27.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 223/1

(1)

28. mail 2004 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teadaande (edaspidi “algatamise teadaanne”) (2) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Ameerika Ühendriikidest (edaspidi “USA”) ja Venemaalt pärinevate elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete impordi suhtes ning teatavate Venemaalt pärinevate suundorienteeritud struktuuriga üle 500 mm laiuste elektrotehniliste teraslehtede impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu vahepealse läbivaatamise algatamise kohta.

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati pärast seda, kui Euroopa Raua- ja Terasetööstuse Konföderatsiooni (“Eurofer” ehk “kaebuse esitaja”) oli esitanud 13. aprillil 2004 kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustas põhiosa, käesoleval juhul üle 90 %, ühenduse elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kogutoodangust. Kaebuses esitati tõendid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ning sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena menetluse algatamiseks.

(3)

Komisjon algatas omal algatusel algmääruse artikli 11 lõike 3 kohase vahepealse läbivaatamise, mis võimaldaks vajaduse korral muuta nõukogu määrusega (EÜ) nr 151/2003 (3) kehtestatud lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid Venemaalt pärinevate suundorienteeritud struktuuriga üle 500 mm laiuste elektrotehniliste teraslehtede impordi suhtes või need meetmed kehtetuks tunnistada. Muudatuse tegemine või kehtetuks tunnistamine võib osutuda vajalikuks seepärast, et tooted, mille suhtes on määrusega (EÜ) nr 151/2003 kehtestatud meetmed, kuuluvad toodete hulka, mille suhtes kohaldatakse menetlust USAst ja Venemaalt pärinevate elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete impordi kohta ühendusse.

(4)

Komisjon teavitas eksportivaid tootjaid Venemaal ja USAs ning neid importijaid/ettevõtjaid ja kasutajaid, keda asi teadaolevalt puudutab, asjaomaste ekspordiriikide esindajaid ning kaebuse esitanud ühenduse tootjaid ametlikult menetluse algatamisest. Huvitatud pooltele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5)

Venemaa ja USA eksportivad tootjad, samuti ühenduse tootjad, importijad/ettevõtjad ja kasutajad tegid oma seisukohad kirjalikult teatavaks. Kõigile pooltele, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(6)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatel andmetel asjaga seotud pooltele ja kõigile teistele äriühingutele, kes eespool nimetatud algatamise teadaandes sätestatud tähtaja jooksul endast teatasid.

(7)

Vastused saadi ühelt USA eksportivalt tootjalt ja selle seotud tütarettevõtjatelt ühenduses ning kahelt Venemaa eksportivalt tootjalt ja nende seotud tütarettevõtjatelt ühenduses. Samuti saadi vastused neljalt ühenduse tootjalt, 16 kasutajalt ja ühelt importijalt, kes ei olnud asjaomaste riikide eksportivate tootjatega seotud.

(8)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu kindlakstegemise, kahju tekitamise ja ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas. Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

Ühenduse tootjad

Ühenduse kasutajad

Eksportivad tootjad Venemaal

Eksportivad tootjad USAs

Seotud importijad ühenduses

Seotud importijad väljaspool ühendust

(9)

Dumpingu ja kahju tekitamise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju hindamisega seotud suundumuste osas analüüsiti andmeid 1. jaanuarist 2000 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(10)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 151/2003 kehtestati algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt algatatud uurimise järel lõplikud dumpinguvastased tollimaksud suundorienteeritud struktuuriga üle 500 mm laiuste elektrotehniliste teraslehtede (edaspidi “suundorienteeritud struktuuriga laiad elektrotehnilised teraslehed”) Venemaalt pärineva impordi suhtes. Kõnealuse määrusega kehtestati dumpinguvastaste tollimaksude määraks VIZ-Stalist pärit impordi suhtes 14,7 % ning NLMKst pärit impordi suhtes 40,1 %, kusjuures neist viimane määr on ühtlasi jääktollimaksu määraks nende toodete impordi puhul teistest Venemaa äriühingutest.

(11)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1000/2004 (4) kiideti heaks NLMK, Viz Stali ja nende müügiga tegelevate sidusettevõtjate kohustused seoses Venemaalt pärineva suundorienteeritud struktuuriga laiade elektrotehniliste teraslehtede importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega ajavahemikuks kuus kuud kuni 20. novembrini 2004. Nende kohustuste eesmärk oli võimaldada ajutiselt kohandada dumpinguvastaseid meetmeid, mis laienesid impordile kümnesse uude liikmesriiki pärast Euroopa Liidu laienemist 1. mail 2004. Eesmärgiks oli vältida äkilist ja ülemääraselt negatiivset mõju importijatele ja kasutajatele, mida põhjustaks meetmete äkiline täielik kohaldamine kõnealuses kümnes riigis. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1995/2004 (5) kiideti kohustused heaks järgmiseks kuuekuuliseks perioodiks, kuni 20. maini 2005, sest leiti, et tingimused nende heakskiitmiseks on endiselt olemas.

(12)

Võttes arvesse vajadust täiendavalt kontrollida uurimise teatavaid aspekte, samuti tiheda seose tõttu põhjenduses 3 nimetatud vahepealse läbivaatamisega, otsustati jätkata uurimist ajutisi meetmeid kehtestamata.

(13)

Kõiki huvitatud pooli teavitati siiski uurimise esialgsetest järeldustest ning neile anti võimalus kindlaksmääratud aja jooksul nende järelduste kohta oma märkused esitada. Huvitatud poolte esitatud märkused vaadati läbi ning vajaduse korral käsitleti asjakohaseid nõudeid ja muudeti järeldusi.

(14)

Vaatlusaluseks tooteks on suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest kõikides laiustes lehtvaltstooted, mida deklareeritakse CN-koodide 7225 11 00 (laius vähemalt 600 mm) ja 7226 11 00 (laius alla 600 mm) all. Need koodid esitatakse ainult teavitamise eesmärgil.

(15)

Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooteid valmistatakse räniga legeeritud terase rullide kuumvaltsimisel erineva paksuseni, kusjuures kristallstruktuur on ühtlaselt orienteeritud nii, et on võimalik saavutada kõrge magnetjuhtivus. Puudujääke nimetatud juhtivuses nimetatakse “südamikuskaoks”, mis on toote kvaliteedi esmane näitaja. Turul on üldjuhul esindatud “suure läbitavusega” ehk kõrgjuhtivusega klassid ning tavalised klassid. Suure läbitavusega klassid võimaldavad vähendada südamikuskadusid mis tahes paksusega teraslehtede puhul. Suundorienteeritud struktuuriga teraslehed lõigatakse vajaduse korral vastavalt kliendi tehnilistele nõuetele kindla laiusega ribadeks. Seda protsessi nimetatakse pikilõikamiseks. Vaatlusalust toodet kasutavad elektromagnetiliste seadmete ja trafode tootjad jõujaamade ja jaoturite tarbeks.

(16)

Vaatamata erinevustele läbitavuses, paksuses ja laiuses, on kõigil suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodetel samad peamised füüsikalised ja tehnilised omadused ning sisuliselt sama peamine kasutusala.

(17)

Seoses lõigus 3 nimetatud suundorienteeritud struktuuriga laiu elektrotehnilisi teraslehti käsitleva läbivaatamisega tuleks märkida, et real juhtudel leiti, et põhjenduses 10 nimetatud kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest hoiti kõrvale, lõigates suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase rullid enne ühendusse eksportimist lahti. Ühenduse kasutajad ostsid tõepoolest sageli laiu suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisi teraslehti ning lõikasid need siis nõutavasse mõõtu. Pärast meetmete kehtestamist lõikasid tootjad või eksportijad suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilised teraslehed enne eksportimist osadeks, mille mõõtmed ei ületanud 500 mm, et toode ei kuuluks meetmete kohaldamisalasse.

(18)

Üks eksportiv tootja väitis, et kitsad (kõnealuse ettevõtja poolt määratletud kui laiusega alla 500 mm) suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilised teraslehed tuleks laiadest (laiusega 500 mm või enam) suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilistest teraslehtedest eristada, kuna laiu suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisi teraslehti ei ole võimalik asendada kitsastega ning laiade teraslehtede suhtes kehtivad teistsugused konkurentsitingimused. Väide erinevate konkurentsitingimuste kohta põhineb tähelepanekul, et lõppkasutajad tellivad ja ostavad otse suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisi teraslehti, mille laius vastab täpselt nende nõuetele, et vältida nende tükeldamise kulusid, ning mitte poole, mille laius on suurem kui nende endi tootmisprotsessis kasutav ning mille puhul nad peaksid ise tükeldamisega tegelema, enamikul juhtudel pealegi spetsialiseerunud alltöövõtjaid rakendades.

(19)

Väide asendatavuse puudumise kohta põhineb tõsiasjal, et ehkki kitsaid suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisi teraslehti on võimalik asendada laiadega, mis hiljem tükeldatakse, on vastupidine olukord, mõistagi, võimatu. Asjaomane eksportija viitas teatavate Hiinast ja Indoneesiast pärinevate tekstiilpealsetega jalatsitega seotud dumpinguvastasele menetlusele, (6) mille puhul leiti, et sisejalatseid ei saa kasutada väljas, ning seetõttu peaksid need moodustama eraldi toote.

(20)

Seoses eespool nimetatud dumpinguvastase menetlusega leiti, et sise- ja välisjalatsid peaksid moodustama eraldi toote, kuna sisejalatsitel on teistsugused peamised füüsikalised omadused, mis muudavad nad väliskasutuseks ebasobivaks. Seepärast on olukord käesoleval juhul teistsugune, kuna uurimine näitas, et laiusest olenemata on suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilised teraslehed valmistatud ühest ja samast algmaterjalist, neil on samad põhiomadused ning võrreldav lõppkasutus. Lisaks sellele tuleb märkida, et isegi osalisest toodetevahelisest asendatavusest piisab selleks, et lugeda nad dumpinguvastase uurimise raames üheks tooteks ning suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniliste teraslehtede puhul, nagu on selgitatud põhjenduses 17, on asendatavus olemas.

(21)

Eksportiva tootja teine väide põhineb tähelepanekul, et lõppkasutajad eelistavad kasutada suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisi teraslehti, mille laius vastab nende tehnilistele nõuetele tootmist silmas pidades. On siiski leitud, et teatavad lõppkasutajad tükeldavad tavapärases töökorras materjali ise või soetavad Venemaalt jämedalt lõigatud kitsaid suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisi teraslehti, mille suhtes ei kohaldata mingeid dumpinguvastaseid tollimakse, ning seejärel tükeldavad imporditud materjali vastavalt oma täpsetele tehnilistele nõuetele. Lisaks sellele iseloomustab tükeldamisettevõtete ja terasetöötlemiskeskuste lai levik ühenduses tõsiasja, et suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilised teraslehed ei tule tootjate juurest alati mõõtmetes, mis vastaksid lõppkasutaja spetsiaalsetele nõuetele. Sellest tulenevalt lükati selle eksportiva tootja väited tagasi.

(22)

Seetõttu loetakse käesoleva dumpinguvastase menetluse raames kõik vaatlusaluse toote liigid üheks tooteks.

(23)

Venemaalt ja USAst ühendusse eksporditaval tootel, Venemaal ja USAs toodetaval ja riigisiseselt müüdaval tootel, samuti ühenduses ühenduse tootjate poolt toodetaval ja müüdaval tootel leiti olevat ühed ja samad peamised füüsikalised ja tehnilised omadused ning samuti ühed ja samad peamised kasutusviisid, seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(24)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kontrollis komisjon kõigepealt iga eksportiva tootja puhul, kas vaatlusaluse toote kogu omamaine müük oli tüüpiline võrreldes kogu nende eksportmüügiga ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 oli omamaine müük tüüpiline, kui iga eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % tema ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahust.

(25)

Iga eksportiva tootja poolt omamaisel turul müüdud ja ühendusse eksportimiseks müüdud liikidega otseselt võrreldava tooteliigi puhul kontrolliti, kas omamaine müük on algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamiseks piisavalt tüüpiline. Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase teatava liigi omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse liigi omamaise müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul vastas vähemalt 5 protsendile ühendusse eksporditud võrreldavat liiki suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase müügi kogumahust.

(26)

Kontrollimaks seda, kas iga eksportiva tootja iga tooteliigi omamaise müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavakaubanduse raames vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4, määrati järgnevalt kindlaks, kui suure osa kõnealuse liigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele.

(27)

Kui toodangu arvestusliku maksumusega vähemalt samaväärse netohinnaga müüdud suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase liigi müügimaht moodustas enam kui 80 % kõnealuse liigi müügi kogumahust ning kui kõnealuse liigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludega võrdne või sellest kõrgem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud omamaise müügi hindade kaalutud keskmisega olenemata sellest, kas nimetatud müük oli tulutoov või mitte. Kui suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase liigi tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem kõnealuse liigi müügi kogumahust või kui kõnealuse liigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, põhineb normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdub ainult kõnealuse liigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega, eeldusel et see müük moodustas kõnealuse liigi müügi kogumahust 10 % või enam. Kui mis tahes liiki suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tulutoova müügi maht oli vähem kui 10 % kõnealuse liigi müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavates kogustes, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(28)

Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei olnud võimalik kasutada, tuli kohaldada teistsugust meetodit. Sellisel juhul kasutas komisjon arvestuslikku normaalväärtust. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 arvutati normaalväärtus selliselt, et eksporditud liikide eksportija poolt kantud tootmiskuludele, mida vajaduse korral korrigeeriti, liideti põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal.

(29)

Ühe koostööd tegeva eksportiva tootja puhul leiti, et vaatlusaluse toote omamaist müüki ei saanud lugeda tavakaubanduse raames toimuvaks, kuna selline müük toimus märkimisväärsetes kogustes, kõnealusel juhul üle 90 % siseturu müügimahust, ühikuhinnast odavamalt. Lisaks sellele tehti kindlaks, et omamaiste tehingute kaalutud keskmine müügihind oli madalam kaalutud keskmistest tootmiskuludest ühiku kohta uurimisperioodi jooksul.

(30)

Sellest tulenevalt ei olnud eksportiva tootja poolt müüdud vaatlusaluse toote omamaist hinda võimalik normaalväärtuse kindlakstegemiseks kasutada. Normaalväärtus tuli arvutada vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

(31)

Normaalväärtus arvutati eksportiva tootja tootmiskulude põhjal, millele lisati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Määratud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summad olid samad, mida kohaldati kõnealuse eksportiva tootja sama üldkategooria terastoodete valmistamise ja müügi suhtes päritoluriigi siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile b.

(32)

Tootmise täiskulud määrati kõigi asjakohaste tooteliikide kohta, võttes arvesse terase klassi, paksust ning seda, kas vaatlusalust toodet müüdi terve või tükeldatud rullina. Viimasel juhul tuli arvesse võtta tükeldamiskulusid.

(33)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 määrati ekspordihinnad kindlaks ühendusse tarbimiseks müüdud vaatlusaluse toote eest makstud või makstavate hindade põhjal.

(34)

Eksportiv tootja ei müünud vaatlusalust toodet otse ühenduse sõltumatutele klientidele. Kogu müük toimus ühenduse seotud tütarettevõtjate kaudu. Sellest tulenevalt määrati arvestuslik ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 edasimüügihinna põhjal sõltumatutele klientidele ühenduses. Kohandati kõiki seotud importijate poolt teostatud impordi ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid ja põhjendatud kasumimarginaali.

(35)

Selleks et tagada tehasehindade tasandil ja samal kaubandustasandil õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust väidetavalt ja tõendatult mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Vastavalt vajadusele ja kui see oli õigustatud, tehti kohandused transpordi-, kindlustus-, krediidikulude ja kaasnevate pangale makstud tasude, impordimaksude ja tükeldamiskulude suhtes.

(36)

Tükeldamiskulude kohandamine oli vajalik selleks, et võimaldada suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase nõuetekohast võrdlust vastavalt sellele, kas seda imporditi täislaiuses rullides ja müüdi seejärel sellisena ühenduses või imporditi see täislaiuses rullides ja müüdi ühenduses pärast tükeldamist või imporditi tükeldatud materjalina ja müüdi sellisena või pärast täiendavat tükeldamist ühenduses, vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile k.

(37)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 määrati dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja tooteliikide kaalutud keskmiste ekspordihindade omavahelise võrdluse alusel., nagu eespool määratletud.

(38)

Selle põhjal määrati järgmine dumpingumarginaal väljendatuna protsendimäärana impordi CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata:

AK Steel Corporation, Middletown: 47,6 %

(39)

Kuna oli tõendeid teadaoleva eksportija kohta USAs, kes tahtlikult ei teinud uurimises koostööd, peaks dumpingu jääkmarginaal selle koostööd mittetegeva eksportiva tootja jaoks olema sätestatud kõrgeima marginaali tasemel, mis on mõõdetud tüüpiliste tooteliikide müügi suhtes koostööd tegeva ühenduse tootja puhul, st 60,6 %.

(40)

Normaalväärtus määrati kindlaks vastavalt põhjendustes 24 — 28 selgitatud üldmetoodikale.

(41)

Ühe suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase liigi puhul, kus 80 % või vähem, kuid vähemalt 10 % piisavates kogustes toimunud omamaisest müügist toimus tavakaubanduse raames, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus uurimisperioodi jooksul toimunud omamaise müügi hindade kaalutud keskmisega.

(42)

Ülejäänud tooteliikide puhul, kus omamaine müük ei olnud tüüpiline, arvestati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3. Normaalväärtus arvutati, lisades eksportija poolt eksporditud liikide tootmiskuludele, mida korrigeeriti mõistliku müügikulude protsendi võrra, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal, mis põhinesid uurimisaluse eksportiva tootja tegelikel andmetel samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 esimesele lausele.

(43)

Kui eksportmüük ühendusse toimus nii otse sõltumatutele klientidele kui ka sidusettevõtja kaudu Šveitsis. Viimase puhul määrati ekspordihind edasimüügihindade põhjal esimesele sõltumatule ostjale ühenduses.

(44)

Eksportiv tootja väitis, et ühendusse imporditud Venemaalt pärinevaid tooteid ei ole kvaliteedierinevuste tõttu võimalik võrrelda ühenduses toodetud toodetega: väidetavalt on eksportiva tootja suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilistel teraslehtedel suuremad pinnadefektid ja suuremad südamikuskaod, ning teataval määral kuuluvat need erinevatesse klassidesse. Seepärast taotles kõnealune eksportiv tootja kohandamist kvaliteedierinevuste suhtes.

(45)

Dumpingumarginaalide arvutamise osas viiakse tooteliikide tasemel läbi võrdlus vastavuse kohta spetsiifiliste südamikuskao ulatusega teraseklassidega. Ameerika ja Venemaa standardeid on võrreldud Euroopa omadega, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tooteomadusi. Lisaks sellele viidi läbi võrdlus kõrgema klassi materjali tootmise ja müügi tasemel. Seepärast lükati tagasi ühe eksportiva tootja poolt tehtud taotlus kohandamise kohta kvaliteedierinevuste suhtes. Samasugust metoodilist lähenemist järgiti põhjendustes 78 ja 83 kommenteeritud hinna allalöömise arvutamisel.

(46)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil ning samal kaubandustasandil. Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse erinevusi tegurites, mis hindasid ja hindade võrreldavust väidetavalt ja tõestatult mõjutavad. Selle alusel on välja antud toetused erinevuste katmiseks veo-, kindlustus-, pakendamis-, krediidikuludes ning kaasnevates pangale makstud tasudes ja kaudsetes maksudes. Kohandused tehti vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i ka juhtudel, kus ekspordimüüki teostati sidusettevõtja kaudu, mis asub riigis, mis ei kuulu ühendusse.

(47)

Eksportiv tootja väitis, et arvutustes esinesid kirjavead ning et pärast kontrollimist väited aktsepteeriti ja arvutused parandati nõuetekohaselt.

(48)

Nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 11, võrreldi ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote iga üksiku liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote iga vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(49)

Võrdlus näitas dumpingu olemasolu koostööd tegeva eksportiva tootja puhul. Dumpingumarginaal väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata on järgmine:

NLMK, Lipetsk: 11,5 %

(50)

Leiti, et vaatlusaluse toote omamaine müük oli üldiselt tüüpiline, kuid mitte tavakaubanduse raames toimuv, kuna selline müük toimus märkimisväärsetes kogustes ühikuhinnast odavamalt, kõnealusel juhul üle 90 % vaatlusaluste tehingute müügimahust. Lisaks sellele tehti kindlaks, et uurimisperioodi jooksul oli omamaiste tehingute kaalutud keskmine müügihind madalam kaalutud keskmistest tootmiskuludest ühiku kohta.

(51)

Kuna eksportiva tootja poolt müüdud vaatlusaluse toote omamaist hinda ei olnud võimalik normaalväärtuse kindlakstegemiseks kasutada, tuli normaalväärtus arvutada vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

(52)

Normaalväärtus arvutati eksportiva tootja enese tootmise täiskulude alusel, st tootmiskulud pluss müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal, mis põhinesid, uurimisaluse eksportiva tootja tegelikel andmetel toote valmistamise ja müügi kohta vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 esimesele lausele.

(53)

Tuleb märkida, et uurimisperioodi jooksul ostis Viz Stal oma põhitooraine, st kuumvaltsitud lehtterase rullide või ribadena, kahelt tarnijalt: US Steel Kosicelt ja Venemaa äriühingult Magnitogorsk. Uurimise käigus laiade suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniliste teraslehtede osas, millele on viidatud põhjenduses 10, leiti, et suhted Magnitogorski ja Viz Stali vahel on eriti lähedased, ning et ostuhindu kõnealuselt tarnijalt ei saanud pidada usaldusväärseks. Sellisel juhul võeti tootmiskulude, täpsemalt toormaterjalikulude kindlaksmääramisel aluseks eranditult sõltumatult Slovaki tootjalt/tarnijalt US Steel Kosice ostetud rullide hinnad. Slovaki piiri DAF-hinnale lisati transpordikulud Jekaterinburgi, kindlustuskulud ja krediidikulud vastavalt maksetingimustele. Sellisel viisil arvutatuna moodustasid kuumvaltsitud rullid selle eksportiva tootja suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootmise kogukuludest 61,4 %.

(54)

Tootmise täiskulud määrati kõigi asjakohaste tooteliikide kohta, võttes arvesse terase klassi, paksust ning seda, kas vaatlusalust toodet müüdi terve või tükeldatud rullina, viimasel juhul tuli arvesse võtta ka tükeldamiskulud.

(55)

Viz Stal ei müünud vaatlusalust toodet otse ühenduse sõltumatutele klientidele. Kogu müük toimus seotud tütarettevõtjatele ühenduses. Sellest tulenevalt määrati arvestuslik ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9, st edasimüügihinna põhjal sõltumatutele klientidele. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 kohandati kõiki kõnealuste seotud importijate poolt teostatud impordi ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid ja põhjendatud kasumimarginaali.

(56)

Selleks et tagada tehasehindade tasandil ja samal kaubandustasandil õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindade võrreldavust väidetavalt ja tõestatult mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Kui need olid vajalikud ja põhjendatud, tehti kohandamised transpordi-, kindlustus-, käitlemiskulude, panga teenustasude, krediidikulude ja kaasnevate pangale makstud tasude, impordimaksude ja tükeldamiskulude suhtes.

(57)

Kohandamine tükeldamiskulude suhtes oli vajalik selleks, et võimaldada suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase nõuetekohast võrdlust vastavalt sellele, kas seda imporditi täislaiuses rullides ja müüdi seejärel sellisena ühenduses või imporditi täislaiuses rullides ja müüdi pärast tükeldamist ühenduses või imporditi see tükeldatud materjalina ja müüdi sellisena või pärast täiendavat tükeldamist ühenduses, vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile k.

(58)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 määrati dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja tooteliikide kaalutud keskmiste ekspordihindade omavahelise võrdluse alusel, nagu eespool on määratletud.

(59)

Seoses selle eksportiva tootja ühendusse suunatud ekspordiga uurimine dumpingut ei tuvastanud.

(60)

Järeldusele dumpinguhinnata impordi suhtes ühendusse jõuti nii tervete kui tükeldatud kõikide erinevate tooteliikide rullide osas ning sellest tulenevalt hõlmas see nii laiu kui kitsaid suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisi teraslehti.

(61)

Eksportivate tootjate koostöö tase oli kõrge, kuna nad hõlmasid kogu teadaoleva impordi ühendusse. Ühe Venemaa eksportiva tootja puhul leiti uurimisperioodi jooksul 11,5 % dumping, samas kui teise koostööd tegeva eksportiva tootja puhul ei tuvastanud uurimine dumpinguhinnaga importi ühendusse. Dumpingu jääkmarginaal sätestati eksportiva tootja marginaali tasemel, kelle puhul dumping leiti.

(62)

Ühenduses toodab suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast kuus tootjat. Kolm kaebuse esitanud ühenduse tootjat asub Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Tuleb märkida, et need kolm tootjat kuuluvad samasse ettevõtterühma. Teised tootjad asuvad Poolas, Tšehhi Vabariigis ja Ühendkuningriigis.

(63)

Uurimise tulemusel jõuti järeldusele, et nimetatud kuue tootja toodang moodustab ühenduse kogutoodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(64)

Lisaks kolmele kaebuse esitanud (seotud) ühenduse tootjale tegi veel üks ühenduse tootja uurimiseks täielikku koostööd. Leiti, et nende nelja ettevõtja kogutoodang moodustas 90 % vaatlusaluse toote ühenduse kogutoodangust.

(65)

Seepärast leitakse, et need neli ühenduse tootjat moodustavad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses, ning edaspidi viidatakse neile kui “ühenduse tootmisharule”.

(66)

Mis puutub kahte ülejäänud ühenduse tootjasse, siis nendest üks vaikis ja teist, ehkki menetlust toetavat, ettevõtjat ei olnud võimalik ühenduse tootmisharu osaks lugeda, kuna see andis oma tootmis- ja müügimahtude kohta ainult mõned põhiandmed.

(67)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks a) ühenduse tootmisharu müügi põhjal ühenduse turul, b) teiste, samuti mõningaid põhiandmeid esitanud ühenduse tootjate müügi põhjal ühenduse turul ning c) impordi põhjal kõigist kolmandatest riikidest ühenduse turule vastavalt Eurostati aruandele ning võttes samuti arvesse koostööd tegevate asjaomaste riikide eksportivate tootjate esitatud andmeid.

(68)

Selle alusel kujunes ühenduse tarbimine järgmiselt:

(69)

Ühenduse tarbimine kõigepealt suurenes 8 % võrra aastatel 2000 — 2001, kuid seejärel langes märgatavalt ja pidevalt 15 % võrra. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes tarbimine 8 % võrra. Pidevat langust tarbimises seletatakse kahaneva nõudlusega järgtööstuse, st trafotootjate poolt, nimelt elektritrafosid vajavate uute tööstusprojektide vähenemise tõttu.

(70)

Komisjon kaalus, kas dumpinguhinnaga impordi mõju asjaomastest riikidest tuleks hinnata kumulatiivselt, algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumide põhjal. Kõnealune artikkel näeb ette, et impordi mõju hinnatakse kumulatiivselt juhul, kui igast riigist pärineva impordi puhul kindlaksmääratud dumpingumarginaal on suurem algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumtasemest, kui igast kõnesolevast riigist pärit impordi maht ei ole tähtsusetu ning kui impordi mõju kumulatiivne hindamine on importtoodetevahelise konkurentsi tingimusi ning importtoodete ja samasuguste ühenduse toodete vahelise konkurentsi tingimusi arvesse võttes asjakohane.

(71)

Tuleb märkida, et ühe Venemaa eksportiva tootja puhul dumpingut ei leitud. Vastavalt sellele ei ole kaalutluste juures, kas kumulatiivne hindamine on asjakohane, kõnealuse eksportiva tootja importi arvesse võetud.

(72)

Leiti, et igast riigist pärineva impordi puhul kindlaksmääratud dumpingumarginaal oli suurem kui miinimumtase. Lisaks sellele ei olnud dumpinguhinnaga impordi maht igast kõnealusest riigist tähtsusetu, st USA ja Venemaa puhul moodustasid need vastavalt umbes 10 % ja 3 % ühenduse tarbimisest uurimisperioodi jooksul.

(73)

Konkurentsi tingimuste osas nii dumpinguhinnaga importtoodete vahel kui ka dumpinguhinnaga importtoodete ja samasuguste ühenduse toodete vahel leiti, et asjaomaste riikide poolt müüdud suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtteras ja ühenduse tootmisharu poolt müüdud suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtteras olid igas suhtes sarnased ning seda levitatakse samade kaubanduskanalite kaudu. Uurimine näitas, et mõlema riigi puhul järgisid impordihinnad samasugust langustendentsi, seda eelkõige vaatlusaluse perioodi teise poole jooksul, ning leiti, et need hinnad lõid alla ühenduse tootmisharu hinnad. See viis ühenduse tööstusharu poolt müüdava suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase hindade üldisele langusele.

(74)

Seepärast järeldatakse, et asjaomastest riikidest pärinevat dumpinguhindadega importi tuleks hinnata kumulatiivselt.

(75)

Eespool esitatud tabel näitab, et suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase import asjaomastest riikidest ühendusse enam kui kolmekordistus vaatlusaluse perioodi jooksul.

(76)

(77)

(78)

Komisjon on uurinud, kas asjaomaste riikide eksportivad tootjad lõid uurimisperioodi jooksul alla ühenduse tootmisharu hindu. Käesolevas analüüsis on eksportivate tootjate CIF-hindu kohandatud väärtusega ühenduse piiril pärast tollimaksude tasumist. Neid hindu on seejärel võrreldud ühenduse tootmisharu tehasehindadega samal kaubandustasandil ning võrreldavate tooteliikide tasandil.

(79)

Üks Venemaa eksportiv tootja väitis, et hinnates hindade allalöömist (ja kahjukõrvaldamise marginaali), tuleks teha kohandamised erinevuste suhtes kõnealuse eksportiva tootja poolt toodetud ja müüdud ning ühenduse tootmisharu poolt toodetud suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase kvaliteedis. See väide põhineb tõsiasjal, et samade liikide puhul oleks kõnealuse eksportiva tootja poolt toodetud suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtteras märgatavalt madalama kvaliteediga kui ühenduse tootmisharu poolt toodetu.

(80)

Sellisel juhul tuleb kõigepealt märkida, et selline kohandamine tõepoolest tehti esialgse uurimise käigus, st 1996. aastal, kuid juba meetmete aegumisega seotud läbivaatamisele järgnenud meetmete läbivaatamise ja pikendamisega seotud uurimine 2003. aastal näitas, et Venemaa tootmisrajatiste täiustumist silmas pidades ei ole kohandamised kvaliteedi suhtes enam õigustatud (7).

(81)

Lisaks sellele paluti kasutajatel kommenteerida Venemaalt imporditud suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase kvaliteedi võrreldavust sellega, mida ostetakse ühenduse tootmisharult, ning mitte ükski koostööd tegevatest kasutajatest ei maininud olulist kvaliteedierinevust. Ainult üks kasutaja mainis, et Venemaa toodete kvaliteet on veidi halvem ühenduses valmistatud toodete omast, kuid see kasutaja ei põhjendanud oma väidet. Lisaks sellele mainis see kasutaja veel, et mõlemad tooted on täielikult asendatavad ning et nemad läksid Venemaa toodetele üle märkimisväärse hinnaerinevuse tõttu. Seepärast lükati väide tagasi.

(82)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate hindade põhjal on leitud hindade allalöömise marginaal riigi kohta, väljendatuna protsendimäärana ühenduse tootmisharu hindadest, järgmine:

(83)

Venemaa osas määrati 6,1 %line hinna allalöömise marginaal kindlaks eksportiva tootja suhtes, kelle puhul dumpingumarginaali ei leitud. Teine protsendimäär hõlmab teist koostööd tegevat eksportivat tootjat.

(84)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 uuris komisjon kõiki ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(85)

Pidades silmas kahte ettevõtterühma kuuluvate ühenduse tootjate ja asjaomaste eksportivate tootjate piiratud arvu, on neid käsitlevad andmed esitatud üksnes indekseeritud kujul.

(86)

Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes ühenduse tootmisharu tootmismaht 2 % võrra. Konkreetsemalt suurenes tootmine kõigepealt 4 % võrra aastatel 2000 — 2001 ning seejärel vähenes pidevalt 2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, st vähenes umbes 5 %.

(87)

Laekunud andmed tootmisvõimsuse kohta näitavad tehnilist, mitte teoreetilist võimsust, mis tähendab seda, et maha on arvestatud tööstusharu poolt standardiks loetavad kohandamised tavalise puhkuse, seadistamisele kulunud aja, hoolduse ja teiste tavapäraste tööseisakute suhtes. Tootmisvõimsuse suurenemine aastatel 2001 — 2002 oli vastuseks nõudluse kasvule 2001. aastal. Võimsus vähenes 2003. aastal ja uurimisperioodi jooksul, kuna üks tootja muutis veidi oma tootmisprotsessi, mistõttu vähenes tehniline võimsus. Vastavalt sellele suurenes tootmisvõimsus vaatlusaluse perioodi jooksul 4 % võrra. Nagu allpool põhjenduses 102 on näidatud, on selline kasv seotud olemasoleva tootmisvahendi kaasajastamiseks tehtud investeeringutega, mis parandasid selle tõhusust, ning on seepärast tingitud peamiselt asendusseadmete ostudest. Samuti tuleb märkida, et tootmisvõimsuse kasv toimus ajal, mil ühenduse tootmisharu oli veel tulutoov. Lisaks sellele tuleb neid investeeringuid vaadelda vastusena 2001. aasta suurenenud nõudlusele ning pidades silmas ühendusele sel ajal kättesaadavaid rahavoogusid.

(88)

Tootmisvõimsuse rakendamise määra langus tulenes tootmisvõimsuse kergest tõusust kombineeritult tootmismahu vähenemisega. Vaatlusaluse perioodi jooksul oli see vähenemine 5 protsendipunkti.

(89)

Samasuguse toote teatavaid liike toodab ühenduse tootmisharu eritellimusel ning seepärast ei ole need määratud varudeks. Teisi, standardsemaid suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase liike toodetakse siiski regulaarselt ja nende müük sõltub turu arengust nõudluse ja hindade suhtes. Seepärast on selge, et varude üldine suurenemine vaatlusaluse perioodi jooksul näitab, et ühenduse tootmisharul oli raskusi samasuguse toote standardsemate liikide müümisega 2002. aastal, mil varud suurenesid 46 % võrra, võrreldes aastatega 2001 ja 2003, mil need eelmise aastaga võrreldes suurenesid täiendavalt 3,5 % võrra.

(90)

Varude vähenemist (23,5 %) 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal seletatakse müügi üldise kasvuga kõnealusel perioodil. Tuleks siiski silmas pidada, et uurimisperiood ei vasta kalendriaastale ning see võib mõjutada varude suuruse võrreldavust teiste aastatega võrreldes. Vaatlusaluse perioodi lõpul olid varud 22 % suuremad kui 2000. aastal.

(91)

Ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 19 % võrra, umbes [...] tonnilt 2000. aastal [...] tonnile uurimisperioodil. Kõigepealt müügimaht suurenes [...] tonni võrra aastatel 2000-2001, st 9 % võrra, kuid seejärel vähenes [...] tonni (ehk 26 %) võrra järgneval perioodil kuni uurimisperioodi lõpuni. Kasvu 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal seletatakse tõsiasjaga, et ühenduse tootmisharu langetas turuosa tagasivõitmiseks müügihindu (vt allpool).

(92)

Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul seisis ühenduse tootmisharu silmitsi turuosa vähenemisega 8,2 protsendipunkti võrra. Täpsemalt suutis ühenduse tootmisharu, vaatamata müügimahu suurenemisele 9 % võrra aastatel 2000 — 2001, hädavaevu säilitada oma turuosa, mis suurenes noil aastatel üksnes 0,5 protsendipunkti võrra. 2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenes ühenduse tootmisharu turuosa 8,7 protsendipunkti võrra. See turuosa kaotus toimus ajal, mil tarbimine vähenes 15 % võrra, mis näitab, et ühenduse tootmisharu müük vähenes enam kui tarbimine. Samal ajal suurenesid pidevalt asjaomaste riikide turuosad.

(93)

Ühiku keskmine müügihind tõusis kõigepealt 8,6 % võrra aastal 2001 ja tõusis seejärel 2,6 % võrra aastal 2002. Seejärel tabas ühenduse tootmisharu märgatav ja pidev hinnalangus, mis oli eriti silmatorkav 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, kui hinnad langesid 6,3 % võrra. See hinnalangus oli vajalik, võimaldamaks ühenduse tootmisharul säilitada oma turuosa.

(94)

Eespool esitatud tabelist ilmnev suundumus näitab selgelt ühenduse tootmisharu müügihindade olulist langust alates 2002. aastast. See langes kokku ajavahemikuga, mil dumpinguhindadega importtoodete hinnad langesid oluliselt, mistõttu neil oli võimalus kasu saada turuosa suurest kasvust.

(95)

Surve ühenduse tootmisharu müügihindadele oli selline, et müük ei olnud tulutoov 2003. aastal ega uurimisperioodi jooksul, nagu on selgitatud allpool.

(96)

Järgnevas tabelis on näidatud ühenduse müügi ühikuhindade areng võrreldes vastavate tootmiskuludega, mis peamiselt koosnevad tooraine, st kuumvaltsitud lehtterase rullide hinnast,,mis moodustas vaatlusaluse toote tootmise kogukuludest keskmiselt umbes 70 %:

(97)

Ajavahemikul 2001 — 2002 kasvasid müügihinnad keskmiselt rohkem kui nendele vastavad kulud. Selle ajavahemiku jooksul olid hinnad kuludega vastavuses ning see muutis tegevuse tasuvaks, nagu allpool näidatud. 2003. aastal langesid hinnad oluliselt ning tasuvus muutus negatiivseks, vaatamata keskmiste kulude suurenemisele kõnealuse aasta jooksul. Uurimisperioodi jooksul ei olnud tootmiskulude, peamiselt tooraine hinna, kerget tõusu võimalik üle kanda hindadele, mis jätkuvalt tugevalt langesid, põhjustades seega märkimisväärseid kahjusid. Hinnalangusega kaasnes seega hindade allasurumine, st ühenduse tootmisharu suutmatus oma hindu tõsta, kajastamaks kulude suurenemist.

(98)

Teatavate ühenduse tootjate majandustulemusi mõjutasid 2000. aastal oluliselt käivitamiskulud ning samuti 1999. aasta tootmisvahendi osas tehtud märkimisväärse investeeringuga seotud tehnilised probleemid. Vastavalt sellele oli mõjutatud kogu ühenduse tootmisharu tasuvus. Kuna 2000. aasta oli ebatüüpiline ning seega ei saa seda lugeda suundumuse uurimiseks sobivaks lähtepunktiks. Ühenduse tootmisharu müük ühenduse turul muutus tasuvaks aastatel 2001 ja 2002, pidades samuti silmas kõrgemat nõudlust järgtööstuse poolt ja rahuldavat hinnataset. Seejärel avaldas hindade märkimisväärne langus tasuvusele otsest negatiivset mõju. Tõepoolest hakkas müük ühenduse turul alates 2003. aastast kahjumit tootma ning kahjum küündis uurimisperioodi jooksul koguni –5 %ni käibest.

(99)

Käesolevas uurimises väljendatakse investeeringutasuvust kasumina protsendimäärana investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Kuna ühenduse tootmisharu moodustavate äriühingute tegevus on peamiselt, kui mitte eranditult seotud samasuguse toote tootmise ja müügiga, on investeeringutasuvus määratud nende üldise olukorra kohta. Selle põhjal järgis investeeringutasuvus kogu vaatlusaluse perioodi jooksul üldiselt eespool näidatud tasuvuse suundumusi. See kasvas umbes 0 %lt 2000. aastal umbes 20 %le 2002. aastal ning seejärel langes pidevalt kuni umbes — 30 %ni uurimisperioodil.

(100)

Netorahavoog äritegevusest vähenes uurimisperioodil umbes XX miljonilt eurolt aastal 2000 — XX miljonile eurole uurimisperioodil. See saavutas haripunkti aastatel 2001 ja 2002, kuid seejärel langes järsult 2003. aastal ning jõudis madalaimasse seisu uurimisperioodi ajal. Sellest tulenevalt toetub ühenduse tootmisharu oma praeguse tegevuse ja investeeringute rahastamiseks üha enam laenudele.

(101)

Uurimine näitas, et mitme ühenduse tootja kapitalinõudeid on nende raske rahaline olukord negatiivselt mõjutanud. Ehkki enamik nendest ettevõtjatest on suurte terasetööstuse ettevõtjate osad, ei rahuldata kapitalinõudeid alati soovitud tasemel, kuna üldiselt eraldatakse rahalised vahendid nende ettevõtterühmade siseselt kõige tulutoovamatele üksustele.

(102)

Ühenduse tootmisharu samasuguse tootega seotud investeeringute kogusumma vähenes 2000. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal umbes 50 % võrra. Uurimine näitas, et teatava investeeringutaseme säilitamine on tootmisharu jaoks konkurentsivõimelisena püsimiseks elulise tähtsusega. Enamik investeeringuid tehti kaasajastamiseks ning võimsuse suurendamisse investeeriti vähe. Tuleb siiski märkida, et investeerimine kaasajastamisse suurendab tehnilist võimsust enamasti veidi, sel lihtsal põhjusel, et täiustatud seadmed on tõhusamad ja tootlikumad.

(103)

2000. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenes ühenduse tarbimine 8 % võrra, samal ajal kui ühenduse tootmisharu müügimaht vähenes 20 % võrra. Seega on ühenduse tootmisharu märgatavalt kaotanud oma turuosa, samas kui vaatlusaluse impordi turuosa suurenes samal ajavahemikul 12,8 protsendipunkti võrra.

(104)

Ühenduse tootmisharu tööhõive tase püsis aastatel 2000 — 2001 stabiilsena. Järgnevatel aastatel see vähenes, tulemuseks oli kokku 5 %line vähenemine võrreldes vaatlusaluse perioodi algusega.

(105)

Vaatlusaluse perioodi jooksul püsis keskmine töötasu töötaja kohta stabiilsena ning seega allpool inflatsioonimäära. Eeldades, et töötajate arvu vähendati kõnealuse perioodi jooksul, nagu on näidatud eelmises tabelis, vähenesid ka kogukulutused töötasudele.

(106)

Ühenduse tööjõu tootlikkus mõõdetuna toodanguna töötaja kohta aastas kasvas kõigepealt 4 % võrra aastatel 2000 — 2001, seejärel langes umbes 2 % võrra aastatel 2001 — 2002 ning tõusis jälle 2003. aastal ja uurimisperioodil. Vaatlusaluse perioodi lõpul oli tootlikkus 3 % kõrgem kui perioodi alguses täheldatu. Tootlikkuse suurenemist on võimalik osaliselt seletada olemasolevate seadmete tõhususe parandamisele suunatud, põhjenduses 102 kirjeldatud investeeringutega.

(107)

Mis puudutab tegeliku dumpingumarginaali suuruse mõju ühenduse tootmisharule, siis võttes arvesse asjaomastest riikidest pärineva impordi mahtu ja hindu, ei saa seda mõju lugeda tähtsusetuks, seda eriti läbipaistvate ja seega väga hinnatundlike turgude osas, nagu seda on vaatlusaluse toote turg.

(108)

Nagu eespool selgitatud, rakendati kogu vaatlusaluse perioodi jooksul meetmeid Venemaalt pärinevate üle 500 mm laiuste suundorienteeritud struktuuriga elektotehniliste teraslehtede suhtes. Tuleb siiski meelde tuletada, et see puudutab üksnes osa vaatlusalusest tootest praeguse uurimise raames, kuna käimasolev menetlus hõlmab igas laiuses suundorienteeritud struktuuriga elektotehnilisi teraslehti, mis on pärit Venemaalt, kuid ka neid, mis on pärit USAst. Seega on ühenduse tootmisharu üksnes osaliselt toibunud, kuna see seisis järgnevalt silmitsi ka Venemaalt ja USAst pärinevate igas laiuses suundorienteeritud struktuuriga elektotehniliste teraslehtede dumpinguhindadega impordi suurenemisega.

(109)

Teatavad huvitatud pooled väitsid, et pärast uurimisperioodi toimusid olulised arengud, ning et neid arenguid tuleks analüüsimisel arvesse võtta, kuna väidetavalt muudaksid need meetmete kehtestamise ilmselgelt ebasobivaks. Täpsemalt on kõnealused väited seotud ühenduse tootmisharu samasuguse toote müügihindade tõusuga, samuti ühe kaebuse esitaja tehase sulgemisega pärast uurimisperioodi lõppu.

(110)

Kõigepealt tuleb märkida, et vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 1 uurimisperioodile järgneva ajavahemikuga seotud teavet üldjuhul arvesse ei võeta. Selle põhjuseks on see, et uurimise tulemuste representatiivsuse ja usaldusväärsuse tagamiseks tuleb piiratud ja täpselt määratletud ajavahemiku jooksul kindlaks määrata ja kontrollida asjakohased faktid, ning samuti tõsiasi, et vastasel korral võib uurimine tarbetult pikaks venida, kuna konkreetse ajavahemiku, st uurimisperioodi kohta kogutud faktid ei kajasta hilisemas staadiumis valitsevat olukorda.

(111)

Algmääruse sõnastusest tuleneb, et pärast uurimisperioodi lõppu toimuvaid arenguid tuleks arvesse võtta üksnes juhul, kui need on erakorralist laadi ning tõepoolest muudaksid meetmete kehtestamise ilmselgelt ebasobivaks. Sellist lähenemist kinnitas ka Euroopa esimese astme kohus. (8)

(112)

Väideti, et ühenduse tootmisharu teatas hinnatõusust pärast uurimisperioodi lõppu, ning et see hinnatõus oli erakorralist laadi, kuna ajakirjanduses kirjeldati seda ebatavaliselt suurena.

(113)

Komisjoni talitused on kogunud tegelikud andmed, ja ühenduse keskmise müügihinna areng ühenduse turul on esitatud järgnevas tabelis:

(114)

Eespool esitatud tabelist ilmneb, et kui hinnad tõusidki pärast uurimisperioodi lõppu, siis ei ole see hinnatõus sugugi ebatavaliselt suur. Tõepoolest tõusis keskmine hind 2004. aasta kolmes viimases kvartalis kõigest 5 % võrra, võrreldes hindade tasemega uurimisperioodi ajal, kuid kindlasti ei taastunud hinnad võrreldes eelmiste aastate tasemega.

(115)

Isegi kui hinnatõus loetakse tõesti erakorralist laadi olevaks — millega siin tegemist ei ole — tuleks selleks, et kontrollida, kas hindade tõus muudaks dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise tõepoolest ilmselgelt ebasobivaks, võtta samuti arvesse ühenduse turu teiste ettevõtjate, eriti asjaomaste riikide hinnataseme arengut pärast uurimisperioodi lõppu, ning samuti tooraine hinna kõikumist. Selles suhtes ei ole üksikasjalik analüüs õigustatud, pidades silmas üksnes osalist hindade taastumist, nagu eespool näidatud. Lisaks sellele ei ole teada, kas hindade tõus on püsivat laadi.

(116)

Mis veelgi tähtsam, tuletatakse meelde, et ühenduse tootmisharu poolt kannatatud kahju ei põhine üksnes hinnatasemel, vaid seda iseloomustab halvenemine mitmesuguste näitajate kombinatsioonides. Seepärast ei muudaks mingid võimalikud hinnatõusud eraldi vaadelduna, isegi kui need oleksid erakorralised ja püsivad, meetmete kehtestamist ebasobivaks, kui nendega ei kaasne muude kahjunäitajate sarnaseid arenguid viisil, mis mõjutaks kogu kahju üldpilti.

(117)

Eespool nimetatud põhjustel leitakse, et ühenduse hindade tõus, mis võis toimuda pärast uurimisperioodi lõppu, ei muuda meetmete kehtestamist ebasobivaks.

(118)

Teatavad huvitatud pooled väitsid, et ühe ühenduse tootmisharusse kuuluva tootja tehase sulgemine tähendab, et meetmeid ei ole vaja kehtestada, sest nende kehtestamine tooks kaasa ühenduse tootmisvõimsuse olulise vähenemise, mis omakorda võib viia suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase puuduseni ühenduse turul.

(119)

Sellega seoses märgitakse, et algmääruse artikli 6 lõiget 1, mis käsitleb pärast uurimisperioodi lõppu toimuvaid sündmusi, ei kohaldata ühenduse huvide kindlaksmääramisel, mida käsitletakse algmääruse artiklis 21. Seepärast viidatakse põhjendusele 174, kus tootmisvõimsusega seotud küsimusi käsitletakse ühenduse huvide analüüsi raames.

(120)

Tuleb siiski kinnitada, et teade Itaalias asuva tootja tehase sulgemine kohta on avaldatud, ning et alates juunist 2005 jätkub tootmine seal vähendatud mahus ning eeldatakse, et see lakkab täielikult sama aasta septembris.

(121)

Lisaks sellele, isegi kui tehase ettenähtud sulgemine kujutab endast erakorralist või kestvat laadi sündmust, ning kui seda seepärast analüüsi raames arvesse võetakse, see üksnes toetaks eespool esitatud järeldusi selle kohta, et ühenduse tootmisharu kannatas uurimisperioodi jooksul kahju, ning et selline ebakindel olukord jätkus pärast uurimisperioodi lõppu.

(122)

Vaatamata olemasolevatele dumpinguvastastele meetmetele Venemaalt pärinevate laiade suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniliste teraslehtede suhtes halvenes ühenduse tootmisharu majanduslik olukord 2000. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal märkimisväärselt. Venemaalt pärinevate laiade suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniliste teraslehtede suhtes kehtestatud meetmete positiivset mõju vähendas tõepoolest Venemaalt ja USAst pärinevate igas laiuses suundorienteeritud struktuuriga elektotehniliste teraslehtede dumpinguhindadega impordi teke. Kõnealune import oli vaatlusaluse perioodi alguses märgatavalt vähem oluline. Lisaks sellele viidatakse ka põhjendusele 17, kus selgitatakse, et Venemaalt pärinevate laiade suundorienteeritud struktuuriga elektotehniliste teraslehtede suhtes kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest hoiti kõrvale, lõigates suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase rullid kaheks pooleks, mille laius ei ületanud 500 mm.

(123)

Vaatlusaluse perioodi jooksul kahanes müügimaht 19 % võrra, tootmine vähenes 2 % võrra, varud suurenesid märkimisväärselt, 18 % võrra ning turuosad kahanesid 8 protsendipunkti võrra. Ühenduse tootjate hinnad ühenduse turul lõi alla dumpinguhindadega import ning neid ei olnud võimalik tõsta selliselt, et need kajastaksid uurimisperioodil kasvanud tootmiskulusid. Selle tagajärjel kandis tootmisharu 2003. aastal ja uurimisperioodil kahjumit. Tööhõive ja investeeringud kahanesid vaatlusalusel perioodil vastavalt 5 % ja 50 %.

(124)

Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord arenes järgmiselt. 2001. aasta jooksul koges ühenduse tootmisharu kõrgemat nõudlust ja kasvavaid hindu. Sama perioodi jooksul suutis ka ühenduse tootmisharu suurendada oma müügimahtusid samal määral kui suurenes tarbimine ja tõusid müügihinnad. See muutis tegevuse tasuvaks ning seepärast oli tootmisharul võimalik investeerida ja oma tootmisvõimsust veidi suurendada. Ehkki müügimaht ja turuosad vähenesid 2002. aastal, suutis ühenduse tootmisharu säilitada oma hinnataseme ja püsida tasuvana, kuigi 2001. aasta tasemest madalamal, pidades samuti silmas kõnealuse aja suurenenud tootmiskulusid.

(125)

Alates 2003. aastast ei suutnud ühenduse tootmisharu enam säilitada oma hindu, mis koos müügimahu ja turuosade tugeva vähenemisega oluliselt langesid. Hinnad langesid uurimisperioodi jooksul veelgi, samas kui kulud püsisid suhteliselt stabiilsena. Sellest tulenevalt langes tasuvus äärmiselt madalale tasemele. Selliste kahjumite juures on ohus ühenduse tootmisharu jätkuv olemasolu. Tõepoolest tuleb pärast uurimisperioodi lõppu ühe ühenduse tootja tootmisettevõte sulgeda.

(126)

Eelnevast lähtudes järeldatakse, et ühenduse tootmisharu on kannatanud olulist kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(127)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõigetele 6 ja 7 uuris komisjon, kas asjaomastest riikidest pärineva vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ulatuses, mis võimaldab seda pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal ühenduse tootmisharu kahjustada, tagamaks, et muude teguritega põhjustatud võimalikku kahju ei omistataks dumpinguhinnaga impordile.

(128)

Oluline kasv dumpinguhinnaga impordi mahus, mis vaatlusaluse perioodi jooksul enam kui kolmekordistus, langes kokku ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisega, mis muu hulgas seisnes müügimahu vähenemises 20 % võrra sama ajavahemiku jooksul. Kuna olemasolevad meetmed käsitlevad vaid Venemaalt pärinevaid laiu suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisi teraslehti, siis ei suutnud need ühenduse tootmisharu vaatlusaluse impordi mõjude eest piisavalt kaitsta. Eelkõige kehtib see, pidades silmas eespool nimetatud igas laiuses suundorienteeritud struktuuriga elektotehniliste teraslehtede impordi olulist kasvu, sealhulgas ka USAst, ning tõsiasja, et laiade suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniliste teraslehtede suhtes kohaldatavatest meetmetest hoiti mõnikord kõrvale, lõigates teraslehed nii, nagu on selgitatud põhjenduses 17.

(129)

Pidevalt kasvava dumpinguhinnaga impordi negatiivne mõju tugevnes veelgi alates 2002. aastast, mil ühenduse tarbimine vähenes. Tegelikult suurenes dumpinguhinnaga impordi turuosa aastatel 2002 — 2003 rohkem kui viie protsendipunkti võrra, samal ajal kui ühenduse tootmisharu turuosa langes umbes seitsme punkti võrra. Sellist äkilist dumpinguhinnaga impordi kasvu seletatakse vastavate hindade tugeva langusega samal ajavahemikul. Tõepoolest langesid hinnad vaid ühe aasta jooksul 1 282 eurolt 1 049 eurole tonni kohta, see on umbes 15 %line vähenemine. See tõi kaasa olulise languse ühenduse tootmisharu müügimahus vastava ajavahemiku jooksul. Ehkki ühenduse tootmisharu püüdis alguses oma keskmist hinnataset säilitada, vähenesid hinnad siiski 1 254 eurolt tonni kohta 2002. aastal 1 189 eurole tonni kohta 2003. aastal. Seepärast ei olnud tootmisharul muud valikut, kui hindu veelgi langetada, et uurimisperioodi kestel säilitada müügimaht ja turuosad. See avaldas siiski otsest negatiivset mõju tasuvusele, mis muutus negatiivseks ja jõudis uurimisperioodi jooksul –7,4 % tasemele käibest.

(130)

Pidades silmas selgelt kindlaksmääratud ajalist kokkusattumust ühelt poolt pidevalt alanevate dumpinguhindadega impordi kasvu ja teiselt poolt ühenduse tootmisharu müügimahu ja turuosade kaotuse ja hinnalanguse vahel, mis tõi kaasa kahjumlikuks muutumise, järeldatakse, et dumpinguhinnaga import mängis ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorras määravat rolli.

(131)

Üks huvitatud pool väitis, et ühenduse tootmisharu poolt kannatatud kahju põhjustasid arengud USA dollari ja euro vahetuskursis, millel oli vähendav mõju USAst imporditud kaupade hindadele. Seega soosis see olukord USA importi, millel õnnestus oma turuosa suurendada.

(132)

Järgnevas tabelis võrreldakse USA dollari ja euro vahetuskursi arengut USAst pärineva vaatlusaluse toote keskmiste impordihindadega.

(133)

Eespool esitatud andmetest ilmneb, et puudub selge seos USA dollari ja euro vahetuskursi arengu ning USAst pärineva vaatlusaluse toote keskmiste impordihindade vahel. Tõepoolest vähenesid impordihinnad juba aastatel 2000 — 2002 21 % võrra, samal ajal kui vahetuskursid püsisid stabiilsena. Lisaks sellele näitavad eespool esitatud andmed selgelt, et vaatlusaluse perioodi jooksul oli asjakohaste keskmiste impordihindade langus (—42 %) palju tugevam kui vahetuskursi negatiivne areng (—21 %). Eelkõige kehtib see ajavahemiku kohta 2002 — 2003, mil ühiku keskmised impordihinnad langesid kõige tugevamalt. Seepärast järeldatakse, et kui vahetuskursside mõju üldse esines, ei saa lugeda ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorra märkimisväärseks põhjuseks.

(134)

Eespool esitatud tabel näitab, et teiste ühenduse tootjate müük ühenduse turul kahanes vaatlusaluse perioodi jooksul peaaegu 20 % võrra. Vastavad turuosad on samuti kahanenud 9,2 %lt 2000. aastal 8,3 %le uurimisperioodi ajal. Olemasolevast teabest lähtuvalt järeldatakse seepärast, et teiste ühenduse tootjate olukord sarnanes ühenduse tootmisharu omale ning et nad ei põhjustanud ühenduse tootmisharule mingit kahju.

(135)

Üks huvitatud pool väitis, et osaliselt võib ühenduse tootmisharu poolt kannatatud kahju omistada ühenduse tootmisharu eksporditegevusele. Väideti, et ühenduse tootmisharu vähendas tahtlikult omamaist müüki tulutoova ekspordi kasuks väljaspool Euroopa Liitu.

(136)

Eespool esitatud tabel näitab, et ühenduse tootmisharu tõepoolest suurendas vaatlusaluse perioodi jooksul, eelkõige alates aastast 2002, oma eksporti. Seda suurenemist tuleks siiski pigem vaadelda dumpinguhinnaga impordi kasvu valguses ühenduse turule ajal, mil tarbimine vähenes ja ühenduse hinnad langesid märgatavalt. Nende asjaolude tõttu reageeris ühenduse tootmisharu, vähendamaks kahju ulatust, püüdega suurendada eksporti.

(137)

Samuti tuletatakse meelde, et ühenduse turg on jätkuvalt ühenduse tootmisharu loomulik turg. Tegelikult suurendas ühenduse tootmisharu omamaise müügi mahtu 2001. aastal, mil olukord ühenduse turul muutus soodsaks, ning ekspordimüüki vähendati.

(138)

Lisaks sellele tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu poolt kannatatud kahju ei seisnenud üksnes müügimahu ja turuosade kaotuses ühenduse turul. Seda iseloomustas ka dumpinguhinnaga impordi põhjustatud tugev hinnalangus ja ühenduse tootmisharu hindade märkimisväärne allalöömine, mis tõi kaasa olulised rahalised kahjud. Sellist negatiivset mõju hindadele ei saa kindlasti omistada vaatlusaluse toote ekspordimüügi kasvule. Vastupidi, leitakse, et suurenenud ekspordimüügi maht võis ühenduse tootmisharul võimaldada saada kasu mastaabisäästust ning seega samasuguse toote kogukulude arvelt. Eeldatakse, et sellise kasvanud ekspordi puudumise korral oleksid kaod olnud veelgi märkimisväärsemad. Seepärast järeldatakse, et ühenduse tootmisharu poolt kannatatud kahju ei saa omistada suurenenud ekspordile.

(139)

Vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes dumpinguhinnata import Venemaalt 66 % võrra, mis vastas turuosa suurenemisele peaaegu 3 protsendipunkti võrra.

(140)

Selles suhtes tuleks kõigepealt märkida, et see impordi suurenemine oli vähem silmatorkav kui dumpinguhindadega impordi suurenemine, nagu on sedastatud põhjenduses 75. Teiseks tuvastati, et dumpinguhinnata impordi hinnatase oli kõrgem kui dumpinguhinnaga impordi hinnatase. Tõepoolest, kui dumpinguhinnata impordi puhul tuvastati 6,1 %line hindade allalöömise marginaal, siis dumpinguhinnaga impordi puhul oli vastav näitaja vahemikus 14,4 %—26,6 %.

(141)

Eespool toodud põhjustel järeldatakse, et dumpinguhinnata impordi mõju ühenduse tootmisharu olukorrale oli piiratud ja seda ei saanud lugeda ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorra määravaks põhjuseks.

(142)

Eespool esitatud tabelis on näidatud, et import muudest kolmandatest riikidest vähenes nii absoluut- kui suhteliste näitajate osas. Samal ajal tõusis vastav keskmine müügihind. Seepärast järeldatakse, et import muudest kolmandatest riikidest ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu poolt kannatatud kahjule.

(143)

Turul, kus nõudlus väheneb, eeldatakse, et kõik ettevõtjad seisavad silmitsi müügi vähendamisega. See pidas paika ühenduse tootmisharu puhul. Nende müük vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul siiski rohkem kui tarbimine. Ehkki ühenduse tootmisharu, teised ühenduse tootjad ning muud kolmandad riigid kaotasid vaatlusaluse perioodi jooksul müügimahtu ja turuosa, dumpinguhindadega impordi maht enam kui kolmekordistus ja saavutas samal ajavahemikul märkimisväärse turuosa. Nagu kahjuanalüüsis näidatud, langes nõudlus vaatlusaluse perioodi jooksul umbes 25 000 tonni võrra, ühendus tootmisharu müük vähenes umbes 40 000 tonni võrra, kuid import asjaomastest riikidest kasvas umbes 30 000 tonni võrra.

(144)

Selles kontekstis, kui nõudluse langus aitaski kaasa ühenduse tootmisharu müügi vähenemisele, järeldatakse siiski, et peamiselt turuosade kaotuses, hinnalanguses ja kahjumlikuks muutumises seisnevat kahju saab sellele tegurile omistada vaid vähesel määral, kui üldse.

(145)

Kokkuvõtteks kinnitatakse, et ühenduse tootmisharu poolt kannatatud oluline kahju, mida eelkõige iseloomustab müügimahu, turuosade ja ühiku müügihindade vähenemine, mille tagajärjeks on tasuvusnäitajate halvenemine, oli põhjustatud vaatlusaluse dumpinghinnaga impordi poolt.

(146)

Tõepoolest on olemas selge ajaline kokkusattumus dumpinghindadega impordi kasvu ning ühenduse tootmisharu müügimahu ja turuosa vähenemise vahel. Dumpinguhindadega impordi poolt põhjustatud hinnalangus oli eriti tähelepanuväärne alates aastast 2002. Ühenduse tootmisharu püüdis 2003. aastal oma hinnataset säilitada, kuid neil polnud muud valikut kui järgida dumpinguhinnaga impordi kehtestatud hinnataset, et säilitada teatav müügimaht. See tõi kaasa kahjumlikuks muutumise.

(147)

Leiti, et teised kindlaks tehtud tegurid, isegi kui võtta arvesse nende võimalikku kombineeritud mõju, ei muutnud eespool tuvastatud põhjuslikku seost. Tarbimise vähenemine võis aidata kaasa ühenduse tootmisharu müügimahu vähenemisele. Võib siiski põhjendatult väita, et madalate dumpinguhinnaga impordi puudumisel ei oleks ühenduse tootmisharu olukord kindlasti olnud sellisel määral mõjutatud, kuna selle turuosa ei oleks kahanenud. Samuti leiti, et Venemaalt pärinev dumpinguhinnata import avaldas vaid piiratud negatiivset mõju. Lõpuks, USA dollari ja euro vahetuskursi areng ei seletanud USA kohta kindlaks tehtud kõrget dumpingu taset ega ühenduse tootmisharu poolt kannatatud kahju.

(148)

Seepärast järeldatakse, et asjaomastest riikidest pärinev dumpinguhinnaga import on põhjustanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(149)

Kontrolliti, kas hoolimata dumpingu, kahju ja põhjusliku seose osas tehtud järeldustest oli olemas kaalukaid põhjuseid, mis viiksid järeldusele, et käesoleval juhul ei ole meetmete kehtestamine ühenduse huvides. Sellel eesmärgil ning vastavalt algmääruse artikli 21 lõikele 1 kaaluti meetmete kehtestamise ja mittekehtestamise võimalikku mõju kõigile uurimises käsitletud pooltele.

(150)

Kahjuanalüüs on näidanud, et õiglase kauplemise tingimuste juures on ühenduse tootmisharu elujõuline ja tulutoov ning et tootmisharu on konkurentsivõimelisena püsimiseks teinud ka investeeringuid. See pidas paika aastatel 2001 ja 2002, mil ühenduse tootmisharu sai kasu Venemaalt pärinevate laiade suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniliste teraslehtede suhtes kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest, ning siis ei olnud vaatlusaluse dumpinguhindadega impordi tase veel nii märkimisväärne kui uurimisperioodi ajal.

(151)

Samuti tuletatakse meelde, et kõnealune tootmisharu on läbi teinud ühenduse 1999. aasta suure ümberkorraldamisprogrammi. Kolme kaebuse esitaja ühendamine sel ajal oli kavandatud suurema üksuse loomiseks, mis suudaks tõhusamalt konkureerida ja investeeringuid suurendada.

(152)

Alates 2002. aastast põhjustas madalate dumpinguhindadega impordi pidev suurenemine üldise hinnalanguse ühenduse turul, mis ühtlasi seisis silmitsi väheneva tarbimisega. Ühenduse tootmisharu muutus kahjumlikuks ning seepärast äärmiselt haavatavaks. Kahjud olid nii suured, et Itaalia tootja teatas oma tehase järkjärgulisest sulgemisest. Itaalia turu areng näitab selgelt, millisel määral dumpinguhindadega import ühenduse tootmisharu majanduslikku olukorda negatiivselt mõjutas.

(153)

Seepärast on oluline, et hinnad taastataks dumpinguvabale või vähemalt mittekahjustavale tasemel, et võimaldada kõigil erinevatel tootjatel tegutseda ühenduse turul õiglase kauplemise tingimustes. See võimaldab ühenduse tootmisharul tagasi võita rahuldavalt tulutoov tase. Meetmete mittekehtestamise korral ei saa välistada, et ühendus puutub ka edaspidi kokku tehaste sulgemisega.

(154)

Kokkuvõtteks võimaldaks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ühenduse tootmisharul taastuda kindlakstehtud kahjustava dumpingu mõjudest.

(155)

Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast kasutatakse peamiselt toite- ja jaotustrafode tootmisel. Trafode tootjad kujutavad endast ammu rajatud tööstust, mis on alati tarninud suurtele energiatootjatele. Üldiselt kuulub kõnealune trafotööstus suurtesse tööstuskontsernidesse, mis on esindatud kogu maailmas. Turul tegutsevad siiski ka mõned väiksemad sõltumatud ettevõtjad.

(156)

Vaatlusalust toodet loetakse kasutajate jaoks oluliseks kuluartikliks, kuna suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtteras moodustab keskmiselt 10 — 30 % trafode tootmise kogukuludest.

(157)

Kuueteistkümnelt kasutajalt laekusid küsimustike põhjendatud vastused, st et need sisaldavad kogu nõutud finantsteavet. Mõned teised kasutajad esitasid ka kirjalikke märkusi, kuid ei andnud üksikasjalikku teavet. Vastavalt nende poolt esitatud finantsteabele on koostööd tegevate kasutajate osa ühenduse kogutarbimisest umbes 30 %.

(158)

Kasutajad väljendasid üldiselt vastuseisu meetmete kehtestamise suhtes. Kõigepealt väitsid nad, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine tooks kaasa vaatlusalustest riikidest pärineva impordi lakkamise ning seega muudaks neid sõltuvaks ühenduse tootmisharust, mis väidetavalt satuks ühtlasi monopoolsesse olukorda. Nad väitsid samuti, et meetmete kehtestamine tooks kaasa olulise hinnatõusu, mis seega negatiivselt mõjutaks nende konkurentsivõimet võrreldes trafotootjatega väljaspool ühendust. Lõpuks väitsid nad, et kui meetmed kehtestatakse, ei oleks ühenduse tootmisharul töötleva tööstuse varustamiseks piisavalt tootmisvõimsust.

(159)

Enne töötleva tööstuse tõstatatud küsimuste eraldi käsitlemist tuleks käesolevas staadiumis ühenduse tööstusharu olukorra nõuetekohaseks hindamiseks märkida teatavaid taustasjaolusid.

(160)

Tuleb märkida, et vaatlusaluse toote tootjate hulk kogu maailmas on üpris piiratud. Tõepoolest tegutseb suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase äris ülemaailmselt üksnes kolmteist tootjat. Jaapanis, USAs ja Venemaal on iga riigi kohta kaks tootjat, Lõuna-Koreas, Hiinas ja Brasiilias on iga riigi kohta üks tootja ning Euroopa Ühenduses on kuus tootjat (kellest kolm on seotud). Euroopa Ühendus on seega kõige suurema tootjate arvuga turg. Jaapani ja USA tootjate jaotusvõrk on ühenduse turul eriti hästi korraldatud, kuna neil on Euroopa Liidus oma töötlemiskeskused ja/või seotud importijad. Lisaks sellele ilmneb, et ülemaailmselt on kõigest kolm tootjat võimelised tarnima vaatlusaluse toote teatavaid kõrge läbilaskvusega (lasertöödeldud) liike. Kõnealused tootjad asuvad Euroopa Liidus, USAs ja Jaapanis.

(161)

Tuletatakse meelde, et 1999. aastal ühendasid kolm ühenduse tootjat oma tegevuse sama valdusettevõtja (ThyssenKrupp) alla, et luua suurem üksus, mis suudaks tõhusamalt konkureerida maailmaturul teiste suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootjatega. Sel ajal analüüsis Euroopa Komisjon ühinemist põhjalikult ja kiitis selle heaks.

(162)

Lõpuks näitas uurimine, et koostööd tegevad kasutajad ostsid uurimisperioodi jooksul Venemaa ja Ameerika tootjatelt, kelle puhul dumping kindlaks tehti, vastavalt 10 % ja 15 % oma suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest lehtterasest. Teisisõnu sõltusid koostööd tegevad kasutajad üldiselt teistest tarneallikatest: 75 % nende ostudest toimus dumpinguvabadest allikatest, millest omakorda umbes 60 % osteti ühenduse tootmisharult. Ainult üks kasutaja ostis suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast eranditult dumpinguhindadega allikatest, kuid hiljuti läks see üle ühenduse tootmisharu tarnetele.

(163)

Arvestades kirjeldatud olukorda ning kasutajate esimest väidet, et nad muutuksid täielikult sõltuvaks ühenduse tootmisharu tarnetest, tuleks kõigepealt meelde tuletada, et dumpinguvastaste tollimaksude eesmärk ei ole sulgeda ühenduse turgu igasugusele impordile, vaid kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamise teel taastada õiglase kauplemise olukord. Seetõttu ei eeldata impordi lõppemist asjaomastest riikidest, vaid selle jätkumist, kuid dumpinguvabal või mittekahjustaval hinnatasemel.

(164)

See kehtib kindlasti Venemaa kohta, kuna Venemaa peamise, uurimisperioodil 75 % Venemaa impordist moodustava eksportiva tootja suhtes ei määratud kindlaks dumpingumarginaali, ning kuna teise eksportiva tootja suhtes määrati kindlaks üksnes suhteliselt piiratud dumpingumarginaal, st 11,5 %. Samuti viidatakse I osale, kus väljendatakse arvamust, et käesoleva uurimise järeldustel põhinevad meetmed peaksid asendama praegu Venemaalt pärinevate laiade suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniliste teraslehtede suhtes vahemikus 14,7 % ja 40,1 % kehtivad meetmed. Teisisõnu oleks Venemaa puhul käesoleva uurimise alusel kehtestatavate dumpinguvastaste meetmete kogutase märgatavalt vähem oluline kui praegu kehtivad meetmed.

(165)

USA puhul eeldatakse samuti ekspordi jätkumist, pidades silmas ühenduse turu pidevat nõudlust vaatlusaluse toote teatavate eriliikide järele, mida kogu maailmas toodab vaid piiratud arv tarnijaid.

(166)

Lisaks sellele viidatakse põhjendustele 190 ja 193, mis käsitlevad kahe vaatlusaluse eksportiva tootja poolt välja pakutud hinnakohustusi. Vastavalt kõnealustele kohustustele kohustuvad eksportivad tootjad müüma oma toodet ühenduse turul teatavast hinnatasemest kõrgema hinnaga, kõrvaldades dumpingu kahjustava mõju. Seepärast eeldatakse, et import asjaomastest riikidest ei lõpe.

(167)

Kuna eeldatakse impordi jätkumist asjaomastest riikidest ning kuna endiselt on olemas alternatiivsed tarneallikad, siis on alusetu väide, nagu tooks dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine kaasa ühenduse tootmisharu monopoolse seisundi. Tõepoolest ei eeldata impordi jätkumist üksnes asjaomastest, vaid ka kolmandatest riikidest. Lisaks sellele koosneb ühenduse tootmisharu enamast kui ühest tootjast ning teised ühenduse tootjad (kes ei ole ühenduse tootmisharu osad) tegutsevad turul samuti aktiivselt.

(168)

Teatavad osapooled väitsid, et ühenduse tootmisharu monopoolne seisund tekib eriti vaatlusaluse toote teatud eriliikide, st teatavate suure läbitavusega liikide osas, mida on võimelised tootma vaid üksikud tootjad kogu maailmas. Selles suhtes tuleb kõigepealt märkida, et uurimine järeldas, et käesoleva dumpinguvastase menetluse kohaldamisel loetakse vaatlusaluse toote kõiki liike üheks tooteks. Seepärast tuleks uurimine, sealhulgas ühenduse huvide analüüs, läbi viia kogu vaatlusaluse toote suhtes üldiselt, ning mitte teatavate üksikute eriliikide suhtes.

(169)

Eespool esitatust olenemata vastab tõele, et vaatlusaluse toote suure läbitavusega liike toodab tõepoolest vaid piiratud arv tootjaid kogu maailmas, st üks tootja USAs, kaks Jaapanis ja üks ühenduses (vt eespool). Sellega seoses tuletatakse meelde, et eeldatakse, et need tarneallikad jäävad pärast meetmete kehtestamist kättesaadavaks, kaasa arvatud import USAst, ehkki dumpinguvabade ja mittekahjustavate hindadega. Seepärast eeldatakse piisava konkurentsitaseme püsimajäämist ka kõnealuste toote eriliikide osas.

(170)

Lisaks sellele ei saa väidet selle kohta, et meetmete kehtestamine oleks ühenduse huvide vastu, kuna kõnealuseid eriliike toodavad vaid üksikud tootjad, lugeda mõjuvaks põhjuseks, et aktsepteerida tõsiasja, et üks kõnealustest tootjatest, antud juhul USA tootja, müüb oma tooteid ühenduse turul dumpingu- ja kahjustavate hindadega. Tuletatakse meelde, et selle ettevõtja suhtes määrati kindlaks märkimisväärne dumpingumarginaal 47,6 %. Uurimine näitas, et kasutajad ostsid olulise osa oma toodetest, sealhulgas kõrge läbilaskvusega liikidest, ühenduse tootmisharult, ning et dumpinguhindadega impordi poolt põhjustatud pidev hinnasurve võib viia tehaste sulgemiseni ühenduses. Kahjustava dumpingu negatiivset mõju kõrvaldavate dumpinguvastaste meetmete puudumisel ei saa välistada kasutajate muutumist täielikult impordist sõltuvaks, mis kahtlemata samuti kahjustaks konkurentsi ja töötlevat tööstust.

(171)

Mis puudutab väidet, nagu tõuseks dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel vaatlusaluse toote hind ühenduse turul, siis tuleb tunnistada, et kuna meetmete eesmärk on kahjustava dumpingu kõrvaldamine, võib samuti eeldada, et igasugusel meetmete kehtestamisel oleks tõepoolest üldine hindu suurendav mõju. Siiski eeldatakse, te see mõju jääb mõõdukuse piiresse.

(172)

Tõepoolest jääksid alles mitmesugused tarneallikad, mida meetmed ei mõjuta ning mis tagavad jätkuva konkurentsi. Samuti, nagu eespool märgitud, mis puudutab Venemaad, pidades silmas praeguse uurimise poolt määratud meetmeid ning kuna need meetmed asendaksid olemasolevad meetmed laiade suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniliste teraslehtede suhtes (vt põhjendused 194, 195), avaldaksid praegustel järeldustel põhinevad dumpinguvastased meetmed üldiselt väiksemat mõju kui uurimisperioodi ajal kehtinud meetmed. Tõepoolest, kohaldades käesoleva uurimise põhjal määratud meetmete taset vaatlusaluse toote impordi suhtes Venemaalt ühendusse uurimisperioodi jooksul, oleksid dumpinguvastased tollimaksud neli korda väiksemad praegu makstavatest tollimaksudest.

(173)

Mis puudutab importi USAst, siis väiksema tollimaksu meetme kohaldamisel kõrvaldatakse üksnes dumpingumarginaali kahjustav osa, mis tooks USA importtoodete hinnad tagasi keskmisele tasemele, mis oleks ikkagi madalam 2002. aasta tasemest.

(174)

Samuti tuleks ümber lükata väide, nagu tooks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine kaasa lehtterase puuduse. Tõepoolest, nagu eespool selgitatud, eeldatakse dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral igal juhul impordi jätkumist. Lisaks sellele on ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus suurem kui ühenduse kogutarbimine uurimisperioodi ajal. Lisaks sellele, kui ühenduse hinnad õiglasel tasemel taastatakse, võib eeldada, et ühenduse tootmisharu ühtlasi taastab müügi omamaisel turul, vähendades eksportmüüki.

(175)

Mõned huvitatud pooled väitsid, et Itaalia tehase sulgemine vähendab ühenduse tootmisharu üldist tootmisvõimsust vaatlusaluse toote osas, mis võib kaasa tuua nappuse ühenduse turul. See väide ei ole siiski üheselt mõistetav, kuna see pigem kutsub üles kaitsma ühenduse tootmisharu dumpinghindadega impordi eest, et vältida tehaste sulgemisi tulevikus ning seega säilitada tootmisvõimsus.

(176)

Lisaks sellele tuleb märkida, et isegi pärast tehase väljakuulutatud sulgemist on ühenduse tootmisharu üldine tootmisvõimsus ikkagi suurem kui ühenduse nõudlus uurimisperioodi jooksul ning et ülejäänud tootjad kavatsevad investeerida oma tootmisvõimsusse, et tagada piisav tarne ühenduse turul ka edaspidi. Olukord, kus õiglane konkurents ja hinnatase ühenduse turul taastatakse, tagades seega ühenduse tootmisharule rahuldava tulu, soosiks kindlasti selliseid investeeringuid ning müügi taastamist ühenduse turul.

(177)

Lõpuks tuleb märkida, et enamiku eespool esitatud väidetest olid kasutajad esitanud juba eelmise uurimise raames, mis viis dumpinguvastaste meetmete kehtestamiseni Venemaalt pärinevate laiade suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniliste teraslehtede suhtes. Hoolimata kõnealustest väidetest, mis tol ajal kõik tagasi lükati, kuna need loeti alusetuteks või ei leitud ühenduse huvide kahjustamist tervikuna, ei esitanud kasutajad käesoleva uurimise raames mitte mingisuguseid tõendeid, et need meetmed tõepoolest avaldasid negatiivset mõju, nagu kõnealusel ajal väideti. See näitab, et eeldatakse, et ka praegustel järeldustel põhinevad meetmed ei avalda töötlevale tööstusele olulist negatiivset mõju.

(178)

Kõikidel eespool esitatud põhjustel võib järeldada, et meetmete kehtestamise korral ei muutuks vaatlusaluse toote kasutajad sõltuvaks üksnes ühenduse tootmisharust, et paljudes tingimustes ei mõjutaks meetmete kehtestamine otseselt kasutajate ostuhinda või siis mõjutaks seda mõõdukalt ning et ühenduse turul ei tekiks tulevikus üldist suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tarnete puudust.

(179)

Uurimisega tegi koostööd vaid üks sõltumatu importija, kes oli meetmete kehtestamise vastu põhjusel, et kõnealused meetmed tähendaksid väidetavalt nende kaubandustegevuse lõppu vaatlusaluse toote osas. Kuna see ettevõtja importis suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast üksnes ühest asjaomasest riigist, võib eeldada, et seda mõjutaks meetmete kehtestamine otseselt. Sellele importijale jääks siiski võimalus importida teistelt tarnijatelt, kelle suhtes meetmeid ei kohaldata. Lisaks sellele ilmneb, et umbes 75 % selle importija käibest ei ole seotud vaatlusaluse tootega. Neid elemente arvesse võttes leitakse, et meetmete kehtestamise negatiivne mõju jääb eeldatavalt suhteliselt tagasihoidlikuks. Pidades silmas tõsiasja, et mitte ükski teine importija ei deklareerinud meetmete võimalikust kehtestamisest tulenevat kahjustavat mõju, võib järeldada, et importijaid need oluliselt ei mõjuta.

(180)

Tuleb märkida, et importijate vähene koostöövalmidus on seletatav tõsiasjaga, et kasutajad enamasti impordivad suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast ise, ning seega viidatakse ühtlasi eespool toodud järeldustele.

(181)

Eeldatakse, et meetmete kehtestamise mõju annab ühenduse tootmisharule võimaluse võita tagasi tulutoov müügimaht ühenduse turul ja suurem turuosa. Leiti, et dumpinguhindadega import mõjutas suurel määral ühe ühenduse tootmisharru kuuluva ettevõtja tehase järkjärgulist sulgemist ning pidades silmas ühenduse tootmisharu üldist halvenenud olukorda, on olemas oht, et meetmete puudumisel peavad teised ühenduse tootjad mõned tootmisliinid või koguni terved tootmisrajatised sulgema ja osa oma tööjõust koondama. Ehkki tõenäoliselt kaasnevad mõned negatiivsed mõjud hinnatõusu näol kasutajate jaoks, leitakse siiski, et selline mõju jääb tagasihoidlikuks. Samuti tuleks võtta arvesse, et see on samuti kasutajate huvides, et elujõulised ja konkurentsivõimelised ühenduse tootjad püsivad tegevana turul, mida ei moonuta enam ebaõiglased kaubandustavad.

(182)

Pidades silmas ülemaailmse tarne piiratud allikaid, on ühenduse kasutajate huvides ka see, et ühenduse tarneallikaid enam ei nõrgesta dumpinguhindadega import, mis võiks kaasa tuua ühenduse tootmisharu tegevuse edasise vähenemise, seega muutes suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootjad järkjärgult sõltuvamaks imporditud materjalist.

(183)

Pidades silmas järeldusi, millele jõuti dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide osas, tuleks kehtestada meetmed vaatlusaluse toote USAst ja Venemaalt pärineva impordi suhtes.

(184)

Lõplike dumpinguvastaste meetmete tase peaks olema piisav, et kõrvaldada ühenduse tootmisharule dumpinguhindadega impordi poolt põhjustatud kahju, ületamata leitud dumpingumarginaale. Arvutades tollimaksu suurust, mis oleks vajalik kahjustava dumpingu mõjude kõrvaldamiseks, võeti arvesse, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma kulud ja saada enne maksude mahaarvamist sellist kasumit, mida võiks usutavasti saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral.

(185)

Olemasoleva teabe põhjal leiti esialgu, et kasumimarginaali tasemel 5 % käibest, mille ühenduse tootmisharu saavutas 2001. aastal, võib lugeda sobivaks ulatuseks, mille ühenduse tootmisharu kahjustava dumpingu puudumise korral eeldatavalt võiks saavutada. Tuleb märkida, et seda kasumitaset kasutati ka kahjumarginaali määramiseks uurimise raames, mis viis praegu kehtivate meetmete kehtestamisele üle 500 mm laiuste suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniliste teraslehtede suhtes. Vajalik hinnatõus määratleti hinna allalöömise arvutamiseks kindlaks määratud kaalutud keskmise impordihinna ja ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul müüdud toodete mittekahjustava hinna võrdlemise põhjal samal kaubandustasandil. Mittekahjustav hinnatase saadi ühenduse tootmisharu moodustavate ettevõtjate müügihindade kohandamisel säästulävega, lisades sellele eespool nimetatud kasumimarginaali. Sellest võrdlemisest tulenevad mis tahes erinevused väljendati seejärel protsendimäärana CIF-impordihinnast.

(186)

Eelnevast lähtudes ning vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 leitakse, et Venemaalt ja USAst pärinevate importtoodete suhtes tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed madalaimate dumpingu- ja kahjumarginaalide tasemel vastavalt väiksema tollimaksu reeglile.

(187)

Eelneva põhjal on kavandatud lõplikud tollimaksud järgmised:

(188)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad tehti kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis kõnealuse uurimise käigus nende äriühingute osas leiti. Neid tollimaksude määrasid (võrreldes kogu riigi tollimaksu määra, mida kohaldatakse “kõigi teiste ettevõtjate” suhtes) kohaldatakse seega üksnes asjaomastest riikidest pärinevate importtoodete suhtes, mida toodavad nimetatud äriühingud, seega käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Imporditud toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressiga nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud üksused, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende suhtes kehtivad “kõigi teiste äriühingute” tollimaksu määrad.

(189)

Taotlus kohaldada individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamatult komisjonile koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksuste asutamisega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, kodumaises või eksportmüügis. Vajaduse korral ajakohastatakse määruses nimetatud äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimakse.

(190)

Üks USA ja üks Venemaa eksportiv tootja pakkusid välja hinnakohustuse võtmise vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1.

(191)

Komisjon leiab, et AK Steel Corporationi ja NLMK pakutud kohustused võib vastu võtta, kuna need kõrvaldavad dumpingu kahjustava mõju. Lisaks sellele võimaldavad korrapärased ja üksikasjalikud aruanded, mida ettevõtjad kohustusid komisjonile esitama, tõhusat järelvalvet ning ettevõtjate struktuur on selline, et komisjon leiab kohustustest kõrvalehoidmise ohu olevat minimaalse.

(192)

Kohustuse tõhusa täitmise ja kontrolli tagamiseks vabastatakse kohustusele vastava vabasse ringlusse lubamise taotluse esitamisel tollimaksust ainult siis, kui esitatakse lisas loetletud andmeid sisaldav faktuurarve, mille alusel on tollil võimalik välja selgitada, et saadetised vastavad äridokumendile piisavalt üksikasjalikult.. Kui sellist arvet ei esitata või kui see ei vasta tollile esitatud toodetele, tuleb tasuda asjakohane dumpinguvastase tollimaksu määr.

(193)

Kohustuse kahtlustatava rikkumise, kohustuse rikkumise või kohustusest loobumise korral võib kohaldada dumpinguvastast tollimaksu vastavalt algmääruse artikli 8 lõigetele 9 ja 10.

(194)

Nagu märgitud käesoleva määruse põhjenduses 3, algatati vahepealne läbivaatamine, mis võimaldaks vajaduse korral tunnistada kehtetuks Venemaalt pärinevate laiade suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniliste teraslehtede impordi suhtes kehtestatud lõplikud dumpinguvastased meetmed või neid meetmeid muuta. See tulenes sellest, et kõnealused tooted kuuluvad toodete hulka, mille suhtes kohaldatakse menetlust USAst ja Venemaalt pärinevate suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete impordi kohta ühendusse.

(195)

Eespool esitatud tulemuste ja järelduste põhjal tehti uurimise käigus kindlaks, et tuleks kehtestada meetmed igas laiuses suundorienteeritud struktuuriga elektotehniliste teraslehtede suhtes, nagu on kirjeldatud põhjenduses 3, mis on muu hulgas pärit Venemaalt. Seepärast leitakse, et kuna kõnealused meetmed hõlmavad ka laiu suundorienteeritud struktuuriga elektotehnilisi teraslehti, siis ei ole nõukogu määrusega (EÜ) nr 151/2003 kehtestatud meetmete jätkuv kohaldamine enam asjakohane ning need tuleks vastavalt kehtetuks tunnistada,

a)

tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud tootele,

b)

kaupade deklareerimisel vabasse ringlusse lubamiseks esitatakse liikmesriikide tolliametitele faktuurarve, mis sisaldab vähemalt lisas loetletud teavet, ning

c)

tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt faktuurarvel olevale kirjeldusele.