12.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 267/1

(1)

13. aprillil 2005 kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 552/2005 (2) (edaspidi “ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina”) pärit magneesiumoksiidtelliste ühendusse impordi suhtes.

(2)

Tuleb meenutada, et dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju analüüsi seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2001 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(3)

Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist teatavate Hiinast pärit magneesiumoksiidtelliste impordi suhtes esitasid mõned huvitatud isikud kirjalikult oma märkused. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus.

(4)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes vastavad muudatused. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(5)

Komisjon tegi teatavaks kõik olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses soovitada kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Lisaks sellele anti huvitatud isikutele võimalus kindlaksmääratud aja jooksul pärast kõnealust teavitamist esitada oma märkused. Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja neid võeti lõplike järelduste tegemisel vajaduse korral arvesse.

(6)

Tuleb meenutada, et ajutise määruse põhjenduses 12 määratleti vaatlusalune toode kui Hiinast pärit keemiliselt seotud põletamata magneesiumoksiidtellised (edaspidi “vaatlusalune toode”), mille magneesiumoksiidi komponent sisaldab vähemalt 80 % MgO ning mis võivad, kuid ei pruugi sisaldada magnesiiti ja mis tavaliselt kuuluvad CN-koodide ex 6815 91 00 ja ex 6815 99 10 alla. Edasise uurimise käigus leiti, et ka CN-koodi 6815 99 90 saab seaduslikult kasutada vaatlusaluse toote importimisel.

(7)

Uurimine näitas, et vaatlusalust toodet imporditi uurimisperioodi jooksul ka CN-koodide ex 6815 10 10, ex 6902 10 00 ja ex 6903 90 90 (enne 1. jaanuari 2004ex 6903 90 20) all. Grupi 69 (keraamikatooted) CN-koode võib siiski kasutada ainult põletatud toodete puhul ja mitte vaatlusaluse toote puhul, mis on põletamata. Lisaks kuuluvad CN-koodi 6815 10 10 alla tooted, mida iseloomustab süsinikusisaldus, sama ajal kui vaatlusalust toodet iseloomustab peamiselt magneesiumoksiidi sisaldus. Seetõttu tuleb vaatlusaluse toote importi nimetatud koodide all pidada lubamatuks. Et tulevikus klassifikatsioonivigu vältida ja kindlustada koodide korrektne kasutamine, on tolliasutusi hoiatatud spetsiaalse riskiinfo teate abil.

(8)

Üks huvitatud isik väitis, et algatamisteates nimetati ainult CN-koode 6815 91 00 ja 6815 99 10 ning seega ei saa uurimist laiendada muude koodide all olevatele toodetele. Algatamisteates nimetatud CN-koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil ning ei ole siduvad, kuna uurimise ulatuse seisukohalt on oluline toote kirjeldus, eelkõige selle toote füüsikalised ja keemilised omadused. Seega peaks uurimine hõlmama kõiki magneesiumoksiidtelliseid, millel on sarnased füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning sarnane kasutusala, olenemata nende tolliklassifikatsioonist. Seega ei ole uurimise ulatust laiendatud. Uurimise käigus on selgunud, et vaatlusalust toodet saab seaduslikult importida CN-koodide ex 6815 91 00, ex 6815 99 10 ja ex 6815 99 90 all. Kui siiski leiti, et vaatlusalune toode oli ekslikult klassifitseeritud muu CN-koodi all, hõlmas uurimine ka sellist toodet.

(9)

Muude märkuste puudumisel vaatlusaluse toote ja samasuguse toote määratluse kohta jõuti järeldusele, et vaatlusalune toode on määratletav kui Hiinast pärit keemiliselt seotud põletamata magneesiumoksiidtellised, mille magneesiumoksiidi komponent sisaldab vähemalt 80 % MgO ning mis võivad, kuid ei pruugi sisaldada magnesiiti ja mis kuuluvad CN-koodide ex 6815 91 00 ja ex 6815 99 10 ja 6815 99 90 alla Lisaks kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 13–16 kirjeldatud järeldused.

(10)

Ajutises määruses kirjeldati üldiseid meetodeid, mida kasutati selgitamiseks, kas vaatlusaluse toote impordi puhul ühendusse esines dumpingut. Ajutise määruse põhjendustes 35, 45 ja 61 esitatud üldised meetodid kiidetakse heaks.

(11)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 28 märgitud, ei esitanud üks eksportiv tootja veenvaid tõendeid selle kohta, et tema varasid hinnati sõltumatult ning registreeriti vastavalt turuväärtusele. Ta ei näidanud, et kõiki kulutusi oleks arvestatud vastavalt turuväärtusele. Eksportiv tootja kordas samu väiteid pärast ajutise määruse vastuvõtmist. Kuigi ta ei pidanud kinni pikendatud tähtaegadest, väitis ta, et oli esitanud uued tõendid varade hindamise kohta, mille alusel tuleks uuesti läbi vaadata turumajandusliku kohtlemise tagasilükkamine.

(12)

Peab märkima, et nimetatud eksportiv tootja ei esitanud nõutud dokumente õigeks ajaks, mis on piisav tema taotluse tagasilükkamiseks. Saadud dokumentide läbivaatamine näitas siiski, et uusi tõendeid nimetatud taotluse toetuseks ei esitatud. Seega isegi kui neid dokumente saaks arvesse võtta, ei muuda need ajutises määruses tehtud järeldusi. Seetõttu kiidetakse heaks otsus mitte kohaldada turumajanduslikku kohtlemist nimetatud eksportiva tootja suhtes.

(13)

Sarnaselt eelnevaga kordasid oma esialgses etapis esitatud vastuväiteid ka kaks teist eksportivat tootjat, kelle suhtes keelduti kohaldamast turumajanduslikku kohtlemist. Uusi tõendeid, mis õigustaksid otsuse muutmist, siiski ei esitatud.

(14)

Uute märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 17–28 esitatud turumajanduslikku kohtlemist käsitlevad järeldused.

(15)

Äriühingud, kelle suhtes ei kohaldatud individuaalset kohtlemist, ei esitanud uusi tõendeid, mille alusel nende suhtes peaks kohaldama nimetatud kohtlemist. Arvestades eelöeldut ning muude individuaalset kohtlemist käsitlevate märkuste puudumisel, kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 29–34 esitatud järeldused.

(16)

Ajutise määruse põhjenduse 39 kohaselt püüdis komisjon teha koostööd 38 teadaoleva tootjaga maailmas. Koostöö saavutati siiski vaid kahe tootjaga Ameerika Ühendriikides. Uurimisel ei selgunud ühtegi põhjust, mis takistaks saadud ja kontrollitud teabe kasutamist käesolevas menetluses.

(17)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et USA ei ole sobiv võrdlusriik normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Hiina jaoks. Nad väitsid, et ainult kolme tootjaga USA siseturul ei ole konkurents piisav. Seoses sellega tuleb meenutada, et ajutise määruse põhjenduse 40 kohaselt näitas uurimine, et USA siseturul on vaatlusaluse toote puhul piisav konkurents, turul tegutseb kolm tootjat, ligikaudu 30 tarnijat, enam kui 15 importijat ja umbes 300 kasutajat. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(18)

Kuna väidetele edasisi põhjendusi ei esitatud ning uute asjakohaste märkuste puudumisel, kiidetakse heaks USA kasutamine võrdlusriigina.

(19)

Mõned eksportivad tootjad väitsid, et lõplikes dumpinguarvutustes tehti tehnilisi vigu. Eksportijad esitasid konkreetseid väiteid ka arvutustes kasutatud mereveokulude, kindlustuskulude, ekspordi lisamaksude ja maksusoodustuste kohta.

(20)

Pärast nende väidete läbivaatamist selgus, et arvutustes oli tehtud mõningaid tehnilisi vigu. Need parandati. Arvestati ka mõningaid õigustatud ja põhjendatud väiteid mereveo- ja kindlustuskulude ning ekspordimaksude kohta. Kõik teised väited tuli siiski tagasi lükata.

(21)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et allpool toodud põhjustel peaks USA näitel arvutatud normaalväärtust alandama.

(22)

Esiteks väideti, et Hiina tootjatel on erinev kulustruktuur, eriti tööjõule ja elektrile tehtud kulutuste osas. Tuleb märkida, et see väide ei ole võrdlusriigi normaalväärtuse hindamisel asjakohane, kuna sellised kulude kohandamised muudaksid uurimise võrdlusriigis mõttetuks ja viiksid normaalväärtuse kohandamisele mitteturumajanduslikule tasemele. Lisaks ei esitatud selle väite põhjendamiseks mingeid tõendeid. Seetõttu tuli see tagasi lükata.

(23)

Teiseks väideti, et üks kahest USA koostööd teinud tootjast on seotud ühe kaebuse esitanud äriühinguga ühenduses. Tuleb meenutada, et võrdlusriigi normaalväärtus arvutati kahe USA äriühingu esitatud andmete põhjal. Neid andmeid analüüsiti ja kontrolliti kohapeal hoolikalt. Selle põhjal järeldati, et ühe tootjafirma ja kaebuse esitanud äriühingu vaheline side ei mõjuta normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud andmete usaldusväärsust. Uurimise käigus ei leitud mingeid märke sellest, et nimetatud side oleks avaldanud mõju võrdlusriigi normaalväärtusele.

(24)

Mitmete eksportijate esitatud põhjendatud väidete põhjal alandati lõpuks normaalväärtust i) võrdlusriigi tootjate ja Hiina tootjate kasutatava toormaterjali erineva kvaliteedi, ii) suuremate transpordikulude ja muude maksude ning iii) USA tootjate toormaterjalide ostmisega seotud impordikulude tõttu. Lisaks leiti, et erinevalt Hiinast töödeldi USAs telliseid teatud viisil. Uurimine näitas, et põhjendatud oli ka kaubanduse taset puudutavate kohanduste tegemine.

(25)

Muude märkuste puudumisel kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 42 ja 43 esitatud järeldused heaks.

(26)

Algetapil arvutati normaalväärtus äriühingute puhul, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist, igat tüüpi magneesiumoksiidtelliste puhul eraldi. Telliste tüübid määratleti toote kontrollnumbri (PCN) abil. Äriühingute puhul, kelle suhtes kohaldati individuaalset kohtlemist, arvutati normaalväärtus PCN-gruppide põhjal, võttes aluseks toote MgO-sisalduse.

(27)

Lõppetapil peeti vajalikuks meetodite ühtlustamist, et kindlustada samasugune kohtlemine nii eksportivatele tootjatele, kelle suhtes kohaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, kui ka muudele eksportivatele tootjatele. Seetõttu arvutati ka tootjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, normaalväärtus PCN-gruppide põhjal, võttes aluseks toote MgO-sisalduse.

(28)

Üks eksportiv tootja väitis, et sidusimportija müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi taseme arvutamisel tehti viga.

(29)

Pärast kontrollimist leiti, et müügi-, üld- ja halduskulusid puudutava väitega tuleb nõustuda, kuna uurimise algetapil on tehtud arvutusviga. Kasumi taset puudutav väide ei olnud põhjendatud, kuna arvutuste aluseks võetud tase põhines sõltumatute importijate ja hulgimüüjate kasumil ning neid andmeid kontrolliti uurimise käigus. Seetõttu kasumit puudutava väitega ei nõustutud.

(30)

Teine eksportiv tootja väitis, et temaga seotud äriühingute suhtes mahaarvatud kasumimarginaal oli liiga suur ning esitas tõendeid, et tegelik kasum oli väiksem. Lisaks väideti, et kasum tuleks maha arvata üks kord ainult viimase seotud hulgimüüja suhtes, mitte vahepealsete edasimüüjate suhtes. Veel väitis sama tootja, et mahaarvatud ekspordikäibemaksu arvutuste aluseks tuleb võtta toormaterjali hind, mitte kaupade ekspordihind.

(31)

Uute tõendite põhjal parandati seotud hulgimüüjate kasumimarginaali, võttes aluseks muude sõltumatute hulgimüüjate esitatud andmed. Ekspordikäibemaksu puudutav väide lükati siiski tagasi, kuna äriühing ei esitanud väite toetuseks mingeid tõendeid.

(32)

Vastupidiselt oma seisukohtadele algetapil, teatas uurimise väga hilisel etapil üks eksportiv tootja, kelle suhtes kohaldati individuaalset kohtlemist, et ta on seotud ühenduse importijaga ning palus, et tema dumpingumarginaal vastavalt läbi vaadataks. Ta väitis, et tema dumpingumarginaali tuleb arvutada väidetava sidusimportija edasimüügihinna põhjal. Kuigi eksportiv tootja ja ühenduse importija tunnistasid, et nendevaheline õiguslik side puudub, väitsid nad, et neid tuleks pidada omavahel seotuks, arvestades nende pikaajalist koostööd magneesiumoksiidtelliste valdkonnas.

(33)

Nimetatud äriühingud ei esitanud siiski uusi tõendeid, mis lubaksid järeldada, et nad on seotud algmääruse tähenduses. Lisaks oli ühenduse importijal sarnane seos teise Hiina eksportijaga, kuid ta ei esitanud väiteid samasugusest seotusest selle eksportijaga. Arvestades eeltoodut, ei ole põhjust muuta esialgset järeldust, et need äriühingud ei ole seotud. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(34)

Algetapis arvutati ekspordihind äriühingute puhul, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist, PCNi alusel ja äriühingute puhul, kelle suhtes kohaldati individuaalset kohtlemist, toote MgO-sisalduse põhjal moodustatud PCN-gruppide alusel. Lõppetapis komisjon ühtlustas meetodid, et kindlustada järjepidevust, ja äriühingute puhul, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist, arvutati ekspordihind samuti toote MgO-sisalduse põhjal moodustatud PCN-gruppide alusel.

(35)

Uute märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 59–60 esitatud esialgsed järeldused.

(36)

Põhjendatud väidete puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 61–62 kirjeldatud esialgsed järeldused.

(37)

Lõplikud kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(38)

Seoses uute andmetega impordimahtude kohta, tehti ümberarvutused koostöö taseme kohta ja leiti, et see on kõrgem kui esialgu arvatud. Siiski tuleb tunnistada, et koostööd tehti vähe.

(39)

Algetapil määrati üleriigiline dumpingumarginaal koostööd tegevate tootjate jaoks kehtestatud kõrgeima marginaali tasemel. Lõppetapil vaadati üleriigilise marginaali arvutamise meetodid siiski läbi, et nad vastaksid koostöö madala taseme korral rakendatavale komisjoni järjekindlale tavale. Seetõttu arvutati üleriigiline dumpingumarginaal uuesti järgmiste dumpingumarginaalide kaalutud keskmisena:

(40)

Arvestades eespool toodut, määrati lõplikuks üleriigiliseks dumpingumarginaaliks 51,5 %.

(41)

Uute märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 68 esitatud esialgsed järeldused ühenduse kogutoodangu kohta.

(42)

Mitmed huvitatud isikud väitsid, et vastupidiselt ajutise määruse järeldustele tuleks ühenduse tootja RHI ühenduse tootmisharust välja arvata. Need isikud väitsid, et RHI põhitegevus ei toimu ühenduses ning tema impordimaht uurimisperioodil on peaaegu sama kui teisel ühenduse tootmisharust välja arvatud importival tootjal Refratechnik grupil (edaspidi “Refratechnik”).

(43)

Ajutise määruse põhjenduse 70 kohaselt asuvad RHI suurimad vaatlusaluse toote tootmispaigad, peakorter ning teadus- ja arenduskeskus ühenduse territooriumil. Samuti oli selge, et RHI ühenduses asuv tootmisega tegelev äriühing ja Hiinas asuv tootmisega tegelev äriühing on erinevad juriidilised isikud. Isegi kui RHI on ülemaailmne kontsern iseseisvast juriidilisest isikust tootmiskohaga Hiinas, toodab ta valdava enamuse ühenduse turul müüdavatest magneesiumoksiidtellistest oma ühenduses asuvates tootmispaikades. Kuna ainult väike osa RHI ühenduse turul müüdavatest toodetest imporditakse Hiinast, ei ole RHI kaitstud dumpinghinnaga impordi eest ning sellisest impordist saadav võimalik tulu on minimaalne. Seega ei ole ühtegi kaalukat põhjust RHI ühenduse tootmisharust väljaarvamiseks.

(44)

Leiti, et igasugune võrdlus Refratechniku olukorraga on kohatu. Esiteks ei kuulu Refratechnik ühenduse tootmisharu mõiste alla, kuna ta ei ole kaebuse esitaja ega toeta kaebust. Vastandina eespool kirjeldatud RHI olukorrale, moodustas Refratechniku import palju suurema osa tema müügist ühenduse turul, kuigi absoluutmahtudes oli import sarnane. Tuleb meenutada, et i) ligi pool Refratechniku ühenduse turul müüdavatest toodetest oli toodetud Hiinas, ii) vaatlusaluse toote tootmise põhiosa on osaliselt üle viidud Hiinasse ja iii) Refratechnik sai selgelt tulu importtoodete müügist. Refratechnik erines kõikides nendes küsimustes oluliselt RHIst. Nimetatud põhjustel lükati väited tagasi ja kinnitatakse RHI kuulumist ühenduse tootmisharu hulka.

(45)

Muude märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 69–78 sätestatud ühenduse tootmisharu mõiste.

(46)

Muude märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 79–82 esitatud arvutused ühenduse tarbimise kohta.

(47)

Muude märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 83–84 esitatud järeldused vaatlusaluse impordi turuosa kohta.

(48)

Ajutise määruse põhjenduste 85–87 kohaselt võrreldi ühenduse tootmisharu tehasehindu ja vaatlusaluse riigi eksportivate tootjate tehasehindu CIF-hinna tasemega ühenduse piiril.

(49)

Pidades silmas allpool põhjenduses 86 esitatud turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamise parandatud meetodeid, peeti asjakohaseks läbi vaadata ka hinna allalöömise arvutamiseks kasutavad meetodid. Läbivaadatud hinna allalöömise marginaalid nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, jäid vahemikku 13–37 %. Keskmine hinna allalöömise marginaal oli 23,9 %.

(50)

Muude märkuste puudumisel (välja arvatud põhjenduse 49 kohased muudatused) kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendused 85–87 impordihindade ja hindade allalöömise kohta.

(51)

Tuleb meenutada, et ajutise määruse põhjenduses 111 tehti esialgne järeldus, et ühenduse tootmisharu kandis märgatavat kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(52)

Mitmed huvitatud isikud seadsid kahtluse alla ajutise määruse põhjendustes 88–111 esitatud ühenduse tootmisharu olukorda puudutavate andmete tõlgenduse. Nad väitsid, et esitatud andmed ei kajasta märgatavat kahju. Nende väitel teenis ühenduse tootmisharu kasumit, see on konkurentsivõimeline ning selle majandusperspektiivid on positiivsed. Eespool toodut arvestades peaks järeldama, et ühenduse tootmisharu ei kandnud märgatavat kahju.

(53)

Peab märkima, et ükski huvitatud isik ei seadnud kahtluse alla andmeid ühenduse tootmisharu olukorra kohta, vaid nende tõlgenduse. Tõepoolest, kui jälgida ainult teatavaid mahunäitajaid (nagu näiteks tootmist, turuosa ja müüki ühenduse turul) lahus teistest teguritest, ei näita need väga negatiivset suundumust.

(54)

Tuleb siiski meenutada, et vaatlusalusel perioodil alandas ühenduse tootmisharu vastuseks dumpinghinnaga impordile hindu, et säilitada müügimahtu ühenduse turul. See põhjustas tasuvuse märgatava languse. Sellistes tingimustes kajastub kahju eelkõige hindades ja tasuvuses.

(55)

Analüüsides ühenduse tootmisharu majandusnäitajate arengut 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel, tuleb silmas pidada, et juba 1990. aastatel tehti ühenduse tootmisharus ümberkorraldusi liigse tootmisvõimsuse vähendamiseks ja tootmise ratsionaliseerimiseks. Vaatlusaluse perioodi alguses oli ühenduse tootmisharu majanduslik olukord stabiilne ning see teenis mõistlikku kasumit. Märgatav langus ühenduse müügi tasuvuses (ajutise määruse põhjendus 98) ja keskmiste müügihindade langus (ajutise määruse põhjendus 94) näitavad siiski, et olukord halvenes oluliselt 2001. aasta ja uurimisperioodi lõpu vahelisel ajal.

(56)

Arvestades pisut paranenud olukorda uurimisperioodi jooksul, tuleb meenutada, et see saavutati edasise kulude vähendamisega ning et see oli halvem võrreldes olukorraga, mida oleks olnud võimalik saavutada dumpinghinnaga impordi puudumisel (ajutise määruse põhjendus 99).

(57)

Et lisaks eespool toodule muid märkusi ei esitatud, kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 88–111 esitatud järeldused ühenduse tootmisharu olukorra kohta.

(58)

Muude märkuste puudumisel kinnitatakse eespool toodut silmas pidades, et ühenduse tootmisharu on kannatanud olulist kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(59)

Üks huvitatud isik väitis, et import ei avaldanud mõju ühenduse tootmisharule, mille turuosa ja müügimaht püsis vaatlusperioodi jooksul stabiilsena. Siiski leiti, et ühenduse tootmisharu kandis olulist kahju (põhjendus 58) ning suutis oma turuosa hoida ainult märgatava hindade alandamisega, mis tõi kaasa tasuvuse 55 %lise languse. Kirjeldatud areng toimus samaaegselt impordi suurenemisega. Tuleb meenutada, et vaatlusalusel perioodil suurenes Hiinast pärineva impordi maht ligikaudu 150 % ning selle turuosa suurenes 118 % võrra. Lisaks alanesid Hiinast pärineva impordi hinnad 22 % ning toimus oluline hindade allalöömine (põhjendus 49). Selle tõttu ning kuna väite põhjenduseks tõendeid ei esitatud, lükati see tagasi. Muude märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendus 113.

(60)

Üks huvitatud isik väitis, et ühenduse tootmisharule tekitasid kahju tehnika areng, mille tulemuseks oli vastupidavamate telliste tootmine ja tõhusam terasetootmisprotsess ning et seda ei võetud ajutises määruses piisavalt arvesse.

(61)

Seoses sellega tuleb meenutada, et töötleva tööstuse andmete põhjal tehtud arvutuste kohaselt langes magneesiumoksiidtelliste kasutus ühe toodetud terasetonni kohta uurimisperioodi jooksul 2 % (ajutise määruse põhjendus 116). Lisaks leiti, et ühenduse tarbimine püsis vaatlusperioodi jooksul stabiilsena (ajutise määruse põhjendus 82). Eespool toodud andmete põhjal võib järeldada, et tehnika arengu mõju ühenduse tootmisharu olukorrale oli vähetähtis. Seega tuleks väide tagasi lükata.

(62)

Veel üks tegur, mis väidetavalt põhjustas kahju, on dollari langev vahetuskurss euro suhtes (Hiina RMB on seotud dollariga). Vaatlusalusel perioodil ulatus dollari devalveerumine euro suhtes ligikaudu 31 %ni.

(63)

Tuleb meenutada, et dumping tehti kindlaks kõiki hindu Hiina RMB põhjal võrreldes ning seega ei avaldanud vahetuskurss mõju dumpingumarginaalile. Kahjumarginaalidega seoses tuleb väita, et dollari devalveerumine võis aidata kaasa vaatlusaluse toote ühendusse ekspordi suurenemisele. Hoolimata sellest, et vahetuskursside kõikumine võis teataval määral põhjustada hindade langust, on ühenduse tootmisharu ja eksportivate tootjate vahelise hinnaerinevuse (põhjendus 49) puhul tegemist sellise hindade allalöömise tasemega, mida peab arvesse võtma. Antud juhul näitab kahjumarginaalide ulatus, et dollari devalveerumine ei saanud põhjustada ühenduse tootmisharule tekitatud kahju.

(64)

Üks huvitatud isik väitis, et tuvastatud kahju põhjustas RHI import Hiinast. Tuleb märkida, et import Hiinast moodustas ainult 5 % RHI müügi kogumahust (ajutise määruse põhjendus 121) ning importtoodete müügihind oli võrreldav ühenduse tootmisharu hindadega ühenduses. Seetõttu tehakse järeldus, et nimetatud import ei tekitanud kahju.

(65)

Üks huvitatud isik väitis, et kahju põhjuseks oli USA dollari kõikuva vahetuskursi mõjul vähenenud eksport ja sellest tulenenud toodangu langus. Tuleb siiski meenutada, et vaatlusaluse perioodi jooksul oli ekspordi vähenemine väga väike ning selle tasuvus oli suurem kui ühenduse turul toimunud müügil (ajutise määruse põhjendus 122). Seetõttu on väga ebatõenäoline, et nimetatud eksport avaldas märgatavat negatiivset mõju ühenduse tootmisharule.

(66)

Üks huvitatud isik väitis, et kahju põhjuseks on asjaolu, et peamised magneesiumivarud asuvad Hiinas, mistõttu ühenduse tootmisharu on ebasoodsas olukorras. Kuigi peamised toorainekaevandused asuvad tõepoolest Hiinas, mis annab strateegilise ja kuludega seotud eelise Hiina tootjatele, arvestati hinnavõrdluses igal juhul kõiki kuluerinevusi põhjustavaid tegureid.

(67)

Muude märkuste puudumisel põhjusliku seose kohta kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 112–124 esitatud sellekohased järeldused.

(68)

Märkuste puudumisel ühenduse tootmisharu huvide kohta kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 125–129 esitatud järeldused.

(69)

Kaks sõltumatut importijat ja üks sidusimportija esitasid oma märkused pärast esialgsete järelduste avaldamist. Veel üks importija, kes ei teinud menetluse käigus koostööd, esitas märkused, väites et ajutised meetmed avaldavad negatiivset mõju tema käibele, tööhõivele ja tasuvusele, kuna vaatlusalune toode moodustab olulise osa tema majandustegevusest. Nimetatud neli importivat äriühingut esindasid uurimisperioodil ligikaudu 35 % impordi kogumahust. Nimetatud äriühingud ei esitanud siiski uusi tõendeid, mille alusel võiks muuta ajutises määruses esitatud järeldusi ühenduse huvide kohta.

(70)

Põhjendustes 73–82 vaadeldakse neid importijate esitatud väiteid, mis langevad kokku kasutajate väidetega.

(71)

Muude märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 130–132 esitatud importijate huve käsitlevad järeldused.

(72)

Märkuste puudumisel ühenduse tarnijate huvide kohta kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduses 133 esitatud järeldused.

(73)

Enamik kasutajaid, importijaid ja eksportivaid tootjaid kordas väidet, et meetmed tugevdaksid mõnest olulisest tootjast koosneva turu struktuuri, vähendades seega konkurentsi. Kuigi nimetatud teemal uusi väiteid ei esitatud, lisati väite toetuseks mõnevõrra uut materjali.

(74)

Tuleb meenutada, et suurim tootja ühenduse turul ei omanud uurimisperioodil põhiosa vaatlusaluse toote turust (ajutise määruse põhjendus 141). Nimetatud turuosa arvutati kontrollitud andmete põhjal. Üks huvitatud isik vaidlustas turuosa arvutused, kuid ei esitanud põhjendatud tõendeid väitele, et turuosa on eespool nimetatust suurem. Ükski huvitatud isik ei esitanud väite toetuseks põhjendatud tõendeid suurte ühenduse turul tegutsejate konkurentsivastase tegevuse kohta. Lisaks tootsid vaatlusalust toodet mitmed teised ühenduse tootjad. Muude märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 140–141 kirjeldatud järeldused.

(75)

Väideti, et meetmed põhjustavad vaatlusaluse toote tarnepuudujäägi ühenduse turul, kuna meetmete tõttu lõpetavad eksportivad tootjad selle ekspordi ühendusse. Selle väite kinnituseks ei esitatud mingeid dokumentaalseid tõendeid. Tuleb märkida, et mitmete kättesaadavate varude olemasolu nii Hiinas kui ühenduses muudab tarnepuudujäägi ebatõenäoliseks. Seega ei ole kõnealune väide põhjendatud.

(76)

Lisaks väideti, et toorainetarnijatel tuleb võib-olla vähendada eksporti ühendusse seetõttu, et Hiinas, kus asuvad peamised magnesiiditooraine varud, esineb probleeme elektrivarustuses. Väideti, et sel põhjusel hakkasid magnesiidi hinnad 2005. aastal tõusma, põhjustades omakorda toorainepuudujäägi ühenduse turul. On selge, et magneesiumoksiidtelliste tootmiseks vajaliku tooraine tarned Hiinast sõltuvad erinevatest sisemistest teguritest ning see võib põhjustada magnesiidihinna tõusu. See asjaolu mõjutab võrdselt nii Hiina päritolu magnesiiti kasutavaid ühenduse tootjaid kui ka magneesiumoksiidtelliseid valmistavaid Hiina tootjaid. Seega ei ole need väited dumpinguvastaste meetmete kehtestamise mõju hindamisel asjakohased.

(77)

Töötleva tööstuse esindajad väljendasid samuti muret, et meetmed võivad põhjustada magneesiumoksiidtellistega seotud kulude olulist tõusu ning seda peaks arvesse võtma, kui hinnatakse meetmete mõju terasetööstuse kuludele. Terasetööstuse esindajad ei vaidlustanud üldiselt fakti, et magneesiumoksiidtellised moodustavad alla 1 % nende kogukulutustest (ajutise määruse põhjendus 143). Siiski osutasid nad vajadusele pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele: i) toode on strateegilise tähtsusega, ii) magneesiumoksiidtelliste tehnilised vead võivad põhjustada olulisi lisakulutusi ja iii) hinnad tõusevad tõenäoliselt märgatavalt muude tegurite mõjul.

(78)

Ajutise määruse põhjenduses 135 juba märgiti, et tulekindlad tooted on terasetööstuse jaoks strateegiliselt väga olulise tähtsusega tarvikud, kuna kogu teras läbib konverterid, ahjud ja valukopad. Seega võivad tulekindlate toodete defektid tekitada olulist kahju, põhjustades toomisprotsessi katkestamist, parandustöid ja turvalisusriske. Seega on terasetööstuse jaoks väga olulised hea tehniline tugi ja kõrgekvaliteediliste, st vastupidavate telliste piisav varu.

(79)

Kuigi materjali strateegiline või muu tähtsus on oluline, on ühenduse huvide analüüsi seisukohalt tähtis ka selle kulude osakaal võrreldes tootmise kogukuludega. Seega jääb vaieldamatu asjaolu, et magneesiumoksiidtelliste osakaal moodustab alla 1 % terasetööstuse kogukuludest, otsustavaks teguriks.

(80)

Sellega seoses tuleb rõhutada, et dumpinguvastaste meetmete eesmärgiks ei ole impordi keelamine, vaid hindade tõstmine stabiilsele kahjusid vältivale tasemele. Pidades silmas meetmete taset (kaalutud keskmine ligikaudu 20 %), on tõenäoline, et mittekahjustav import Hiinast jätkub ja soodustab tervet konkurentsi turul. Võimalikuks tarneallikaks on ka muud kolmandad riigid, kuigi uurimisperioodi jooksul olid neist toodud kogused väikesed.

(81)

Tuleb meenutada, et kui meetmeid ei kehtestata, tekib oht, et pikemas perspektiivis viiakse vaatlusaluse toote tootmine ühendusest üle Hiinasse. Pidades silmas oluliste tootjate puudumist kolmandates riikides ning asjaolu, et vaatlusalune toode on terasetööstuse jaoks strateegilise tähtsusega, ei ole selline sõltuvus Hiina impordist ühenduse terasetööstusele ilmselt otstarbekas lahendus. Üks importija ja üks terasetootja seadsid selle ajutises määruses (põhjenduses 138) esitatud väite kahtluse alla. Suurem enamik terasetöötlejatest seda siiski ei vaidlustanud, mis annab alust arvata, et nende huvides on säilitada elujõuline magneesiumoksiidtelliste tootmine ühenduse territooriumil.

(82)

Uute märkuste puudumisel väidetava turustruktuuri moonutamise ja kulude kasvu kohta kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 140–143 esitatud järeldused.

(83)

Uute märkuste puudumisel kasutajate huvide kohta kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 134–144 esitatud järeldused.

(84)

Võttes arvesse ajutises määruses tehtud järeldusi ja erinevate isikute esitatud märkusi, on jõutud järeldusele, et lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu Hiinast pärit magneesiumoksiidtelliste suhtes ei ole kaalukaid põhjuseid. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 145 ja 146 esitatud järeldused.

(85)

Ajutises määruses arvutati kahju kõrvaldamist võimaldav tase telliste MgO-sisaldusel põhineva viie PCN-grupi alusel. Nimetatud meetodit mainiti esimest korda uurimise alguses saadetud küsimustikes ning huvitatud isikutel paluti esitada asjakohaseid märkusi. Esitati nõuded meetodi parandamiseks ning neid nõudeid uuriti põhjendustes 86–88 esitatud viisil.

(86)

Ajutise määruses tehti standardseid parandusi ekspordi CIF-hindadesse, et hõlmata impordijärgseid kulusid, importija kulusid ja kaubanduse taset. Järgnev uurimine on näidanud, et iga müügikanaliga seotud kulude täpseks kajastamiseks tuleks need parandused läbi vaadata. Uued kahju kõrvaldamist võimaldavad marginaalid on esitatud põhjenduses 90.

(87)

Üks kasutajate ühendus väitis, et arvutuste tegemisel ei arvestatud magneesiumoksiidtellistes sideainena kasutatava vaigu ja pigiga seotud kulutuste erinevust. Kuigi kulutused peamiselt ühenduse toodangus kasutatavale pigile on väiksemad kui vaiguga seotud kulutused, on ühenduse tootjad põhjendatult väitnud, et suuremad kulutused pigi pisut keerukamale tootmisprotsessile kaotavad selle erinevuse. Uurimise käigus ei esitatud neid järeldusi ümberlükkavaid põhjendatud tõendeid. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(88)

Lisaks väitis üks kasutaja, et põhjenduses 85 kirjeldatud PCN-gruppides esineb konverterites ja valukoppades kasutavate telliste vahelisi erinevusi. Ühenduse tootmisharu müüs suurema koguse kallimaid konverteritelliseid kui Hiina eksportivad tootjad. Kasutaja väitel tuleks seda küsimust hinnavõrdlustes paremini kajastada. Väidet ei saa siiski lugeda põhjendatuks, kuna ei selgitatud, millist PCN-gruppi ja millisel määral see mõjutab. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(89)

Tuleb meenutada, et mittekahjustava hinna arvutamisel võeti aluseks 8 % suurune kasumimarginaal. Ükski huvitatud isik seda arvu ei vaidlustanud ja seega kiidetakse see lõplikult heaks.

(90)

Lõplik kaalutud keskmine kahjumarginaal äriühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse individuaalset või turumajanduslikku kohtlemist, on järgmine.

(91)

Arvestades erinevaid eespool mainitud normaalväärtuse ja ekspordihindade suhtes tehtud kohandusi, on koostööd teinud äriühingute, kelle suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, ja koostööst keeldunud äriühingute andmete põhjal arvutatud kahju kõrvaldamist võimaldav tase 39,9 %.

(92)

Muude märkuste puudumisel (välja arvatud eespool kirjeldatud kohandused), kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 147–152 sätestatud meetodid.

(93)

Eelnevat silmas pidades ja vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 tuleks lõplik dumpinguvastane tollimaks kehtestada dumpingumarginaali tasemel või kahjumarginaali tasemel kõikidel juhtudel, kui viimane on tuvastatud dumpingumarginaalist madalam.

(94)

Eespool toodu põhjal on lõplikud tollimaksud järgmised:

(95)

Käesolevas määruses esitatud individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seega peegeldavad need nimetatud äriühingute puhul uurimise jooksul tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt “kõigi teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressiga mainimata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib “kõigi teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(96)

Taotlus kohaldada individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamatult komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksuste asutamisega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, kodumaises või eksportmüügis. Vajaduse korral teeb komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ettepaneku määruse muutmiseks ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(97)

Uurimise käigus väljendasid viis Hiina eksportivat tootjat huvi hinnakohustuse võtmise vastu. Lõpuks tegid ainult kolm eksportivat tootjat algmääruse artikli 8 lõikega 1 kooskõlas oleva hinnakohustuse pakkumise.

(98)

Üks nendest äriühingutest ei teinud uurimise käigus koostööd. Seepärast tuli kõnealune hinnakohustuse pakkumine tagasi lükata.

(99)

Üks äriühing, kelle suhtes kohaldati individuaalset kohtlemist, tegi hinnakohustuse ühispakkumise koos Šveitsis asuva sõltumatu ettevõtjaga. Koos sõltumatu äriühinguga tehtud hinnakohustuse ühispakkumine tuleb üldiselt tagasi lükata, kuna sõltumatu edasimüüja osalemine muudab rahavoogude jälgimise võimatuks. Lisaks on sõltumatu edasimüüja otseselt või kaudselt seotud enamike oma ELis tegutsevate klientidega. Kõige selle tulemusel tekib ülikeerukas äriühingute struktuur, mis ei võimalda rahavoogude ja lõpphindade tõhusat jälgimist. Seetõttu ei peeta sellist hinnakohustust teostatavaks ega tõhusaks. Seega tuli pakkumine tagasi lükata.

(100)

Üks teine eksportiv tootja, kelle suhtes kohaldati individuaalset kohtlemist, tegi ühise hinnakohustuse ja koguselise piirangu pakkumise koos temaga seotud Hiina edasimüüjaga. Nad nõustusid müüma vaatlusalust toodet nimetatud koguselistes piirides vähemalt sellise hinnaga, mille tase välistab dumpingu kahjustava mõju. Koguselist piirangut ületava impordi puhul kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse. Äriühingud esitavad komisjonile regulaarselt üksikasjalikku teavet ühendusse suunatud ekspordi kohta ja seega saab komisjon kohustuse täitmist tõhusalt jälgida. Lisaks on nimetatud äriühingu müügistruktuur selline, et komisjoni arvates ei ole kokkulepitud hinnakohustusest kõrvalehoidmine tõenäoline.

(101)

Selleks et võimaldada komisjonil edaspidi tulemuslikult jälgida äriühingute võetud hinnakohustuste täitmist, sõltub dumpinguvastasest tollimaksust vabastamine vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni asjaomasele tolliasutusele esitamise ajal sellest, kas esitatakse faktuurarve, mis sisaldab vähemalt lisas loetletud andmeid. Selline teave on vajalik ka selleks, et tolliasutused saaksid piisava täpsusega kindlaks teha, kas veetav kaup on äridokumentidega vastavuses. Kui sellist arvet ei esitata või kui see ei vasta tollis esitatud kaubale, tuleb tasuda asjakohane dumpinguvastase tollimaksu määr.

(102)

Hinnakohustusest kinnipidamise kindlustamiseks tuleb importijatele selgitada, et hinnakohustuse rikkumine korral kohaldatakse asjakohaste tehingute suhtes tagasiulatuvalt dumpinguvastaseid tollimakse. Seetõttu on vaja kehtestada õigusnormid, mis sätestavad tollivõla tekkimise asjakohase dumpinguvastase tollimaksu tasemel juhtudel, kui ei täideta ühte või enamat tollimaksuvabastuse tingimust. Tollivõlg peaks seega tekkima alati, kui tollideklarant on otsustanud lubada kaubad vabasse ringlusse ilma dumpinguvastast tollimaksu sisse nõudmata ja leitakse, et ühte või enamat hinnakohustuse tingimust on rikutud.

(103)

Rikkumise korral võib dumpinguvastase tollimaksu sisse nõuda juhul, kui komisjon on algmääruse artikli 8 lõike 9 alusel tühistanud hinnakohustuse kinnituse, viidates konkreetsele tehingule ja vajadusel kuulutades asjakohase kinnitusarve kehtetuks. Seega peavad vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 7 tolliasutused komisjoni viivitamatult teavitama kõikidest juhtudest, kus leitakse märke hinnakohustuse rikkumisest.

(104)

Eelnevat silmas pidades peetakse äriühingute hinnakohustust vastuvõetavaks ning asjaomaseid äriühinguid on teavitatud peamistest faktidest, kaalutlustest ja kohustustest, millele heakskiitmine tugineb.

(105)

Tuleks märkida, et kohustuse rikkumise või kohustusest loobumise või kohustuse rikkumise kahtluse puhul võib kohaldada dumpinguvastast tollimaksu vastavalt algmääruse artikli 8 lõigetele 9 ja 10.

(106)

Eespool kirjeldatud hinnakohustus on komisjoni otsusega 2005/704/EÜ (4) heaks kiidetud.

(107)

Täheldatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju taset arvesse võttes leitakse, et määruse (EÜ) nr 552/2005 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks sisse nõuda vastavalt lõplikult kehtestatud tollimaksumäärale. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest kõrgemad, tuleb lõplikult sisse nõuda ainult ajutiste tollimaksude tasemel tagatiseks antud summad,

—

nimetatud äriühingud on kõnealused tooted tootnud, lähetanud ja esitanud arve otse esimesele sõltumatule kliendile ühenduses, ning

—

nimetatud impordiga koos esitatakse kehtiv kinnitusarve. Kinnitusarve on faktuurarve, mis sisaldab vähemalt lisas sätestatud andmeid ja deklaratsiooni, ning

—

tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt kinnitusarve kirjeldusele.