30.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/20

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 67/2010,

30. november 2009,

millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 156,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 18. septembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 2236/95, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Asutamislepingu artiklis 155 sätestatakse, et ühendus kehtestab suunised, mis hõlmavad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas kavandatud meetmete eesmärke, prioriteete ja üldmeetmeid, ja et ta võib üleeuroopaliste võrkude valdkonnas toetada liikmesriikide rahastatavaid ühist huvi pakkuvaid projekte. Kõnealuse artikli alusel võib ühenduse toetust anda ühist huvi pakkuvatele projektidele, mis on kindlaks määratud nimetatud suuniste raames.

(3)	Tuleks kehtestada üleeuroopaliste võrkude ühendusepoolset rahastamist käsitlevad üldeeskirjad, tehes seeläbi võimalikuks artikli 155 kohaldamise.

(4)	Üleeuroopaliste võrkude rahastamisel tuleks suurendada erakapitali osakaalu ning arendada riikliku ja erasektori koostööd.

(5)

Ühenduse toetust võib eelkõige anda teostatavusuuringute, laenutagatiste või intressitoetustena. Nimetatud toetused ja tagatised on eelkõige seotud Euroopa Investeerimispangalt või muudelt riiklikelt või erarahaasutustelt saadava rahalise toetusega. Teatavatel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib kaaluda investeeringute otsetoetuste andmist.

(6)	Euroopa Investeerimisfond ja muud rahaasutused peaksid andma laenutagatisi kommertstingimustel. Ühenduse rahaline abi võib katta nende tagatiste saajate makstavad tagatissummad tervenisti või osaliselt.

(7)	Ühenduse abi on peamiselt mõeldud projekti käivitusjärgus tekkida võivate finantstakistuste ületamiseks.

(8)	On vaja määrata ühenduse abi piir investeeringu kogumaksumuse suhtes. Sellest hoolimata tuleks tagada suurem ühenduse abimäär, et edendada esmatähtsate projektide piiriüleste ühenduste lõpuleviimist.

(9)

Avaliku ja erasektori partnersuhete (või avaliku ja erasektori vahelise muude koostöövormide) kehtestamine nõuab institutsionaalsetelt investoritelt kindlat rahalist kohustust, mis on erakapitali suurendamiseks piisavalt ligitõmbav. Ühenduse rahalise abi andmine mitmeaastasel alusel kõrvaldaks ebaselguse, mis aeglustab projekti arengut. Seetõttu tuleb võtta meetmeid rahalise abi andmiseks mitmeaastase õigusliku kohustuse alusel välja valitud projektidele.

(10)

Ühenduse abi tuleks anda projektidele selle alusel, mil määral nad aitavad kaasa asutamislepingu artikli 154 eesmärkide ja muude asutamislepingu artiklis 155 nimetatud suuniste eesmärkide ja prioriteetide saavutamisele. Tuleks arvesse võtta ka muid asjaolusid, nagu ergutav mõju avalikele ja erafinantseeringutele, projektide otsesed ja kaudsed sotsiaal-majanduslikud mõjud, eelkõige tööhõive osas, ja keskkonnamõjud.

(11)

Sellest rahastamisvormist kogemuste saamiseks on asjakohane lubada riskikapitali osalust kuni ühe protsendini ajavahemiku 2000-2006 kogusummast investeerimisfondides, mis esmajoones pakuvad riskikapitali üleeuroopalise võrgu projektidele. Seda määra võib suurendada kahe protsendini pärast selle vahendi toimimise ülevaatamist. Samuti on asjakohane uurida selle võimalikku edaspidist laiendamist.

(12)

Läbipaistvuse suurendamiseks ja pikaajaliste oluliste finantsvajadustega projektide või projektirühmade ootuste täitmiseks on soovitav koostada teatavate sektorite või alade jaoks mitmeaastased sihtprogrammid: Nendes programmides peaks märkima iga-aastase abi ja abi kogusumma suuruse, mis antakse kindlaksmääratud ajavahemikul sellisele projektile või projektirühmale, ja mis peaks olema aluseks iga-aastastele otsustele anda rahalist abi iga-aastaste eelarveassigneeringute raames, kui need järgivad asjakohaseid soovituslikke mitmeaastasi programme. Nendes programmides märgitud iga-aastased summad ei tekita siiski eelarvelisi kohustusi.

(13)	Komisjon peab hoolikalt hindama projektide potentsiaalset majanduslikku elujõulisust kulude-tulude analüüsi ja muude asjakohaste kriteeriumide alusel, samuti nende rahalist tasuvust.

(14)

Vastavalt asutamislepingu artikli 155 lõike 1 esimese lõigu kolmandale taandele antav ühenduse rahaline abi peab olema kooskõlas ühenduse poliitikaga eelkõige võrkude osas ning keskkonnakaitse, konkurentsi ja riigihankelepingute sõlmimise suhtes. Keskkonnakaitse peaks sisaldama keskkonnamõju hindamist.

(15)	On vaja välja selgitada liikmesriikide ja komisjoni finantskontrolli alased õigused ja kohustused.

(16)	Komisjon peab tagama kõikide üleeuroopalisi võrke mõjutavate ühenduse toimingute nõuetekohase kooskõlastamise, eelkõige üleeuroopaliste võrkude rahastamise kooskõlastamise struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide, Euroopa Investeerimisfondi ja Euroopa Investeerimispanga kaudu toimuva rahastamisega.

(17)	Tuleks ette näha ühenduse abi sobivad hindamis-, järelevalve- ja kontrollimeetodid.

(18)	Tuleks tagada rahastatavaid toiminguid käsitlev asjakohane teave, nende toimingute avalikustamine ja läbipaistvus.

(19)

Arvestades üleeuroopaliste võrkude tähtsust, on asjakohane lisada käesolevasse määrusesse eelarvemenetluse parandamist ja eelarvedistsipliini käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkulepe (5) punkti 33 tähenduses finantsraamistik 4 874 880 000 eurot määruse rakendamiseks ajavahemikul 2000- 2006.

(20)	On asjakohane, et nõukogu vaatab üle, kas jätkata või muuta käesolevale määrusele vastavaid meetmeid üksikasjaliku aruande alusel, mille komisjon esitas enne 2006. aasta lõppu.

(21)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (6),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted ja reguleerimisala

Käesolev määrus määratleb tingimused ja korra, et anda asutamislepingu artikli 155 lõike 1 esimese lõigu kolmanda taande alusel ühenduse abi ühist huvi pakkuvatele üleeuroopalistele projektidele telekommunikatsiooni infrastruktuuri võrkude valdkonnas ning ühist huvi pakkuvatele üleeuroopalistele projektidele transpordi- ja energeetika infrastruktuuri võrkude valdkonnas, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 680/2007 (millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas) (7) artikli 20 kolmandas lõigus.

Artikkel 2

Abikõlblikkus

Ühenduse abi võib anda ainult ühist huvi pakkuvatele projektidele (edaspidi „projektid”), mis on kindlaks määratud asutamislepingu artikli 155 lõike 1 esimese lõigu esimeses taandes nimetatud suunistes.

Abikõlblikud on ka projektide osad, kui need on tehniliselt ja finantsiliselt iseseisvad.

Artikkel 3

Abi vormid

1.   Ühenduse abi võib projektidele anda ühes või enamas järgmises vormis:

a)

projektidega seotud uuringute kaasfinantseerimine, sealhulgas eel-, teostatavus- ja hindamisuuringud ja muud nende uuringutega seotud tehnilised toetusmeetmed. Ühenduse osalus ei või üldiselt ületada 50 % uuringu kogumaksumusest. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib ühenduse osalus komisjoni algatusel ja asjaomase liikmesriigi nõusolekul olla suurem kui 50 % kogumaksumusest;

b)	Euroopa Investeerimispangast või muudest avalikest või erafinantsasutustest saadav laenude intressitoetus. Üldjuhul ei tohi intressitoetuse kestus ületada viit aastat;

c)	toetus Euroopa Investeerimisfondi või muude finantsasutuste laenutagatiste tasude tasumiseks;

d)	nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel investeeringute otsetoetused;

e)

riskikapitali osalus investeerimisfondides või samaväärsetes finantseerimisasutustes, mis esmajoones pakuvad riskikapitali üleeuroopalistele võrguprojektidele ja mis hõlmavad olulist erasektori investeeringut; selline riskikapitali osalus ei ületa 1 % artikli 19 kohastest eelarvelistest vahenditest. Artikli 18 lõikes 2 ette nähtud korras võib seda määra suurendada 2 protsendini alates aastast 2003 sõltuvalt selle vahendi toimimise ülevaatest, mille komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Osaluse võib teha otse fondi või samaväärsesse finantseerimisasutusse või sama fondi haldurite hallatavasse ühisinvesteeringuvahendisse. Selle riskikapitali osaluse täpsem kord on sätestatud I lisas.

2.   Lõikes 1 nimetatud ühenduse abi ühendatakse vajaduse korral omavahel, et võimalikult ökonoomselt kasutatavate eelarvevahendite mõju oleks maksimaalne.

3.   Lõikes 1 nimetatud ühenduse abi vorme kasutatakse valikuliselt, et oleks võimalik arvesse võtta asjaomaste eri tüüpi võrkude eriomadusi ja tagada, et abi ei põhjustaks asjaomase sektori ettevõtjate vahel konkurentsimoonutusi.

4.   Transpordi infrastruktuuri projektide rahastamist artiklis 19 nimetatud ajavahemiku jooksul tuleks kasutada nii, et vähemalt 55 % antakse raudteeprojektidele (kaasa arvatud kombineeritud vedu) ja kuni 25 % maanteeprojektidele.

5.   Komisjon toetab eriti erafinantseerimisallikate kasutamist käesoleva määruse alusel rahastatavate projektide puhul, kui ühenduse rahastamisvahendi mitmekordistavat mõju saab suurendada avaliku sektori ja erasektori koostöös. Komisjon vaatab iga juhtumi eraldi läbi, võttes vajaduse korral arvesse võimalikku alternatiivi, mida rahastataks täielikult riigi vahenditest. Iga projekti puhul on asutamislepingu kohaselt nõutav asjaomase liikmesriigi toetus.

Artikkel 4

Ühenduse abi andmise tingimused

1.   Ühenduse abi antakse põhimõtteliselt ainult siis, kui projekti rakendamisel esineb finantsilisi takistusi.

2.   Ühenduse abi ei või ületada projekti käivitamiseks vajalikuks peetavat miinimumsummat.

3.   Käesoleva määruse kohaselt antava ühenduse abi kogusumma ei tohi ületada 10 % investeeringute üldmaksumusest, olenemata valitud sekkumise vormist. Siiski võib ühenduse abi kogusumma moodustada erandkorras kuni 20 % investeeringute üldmaksumusest järgmistel juhtudel:

a)	satelliitsidel põhinevaid asukoha määramise ja navigatsioonisüsteeme puudutavad projektid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuse nr 1692/96/EÜ (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta) (8) artiklis 17;

b)	esmatähtsad energiavõrguprojektid;

c)

ühist üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide osad eeldusel, et projektid käivitatakse enne 2010. aastat, mis on määratletud otsuse nr 1692/96/EÜ III lisas eesmärgiga kõrvaldada kitsaskohad ja/või täita puuduvad lõigud, kui sellised lõigud on piiriülesed või loodustõkete ülesed, ning aitavad kaasa siseturu lõimimisele laienenud ühenduses, edendavad ohutust, tagavad riiklike võrkude koostalitlusvõime ja/või aitavad oluliselt kaasa tasakaalustamatuse vähendamisele transpordiliikide vahel kõige keskkonnahoidlikumate liikide kasuks. Nimetatud määrad diferentseeritakse vastavalt teiste riikide, eriti naaberliikmesriikide tulude järgi.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1997. aasta otsuse nr 1336/97/EÜ (üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke käsitlevate suuniste kohta) (9) I lisas määratletud ühist huvi pakkuvate projektide puhul võib ühenduse poolt käesoleva määruse alusel antava abi kogusumma ulatuda 30 %ni investeeringute üldmaksumusest.

4.   Käesoleva määrusega ettenähtud rahalisi vahendeid ei tohi põhimõtteliselt eraldada projektidele või projektijärkudele, mis saavad toetusi muudest ühenduse rahastamisallikatest.

5.   Lõikes 3 nimetatud projektide korral on käesoleva määruse piires õiguslik kohustus mitmeaastane ning eelarvelised kulukohustused täidetakse aastamaksetena.

Artikkel 5

Ühenduse mitmeaastane sihtprogramm

1.   Piiramata artikli 6 kohaldamist ja selleks et tõhustada ühenduse tegevust, võib komisjon artikli 18 lõikes 2 viidatud korras koostada sektorite kaupa mitmeaastase sihtprogrammi (edaspidi „programm”) asutamislepingu artikli 155 lõikes 1 nimetatud suuniste alusel. Programm põhineb vastavalt artiklile 8 esitatud rahalise abi taotlustel ja selles tuleb muu hulgas arvesse võtta liikmesriikide antud teavet, eelkõige artiklis 9 loetletud andmeid.

2.   Programm koosneb eranditult ühist huvi pakkuvatest projektidest ja/või ühist huvi pakkuvate projektirühmadest, mis on eelnevalt kindlaks määratud asutamislepingu artikli 155 lõikes 1 nimetatud suuniste raames; konkreetsed valdkonnad vajavad pikaajalist märkimisväärset rahastamist.

3.   Igale projektile või projektirühmale määrab programm rahalise abi andmise soovitusliku summa eelarvepädevate institutsioonide iga-aastaste otsuste kohaselt. Mitmeaastasteks sihtprogrammideks ei kasutata üle 75 % artikli 19 kohastest eelarvelistest vahenditest.

4.   Programm on võrdlusaluseks iga-aastaste otsuste tegemisel, millega määratakse ühenduse abi projektidele iga-aastaste eelarveassigneeringute piires. Komisjon teatab korrapäraselt artikli 18 lõikes 1 nimetatud komiteele programmide edenemisest ja kõigist otsustest, mis komisjon võtab nendele projektidele ühenduse abi jagamise kohta. Komisjoni esialgse eelarveprojekti tõendavate dokumentide hulgas on aruanne iga mitmeaastase sihtprogrammi rakendamise edenemise kohta vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (10).

Programm tuleb üle vaadata, tehes vähemalt vahekokkuvõtte või arvestades projektide või projektirühmade tõhusat edenemist, ja seda vajaduse korral muuta artikli 18 lõikes 2 viidatud korras.

Programmis märgitakse ära ka teised kõnealuste projektide rahastamise allikad, eriti muud ühenduse vahendid ja Euroopa Investeerimispank.

5.   Juhul kui projektide või projektirühmade rakendamises tehakse olulisi muudatusi, teatab asjaomane liikmesriik sellest viivitamata komisjonile.

Nende muudatuste tõttu vajalikuks osutuda võivate muudatuste üle programmiga projektidele kehtestatud soovituslikes kogusummades otsustatakse artikli 18 lõikes 2 viidatud korras.

Artikkel 6

Projektide valikukriteeriumid

1.   Projekte toetatakse vastavalt sellele, mil määral nad aitavad kaasa asutamislepingu artikli 154 eesmärkide ja asutamislepingu artiklis 155 lõikes 1 nimetatud suuniste eesmärkide ja prioriteetide saavutamisele.

2.   Käesoleva määruse rakendamisel tagab komisjon oma ühenduse abi andmise otsuste vastavuse prioriteetidele, mis on sätestatud eri sektorite kohta asutamislepingu artikli 155 lõike 1 kohaselt kehtestatud suunistes. See hõlmab vastavust kõigile nõuetele, mille need suunised võivad sätestada kogu ühenduse abi osatähtsuse kohta.

3.   Ühenduse abi eraldatakse projektidele, mis eeldatavalt on majanduslikult elujõulised, aga mille rahalist tasuvust peetakse taotluse esitamise ajal ebapiisavaks.

4.   Ühenduse abi andmise otsuses tuleks arvestada ka:

a)	projekti küpsust,

b)	ühenduse sekkumise ergutavat mõju avalikele ja erafinantseeringutele,

c)	finantsraamistiku usaldatavust,

d)	otseseid ja kaudseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid, eelkõige tööhõive osas,

e)	keskkonnamõjusid.

5.   Eelkõige piiriüleste projektide puhul arvestatakse ka projekti eri osade ajakava kooskõlastamisega.

Artikkel 7

Vastavus

Käesoleva määruse kohaselt rahastatavad projektid peavad olema kooskõlas ühenduse õigusega ja ühenduse poliitikaga, eelkõige keskkonnakaitse, konkurentsi ja riigihankelepingute sõlmimise osas.

Artikkel 8

Rahalise abi taotluste esitamine

Rahalise abi taotlusi esitavad komisjonile asjaomased liikmesriigid või liikmesriigi/liikmesriikide nõusolekul otseselt asjaga seotud avalik-õiguslikud või eraettevõtjad või asutused.

Komisjon teeb kindlaks asjaomaste liikmesriikide nõusoleku.

Artikkel 9

Taotluste hindamiseks ja identifitseerimiseks vajalikud andmed

1.   Kõik rahalise abi taotlused peavad sisaldama kogu teavet, mida on vaja projekti uurimiseks vastavalt artiklitele 4, 6 ja 7, eelkõige:

a)

kui taotlus käsitleb projekti: i) projekti elluviimise eest vastutav asutus; ii) kõnealuse projekti kirjeldus ja ühenduse kavandatava abi vorm; iii) projekti kulude-tulude analüüsi tulemused, sealhulgas eeldatava majandusliku elujõulisuse ja rahalise tasuvuse analüüsi tulemused; iv) projekti suunistejärgne asend transpordivõrgu telgjoonte ja sõlmpunktide suhtes; v) vastavus regionaalplaneeringule; vi) keskkonnamõju kokkuvõtlik kirjeldus nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (11) kohaselt toimunud hindamiste alusel; vii) kinnitus, et on uuritud muid avalikku ja erafinantseerimise võimalusi, sealhulgas Euroopa Investeerimisfondist ja Euroopa Investeerimispangast; viii) eurodes või omavääringus esitatud rahastamiskava, kus on loetletud kõik finantsplaani osad, sealhulgas ühenduselt taotletud rahaline abi mitmesugustes artikli 3 lõikes 1 nimetatud vormides ning kohalikelt, piirkondlikelt või riiklikelt valitsusasutustelt, samuti eraviisilistest allikatest taotletud ning juba saadud abi;

b)	uuringutega seotud taotluse korral uuringute siht ja eesmärk ning kavandatud meetodid ja võtted;

c)	tööde esialgne ajakava;

d)	meetmete kirjeldus, mida asjaomased liikmesriigid kasutavad taotletud rahaliste vahendite kasutamise kontrollimiseks.

2.   Taotlejad esitavad komisjonile kogu nõutava asjakohase lisateabe, nagu parameetrid, suunised ja oletused, millel põhineb kulude-tulude analüüs.

3.   Komisjon võib taotluste hindamiseks paluda erialast nõu, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga arvamust.

Artikkel 10

Rahalise abi andmine

Komisjon otsustab asutamislepingu artikli 274 kohaselt anda käesoleva määruse alusel rahalist abi hinnangu põhjal, mille ta annab taotlusele vastavalt valikukriteeriumidele. Artikli 5 kohaselt koostatud asjakohases mitmeaastases sihtprogrammis esitatud projektide puhul teeb komisjon igal aastal otsuse anda abi selles programmis ettenähtud soovituslike summade piires. Muude projektide puhul võetakse meetmed artikli 18 lõikes 2 viidatud korras. Komisjon teavitab oma otsusest vahetult abisaajaid ja liikmesriike.

Artikkel 11

Finantssätted

1.   Ühenduse abi võib katta üksnes projektiga seotud kulusid, mida abisaajad või projekti elluviimise eest vastutavad kolmandad isikud kannavad.

2.   Kulutusi, mis on tehtud enne kuupäeva, mil komisjon sai rahalise abi taotluse, ei kaeta.

3.   Artikli 10 alusel tehtud komisjoni rahalise abi andmise otsused on siduvad kui kohustused eelarves määratud kulutuste tegemiseks.

4.   Üldjuhul tehakse maksed ettemaksetena, vahemaksetena ja lõppmaksena. Ettemakse, mis tavaliselt ei ületa 50 % esimesest iga-aastasest osarahast, makstakse siis, kui abitaotlus on rahuldatud. Vahemaksed tehakse maksetaotluste alusel, võttes arvesse projekti rakendamisel või uuringute tegemisel saavutatud edu ja vajaduse korral arvestades rahastamiskavasid, mis on rangelt ja läbipaistvuse põhimõtet järgides läbi vaadatud.

5.   Maksete puhul tuleb arvesse võtta asjaolu, et infrastruktuuri projekte viiakse ellu mitme aasta jooksul ning seetõttu tuleb ette näha ka mitmeaastane finantseerimine.

6.   Komisjon teeb lõppmakse pärast seda, kui on heaks kiitnud abisaaja esitatud projekti või uuringu lõpparuande, kus on loetletud kõik tegelikud kulutused.

7.   Komisjon kehtestab vastavalt artikli 18 lõikes 2 viidatud korrale raamistiku intressitoetuste, laenutagatistoetuste ning riskikapitali osaluse maksmise korrale, ajakavale ja määrale investeerimisfondide või samaväärsete finantseerimisasutuste jaoks, kes esmajoones pakuvad riskikapitali üleeuroopalistele võrguprojektidele.

Artikkel 12

Finantskontroll

1.   Selleks et tagada käesoleva määruse alusel rahastatud projektide edukas lõpuleviimine, võtavad liikmesriigid ja komisjon oma pädevusalas vajalikud meetmed, et:

a)	kontrollida korrapäraselt, et ühenduse rahastatud projektid ja uuringud on korrektselt teostatud;

b)	vältida eeskirjade eiramist ja võtta meetmeid selle vastu;

c)

vastavalt komisjoni vastuvõetud eeskirjadele tagasi nõuda summad, mis on kaotatud eeskirjade eiramise tõttu, sealhulgas viivised hilinenud tagasimaksetelt. Kui liikmesriik ja/või korraldav ametiasutus ei tõenda, et nad ei ole eeskirjade eiramise eest vastutavad, vastutab liikmesriik alusetult makstud summade tagasimaksmise eest.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile võetud meetmetest ja edastavad komisjonile projektide ja uuringute tõhusa rakendamise tagamiseks loodud juhtimis- ja kontrollsüsteemi kirjelduse.

3.   Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kõik projektide kontrollimisega seotud asjakohased siseriiklikud aruanded.

4.   Ilma et see piiraks liikmesriikide poolt vastavalt siseriiklikele õigus- ja haldusnormidele võetud kontrollimeetmete kohaldamist, ning ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 246 kohaldamist või asutamislepingu artikli 279 alusel võetud kontrollimeetmete kohaldamist, võivad komisjoni ametnikud või teenistujad teha käesoleva määruse kohaselt rahastatud projektide suhtes kohapealset kontrolli, sealhulgas pistelist kontrolli, ja läbi vaadata kontrollisüsteemi ja meetmed, mille on kehtestanud riigiasutused, kes teatavad komisjonile selleks võetud meetmetest.

5.   Enne kohapealset kontrollimist teatab komisjon sellest asjaomasele liikmesriigile, et saada vajalikku abi. Komisjoni kohapealne etteteatamata kontrollimine korraldatakse vastavalt kokkulepetele, mis on saavutatud vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätetele. Asjaomase liikmesriigi ametnikud või teenistujad võivad niisugustest kontrollimisest osa võtta.

Komisjon võib asjaomaselt liikmesriigilt nõuda kohapealset kontrolli, et kontrollida maksetaotluste nõuetekohasust. Komisjoni ametnikud või teenistujad võivad kontrollimisest osa võtta ja peavad seda tegema, kui asjaomane liikmesriik seda nõuab.

Komisjon tagab, et kõik kontrollimised tehakse kooskõlastatult, selleks et vältida samal ajavahemikul samasisulisi korduvkontrolle. Asjaomane liikmesriik ja komisjon vahetavad viivitamata asjakohast teavet kontrollimise tulemuste kohta.

6.   Kui ühenduse abi antakse otseselt kaasatud avalik-õiguslikele või eraettevõtjatele või asutustele, rakendab komisjon kontrollimeetmeid koostöös liikmesriikidega asjakohasel viisil.

7.   Vastutavad organid või ametiasutused ja otseselt kaasatud avalik-õiguslikud või eraettevõtjad või asutused hoiavad komisjoni jaoks alles kõik projekti kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta jooksul pärast vastava projekti raames tehtud viimast väljamakset.

Artikkel 13

Abi vähendamine, peatamine ja tühistamine

1.   Kui toimingu elluviimine ei õigusta osa või kogu eraldatud rahalist abi, vaatab komisjon juhtumi läbi, nõudes eelkõige seda, et liikmesriik või liikmesriigi poolt toimingu elluviimiseks määratud ametiasutused või asutused esitaksid omapoolsed märkused kindlaksmääratud aja jooksul.

2.   Pärast lõikes 1 nimetatud uurimist võib komisjon asjakohasele toimingule antavat abi vähendada, selle peatada või tühistada, kui uurimise käigus tuleb ilmsiks eeskirjade eiramine või abi andmise otsusega ettenähtud tingimuse täitmata jätmine, või mis tahes oluline muudatus, mis avaldab mõju projekti olemusele või rakendamisele ja mille kohta ei taotletud komisjoni heakskiitu.

Põhjendamatult makstud liigsed summad tuleb tagasi maksta.

3.   Komisjon tühistab abi projektidele, mida ei ole alustatud kahe aasta jooksul pärast abi andmise otsuses märgitud projekti alguse kuupäeva, välja arvatud komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud juhud.

4.   Iga alusetult makstud summa makstakse komisjonile tagasi.

5.   Kui 10 aasta jooksul pärast rahalise abi andmist ei ole kõnealust tegevust lõpule viidud, võib komisjon nõuda väljamakstud abi tagastamist, tuginedes proportsionaalsuse põhimõttele ning võttes arvesse kõiki asjakohaseid tegureid.

Artikkel 14

Kooskõlastamine

Komisjon tagab vastavalt käesolevale määrusele ettevõetud projektide ja artikli 5 lõikes 1 nimetatud programmide ning ühenduse eelarve, Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi ja teiste rahastamisvahendite toetusel ettevõetud projektide vahelise kooskõla ja vastavuse.

Artikkel 15

Eelhindamine, järelevalve ja järelhindamine

1.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva määruse alusel elluviidavate projektide tõhusa järelevalve ja hindamise. Projekte võib kohandada vastavalt järelevalve ja hindamise tulemustele.

2.   Selleks et tagada ühenduse abi tõhusus, jälgivad komisjon ja asjaomased liikmesriigid vajaduse korral koostöös Euroopa Investeerimispangaga või muude sobivate asutustega süstemaatiliselt projektide edukust.

3.   Abitaotluse laekumisel ja enne selle rahuldamist teeb komisjon eelhindamise, et hinnata projekti vastavust artiklites 4 ja 6 sätestatud tingimustele ja kriteeriumidele. Vajaduse korral kutsub komisjon hindamises osalema Euroopa Investeerimispanga või muud asjakohased asutused.

4.   Komisjon ja liikmesriigid annavad hinnangu projektide elluviimise viisi ning mõju kohta, et hinnata, kas esialgseid eesmärke on võimalik saavutada või kas esialgsed eesmärgid on saavutatud. Hindamine hõlmab muu hulgas projektide keskkonnamõju, võttes arvesse kehtivaid ühenduse õigusakte. Komisjon võib pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigiga samuti nõuda, et abisaaja esitaks konkreetse hinnangu käesoleva määruse alusel toetatavatele projektidele või projektirühmadele või annaks talle selliste projektide hindamiseks vajalikku teavet ja abi.

5.   Järelevalvet tehakse vajaduse korral materiaalsete ja finantsnäitajate alusel. Näitajad on seotud projekti ja selle eesmärkide eripäraga. Need esitatakse viisil, mis näitaks:

a)	projekti järku, milleni on algselt ettenähtud plaani või tegevuseesmärke silmas pidades jõutud;

b)	juhtimisel saavutatud edu ja kõiki sellega seotud probleeme.

6.   Komisjon võtab individuaalseid abitaotlusi läbi vaadates arvesse käesoleva artikliga kooskõlas korraldatud eel- ja järelhindamiste tulemusi.

7.   Lõigetega 4 ja 5 ettenähtud hindamise ja järelevalve kord kehtestatakse projektide heakskiitmise otsustes ja/või rahalist abi käsitlevates lepingutingimustes.

Artikkel 16

Teave ja selle avalikustamine

1.   Komisjon esitab aastaaruande käesoleva määruse alusel tehtavate toimingute kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele nende kinnituse saamiseks. See aruanne sisaldab määruse eri reguleerimisalades ühenduse abiga saavutatud tulemuste hinnangu esialgseid eesmärke silmas pidades, samuti peatüki jooksvate mitmeaastaste programmide olemuse ja rakendamise kohta, eelkõige võetakse arvesse artikli 5 lõike 4 teises lõigus ettenähtud ülevaatuseid.

2.   Abisaajad tagavad käesoleva määruse alusel antava abi asjakohase avalikustamise, et teavitada üldsust ühenduse osast projektide elluviimisel.

Nad arutavad komisjoniga, kuidas avalikustamist korraldada.

Artikkel 17

Rakendamine

Komisjon vastutab käesoleva määruse rakendamise eest.

Artikkel 18

Komitee

1.   Komisjoni abistab komitee (edaspidi nimetatud „komitee”).

Euroopa Investeerimispank nimetab komiteesse oma hääleõiguseta esindaja.

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse kõnealuse otsuse artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 19

Rahastamine

Käesoleva määruse rakendamise finantsraamistik ajavahemikus 2000–2006 on 4 874 880 000 eurot.

Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

Raha eraldamine on seotud rakendamise kvalitatiivse ja kvantitatiivse tasemega.

Artikkel 20

Ülevaatamisklausel

Enne 2006. aasta lõppu esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku aruande saadud kogemustest käesolevas määruses ettenähtud mehhanismidega, eelkõige artiklis 3 ettenähtud mehhanismide ja sätetega ühenduse abi andmiseks.

Euroopa Parlament ja nõukogu uurivad asutamislepingu artikli 156 esimeses lõigus sätestatud korras, kas ja millistel tingimustel jätkata käesoleva määruse kohaselt võetud meetmeid pärast artiklis 19 nimetatud ajavahemiku lõppu.

Artikkel 21

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2236/95 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  10. juuni 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 24. novembri 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus.

(3)  EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1.

(4)  Vt lisa II.

(5)  EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

(6)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(7)  ELT L 162, 22.6.2007, lk 1.

(8)  EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1.

(9)  EÜT L 183, 11.7.1997, lk 12.

(10)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(11)  EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40.

---

---

---

---