(1)

Naiste tööturul osalemist takistavate tegurite kõrvaldamiseks püstitas Euroopa Ülemkogu 2002. aastal Barcelonas järgmised 2010. aastaks saavutatavad lapsehoiu valdkonna eesmärgid: nimelt pakkuda alusharidust ja lapsehoidu vähemalt 33 %-le alla kolmeaastastest lastest ja vähemalt 90 %-le kolmeaastastest ja vanematest lastest, kes ei ole veel jõudnud kohustuslikku kooliikka (1). Kuigi Euroopa Liidus keskmiselt on need eesmärgid saavutatud, püsivad liikmesriikide vahel ja nende sees märkimisväärsed erinevused, eelkõige madalama sissetulekuga leibkondadest pärit laste ja kõige noorema vanuserühma laste puhul.

(2)

Käesoleva soovituse eesmärk on innustada liikmesriike suurendama osalemist kättesaadavas, taskukohases ja kvaliteetses alushariduses ja lapsehoius, võttes samal ajal arvesse alusharidus- ja lapsehoiuteenuste nõudlust ning järgides nende teenuste osutamise riiklikke tavasid, et hõlbustada naiste osalemist tööturul ning edendada kõigi laste, eelkõige haavatavas olukorras olevate või ebasoodsatest oludest pärit laste sotsiaalset ja kognitiivset arengut.

(3)

Laste, eriti väga väikeste laste eest hoolitsemise kohustus takistab märkimisväärselt naiste osalemist tööturul. 2021. aastal korraldatud tööjõu-uuringus märkis 27,9 % mittetöötavatest naistest, et laste või hooldust vajavate täiskasvanute eest hoolitsemine on peamine põhjus, miks tööd ei otsita, võrreldes vaid 8,0 %-ga meestest. 2019. aastal enne pandeemiat olid need arvud vastavalt 32,6 % ja 7,6 % (2). Samal ajal oli alla kuueaastaste lastega meeste tööhõive määr 90,1 %, naiste oma aga 67,2 %. Tasustamata hoolduskohustused takistavad Euroopas tööturul osalemast umbes 7,7 miljonit naist, võrreldes ainult 450 000 mehega. Naiste ebaproportsionaalne osakaal hooldustöös on ka üks soolise palgalõhe peamisi algpõhjuseid (3).

(4)

Samuti kohandavad naised suurema tõenäosusega oma töökorraldust vastavalt hoolduskohustustele. Sellel on pikaajaline mõju nende karjäärile ning see suurendab soolist palgalõhet ja pensionilõhet. Töötavad naised kulutavad majapidamistöödele ja otsesele hooldusele iga päev keskmiselt 90 minutit rohkem kui töötavad mehed. Soolise ebavõrdsuse vähendamine tööhõives on majanduslikult selgelt põhjendatud, sest see aitab kaasa majanduskasvule ja avaldab tõenäoliselt positiivset mõju tootlikkusele. Soolise ebavõrdsuse kõrvaldamisel on lisaks tõestatud positiivne mõju vaesuse vähendamisele ja sotsiaalsele kaasatusele ning see on ka üks võimalus tööjõu kahanemise probleemile reageerimiseks.

(5)

Taskukohaste ja kvaliteetsete hooldusteenuste kättesaadavusel on märkimisväärne positiivne mõju hooldajate, eelkõige naiste tööhõiveolukorrale. Sel ajal, kui alushariduse ja lapsehoiu pakkumine kogu liidus suurenes, vähenes sooline tööhõivelõhe 17,7 protsendilt 2002. aastal 10,8 protsendini 2021. aastal. Viimastel aastatel on aga edusammude hoog raugenud.

(6)

Euroopa sotsiaalõiguste sambas (edaspidi „sotsiaalõiguste sammas“) on rõhutatud soolise võrdõiguslikkuse, töö- ja eraelu tasakaalu ning alushariduse ja lapsehoiu tähtsust liidu peamiste eesmärkidena. Sotsiaalõiguste samba kohaselt tuleb tagada ja edendada naiste ja meeste võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi kõigis valdkondades, sealhulgas seoses tööturul osalemise, töötingimuste ja karjäärivõimalustega. Selles on tunnustatud ka laste õigust kvaliteetsele ja taskukohasele alusharidusele ja lapsehoiule, nende õigust kaitsele vaesuse eest ning ebasoodsatest oludest pärit laste õigust erimeetmetele, et suurendada võrdseid võimalusi.

(7)

Sotsiaalõiguste samba tegevuskava kohaselt peaks vähemalt 78 % 20–64aastastest olema 2030. aastaks tööga hõivatud. Selle saavutamiseks on tegevuskavas seatud eesmärk vähendada 2019. aastaga võrreldes soolist tööhõivelõhet vähemalt poole võrra, sealhulgas suurendades ametliku alushariduse ja lapsehoiu pakkumist. Tegevuskavas sedastatakse, et ametliku alushariduse ja lapsehoiu pakkumise suurendamine toetaks naiste laiemat osalemist tööturul ning töö-, pere- ja eraelu paremat ühitamist.

(8)

Liikmesriigid toetavad lapsevanemaid väga erineval moel. Mõnes liikmesriigis pööratakse rohkem tähelepanu piisavalt tasustatud või hüvitatud vanemapuhkuse kavade pakkumisele vähemalt lapse esimeseks 12 elukuuks, mille tulemusel vanemapuhkust kasutatakse väga suurel määral. Teised liikmesriigid keskenduvad pigem alusharidus- ja lapsehoiuteenuste pakkumisele lastele alates väga varasest east. Viimati nimetatud liikmesriikides osalevad lapsed tavaliselt alushariduses ja lapsehoius juba esimesel eluaastal ning tasustatud või hüvitatud vanemapuhkus ei ületa liidu õigusega nõutavat miinimumi. Käesolevas soovituses kindlaks määratud uue, alla kolmeaastastele lastele suunatud eesmärgiga püütakse leida nende erinevate lähenemisviiside vahel tasakaal. Neid kaalutlusi silmas pidades peaksid kõik liikmesriigid püüdma saavutada üldise eesmärgi, et alla kolmeaastaste laste osalemismäär oleks 45 %.

(9)

Liikmesriikidelt, kes ei ole varasema 33 % eesmärgini jõudnud, ei eeldata aga ilmtingimata 2030. aastaks varasema või uue eesmärgi saavutamist. Selle asemel soovitatakse neil suurendada kõnealust osalemismäära vähemalt kindla protsendi võrra, mis kajastab asjaomase liikmesriigi lähteolukorda ja sealset lapsehoolduspuhkuse kasutamise tava. See peaks andma neile liikmesriikidele realistliku võimaluse 45 % eesmärgile lähemale jõuda. Liikmesriigid, kes on eesmärgi saavutamisest kaugemal, peaksid tegema järelejõudmiseks suuremaid jõupingutusi.

(10)

Võttes arvesse alushariduses ja lapsehoius osalemise määra märkimisväärset kõikumist aastate lõikes ning asjaolu, et 2021. aasta andmed kajastavad mõnes liikmesriigis endiselt COVID-19 pandeemia mõju, valiti võrdlusaluseks, mille põhjal kindlaks määrata minimaalne alushariduses ja lapsehoius osalemise suurenemine liikmesriikides, kes ei ole varasemat eesmärki veel saavutanud, alushariduses ja lapsehoius osalemise keskmine määr käesoleva soovituse vastuvõtmisele eelnenud viie aasta jooksul (vastavalt sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleva ELi statistika andmetele).

(11)

Liidu tasandil on mõningaid Barcelona eesmärkide seisukohast olulisi küsimusi käsitletud mitmes soolise võrdõiguslikkuse ja töötingimuste valdkonna soovituses ja direktiivis. Näiteks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1158 (4) loodud raamistik vanemapuhkuse, paindliku töökorralduse ning hooldaja puhkuse sooliselt tasakaalustatud kasutamiseks.

(12)

Alushariduse ja lapsehoiu tähtsust laste jaoks rõhutatakse mitmes liidu algatuses. Käesolev soovitus põhineb kõnealustel poliitikaalgatustel, nimelt nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030), (5) mis hõlmab liidu tasandi eesmärki, mille kohaselt alushariduses ja lapsehoius peaks osalema vähemalt 96 % lastest vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku alghariduse alustamise eani; nõukogu 22. mai 2019. aasta soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta, (6) mis aitab liikmesriikidel parandada alusharidus- ja lapsehoiuteenuseid ning selles on rõhutatud, et sellised teenused peavad olema kaasavad, kättesaadavad, taskukohased ja kvaliteetsed; komisjoni teatis „ELi lapse õiguste strateegia“, (7) mis hõlmab komisjoni poolt tehtavaid olulisemaid samme laste õiguste paremaks edendamiseks ja kaitsmiseks ning selles tunnistatakse alushariduse ja lapsehoiu kasulikku mõju laste kognitiivsele ja sotsiaalsele arengule, ning nõukogu 14. juuni 2021. aasta soovitus, millega luuakse Euroopa lastegarantii, (8) seatakse eesmärk tagada, et vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatel lastel oleks tasuta ja hea juurdepääs põhiteenustele, sealhulgas alusharidusele ja lapsehoiule kõigis piirkondades, sealhulgas äärepoolsetes ja maapiirkondades.

(13)

Alusharidus- ja lapsehoiuteenustesse investeerimisel peaksid liikmesriigid võtma peale kohtade kättesaadavuse arvesse ka muid asjaolusid, nagu osalemise kestus, vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste osakaal alushariduses ja lapsehoius ning pakutavate teenuste kättesaadavus, taskukohasus ja kvaliteet. Seetõttu määratakse käesolevas soovituses kindlaks meetmed nende küsimustega tegelemiseks.

(14)

Selleks et hõlbustada peamiste hooldajate – kelleks on ülekaalukalt naised – osalemist tööturul, peaks alushariduse ja lapsehoiu tundide arv olema piisav, et võimaldada lapsevanematel tasustatava tööga sisuliselt tegeleda. Laste osalemist tuleks ergutada, võttes arvesse lapse parimaid huve ning võimaldades samal ajal vanemate võrdset valikut seoses töö- ja eraelu tasakaalu ning alusharidus- ja lapsehoiuteenuste kasutamisega. Kui laps ei osale veel alushariduses ja lapsehoius täisajaga, peaksid mõlemad vanemad kasutama direktiivis (EL) 2019/1158 ette nähtud õigust vanemapuhkusele ja paindlikule töökorraldusele, nagu osalise tööajaga töö, paindlik tööaeg ja kaugtöö, et tagada hoolduskohustuste võrdne jagunemine ning võimaldada lapse kasvades järk-järgult pikendada tema alushariduses ja lapsehoius osalemise aega. Arvestades selle mõõtme tähtsust, on oluline jälgida nii laste alushariduses ja lapsehoius osalemise kestust kui ka alushariduses ja lapsehoius osalemist üldiselt.

(15)

Peale selle on väheste kutseoskustega naistel, sisserännanud naistel ja väikese sissetulekuga leibkondadest pärit naistel, kes kasvatavad lapsi, ning üksikvanematest naistel raskem koolitustel osaleda ja tööd leida ning nad on vähem motiveeritud tööle asuma või tööle naasma, kuna nende laste osalemist alushariduses ja lapsehoius takistavad rahalised ja mitterahalised piirangud. Haavatavas olukorras olevate või ebasoodsatest oludest pärit laste suurema osalemise soodustamine kaasavas alushariduses ja lapsehoius mõjutaks positiivselt nende emade tööle naasmise võimalusi. Ühtlasi aitaks see naistel töö-, pere- ja eraelu paremini ühitada.

(16)

Puuetega lapsevanemad ja puuetega laste vanemad seisavad silmitsi eriliste takistuste ja probleemidega seoses tööturule juurdepääsuga. Puuetega laste tavapärases alushariduses ja lapsehoius osalemise hõlbustamine, kui see on asjakohane, võttes arvesse puude liiki ja raskusastet, eksperdi hinnangut ja lapse parimaid huve, võib aidata nende vanematel töö-, pere- ja eraelu paremini ühitada.

(17)

Alushariduses või lapsehoius osalemine on lapsele mitmes mõttes kasulik. Tõendid näitavad, et kvaliteetsel alusharidusel ja lapsehoiul on oluline roll lapse kognitiivse, sotsiaalse ja haridusliku arengu toetamisel juba varases eas. Lähtudes nõukogu soovitusest kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta, võib alushariduses või lapsehoius osalemine olla tulemuslik vahend võrdsete haridusvõimaluste saavutamiseks selliste ebasoodsas olukorras olevate laste jaoks, nagu puuete või hariduslike erivajadustega lapsed, vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevates leibkondades, sealhulgas üksikvanemaga leibkondades elavad lapsed, rändetaustaga lapsed, pagulaslapsed, roma päritolu või muudest vähemusrühmadest pärit lapsed, ebapiisava hooldustaristuga äärepoolsemates ja maapiirkondades elavad lapsed ning asendushooldusel olevad lapsed.

(18)

Nõukogu soovituses, millega luuakse Euroopa lastegarantii, ning nõukogu soovituses romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta (9) on rõhutatud, et võrdne juurdepääs kvaliteetsele ja kaasavale alusharidusele ja lapsehoiule on keskse tähtsusega, et peatada sotsiaalse tõrjutuse edasikandumine ja tagada ebasoodsas olukorras olevatele lastele võrdsed võimalused. Euroopa lastegarantiid käsitlevas soovituses soovitatakse liikmesriikidel esitada üheksa kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmisest riiklikud kavad, mille alusel soovitust rakendatakse. Ebasoodsas olukorras olevate laste osalemise määr on aga jätkuvalt märkimisväärselt madalam, eriti kõige nooremate laste hulgas, mis võib hiljem kaasa tuua kehvemad haridustulemused ja kõrge koolist väljalangemise määra, eelkõige roma või rändetaustaga laste ning vanemliku hoolitsuseta laste puhul. Seetõttu on tähtis kaotada lõhe selle vahel, mil määral osalevad alushariduses ja lapsehoius kõnealused lapsed ning lapsed üldiselt. Tähelepanu tuleb pöörata ka kõrgeima ja madalaima sissetulekukvintiili vahelise osalemislõhe vähendamisele. Alushariduses ja lapsehoius osalemine on oluline ka Ukraina sõja eest põgenevatele lastele ja muudele lastele, kes soovivad või saavad liidus kaitset. Kõigile neile potentsiaalselt haavatavatele lastele tuleks tagada võrdne juurdepääs tavapärastele kaasavatele ja segregeerimata alusharidus- ja lapsehoiuteenustele.

(19)

Ka puuetega lastel on õigus osaleda tavapärases alushariduses ja lapsehoius teistega võrdsetel alustel. Pooli puuetega lastest hooldavad ainult nende vanemad. Seetõttu on oluline tagada, et alusharidus ja lapsehoid oleksid kättesaadavad, kaasavad ja kombineeritud sihipäraste meetmetega, mis aitavad rahuldada individuaalseid vajadusi, sealhulgas selliste meetmete abil, mis võimaldavad kõrvaldada takistusi ja segregeerimist, varustada töötajad vajalike oskustega või palgata spetsiaalseid töötajaid, et rahuldada individuaalseid vajadusi ja vajaduse korral koostada personaliseeritud õppekavasid.

(20)

Erilist tähelepanu tuleb pöörata osalemislõhe kaotamisele, kui vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad lapsed ning puuete või hariduslike erivajadustega lapsed osalevad alushariduse ja lapsehoiu süsteemides, kus vastutus alushariduse ja lapsehoiu eri osade eest on jaotatud riiklike sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusasutuste vahel.

(21)

Alushariduse ja lapsehoiu hea kvaliteet on oluline tagamaks, et selles osalemine on lapsele kasulik. Kuigi alushariduse ja lapsehoiu kvaliteeti ei saa üheselt määratleda ega mõõta, seisneb selle põhiolemus olenemata kehtivast alushariduse ja lapsehoiu süsteemist täiskasvanute ja laste vahelise suhtluse kvaliteedis. Liikmesriigid peaksid tagama kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiu, võttes arvesse kvaliteetseid alusharidus- ja lapsehoiusüsteeme käsitlevas soovituses kindlaks määratud mõõtmeid, sealhulgas juurdepääsu alusharidus- ja lapsehoiuteenustele, töötajate kvalifikatsiooni ja töötingimusi, õppekava, seiret ja hindamist ning alusharidus- ja lapsehoiuteenuste juhtimist ja rahastamist. Eriti olulised on sellised aspektid nagu laste arv töötaja kohta, töötajate kvalifikatsioon ja pidev kutsealane koolitus.

(22)

Alushariduse ja lapsehoiu kvaliteet on oluline tegur ka lapsevanemate ning haridus- ja hooldusasutuste vahelise usalduse loomisel ning seega oluline tegur, mis aitab suurendada alushariduses ja lapsehoius osalemist.

(23)

Veel üks oluline mõõde alushariduse ja lapsehoiu pakkumisel on kättesaadavus. See tähendab sobivat taristut, piisavat vastuvõtusuutlikkust ja asjakohaseid lahtiolekuaegu, samuti vanemate erivajadustega arvestamist ning abi keerukate haldusmenetlustega toimetulemisel. Haldusmenetlustega toimetulekut tuleks toetada eri viisidel, muu hulgas pakkudes keelelist ja digitaalset tuge eelkõige haavatavas olukorras või ebasoodsatest oludest pärit rühmadele, kes näiteks ei oska digivahendeid kasutada või kellel puudub neile juurdepääs. Kättesaadavus tähendab ka puuetega inimeste, sealhulgas laste, vanemate ja spetsialistide ligipääsu vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/882 (10) sätestatud ligipääsetavusnõuetele.

(24)

Seejuures hõlmab ligipääsetavus menetluste lihtsustamist ning töötajate ja spetsialistide kutseoskuste parandamist, et nad saaksid puuete või hariduslike erivajadustega lapsi ja muid haavatavaid rühmi tavalistes segregatsioonita asutustes piisavalt toetada. Liikmesriigid peaksid tagama, et alusharidus- ja lapsehoiuteenuste kasutamist takistavad tõkked kõrvaldatakse ja nende tekkimist välditakse, sealhulgas puuetega inimeste puhul, ning et alusharidus- ja lapsehoiuteenused oleksid tõeliselt kaasavad.

(25)

Ligipääsetavuse tagamisel tuleks arvesse võtta piirkondlikke erinevusi. Osalemist, eelkõige puuete või hariduslike erivajadustega laste osalemist võib takistada pikkadest vahemaadest tulenev pikk pendelrändeaeg, transpordiühenduste puudumine või vähesus või liiklusummikud. Piisavate kohalike alusharidus- ja lapsehoiuteenuste puudumise tõttu on eriti ebasoodsas olukorras ääremaad ja maapiirkonnad. Selline territoriaalne tasakaalustamatus võib suurendada taskukohasusega seotud probleeme. Seepärast on oluline võtta liikuvuskavades arvesse alusharidus- ja lapsehoiuteenuste kasutajate erinevaid taustu ning lisada hindamise ja seire eesmärgil kogutavate andmete hulka territoriaalne katvus.

(26)

Paljudes liikmesriikides on alushariduse ja lapsehoiu suur maksumus endiselt suureks takistuseks nendes osalemisele. Eurostati andmed näitavad, et kuluteguril on paljudes riikides oluline roll vanemate otsuses mitte kasutada ametlikke lapsehoiuteenuseid, eelkõige vaesusohus olevate leibkondade puhul. 2016. aasta sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleva liidu statistika kohaselt ei kasuta 13 % vanematest lapsehoiuteenuseid nende maksumuse tõttu ning 11 %-l on mõõdukaid või suuri raskusi nende võimaldamisel. Vaesusohus olevate leibkondade puhul on need protsendimäärad enam kui kaks korda suuremad ehk vastavalt 28 % ja 27 %. Teadusuuringud näitavad, et kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid annavad märkimisväärse majandusliku, sotsiaalse, haridusliku ja arengualase eelise. Taskukohase alushariduse ja lapsehoiu tagamine aitab rahuldada naiste täiendus- ja ümberõppevajadusi ning hõlbustab nende tööturul osalemist, sellel on aga omakorda positiivne pikaajaline mõju lapse haridusele juba varasest east, sillutades teed elukestvale positiivsele suhtumisele õppimisse, mis on kasulik mitte ainult asjaomastele lastele, vaid kogu ühiskonnale. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et alushariduse ja lapsehoiu kulud oleksid proportsionaalsed leibkonna sissetulekuga ega takistaks alushariduse ja lapsehoiu teenuste kasutamist. Peale selle peaksid liikmesriigid võtma arvesse ka muid alushariduse ja lapsehoiu teenuste kasutamisega seotud kulusid, nagu transport, rõivad ja vahendid, mida hooldusolukorras vajatakse.

(27)

Üks viis tagada kättesaadav ja taskukohane kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid on kehtestada sellele seaduslik õigus, mis tähendab, et ametiasutused tagavad koha kõigile lastele, kelle vanemad seda taotlevad, olenemata nende tööhõivest, sotsiaal-majanduslikust olukorrast või perekonnaseisust. Enamikus liikmesriikides on selline õigus juba olemas, kuid selle ealine alampiir on väga erinev. Ideaaljuhul peaks lapsel olema seaduslik õigus kohale alushariduses või lapsehoius kohe pärast vanemate piisavalt tasustatud või hüvitatud ema-, isa- ja vanemapuhkuse lõppu.

(28)

Kvaliteetse, kättesaadava ja taskukohase alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavuse suurendamine perede jaoks ning töötingimuste ja palkade parandamine selles sektoris on eelduste kohaselt ka majanduslikult kasulik. Samal ajal saab alusharidusse ja lapsehoidu tehtavate investeeringute fiskaalset jätkusuutlikkust optimeerida, hinnates nende mõju riigi rahandusele ning korrapäraselt jälgides ja pidevalt parandades kulutasuvust, tuginedes parimatele tavadele, sealhulgas riigi rahanduse üldise jätkusuutlikkusega kooskõlas olevale rahastamismehhanismide tõhusale ülesehitusele.

(29)

Lihtne ja võrdne juurdepääs alushariduse ja lapsehoiu alasele piisavale teabele internetis ja mujal ilma igasuguse diskrimineerimiseta on keskse tähtsusega kõigile vanematele olenemata perekonna koosseisust ja perekonnaseisust, sealhulgas riigisiseses õiguses tunnustatud registreeritud kooseludes. See tähendab teavet sobivate teenuste saamise õiguse ja nende kättesaadavuse, neile juurdepääsu tingimuste ning asjakohasel juhul rahalise toetuse saamise õiguse kohta.

(30)

Vähene teadlikkus lapsevanemate ja laste õigustest seoses alushariduse ja lapsehoiuga ning selle mõjust edasistele õpitulemustele on veel üks takistus kõnealuste teenuste kasutamisel, mis mõjutab naiste osalemist tööturul. Lapsevanematele õige ja põhjaliku teabe andmine peaks aitama teha läbimõeldud ja teadlikke hooldusotsuseid.

(31)

Paljudes riikides valitseb alushariduse ja lapsehoiu sektoris tööjõunappus. Seda saab käsitleda mitmesuguste strateegiatega, nagu töötingimuste, karjäärivõimaluste ja tasustamise parandamine, korrapäraste täiendus- ja ümberõppevõimaluste pakkumine, loovate värbamisstrateegiate väljatöötamine ning erinevate alaesindatud rühmade, näiteks meeste või erineva kultuuritaustaga inimeste, nagu rändajate ja pagulaste kutsumine alushariduse ja lapsehoiu valdkonda tööle. Tööjõunappust võiks aidata vähendada ka lihtne ja kiire kvalifikatsioonide tunnustamise kord. Näiteks komisjoni soovituses (EL) 2022/554 (11) käsitletakse Ukraina sõja eest põgenejate juurdepääsu reguleeritud kutsealadele.

(32)

Õiglaste töötingimuste edendamine alushariduse ja lapsehoiu sektoris peaks aitama leida uusi töötajaid ning samal ajal tagada, et seal töötavad inimesed on valmis ja võimelised jääma oma töökohale kuni pensionini. Ühtlasi võib see aidata kaasa soolise segregatsiooni vastu võitlemisele alushariduse ja lapsehoiu sektoris. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni poliitikasuunistes, mis käsitlevad alushariduse valdkonna töötajatele inimväärsete töötingimuste kujundamist, (12) antakse sellega seoses nõu küsimuses, kuidas võiks rakendada soovitusi, mis käsitlevad kutsealast arengut ja karjäärivõimalusi, asjakohast tasustamist, sealhulgas võrdset töötasu, kestlikku tööhõivet ja kestlikke töötingimusi ning sotsiaaldialoogi edendamist selles sektoris.

(33)

Laste eest hoolitsemine ei lõpe nende algkooli minekuga. Ka algkooliealiste laste hoidmise vajadus võib piirata emade osalemist tööturul ja nende tööaega, kui riiklike koolisüsteemide kontekstis puuduvad piisavad, kvaliteetsed ja taskukohased lahendused lapsehoiuks pärast tunde ja koolivaheaegadel. Kui vanemate laste hoiu võimalused puuduvad, ei aita nooremate õdede-vendade alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavus lapsevanematel sellegipoolest tööturul osaleda, ning see võib neid omakorda mõjutada loobuma ka nooremate laste alusharidusest ja lapsehoiust. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama piisava, kvaliteetse ja taskukohase koolipäevajärgse lapsehoiu. Soovitatakse, et liikmesriikide võetavate meetmete hulgas oleks asjakohasel juhul pakkumine lapsi, sealhulgas ebasoodsatest oludest pärit lapsi valvata ja toetada koduste ülesannete tegemisel.

(34)

Töö- ja eraelu tasakaal on paljude lapsevanemate, eelkõige naiste jaoks endiselt suur probleem. Raskused töö- ja hoolduskohustuste tasakaalustamisel on peamine põhjus, miks naisi on tööturul vähem kui mehi. Sageli mõjutavad naiste ja meeste rolle hoolduskohustuste täitmisel soostereotüübid. Hoolduskohustuste ebavõrdne jagunemine naiste ja meeste vahel omakorda taastoodab soostereotüüpe nii meeste kui ka naiste ametite ja rollide osas.

(35)

Seda püsivat soolist hoolduslõhet tuleks vähendada, eelkõige soodustades seda, et isad kasutavad isapuhkust, vanemapuhkust ja paindlikku tööaega, kui see on asjakohane, kombineerituna tasustatud ja tasustamata tööst tulenevate hoolduskohustuste võrdsema jagamisega vanemate vahel (13). Direktiivi (EL) 2019/1158 rakendamine peaks andma hoolduskohustustega töötajatele rohkem õigusi võtta isa- ja vanemapuhkust ja taotleda paindlikku tööaega. Edasises tegevuses tuleks keskenduda nende uute õiguste alase teadlikkuse suurendamisele ja seirele selle üle, kas töötajad saavad neid õigusi täielikult kasutada, ilma et neid tööl ebasoodsalt koheldaks.

(36)

Lisaks muudele töö-, pere- ja eraelu ühitamise meetmetele tuleks vajaduse korral edendada paindlikke lahendusi alushariduse ja lapsehoiu kasutamisel. Näiteks tuleks hoolduskohustustega töötajatele kasuks juurdepääs täiendavatele lapsehoiuteenustele, nagu varajased ja hilised lahtiolekuajad ning toitlustus.

(37)

Hooldusvajaduste ja -piirangute paremaks mõistmiseks peaksid liikmesriigid tagama piisavalt detailsete, usaldusväärsete ja võrreldavate andmete kättesaadavuse. Arvestades, et direktiiv (EL) 2019/1158 ei sisalda andmete kogumist käsitlevaid erisätteid, peaksid need andmed hõlmama isa- ja vanemapuhkuse kasutamist, võttes arvesse töö- ja eraelu tasakaalu näitajate raamistiku metoodilist käsiraamatut, mille on välja töötanud tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee, et toetada direktiivi nõuetekohast seiret ja hindamist.

(38)

Käesoleva soovituse rakendamisel tehtud edusamme tuleks korrapäraselt jälgida Euroopa poolaasta, liidu soolise võrdõiguslikkuse aastaaruande ja soolise võrdõiguslikkuse strateegia seire portaali raames. Selleks peaksid liikmesriigid pakkuma komisjonile eelkõige tuge sellise näitaja võimalikul väljatöötamisel ja -arvutamisel, millega mõõta soolist hoolduslõhet, mis tähendab naiste ja meeste poolt hooldusele kulutatava aja erinevust, soolist palgalõhet ning aja kasutamist tasustatud ja tasustamata tööl, et paremini mõista nende elementide vastastikust sõltuvust ja toetada tõenditel põhineva soolise võrdõiguslikkuse ja sotsiaalpoliitika arengut. Samuti peaksid liikmesriigid jätkama jõupingutusi alushariduse ja lapsehoiu sektori reformide kavandamiseks ja rakendamiseks, kasutades parimal viisil ära komisjoni toetust, sealhulgas vahendeid, nagu tehnilise toe instrument, heade tavade vahetamine ning asjakohaste menetluste ja meetodite kasutamine ning andmete kogumine, sidusrühmade kaasamine ning tulemuslikum ja tõhusam institutsioonidevaheline koordineerimine ning inimressursside planeerimine, eraldamine ja kutsealane arendamine alushariduse ja lapsehoiu sektoris.

(39)

Käesolevas soovituses mõistetakse formuleeringut „alusharidus ja lapsehoid“ kvaliteetseid alusharidus- ja lapsehoiusüsteeme käsitlevas nõukogu soovituses määratletud tähenduses kui mis tahes reguleeritud korraldust, mis tagab lastele hariduse ja hoiu alates sünnist kuni kohustusliku algkoolieani, sõltumata võimalustest, rahastamisest, lahtiolekuaegadest või programmi sisust, ning hõlmab lapsehoiuasutusi ja perekondlikku päevahoidu, era- ja avaliku sektori rahastust ning eelkooliealistele ja algkooliealistele lastele suunatud teenuseid.

(40)

Käesoleva soovituse mõju hindamiseks peaks komisjon koostöös liikmesriikidega jälgima sellega seoses tehtud edusamme ja andma selle kohta nõukogule korrapäraselt aru,

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.