12.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 123/3

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 520/2007,

7. mai 2007,

milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühendus on oma otsusega 98/392/EÜ (1) heaks kiitnud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni, milles on esitatud vee-elusressursside kaitse ja majandamise põhimõtted ja eeskirjad. Ühendus osaleb oma laiemate rahvusvaheliste kohustuste raames ka rahvusvaheliste vete kalavarude kaitseks tehtavates jõupingutustes.

(2)	Ühendus on otsuse 86/238/EMÜ (2) alusel olnud alates 14. novembrist 1997 Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Konventsiooni (edaspidi “ICCATi konventsioon”) lepinguosaline.

(3)

ICCATi konventsioon sätestab Atlandi ookeanis ja sellega seotud meredes leiduva tuuni ja sellele lähedaste liikide kaitse ja majandamise piirkondadevahelise koostöö raamistiku, asutades Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (edaspidi “ICCAT”) ja võttes vastu soovitused konventsiooni alal võetavate kaitse- ja majandamismeetmete kohta, mis saavad lepinguosalistele siduvateks.

(4)

ICCAT on esitanud soovituse Atlandi ookeani ja Vahemere teatavate pika rändega kalavarude suhtes võetavate teatavate tehniliste meetmete kohta, mis käsitlevad muu hulgas kalade lubatud suurust ja kaalu, kalapüügi keelualasid ja -aegu ning teatavate püüniste ning püügimahu piiranguid. Need soovitused on ühendusele siduvad ja seetõttu tuleks neid rakendada.

(5)

Ühendus on otsusega 95/399/EÜ (3) heaks kiitnud India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingu. See leping sätestab India ookeanis leiduva tuuni ja sellele lähedaste liikide otstarbekaks kasutamiseks tihedama rahvusvahelise koostöö raamistiku, asutades India Ookeani Tuunikomisjoni, (edaspidi “IOTC”) ja võttes vastu IOTC alal võetavaid kaitse- ja majandamismeetmeid käsitlevad soovitused, mis muutuvad lepinguosalistele siduvateks.

(6)	IOTC on vastu võtnud soovituse, millega kehtestatakse tehnilised meetmed India ookeani teatavate pika rändega kalavarude suhtes, iseäranis püügimahu piirangute osas. See soovitus on ühendusele siduv ja seetõttu tuleks seda rakendada.

(7)	Ühendus on otsusega 2005/938/EÜ (4) kiitnud heaks rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu. Seetõttu peaks ühendus kohaldama kõnealuse lepingu sätteid.

(8)	Lepingu eesmärk on vähendada aastaste piirmäärade kaudu järk-järgult delfiinide tahtmatut surmamist, mis toimub Vaikse ookeani idaosas tuuni seinnoodaga püüdmisel, kuni see probleem on täielikult kõrvaldatud, ning edendada lepinguga reguleeritava ala tuunivarude pikaajalist säästlikku kasutamist.

(9)

Ühendus on huvitatud kalastustegevusest Vaikse ookeani idaosas ning on esitanud taotluse ühinemiseks Ameerika troopikatuunide konventsiooniga (edaspidi “Antigua konventsioon”). Ühendus on otsusega 2005/26/EÜ (5) allkirjastanud Antigua konventsiooni ning esitanud taotluse kõnealuse uue konventsiooniga ühinemiseks. Kuni Antigua konventsiooni jõustumiseni on ühendus Ameerika Troopikatuunide Komisjoni (edaspidi “IATTC”) mittelepinguosalise koostöö raames otsustanud kohaldada IATTC vastu võetud tehnilisi meetmeid. Seepärast tuleks need sätted ühenduse õigusesse inkorporeerida.

(10)	Vastavalt otsusele 2005/75/EÜ (6) ja alates 25. jaanuarist 2005 on ühendus olnud Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni (edaspidi “WCPFC konventsioon”) lepinguosaline.

(11)	WCPFC konventsioon kehtestab regionaalse koostöö raamistiku, mille eesmärk on Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) loomise abil tagada Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine.

(12)	Seepärast peaks ühendus kohaldama kõnealuse konventsiooni sätteid ning WCPFC poolt vastu võetud tehnilisi meetmeid.

(13)	Kõnealuste piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud tehnilised meetmed on inkorporeeritud nõukogu 14. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 973/2001, millega sätestatakse teatavad tehnilised meetmed teatavate siirdekalavarude (7) kaitseks (8).

(14)	Määruse (EÜ) nr 973/2001 vastuvõtmisest saadik nende organisatsioonide poolt vastu võetud uued tehnilised meetmed ning ka jõustunud meetmete ajakohastamine tingivad vajaduse nimetatud määrus kehtetuks tunnistada ning ning asendada see käesoleva määrusega.

(15)	Püügimahu piirangud kehtestatakse kooskõlas nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (9) artikliga 20.

(16)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega nr 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (10),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   JAOTIS

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesolevas määruses sätestatakse tehnilised kaitsemeetmed, mida kohaldatakse I lisas osutatud nii teatavate pika rändega kalavarude kui ka kaaspüügiliikide püüdmise ja lossimise suhtes.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat määrust liikmesriikide lipu all sõitvate ühenduses registreeritud laevade (edaspidi “ühenduse kalalaevad”) suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.	“pika rändega kalad” – I lisas loetletud liigid;

2.	“ICCATi osutatud tuunid ja sellele lähedased liigid” – II lisas loetletud liigid;

3.	“delfiinide hukkumise piirmäär” – rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu (11) V artiklis määratletud piirmäär;

4.	“sportlik kalapüük” – kalapüügitegevus, mille puhul kasutatakse vee-elusressursse harrastuse või spordi eesmärgil;

5.	“haardnoot” – võrk, millega piiratakse kalad ümber nii külgedelt kui alt. Haardnoodal võib olla kokkuveotross;

6.	“seinnoot” – haardnoot, mille põhjaosa veetakse kokku veotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku vedada ja sulgeda. Seinnoota võib kasutada väikeste pelaagiliste liikide, suurte pelaagiliste liikide ja põhjalähedaste liikide püügiks;

7.

“õngejada” – püügivahend, mis koosneb õngeliinist ja vastavalt sihtliigile sellele eri pikkusega lipsude (jõhvnöörid) abil ja eri vahemaa tagant kinnitatud paljudest õngekonksudest. Seda võib merepinnale heita kas vertikaalselt või horisontaalselt. Selle võib vette heita kas põhja või põhja lähedale (põhjaõngejada) või keskmisele sügavusele või pinna lähedale (pinnaõnged);

8.

“õngekonks” – terava otsaga kõverdatud terastraadi tükk, tavaliselt kidaga. Õngekonksu teravik võib olla sirge või tagasi pööratud ja koolutatud. Konksu säär võib olla eri pikkuse ja kujuga ning tema ristlõige võib olla ümmargune (tavaline) või lame (stantsitud). Õngekonksu kogupikkust mõõdetakse kui konksu sääre maksimaalset kogupikkust selle õngekonksu silmast, mille kaudu ta tavaliselt õngeliini külge kinnitatakse, kuni kõveruse tipuni. Konksu laiust mõõdetakse kui suurimat horisontaalset kaugust konksu sääre välisosast kuni kida välisosani;

9.	“peibutuspüügivahend” – merepinnal hõljuv vahend, mille eesmärk on kalu ligi meelitada;

10.	“tuunipüügi ritvõngelaev” – laevad, mis on tuunikala püüdmiseks varustatud ritvõngedega.

Artikkel 4

Piirkonnad

Käesolevas määruses on mered määratletud järgmiselt:

1.	Piirkond 1: kõik Atlandi ookeani ja sellega seotud merede veed, mis on hõlmatud ICCATi konventsiooniga vastavalt selle artiklile 1;

2.	Piirkond 2: kõik India ookeani veed, mis on hõlmatud IOTC asutamist käsitleva lepinguga vastavalt selle artiklile 2;

3.	Piirkond 3: kõik Vaikse ookeani idaosa veed, nagu on määratletud rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu artiklis 3;

4.	Piirkond 4: kõik Vaikse ookeani lääne- ja keskosa veed, nagu on määratletud WCPFC konventsiooni artiklis 3.

II   JAOTIS

PIIRKONNAS 1 KOHALDATAVAD TEHNILISED MEETMED

I   PEATÜKK

Teatavate laevatüüpide ja püügivahendite kasutuspiirangud

Artikkel 5

Suursilm-tuuni kaitse teatavates troopilistes vetes

1.   Kalapüük seinnoodaga varustatud seineritelt või tuunipüügi ritvõngelaevadelt on 1.–30. novembrini keelatud järgmiselt piiritletud piirkonnas:

—	lõunapiir: 0° lõunalaiust;

—	põhjapiir: 5° põhjalaiust;

—	läänepiir: 20° läänepikkust;

—	idapiir: 10° idapikkust.

2.   Liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt iga aasta 15. augustiks aruande selle meetme rakendamise kohta, sh ülevaate nende lipu all sõitvate ühenduse kalalaevade poolt toime pandud ning nende pädevate asutuste poolt uuritud rikkumistest.

Artikkel 6

Hariliku tuuni püük Vahemerel

1.   Hariliku tuuni püük seinnoodaga on Vahemerel keelatud alates 16. juulist kuni 15. augustini.

2.   Hariliku tuuni püük pinnaõngedega kalapüügilaevadelt, mis on pikemad kui 24 meetrit, on Vahemerel keelatud alates 1. juunist kuni 31. juulini. Laevade pikkus määratletakse vastavalt III lisale.

3.   Lennukite ja helikopterite kasutamine hariliku tuuni püügi hõlbustamiseks Vahemeres on keelatud 1.–30. juunini.

4.   Komisjon võib muuta käesolevas artiklis osutatud ajavahemike ja piirkondade määratlust nagu ka III lisas määratletud laevade pikkust ühenduse jaoks kohustuslike ICCATi soovituste kohaselt ning artikli 30 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 7

Vööttuuni, suursilm-tuuni või kulduim-tuuni püük teatavates Portugali vetes

Portugali jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes ICESi X alapiirkonnas põhja pool 36°30′ põhjalaiust ja CECAFi piirkondades põhja pool 31° põhjalaiust ning ida pool 17°30′ läänepikkust on keelatud pardal hoida mis tahes kogust seinnoodaga püütud vööttuuni, suursilm-tuuni või kulduim-tuuni, samuti on nimetatud piirkondades keelatud nende liikide püük seinnoodaga.

II   PEATÜKK

Alammõõt

Artikkel 8

Mõõdud

1.   Liigi esindajat käsitatakse alamõõdulisena, kui see on IV lisas kindlaks määratud vastava liigi alammõõdust väiksem.

2.   Komisjon võib IV lisas sätestatud alammõõte muuta ühendusele siduvate ICCATi soovituste kohaselt ning artiklis 30 osutatud korras.

Artikkel 9

Keelud

1.   Alamõõdulisi IV lisas loetletud liikidesse kuuluvaid kalu, mis on püütud piirkonnas 1, ei või pardal hoida, ümber laadida, maale toimetada, transportida, säilitada, esitleda, müügiks pakkuda, müüa ega turustada. Sellised kalad tuleb kohe merre tagasi heita.

2.   Ühenduses on keelatud vabasse ringlusse lubada või turustada kolmandatest riikidest pärit alamõõdulisi IV lisas loetletud liikidesse kuuluvaid kalu, mis on püütud piirkonnas 1.

Artikkel 10

Mõõtmine

1.   Kõiki liike, välja arvatud purikalalaste sugukonna (Istiophoridae) liike, tuleb mõõta ninamiku tipust, st vertikaalprojektsioonis vahemaa ülalõualuu tipust kuni sabauime lühima kiireni.

2.   Purikalalaste (Istiophoridae) puhul tuleb mõõta ninamiku alalõualuu tipust kuni sabauime lõpuni.

Artikkel 11

Proovide võtmine hariliku tuuni sumpadest

1.   Iga liikmesriik kehtestab proovide võtmise korra, mille eesmärk on hinnata püütud hariliku tuuni suurusklasside arvukust.

2.   Sumpadest võetakse suuruseproovideks 100 isendit 100 tonni eluskala kohta või 10 % sumbas olevate kalade kogusest. Proov võetakse kalakasvanduses saagikogumise ajal vastavalt ICCATi poolt heakskiidetud aruandemetoodikale II ülesande raames.

3.   Kehtestatakse täiendavate proovide võtmise metoodika kauem kui aasta kasvatatud kalade osas.

4.   Proovid võetakse saagikogumise ajal juhumeetodil kõigist sumpadest. Eelmise kalendriaasta proovide andmed tuleb edastada ICCATile 31. juuliks.

III   PEATÜKK

Laevade arvu piiramine

Artikkel 12

Põhja-Atlandi suursilm-tuun ja pikkuim-tuun

1.   Nõukogu määrab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks selliste ühenduse üle 24 meetri pikkuste kalalaevade, mille püügitegevuse sihtliik piirkonnas 1 on suursilm-tuun, arvu ja kogumahutavuse abil väljendatava koguvõimsuse. Määramisel võetakse aluseks:

a)	selliste ühenduse kalalaevade keskmine arv ja kogumahutavusena väljendatud koguvõimus, mis tegelesid suursilm-tuuni kui sihtliigi püügiga piirkonnas 1 ajavahemikul 1991–1992 ning

b)	30. juunil 2005 ICCATile teatatud 2005. aastal suursilm-tuuni püüdvate ühenduse laevade arvu piirmäär.

2.   Nõukogu määrab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks selliste ühenduse kalalaevade arvu, mille püügitegevuse sihtliik on Põhja-Atlandi pikkuim-tuun. Laevade arvu määramisel võetakse aluseks selliste ühenduse kalalaevade keskmine arv, mis tegelesid Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni kui sihtliigi püügiga ajavahemikul 1993–1995.

3.   Nõukogu jaotab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras liikmesriikide vahel:

a)	vastavalt lõikele 1 määratud laevade arvu ning kogumahutavuse abil väljendatava võimsuse,

b)	vastavalt lõikele 2 määratud laevade arvu.

4.   Iga liikmesriik saadab tavalisi andmete edastamise kanaleid kasutades igal aastal enne 15. maid komisjonile:

a)	loetelu kõigist selle riigi lipu all sõitvatest üle 24 meetri pikkustest kalalaevadest, mis tegelevad suursilm-tuuni püügiga,

b)	loetelu kõigist selle riigi lipu all sõitvatest kalalaevadest, mille püügitegevuse sihtliik on Põhja-Atlandi pikkuim-tuun.

Komisjon edastab selle teabe igal aastal enne 31. maid ICCATi sekretariaadile.

5.   Artiklis 4 osutatud loetelu peab sisaldama sisenumbrit, mis antakse kõikidele kalalaevade registrisse kantud kalalaevadele kooskõlas komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevastiku registri kohta) (12) I lisaga, ning kasutatavat püügivahendit.

IV   PEATÜKK

Mittesihtliigid ning sportlik ja harrastuskalapüük

Artikkel 13

Marliinid

Liikmesriigid toetavad monokiust valmistatud selgnööride kasutamist pöörlites, et hõlbustada elusolevate siniste marliinide ja valgete odaninade vabastamist.

Artikkel 14

Hailaadsed

1.   Liikmesriigid toetavad juhuslikult püütud elusolevate hailaadsete vabastamist, iseäranis kui tegemist on noorisenditega.

2.   Liikmesriigid toetavad hailaadsete väljapraakimise vähendamist püügivahendite selekteerimisvõime parandamise teel.

Artikkel 15

Merikilpkonnad

Liikmesriigid toetavad juhuslikult püütud elusolevate merikilpkonnade vabastamist.

Artikkel 16

Sportlik ja harrastuskalapüük Vahemerel

1.   Iga liikmesriik võtab tarvitusele abinõud, et keelustada Vahemerel sportliku ja harrastuskalapüügi käigus tuuni ja selle lähiliikide püüdmisel veetavate võrkude, haardnootade, seinnootade, tragide, nakkevõrkude, abarate ja õngejadade kasutamine.

2.   Iga liikmesriik jälgib, et sportliku ja harrastuskalapüügi käigus Vahemerest püütud tuuni ja selle lähiliike ei turustataks.

Artikkel 17

Aruanne

Liikmesriigid esitavad igal aastal hiljemalt 15. augustil komisjonile aruande käesoleva peatüki rakendamise kohta.

III   JAOTIS

PIIRKONNAS 2 KOHALDATAVAD TEHNILISED MEETMED

I   PEATÜKK

Laevade arvu piiramine

Artikkel 18

Lubatud laevade arv

1.   Nõukogu määrab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks selliste ühenduse üle 24 meetri pikkuste kalalaevade arvu, millel on lubatud kalastada piirkonnas 2. Määramisel võetakse aluseks 2003. aastal IOTCi registrisse kantud ühenduse kalalaevade arv. Laevade arvu piirmäär peab olema vastavuses brutoregistertonnaaži abil väljendatava kogumahutavusega ning laevade väljavahetamise korral ei tohi lubatud kogumahutavust ületada.

2.   Nõukogu jaotab vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kindlaks määratud laevade arvu liikmesriikide vahel määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras.

II   PEATÜKK

Mittesihtliigid

Artikkel 19

Hailaadsed

1.   Liikmesriigid toetavad juhuslikult püütud elusolevate hailaadsete vabastamist, iseäranis kui tegemist on noorisenditega.

2.   Liikmesriigid toetavad hailaadsete väljapraakimise vähendamist.

Artikkel 20

Merikilpkonnad

1.   Liikmesriigid võtavad tarvitusele kõik meetmed, et vähendada kalastamise mõju merikilpkonnadele, kohaldades iseäranis lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud meetmeid.

2.   Kõigi püügivahendite kasutamisel kehtivad järgmised tingimused:

a)	juhuslikult (õngekonksud või võrgud) või kaaspüügi käigus püütud merikilpkonnade asjakohane kohtlemine, sealhulgas toibutamine või viivitamatu vabastamine;

b)	juhuslikult või kaaspüügi käigus püütud merikilpkonnade vabastamiseks vajaliku varustuse olemasolu laeva pardal.

3.   Seinnooda kasutamisel kehtivad järgmised tingimused:

a)	kohustus vältida võimaluste piires merikilpkonnade noodaga ümbritsemist;

b)	merikilpkonnade kaaspüügi vähendamiseks sobivate püügivahendite spetsifikaatide väljatöötamine ning kasutuselevõtt;

c)	kõigi vajalike meetmete kasutuselevõtt, et vabastada noodaga ümbritsetud või võrku sattunud merikilpkonnad;

d)	kõigi vajalike meetmete kasutuselevõtt, et jälgida peibutuspüügivahendeid, kuhu merikilpkonnad võivad sattuda, vabastada merikilpkonnad ning korjata mittekasutatavad peibutuspüügivahendid välja.

4.   Õngejada kasutamisel kehtivad järgmised tingimused:

a)	merikilpkonnade juhusliku või kaaspüügi käigus toimuva püüdmise ning suremuse vähendamiseks tuleb välja arendada ja kasutusele võtta peibutussööda liikidele vastava kujuga õngekonksude, võrgu sügavuse ja tüüpide ning kalastamistavade kombinatsioonid;

b)	juhuslikult või kaaspüügi käigus püütud merikilpkonnade vabastamiseks vajaliku varustuse, sh nööride lõikamiseks ja harutamiseks vajalike tööriistade ja kahvade olemasolu laeva pardal.

IV   JAOTIS

PIIRKONNAS 3 KOHALDATAVAD TEHNILISED MEETMED

Artikkel 21

Ümberlaadimine

1.   Peibutuspüügivahendeid kasutavate laevade püügitegevuse hõlbustamiseks on keelatud kasutada abilaevu.

2.   Seineritel on merekalade ümberlaadimine keelatud.

Artikkel 22

Laevade arvu piiramine

1.   Nõukogu määrab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks selliste ühenduse seinerite arvu, millel on lubatud tegeleda tuunipüügiga piirkonnas 3. Määramisel võetakse aluseks 28. juuni 2002. aasta seisuga IATTCi registrisse kantud ühenduse seinerite arv.

2.   Liikmesriigid saadavad igal aastal enne 10. detsembrit komisjonile loetelu kõigist nende lipu all sõitvatest laevadest, mis kavatsevad tegeleda kalapüügiga piirkonnas 3. Sellesse loetellu kandmata laevad loetakse kasutusest väljas olevaks ning neil ei ole lubatud jooksval aastal kalastada.

3.   Loetelu peab sisaldama sisenumbrit, mis antakse kõikidele kalalaevade registrisse kantud kalalaevadele kooskõlas määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisaga, ning kasutatavat püügivahendit.

Artikkel 23

Delfiinide kaitse

Piirkonnas 3 on kulduim-tuuni püük delfiiniparvi või -rühmi ümbritseva seinnoodaga lubatud ainult ühenduse kalalaevadele, mis tegutsevad rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitlevas lepingus sätestatud tingimuste kohaselt ning millele on määratud delfiinide hukkumise piirmäär.

Artikkel 24

Delfiinide hukkumise piirmäära kehtestamise taotlused

Liikmesriigid saadavad enne iga aasta 15. septembrit komisjonile järgmised andmed:

a)	loetelu vastava riigi lipu all sõitvatest üle 363tonnise kandevõimega (400 lühikest tonni) laevadest, mis on taotlenud delfiinide hukkumise piirmäära terveks järgmiseks aastaks;

b)	loetelu vastava riigi lipu all sõitvatest üle 363tonnise kandevõimega (400 lühikest tonni) laevadest, mis on taotlenud delfiinide hukkumise piirmäära järgmise aasta esimeseks või teiseks poolaastaks;

c)	iga delfiinide hukkumise piirmäära taotleva laeva kohta tõend, mis kinnitab, et laeval on kõik delfiinide kaitsmiseks vajalikud püügivahendid ja seadmed ning selle kapten on saanud delfiinide päästmist ja vabastamist käsitleva heakskiidetud väljaõppe;

d)	loetelu vastava riigi lipu all sõitvatest laevadest, mis järgmisel aastal tõenäoliselt kalastavad kõnealuses piirkonnas.

Artikkel 25

Delfiinide hukkumise piirmäära jaotus

1.   Liikmesriigid tagavad, et delfiinide hukkumise piirmäära taotlused on kooskõlas rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu tingimustega ja IATTCi poolt vastu võetud kaitsemeetmetega.

2.   Komisjon vaatab need loetelud läbi, kontrollib nende vastavust rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu sätetele ja IATTCi poolt vastu võetud kaitsemeetmetele ning saadab need IATTCi direktorile. Kui taotluse läbivaatamisel selgub, et taotlus ei vasta käesolevas lõikes osutatud tingimustele, teatab komisjon kohe asjaomasele liikmesriigile, et tal ei ole võimalik taotlust või selle teatavat osa IATTCi direktorile edasi anda ning põhjendab oma otsust.

3.   Komisjon saadab igale liikmesriigile delfiinide hukkumise üldise piirmäära, mis jaotatakse selle liikmesriigi lipu all sõitvate laevade vahel.

4.   Iga liikmesriik esitab komisjonile iga aasta 15. jaanuariks ülevaate delfiinide hukkumise piirmäära jaotusest tema lipu all sõitvate laevade vahel.

5.   Komisjon saadab IATTCi direktorile iga aasta 1. veebruariks ühenduse kalalaevade loetelu ja ülevaate delfiinide hukkumise piirmäära jagunemisest kõnealuste laevade vahel.

Artikkel 26

Mittesihtliikide kaitse

1.   Seinerid lasevad, niivõrd kui see on võimalik, viivitamata ja kahjustusteta vette tagasi kõik merikilpkonnad, hailaadsed, vööttuunid, raid, kuldmakrellid ning teised mittesihtliigid.

2.   Kalureid kutsutakse üles välja arendama ja kasutama kõikide loomade kiiret ja kindlat vabastamist lihtsustavaid tehnoloogiaid ja varustust.

Artikkel 27

Merikilpkonnad

1.   Alati kui märgatakse võrku sattunud merikilpkonna, tuleb kasutada kõiki abinõusid kilpkonnalise päästmiseks enne, kui ta võrku takerdub, kusjuures vajaduse korral kasutatakse ka kiirpaati.

2.   Kui merikilpkonn on võrku jäänud, tuleks võrgu kerimine lõpetada niipea, kui kilpkonnaline tõuseb veepinnale, ning seda ei tohiks uuesti alustada enne, kui kilpkonnaline on võrgust vabastatud ja merre tagasi lastud.

3.   Kui merikilpkonn on toodud laeva pardale, tuleb enne tema vette tagasilaskmist kasutada kõiki tema toibutamiseks asjakohaseid meetodeid.

4.   Tuunipüügilaevadel on keelatud visata merre soolakotte või muid plastjäätmeid.

5.   Peibutuspüügivahenditesse või teistesse püügivahenditesse sattunud merikilpkonnad võimalusel vabastatakse.

6.   Peibutuspüügivahendid, mida kalastamisel ei kasutata, korjatakse välja.

V   JAOTIS

PIIRKONNAS 4 KOHALDATAVAD TEHNILISED MEETMED

Artikkel 28

Jäätmete vähendamine

Liikmesriigid võtavad meetmed, et vähendada jäätmete kogust, kadusid, püüki kaotatud või mahajäetud vahenditega, kalalaevadelt pärinevat reostust, mittesihtliikidesse kuuluvate kalade ja loomade püünisesse sattumist ning järelmõju nendega seotud või nendest sõltuvatele liikidele, iseäranis väljasuremisohus olevatele liikidele.

VI   JAOTIS

ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED

Artikkel 29

Mereimetajad

1.   Mereimetajate parvede või rühmade ümbritsemine seinnoodaga on keelatud.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse kõikide ühenduse kalalaevade, välja arvatud artiklis 23 osutatud laevade suhtes.

VII   JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 30

Komiteemenetlus

Artikli 6 lõike 4 ja artikli 8 lõike 2 rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 3 sätestatud menetlusega.

Artikkel 31

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 973/2001 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 32

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33.

(3)  EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24.

(4)  ELT L 348, 30.12.2005, lk 26.

(5)  ELT L 15, 19.1.2005, lk 9.

(6)  ELT L 32, 4.2.2005, lk 1.

(7)  Termin muutunud. Uus termin on “pika rändega kalavarud”.

(8)  EÜT L 137, 19.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 831/2004 (ELT L 127, 29.4.2004, lk 33).

(9)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(10)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(11)  ELT L 348, 30.12.2005, lk 28.

(12)  ELT L 5, 9.1.2004, lk 25. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1799/2006 (ELT L 341, 7.12.2006, lk 26).

---

---

---

---

---