1.

Euroopa sotsiaalõiguste samba (1) esimeses ja üheteistkümnendas põhimõttes rõhutatakse kõigile väikesest peale kvaliteetse ja kaasava hariduse tagamise tähtsust. Nende põhimõtete tulemuslik rakendamine sõltub liikmesriikide otsusekindlusest ja tegutsemisest. ELi tasandi meetmed võivad liikmesriikide meetmeid täiendada ja komisjon tutvustas oma panust Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas (2).

2.

30. septembril 2020 avaldas Euroopa Komisjon teatise Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025, milles käsitletakse kaasavust ühena Euroopa haridusruumi kuuest mõõtmest (3). 18. veebruaril 2021 võttis nõukogu vastu nõukogu resolutsiooni, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030), (4) milles seatakse esimeseks strateegiliseks prioriteediks hariduse ja koolituse valdkonnas parema kvaliteedi, võrdsete võimaluste, kaasatuse ja edu tagamine kõigile.

3.

Euroopa noorteaasta 2022 (5) eesmärk on kaasata ja võimestada noori kujundama oma tulevikku ja Euroopa tulevikku, pakkudes neile rohkem võimalusi osaleda otsustes, mis mõjutavad nende elu.

4.

Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemuste aruandes kutsuvad kodanikud Euroopa Liitu ja selle liikmesriike üles looma 2025. aastaks kaasav Euroopa haridusruum, kus kõigil kodanikel on võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja elukestvale õppele, sealhulgas maapiirkondades ja äärealadel (6). Komisjoni 2020. aasta teatises nimetatakse 2025. aastaks saavutatava Euroopa haridusruumi keskse mõõtmena kaasamist ja soolist võrdõiguslikkust ning kutsutakse lahutama haridustulemusi sotsiaal-majanduslikust staatusest. Nõukogu on kokku leppinud, et 2030. aastaks peaks lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes halva õpiedukusega 15-aastaste noorte osakaal olema alla 15 %, ning on kohustunud vähendama madala haridustasemega noorte osakaalu, et see ei ületaks 9 %.

5.

Kuigi madala haridustasemega noorte arv on ELi tasandil märkimisväärselt vähenenud, langedes 2010.–2021. aastal 3,9 protsendipunkti, lahkuvad paljud õppijad haridussüsteemist endiselt enneaegu. Madala haridustasemega noorte osakaal oli 2021. aastal ELis keskmiselt 9,7 %, mis oli veidi väiksem kui 2020. aastaks seatud HK 2020 ELi tasandi 10 % suurune eesmärk. Siiski on ELis on rohkem kui 3,2 miljonit madala haridustasemega noort (18–24-aastased). Riikides ja nende vahel on endiselt suuri erinevusi ja püsib teatavate rühmade ebavõrdsus (nt rändajate, noorte meeste, etniliste vähemuste (nt romad), maapiirkondade ja äärealade noorte tulemused on kehvemad).

6.

OECD rahvusvahelise õpilaste hindamise programmi (PISA) 2018. aasta uuringu tulemused näitavad paljudes riikides puudulike põhioskustega õppijate arvu suurenemist 2009.–2018. aastal. Praegu puuduvad ühel viiest 15-aastasest eurooplasest endiselt piisavad teadmised lugemises, matemaatikas või loodusteadustes. Lisaks näitavad 2018. aasta rahvusvahelise digikirjaoskuse ja infopädevuse uuringu (ICILS) tulemused, et viiendikul ELi noortest ei ole põhilisi digioskusi, ning toovad samal ajal nähtavale sotsiaal-majanduslikust staatusest olenevad tulemuste ulatuslikud erinevused, mis ähvardavad suurendada digilõhet (7).

7.

Andmed kinnitavad, et sotsiaal-majanduslik taust on kõige olulisem haridustulemusi prognoosiv tegur. Enamikus ELi riikides on ebasoodsa taustaga õppijad haridus- ja koolitussüsteemist keskharidust omandamata välja langevate noorte seas üleesindatud. PISA 2018. aasta uuringust on näha, et enamikus liikmesriikides on lugemises kehvade tulemustega õpilaste osakaal majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise staatuse (ESCS) indeksi alumises veerandis palju suurem kui ülemises veerandis; mõnes ELi riigis on see erinevus suurem kui 40 protsendipunkti. Erialakirjandus kinnitab, et ebasoodsatest sotsiaal-majanduslikest oludest pärit õpilastel on akadeemiliste ja keeleoskuste arendamisel enamasti suuremaid raskusi. Neil on sagedamini õppimisega seotud käitumisprobleeme ja väiksem õpimotivatsioon, nad lahkuvad haridus- ja koolitussüsteemist varem ning nad on madalama kvalifikatsiooniga ja ühiskonnas täielikuks osalemiseks ebapiisavate pädevustega.

8.

Viimastel aastatel on liikmesriigid lõiminud oma haridus- ja koolitussüsteemidesse suure arvu kooliealisi kolmandatest riikidest pärit rändajaid (sealhulgas põgenikke (8)), kusjuures mõnedel neist on saabudes põhioskuste tase väga madal. Täiendavad probleemid tekivad seoses Ukraina vastase sõja eest põgenevate inimestega, kellest suur osa on kooliealised lapsed, kes vajavad sihipärast õpituge (sh õppekeele omandamist) ja psühhosotsiaalset tuge.

9.

PISA 2015. ja 2018. aasta uuringud heitsid ka valgust õpilaste vähenevale kuuluvustundele koolis ning levinud ja sagenevale kiusamisele/küberkiusamisele. Teadusuuringud näitavad, et emotsionaalne, sotsiaalne ja füüsiline heaolu koolis on oluline, et suurendada laste ja noorte võimalusi hariduses ja elus edu saavutada. Need kinnitavad, et vaimse tervise probleemidel ning vägivallal, kiusamisel, rassismil, ksenofoobial ja muudel sallimatuse ja diskrimineerimise vormidel on laste ja noorte emotsionaalsele heaolule ja haridustulemustele laastav mõju. Teadusuuringud näitavad ka, et ebasoodsas olukorras õpilasrühmad on suuremas kiusamisohus ja sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas keskkonnas asuvates koolides õppijatel on nõrgem kuuluvustunne kui nende jõukamatest oludest pärit eakaaslastel.

10.

COVID-19 pandeemia on muutnud nende probleemide lahendamise veelgi olulisemaks. Mitu uuringut osutavad sellele, et kriis võis suurendada koolist võõrandumise ohus õppijate tegeliku väljalangemise tõenäosust ning sellel oli kahjulik mõju õppijate vaimsele tervisele ja heaolule üldiselt (9).

11.

2011. aastal võttis nõukogu vastu soovituse varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta (10). Euroopa ja liikmesriikide tasandil on tehtud palju tööd soovituse rakendamiseks, eelkõige vastastikuse õppimise ja heade tavade vahetamisega liikmesriikide vahel üleeuroopalise poliitilise koostöö raamistikus HK 2020. Internetis pakuvad koolidele ettenähtud Euroopa veebipõhine töövahend ja Cedefopi kutsehariduse ja - koolituse töövahend mitmesuguseid ressursse, edukate meetmete näiteid ja materjale haridussüsteemist varakult lahkumise probleemi lahendamiseks. 2019. aastal avaldatud sõltumatu hinnang soovituse rakendamisele (11) osutab kindlalt, et see soovitus ja sellega kaasnenud ELi poliitikavahendid on julgustanud tegema haridus- ja koolitusasutustes ja -poliitikas muudatusi ning toetanud haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumise vähendamist. Selles on esile toodud ka valdkonnad, kus on vaja teha lisatööd.

12.

Programmiga „Erasmus+“ on toetatud mitut riikideülest kaasamisprojekti mitmes haridussektoris, tegeledes alasoorituse ning haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumisega. Perioodil 2021–2027 on kaasamine üks programmi „Erasmus+“ üldisi prioriteete. Programm hõlmab ka konkreetset poliitilist prioriteeti võidelda ebasoodsa õppimisolukorra, haridussüsteemist varakult lahkumise ja puudulike põhioskuste vastu, võimaldades programmi „Erasmus+“ rahastamise sidusrühmadel rakendada poliitilisi soovitusi.

13.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on aastatel 2014–2020 mobiliseerinud märkimisväärseid investeeringuid, et võidelda haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumise vastu, toetades mitut ulatuslikku projekti kooskõlas nõukogu 2011. aasta soovitusega. Euroopa Sotsiaalfond+-ist toetatakse üksikisikuid, piirkondi ja liikmesriike erinevate probleemide lahendamisel, alates COVID-19 pandeemiast taastumisest kuni ELi kliima-, tööhõive-, sotsiaalse kaasamise ja hariduseesmärkide saavutamiseni. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutamisel tuginetakse muu hulgas Euroopa poolaasta raames antud riigipõhistele soovitustele.

14.

Tehnilise toe instrument pakub liikmesriikidele võimalust saada taotluse korral tuge kohandatud reformideks mitmesugustes valdkondades, nagu laste haridustulemuste parandamine, alushariduse ja lapsehoiu parandamine, riiklike strateegiate ja tegevuskavade koostamine haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumise vastu võitlemiseks ja selle ennetamiseks, õpetajate värbamist ja ametialast arengut toetavate vahendite väljatöötamine või õppekavade reformiks valmistumine ja selle reformi elluviimine. Mitu liikmesriiki on kasutanud tehnilise toe instrumenti ja sellele eelnenud struktuurireformi tugiprogrammi, et toetada reforme haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumise ennetamiseks, eriti haavatava taustaga laste puhul.

15.

Lapsed ja noorukid vajavad koolis ja elus positiivsete tulemuste saavutamiseks tasakaalustatud hulka kognitiivseid, sotsiaalseid ja emotsionaalseid pädevusi. Nõukogu 22. mai 2018. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (12) on määratletud enesemääratlus-, sotsiaalse ja õpipädevuse mõiste. See hõlmab suutlikkust tulla toime ebakindluse ja keerukusega, toetada oma füüsilist ja emotsionaalset heaolu, säilitada füüsiline ja vaimne tervis, luua koostööpõhiseid ja positiivseid suhteid ning elada terviseteadlikku ja tulevikku suunatud elu ja hallata konflikte kaasavas ja toetavas kontekstis.

16.

Nõukogu järeldustes, mis käsitlevad võrdseid võimalusi ning kaasamist hariduse ja koolituse valdkonnas kõigi haridusalase edu edendamiseks (13) kutsutakse liikmesriike rakendama hariduspoliitilisi meetmeid ja viima asjakohastel juhtudel läbi haridus- ja koolitussüsteemide reforme, võttes arvesse hariduse ja koolituse kogu spektrit ning kasutades kogu asutust hõlmavat lähenemisviisi, et suurendada võrdseid võimalusi ja kaasamist ning edendada haridusalast edu kõikide hariduse ja koolituse tasandite ja liikide puhul.

17.

Nõukogu järeldustes tuleviku Euroopa õpetajate ja koolitajate kohta (14) tunnistatakse, et õpetajad, koolitajad ja koolijuhid on hariduse ja koolituse asendamatu liikumapanev jõud, ning rõhutatakse vajadust nende pädevust edasi arendada ja ajakohastada. Euroopa haridusruumi käsitlevas teatises ja nõukogu resolutsioonis tunnistatakse õpetajate ja koolitajate keskset tähtsust.

18.

Nõukogu 22. mai 2019. aasta soovituses kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta (15) rõhutatakse, et kõikidele lastele juurdepääsu tagamine kvaliteetsetele alusharidus- ja lapsehoiuteenustele toetab nende tervislikku arengut ja hariduslikku edukust, aitab vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja pädevuslõhet erineva sotsiaal-majandusliku taustaga laste vahel.

19.

Nõukogu 29. novembri 2021. aasta soovitusega, milles käsitletakse põimõpet kvaliteetse ja kaasava põhi- ja keskhariduse tagamiseks, (16) edendatakse põimõppel põhinevaid lähenemisviise, mis tähendab koolis kohapeal toimuva õppe ja kaugõppe ning digitaalsete ja mittedigitaalsete õppevahendite kombineerimist, et luua vastupanuvõimelisemaid ja kaasavamaid haridus- ja koolitussüsteeme. Sellised tavad võimaldavad mitmekesiseid ja erinevaid lähenemisviise ja töövahendeid, et kõiki õpilasi ja eeskätt neid, kes on erivajadustega või pärit ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest, paremini toetada ja nende õpimotivatsiooni suurendada.

20.

Euroopa oskuste tegevuskavas (17) on kindlaks määratud meetmed kestliku konkurentsivõime tugevdamiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks, et reageerida kriisidele ning aidata üksikisikutel ja ettevõtjatel arendada asjakohaseid oskusi, tuginedes COVID-19 pandeemia õppetundidele. Nõukogu 24. novembri 2020. aasta soovituses jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta (18) esitatakse ELi uus poliitiline visioon kutseharidusest, millel on keskne roll haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumise ennetamisel ja selle vastu võitlemisel ning võrdsete võimaluste edendamisel.

21.

Digiõppe tegevuskavas (19) on esitatud meetmed digipöörde jaoks oluliste digioskuste ja -pädevuste arendamiseks, et ühtki õppijat ei jäetaks hooletusse ja lõpetanutel oleksid tööturul vajalikud oskused. Selles nähakse ette ühiste suuniste koostamine õpetajatele ja haridustöötajatele, et edendada digikirjaoskust ja võidelda desinformatsiooni vastu, Euroopa digipädevuse raamistiku ajakohastamine ja nõukogu soovituse ettepanek, milles käsitletakse digioskuste õpetamise täiustamist hariduses ja koolituses. Tegevuskavas innustatakse ühtlasi tegema jõupingutusi, et vähendada soolist ebavõrdsust teaduses, tehnoloogias, inseneerias ja matemaatikas (STEM).

22.

Nõukogu 14. juuni 2021. aasta soovituses (EL) 2021/1004, millega luuakse Euroopa lastegarantii, (20) kutsutakse liikmesriike üles tagama abivajavatele (st vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele, eeskätt roma) lastele hea ja tasuta juurdepääsu haridusele ja koolipõhisele tegevusele. ELi lapse õiguste strateegias (21) kutsutakse üles tagama kaasavat ja kvaliteetset haridust. Lastele parema interneti loomise uues Euroopa strateegias (BIK+) (22) kutsutakse üles looma digikeskkonda, kus lapsed on kaitstud, võimestatud ja austatud, ning rõhutatakse, et haavatavas olukorras lastel peaksid olema võrdsed võimalused digikümnendi võimaluste kasutamiseks.

23.

2020. ja 2021. aastal vastu võetud ELi võrdõiguslikkuse strateegiates ja kaasamispoliitika raamistikes (23) pööratakse suurt tähelepanu võrdsete võimaluste ja kaasamise edendamisele ning hariduses diskrimineerimise vastu võitlemisele sihipärase toetusega kõige ebasoodsamas olukorras ja kõige suuremas diskrimineerimisohus isikutele.

24.

Nõukogu 30. oktoobri 2020. aasta soovituses, mis käsitleb algatust „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ ja millega asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta (24) soovitatakse aidata noortel taasalustada haridust ja koolitust, mitmekesistades haridustee jätkamise võimalusi, tagades vajaduse korral mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise. Lisaks aitab algatus ALMA („Aim, Learn, Master, Achieve“ – „Eesmärk, õpingud, oskused, edu“) ebasoodsas olukorras 18–30-aastastel noortel, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET-noored), leida tee koduriigi tööturule, kombineerides hariduse, kutseõppe või töötamise toetamise õppepraktikaga mõnes teises ELi liikmesriigis, et parandada nende oskusi, teadmisi ja kogemusi.

25.

Nõukogu 2011. aasta soovituse rakendamisel saadud kogemused ning teadusuuringutest ja sidusrühmadega konsulteerimisel saadud uued teadmised nõuavad ulatuslikumat, kaasavamat ja süsteemsemat lähenemist õpiedu saavutamisele, millega püütaks samal ajal saavutada põhioskuste ning haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumisega seotud ELi tasandi eesmärki ning millesse on täielikult lõimitud heaolu mõõde. Selline lähenemisviis peaks tagama hariduses ja elus edu saavutamiseks vajalike oskuste omandamise ning andma mõtestatud õpikogemuse ja tooma kaasa kaasamise, ulatuslikuma osaluse kogukonnas, stabiilsesse täiskasvanuellu astumise ja kodanikuaktiivsuse.

26.

Alasoorituse ning haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumise vähendamise ning õpiedu edendamise eesmärgiga peavad liikmesriigid kogu ELis süstemaatiliselt tegelema. Süsteemi tasandil on laste, noorte ja nende perekondade koordineeritud toetamiseks vaja poliitikameetmete ühtsust, koordineerimist teiste asjakohaste poliitikavaldkondadega (nt noored, tervis, kultuur, sotsiaalteenused, tööhõive, eluase, õigusküsimused, ränne ja integratsioon) ning eri osaliste tõhusat koostööd kõikidel tasanditel (riiklikul, piirkondlikul, kohalikul, kooli tasandil). Samal ajal tuleks kooli tasandil ja kooskõlas riigi oludega edendada kogu kooli hõlmavaid lähenemisviise, mis hõlmavad kõiki tegevusvaldkondi (õpetamine ja õppimine, kavandamine ja juhtimine jne) ning kaasavad kõik olulised osalised (õppijad, koolijuhid, õpetajad ja muu koolipersonal, vanemad ja perekonnad ning kohalikud ja laiemad kogukonnad) (25).

27.

Käesolevas nõukogu soovituses järgitakse täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet,

1.

Koostada 2025. aastaks vastavalt oma haridus- ja koolitussüsteemi ülesehitusele asjakohasel tasandil integreeritud ja terviklik õpiedu saavutamise strateegia (26) või asjakohastel juhtudel seda veelgi tugevdada, et minimeerida sotsiaal-majandusliku staatuse mõju haridus- ja koolitustulemustele, soodustada kaasatust hariduses ja koolituses ning vähendada veelgi haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumist ja põhioskuste puudulikkust, võttes arvesse lisas esitatud poliitikaraamistikus kirjeldatud erinevaid meetmeid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata heaolule koolis kui õpiedu saavutamise peamisele aspektile. Selline strateegia peaks hõlmama ennetus-, sekkumis- ja tasakaalustavaid meetmeid (sh tugevdatud noortegarantii (27) osana pakutavaid meetmeid), olema tõenduspõhine ning kombineerima üldisi meetmeid sihipäraste ja/või isikustatud abinõudega õppijatele, kes vajavad teistega koos õppimiseks lisatähelepanu ja -tuge (nt sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras, rände-, põgeniku- või roma taustaga, nähtava ja mittenähtava puudega, hariduslike erivajadustega või vaimse tervise probleemidega õppijad ning isoleeritud, saare- või äärepoolsetes piirkondades, näiteks ELi äärepoolseimates piirkondades elavatele õppijad, lähtudes riigi oludest). Selline strateegia peaks põhinema ka struktureeritud koostööl eri poliitikavaldkondi, valitsus- ning haridus- ja koolitustasandeid esindavate osaliste vahel, saama piisava rahastuse ning sellega koos tuleks esitada selge rakendamis- ja hindamiskava.

2.

Arendada riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil välja andmekogumis- ja järelevalvesüsteemid, mis võimaldavad süstemaatiliselt koguda kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet õppijate ja õpitulemusi mõjutavate tegurite, eriti sotsiaal-majandusliku tausta kohta, ja asjakohastel juhtudel neid veelgi tugevdada. Need süsteemid peavad olema kooskõlas isikuandmete kaitse ja liikmesriigi õigusaktidega. Süsteemid peaksid võimalikus ulatuses tagama liigitatud andmete ja mitmesuguseid aspekte (sealhulgas õppijate endi seisukohti) käsitleva teabe kättesaadavuse eri poliitikatasanditel ning nende kasutamise (anonüümitud kujul, nagu on asjakohane) analüüsimiseks, ennetamiseks ja varajaseks sekkumiseks, poliitikakujundamiseks ning eespool osutatud strateegiate suunamiseks, järelevalveks ja hindamiseks.

3.

Kombineerida integreeritud ja tervikliku strateegia raames ning riigi oludele vastavalt selliseid ennetus-, sekkumis- ja tasakaalustavaid meetmeid nagu need, mida on nimetatud lisas esitatud poliitikaraamistikus, et toetada:

4.

Optimeerida liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike vajaduste alusel ELi rahaliste vahendite kasutamist investeeringuteks taristusse, koolitusse, töövahenditesse ja ressurssidesse, et suurendada kaasatust, võrdseid võimalusi ja heaolu hariduses, kaasates ELi rahalisi vahendeid (eelkõige programm „Erasmus+“, taaste- ja vastupidavusrahastu, Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fond, programm „Digitaalne Euroopa“, programm „Euroopa Horisont“, tehnilise toe instrument, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond jne) ja eksperdiarvamusi reformide elluviimiseks ja investeeringute tegemiseks taristusse, töövahenditesse, pedagoogikasse ja tervisliku õpikeskkonna loomisesse, ning tagada, et rahaliste vahendite kasutamine on kooskõlas üldise strateegiaga.

5.

Anda aru strateegia, võetud meetmete, asjakohase järelevalve- ja hindamiskorra ning eelarve kohta, mis on eraldatud Euroopa haridusruumi kehtiva aruandluskorra (sealhulgas hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (2021–2030) ja Euroopa poolaasta raames.

6.

Kaasata aktiivselt noori nõukogu soovituse rakendamisse, muu hulgas ELi noortedialoogi kaudu, et tagada noorte, sealhulgas ebasoodsa taustaga noorte arvamuste, seisukohtade ja vajaduste ärakuulamine ja arvessevõtmine;

1.

Toetama nõukogu soovituse ning sellega seotud algatuste, nagu Euroopa lastegarantii ja tugevdatud noortegarantii rakendamist, hõlbustades õpiedualast vastastikust õppimist ja teabevahetust liikmesriikide ja kõigi asjakohaste sidusrühmade vahel järgmise kaudu:

2.

Toetama kõikide õppijate õpiedu saavutamist käsitlevate (sh rändajate integratsiooni ja keeleõpet käsitlevate) juhendmaterjalide ja ressursside väljatöötamist ja levitamist koostöös liikmesriikidega ja nende vabatahtlikku kasutamist silmas pidades, sealhulgas arendades edasi ja edendades koolidele ettenähtud veebipõhist töövahendit kaasava hariduse edendamiseks ja haridussüsteemist varakult lahkumise tõkestamiseks, kogumikku inspireerivate tavade kohta kaasava ja kodanikuhariduse vallas ning Cedefopi kutsehariduse töövahendite komplekti haridussüsteemist varakult lahkumise vastu võitlemiseks.

3.

Toetama haridustöötajate ja muude sidusrühmade kutsealase arengu võimalusi,

4.

Jälgima nõukogu soovituse rakendamist ja andma selle kohta aru Euroopa haridusruumi (sh hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku) ja Euroopa poolaasta (sh sotsiaalvaldkonna läbivaadatud tulemustabeli) kehtiva aruandluskorra raames.

5.

Jälgima pidevalt ELi tasandi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ja andma nende kohta korrapäraselt aru Euroopa haridusruumi käsitlevate aruannete raames; kaaluma tihedas koostöös näitajate ja sihttasemete alalise töörühmaga seda, kuidas saaks tõhustada ELi tasandi järelevalvet, eeskätt hinnates olemasolevaid ELi tasandi näitajaid ning teha asjakohastel ja vajalikel juhtudel ettepanekuid uute näitajate kohta, eeskätt kaasamise ja võrdsete võimaluste vallas.