„Laste häälele tuleks anda laiem kõlapind, see omakorda võiks julgustada teisi lapsi oma probleeme mitte varjama.“ (Leedu lapse vastusest)
LASTE KAITSE EUROOPAS JA MUJAL KUI ELi PRIORITEET
Laste elu Euroopa Liidus ja kogu maailmas on viimastel aastakümnetel mitmes mõttes paranenud. Seda muu hulgas tänu kasvanud jõukusele, paremale tervishoiule ja hariduse paremale kättesaadavusele. Kuna maailm meie ümber on mitmel põhjusel – alates pandeemia kahjulikust mõjust lastele, ebavõrdsusest, diskrimineerimisest, kuni konfliktide või kliimamuutuste ja virtuaalmaailmas varitsevate ohtudeni – kiires muutumises, oleme astunud samme, et ka edaspidi kaitsta ja veelgi tugevdada laste õigusi ja elukvaliteeti nii ELis kui ka väljaspool. EL, tema Euroopa ja rahvusvahelised partnerid ning kodanikuühiskonna organisatsioonid on üheskoos töötanud selle nimel, et tulla neist katsumustest välja ja kasutada rohe-, digi- ja rahvastikupöördes peituvaid võimalusi nii, et ühtegi last ei jäetaks maha.
Viimastel aastatel on komisjon kehtestanud tugeva ja tervikliku õigus-, poliitika- ja toetusraamistiku, mis sisaldab selgeid kohustusi laste õiguste kaitse, edendamise ja järgimise tugevdamiseks, eelkõige võtnud märtsis 2021 vastu tervikliku ELi lapse õiguste strateegia (edaspidi „ELi strateegia“) ja Euroopa lastegarantii. ELi strateegia alusel rakendatakse paljusid meetmeid koos liikmesriikidega, sealhulgas internetis ja väljaspool internetti toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise vastaseid meetmeid ja tegevusi laste vaesuse ning abivajavate laste, sealhulgas puuetega või vähemus- ja rändetaustaga laste sotsiaal-majandusliku tõrjutuse vähendamiseks. Samuti on võetud meetmeid selleks, et kohandada kohtusüsteeme, et need arvestaksid paremini vajadusi, mis lastel on ohvrite, kahtlustatavate, süüdistatavate või süüdimõistetute, tunnistajate või muude menetlusosalistena. Peale selle on komisjon välja töötanud meetmed laste vaimse tervise ja heaolu parandamiseks. Laste mõtestatud osalus ja lastega konsulteerimine, sealhulgas laste osalusplatvormi kaudu, on olnud ELi strateegia üks tunnusjooni ning sellest on saamas nii ELis kui ka väljaspool tunnustatud tava.
ELi strateegia sisaldab ka tugevat välismõõdet: EL tõhustab oma tegevust, et kogu maailmas edendada, kaitsta, täita ja austada laste õigusi, kaotada lapstööjõu kasutamine, võidelda lapsabielude vastu, teha kogu maailmas märkimisväärseid investeeringuid haridusse ja kaitsta lapsi igasuguse vägivalla, väärkohtlemise ja hooletusse jätmise eest, sealhulgas humanitaarkontekstis. Noorte välistegevuse tegevuskava kaudu soodustab EL laste ja noorte osalemist ülemaailmsel tasandil. ELi suunised laste ja relvakonfliktide kohta on praegu läbivaatamisel, et hoida ära relvakonfliktidest mõjutatud laste vastu suunatud kahjulikke tavasid, neile tavadele vastu astuda ja neile lõpp teha.
Kuigi on tehtud tuntavaid edusamme, on lastevastane vägivald nii ELis kui ka väljaspool mitmel tasandil endiselt probleem. Igasuguse lastevastase vägivalla lõpetamine, sealhulgas integreeritud lastekaitsesüsteemide arendamine ja tugevdamine, on vääramatult vajalik nii moraalselt kui ka õiguslikult. Pealegi on see strateegiline investeering meie ühiskonna tulevikku.
LASTE KAITSE: VÄÄRAMATULT VAJALIK JA STRATEEGILINE INVESTEERING ÜHISKONDA
Vägivald võib esineda mitmes vormis ja selle hulka kuulub igasugune füüsiline või vaimne vägivald, ülekohus ja väärkohtlemine, hooletusse jätmine, hooletu või julm kohtlemine ja ärakasutamine, sealhulgas seksuaalne väärkohtlemine füüsiliselt, internetis või virtuaalmaailmas. Niisuguse vägivalla alla kuulub koduvägivald, inimkaubandus, seksuaalne väärkohtlemine, sooline vägivald, sealhulgas naiste suguelundite moonutamine ja lapsabielud, aga ka igasugune kiusamine ja kehaline karistamine. Lapsed puutuvad kokku ka diskrimineerimise ja sallimatusega, sealhulgas digielus. Aastal 2021 langes ELis tapmise ohvriks 114 last. Hinnanguliselt langeb 20 % Euroopa lastest lapsepõlves mingis vormis seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. Hiljutises naistevastase vägivalla uuringus teatas riigiti kuni 13,7 % täiskasvanud naistest, et nad on lapsepõlves kogenud seksuaalvägivalda, ehkki see protsendimäär võib olla isegi suurem, sest sellisest vägivallast teatatakse kahjuks vähem, kui seda tegelikkuses esineb. Hinnanguliselt ähvardab kogu ELis 190 000 tüdrukut risk langeda sunniviisilise suguelundite moonutamise ohvriks. Enesetapud on noorte (15–19-aastaste) seas surmapõhjuste hulgas teisel kohal. Eri liikmesriikides teatas 13–29 % (15-aastastest) lastest, et neid kiusatakse sageli.
Lastevastasel vägivallal on ka majanduslik hind: hinnanguliselt kuni 8 % maailma SKPst ehk 6,5 triljonit eurot, sest selle tõttu aeglustub majandusareng, suureneb sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus, pidurdub majanduskasv ja väheneb sissetulek elaniku kohta. Kui eraldada vahendeid väikelaste programmide jaoks, annab see algse investeeringu tagasi rohkem kui neljakordselt. Laste ja noorte vaimsetest häiretest tulenev inimkapitali kaotus on Euroopas hinnanguliselt 54,2 miljardit eurot. Lapsepõlve ebasoodsad sotsiaal-majanduslikud tingimused toovad ühiskonnale kaasa suured kulud: kokku keskmiselt 3,4 % ELi SKPst. Lastekaitsesse ja vägivallaennetusse investeerimisest tõuseb seega ka suur majanduslik kasu ja pikaajaline kulude kokkuhoid.
Ka lapsed ise soovivad, et neil oleks rohkem mõjuvõimu, ja räägivad oma elust ja probleemidest. Nad on õiguste omajad ja muutuste elluviijad siin ja praegu ning nad kutsuvad väga sõnakalt täiskasvanuid tegudele, et laste vajadustele vastata. Lapsed on neid puudutavates küsimustes ise eksperdid ja nõuavad õigusega: „Mitte midagi meie jaoks ilma meilt küsimata.“ Nagu on ette nähtud ÜRO lapse õiguste konventsiooni (edaspidi „ÜRO konventsioon“) artiklis 12 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“), on laste hääl ja laste vajadused integreeritud lastekaitsesüsteeme käsitlevas soovituses kesksel kohal. ELi laste osalusplatvormil konsulteeriti rohkem kui 1 000 lapsega nende kaitsevajaduste küsimuses.
INTEGREERITUD LASTEKAITSESÜSTEEMIDE POOLE
Laste kaitsmine igasuguse vägivalla eest on üks ELi põhieesmärke. Samuti on see lahutamatult seotud vägivalla ennetamise, laste heaolu tagamise ja lapse õiguste austamisega. Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 on ELile seatud eesmärgiks edendada lapse õiguste kaitset. Harta artiklis 24 on sätestatud, et lapsel on õigus tema heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele ja et kõikides lapsega seotud toimingutes, olenemata sellest, kas neid teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse parimad huvid. Lastekaitse on ka ÜRO konventsiooni ja kestliku arengu tegevuskava 2030 üks olulisemaid eesmärke, et ükski laps ei peaks elama hirmus, taluma hooletusse jäetust, väärkohtlemist või ärakasutamist. Šokeeriv statistika ja tõendusmaterjal laste väärkohtlemise, lastevastase vägivalla ja laste hooletusse jätmise levimuse kohta kõikjal ELis, sealhulgas lõiv, mida on nõudnud pandeemia, Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärjed ja ülemaailmsete relvakonfliktide järsk kasv, näitavad selgelt, et palju tööd on veel ees.
Seepärast esitab komisjon liikmesriikidele soovituse arendada ja tugevdada oma lastekaitsesüsteeme nende integreerituse suurendamiseks, et paremini rahuldada laste vajadust olla kaitstud igasuguse vägivalla eest ja edendada lastekaitset kui liidu ülemaailmset prioriteeti.
Lastekaitse on teema, mis puudutab kogu ühiskonda ja kõiki sektoreid. Vastutus laste kaitsmise eest jaguneb paljude eri osalejate vahel, kelle hulgas on avaliku sektori asutused, erasektori osalejad, rahvusvahelised ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Väga mitmesugused töövahendid, mis on liikmesriikide käsutuses, sealhulgas liidu tasandil (õigusaktid, poliitika ja rahastus) ja eri juhtimistasanditel, võivad aidata muuta lastekaitsesüsteemid integreeritumaks ja tugevamaks. Et tagada eri ministeeriumides või eri pädevustasanditel tulemuslikke valdkonnaüleseid vastusamme, on tarvis liikmesriike ühendavaid koordineerimismehhanisme. On oluline, et kõik osalejad võtaksid omale selgelt piiritletud rolli ja tagaksid tiheda koordineerituse. Probleeme valmistab ka inim- ja finantsressursside kättesaadavus ja koordineerimine. Selle põhjal on selgelt vaja tõhusamaid ja integreeritumaid lastekaitsesüsteeme.
Kogu ühiskonnal põhinev lähenemisviis lastekaitsele on käegakatsutav ja strateegiline pikaajaline investeering, seda ka pikaealisuse ühiskonna kontekstis meie silme ees aset leidvate muutuste tõttu. See aitab oluliselt kaasa õiglasema, võrdsema ja ausama ühiskonna loomisele, mida toetab põlvkondadevaheline õiglus ja solidaarsus nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade jaoks.
Tuginedes Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Regioonide Komitee üleskutsetele, kinnitatakse komisjoni poolt liikmesriikidele antud soovituses veel kord komisjoni kindlat tahet tugevdada lastekaitset kõikjal ELis ja ka väljaspool. Selles toetatakse liikmesriike ja kutsutakse neid üles hindama, tugevdama ja integreerima oma lastekaitsesüsteeme, tuginedes parimatele tavadele ja kasutades ELi tasandi töövahendeid, nagu õigusaktid, poliitikameetmed ja rahastus. Samuti kutsub komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles võtma seda soovitust arvesse oma tulevastes aruteludes ning kutsub Regioonide Komiteed ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed üles edendama dialoogi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanikuühiskonnaga. Kõigis nendes toimingutes tuleks alati esmajärjekorras kaaluda lapse parimaid huve.