32003R2237

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2237/2003,

23. detsember 2003,

millega nähakse ette üksikasjalikud reeglid teatavate toetuskavade kohaldamiseks, mis on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotises, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ning teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001, [1] eriti selle artikli 145 punkte c, e, f, q ja artiklit 155,

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotis kehtestab teatud toetuskavad põllumajandustootjate jaoks. Lihtsustamise mõttes on otstarbekas kehtestada üksainuke määrus, millega nähakse ette nende kavade 2004. aastal jõustuvad rakenduseeskirjad.

(2) Alates 2005. aastast kohaldatakse nende toetuskavade suhtes määruse (EÜ) nr 1782/2003 II jaotise 4. peatükis sätestatud ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi ÜHKS), nagu sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 II jaotise 4. peatükis. Mõned nendest toetuskavadest, samuti mõned nende toetuskavade raames otsetoetuste alla kuuluvad tooted on juba ÜHKSiga hõlmatud. Nõukogu 27. novembri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 3508/92 (millega kehtestatakse ühenduse teatavate toetuskavade ühtne haldus- ja kontrollisüsteem) [2] sätestatud korralt ÜHKSiga sätestatud korrale ülemineku hõlbustamiseks on otstarbekas kohaldada nimetatud toetuskavadele määruse (EMÜ) nr 3508/92 alusel kehtivaid eeskirju ning nimetatud määruse rakenduseeskirju, mis on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2419/2001 [3] nendele toetuskavadele.

(3) Kavade efektiivsuse ja hea haldamise eesmärgil peavad pindalatoetused olema ette nähtud vaid teatud põllumaadele ja teatud täpsustatud tingimustel.

(4) Tuleks ära hoida maa harimine üksnes pindalatoetuse saamise nõuetele vastamise eesmärgil. Tuleb täpsustada teatavad tingimused, mis on seotud põllukultuuride, eriti kõva nisu, valgukultuuride ja riisi külvi ja harimisega. Ühenduse põllumajanduse mitmekesisuse arvessevõtmiseks tuleb kinni pidada kohalikest normidest.

(5) Lubatud on vaid üks pindalatoetuse taotlus igal konkreetsel aastal haritava maatüki kohta, välja arvatud juhtudel, kui pindalatoetust makstakse täiendusena samale põllukultuurile või puudutab abi seemne tootmist. Pindalatoetusi antakse kultuuride jaoks, mida subsideeritakse ühenduse struktuuripoliitika või keskkonnapoliitika raames.

(6) Pindalapõhised toetuskavad sätestavad, et kui pindala, mille kohta toetust taotletakse, ületab tagatud maksimumpindala või baaskülvipinna või baaskülvipinna osad, vähendatakse kõnealusel aastal proportsionaalselt põllumajandustootja kohta pindala, mille eest toetust taotletakse. Seepärast tuleb kehtestada viisid ja tähtajad teabe vahetamiseks komisjoni ja liikmesriikide vahel, et määrata kindlaks vähendamise koefitsient ning teavitada komisjoni põllumaadest, millele on juba toetust makstud. Samad sätted kehtivad individuaalsete kvootide kogusumma vähendamisel määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 95 lõike 4 kohaldamisel.

(7) Vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 73 on kõva nisu spetsiaalse kvaliteedilisatasu saamise tingimuseks, et tootmispiirkonnas kasutatakse teatavat kogust tunnustatud sortide sertifitseeritud seemet, mille kõrge kvaliteet sobib manna või makarontoodete valmistamiseks. Nendest tingimustest kinnipidamise tagamiseks tuleb igas liikmesriigis määrata kindlaks kriteeriumid sortide sõelumismeetodi valikuks ning menetlus kõlblike sortide nimistu koostamiseks, samuti kehtestada kasutatava sertifitseeritud seemne miinimumkogus.

(8) Lühike ajavahemik määruse (EÜ) nr 1782/2003 vastuvõtmise ja kõva nisu spetsiaalse kvaliteedilisatasu jõustamise kehtestamise vahel ei võimalda kavandatud sõelumismeetodi alusel koostatud tingimustele vastavate sortide nimistu kinnitamist toetuste eraldamiseks aastateks 2004 ja 2005. Seepärast on liikmesriikidel vaja kehtestada üleminekunimistu, mille aluseks on valim kasutuses olevatest sortidest.

(9) Pidades silmas kohustust kasutada teatavat kogust sertifitseeritud seemet, et oleks täidetud kõva nisu spetsiaalse kvaliteedilisatasu saamise tingimused, tuleb kehtestada asjakohane kontrolliprotseduur tingimustele vastava seemne ja selle nõutud koguste tegeliku kasutamise tõendamiseks.

(10) Mõnes piirkonnas on agronoomilistel põhjustel tavaks teha valgurikaste kultuuride ja teravilja segukülvi. Saadav põllukultuur koosneb põhiliselt valgukultuurist. Valgurikaste taimede toetuse eraldamisel tuleb selliselt külvatud põllumaid käsitleda kui valgukultuuridega põllumaid.

(11) Pähkli toetuskavade efektiivsuse ja hea haldamise eesmärgil ei tohi eraldatud pindalatoetust kasutada tähtsusetute istandike või üksikute puude rahastamiseks. Seepärast on vaja määrata spetsialiseeritud puuviljaaia minimaalne suurus ja minimaalne puude tihedus. Ülemineku hõlbustamiseks kehtivalt arengukavalt, mis lõpeb pärast uue toetuskava rakendumist, on otstarbekas kehtestada üleminekumeetmed.

(12) Toetuse maksmise tingimused ja põllukultuurist sõltuvate toetuste arvutamine riisi jaoks ei olene mitte ainult baaskülvipinnast või igale tootvale tootjaliikmesriigile määrusega (EÜ) nr 1782/2003 kehtestatud põllumaade suurusest, vaid ka nende baaspindade võimalikust osadeks jaotamisest ning iga liikmesriigi poolt valitud objektiivsetest kriteeriumidest sellise jaotuse tegemiseks, haritavate maatükkide harimise tingimustest ja nende maatükkide minimaalsest suurusest. Selleks tuleb kehtestada üksikasjalikud reeglid, mida kohaldatakse baaskülvipindade ja nende osade kindlaksmääramisel, haldamisel ja kultiveerimisel.

(13) Baaskülvipinna võimalik ületamine, nagu on viidatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 82, toob kaasa põllukultuurist sõltuvate toetuste vähendamise riisi jaoks. Sellise vähendamise arvutamiseks tuleb määratleda arvessevõetavad kriteeriumid ja kohaldatavad koefitsiendid.

(14) Põllukultuurist sõltuvate riisitoetuste väljamaksmise kontroll järelevalve teostamiseks eeldab, et komisjonile on edastatud teave haritavate baaskülvipindade ja nende osade kohta. Selleks on tarvis määratleda liikmesriikide poolt komisjonile edastatav üksikasjalik teave ja määrata sellise teabe edastamise tähtajad.

(15) Põllukultuurist sõltuvad toetused riisi jaoks asendavad kompenseerivaid makseid, mille üksikasjalikud eeskirjad sätestati komisjoni 8. aprilli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 613/97 (millega nähakse ette eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 3072/95 kohaldamiseks seoses riisitootjatele toetuskava raames makstavate kompenseerivate maksete tingimustega). [4] Kõnealune määrus kaotab objekti ning tuleb seepärast tunnistada kehtetuks.

(16) Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklid 93 ja 94 sätestavad toetused põllumajandustootjatele, kes kasvatavad kartulit kartulitärklise tootmiseks külvieelse lepingu alusel ning nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 1868/94 (millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteem) [5] kehtestatud kvoodi piires. Seepärast tuleb kindlaks määrata toetuse eraldamise tingimused ning vajadusel viidata määrusega (EÜ) nr 1868/94 kehtestatud kvoodisüsteemi puudutavatele kehtivatele sätetele. Võttes arvesse, et kartulit tarnitakse tärklise tootmiseks järk-järgult ning kuni käesoleva ajani on toetusi makstud tarnitud koguste pealt, on otstarbekas säilitada 2004. aastaks praegu kehtiv toetuse maksmise süsteem. Toetuskavade efektiivsuse ja hea haldamise huvides tuleb kindlaks määrata kontrollimise tingimused.

(17) Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklid 95 ja 96 sätestavad, et tootjatele makstakse piimakarjatoetusi ja lisatoetusi. Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse maks piima- ja piimatootesektoris, [6] sätestab eritingimused tegevusetuse korral. Seega on kohane kehtestada, et individuaalset piimakvooti omav füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole täitnud nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 5 punktis c nimetatud tingimusi kõnealuse aasta 31. märtsile eelneva 12 kuu jooksul, arvatakse välja lisatasu ja toetuste saajate hulgast. Toetuskavade efektiivsuse ja hea haldamise huvides tuleb kindlaks määrata kontrollimise tingimused.

(18) Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklid 88 kuni 92 sätestavad uued energeetiliste põllukultuuride toetuskavad põllumajandustootjate jaoks. Kuna tegemist on uue, kompleksset haldamist ja kontrollimehhanisme nõudva toetuste süsteemiga, kehtivad rakendusreeglid vaid 2004. aasta kohta, mis võimaldab rakendamise kogemuse põhjal reeglite läbivaatamist järgnevatel aastatel.

(19) Kooskõlas komisjoni 19. novembri 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 2461/1999, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1251/1999 (tootmisest kõrvaldatud maa kasutamise kohta sellise taimse toorme tootmiseks, millest ühenduses valmistatakse tooteid, mis ei ole vahetult ette nähtud inim- või loomatoiduks) [7] kohaldamiseks, millega välistatakse toetuse maksmine suhkrupeedile, tuleb suhkrupeedi kasvatamine välja arvata energeetiliste põllukultuuride toetuskavast.

(20) Tuleb kindlaks määrata kõnealuste toetuste saamise tingimused. Selleks nähakse ette lepingu sõlmimine tootja ja esmatöötleja vahel kõnealuse põllumajandusliku toorme kohta. Samuti tuleb kindlaks määrata kohaldatavad tingimused, kui töötlemine toimub põllumajandustootja poolt põllumajandusettevõttes.

(21) Et tagada taimse toorme töötlemine teatud energiatoodeteks, peavad esmatöötlejad esitama tagatise, olenemata sellest, et toetust ei määrata mitte esmatöötlejatele, vaid põllumajandustootjatele. Tagatis peab olema piisavalt suur, vältimaks igasugust riski, et toore ei jõua lõppkokkuvõttes sihtkohta. Lisaks peab toetuste kontrollimise süsteemi tõhustamiseks piirama toorme või pooleldi töödeldud toodete müüki kahe korrani enne lõplikku töötlemist.

(22) Tuleb teha selget vahet taotleja kohustuste, mis lõpevad kogu koristatud taimse toorme koguse tarnega, ning esmatöötleja kohustuste vahel, mis algavad toorme kättesaamisega ning lõpevad selle lõpliku töötlemisega energiatoodeteks.

(23) Taimse toorme ja sellest saadud toodetega seotud teatud veooperatsioonid ühenduse piires peavad alluma kontrollile, mis hõlmab kontrolleksemplari T5 kasutamist, mis väljastatakse vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrusele (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92 ühenduse tolliseadustiku kehtestamise kohta). [8] Tuleks sätestada samaväärne tõendusmaterjal, juhul kui kontrolleksemplar T5 läheb kaotsi asjaoludel, mille eest esmatöötleja ei saa vastutust kanda. Toetuskavade efektiivsuse ja hea haldamise huvides tuleb kindlaks määrata kontrollimise tingimused.

(24) Otsetoetuste korralduskomitee ei ole oma eesistuja poolt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul arvamust avaldanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK REGULEERIMISALA JA ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega nähakse ette üksikasjalikud reeglid järgmiste määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotises nimetatud toetuskavade rakendamiseks:

a) kõva nisu spetsiaalne kvaliteedilisatasu, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 1. peatükis;

b) valgurikaste taimede lisatasu, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 2. peatükis;

c) põllukultuurist sõltuvad toetused riisi jaoks, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 3. peatükis;

d) pähklite pindalatoetus, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 4. peatükis;

e) energeetiliste põllukultuuride toetus 2004. aastaks, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 5. peatükis;

f) tärklisekartuli toetus, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 6. peatükis;

g) piimakarjatoetus ja lisatoetused, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 7. peatükis.

Artikkel 2

Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohaldamine

Määrust (EMÜ) nr 3508/92 ja määrust (EÜ) nr 2419/2001 kohaldatakse 2004. kalendriaastal artikli 1 punktides a kuni e nimetatud otsetoetuste kohaldamise suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti.

2004. kalendriaastal kehtivad määruse (EÜ) nr 2419/2001 artiklid 11 kuni 15, 17, 20, 44 ja 46 kuni 51 käesoleva määruse artikli 1 punktis f ja g nimetatud otsetoetuste kohaldamise suhtes.

2004. kalendriaastal kehtivad määruse (EÜ) nr 2419/2001 artikli 2 punkt r, artiklid 4, 22 ja 23 käesoleva määruse artikli 1 punktis f nimetatud otsetoetuste kohaldamise suhtes.

Artikkel 3

Taotluste esitamise kuupäev

Põllumajandustootjad esitavad taotlused artiklis 1 nimetatud toetuskavade kohta liikmesriikide poolt kehtestatud kuupäevaks, kuid mitte hiljem kui 15. maiks. Soomes ja Rootsis võib lubada esitada taotlusi pärast nimetatud kuupäeva (15. mai), kuid mitte hiljem kui 15. juunil.

Siiski võib komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 144 lõikes 2 nimetatud menetlusega lubada esitada taotlusi pärast esimeses lõigus viidatud kuupäevi teatavates piirkondades, kus erandlikud ilmastikutingimused ei võimalda tavalistest kuupäevadest kinni pidada.

Määruse (EÜ) nr 2419/2001 artikkel 8 kehtib ainult pindalatoetuse avalduste suhtes. Tärklisekartuli osas võib Soomes ja Rootsis teha toetusetaotluses muudatusi kuni 30. juunini.

Artikkel 4

Toetuse maksmise tingimused

1. Artikli 1 punktides a, b, c ja e nimetatud otsetoetused eraldatakse iga põllukultuuri osas ainult põllumaadele, mille kohta on esitatud taotlus vähemalt 0,3 hektarile, kui iga haritav maatükk ületab liikmesriigi poolt kindlaks määratud miinimumsuuruse määruse (EÜ) nr 2419/2001 artiklis 4 sätestatud ulatuses.

2. Artikli 1 punktides a, b ja c nimetatud otsetoetused eraldatakse ainult põllumaadele, mis on tervenisti külvatud ning millel on kasutatud kõiki tavalisi agrotehnilisi võtteid vastavalt kohalikele normidele.

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 1. peatükis sätestatud kõva nisu spetsiaalse kvaliteedilisatasu saamise tingimusele vastavad ka põllukultuurid, mida kasvatatakse tervenisti külvatud ja kohalike normide kohaselt haritud põllumaadel, kuid mis ei jõua erandlike ilmastikuolude tõttu õitsemise faasi, ja seda on tunnustanud asjaomased liikmesriigid, kui kõnealuseid põllumaid ei ole enne kõnealust kasvuetappi kasutatud muudel eesmärkidel.

3. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 28 lõikes 2 sätestatud ajavahemiku pikkust, makstakse käesolevas määruses sätestatud otsetoetused välja pärast määruse (EÜ) nr 2419/2001 ja käesoleva määruse kohaselt läbiviidud kontrollimist.

4. Igal konkreetsel aastal ei tohi ühegi haritava maatüki kohta esitada rohkem kui ühe pindalatoetuse taotluse toetuskava raames, mida finantseeritakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 [9] artikli 1 lõike 2 punkti b kohaselt.

Siiski võib iga haritav maatükk, mille kohta on samaks aastaks esitatud taotlus:

a) määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 1. peatükis sätestatud kõva nisu spetsiaalse kvaliteedilisatasu või määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 2. peatükis sätestatud valgurikaste taimede lisatasu saamiseks olla aluseks põllukultuuride toetuse taotlemisel, nagu nimetatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1251/1999 [10] artiklites 2, 4 ja 5 või määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10. peatükis;

b) määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 3. peatükis sätestatud põllukultuurist sõltuvate toetuste riisi jaoks või määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 2. peatükis sätestatud valgurikaste taimede lisatasu saamiseks olla aluseks seemnetoetuse taotlemisel, nagu nimetatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2358/71 [11] artiklis 3 või määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 9. peatükis;

c) määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 5. peatükis sätestatud energeetiliste põllukultuuride toetuse saamiseks olla aluseks põllukultuuride toetuse taotlemisel, nagu nimetatud määruse (EÜ) nr 1251/1999 artiklites 2, 4 ja 5 või määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10. peatükis, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 90 teise lõigu kohaldamist, või määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 3. peatükis sätestatud põllukultuurist sõltuva riisitoetuse taotlemisel;

d) määruse (EÜ) nr 1251/1999 artiklites 2, 4 ja 5 või määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10. peatükis sätestatud põllukultuuride toetuse saamiseks olla aluseks seemnetoetuse taotlemisel, nagu nimetatud määruse (EMÜ) nr 2358/71 artiklis 3 või määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 9. peatükis.

Taimse toorme tootmiseks kasutatav maa, mida haritakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 5. peatükis sätestatud energeetiliste põllukultuuride toetuse raames, ei vasta ühenduse toetuse saamise tingimustele, mis on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 [12] VIII peatükis, välja arvatud toetus, mida antakse kiirekasvuliste liikide istutamiskulude katteks, nagu on sätestatud nimetatud määruse artikli 31 lõike 3 teises lõigus.

Artikkel 5

Teabevahetus

Liikmesriigid edastavad elektroonilisi kanaleid pidi komisjonile järgneva ajagraafiku kohaselt:

a) hiljemalt kõnealuse aasta 15. septembriks: pindalad või kvoodid määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 95 ja 96 nimetatud juhul, mille kohta on esitatud toetusetaotlus selle kalendriaasta kohta, kui kvoodid on jaotatud baaspinna osade vahel;

b) hiljemalt 31. oktoobriks: tegelikud lõplikud andmed pindalade või kvootide kohta, mis on saadud juba läbiviidud kontrollimisi arvestades;

c) hiljemalt järgneva aasta 31. juuliks: lõppandmed pindalade või kvootide kohta, mille osas on selle kalendriaasta toetus selle kalendriaasta kohta tegelikult välja makstud, pärast vajalikke pindala vähendamise mahaarvamisi, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 2419/2001 artiklis 32.

Pindalad väljendatakse hektarites kahe kümnendkoha täpsusega. Kogused väljendatakse tonnides kolme kümnendkoha täpsusega.

Artikkel 6

Vähendamiskoefitsient

1. Pindala vähendamise koefitsient määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 75, artikli 78 lõikes 2, artiklites 82, 85 ja artikli 89 lõikes 2 nimetatud juhtudel või koguste vähendamise koefitsient ja objektiivsed kriteeriumid käesoleva määruse artikli 95 lõikes 4 nimetatud juhtudel kehtestatakse hiljemalt asjaomase aasta 15. novembriks käesoleva määruse artikli 5 punkti b kohaselt edastatud andmete alusel.

2. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 75, 82, 85 ja artikli 95 lõikes 4 nimetatud juhtudel edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt asjaomase aasta 1. detsembriks kohaldatud vähendamise koefitsiendi ning käesoleva määruse artikli 95 lõikes 4 nimetatud juhtudel kohaldatud objektiivsed kriteeriumid.

2. PEATÜKK KÕVA NISU SPETSIAALNE KVALITEEDILISATASU

Artikkel 7

Sortide sõelumine

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 74 lõikes 1 loetletud liikmesriigid kehtestavad vastavalt käesoleva artikli lõigetes 2 kuni 5 sätestatud sortide sõelumise meetodile nimistu kõva nisu sortidest, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 72 nimetatud spetsiaalse kvaliteedilisatasu tingimustele.

2. Liikmesriigid määravad vähemalt iga kahe aasta järel kindlaks kaks esindussorti. Esindussordid on kõige sertifitseeritumad kõva nisu sordid.

3. Liikmesriigid analüüsivad kõva nisu sorte järgnevate kvaliteediparameetrite alusel ning määravad igale parameetrile asjakohased kaalud:

a) proteiinisisaldus (40 %);

b) gluteeni kvaliteet (30 %);

c) kollasuse indeks (20 %);

d) mahukaal või tuhande seemne kaal (10 %).

Punktides a kuni d nimetatud kvaliteediparameetrite keskmiste väärtuste summa, korrutatud näidatud väärtustega protsentides, moodustab sordi kvaliteediindeksi.

Iga liikmesriik võrdleb vähemalt iga kahe aasta järel kõva nisu sortide kvaliteediindekseid piirkondlike esindussortide vastavate näitajatega. Uuritavad sordid on iga liikmesriigi sordiregistris registreeritud sordid, välja arvatud need sordid, mille kohta puuduvad analüütilised andmed viimase kolme aasta kohta, kuna neid sorte enam ei kasutata või ei sertifitseerita.

Võttes aluseks esindussortidele omistatud keskmise kvaliteediindeksi 100, arvutab liikmesriik iga punktides a kuni d nimetatud kvaliteediparameetri protsendi, mis määratakse teistele kõva nisu sortidele võrreldes indeksiga 100. Ainult need kõva nisu sordid, mille indeks on 98 või kõrgem, vastavad kõva nisu kvaliteedilisatasu tingimustele.

4. Liikmesriik võib arvata tingimustele vastavate sortide nimekirjast välja need sordid, mille kõva nisu klaasja välimuse kaotamise keskmine määr ületab 27 %.

5. Samuti võib tingimustele vastamise seisukohast analüüsida sorte, mis on registreeritud mõne teise liikmesriigi sordiregistris.

Artikkel 8

Analüüsimeetodid

1. Kõva nisu proteiinisisalduse, mahukaalu ja klaasisuse kaotamise määra analüüsimeetodid on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 824/2000. [13]

2. Kollasuse indeksit mõõdetakse ICC 152 meetodi alusel või samaväärse tunnustatud meetodi alusel.

3. Gluteeni kvaliteeti mõõdetakse ICC 158 meetodi või ICC 151 meetodi alusel.

Artikkel 9

Sertifitseeritud seemne kogus

Liikmesriigid kehtestavad enne lisatasu eraldamisele eelneva aasta 1. oktoobrit nõukogu direktiivi 66/402/EMÜ [14] kohaselt sertifitseeritud seemne miinimumkoguse, mida kasutatakse kooskõlas kehtivate põllumajandusliku tootmise tavadega kõnealuses tootmispiirkonnas.

Artikkel 10

Trükised ja teabevahetus

1. Liikmesriigid avaldavad nimekirja valitud sortidest, mis vastavad riiklikul või piirkondlikul tasandil kõva nisu spetsiaalse kvaliteedilisatasu tingimustele, mitte hiljem kui 1. oktoobril talvesortide osas, ning mitte hiljem kui 31. detsembril suvesortide osas toetuste eraldamisele eelneval aastal.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt üks kuu pärast lõikes 1 sätestatud kuupäevi lõikes 1 nimetatud nimekirja, samuti kasutatava sertifitseeritud seemne miinimumkogused, kui neid on muudetud.

Artikkel 11

Kehtivusaeg

1. Sordid, mis on kantud artikli 10 lõikes 1 nimetatud nimekirja, vastavad kõva nisu spetsiaalse kvaliteedilisatasu tingimustele viieaastaste ajavahemike vältel, mis algavad nende sellesse nimekirja esmakordse kandmise kuupäevast.

2. Iga sordi abikõlblikkust võib pikendada järgmiseks viieks aastaks, lähtudes kvalitatiivsete analüüside tulemustest, mis on läbi viidud viieaastase ajavahemiku teisel ja kolmandal aastal.

Artikkel 12

Üleminekumeetmed

1. Liikmesriigid avaldavad enne 15. maid 2004 nimekirja sortidest, mis vastavad lisatasu saamise tingimustele ainult 2004. ja 2005. aastal, ning esitavad vastava nimekirja komisjonile enne 30. juunit 2004.

2. Lõikes 1 nimetatud nimekirja koostamisel kõrvaldavad liikmesriigid riigi sordiregistris registreeritud sortide nimistust sordid, mis ei ole 2002. ja 2003. aastal sertifitseeritud, ning sordid, mis ei rahulda vasta vähemalt kahte järgmistest parameetritest:

a) minimaalne proteiinisisaldus 11,5 %;

b) minimaalne mahukaal 78 kg/hl;

c) minimaalne 1000 seemne kaal 42 g;

d) kõva nisu klaasja välimuse kaotamise maksimaalne määr 27 %;

e) minimaalne gluteenisisaldus 10 %.

3. Nimekirjad sortidest, mis vastavad toetusele saamise tingimustele aastatel 2004, 2005 ja 2006, võivad sisaldada sorte, mis on mõne teise liikmesriigi valitud sortide nimekirjas selle teise liikmesriigi poolt läbi viidud kvalitatiivsete analüüside tulemuste põhjal.

Artikkel 13

Kontrollimeetmed

1. Kõva nisu spetsiaalse kvaliteedilisatasu taotlemise avaldusele peab olema lisatud liikmesriigi poolt kehtestatud eeskirjade kohaselt esitatud tõendus, et on kasutatud miinimumkogust sertifitseeritud seemet.

2. Kui liikmesriigi poolt kehtestatud sertifitseeritud seemne miinimumkogus ja tegelikult kasutatud seemne kogus erinevad, arvutatakse määruse (EÜ) nr 2419/2001 artikli 2 punkti r mõistes kindlaksmääratud ala kogu põllumajandustootja poolt tõendatud ja kasutatud sertifitseeritud seemne koguse jagamisel sertifitseeritud seemne miinimumkogusega hektari kohta, mille liikmesriik on antud tootmispiirkonnas ette näinud.

3. PEATÜKK VALGURIKASTE TAIMEDE LISATASU

Artikkel 14

Teravilja ja valgukultuuride segu

Piirkondades, kus valgukultuure külvatakse traditsiooniliselt koos teraviljaseemnega, makstakse valgurikaste taimede lisatasu taotlejale juhul, kui ta suudab pädevatele ametkondadele tõendada, et valgukultuurid on selles segus ülekaalus. Kõnealused põllumaad ei vasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 98 nimetatud piirkondliku põllukultuuride eritoetuse tingimustele.

4. PEATÜKK PÕLLUKULTUURIST SÕLTUVAD TOETUSED RIISI JAOKS

Artikkel 15

Kohaldamine

Toetusetaotluses märgivad põllumajandustootjad igale haritud maatükile külvatud riisi sordi, millele nad taotlevad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 79 nimetatud põllukultuurist sõltuvat toetust riisi jaoks.

Artikkel 16

Külvikuupäevad

Põllukultuurist sõltuva riisitoetuse taotlemiseks tuleb deklareeritud maad külvata hiljemalt:

a) 30. juunil enne kõnealust lõikust Hispaanias ja Portugalis;

b) 31. mail teistes määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 80 lõikes 2 nimetatud tootvates liikmesriikides.

Siiski külvatakse Prantsuse Guajaanas põllumaad mõlema külvitsükli puhul mitte hiljem kui vastavalt 31. detsembril ja 30. juunil ning põllukultuurist sõltuvat toetust riisi jaoks makstakse igas külvitsüklis külvatud põllumaade keskmise suuruse alusel.

Artikkel 17

Vähendamiskoefitsient

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 82 nimetatud põllukultuurist sõltuva riisitoetuse vähendamise koefitsient arvutatakse I lisa kohaselt.

Artikkel 18

Teabevahetus

1. Liikmesriigid edastavad elektroonilisi kanaleid pidi komisjonile enne 15. maid 2004. aastal meetmed, mis on võetud käesoleva peatüki kohaldamiseks, vastavalt:

a) baaskülvipinna jaotuse või baaskülvipinna osad;

b) objektiivsed kriteeriumid, mille alusel on need jaotused tehtud.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile artikli 5 kohaselt järgmise teabe:

a) hiljemalt 15. septembriks:

i) nimekirja sortidest, mis on registreeritud riiklikus sordiregistris, klassifitseeritud vastavalt määruse (EÜ) nr 1785/2003 [15] I lisa punktis 2 defineeritud kriteeriumidele;

ii) külvatud põllumaad, mille kohta on esitatud põllukultuurist sõltuva riisitoetuse taotlused, riisisortide kaupa ja baaskülvipindade ja nende osade kaupa, vastavalt käesoleva määruse II lisa A osas toodud tabelile, kaasa arvatud iga liikmesriigi poolt käesoleva artikli lõike 1 kohaselt defineeritud baaskülvipindade ja nende osade ületamine;

b) hiljemalt 31. oktoobriks muudatused külvatud põllumaade osas, mille kohta on esitatud põllukultuurist sõltuva riisitoetuse taotlused, edastatud lõike 1 kohaselt, vastavalt käesoleva määruse II lisa B osas toodud tabelile;

c) hiljemalt 31. juuliks informatsiooni külvatud põllumaade kohta, mille osas põllukultuurist sõltuvad riisitoetused on eelmise turustusaasta kohta tegelikult välja makstud, käesoleva määruse I lisas defineeritud arvutusmeetodi alusel, vastavalt käesoleva määruse II lisa C osas toodud tabelile.

3. Prantsuse Guajaana kohta edastatakse külvatud põllumaid puudutav informatsioon mõlema külvitsükli jooksul külvatud põllumaade keskmise suuruse alusel.

4. Liikmesriigid võivad igal aastal läbi vaadata lõikes 1 nimetatud baaskülvipinna osad ning objektiivsed kriteeriumid. Nad edastavad vastava informatsiooni komisjonile hiljemalt 15. maiks enne kõnealust saagikoristust.

5. PEATÜKK PÄHKLITE PINDALATOETUS

Artikkel 19

Ühenduse toetuse saamise tingimused

1. Käesolevas peatükis tähendab "puuviljaaed" homogeenset ja terviklikku ala, millele on istutatud pähklipuud, millesse ei lõiku teised kultuurid või istandused ning mis on geograafiliselt pidev. Üksikuid puid või tee äärde või teiste kultuuride kõrvale ühte ritta istutatud pähklipuid ei loeta puuviljaaiaks.

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid lubada teisi puid pähklipuude kõrval koguses, mis ei ületa 10 % lõikes 3 sätestatud puude arvust. Peale selle võivad liikmesriigid lubada kastanipuid, kui lõikes 3 nimetatud puude arvu juures peetakse kinni tingimustele vastavate pähklipuude arvust.

2. Ainult need puuviljaaiad, mis toodavad pähkleid ja vastavad lõigetes 3 ja 4 nimetatud tingimustele käesoleva määruse artiklis 3 nimetatud kuupäeval, vastavad pindalatoetuse saamise tingimustele, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 83.

Kui on tegemist puuviljaaiaga, kus kasvatatakse eri sorti pähkleid ning toetus on diferentseeritud sõltuvalt toodetest, kohaldatakse toetuse saamise tingimusi ja/või toetuse taset vastavalt ülekaalus olevale pähklisordile.

3. Puuviljaaia minimaalne suurus ei tohi olla väiksem kui 0,10 hektarit.

Pähklipuude arv hektari kohta puuviljaaias ei tohi olla väiksem kui:

- 125 sarapuud,

- 50 mandlipuud,

- 50 kreeka pähklipuud,

- 50 pistaatsiapähkli puud,

- 30 jaanikauna puud.

4. Liikmesriigid võivad kehtestada minimaalse maatüki suuruse ja puude tiheduse lõikes 3 sätestatust kõrgemal tasemel, objektiivsete kriteeriumide kohaselt ning arvestades asjaomaste põllumaade ja toodete iseärasusi.

Artikkel 20

Riikliku toetuse saamise tingimused

Käesoleva määruse artiklit 19 kohaldatakse riikliku toetuse osas, nagu on nimetatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 87.

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 87 kohaldamist, võib liikmesriik kehtestada täiendavaid kriteeriume toetuse saamiseks, tingimusel et sellised kriteeriumid on kooskõlas toetuskava keskkonda ja maa-elu puudutavate ning sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkidega ning ei tekita tootjate vahel diskrimineerimist. Liikmesriigid määravad kindlaks vajalikud abinõud nende kriteeriumide kontrollimiseks.

Artikkel 21

Kohaldamine

Toetusetaotluses märgivad põllumajandustootjad pähklipuude arvu sortide ja põllumajanduslike maatükkide kaupa.

Artikkel 22

Teabevahetus

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile enne artiklis 3 nimetatud kuupäeva ning hiljemalt 15. maiks 2004:

a) kui liikmesriik taotleb komisjonilt toetust määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 83 lõike 2 alusel pindalatoetuse taseme toote kohta ja/või muudetud siseriikliku tagatud pindala kohta;

b) käesoleva määruse artikli 19 lõikes 4 nimetatud kõrgemad tasemed ja kriteeriumid;

c) käesoleva määruse artiklis 20 nimetatud täiendavad kriteeriumid

ning järgnevatel aastatel 31. märtsiks andmed, mis on nimetatud punktides b ja c, ning 15. maiks andmed, mis on nimetatud punktis a.

2. Muudatused lõikes 1 osutatud teabevahetuse osas kehtivad järgneva aasta kohta ning tuleb liikmesriikide poolt viivitamatult edastada komisjonile koos objektiivsete kriteeriumidega, mis põhjendavad selliseid muudatusi.

Artikkel 23

Üleminekumeetmed

1. Liikmesriigid võivad otsustada, kas ja millistel tingimustel võib lõpetada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 86 lõikes 2 nimetatud arengukavad enne nende normaalset lõppemisaega ning vastavad põllumaad muutuvad tingimustele vastavaks käesoleva toetuskava raames.

2. Lõikes 1 viidatud tingimuste kehtestamisel tagavad liikmesriigid, et:

a) arengukava ei lõpetata enne üheaastast täielikku rakendamist;

b) arengukava esialgsed eesmärgid on liikmesriik nõuetele vastavalt täitnud.

6. PEATÜKK TÄRKLISEKARTULI TOETUS

Artikkel 24

Abikõlblikkus

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 93 sätestatud tärklisekartuli toetust makstakse veatu ja standardse turustuskvaliteediga kartuli eest, mille kohta on sõlmitud külvieelne leping (nagu sätestatud määruse (EÜ) nr 2236/200316 artiklis 3), kartuli netokaalu netomassi alusel, mis määratakse määruse (EÜ) nr 2235/2003 [16] I lisas kirjeldatud meetodiga ning tarnitud kartuli tärklisesisalduse alusel vastavalt määruse (EÜ) nr 2235/2003 II lisas toodud määradele.

Tärklisekartuli toetust ei maksta kartuli eest, mis ei ole veatu ja standardse turustuskvaliteediga, ega kartuli eest, mille tärklisesisaldus on alla 13 %, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2236/2003 artikli 5 lõike 3 teist lõiku.

Artikkel 25

Kohaldamine

Põllumajandustootja poolt 2004. aasta kohta esitatud toetusetaotlus sisaldab kogu teavet, mida on vaja toetuse saamise nõuetele vastavuse kontrollimiseks, eelkõige:

a) tootja isikuandmed;

b) artiklis 24 nimetatud külvieelse lepingu koopia;

c) tootja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik kõnealuste toetustega seotud nõuetest.

Artikkel 26

Miinimumhind

Tärklisekartuli toetuse maksmise aluseks on nõue, et esitatakse tõendus selle kohta, et vabrikusse tarnimise etapis ei ole makstud määruse (EÜ) nr 1868/94 artikli 4 punktis a nimetatud hinnast madalamat hinda vastavalt määruse (EÜ) nr 2235/2003 II lisas kehtestatud tasumääradele.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2236/2003 artikli 10 lõikes 2 osutatud tõendust.

Artikkel 27

Toetuse maksmine

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 28 lõikest 2 ning piiramata samas artiklis nimetatud ajavahemikku, maksavad põllumajandustootjatele 2004. aasta eest tärklisekartuli toetust liikmesriigid, kelle territooriumil valmistati kartulitärklist nende koguste eest, mis tarniti tärklisetööstusele nelja kuu jooksul pärast kuupäeva, millal esitati käesoleva määruse artiklis 26 nimetatud tõendus ning peeti kinni käesoleva määruse artiklis 24 nimetatud tingimustest.

2. Ümberarvestuskurss, mida kasutatakse tärklisekartuli toetuse suuruse väljendamiseks riigi vääringus, on nimetatud määruse (EÜ) nr 2236/2003 artiklis 20.

Artikkel 28

Kontrollimine ja vähendamised

1. Liikmesriigid osutavad käesolevas artiklis sätestatud kontrollimise teostamiseks vajalikku vastastikust abi, samuti juhtudel, kui kartulitärklise tootmiseks mõeldud kartuliga ühenduse piires kaubeldakse.

2. Kohapealne kontrollimine hõlmab 2004. aastal vähemalt 3 % tootjatest, kes on sõlminud külvieelsed lepingud tärklisetootmise ettevõtetega.

3. Kohapealset kontrolli teostatakse riskianalüüsi alusel, arvestades:

a) kartulitärklise valmistamiseks kavandatud kartulikoguseid pindala suhtes, mis on deklareeritud artiklis 24 osutatud külvieelses lepingus;

b) teisi määratletavaid parameetreid.

4. Kui selgub, et tegelikult haritav ala on enam kui 10 % väiksem deklareeritud pindalast, vähendatakse kõnealusele tootjale antud saagikoristuse eest makstavat toetust leitud vahe kahekordse väärtuse võrra.

7. PEATÜKK PIIMAKARJATOETUS JA LISATOETUSED

Artikkel 29

Toetusetaotlus

2004. aasta kohta esitab tootja kogu vajalikku teavet sisaldava toetusetaotluse oma tingimustele vastavuse tõestamiseks, eriti mis puudutab tootja isikut ja tootja kinnitust selle kohta, et ta on teadlik kõnealuste toetustega seotud nõuetest.

Artikkel 30

Tegevusetuse juhud

1. Kui individuaalset kvooti omav füüsiline või juriidiline isik ei vasta määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 5 punktis c nimetatud tingimustele kõnealuse aasta 31. märtsile eelnenud 12 kuu jooksul, ei maksta talle kõnealuse aasta eest piimakarjatoetust ega lisatoetusi, kui ta ei suuda enne taotluse esitamise tähtaja lõppemist pädevatele asutustele tõestada, et tootmist jätkatakse.

2. Lõiget 1 ei kohaldata vääramatu jõu juhtude ning nõuetekohaselt põhjendatud ja pädeva asutuse poolt tunnustatud juhtude korral, mis mõjutavad ajutiselt asjaomaste tootjate tootmisvõimsust.

Artikkel 31

Kontrollimine ja sanktsioonid

1. Vähemalt 2 % kõikidest taotlejatest kuulub igal aastal kohapealsele kontrollimisele. Kohapealne kontroll hõlmab tingimustele vastavuse kontrollimist piimakarjatoetuse ja lisatoetuste osas eelkõige põllumajandustootja raamatupidamise ja muu dokumentatsiooni alusel.

2. Määruse (EÜ) nr 2419/2001 artiklit 31, artikli 32 lõiget 1 ja artiklit 33 kohaldatakse ulatuses, milles "pindala" käsitatakse kui "individuaalset kvooti".

Kui käesoleva määruse artikli 30 lõikes 1 nimetatud juhul ei jätka kõnealune isik tootmist taotluse esitamise tähtajaks, tunnistatakse individuaalne kvoot eelmise lõigu mõistes nulliks. Sellisel juhul lükatakse tagasi kõnealuse isiku toetusetaotlus asjaomase aasta kohta. Tagasilükatud taotlusega võrdne toetuse suurus tasaarveldatakse määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 1 lõikes 1 nimetatud toetuskavade raames, mille kohta on isikul õigus esitada taotlus puuduse avastamise kalendriaastale järgneval kalendriaastal.

3. Viidet määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 1 lõikele 1, mis sisaldub määruse (EÜ) nr 2419/2001 artikli 32 lõikes 2 ja artikli 33 teises lõigus, samuti käesoleva artikli lõikes 2, mõistetakse kui viidet määruse (EÜ) nr 1782/2003 III ja IV jaotise kohaselt kehtestatud toetuskavadele.

8. PEATÜKK ENERGEETILISTE PÕLLUKULTUURIDE TOETUS

1. JAGU Määratlused

Artikkel 32

Määratlused

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) taotleja – talupidaja, kes harib määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 88 nimetatud pindu selles artiklis nimetatud toetuse saamiseks;

c) esmatöötleja – põllumajandusliku toorme kasutaja, kes kohustub seda esmaselt töötlema ühe või mitme määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 88 nimetatud toote saamiseks.

2. JAGU Leping

Artikkel 33

Taimse toorme kasutamine

1. Igasugust põllumajanduslikku taimset tooret, välja arvatud suhkrupeeti, võib kasvatada toetusega hõlmatud põllumaadel, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 88, tingimusel et neid põllumaid kasutatakse peamiselt energiatoodete tootmiseks, nagu viidatud eelpool nimetatud artiklis.

Esimeses lõigus nimetatud ja taimse toorme töötlemisega saavutatud energiatoodete majanduslik väärtus on kõrgem kui kõigi teiste muul otstarbel kasutatavate ja sama töötlemise käigus saadud toodete väärtus, mis on määratud artikli 49 lõikes 3 kirjeldatud hindamismeetodi alusel.

2. Lõikes 1 viidatud toore peab olema hõlmatud lepinguga vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 90 allpool loetletud tingimuste kohaselt.

3. Taotlejad tarnivad kogu koristatud taimse toorme esmatöötlejale, kes võtab tarne vastu ning tagab, et samaväärne kogus seda taimset tooret kasutatakse ühenduses määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 88 loetletud ühe või mitme energiasaaduse tootmiseks.

Kui esmatöötleja kasutab tegelikult koristatud taimse toorme vahe- või kõrvalsaaduse tootmiseks, võib ta kasutada samaväärse koguse selliseid vahe- või kõrvalsaadusi ühe või mitme esimeses lõigus osutatud lõpp-produkti toote tootmiseks.

Teises lõigus viidatud juhul teavitab esmatöötleja pädevat asutust, kellele ta on esitanud tagatise. Kui see samaväärne kogus kasutatakse muus liikmesriigis kui see, kus toore koristati, teavitavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused üksteist selliste tehingute üksikasjadest.

4. Lepingulisi suhteid reguleerivate liikmesriikide seaduste sätete alusel võib esmatöötleja volitada kolmanda isiku vastu võtma taimse toorme toetust taotleva põllumajandustootja käest. Volitatud isik peab tegutsema töötleja nimel ja asemel, kusjuures viimane jääb ainuisikuliselt vastutavaks käesolevas peatükis sätestatud kohustuste suhtes.

Artikkel 34

Erandid

1. Kõrvale kaldudes artikli 33 lõikest 2 ja 3, võivad liikmesriigid lubada taotlejatel:

a) kasutada CN-koodidega 12010090, ex12050090 ja 12060091 märgitud kogu koristatud teravilja või õliseemneid:

i) kütusena oma põllumajandusettevõttes kütmiseks;

ii) põllumajandusettevõttes energia või biokütuse tootmiseks;

b) töödelda oma põllumajandusettevõttes biogaasiks (CN-kood 27112900) kogu koristatud taimse toorme.

2. Lõikes 1 osutatud juhtudel kohustub taotleja artiklis 35 osutatud lepingu asemel esitatava deklaratsiooniga kasutama või vahetult töötlema deklaratsioonis märgitud taimset tooret. Artikleid 35 kuni 50 kohaldatakse mutatis mutandis.

Lisaks peavad taotlejad laskma kogu koristatud taimse toorme kaaluda liikmesriigi poolt selleks määratud asutuse või ettevõtte poolt ning pidama eraldi arvestust kasutatud taimse toorme ning selle töötlemisest saadud toodete ja kõrvalsaaduste kohta.

Siiski võib teravilja, õliseemnete ja õle puhul või terviktaime kasutamise korral asendada kaalumise taimse toorme mahu mõõtmisega.

3. Lõiget 1 kohaldavad liikmesriigid võtavad kasutusele asjakohased kontrollimeetmed, et tagada taimse toorme kasutamine vahetult põllumajandusettevõttes või selle töötlemine CN-koodi 27112900 alla kuuluvaks biogaasiks.

4. Teravili ja õliseemned, mida kasutatakse vastavalt lõike 1 punktile a, tuleb denatureerida liikmesriigi poolt kehtestatud meetodi alusel. Liikmesriigid võivad lubada lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaselt õliseemnete töötlemisega toodetud õli denatureerimist õliseemnete asemel tingimusel, et selline denatureerimine toimub vahetult pärast seemnete töötlemist õliks ning seemnete edasist kasutamist kontrollitakse.

Artikkel 35

Leping

1. Taotlejad esitavad toetusetaotluse tõendamiseks pädevatele asutustele esmatöötlejaga sõlmitud lepingud.

2. Taotlejad tagavad, et nendes lepingutes on täpsustatud järgmised üksikasjad:

a) lepingupoolte nimed ja aadressid;

b) lepingu kehtivusaeg;

c) kõigi asjakohaste taimsete toormete liigid ning iga liigi all olev pindala;

d) muud tingimused, mida rakendatakse taimse toorme prognoositavate koguste tarnimisel;

e) kinnitus, et artikli 33 lõikes 3 sätestatud kohustused täidetakse;

f) taimse toorme eeldatav peamine lõppkasutus, mis on kooskõlas artikli 33 lõikes 1 ja artikli 49 lõikes 3 sätestatud tingimustega.

3. Taotlejad tagavad lepingute õigeaegse sõlmimise, et esmatöötlejal oleks võimalik esitada lepingu koopia oma liikmesriigi taotleja pädevale asutusele artikli 44 lõikes 1 sätestatud tähtajaks.

4. Kontrolli eesmärgil võivad liikmesriigid nõuda, et iga taotleja võib iga taimse toorme kohta sõlmida üksnes ühe tarnelepingu.

3. JAGU Lepingu muudatused ja lõpetamine

Artikkel 36

Lepingu muudatused ja lõpetamine

Kui lepingupooled muudavad lepingut või lõpetavad selle pärast seda, kui taotleja on esitanud toetusetaotluse, säilib taotleja õigus toetust taotleda üksnes tingimusel, et ta teavitab pädevat asutust lepingu muutmisest või lõpetamisest hiljemalt taotluse muutmiseks asjaomases liikmesriigis sätestatud tähtpäevaks, et võimaldada nõutava kontrolli läbiviimist.

Artikkel 37

Erandlikud asjaolud

Kui taotlejad teatavad pädevatele asutustele, et erandlike asjaolude tõttu ei ole neil võimalik tarnida kogu lepingus täpsustatud taimse toorme kogust või osa sellest, ning ilma et see piiraks artikli 36 kohaldamist, võivad pädevad asutused pärast kõnealuste erandlike asjaolude kohta piisavate tõendite saamist anda loa õigustatud muudatuste tegemiseks lepingutes või lepingute lõpetamiseks.

Kui lepingualune maa väheneb lepingusse tehtavate muudatuste tagajärjel või kui leping lõpetatakse, kaotab taotleja õiguse käesolevas peatükis nimetatud toetusele põllumaade osas, mis ei ole enam lepinguga hõlmatud.

Artikkel 38

Muutused lõppkasutuses

Ilma et see piiraks artikli 36 kohaldamist, võivad esmatöötlejad muuta artikli 35 lõike 2 punktis f osutatud taimse toorme eeldatavat peamist lõppkasutust, kui lepinguline toore on neile tarnitud ning on täidetud artikli 40 lõikes 1 ja artikli 44 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud tingimused.

Lõppkasutust muudetakse vastavalt artikli 33 lõike 1 teises lõigus ja artikli 49 lõikes 3 sätestatud tingimustele.

Esmatöötlejad saadavad eelteate nõutavate kontrollide teostamiseks oma riigi pädevatele asutustele.

4. JAGU Tüüpilised saagised ja tarnitud kogused

Artikkel 39

Tüüpilised saagised

Igal aastal kehtestavad liikmesriigid asjakohase menetlusega kohustuslikud tüüpilised saagised ning informeerivad nendest asjaomaseid taotlejaid.

Artikkel 40

Tarnitavad kogused

1. Taotlejad deklareerivad koristatud taimse toorme koguse liikide kaupa oma riigi pädevatele asutustele ning kinnitavad tarnitud taimse toorme kogused ja tarne vastu võtnud osapooled.

2. Tegelikud taotlejate poolt esmatöötlejatele tarnitavad kogused peavad olema vähemalt võrdsed tüüpilise saagisega.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid siiski erandina lubada kuni 10 % saagise puudujääki.

Kui pädevad asutused on lubanud vastavalt artiklile 37 lepinguid muuta või need lõpetada, võivad nad lisaks sellele põhjendatud juhtudel vähendada koguseid, mille taotlejad peavad tarnima käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt.

Artikkel 41

Toetuse vähendamine

Kui taotlejad ei tarni nõutud taimse toorme kogust vastavalt käesolevale peatükile, käsitatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2419/2001 artiklile 32, et nad ei ole täitnud oma kohustusi energiaga seotud maatükkide suhtes, mille pindala arvutamiseks korrutatakse haritava maa ja taotlejate poolt käesolevas peatükis sätestatud kriteeriumide kohaselt taimse toorme kasvatamiseks kasutatud maa pindala kõnealuse taimse toorme tarnete puudujäägi protsendiga.

5. JAGU Toetuse maksmise tingimused

Artikkel 42

Toetuse maksmine

1. Toetust võib taotlejatele maksta enne taimse toorme töötlemist. Siiski makstakse toetust üksnes siis, kui käesoleva peatükiga hõlmatud taimse toorme nõutud kogused on esmatöötlejale tarnitud ning kui:

a) on esitatud artiklis 40 osutatud deklaratsioon;

b) lepingu koopia on üle antud esmatootja pädevale asutusele ning artikli 33 lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud;

c) pädev asutus on saanud tõendi selle kohta, et artikli 45 lõikes 2 osutatud tagatis on kogu ulatuses esitatud;

d) maksmise eest vastutav pädev asutus on kontrollinud, et artiklis 35 sätestatud tingimused on iga taotluse kohta täidetud.

2. Kaheaastaste kultuuride puhul, kui taimne toore koristatakse ja järelikult ka tarnitakse üksnes teisel kasvatusaastal, makstakse toetust mõlemal aastal pärast lepingu sõlmimist artikli 35 kohaselt tingimusel, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et:

a) käesoleva artikli lõike 1 punktides b, c ja d sätestatud kohustused on täidetud alates esimesest kasvatusaastast; ja

b) teisel kasvatusaastal on täidetud käesoleva artikli lõike 1 punktis a sätestatud kohustused ning edastatakse artikli 44 lõike 3 esimeses lõigus osutatud teave.

Toetust esimese kasvatusaasta eest makstakse siiski üksnes juhul, kui pädevatele asutustele tõendatakse, et on esitatud artikli 45 lõikes 2 sätestatud tagatis. Teisel kasvatusaastal ei pea toetuse väljamaksmiseks tagatist esitama.

3. Püsi- või mitmeaastaste kultuuride puhul makstakse toetust igal aastal alates lepingu sõlmimisest. Lõikes 2 sätestatud tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis.

6. JAGU Leping ning taotleja või esmatöötleja kohustused

Artikkel 43

Töötlejate arv

Energiatooted peab valmistama mitte enam kui teine töötleja.

Artikkel 44

Leping ning taotleja või esmatöötleja kohustused

1. Esmatöötleja esitab lepingu koopia pädevatele asutustele oma riigis hiljemalt kõnealuse aasta toetusavalduste esitamise lõppkuupäeval.

Kui taotlejad ja esmatöötlejad muudavad lepinguid või lõpetavad need enne artiklis 36 osutatud kuupäeva asjaomasel aastal, esitavad esmatöötlejad hiljemalt kõnealuseks kuupäevaks oma riigi pädevatele asutustele muudetud või lõpetatud lepingu koopia.

2. Esmatöötlejad esitavad oma riigi pädevatele asutustele nõutud teabe kõnealuse töötlemisahela kohta, eelkõige hindade ja toodetavate lõppsaaduste koguste määramiseks kasutatavate tehniliste töötluskoefitsientide kohta. Koefitsiendid on sätestatud artikli 50 lõikes 1.

3. Esmatöötlejad, kes on taotlejatelt taimse toorme tarned vastu võtnud, teatavad oma riigi pädevatele asutustele liikmesriikide poolt määratud tähtajaks, mis võimaldab toetuse maksmist määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 28 täpsustatud ajavahemikus, vastuvõetud taimse toorme kogused, täpsustades liigi, taimse toorme tarninud lepingupoole nime ja aadressi, tarnekoha ning lepingu viitenumbri.

Kui esmatöötlejate liikmesriigid ei ole samad kui liikmesriigid, kus taimne toore kasvatati, teatavad asjaomased pädevad asutused 40 tööpäeva jooksul alates esimeses lõigus osutatud teabe saamisest taotlejate riikide pädevatele asutustele tarnitud taimse toorme üldkogused.

7. JAGU Tagatised

Artikkel 45

Esmatöötlejad

1. Esmatöötlejad esitavad oma riigi pädevatele asutustele asjaomases liikmesriigis kehtestatud maksetaotluste esitamise tähtajaks kõnealusel aastal kogu lõikes 2 sätestatud tagatise.

2. Iga taimse toorme kohta esitatava tagatise suuruse arvutamiseks korrutatakse kõigi antud toetuskava raames haritavate, esmatöötleja poolt allakirjutatud lepinguga hõlmatud ning kõnealuse taimse toorme tootmiseks kasutatavate põllumaade pindala määraga 60 eurot hektari kohta.

3. Kui lepinguid muudetakse või need lõpetatakse vastavalt artiklitele 36 või 37, kohandatakse vastavalt ka esitatud tagatiste suurusi.

4. Iga taimse toorme liigi kohta vabastatakse osa tagatisest tingimusel, et kõnealuse esmatöötleja pädeva asutuse valduses on tõendus selle kohta, et kõnealuse toorme kogus on töödeldud kooskõlas artikli 35 lõike 2 punktis f sätestatud nõuetega, kusjuures on arvestatud artikli 38 kohaselt vajalikke muudatusi.

Artikkel 46

Esmased ja teisesed nõuded

1. Esmased nõuded komisjoni määruse (EMÜ) nr 2220/85 [17] artikli 20 tähenduses on järgmised kohustused:

a) kohustus töödelda taimse toorme kogused peamiselt lepingus määratletud lõpptoodeteks. Taimne toore töödeldakse saagikoristusele järgneva teise aasta 31. juuliks;

b) kohustus lisada toodetele kontrolleksemplar T5 vastavalt artiklitele 47 ja 48.

2. Järgmised esmatöötlejatele esitatavad kohustused on määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 tähenduses teisesed nõuded:

a) kohustus vastu võtta kogu taotleja tarnitud taimne toore vastavalt artikli 33 lõikele 3;

b) kohustus esitada lepingu koopiad vastavalt artikli 44 lõikele 1;

c) kohustus esitada vastavalt artikli 44 lõike 3 esimesele ja teisele lõigule nõutav teave;

d) kohustus esitada tagatis vastavalt artikli 45 lõikele 1.

8. JAGU Dokumendid, mis hõlmavad müüki, üleandmist või tarnimist teise liikmesriiki või eksporti

Artikkel 47

Kontrolleksemplar T5

Kui esmatöötleja müüb või annab üle teistele töötlejatele teistes liikmesriikides artikli 35 kohaselt lepingutega hõlmatud vaheproduktid, lisatakse neile toodetele määruse (EMÜ) nr 2454/93 kohaselt välja antud kontrolleksemplarid T5.

Kontrolleksemplaride T5 lahtrisse 104 rubriiki "Muud" tuleb teha üks järgmistest kannetest:

- Producto destinado a su transformación o entrega de acuerdo con lo establecido en el artículo 34 del Reglamento (CE) no 2237/2003 de la Comisión

- Skal anvendes til forarbejdning eller levering i overensstemmelse med artikel 34 i Kommissionens forordning (EF) Nr. 2237/2003

- Zur Verarbeitung oder Lieferung gemäß Artikel 34 der Verordnung (EG) Nr. 2237/2003 der Kommission zu verwenden

- Προς χρήση για μεταποίηση ή παράδοση σύμφωνα με το άρθρο 34 του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 2237/2003 της Επιτροπής

- To be used for processing or delivery in accordance with Article 34 of Commission Regulation (EK) No 2237/2003

- À utiliser pour transformation ou livraison conformément aux dispositions de l’article 34 du règlement (CE) no2237/2003 de la Commission

- Da consegnare o trasformare conformemente all’articolo 34 del regolamento (CE) n. 2237/2003 della Commissione

- Te gebruiken voor verwerking of aflevering overeenkomstig artikel 34 van Verordening (EG) Nr. 2237/2003 van de Commissie

- A utilizar para transformação ou entrega em conformidade com o artigo 34.o do Regulamento (CE) n.o 2237/2003 da Comissão

- Käytetään jalostamiseen tai toimittamiseen komission asetuksen (EY) N:o 2237/2003 mukaisesti

- Används till bearbetning eller leverans i enlighet med kommissionens förordning (EG) Nr. 2237/2003

Artikkel 48

Kontrolleksemplariga T5 samaväärsed dokumendid

Kui kontrolleksemplari T5 ei ole kolme kuu jooksul enne artikli 46 lõike 1 punktis a nimetatud tähtaja lõppemist tagastatud esmatöötleja asukohaks oleva liikmesriigi kontrollivale lähtetolliasutusele esmatöötlejast olenemata asjaolude tõttu, võib aktsepteerida allpool nimetatud dokumente kui samaväärseid kontrolleksemplariga T5, olenemata artikli 46 lõike 1 punktist b:

a) vahetoodete ostuarved;

b) edasitöötleja kinnitus, mis tõendab toorme lõplikku töötlemist energiatoodeteks nagu nimetatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 88; ja

c) edasitöötleja poolt esitatud tõestatud koopiad raamatupidamisdokumentidest, mis tõendavad töötlemise toimumist.

9. JAGU Kontroll

Artikkel 49

Arvestuse pidamine

1. Liikmesriigi pädev asutus määratleb töötlejate poolt peetavad arvestusdokumendid ja nende täitmise sageduse, mis on vähemalt kord kuus. Sellised arvestusdokumendid sisaldavad vähemalt järgmisi andmeid:

a) töötlemiseks ostetud erineva taimse toorme kogused;

b) töödeldud taimse toorme kogused ning nendest saadud lõpp-, kaas- ja kõrvalsaaduste kogused ja tüübid;

c) kadu töötlemisel;

d) hävitatud kogused ja hävitamise põhjused;

e) töötleja poolt müüdud või üle antud saaduste kogused ja tüübid ning saadud hinnad;

f) vajaduse korral edasitöötlejate nimed ja aadressid.

2. Esmatöötleja pädev asutus kontrollib, et esitatud leping vastab artikli 33 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Kui kõnealused tingimused ei ole täidetud, teavitatakse sellest pädevaid asutusi taotleja riigis.

3. Artikli 33 lõikes 1 nimetatud toodete majandusliku väärtuse arvutamiseks võrdlevad asjaomased pädevad asutused artikli 44 lõikes 2 osutatud teabe põhjal kõikide energiatoodete väärtuste summat kõikide teiste muul otstarbel kasutatavate ja sama töötlemisoperatsiooni käigus saadud toodete väärtuste summaga. Iga väärtus võrdub kõnealuse koguse ja eelmise turustusaasta jooksul registreeritud keskmiste tehasehindade korrutisega. Kui need hinnad ei ole kättesaadavad, määravad pädevad asutused asjakohased hinnad kindlaks eelkõige artikli 44 lõikes 2 osutatud teabe põhjal.

Artikkel 50

Kontroll töötlejate territooriumil

1. Pädevad asutused liikmesriikides, kus toimub töötlemine, kontrollivad artikli 33 lõikest 1 kinnipidamist vähemalt 25 % riskianalüüsi alusel valitud selle liikmesriigi territooriumil asuva töötleja asukohas. Nimetatud kontroll hõlmab vähemalt:

a) kõikide energiatoodete väärtuste summa võrdlust kõikide teiste muul otstarbel kasutatavate ja sama töötlemisoperatsiooni käigus saadud toodete väärtuste summaga;

b) töötleja tootmissüsteemi analüüsi, mis sisaldab füüsilist kontrolli ja kaubandusdokumentide inspekteerimist, eesmärgiga kontrollida, et töötlejate osas on taimse toorme, lõpp-, kaas- ja kõrvaltoodete tarned täpselt kooskõlas.

Esimese lõigu punktis b nimetatud kontrolli teostamisel lähtuvad pädevad asutused eelkõige kõnealuse toorme tehnilistest töötluskoefitsientidest. Kui nimetatud koefitsiendid on sätestatud eksporti reguleerivates ühenduse õigusaktides, siis kohaldatakse nimetatud koefitsiente. Kui ühenduse õigusaktides on sätestatud muud koefitsiendid, siis kohaldatakse muid koefitsiente. Kõigil muudel juhtudel toetutakse kontrollimisel töötleva tööstuse üldtunnustatud koefitsientidele.

2. Olenemata lõikest 1, viiakse artiklis 34 nimetatud töötlemisoperatsioonide kontroll läbi 10 % riskianalüüsi alusel valitud taotleja osas, võttes arvesse:

a) toetuse summat;

b) põllumajanduslike maatükkide arvu ja toetusetaotlusega hõlmatud põllumaa pindala;

c) arengut võrreldes eelnenud aastaga;

d) eelmistel aastatel tehtud kontrollide tulemusi;

e) muid liikmesriikide poolt määratletavaid parameetreid, lähtudes esitatud lepingute tüüpilisusest.

3. Kui lõikes 2 nimetatud kontrolli käigus ilmneb eeskirjade eiramisi vähemalt 3 % juhtudest, teeb pädev asutus samal aastal täiendava kontrolli ning järelikult suurendab järgmisel aastal kohapeal kontrollitavate põllumajandustootjate protsenti.

4. Kui on sätestatud, et teatavad lõikes 1 ja 2 nimetatud kontrollitoimingud võib teostada kontrollproovi korras, peab selline proov tagama usaldusväärse ja tüüpilise kontrollimise taseme.

5. Iga kohapealse kontrolli kohta koostatakse kontrollakt, kuhu on märgitud andmed tehtud kontrollide kohta ning mis on inspektori poolt allkirjastatud. Eelkõige näidatakse aktis järgmist:

a) kontrolli kuupäev;

b) kohalolnud isikud;

c) kontrollitud ajavahemik;

d) kasutatud kontrollitehnikad, kaasa arvatud viide kontrollproovide meetodile, kus see on vajalik;

e) kontrolli tulemused.

Artikkel 51

Kanepi tootmine

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2461/1999 artikli 3 lõike 1 punktis a, artikli 5 kolmandas lõigus ja artikli 21 punktis a nimetatud kanepiga seotud sätteid.

Artikkel 52

Lisameetmed ja vastastikune abi

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva peatüki nõuetekohaseks kohaldamiseks kõik vajalikud lisameetmed ning annavad vajaduse korral vastastikust abi käesolevas peatükis sätestatud kontrollide läbiviimiseks. Kui käesolevas peatükis ei sätestata asjakohaseid vähendamisi ja väljaarvamisi, võivad liikmesriigid seejuures kohaldada asjakohaseid riiklikke sanktsioone toetuse eraldamise protseduuriga seotud turuosaliste suhtes.

2. Liikmesriigid osutavad üksteisele vastastikust abi tõhusa kontrolli tagamiseks ning võimaldavad esitatud dokumentide ehtsuse ja vahetatud andmete täpsuse kontrollimist vajalikus või käesoleva peatükiga nõutud ulatuses.

10. JAGU Toetuskavast väljaarvamine ja hindamine

Artikkel 53

Toorme toetuskavast väljaarvamine

Liikmesriigid võivad käesoleva peatükiga kehtestatud toetuskavast välja arvata iga põllumajandusliku toorme, kui selline materjal tekitab raskusi kontrollimise, tervisekaitse, keskkonna, karistusõiguse või valmis energiatoodete vähendatud määra seisukohast.

Artikkel 54

Hindamine

Enne 15. oktoobrit pärast kõnealuse turustusaasta lõppu esitavad liikmesriigid komisjonile kogu vajaliku teabe käesoleva peatükiga kehtestatud kava hindamiseks.

Selline teave sisaldab eelkõige:

a) põllumaad vastavalt iga taimse toorme liigile;

b) iga liiki taimse toorme ja saadud lõpp-, kõrval- ja kaastoodete kogused ning kasutatud taimse toorme üksikasjad;

c) artikli 34 alusel võetud meetmed;

d) artikli 53 kohaselt toetuskavast välja arvatud taimsed toormed.

9. PEATÜKK LÕPPSÄTTED

Artikkel 55

Kehtetukstunnistamised

Määrus (EÜ) nr 613/97 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 56

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. detsember 2003

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz Fischler

[1] ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

[2] EÜT L 355, 5.12.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 495/2001 (EÜT L 72, 14.3.2001, lk 6).

[3] EÜT L 327, 12.12.2001, lk 11. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2550/2001 (EÜT L 341, 22.12.2001, lk 105).

[4] EÜT L 94, 9.4.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1127/98 (EÜT L 157, 30.5.1998, lk 86).

[5] EÜT L 197, 30.7.1994, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

[6] ELT L 270, 21.10.2003, lk 123.

[7] EÜT L 299, 20.11.1999, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 345/2002 (EÜT L 55, 26.2.2002, lk 10).

[8] EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1335/2003 (ELT L 187, 26.7.2003, lk 16).

[9] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

[10] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 1.

[11] EÜT L 246, 5.11.1971, lk 1.

[12] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.

[13] EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31.

[14] EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309/1966.

[15] ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

[16] ELT L 339, 24.12.2003, lk 45.

[17] ELT L 339, 24.12.2003, lk 36.

--------------------------------------------------

I LISA

PÕLLUKULTUURIST SÕLTUVAD TOETUSED RIISI JAOKS

Artiklis 17 nimetatud vähendamiskoefitsiendi arvutamine

1. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 82 nimetatud baaskülvipinna võimaliku ületamise korral võtab liikmesriigi pädev asutus arvesse ühelt poolt nimetatud määruse artiklis 81 kehtestatud baaskülvipinnad ja nende osad ning teiselt poolt nimetatud baaskülvipindade ja nende osade kohta esitatud abitaotlustega hõlmatud kogupindala.

2. Abitaotlustega hõlmatud kogupindala kindlaksmääramisel ei võeta arvesse taotlusi või nende osi, mis on kontrolli käigus osutunud selgelt põhjendamatuks.

3. Kui täheldatakse teatavate baaskülvipindade või nende osade pindala ületamist, määravad liikmesriigid käesoleva määruse artikli 18 lõikes 2 nimetatud tähtajaks nende pindade kohta pindala ületamise protsendi, mis arvutatakse välja kahe kümnendkoha täpsusega. Kui ületamist võib ette näha, teatab liikmesriik sellest viivitamata tootjatele.

4. Põllukultuurist sõltuvate riisitoetuste vähendamise koefitsient arvutatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 82 kohaselt järgmise valemiga.

Vähendamiskoefitsient = baaskülvipinna osa etalonpindala jagatud selle osa kohta esitatud abitaotlustega hõlmatud kogupindalaga.

Põllukultuurist sõltuvad vähendatud riisitoetused arvutatakse vastavalt järgmisele valemile.

Põllukultuurist sõltuv vähendatud riisitoetus = põllukultuurist sõltuv toetus riisi jaoks korrutatud vähendamiskoefitsiendiga.

Nimetatud vähendamiskoefitsient ja nimetatud vähendatud riisitoetus arvutatakse iga baaskülvipinna osa pindala kohta pärast eelpool nimetatud määruse artikli 82 lõikes 2 sätestatud ümberjagamist. Ümberjagamine tehakse nendel baaskülvipinna osadel, kus piirnorme ületatakse. Ümberjagamine tehakse proportsionaalselt pindala ületamistega baaskülvipinna osadel, kus piirnorme ületatakse.

--------------------------------------------------

II LISA

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------