(1)

Ehkki riiklik julgeolek on jätkuvalt üksnes liikmesriikide pädevuses, nõuab selle kaitsmine koostööd ja koordineerimist liidu tasandil. Liidu eesmärk tagada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 67 lõike 3 kohaselt kõrge turvalisuse tase vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal tuleks saavutada muu hulgas kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise meetmetega ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja muude riiklike ametiasutuste, sealhulgas asjaomaste liidu asutuste ja muude organite ning asjaomaste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse koordineerimise ja koostöö meetmetega, ning erasektori ja kodanikuühiskonna abiga.

(2)

Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament määrasid ajavahemikuks 2015–2020 kindlaks ühised prioriteedid, mis on esitatud 2015. aasta aprilli Euroopa julgeoleku tegevuskavas ning mida on kinnitanud nõukogu oma 2015. aasta juunis uuendatud sisejulgeoleku strateegias ja Euroopa Parlament oma 2015. aasta juuli resolutsioonis; nendeks prioriteetideks on terrorismi ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse ennetamine ning nende vastu võitlemine. Kõnealuseid ühiseid prioriteete kinnitati uuesti ajavahemikuks 2020–2025 komisjoni 24. juuli 2020. aasta teatises Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi julgeolekuliidu strateegia kohta.

(3)

25. märtsil 2017 allkirjastatud Rooma deklaratsioonis kinnitasid 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon oma pühendumust teha tööd selle nimel, et tagada ohutu ja turvaline Euroopa ning ehitada üles liit, kus kõik kodanikud tunnevad ennast turvaliselt ja saavad vabalt liikuda, kus välispiirid on kaitstud ning kus viiakse ellu tõhusat, vastutustundlikku ja kestlikku rändepoliitikat, austades rahvusvahelisi norme, ning Euroopa, mis on kindlalt otsustanud võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

(4)

15. detsembril 2016 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kutsus üles jätkama tulemuste saavutamist infosüsteemide ja andmebaaside koostalitlusvõime osas. 23. juunil 2017 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu toonitas vajadust parandada andmebaaside koostalitlusvõimet ning komisjon esitas 12. detsembril 2017 ettepaneku määruse kohta, millega luuakse ELi infosüsteemide (politsei- ja õiguskoostöö, varjupaik ja ränne) koostalitlusvõime raamistik.

(5)

Selleks et säilitada Schengeni acquis’ ja aidata tagada liidus kõrgetasemeline julgeolek, on liikmesriigid alates 6. aprillist 2017 olnud kohustatud asjaomastest andmebaasidest korrapäraselt kontrollima nende liidu kodanike andmeid, kes ületavad liidu välispiire. Lisaks on komisjon esitanud liikmesriikidele soovituse selle kohta, kuidas politseikontrollist ja piiriülesest koostööst paremini kasu saada. Liit ja liikmesriigid peaksid tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu väljakujundamisel juhinduma peamiselt sellistest põhimõtetest nagu liikmesriikidevaheline solidaarsus, selgus ülesannete jaotamisel, põhiõiguste ja -vabaduste ning õigusriigi põhimõtte järgimine, põhjalik keskendumine üleilmsetele huvidele ja vajalik sidusus julgeoleku välismõõtmega.

(6)

Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta liidu tasandil meetmeid, et kaitsta inimesi, avalikku ruumi ja elutähtsat taristut üha kasvavate piiriüleste ohtude eest ja toetada liikmesriikide pädevate asutuste tööd. Terrorism, raske ja organiseeritud kuritegevus, suure liikuvusega kuritegevus, uimasti- ja relvakaubandus, korruptsioon, rahapesu, küberkuritegevus, seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas laste seksuaalne ärakasutamine, hübriidohud, ning keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht ning inimkaubandus tekitavad liidule muu hulgas endiselt sisejulgeolekuprobleeme. Sisejulgeolek on ühine püüdlus, millesse peaksid liidu institutsioonid, asjaomased liidu asutused ja liikmesriigid andma ühise panuse.

(7)

Selleks et aidata välja kujundada ja ellu viia tulemuslikku ja tegelikku julgeolekuliitu eesmärgiga tagada kogu liidus kõrgetasemeline sisejulgeolek, tuleks luua Sisejulgeolekufond (edaspidi „fond“) ning seda hallata, et pakkuda liikmesriikidele piisavalt liidu rahalist toetust.

(8)

Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid meetmeid, mille puhul liidu sekkumine võib anda suuremat lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi meetmetega. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 84 ja artikli 87 lõikega 2 peaks fondist toetama meetmeid, millega edendatakse ja toetatakse liikmesriikide tegevust kuritegevuse ennetamise, ühiste koolituste ning politseikoostöö alal ja õigusalase koostööga kriminaalasjades, milles osalevad liikmesriikide pädevad asutused ja liidu asutused ning mis hõlmab iseäranis teabevahetust, tihedamat operatiivkoostööd ja vajalikke toetusmeetmeid, et suurendada suutlikkust ennetada terrorismi ning rasket ja organiseeritud kuritegevust ja selle vastu võidelda. Samuti tuleks fondist toetada asjaomaste töötajate ja ekspertide koolitamist kooskõlas Euroopa õiguskaitsealase koolituskava üldpõhimõtetega. Fondist ei tuleks toetada tegevuskulusid ja meetmeid, mis on seotud liikmesriikide põhikohustustega, nagu avaliku korra säilitamine ja sisejulgeoleku kaitsmine, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 72.

(9)

Fondi rakendamisel tuleks täielikult järgida Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2 sätestatud väärtusi, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud õigusi ja põhimõtteid ning liidu inimõigustealaseid rahvusvahelisi kohustusi. Eelkõige tuleks fondi rakendamisel täielikult austada selliseid põhiõigusi nagu õigus inimväärikusele, õigus elule, piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld, õigus isikuandmete kaitsele, lapse õigused ning õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, ning täielikult austada mittediskrimineerimise põhimõtet.

(10)

Kooskõlas ELi lepingu artikliga 3 tuleks fondist toetada tegevust, mis tagab laste kaitse vägivalla, väärkohtlemise, ärakasutamise ja hooletusse jätmise eest. Fondist tuleks samuti toetada lapstunnistajate ja -ohvrite, eelkõige saatjata laste või muul põhjusel eestkostet vajavate laste kaitsmise meetmeid ja nende abistamist.

(11)

Kooskõlas liidu tasandil kindlaks määratud jagatud prioriteetidega tuleks fondist liidu kõrgetasemelise julgeoleku tagamiseks toetada meetmeid, mille eesmärk on tegeleda peamiste julgeolekuohtudega, eelkõige ennetada terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja nende vastu võidelda ning abistada ja kaitsta kuriteoohvreid. Fond peaks tagama, et liit ja liikmesriigid on hästi varustatud ka arenevate ja uute ohtudega – näiteks ebaseaduslik kaubandus, sealhulgas internetis kaubitsemine, hübriidohud, keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht – tegelemiseks, et luua tegelik julgeolekuliit. Selleks tuleks anda rahalist abi parema teabevahetuse toetamiseks, operatiivkoostöö tugevdamiseks ning riikide ja ühise suutlikkuse parandamiseks.

(12)

Fondist antava rahalise abiga tuleks toetada eelkõige teabe vahetamist, politseikoostööd, õigusalast koostööd kriminaalasjades ning ennetustegevust sellistes valdkondades nagu raske ja organiseeritud kuritegevus, relvakaubandus, korruptsioon, rahapesu, uimastikaubandus, keskkonnavastased kuriteod, terrorism, inimkaubandus, pagulaste ja ebaseaduslikult riigis viibivate rändajate ärakasutamine, raske tööalane ärakasutamine, seksuaalne ärakasutamine ja väärkohtlemine, muu hulgas laste ja naiste seksuaalne ärakasutamine ja väärkohtlemine, laste väärkohtlemist kujutava visuaalse materjali ja lapsporno levitamine ning küberkuritegevus. Samuti tuleks fondist toetada inimeste, avaliku ruumi ja elutähtsa taristu kaitset julgeolekuintsidentide eest ning julgeolekuga seotud riskideks ja kriisideks valmisolekut ja nende tõhusat juhtimist; selleks tuleks muu hulgas korraldada ühiseid koolitusi, välja töötada ühised poliitikapõhimõtted, näiteks strateegiad, poliitikatsüklid, programmid ja tegevuskavad, ning võtta vastu õigusakte ja teha praktilist koostööd.

(13)

Fond peaks pakkuma rahalist toetust, et tegeleda esilekerkivate probleemidega, mis on tingitud interneti kaudu toime pandud teatavat liiki kuritegude, nagu maksepettuste, laste seksuaalse ärakasutamise ja ebaseadusliku relvakaubanduse märkimisväärsest suurenemisest viimastel aastatel.

(14)

Fond peaks põhinema selle eelkäijate saavutustel ja investeeringutel: programm „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine“, programm „Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine“ ajavahemikul 2007–2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 513/2014 (3) loodud Sisejulgeolekufondi osaks olev politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ajavahemikul 2014–2020. Fondi kohaldamisala tuleks laiendada, et võtta arvesse uusi suundumusi.

(15)

Liidu rahastamise mõju on vaja avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu maksimeerida. Fond peaks aitama edendada ja soodustada kodanikuühiskonna, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide, aga ka Euroopa tööstussektori aktiivset ja sisulist kaasatust julgeolekupoliitika väljatöötamises ja rakendamises, ning asjakohasel juhul ja seoses fondi eesmärgiga peaks olema võimalik kaasata ka teisi asjaomaseid osalisi, liidu organeid ja asutusi ning rahvusvahelisi organisatsioone. Tuleks aga tagada, et fondi toetust ei kasutataks seadusjärgsete ja avalik-õiguslike ülesannete delegeerimiseks erasektorile.

(16)

Terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevuse piiriülene olemus nõuab koordineeritud reageerimist ja koostööd nii liikmesriikides kui ka nende vahel ning pädevate liidu organite, ametite ja asutustega. Kõik liikmesriikide pädevad asutused, sealhulgas spetsialiseerunud õiguskaitseasutused, võivad omada väärtuslikku teavet, et tõhusalt võidelda terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega. Teabevahetuse kiirendamiseks ja jagatud teabe kvaliteedi parandamiseks on oluline saavutada vastastikune usaldus. Tuleks uurida ja analüüsida uusi koostöö ja teabevahetuse käsitusi, sealhulgas ohuanalüüsiga seoses, võttes arvesse olemasolevaid raamistikke liidu raamistikus ja väljaspool seda, nagu ELi luure- ja situatsioonikeskus (INTCEN), Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskus (ECTC), Euroopa terrorismivastase võitluse koordinaator ja terrorismivastase võitluse rühm. Fondist tuleks toetada liikmesriikide pädevaid asutusi, kes vastutavad ELi toimimise lepingu artiklis 87 osutatud kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise eest, kui nende tegevus kuulub fondi kohaldamisalasse. Kõik rahastatavad tegevused peaksid täielikult austama eri pädevate asutuste ja Euroopa struktuuride õiguslikku seisundit ning nõutavaid teabe omandiõiguse põhimõtteid.

(17)

Selleks et saada kasu õiguskaitsealase koostöö ja koolituse, narkootikumide ja narkomaania seire, põhiõiguste, õigusküsimuste ja suuremahuliste IT-süsteemide valdkonnas pädevate detsentraliseeritud asutuste teadmistest ja oskusteabest, peaks komisjon õigel ajal kaasama asjaomased detsentraliseeritud asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1148 (4) loodud siseasjade fondide komitee töösse, eelkõige programmitöö perioodi alguses ja keskel. Asjakohasel juhul peaks komisjonil olema võimalik kaasata asjaomaseid detsentraliseeritud asutusi ka seiresse ja hindamisse, eelkõige selleks, et tagada fondist toetatavate meetmete kooskõla asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega.

(18)

Liidu narkostrateegia terviklikus raamistikus, mille põhimõtteks on pakkumise ja nõudluse samaaegsel vähendamisel põhinev tasakaalustatud käsitus, tuleks fondist antava rahalise abiga toetada meetmeid, mille eesmärk on ebaseadusliku uimastikaubanduse ennetamine ja selle vastu võitlemine läbi nõudluse ja pakkumise vähendamise, eelkõige meetmeid, mis on suunatud võitlusele ebaseaduslike uimastite tootmise, valmistamise, ekstraheerimise, müügi, veo, impordi või ekspordi, kui ka ebaseadusliku uimastikaubandusega tegelemise eesmärgil uimastite omamise ja ostmise vastu. Fondist tuleks samuti toetada uimastipoliitika ennetuslikke aspekte. Selleks et luua uimastite valdkonnas rohkem koostoimet ja sidusust, tuleks need ajavahemikus 2014–2020 õigusprogrammiga hõlmatud eesmärkide uimastitega seotud elemendid inkorporeerida fondi.

(19)

Tagamaks et fond aitab tulemuslikult kaasa kõrgetasemelisema sisejulgeoleku saavutamisele kogu liidus ja seeläbi panustab tegeliku julgeolekuliidu väljakujundamisse, tuleks fondi kasutada viisil, mis annab liikmesriikide meetmetele kõige rohkem liidu lisaväärtust.

(20)

Fondist tuleks toetada investeeringuid seadmetesse, transpordivahenditesse ja rajatistesse üksnes juhul, kui sellistel investeeringutel on selge liidu lisaväärtus, ning ainult sellises ulatuses, milles kõnealused investeeringud on vajalikud fondi eesmärkide saavutamiseks. Näiteks võiksid sellised investeeringud hõlmata investeeringuid kriminalistika, varjatud jälgimise, lõhkeainete ja uimastite avastamise jaoks vajalikese seadmetesse ning muuks eriotstarbeks fondi eesmärkide piires. Fondist ei tohiks rahastada selliseid investeeringuid, mis on üksnes riikliku tähtsusega või investeeringuid, mis on vajalikud pädevate asutuste igapäevatööks, nagu vormirõivad, autod, bussid, motorollerid, politseijaoskonnad, spetsialiseerumata koolituskeskused ja kontoriseadmed.

(21)

Liidusisese solidaarsuse huvides ja liidu julgeoleku tagamise vastutuse jagamise vaimus peaks asjaomane liikmesriik juhul, kui eeskätt Schengeni hindamise käigus on tuvastatud puudusi või riske, nendega piisavalt tegelema, kasutades oma programmi vahendeid, et rakendada soovitusi, mis on vastu võetud nõukogu määruse (EL) nr 1053/2013 (5) kohaselt.

(22)

Et aidata saavutada fondi poliitikaeesmärki, peaksid liikmesriigid tagama, et nende programmid sisaldaksid meetmeid, mis käsitlevad kõiki fondi erieesmärke, et valitud prioriteedid oleksid kooskõlas II lisas sätestatud rakendusmeetmetega ning et vahendite eraldamine eesmärkide vahel on proportsionaalne väljakutsete ja vajadustega ning tagab, et poliitikaeesmärki on võimalik täita.

(23)

Kooskõlas tõhususe põhimõttega tuleks püüda saavutada koostoimet ja sidusust muude liidu fondidega ning vältida meetmete kattuvust.

(24)

Poliitikaeesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks, mastaabisäästu kasutamiseks ja meetmete kattumise vältimiseks peaks fond olema sidus ja vastastikku täiendav muude liidu julgeolekuvaldkonna rahastamisprogrammidega. Eelkõige tuleks tagada koostoime Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Integreeritud Piirihalduse Fondiga, mis koosneb määrusega (EL) 2021/1148 loodud piirihalduse ja viisapoliitika rahastust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1077 (6) loodud tollikontrolliseadmete rahastust, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060 (7) hõlmatud muude ühtekuuluvuspoliitika fondidega,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (8) loodud programmi „Euroopa Horisont“ julgeoleku-uuringute osaga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/692 (9) loodud kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmiga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/693 (10) loodud õigusprogrammiga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 (11) loodud programmiga „Digitaalne Euroopa“ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (12) loodud programmiga „InvestEU“. Eriti tuleks koostoimet püüda saavutada taristu ja avaliku ruumi turvalisuse, küberturvalisuse, ohvrite kaitse ja radikaliseerumise ennetamise valdkonnas.

(25)

Et püüda tugevdada fondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu täiendavust, peaks piirihalduse ja viisapoliitika rahastu eesmärkide saavutamiseks olema võimalik kasutada ka mitmeotstarbelisi seadmeid ja IKT-süsteeme, mille esmane kasutus on kooskõlas käesoleva määrusega.

(26)

Fondist toetatavaid meetmeid, mida võetakse kolmandates riikides ja nendega seoses, tuleks rakendada koostoimes ja sidusalt muude väljaspool liitu rakendatavate meetmetega, mida toetatakse liidu vahenditest. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku sidusust välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide, liidu välispoliitika ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud arenguabipoliitikaga. Fondi välismõõtmega seoses peaks fond tõhustama koostööd kolmandate riikidega liidu sisejulgeolekule huvi pakkuvates valdkondades. Sellega seoses tuleks temaatilise rahastu vahendeid kasutada kolmandates riikides või nendega seoses võetavate meetmete toetamiseks fondi eesmärkide raames, eelkõige selleks, et aidata võidelda kuritegevuse, sealhulgas uimastikaubanduse ja inimkaubanduse vastu ja neid ennetada ning panustada võitlusse ebaseadusliku üle piiri toimetamisega tegelevate kuritegelike võrgustike vastu.

(27)

Temaatilise rahastu rakendamisel peaks komisjon tagama, et rahastamisel käsitletakse väljakutseid ja vajadusi fondi eesmärkide saavutamiseks.

(28)

Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid meetmeid, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi meetmetega. Julgeolekul on olemuslikult piiriülene mõõde ning see nõuab liidu tugevat ja koordineeritud tegevust. Käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus peaks eelkõige aitama suurendada riikide ja liidu suutlikkust julgeolekuvaldkonnas.

(29)

Kui liikmesriik ei ole täitnud oma aluslepingutest tulenevaid kohustusi julgeolekuvaldkonnas, kui on selge oht, et liikmesriik rikub julgeolekut käsitlevat acquis’d rakendades oluliselt liidu väärtusi, või kui määruses (EL) nr 1053/2013 sätestatud Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi raames koostatud hindamisaruandes on tuvastatud puudusi asjaomases valdkonnas, võidakse see liikmesriik lugeda liidu asjaomast acquis’d mittetäitvaks riigiks seoses fondist antava tegevustoetuse kasutamisega.

(30)

Fond peaks tegelema suurema paindlikkuse ja lihtsustamise vajadusega, ent ühtlasi tuleks järgida prognoositavusega seonduvaid nõudeid, ning tagama käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks vahendite õiglase ja läbipaistva jaotamise. Fondi rakendamisel tuleks juhinduda tõhususe, tulemuslikkuse, asjakohasuse, sidususe, liidu lisaväärtuse ja kulutuste kvaliteedi põhimõtetest. Lisaks tuleks fondi rakendada nii kasutajasõbralikult kui võimalik.

(31)

Täielikult või osaliselt liidu eelarvest rahastatavate investeeringute loodava lisaväärtuse optimeerimiseks tuleks püüda saavutada koostoime eeskätt fondi ja teiste liidu programmide, seahulgas eelarve jagatud täitmise korras hallatavate programmide vahel. Sellise koostoime maksimeerimiseks tuleks tagada esmatähtsad soodustavad mehhanismid, sealhulgas meetmete kumulatiivne rahastamine fondist ja mõnest muust liidu programmist. Selline kumulatiivne rahastamine ei tohiks ületada kõnealuse meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Selleks tuleks käesolevas määruses sätestada asjakohased normid, eelkõige võimalus deklareerida sama maksumus või kulu proportsionaalselt fondi ja muu liidu programmi raames.

(32)

Fondist toetatavate meetmete tutvustamisel peaksid liidu rahaliste vahendite saajad andma teavet sihtrühma keeles või keeltes. Liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks peaksid rahaliste vahendite saajad osutama meetme kohta teabe andmisel rahastamise päritolule. Sel eesmärgil peaksid rahaliste vahendite saajad tagama, et meediale ja üldsusele suunatud teabes on kujutatud liidu embleemi ja selge sõnaga mainitud liidu rahalist toetust.

(33)

Komisjonil peaks olema võimalik kasutada fondi rahalisi vahendeid, et edendada parimaid tavasid ja vahetada teavet seoses fondi rakendamisega.

(34)

Komisjon peaks avaldama aegsasti teavet temaatilisest rahastust eelarve otsese või kaudse täitmise korras antud toetuse kohta ning seda teavet asjakohasel juhul ajakohastama. Andmeid peaks olema võimalik sorteerida konkreetse eesmärgi, toetusesaaja nime, juriidiliste kohustustega seotud summa ning meetme laadi ja eesmärgi järgi.

(35)

Käesolevas määruses tuleks liikmesriikide programmide jaoks kindlaks määrata esialgsed summad, mis arvutatakse I lisas sätestatud kriteeriumide põhjal.

(36)

Liikmesriikide programmide esialgsed summad peaksid looma liikmesriikidele aluse pikaajaliste investeeringute tegemiseks julgeolekusse. Selleks et võtta arvesse sisemiste ja väliste julgeolekuohtude või lähteolukorra muutusi, tuleks programmitöö perioodi keskel eraldada liikmesriikidele kooskõlas I lisaga lisasumma, mis peaks põhinema statistilistel andmetel, võttes arvesse nende programmi rakendamise seisu.

(37)

Kuna julgeolekuvaldkonna katsumused muutuvad pidevalt, on rahaliste vahendite jaotamist vaja kohandada vastavalt sisemiste ja väliste julgeolekuohtude muutustele ning suunata rahastamine liidu jaoks suurima lisaväärtusega prioriteetidele. Selleks et reageerida pakilistele vajadustele ning poliitika ja liidu prioriteetide muutumisele ning suunata rahastamine liidu jaoks suurema lisaväärtusega meetmetele, tuleks osa vahenditest eraldada temaatilise rahastu kaudu korrapäraselt erimeetmete, liidu meetmete ning erakorralise abi jaoks.

(38)

Liikmesriike tuleks suurema liidu osaluse kaudu innustada kasutama osa oma programmi eraldisest IV lisas loetletud meetmete rahastamiseks, eelkõige seetõttu, et neil on oluline liidu lisaväärtus või et need on liidu jaoks tähtsad.

(39)

Osa fondi kättesaadavatest vahenditest võiks eraldada liikmesriikide programmidele selliste erimeetmete rakendamiseks, mille puhul tuleb liikmesriikidel teha koostööd, või erimeetmete rakendamiseks olukordades, kus on vaja reageerida liidus toimuvale arengule, mille jaoks tuleb teha ühele või mitmele liikmesriigile kättesaadavaks täiendavad rahalised vahendid. Komisjon peaks need erimeetmed kindlaks määrama oma tööprogrammides.

(40)

Fondist tuleks anda toetust sisejulgeolekuga seotud tegevuskulude katmiseks, et võimaldada liikmesriikidel säilitada suutlikkus, mis on hädavajalik liidu kui terviku jaoks. Selline toetus peaks seisnema fondi eesmärkidega seotud konkreetsete kulude täielikus hüvitamises ning see peaks olema liikmesriikide programmide lahutamatu osa.

(41)

Selleks et täiendada fondi poliitikaeesmärgi rakendamist riiklikul tasandil liikmesriikide programmide kaudu, tuleks fondist toetada ka liidu tasandi meetmeid. Sellised meetmed peaksid teenima fondi kohaldamisalasse jäävaid üldisi strateegilisi eesmärke, mis on seotud poliitikaanalüüsi ja innovatsiooni, riikidevahelise vastastikuse õppimise ja partnerluste ning uute algatuste ja meetmete testimisega kogu liidus või teatavate liikmesriikide vahel. Fondist tuleks toetada liikmesriikide jõupingutusi, sealhulgas kohalikul tasandil, et vahetada parimaid tavasid ja edendada ühist koolitust, sealhulgas õiguskaitsetöötajate teadlikkuse parandamist radikaliseerumisest ja kõigist diskrimineerimise vormidest, mis võivad viia vägivallani, nagu antisemitism, romavastasus ja muud rassismi vormid. Selleks võiks rahastada noorematele õiguskaitsetöötajatele mõeldud spetsialiseeritud vahetusprogramme.

(42)

Et tugevdada liidu suutlikkust viivitamata reageerida julgeolekuintsidentidele või liitu ähvardavatele uutele ohtudele, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas käesolevas määruses ette nähtud raamistikuga. Sellist abi ei tuleks anda selleks, et toetada üksnes hädaolukorra- või pikaajalisi meetmeid või tegeleda olukordadega, mille kiireloomulisus tuleneb sellest, et pädevad asutused ei suuda õigesti planeerida ja reageerida.

(43)

Meetme vajaliku paindlikkuse tagamiseks ja esilekerkivatele vajadustele vastamiseks peaks olema võimalik anda detsentraliseeritud asutustele täiendavaid rahalisi vahendeid, mille abil täita teatavaid erakorralisi ülesandeid. Kui täidetav ülesanne on sedavõrd kiireloomuline, et detsentraliseeritud asutuste eelarvet ei ole võimalik õigel ajal kohandada, peaks neil olema võimalik saada kooskõlas liidu institutsioonide poolt liidu tasandil kindlaks määratud prioriteetide ja algatustega erakorralist abi, sealhulgas toetuste vormis.

(44)

Arvestades liidu meetmete piiriülest iseloomu ja selleks, et edendada koordineeritud tegevust liidus kõrgeima julgeolekutaseme tagamise eesmärgi saavutamiseks, peaksid detsentraliseeritud asutused erandkorras olema kõlblikud saama toetust liidu meetmetest, sealhulgas toetuste (grantide) vormis, kui nad aitavad rakendada liidu meetmeid, mis kuuluvad nende detsentraliseeritud asutuste pädevusse, ja kui neid meetmeid ei kaeta kõnealuste detsentraliseeritud asutuste eelarvesse aastaeelarve kaudu antavast liidu osalusest. Et tagada liidu lisaväärtus, peaks selline toetus olema kooskõlas liidu institutsioonide poolt liidu tasandil kindlaks määratud prioriteetide ja algatustega.

(45)

Fondi poliitikaeesmärki täidetakse ka rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kaudu määrusega (EL) 2021/523 loodud programmi „InvestEU“ poliitikaharude raames. Sellist rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmetega ei tohiks dubleerida ega välja tõrjuda erasektori rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge liidu lisaväärtus.

(46)

Segarahastamistoimingud on vabatahtlikud, liidu eelarvest toetatavad toimingud, mille puhul kombineeritakse liidu eelarvest tagastamatul kujul antav toetus, tagastataval kujul antav toetus või mõlemad tugi-, arengut rahastavate asutuste või muude avalik-õiguslike või erasektori finantseerimisasutuste ja investorite antava tagastatava toetusega.

(47)

Käesoleva määrusega kehtestatakse fondi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahelise 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (13) punkti 18 tähenduses.

(48)

Fondi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (14) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses on sätestatud liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(49)

Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate meetmete rakendamiseks peaks fond olema osa sidusast raamistikust, kuhu kuuluvad käesolev määrus, finantsmäärus ja määrus (EL) 2021/1060.

(50)

Määrusega (EL) 2021/1060 on kehtestatud raamistik meetmete jaoks, mida rakendavad Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond, Õiglase Ülemineku Fond, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Sisejulgeolekufond ning Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, ning kõnealuses määruses on eelkõige sätestatud eelarve jagatud täitmise korras rakendatavate liidu fondide programmitöö, seire ja hindamise, haldamise ja kontrolli reeglid. Käesolevas määruses on lisaks vaja kindlaks määrata fondi eesmärgid ja kehtestada erisätted meetmete kohta, mida võib fondist rahastada.

(51)

Määruses (EL) 2021/1060 on sätestatud fondi eelmaksete kava, mille spetsiaalne eelmaksete määr on kehtestatud käesolevas määruses. Lisaks on hädaolukorrale kiire reageerimise tagamiseks asjakohane kehtestada spetsiaalne eelmaksete määr erakorralise abi jaoks. Eelmaksete kava peaks tagama, et liikmesriikidel on olemas vahendid toetusesaajate toetamiseks oma programmide rakendamise algusest peale.

(52)

Käesolevas määruses ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrolliga seotud kulusid, halduskoormust ja nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Valiku tegemisel tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamist ning finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega sidumata rahastamist.

(53)

Selleks et ühtse auditi põhimõtet võimalikult hästi ära kasutada, on asjakohane kehtestada erireeglid selliste projektide kontrollimiseks ja auditeerimiseks, mille puhul toetusesaajad on rahvusvahelised organisatsioonid, kelle sisekontrollisüsteemidele on komisjon andnud positiivse hinnangu. Selliste projektide puhul peaks korraldusasutustel olema võimalus piirata juhtimiskontrolli, tingimusel et toetusesaaja esitab õigel ajal kõik vajalikud andmed ja teabe projekti edenemise ja selle aluseks olevate kulude rahastamiskõlblikkuse kohta. Lisaks peaks juhul, kui sellise rahvusvahelise organisatsiooni rakendatav projekt on osa auditivalimist, olema auditeerimisasutusel võimalik teha oma tööd kooskõlas rahvusvahelise seotud teenuste standardi (ISRS) 4400 „Töövõtud kokkuleppeliste protseduuride läbiviimiseks finantsinformatsiooni osas“ põhimõtetega.

(54)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulusid ei saa liidu vahenditest rahastada, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses olema piiratud ajavahemiku jooksul võimalik, et kulusid, mis on tekkinud seoses käesoleva määruse alusel eelarve otsese täitmise korras toetatavate meetmetega, mis on juba alanud, saab rahastada liidu vahenditest alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui need kulud tekkisid enne toetustaotluse või abitaotluse esitamist.

(55)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (15) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (16) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (17) ja (EL) 2017/1939 (18) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (19)

ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgselt koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid tegema täielikku koostööd ning osutama liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele igakülgset vajalikku abi liidu finantshuvide kaitsmisel.

(56)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(57)

Nõukogu otsuse 2013/755/EL (20) kohaselt võivad ülemeremaades või -territooriumidel elavad isikud ja asuvad üksused saada rahalist toetust vastavalt fondi reeglitele ja eesmärkidele ning asjaomase ülemeremaa või -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale võimalikule korrale.

(58)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja kooskõlas komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“, mille nõukogu kiitis heaks oma 12. aprilli 2018. aasta järeldustes, peaksid asjaomased liikmesriigid tagama, et nende programmides käsitletakse ka äärepoolseimaid piirkondi ähvardavaid konkreetseid ohte. Fondist tuleks neid liikmesriike toetada piisavate vahenditega, et äärepoolseimaid piirkondi asjakohaselt aidata.

(59)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 (21) tuleks fondi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud konkreetsete seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Need seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata fondi mõju kohapeal. Fondiga saavutatud tulemuste mõõtmiseks tuleks iga selle erieesmärgi jaoks kehtestada näitajad ja seonduvad sihid. Need näitajad peaksid hõlmama kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid.

(60)

Näitajate abil ja finantsaruannete kaudu peaksid komisjon ja liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 ja käesoleva määruse asjakohaste sätetega jälgima fondi rakendamist. Alates 2023. aastast peaksid liikmesriigid esitama komisjonile iga-aastased tulemusaruanded viimase aruandeaasta kohta. Kõnealused aruanded peaksid sisaldama teavet liikmesriikide programmide rakendamisel tehtud edusammude kohta. Liikmesriigid peaksid komisjonile esitama ka nende aruannete kokkuvõtted. Komisjon peaks tõlkima kokkuvõtted kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse ja tegema need oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks koos linkidega määruses (EL) 2021/1060 osutatud liikmesriikide veebisaitidele.

(61)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (22) alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, peaksid käesoleva määruse kohased meetmed aitama saavutada eesmärki eraldada 30 % kõigist mitmeaastase finantsraamistiku alusel tehtavatest kulutustest kliimaeesmärkide peavoolustamiseks ning liikuda selle eesmärgi poole, et 2024. aastal eraldatakse eelarvest bioloogilise mitmekesisusega seotud kuludeks 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 %, võttes seejuures arvesse, et kliimaeesmärgid ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid praegu kattuvad. Fondist tuleks toetada tegevusi, mis on kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnastandardite ja prioriteetidega ega kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (23) artikli 17 tähenduses.

(62)

Programmitöö perioodil 2014–2020 Sisejulgeolekufondi osana loodud politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendist toetatavate programmide ja projektide suhtes tuleks jätkata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 514/2014 (24) ning muude programmitöö perioodi 2014–2020 suhtes kohaldatavate õigusaktide kohaldamist. Kuna määruse (EL) nr 514/2014 rakendamisperiood kattub käesoleva määrusega hõlmatud programmitöö perioodiga, tuleks teatavate kõnealuse määrusega heaks kiidetud projektide elluviimise järjepidevuse tagamiseks kehtestada etappideks jaotamise sätted. Projekti iga üksikut etappi tuleks rakendada kooskõlas selle programmitöö perioodi reeglitega, mille alusel projekti rahastatakse.

(63)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(64)

Käesoleva määruse mitteolemuslike osade täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses IV lisas loetletud kõrgema kaasfinantseerimise määraga meetmete, VII lisa kohase tegevustoetuse ning seire- ja hindamisraamistiku edasiarendamisega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(65)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (25). Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide vastuvõtmise puhul, milles sätestatakse liikmesriikide ühised kohustused, eelkõige komisjonile teabe edastamise kohustus, ning nõuandemenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmisel, mis on seotud komisjonile teabe edastamise üksikasjaliku korraga programmitöö ja aruandluse raamistikus, arvestades nende puhttehnilist laadi. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud erakorralise abi laadi ja eesmärgiga, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid käesolevas määruses sätestatud erakorralise abi andmise otsuste vastuvõtmiseks.

(66)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(67)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(68)

On asjakohane viia käesoleva määruse kohaldamise periood vastavusse nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (26) kohaldamise perioodiga.

(69)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,