edendada poliitilist assotsieerimist ja dialoogi koos majandusintegratsiooniga, sealhulgas laiendades Moldova osalemist Euroopa Liidu (EL) poliitikavaldkondades, programmides ja ametite tegevuses;
edendada, säilitada ja tugevdada piirkondlikku ja rahvusvahelist rahu ja stabiilsust;
aidata tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning edendada poliitilist, majanduslikku ja institutsioonilist stabiilsust Moldovas;
toetada Moldova püüdlusi oma majandusliku potentsiaali arendamisel rahvusvahelise koostöö kaudu, sealhulgas oma õigusaktide parema ühtlustamise abil ELi omadega;
saavutada Moldova järkjärguline majandusintegratsioon ELi siseturuga, eelkõige põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomise abil.
Otsus 2014/492/EL lubab lepingu ELi poolt allkirjastada ja seda ajutiselt kohaldada.
Otsus 2014/493/Euratom ja otsus (EL) 2016/839 tähistavad assotsieerimislepingu sõlmimist Moldovaga ELi, Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) ja ELi liikmesriikide poolt.
PÕHIPUNKTID
Leping hõlmab 465 artiklit koos lisade ja protokollidega. See hõlmab järgmisi valdkondi.
Üldpõhimõtted (I jaotis), eelkõige:
demokraatlikud õigused, inimõigused ja põhivabadused;
Kaubandus ja kaubandusküsimused (V jaotis), eelkõige:
võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs, sealhulgas:
põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomine lepinguosaliste vahel ja tollimaksude kaotamine teise lepinguosalise kaupade suhtes, välja arvatud teatavad erandid (sätestatud lisades);
tehniliste kaubandustõkete, sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste, tolli ja kaubanduse soodustamise, teenuste ja riigihangete valdkondade järkjärguline vastavusse viimine ELi õigusaktidega;
intellektuaalomandi õiguste, konkurentsi ja energia valdkonna vastavusse viimine ELi ja rahvusvahelise tavaga ning keskkonna ja tööjõu valdkonna vastavusse viimine rahvusvaheliste standarditega (kaubandus ja kestlik areng).
Intellektuaalomandi õigustega seoses lisati assotsieerimislepingusse ELi ja Moldova vahel 2012. aastal allkirjastatud leping geograafiliste tähiste kaitse kohta. Assotsieerimislepingu üks prioriteet on tagada Moldova selle valdkonna õigusaktide tõhus rakendamine ning asjakohaste ametkondade ametnike ja kohtusüsteemi liikmete piisav väljaõpe. EL ja Moldova kohtuvad korrapäraselt assotsieerimisnõukogus (vt allpool), et arutada valdkonnaga seotud küsimusi ja parimaid tavasid;
Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollimeetmed (VI jaotis), eelkõige:
Moldova võetud kohustus viia oma õigusaktid järk-järgult vastavusse ELi ja rahvusvahelise õigusega;
leping on tähtajatu ja see lõpeb kuus kuud pärast seda, kui üks lepinguosaline teatab oma lõpetamisotsusest.
Tehnilistes lisades kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas lepingus sisalduvaid kohustusi tuleb täita. Mõningaid, näiteks geograafilisi tähiseid, kaubandust ning sanitaar- ja fütosanitaarküsimusi käsitlevaid sätteid on alates 2016. aastast pisut muudetud.
Ajutised kaubanduse liberaliseerimise meetmed
Venemaa 2022. aasta veebruaris alustatud provotseerimata ja põhjendamatul agressioonisõjal Ukraina vastu on olnud tugev mõju Moldova suutlikkusele kaubelda ülejäänud maailmaga läbi Ukraina territooriumi transiidist ning Ukraina taristust sõltuvuse tõttu.
Sellistes rasketes tingimustes toetab EL Moldovat assotsieerimislepinguga ettenähtud turu liberaliseerimise astme suurendamise abil, eelkõige teatud põllumajandustoodete osas.
Määrusega (EL) 2023/1524 kehtestatakse ajutised kaubanduse liberaliseerimise meetmed, milleks liberaliseeritakse täielikult kõigi toodete import Moldovast ja asendatakse eelmine õigusakt – määrus (EL) 2022/1279, mida kohaldati kuni ühe aasta jooksul.
Määrusega (EL) 2024/1501 pikendati meetmete kehtivust 2024. aastal ning neid kohaldati kuni . Nad kaotasid tariifikvoodid seitsme põllumajandustoote puhul, mille eksport Moldovast ELi ei olnud assotsieerumislepingu alusel veel täielikult liberaliseeritud: ploomid, lauaviinamarjad, õunad, tomatid, küüslauk, kirsid ja viinamarjamahl. 2023. aasta määrusega kaotati ka teatavate põllumajandustoodete sisseveohindade süsteem, millega liberaliseeriti täielikult kõigi nende toodete import ELi.
Ajutiste meetmete kohaldamise ajal jälgis Euroopa Komisjon tähelepanelikult määruse (EL) 2023/1524 mõju ning talle anti volitused võtta vastu rakendusaktid, et ajutiselt peatada kaubanduse liberaliseerimismeetmed, kui import mõjutas negatiivselt „sarnaste” või „otseselt konkureerivate” toodete ELi tootjaid. ELi impordi ühiseid eeskirju käsitleva määruse (EL) 2015/478 alusel loodud kaitsemeetmete komitee (vt kokkuvõte) abistas komisjoni selles küsimuses.
Ajakohastatud kaubandussuhted
Pärast ajutiste kaubanduse liberaliseerimise meetmete kehtivuse lõppemist leppisid EL ja Moldova assotsieerimislepingu raames kokku oma kahepoolse kaubanduse edasises liberaliseerimises.
Selleks ELi ja Moldova kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsusega nr 1/2025, mis võeti vastu lepingu artikli 147 lõike 4 alusel, lisatakse lepingule uus lisa, milles sätestatakse ajakohastatud kohustused päritolustaatusega kaupade tollimaksude vähendamiseks ja kaotamiseks.
Otsusega seotakse ka täiendavate tariifsete soodustuste andmine Moldova järkjärgulise vastavusseviimisega konkreetsete ELi tootmisstandardeid käsitlevate õigusaktidega ning luuakse raamistik, mis hõlmab järgmist:
aruandlus- ja konsulteerimiskord;
soodustuste peatamise ja hilisema taaskehtestamise võimalus;
kaitsemeetmed tõsiste raskuste tekkimise korral.
Leping hõlmab tariifide liberaliseerimise kokkulepitud taseme läbivaatamist, mis on kavandatud 2027. aastaks, võttes arvesse Moldova ühinemisprotsessi.
JÕUSTUMISE KUUPÄEV
Tegu on segalepinguga1, mille peavad ratifitseerima Euroopa Parlament ja kõik liikmesriigid.
Leping jõustus .
TAUST
EL on Moldova suurim kaubanduspartner ja investor. Aastal 2024 moodustas EL kogu Moldova koguekspordist 65,6 % ja kogu kaubavahetusest 54 %.
Segaleping. Kui lepingu teema ei kuulu ELi ainupädevusse (käesoleval juhul on Euroopa Aatomienergiaühendus samuti lepinguosaline), peavad ka liikmesriigid lepingu allkirjastama. Selliseid lepinguid nimetatakse segalepinguteks. See tähendab, et lisaks ELile sõlmivad kolmandate riikidega lepingu ka liikmesriigid. Segalepingud võivad eeldada veel seda, et vastu tuleb võtta ELi siseõigusakt, millega jagatakse kohustused liikmesriikide ja ELi vahel.
PÕHIDOKUMENDID
Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vaheline assotsieerimisleping (ELT L 260, , lk 4–738)
Lepingu hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
Nõukogu otsus 2014/492/EL, , ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelisele assotsieerimislepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 260, , lk 1–3).
Nõukogu otsus 2014/493/Euratom, , millega kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu sõlmimine Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel (ELT L 260, , lk 739–740).
Nõukogu otsus (EL) 2016/839, , ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 141, , lk 28–29).
SEONDUVAD DOKUMENDID
ELi ja Moldova Vabariigi assotsiatsiooninõukogu 4. augusti 2017. aasta soovitus nr 1/2017 ELi ja Moldova Vabariigi assotsieerimiskava kohta (ELT L 215, , lk 3–46).