

(48)

Seetõttu tuleks otsust 2008/381/EÜ muuta, et ühtlustada menetlused ning hõlbustada asjakohase ja õigeaegse rahalise toetuse andmist nimetatud otsuses osutatud riiklikele kontaktpunktidele.

(49)

Liikmesriikidele ümberasustamise ja/või rahvusvahelise kaitse saajate ühest liikmesriigist teise viimise eest ühekordsete maksetena eraldatavate rahaliste stiimulite eesmärki arvesse võttes ja kuna need moodustavad üksnes väikese osa tegelikest kuludest, tuleks käesolevas määruses sätestada teatavad erandid kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjadest.

(50)

Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad ümberasustamise ja rahvusvahelise kaitse saajate ühest liikmesriigist teise viimisega seotud ühekordseid makseid, ning erimeetmete või liidu ühiste ümberasustamise prioriteetide kindlaksmääramist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viib oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(51)

Määruse kohaldamisel, sealhulgas delegeeritud õigusaktide koostamisel, peaks komisjon konsulteerima ekspertidega kõigist liikmesriikidest.

(52)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (15).

(53)

Liidu eelarvevahendite kasutamine peaks olema suunatud tegevusele, kus liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi tegutsemisega. Kuna liidul on liikmesriikidest paremad võimalused luua raamistik liidu solidaarsuse väljendamiseks rändevoogude juhtimisel, peaks käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus eelkõige aitama suurendada riikide ja liidu suutlikkust selles valdkonnas.

(54)

Liidu rahastamise mõju on vaja avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu võimalikult palju suurendada.

(55)

Komisjon peaks teostama järelevalvet fondi rakendamise üle kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 514/2014, (16) kasutades tulemuste ja mõju hindamiseks ühiseid näitajaid. Need näitajad, sh asjaomased kontrollväärtused, peaksid olema minimaalseks võrdlusaluseks, mille põhjal hinnata fondi eesmärkide saavutamise ulatust.

(56)

Fondi abil saavutatu mõõtmiseks tuleks kehtestada ühised näitajad selle iga erieesmärgi kohta. Ühised näitajad ei tohiks mõjutada käesolevas määruses sätestatud kaasnevate meetmete vabatahtlikku või kohustuslikku rakendamist.

(57)

Fondi haldamiseks ja rakendamiseks peaks see moodustama osa ühtsest raamistikust, mis koosneb käesolevast määrusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 513/2014 (17). Käesoleva fondi puhul peaks määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 12 osutatud partnerlus hõlmama asjaomaseid rahvusvahelisi ja valitsusväliseid organisatsioone ning sotsiaalpartnereid. Iga liikmesriik peaks vastutama partnerluse koosseisu ja selle rakendamise praktilise korra kindlaksmääramise eest.

(58)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt aidata kaasa liidu rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaiga-, täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise sisserändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja edasiarendamisele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(59)

ELi toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 kohaselt peaks fond võtma arvesse kõigi poliitikavaldkondade täiendamist naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning diskrimineerimisvastaste põhimõtetega.

(60)

Otsused nr 573/2007/EÜ, nr 575/2007/EÜ ja 2007/435/EÜ tuleks kehtetuks tunnistada, ilma et see piiraks käesoleva määrusega ettenähtud üleminekusätete kohaldamist.

(61)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist on nimetatud liikmesriigid teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(62)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(63)

On asjakohane viia käesoleva määruse kohaldamisaeg kooskõlla nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (18) kohaldamisajaga. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2014,