EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32011R1337

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1337/2011, 13. detsember 2011 , mis käsitleb Euroopa püsikultuuride statistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 357/79 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/109/EÜ EMPs kohaldatav tekst

ELT L 347, 30/12/2011, p. 7–20 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2021; kehtetuks tunnistatud 32018R1091

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/1337/oj

30.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/7


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1337/2011,

13. detsember 2011,

mis käsitleb Euroopa püsikultuuride statistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 357/79 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/109/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 5. veebruari 1979. aasta määrust (EMÜ) nr 357/79 (viinamarjakasvatusalade statistiliste vaatluste kohta) (2) ja 19. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/109/EÜ (mis käsitleb liikmesriikide statistilisi vaatlusi teatavate viljapuuliikide istandike tootmispotentsiaali kindlaksmääramiseks) (3) on muudetud mitu korda. Kuna kõnealuseid õigusakte on nüüd vaja veel muuta ja lihtsustada, tuleks need selguse huvides ja vastavalt liidu õigusaktide lihtsustamise uuele lähenemisviisile ja paremale õigusloomele asendada ühe õigusaktiga.

(2)

Komisjon vajab talle Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELi toimimise leping) ning põllumajandusturu ühist korraldust reguleerivate liidu õigusaktidega antud ülesande täitmiseks täpset teavet püsikultuuride teatavate liikide istandike tootmispotentsiaali kohta liidus. Ühise põllumajanduspoliitika nõuetekohase haldamise tagamiseks vajab komisjon korrapäraselt iga viie aasta järel andmeid püsikultuuride kohta.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) (4) on Euroopa püsikultuuride statistika raamistikuks. Eelkõige on seal nõutud ametialase sõltumatuse, erapooletuse, objektiivsuse, usaldusväärsuse, statistilise konfidentsiaalsuse ja kulutasuvuse põhimõtete järgimist.

(4)

Vaja on tugevdada Euroopa statistika koostamises ja avaldamises osalevate asutuste vahelist koostööd.

(5)

Euroopa statistika ettevalmistamisel ja koostamisel tuleks arvesse võtta rahvusvahelisi soovitusi ning parimaid tavasid.

(6)

Püsikultuuride struktuuriline statistika peaks olema kättesaadav, et oleks võimalik jälgida tootmispotentsiaali ja turuolukorda. Lisaks ühtse ühise turukorralduse raames esitatavale teabele on oluline saada teavet statistika piirkondliku jaotuse kohta. Liikmesriikidelt tuleks nõuda nimetatud teabe kogumist ja teatavatel kindlaksmääratud kuupäevadel komisjonile edastamist.

(7)

Püsikultuuride struktuuriline statistika on oluline turgude korraldamiseks liidu tasandil. Samuti peetakse lisaks alade ja tootmise aastastatistikale, mis on reguleeritud statistikat käsitlevate muude liidu õigusaktidega, oluliseks püsikultuuride struktuurilist statistikat.

(8)

Et vältida tarbetu koormuse panemist põllumajandusettevõtetele ja haldusasutustele, tuleks kehtestada teatavad künnised, millega arvatakse oluliste üksuste, mille kohta püsikultuuride statistikat kogutakse, hulgast välja ebaolulised üksused.

(9)

Ühtlaste andmete tagamiseks on vajalik selgelt esitada püsikultuuride statistikas kohaldatavad tähtsaimad määratlused, vaatlusperioodid ja täpsusnõuded.

(10)

Kõnealuse statistika kättesaadavuse tagamiseks kasutajatele vajalikul ajal tuleks kehtestada ajakava andmete edastamiseks komisjonile.

(11)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), (5) tuleb kõikides komisjonile edastatavates liikmesriikide statistilistes andmetes, mis on jaotatud territoriaalüksuste järgi, kasutada NUTSi liigitust. Seetõttu tuleks püsikultuuride piirkondliku statistika võrreldavuse huvides territoriaalüksused määratleda vastavalt NUTSi liigitusele. Kuna veini ja viinamarjakasvatuse sektori usaldusväärse juhtimise huvides on siiski vaja teistsuguseid territoriaalseid jaotusi, võib kõnealuse sektori jaoks määrata teistsugused territoriaalüksused.

(12)

Metoodilised ja kvaliteediaruanded on olulised andmete kvaliteedi hindamise ja tulemuste analüüsi seisukohalt ning nende esitamine peaks seetõttu toimuma korrapäraselt.

(13)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt püsikultuure käsitleva Euroopa statistika süstemaatiliseks koostamiseks ühtse raamistiku loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seepärast on nimetatud eesmärki parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14)

Selleks et tagada sujuv üleminek direktiivi 2001/109/EÜ alusel kohaldatavalt korralt, peaks käesolev määrus võimaldama teha erandit nende liikmesriikide puhul, kus käesoleva määruse kohaldamine nende riiklike statistikasüsteemide suhtes vajaks suuremaid kohandusi ja põhjustaks tõenäoliselt olulisi praktilisi probleeme.

(15)

Et võtta arvesse majanduslikku ja tehnilist arengut, tuleks komisjonile delegeerida volitus võtta vastu õigusakte vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 seoses muudatustega I lisas sätestatud liikide jaotuses rühmiti, tihedus- ja vanuseklassides ning II lisas sätestatud muutujates/tunnustes, suurusklassides, spetsialiseerumistasemetes ja viinamarjasortides, välja arvatud seoses vabatahtlikult esitava teabega. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(16)

Et tagada ühtsed tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Nimetatud volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (6).

(17)

Seetõttu tuleks määrus (EMÜ) nr 357/79 ja direktiiv 2001/109/EÜ kehtetuks tunnistada.

(18)

Et tagada püsikultuure käsitleva Euroopa statistika raamistikus ettenähtud tegevuste järjepidevus, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist ja seda tuleks kohaldada 1. jaanuarist 2012.

(19)

Alalise põllumajandusstatistika komiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse järgmiste püsikultuuride Euroopa statistika süstemaatilise koostamise ühine raamistik:

a)

lauaõunu kandvad õunapuud;

b)

õunapuud, mille viljad on tööstuslikuks töötlemiseks;

c)

lauapirne kandvad pirnipuud;

d)

pirnipuud, mille viljad on tööstuslikuks töötlemiseks;

e)

aprikoosipuud;

f)

lauavirsikuid kandvad virsikupuud;

g)

virsikupuud, mille viljad on tööstuslikuks töötlemiseks;

h)

apelsinipuud;

i)

väikeseviljalised tsitrused;

j)

sidrunipuud;

k)

oliivipuud;

l)

lauaviinamarjadeks ettenähtud viinamarjasordid;

m)

muuks otstarbeks ettenähtud viinamarjasordid.

2.   Euroopa statistika esitamine lõike 1 punktides b, d, g ja l osutatud püsikultuuride kohta on liikmesriikidele vabatahtlik.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „püsikultuur”– külvikorraga hõlmamata põllukultuur, välja arvatud püsirohumaad, ning mis hõlmavad pinnase pikaks ajaks ja annavad saaki mitu aastat;

2)   „täisistutatud maatükk”– põllumajanduslik maatükk, nagu määratletud komisjoni 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1122/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega) (7) artikli 2 teise lõigu punktis 1, millel kasvatatakse üht käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud püsikultuuri;

3)   „täisistutatud ala”– täisistutatud maatükkidega ala, millel on asjaomase püsikultuuri homogeenne istandus, ümardatult lähima 0,1 hektarini (ha);

4)   „saagiaasta”– kalendriaasta, mille jooksul saagikoristus algab;

5)   „tihedus”– taimede arv hektari kohta;

6)   „harilik istutusperiood”– periood aastas, millal harilikult püsikultuure istutatakse ja mis algab kesksügisel ja lõpeb järgmise aasta kevade keskpaigas;

7)   „istutusaasta”– esimene kasvuaasta alates päevast, kui taim on istutatud lõplikku kasvukohta;

8)   „vanus”– aastate arv alates istutusaastast, mida peetakse esimeseks aastaks;

9)   „lauaõunu kandvad õunapuud, lauapirne kandvad pirnipuud ja lauavirsikuid kandvad virsikupuud”– õunapuude ja pirnipuude ning virsikupuude istandikud, välja arvatud need, mille viljad on ettenähtud tööstuslikuks töötlemiseks; kui istandikke ei ole võimalik määratleda selliste puude istandikuna, mille viljad on tööstuslikuks töötlemiseks, liigitatakse nad sellesse kategooriasse;

10)   „muuks otstarbeks ettenähtud viinapuud”– viinamarjakasvatusala, mis tuleb kanda komisjoni 26. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 436/2009 (millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses istandusregistriga, kohustuslike deklaratsioonide esitamise ja turu jälgimiseks vajaliku teabe kogumisega, toodete veo saatedokumentidega ning veinisektoris peetavate registritega) (8) artikli 3 kohaselt loodud istandusregistrisse;

11)   „kahel otstarbel kasutatavad viinamarjad”– viinamarjasordid, mis on määratletud liikmesriikide poolt vastavalt nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (9) artikli 120a lõigetele 2–6 koostatud liigituses ühe haldusüksuse puhul üheaegselt nii veiniviinamarjasordina kui ka vastavalt olukorrale lauaviinamarjasordina, rosinate valmistamiseks sobiva viinamarjasordina või veinipiirituse tootmiseks toodetava viinamarjasordina;

12)   „segukultuurid”– kultuuride kombinatsioon, mis hõivab korraga üht maatükki.

Artikkel 3

Katvus

1.   Artikli 1 lõike 1 punktides a–l osutatud püsikultuuride kohta esitatav statistika peab hõlmama vähemalt 95 % kogu istutusalast, millel toodetakse kas ainult või peamiselt püsikultuuri turu jaoks asjaomases liikmesriigis.

2.   Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid välja jätta põllumajandusettevõtted, kelle iga püsikultuuri istutusala on väiksem kui 0,2 hektarit ja kes toodavad ainult või peamiselt turu jaoks asjaomases liikmesriigis. Kui selliste põllumajandusettevõtete kasutuses olev maa-ala hõlmab vähem kui 5 % ühe kultuuri kogu istutusalast, võivad liikmesriigid künnist suurendada eeldusel, et see ei too kaasa seda, et täiendavalt välistatakse rohkem kui 5 % ühe kultuuri kogu istutusalast.

3.   Segukultuuride ala jaotatakse eri kultuuride vahel proportsionaalselt nende hõlmatud maa-alaga.

4.   Käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktis m osutatud püsikultuuride statistika esitamiseks kasutatakse andmeid, mis on saadud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 185a kohaselt loodud istandusregistrist, kõigi kõnealusesse registrisse kantud põllumajandusettevõtete puhul määruse (EÜ) nr 436/2009 artikli 3 lõike 1 punktis a määratletu kohaselt.

Artikkel 4

Andmete koostamine

1.   Liikmesriigid, kelle artikli 1 lõike 1 punktides a–l osutatud ühe kultuuri minimaalne kasvatusala on 1 000 hektarit, koostavad aastal 2012 ja seejärel iga viie aasta tagant I lisas osutatud andmed, välja arvatud juhul, kui on kasutatud artikli 1 lõikes 2 osutatud valikut.

2.   Liikmesriigid, kelle artikli 1 lõike 1 punktis m osutatud ühe kultuuri minimaalne kasvatusala on 500 hektarit, koostavad aastal 2015 ja seejärel iga viie aasta tagant II lisas osutatud andmed.

3.   Majanduse ja tehnika arengu arvesse võtmiseks antakse komisjonile volitus võtta artikli 11 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse:

muudatusi I lisas toodud liikide jaotuses rühmiti, tihedus- ja vanuseklassides ning

II lisas toodud muutujates/tunnustes, suurusklassides, spetsialiseerumistasemetes ja viinamarjasortides,

välja arvatud seoses vabatahtlikult esitava teabega.

Nimetatud volituste kasutamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ja andmeesitajatele märkimisväärset täiendavat halduskoormust.

Artikkel 5

Vaatlusaasta

1.   Esimene vaatlusaasta I lisas osutatud andmete puhul artikli 1 lõike 1 punktides a–l osutatud püsikultuuride statistika osas on 2012. aasta.

2.   Esimene vaatlusaasta II lisas osutatud andmete puhul artikli 1 lõike 1 punktis m osutatud püsikultuuride statistika osas on 2015. aasta.

3.   Esitatav püsikultuuride statistika käsitleb istutusala pärast harilikku istutusperioodi.

Artikkel 6

Täpsusnõuded

1.   Püsikultuuride statistika eesmärgil valikuuringuid teostavad liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et esitatud andmete variatsioonikordaja ei ületa riiklikul tasandil 3 % iga artikli 1 lõikes 1 osutatud kultuuri all oleva täisistutatud ala puhul.

2.   Liikmesriik, kes otsustab kasutada muid statistiliste andmete allikaid kui uuringud, tagab, et sellisel viisil saadud andmed on vähemalt samaväärse kvaliteediga kui statistilistest uuringutest saadud andmed.

3.   Liikmesriik, kes otsustab kasutada artikli 1 lõike 1 punktides a–l osutatud püsikultuuride statistika esitamiseks haldusallikat, teatab sellest eelnevalt komisjonile ning esitab üksikasjaliku teabe kasutatavate meetodite ja sellisest administratiivallikast saadud andmete kvaliteedi kohta.

Artikkel 7

Piirkondlik statistika

1.   Käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktides a–l osutatud andmed püsikultuuride statistika kohta, mida on täpsustatud käesoleva määruse I lisas, liigitatakse statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) alusel, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 1059/2003 alusel, kui käesoleva määruse I lisas ei ole kindlaks määratud vähem üksikasjalikku liigitust.

2.   Käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktis m osutatud andmed püsikultuuride statistika kohta, mida on täpsustatud käesoleva määruse II lisas, liigitatakse statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) alusel, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 1059/2003 alusel, kui käesoleva määruse II lisas ei ole kindlaks määratud vähem üksikasjalikku liigitust.

Artikkel 8

Andmete edastamine komisjonile

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) I ja II lisas sätestatud andmed vaatlusperioodile järgneva aasta 30. septembriks.

2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis käsitlevad lisades I ja II sätestatud andmete edastuse asjakohast tehnilist vormingut. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 9

Metoodika- ja kvaliteediaruanne

1.   Käesolevas määruses kohaldatakse edastatavate andmete suhtes määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) 30. septembriks 2013 ning seejärel iga viie aasta tagant aruande käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktides a–l osutatud püsikultuure käsitlevate edastatud andmete kvaliteedi ja kasutatud meetodite kohta.

3.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) 30. septembriks 2016 ning seejärel iga viie aasta tagant aruande käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktis m osutatud püsikultuure käsitlevate edastatud andmete kvaliteedi ja kasutatud meetodite kohta.

4.   Aruannetes kirjeldatakse:

a)

käesoleva määrusega hõlmatud uuringute korraldust ja kohaldatud metoodikat;

b)

käesolevas määruses osutatud valikuuringutes saavutatud täpsusastmeid ja katvust ning

c)

lisaks uuringutele kasutatud muude allikate kvaliteeti, kasutades selleks lõikes 1 osutatud kvaliteedikriteeriume.

5.   Liikmesriigid teatavad komisjonile metodoloogilistest ja muudest muudatustest, millel võib olla püsikultuuride statistikale märkimisväärne mõju, hiljemalt kolm kuud enne kõnealuse muudatuse jõustumist.

6.   Võetakse arvesse põhimõtet, et lisakulu ja -koormus jääksid mõistlikesse piiridesse.

Artikkel 10

Erand

1.   Kui käesoleva määruse kohaldamine liikmesriigi riikliku statistikasüsteemi suhtes vajab suuremaid kohandusi ja põhjustab tõenäoliselt märkimisväärseid praktilisi probleeme seoses artikli 1 lõike 1 punktides a–l osutatud püsikultuuridega, võib komisjon vastu võtta rakendusakte, millega antakse liikmesriigile erand kuni 31. detsembrini 2012. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

2.   Lõike 1 kohaldamiseks esitab liikmesriik komisjonile hiljemalt 1. veebruariks 2012 nõuetekohaselt põhjendatud taotluse.

3.   Liikmesriigid, kelle suhtes erand tehakse, jätkavad direktiivi 2001/109/EÜ kohaldamist.

Artikkel 11

Volituste delegeerimine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 4 lõikes 3 ja artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 31. detsembrist 2011. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 9 kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab uuendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 4 lõikes 3 ja artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Kohe pärast delegeeritud õigusakti vastuvõtmist teatab komisjon sellest samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 4 lõike 3 ja artikli 13 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud selle suhtes vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast nende teavitamist asjaomasest õigusaktist või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle ajavahemiku möödumist komisjonile teatanud, et ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda ajavahemikku kahe kuu võrra pikendada.

Artikkel 12

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab nõukogu 31. juuli 1972. aasta otsuse 72/279/EMÜ (millega luuakse alaline põllumajandusstatistika komitee) (10) artikliga 1 loodud alaline põllumajandusstatistika komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse toimimise läbi 31. detsembriks 2018 ja seejärel iga viie aasta tagant. Läbivaatamise raames hindab komisjon artiklis 4 osutatud andmete koostamise vajadust. Kui komisjon leiab, et osa neist andmetest ei ole enam vajalikud, on tal volitus võtta artiklis 11 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, millega teatavad andmed I ja II lisast kustutatakse.

Artikkel 14

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 357/79 ja direktiiv (EÜ) 2001/109/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2012.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele ja direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 15

Üleminekusätted

Erandina käesoleva määruse artiklist 14, jätkatakse direktiivi 2001/109/EÜ kohaldamist käesoleva määruse artiklis 10 sätestatud tingimustel.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 13. detsember 2011

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

M. SZPUNAR


(1)  Euroopa Parlamendi 15. novembri 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsus.

(2)  EÜT L 54, 5.3.1979, lk 124.

(3)  EÜT L 13, 16.1.2002, lk 21.

(4)  ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

(5)  ELT L 154, 21.6.2003, lk 1.

(6)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(7)  ELT L 316, 2.12.2009, lk 65.

(8)  ELT L 128, 27.5.2009, lk 15.

(9)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(10)  EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.


I LISA

Puuvilja- ja oliiviistandike statistilised andmed

1.   Liikide jaotus sordirühmade kaupa

Liigid

Jaotus

Lauaõunu kandvad õunapuud

Boskoop rouge

Braeburn

Cox Orange

Cripps Pink

Elstar

Fuji

Gala

Golden Delicious

Granny Smith

Idared

Jonagold/Jonagored

Morgenduft

Red Delicious

Reinette blanche du Kanada

Shampion

Lobo

Pinova

Muud

Õunapuud, mille viljad on tööstuslikuks töötlemiseks (vabatahtlik)

Lauapirne kandvad pirnipuud

Conference

William

Abate

Rocha

Coscia-Ercolini

Guyot

Blanquilla

Decana

Kaiser

Muud

Pirnipuud, mille viljad on tööstuslikuks töötlemiseks (vabatahtlik)

Lauavirsikuid kandvad virsikupuud

Muud virsikud kui nektariinid ja töötlemiseks ettenähtud virsikud

Kollase viljalihaga

Väga varased: saagikoristus kuni 15. juunini

Varased: saagikoristus 16. juunist 15. juulini

Vahepealsed: saagikoristus 16. juulist 15. augustini

Hilised: saagikoristus pärast 15. augustit

Valge viljalihaga

Väga varased: saagikoristus kuni 15. juunini

Varased: saagikoristus 16. juunist 15. juulini

Vahepealsed: saagikoristus 16. juulist 15. augustini

Hilised: saagikoristus pärast 15. augustit

Doughnut-virsik

Nektariinid

Kollase viljalihaga

Väga varased: saagikoristus kuni 15. juunini

Varased: saagikoristus 16. juunist 15. juulini

Vahepealsed: saagikoristus 16. juulist 15. augustini

Hilised: saagikoristus pärast 15. augustit

Valge viljalihaga

Väga varased: saagikoristus kuni 15. juunini

Varased: saagikoristus 16. juunist 15. juulini

Vahepealsed: saagikoristus 16. juulist 15. augustini

Hilised: saagikoristus pärast 15. augustit

Virsikupuud, mille viljad on tööstuslikuks töötlemiseks, sealhulgas Pavie sordirühm (vabatahtlik)

Aprikoosipuud

Väga varased: saagikoristus 31. maini

Varased: saagikoristus 1.–30. juunini

Vahepealsed: saagikoristus 1.–31. juulini

Hilised: saagikoristus pärast 1. augustit

Apelsinipuud

Navel

Varased: saagikoristus oktoobrist jaanuarini

Vahepealsed: saagikoristus detsembrist märtsini

Hilised: saagikoristus jaanuarist maini

Blancas

Varased: saagikoristus detsembrist märtsini

Hilised: saagikoristus märtsist maini

Veriapelsinid

Muud

Väikeseviljalised tsitrused

Satsumad

Eriti varased satsumad: saagikoristus septembrist novembrini

Muud satsumad: saagikoristus oktoobrist detsembrini

Klementiinid

Varased klementiinid: saagikoristus septembrist detsembrini

Vahepealsed klementiinid: saagikoristus novembrist jaanuarini

Hilised klementiinid: saagikoristus jaanuarist märtsini

Muud väikseviljalised tsitrused, sealhulgas hübriidid

Sidrunipuud

Talisordid: saagikoristus oktoobrist aprillini

Suvisordid: saagikoristus veebruarist septembrini

Oliivipuud

Lauaoliivid: õliks või kahesuguseks kasutuseks ettenähtud oliivid

Lauaviinamarjad (vabatahtlik)

 

Valged

Seemneteta

Tavalised

Punased

Seemneteta

Tavalised

2.   Tihedusklassid

 

Tihedusklassid

Õuna- ja pirnipuud

Virsiku-, nektariini- ja aprikoosipuud

Apelsinipuud, väikeseviljaliste tsitruste puud ja sidrunipuud

Oliivipuud

Lauaviinamarjad

Tihedus (puude arv hektari kohta)

1

< 400

< 600

< 250

< 140

< 1 000

2

400–1 599

600–1 199

250–499

140–399

1 000–1 499

3

1 600-3 199

≥ 1 200

500–749

≥ 400

≥ 1 500

4

≥ 3 200

 

≥ 750

 

 

3.   Vanuseklassid

 

Vanuseklassid

Õuna- ja pirnipuud

Virsiku-, nektariini- ja aprikoosipuud

Apelsinipuud, väikeseviljaliste tsitruste puud ja sidrunipuud

Oliivipuud

Lauavii namarjad

Vanus (aastat istutamisaastast)

1

0–4

0–4

0–4

0–4

0–3

2

5–14

5–14

5–14

5–11

3–9

3

15–24

15 ja üle

15–24

12–49

9–19

4

25 ja üle

 

25 ja üle

50 ja üle

20 ja üle

4.   Kokkuvõte

4.1.   Pindala iga liigi vanuse- ja tihedusklassi kaupa riiklikul tasandil

Liikmesriik:

Liik:

 

Kokku

Vanuseklass 1

Vanuseklass 2

Vanuseklass 3

Vanuseklass 4

Kokku

 

 

 

 

 

Tihedusklass 1

 

 

 

 

 

Tihedusklass 2

 

 

 

 

 

Tihedusklass 3

 

 

 

 

 

Tihedusklass 4

 

 

 

 

 


4.2.   Pindala iga liigi ja sordirühma vanuseklassi ja piirkonna kaupa (puudub liigitus tihedusklassi alusel)

Liikmesriik:

Liik:

Rühm:

 

Kokku

Vanuseklass 1

Vanuseklass 2

Vanuseklass 3

Vanuseklass 4

Kokku

 

 

 

 

 

Piirkond (NUTS 1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


4.3.   Pindala iga liigi ja sordirühma tihedusklassi ja piirkonna kaupa (puudub liigitus vanuseklassi alusel)

Liikmesriik:

Liik:

Rühm:

 

Kokku

Tihedusklass 1

Tihedusklass 2

Tihedusklass 3

Tihedusklass 4

Kokku

 

 

 

 

 

Piirkond (NUTS 1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


II LISA

Statistikaandmed viinamarjaistanduste kohta

Lühendid:

—   ha– hektar

—   KPN– kaitstud päritolunimetus

—   KGT– kaitstud geograafiline tähis

—   pun– punane/rosé

—   vlg– valge

Tabel 1.   Viinamarjakasvatusettevõtted tootmisliigiti  (1)

Muutujad/tunnused

Ettevõtete arv

Pindala

(ha)

Viinamarjakasvuala (saaki andev / veel mitte saaki andev)

Kokku

 

 

Saaki andev viinamarjakasvatusala, kuhu on istutatud:

veiniviinamarjasordid

 

 

mis sobivad KPN-iga veinide tootmiseks

 

 

mis sobivad KGT-ga veinide tootmiseks

 

 

mis sobivad ilma KPN-i ja KGT-ta veinide tootmiseks

 

 

mille viinamarjad on ettenähtud kahesuguseks otstarbeks

 

 

kuivatatud viinamarjad

 

 

Kokku

 

 

Saaki veel mitteandvad viinamarjakasvatusalad, kuhu on istutatud:

veiniviinamarjasordid (sealhulgas kahesuguseks otstarbeks ettenähtud viinamarjad)

 

 

mis sobivad KPN-iga veinide tootmiseks

 

 

mis sobivad KGT-ga veinide tootmiseks

 

 

mis sobivad ilma KPN-i ja KGT-ta veinide tootmiseks

 

 

mille viinamarjad on ettenähtud kahesuguseks otstarbeks

 

 

kuivatatud viinamarjad

 

 

Kokku

 

 

Viinamarjakasvatus (saaki andev / veel mitte saaki andev):

viinapuude vegetatiivse paljundamise materjali

 

 

mujal liigitamata viinamarjasorte

 

 

Tabel 2.   Viinamarjakasvatusettevõtted suurusklasside järgi riiklikul tasandil

Tabel 2.1.   Viinamarjakasvatusettevõtted viinapuude all oleva kogupindala suurusklasside järgi, viinamarjakasvatuse koguala

Suurusklassid

(ha)

Ettevõtete arv

Pindala

(ha)

< 0,10 (2)

 

 

0,10 – < 0,50

 

 

0,50 – < 1

 

 

1 – < 3

 

 

3 – < 5

 

 

5 – < 10

 

 

≥ 10

 

 

Tabel 2.2.   Viinamarjakasvatusettevõtted viinapuude all oleva kogupindala suurusklasside järgi, veiniks ettenähtud viinamarjad – kokku

Samade jaotustega andmed kui tabelis 2.1.

Tabel 2.2.1.   Viinamarjakasvatusettevõtted viinapuude all oleva kogupindala suurusklasside järgi, kaitstud päritolunimetusega veini tootmiseks sobivad viinamarjasordid

Samade jaotustega andmed kui tabelis 2.1.

Tabel 2.2.2.   Viinamarjakasvatusettevõtted viinapuude all oleva kogupindala suurusklasside järgi, kaitstud geograafilise tähisega veini tootmiseks sobivad viinamarjasordid

Samade jaotustega andmed kui tabelis 2.1.

Tabel 2.2.3.   Viinamarjakasvatusettevõtted viinapuude all oleva kogupindala suurusklasside järgi, kahesuguseks otstarbeks ettenähtud viinamarjasordid

Samade jaotustega andmed kui tabelis 2.1.

Tabel 2.2.4.   Viinamarjakasvatusettevõtted viinapuude all oleva kogupindala suurusklasside järgi, kaitstud päritolunimetuseta ja/või kaitstud geograafilise tähiseta veini tootmiseks sobivad viinamarjasordid

Samade jaotustega andmed kui tabelis 2.1.

Tabel 2.3.   Viinamarjakasvatusettevõtted viinapuude all oleva kogupindala suurusklasside järgi, kuivatamiseks ettenähtud viinamarjasordid

Samade jaotustega andmed kui tabelis 2.1.

Tabel 2.4.   Viinamarjakasvatusettevõtted viinapuude all oleva kogupindala suurusklasside järgi, mujal liigitamata viinamarjasordid

Samade jaotustega andmed kui tabelis 2.1.

Tabel 3.   Viinamarjakasvatusettevõtted spetsialiseerumisastme ja suurusklasside kaupa riiklikul tasandil

Suurusklassid (veerus): vt tabeli 2 read (< 0,1 ha/0,10 – < 0,50 ha / jne).

Spetsialiseerumisaste

< 0,10 ha

Ettevõtete arv

Pindala

(ha)

Ettevõtete arv

Pindala

(ha)

Viinapuid kasvatavad ettevõtted

 

 

 

 

Ettevõtted, mille viinamarjakasvatusalad on ette nähtud üksnes veini tootmiseks

 

 

 

 

sealhulgas ettevõtted, millel on viinamarjakasvatusalasid, mis on ette nähtud üksnes KPN-i ja KGT-ga veinide tootmiseks

 

 

 

 

sealhulgas üksnes KPN-iga

 

 

 

 

sealhulgas üksnes KGT-ga

 

 

 

 

sealhulgas KPNi ja KGT-ga

 

 

 

 

sealhulgas ettevõtted, millel on viinamarjakasvatusalasid, mis on ette nähtud üksnes KPN-i ja/või KGT-ta veinide tootmiseks

 

 

 

 

sealhulgas ettevõtted, millel on viinamarjakasvatusalasid, mis on ette nähtud eri liiki veinide tootmiseks

 

 

 

 

Ettevõtted, mille viinamarjakasvatusalasid, mis on ette nähtud üksnes kuivatatud viinamarjade tootmiseks

 

 

 

 

Ettevõtted, millel on viinapuude all muid alasid

 

 

 

 

Ettevõtted, millel on mitmesugust liiki tootmiseks ettenähtud viinamarjakasvatusalasid

 

 

 

 

Tabel 4.   Peamised viinamarjasordid  (3)

Andmete jaotus tuleks esitada üksnes juhul, kui liigi all olev kogupindala on vähemalt 500 ha.

Tabelites esitatavad sordid on kantud komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruse (EÜ) nr 555/2008 (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega) (4) (XIII lisa, tabel 16) alusel andmeedastuseks ettenähtud peamiste sortide ja vastavate alade nimekirja.

Kasutatavad vanuseklassid:

 

< 3 aastat

 

3–9 aastat

 

10–29 aastat

 

≥ 30 aastat

Peamised viinamarjasordid vanuseklasside kaupa

Viinamarjasort

< 3 aastat

Ettevõtete arv

Pindala

(ha)

Ettevõtete arv

Pindala

(ha)

Viinapuid kasvatavad ettevõtted

 

 

 

 

1.

sealhulgas punaseid sorte kokku

 

 

 

 

1.1.

sealhulgas sort 1

 

 

 

 

1.2.

sealhulgas sort 2

 

 

 

 

1.3.

sealhulgas sort …

 

 

 

 

 

 

 

 

1.N. sealhulgas muud punased segasordid

 

 

 

 

2.

sealhulgas valgeid sorte kokku

 

 

 

 

2.1.

sealhulgas sort 1

 

 

 

 

2.2.

sealhulgas sort 2

 

 

 

 

2.3.

sealhulgas sort …

 

 

 

 

 

 

 

 

2.N. sealhulgas muud valged segasordid

 

 

 

 

3.

sealhulgas erinevat värvi sordid kokku

 

 

 

 

3.1.

sealhulgas sort 1

 

 

 

 

3.2.

sealhulgas sort 2

 

 

 

 

3.3.

sealhulgas sort …

 

 

 

 

 

 

 

 

3.N. sealhulgas muud erinevat värvi muud segasordid

 

 

 

 

4.

sealhulgas täpsustamata värvi sordid

 

 

 

 


(1)  Asjaomased liikmesriigid piirkondliku liigituse alusel: BG, CZ, DE, IT, EL, ES, FR, HU, AT, PT, RO, SI ja SK.

(2)  Üksnes asjaomaste liikmesriikide kohta

(3)  Asjaomased liikmesriigid piirkondliku liigituse alusel: BG, CZ, DE, IT, EL, ES, FR, HU, AT, PT, RO, SI ja SK.

(4)  ELT L 170, 30.6.2008, lk 1.


Top