14.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 250/10

(1)

Komisjonile esitati 4. novembril 2005 kaebus vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 (mis käsitleb kaitset dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduste liikmed; edaspidi “algmäärus”) artiklile 5. Kaebuse esitas Eurometaux (edaspidi “kaebuse esitaja”) tootja nimel, kelle toodang moodustab olulise osa (üle 50 %) teatavate volframelektroodide toodangust ühenduses.

(2)

Kaebuses esitati menetluse algatamiseks piisavad tõendid teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “HRV”) pärit volframelektroodide dumpingu ja sellest tuleneva märgatava kahju kohta.

(3)

Menetlus algatati 17. detsembril 2005 sellekohase teate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas. (2)

(4)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajale, teisele ühenduse tootjale, eksportivatele tootjatele, importijatele, teadaolevalt asjaomastele kasutajatele ja HRV esindajatele. Huvitatud pooltele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5)

Kaebuse esitanud tootja, teine ühenduse tootja, eksportivad tootjad, importijad ja eksportijate ühendus tegid oma seisukohad teatavaks. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(6)

Et võimaldada HRV eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon asjaga teadaolevalt seotud Hiina eksportivatele tootjatele taotluse vormid. Kaks äriühingut taotlesid turumajandusliku kohtlemise kohaldamist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 või individuaalse kohtlemise kohaldamist juhul, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele. Kaks äriühingut taotlesid ainult individuaalse kohtlemise kohaldamist.

(7)

Algatamisteates märkis komisjon, et HRV eksportijaid/tootjaid puudutava uurimise käigus võib kohaldada väljavõttelist uuringut. 11 äriühingut väljendasid soovi olla kaasatud. Arvestades aga, et vaid neli äriühingut taotlesid kas turumajandusliku või individuaalse kohtlemise kohaldamist, otsustati, et väljavõtteline uuring pole vajalik.

(8)

Küsimustikud saadeti kõigile asjaga teadaolevalt seotud isikutele ja muudele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatasid. Vastused saadi ühelt ühenduse tootjalt, kolmelt sõltumatult importijalt, neljalt HRV eksportivalt tootjalt, 13-lt ühenduses asuvalt sidusettevõttelt ja ühelt võrdlusriigi (antud juhul Ameerika Ühendriigid, edaspidi “USA”) tootjalt.

(9)

Komisjon püüdis leida ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu esialgse kindlakstegemise, tekitatud kahju ja ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse.

(10)

Arvestades vajadusega määrata kindlaks normaalväärtus nende HRV eksportivate tootjate jaoks, kellele turumajanduslikku kohtlemist võib-olla ei võimaldata, toimus kontroll normaalväärtuse kindlakstegemiseks võrdlusriigi (antud juhul USA) andmete põhjal järgmise äriühingu valdustes.

Võrdlusriigi USA tootja

(11)

Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2001 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(12)

Vaatlusalune toode on teatavad volframelektroodid, sh volframvardad ja -latid (v.a üksnes aglomeerimisel saadud), pikkuselt sobivaks lõigatud või lõikamata. Toode deklareeritakse tavaliselt CN-koodide ex 8101 95 00 ja ex 8515 90 90 all.

(13)

Vaatlusalust toodet kasutatakse keevitamisel või muus samalaadses protsessis, sh sulatamatu elektroodiga kaarkeevitus inertkaitsegaasis, plasmakaarkeevitus ning lõikamine ja termiline pihustamine. Volframelektroode kasutatakse paljudes tööstussektorites, näiteks ehituses, laevaehituses, autotööstuses, laevamehaanikas, keemiatööstuses, tuumatehnikas, lennunduses ning nafta- ja gaasijuhtmetes. Füüsiliste tunnuste ja erinevate tooteliikide asendatavuse põhjal kasutaja seisukohast vaadatuna käsitletakse kõiki volframelektroode käesolevas menetluses ühe tootena.

(14)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetavate ja müüdavate, Hiinas toodetavate ja sealsel siseturul müüdavate, HRVst ühendusse imporditavate ning USAs toodetavate ja müüdavate volframelektroodide keemilised, füüsilised ja tehnilised põhiomadused on samad ning et neil toodetel on ühesugune kasutusotstarve.

(15)

Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et kõnealused tooted on samasugused algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(16)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse HRVst pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastasid algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud tingimustele.

(17)

Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(18)

Kaks HRV eksportivat tootjat taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitsid eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon püüdis leida ja kontrollis nende äriühingute valdustes kõiki turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud andmeid, mida ta vajalikuks pidas.

(19)

Uurimine näitas, et ühe äriühingu puhul tuli turumajandusliku kohtlemise taotlus tagasi lükata. Äriühingu kontrollimisel kõigi algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud viie tingimuse täitmise osas selgus, et äriühing ei vasta eespool nimetatud teisele kriteeriumile. Äriühingu raamatupidamine ei kajastanud tegelikku rahalist olukorda, kuna mõned tehingud olid kirjendatud tekkepõhiselt, ent ülejäänud mitte. Koos asjaoluga, et äriühingu audiitorid ei väljendanud avastatud tõsiasjade suhtes mingit kahtlust, kujutas see endast rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite selget rikkumist.

(20)

Huvitatud isikutele anti võimalus avaldada arvamust eespool esitatud järelduste kohta. Märkusi esitas üks turumajanduslikku kohtlemist taotlev eksportiv tootja.

(21)

Selle põhjal võimaldati turumajanduslik kohtlemine ühele HRV volframelektroode eksportivale tootjale:

(22)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a kehtestatakse võimalik üleriigiline tollimaks riikidele, kes jäävad selle artikli reguleerimisalasse, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5 tõestada, et nende ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on vabalt määratud, kursside ümberarvestus toimub turukursside alusel ning et mingi riigipoolne sekkumine ei võimalda meetmetest kõrvalehoidmist, kui eksportijatele määratakse erinevad tollimaksud.

(23)

Eksportiv tootja, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, taotles individuaalset kohtlemist juhul, kui talle turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata. Teadaolevate andmete põhjal leiti, et vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5 vastab äriühing kõigile nõudmistele, mis on vajalikud individuaalse kohtlemise kohaldamiseks.

(24)

Lisaks taotlesid kaks eksportivat tootjat, kes ei olnud turumajanduslikku kohtlemist taotlenud, ainult individuaalset kohtlemist. Need äriühingud kauplesid uurimisperioodi ajal ühenduse sõltumatute klientidega ja tegid uurimisel koostööd. Uurimine näitas, et üks äriühing vastas individuaalse kohtlemise kõigile nõuetele vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5. Teine äriühing ei vastanud individuaalse kohtlemise kolmandale kriteeriumile, kuna leiti, et tegu on täielikult riigiomandis oleva äriühinguga, mis pole seetõttu vaba langetama äriotsuseid, sh määrama kindlaks ekspordihindu ja -koguseid riigipoolse sekkumiseta.

(25)

Seega jõuti järeldusele, et individuaalne kohtlemine võimaldatakse kahele järgmisele HRV eksportivale tootjale:

(26)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tegi komisjon esmalt iga asjaomase eksportiva tootja puhul kindlaks, kas kogu volframelektroodide omamaine müük oli tüüpiline võrreldes kogu tema ühendusse suunduva eksportmüügiga. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 on omamaine müük tüüpiline siis, kui eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % ühendusse tarnitud eksportmüügi kogumahust.

(27)

Asjaomase eksportiva tootja omamaine kogumüük osutus tüüpiliseks, misjärel komisjon tegi kindlaks riigisiseselt müüdud volframelektroodide liigid, mis olid identsed või otseselt võrreldavad ühendusse ekspordiks müüdud liikidega.

(28)

Iga vastava liigi puhul tehti kindlaks, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt piisavalt tüüpiline. Teatava liigi omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse liigi omamaise müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul vastas vähemalt 5 protsendile ühendusse eksporditud võrreldavat liiki toote müügi kogumahule.

(29)

Selleks et kontrollida, kas iga tooteliigi omamaise müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse raames, määrati vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4 kindlaks, kui suure osa kõnealuse liigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele siseturul.

(30)

Tehti kindlaks, et igat liiki volframelektroodide tulutoova müügi maht oli vähem kui 10 % müügi kogumahust, ning seepärast leiti, et neid liike müüdi ebapiisavates kogustes, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(31)

Kuna eksportiva tootja müüdavate liikide omamaiseid hindu ei olnud võimalik kasutada, võeti aluseks arvestuslik normaalväärtus.

(32)

Sellest tulenevalt arvutati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 selliselt, et liideti eksporditud liikide tootmiskuludele mõistlik müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summa. Selleks uuris komisjon, kas asjaomase eksportiva tootja siseturul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ja realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on tüüpilised.

(33)

Tegelikke omamaiseid müügi-, üld- ja halduskulusid peeti usaldusväärseks, kui asjaomase äriühingu omamaise müügi kogumahtu võis pidada tüüpiliseks võrreldes ühendusse suunatud eksportmüügi mahuga. Mis puudutab kasumit, siis siseturul ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse raames mitte ühtegi liiki vaatlusalust toodet ning asjaomane eksportiv tootja ei tooda muid tooteid peale volframelektroodide. Teiste Hiina tootjate andmeid ei saanud samuti kasutada, kuna mitte ühelegi teisele HRV tootjale ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist. Seetõttu tuli kasum määrata kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c. Sellega seoses tuleb märkida, et volframelektroode toodavad väga vähesed riigid. Jaapani tootjatelt puudus teave nii vaatlusaluse toote kui ka samasuguste toodete kohta. Samuti polnud võimalik kasutada USA tootja vastavat näitajat. Mis tahes muu põhjendatud aluse puudumisel otsustati kasutada ühenduse tootmisharu kasumimarginaali ajast, mil Hiina import veel turgu ei mõjutanud. Ühtlasi tuleb märkida, et selliselt määratletud kasum vastab ka ühe eksportiva tootja, kellele võimaldati individuaalne kohtlemine, vaatlusaluse toote müügist saadud keskmisele kasumile.

(34)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määratakse normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigi hindade või arvestusliku väärtuse põhjal.

(35)

Algatamisteates avaldas komisjon soovi kasutada HRV puhul normaalväärtuse määramisel sobiva võrdlusriigina USAd ning kutsus huvitatud isikuid üles võrdlusriigi valiku kohta arvamust avaldama. Ükski huvitatud isik sellele ettepanekule vastuväiteid ei esitanud.

(36)

Peale Euroopa Ühenduse ja HRV toodavad vaatlusalust toodet vaid üksikud USA ja Jaapani tootjad. Seepärast taotles komisjon koostööd kolme Jaapani tunnustatud tootja ja USA ainsa tootjaga.

(37)

Koostööd nõustus tegema vaid USA tootja. Sellele tootjale saadeti küsimustik ja vastusena esitatud andmeid kontrolliti kohapeal. Leiti, et kõnealune tootja tegeles omamaise müügiga ja et USA turul oli märkimisväärselt palju Hiinast ning väga vähe Jaapanist imporditud tooteid. Seega on selge, et USA ja Hiina tooted konkureerivad USA turul.

(38)

Eelöeldut arvestades tehakse esialgne järeldus, et USA on algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt kõige mõistlikum ja sobivam võrdlusriik.

(39)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a põhjal määrati võrdlusriigi tootja esitatud kontrollitud andmete põhjal normaalväärtus nendele eksportivatele tootjatele, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist.

(40)

Komisjon uuris, kas kõigi vaatlusaluse toote liikide puhul, mida müüdi võrdlusriigi siseturul tüüpilistes kogustes, võis müüki pidada tavapäraseks kaubandustegevuseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks määrati kindlaks, kui suure osa iga tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov müük sõltumatutele klientidele siseturul.

(41)

Kui tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas vähemalt 80 % seda liiki toote müügi kogumahust ja seda liiki toote kaalutud keskmine hind võrdus tootmiskuludega või ületas neid, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal. See hind arvutati uurimisperioodil toimunud kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi hindade kaalutud keskmise alusel, olenemata sellest, kas kõnealune müük oli tulutoov või mitte.

(42)

Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või vähem selle tooteliigi müügi kogumahust või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdub ainult selle tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega, juhul kui müük moodustas vähemalt 10 % kõnealuse liigi müügi kogumahust.

(43)

Kui ükskõik millise tooteliigi tulutoova müügi maht oli vähem kui 10 % selle liigi müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavates kogustes, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(44)

Seega määrati normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi siseturul toimuva tavapärase kaubandustegevuse müügihindade põhjal ligi 90 % tooteliikide puhul.

(45)

Nende võrdlusriigi tootja müüdud tooteliikide puhul, mille omamaiseid hindu ei saanud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, tuli rakendada teist meetodit. Sel juhul kasutas komisjon arvestuslikku normaalväärtust vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3. Normaalväärtuse arvutamiseks liideti võrdlusriigi tootja müüdud tooteliikide toomiskuludele mõistlik müügi-, üld- ja halduskulude summa ning kasumimarginaal. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum määrati kindlaks algmääruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud meetodite kohaselt. Kasutatud müügi-, üld- ja halduskulud olid seotud tootja enda müüdud samasuguse toote omamaise kogumüügiga ja kasutatud kasumimarginaal oli tavapärase kaubandustegevuse raames toimunud omamaise müügi kasumimarginaali kaalutud keskmine.

(46)

Normaalväärtust korrigeeriti vajaduse korral vastavalt veo-, krediidi- ja pakkimiskulude erinevustele, et tagada õiglane võrdlus asjaomaste HRV tootjate poolt ühendusse eksporditud volframelektroodidega.

(47)

Kõikidel juhtudel, kui vaatlusalust toodet eksporditi ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 põhjal, täpsemalt tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(48)

Äriühingu puhul, kellele võimaldati turumajanduslik kohtlemine, toimus kogu eksportmüük ühendusse sidusimportija kaudu ja müüdi seejärel edasi ühenduses asuvatele sõltumatutele äriühingutele ja sidusettevõtetele. Ekspordihind arvutati vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9, täpsemalt selle hinna põhjal, millega imporditud tooted esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüdi, korrigeerides seda nõuetekohaselt, et võtta arvesse kõiki impordi ja edasimüügi vahepeal kantud kulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning mõistlikku kasumimarginaali. Sellega seoses kasutati sidusettevõtte enda müügi-, üld- ja halduskulusid. Kasumimarginaal määrati kindlaks koostööd tegevatelt sõltumatutelt importijatelt saadud teabe põhjal.

(49)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Vajalikud korrigeerimised tehti transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, lisa-, pakkimis-, krediidi- ja pangakulude osas kõikidel juhtudel, mil neid peeti põhjendatuks ja täpseks ning neid kinnitasid kontrollitud tõendid.

(50)

Äriühingu puhul, kellele võimaldati turumajanduslik kohtlemine, võrreldi iga vaatlusaluse ühendusse eksporditud tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(51)

Selle alusel on ajutine kaalutud keskmine dumpingumarginaal protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata järgmine:

(52)

Äriühingute puhul, kellele võimaldati individuaalne kohtlemine, võrreldi võrdlusriigi suhtes kehtestatud kaalutud keskmist normaalväärtust ühendusse suunatud ekspordi kaalutud keskmise hinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11.

(53)

Ajutised kaalutud keskmised dumpingumarginaalid protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata on järgmised:

(54)

Selleks et arvutada üleriigiline dumpingumarginaal, mida saaks kohaldada kõigile teistele eksportijatele HRVs, tegi komisjon kõigepealt kindlaks koostöötaseme. Sellega seoses tuletatakse meelde, et 11 HRV eksportivat tootjat väljendasid soovi olla kaasatud väljavõttelisse uuringusse ning esitasid andmed muu hulgas vaatlusaluse toote ekspordi kohta ühendusse. Samuti tuletatakse meelde, et mõlemad algatamisteates märgitud CN-koodid on ex CN-koodid, mille alla käivad ka muud tooted kui vaatlusalune toode. Lisaks näitas uurimine, et enamik koostööd tegevatest eksportivatest tootjatest HRVs deklareerivad volframelektroodide eksporti Hiina riikliku tariifikoodi all, mis hõlmab ka paljusid teisi tooteid. Seepärast leiti, et täpse statistika puudumisel on väljavõttelise uuringu küsimustikes esitatud andmed HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi kohta ühendusse asjakohasemad. Väljavõttelise uuringu küsimustike 11 vastuses märgitud ekspordi üldkoguseid võrreldi kaebuses esitatud hinnanguga ning leiti, et küsimustikes esitatud impordimaht on suurem. Selle põhjal peeti koostöötaset kõrgeks.

(55)

Seetõttu määrati dumpingumarginaal samal tasemel kui koostööd tegevale äriühingule, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, kehtestatud dumpingumarginaal, milleks oli 204,9 %.

(56)

Selle alusel kehtestati ajutiselt üleriigiliseks dumpingutasemeks ilma tollimaksu tasumata 204,9 % CIF-hinnast ühenduse piiril.

(57)

Uurimisega tehti kindlaks, et ühenduses toodavad samasugust toodet kaks tootjat. Tootja, kelle nimel kaebus esitati, tegi uurimisel täielikku koostööd. Teine tootja toetas menetlust ning esitas toodangut ja müüki puudutavaid üldandmeid. Kuna vaid üks äriühing vastas küsimustikule täies mahus, esitatakse kogu ühenduse tootmisharu käsitlev teave konfidentsiaalsuse tagamiseks kas indekseeritult või vahemike kaupa.

(58)

Seega on algmääruse artikli 4 lõike 1 kohaldamisel esialgse ühenduse tootmismahu arvutamiseks liidetud täielikku koostööd tegeva ühenduse tootja toodangule teise tootja tootmismaht viimase esitatud andmete põhjal. Selle põhjal oli ühenduse kogutoodang uurimisperioodil 40–50 tonni.

(59)

Uurimisel täielikku koostööd teinud ühenduse tootja toodang moodustas üle 50 % ühenduses toodetud volframelektroodidest. Seetõttu käsitletakse seda äriühingut algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ühenduse tootmisharuna.

(60)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks ühenduse teadaolevate tootjate müügimahu ja impordi põhjal. Impordimahu puhul aastatel 2001–2004 võeti aluseks kaebus, sest nagu eespool selgitatud, puudus usaldusväärne impordistatistika. Uurimisperioodi tarbeks võeti impordimahu aluseks nende 11 HRV eksportiva tootja ekspordi üldkogus, kes need andmed võrdlusuuringusse kaasamiseks esitasid ja kelle tegevust võib pidada kogu ekspordiks. Importi kolmandatest riikidest ei peetud arvestatavaks. Andmed näitasid, et nõudlus vaatlusaluse toote järele ühenduses suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul 50 %.

(61)

Hiinast pärit impordi maht määrati eespool toodud põhjustel kindlaks kaebuses ja küsimustike vastustes esitatud andmete põhjal.

(62)

Impordi mahu ja turuosa areng on olnud järgmine:

(63)

Vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes volframelektroodide tarbimine 50 %, samas kui import asjaomasest riigist kasvas enam kui 400 %. Seega kasvas HRV turuosa vaatlusalusel perioodil 22,4 protsendilt 76,2 protsendile.

(64)

Järgnevas tabelis on toodud HRVst pärit impordi keskmiste hindade areng. Need hinnad langesid vaatlusaluse perioodi jooksul 12 %, hoolimata 2005. aastal aset leidnud hinnakasvust, mis tulenes põhitooraine hinna tõusust.

(65)

Selleks et määrata kindlaks vaatlusaluse toote müügihind ühenduse turul uurimisperioodi jooksul, võrreldi ühenduse tootmisharu ja HRV eksportivate tootjate hindu. Asjaomaste ühenduse tootmisharu müügihindadena käsitleti sõltumatutele klientidele kehtestatud müügihindu, mida vajaduse korral korrigeeriti tehasehinna tasemele, st arvati maha veokulud ühenduses ning alla- ja mahahindlused. Ühenduse tootmisharu hindu võrreldi Hiina eksportivate tootjate kehtestatud müügihindadega, millest olid maha arvatud allahindlused, ning korrigeeriti vajaduse korral CIF-hindade tasemele ühenduse piiril koos nõuetekohase tollivormistuskulude ja impordijärgsete kulude korrigeerimisega.

(66)

Võrdlus näitas, et uurimisperioodi vältel müüdi vaatlusalust toodet ühenduses hindadega, mis olid ühenduse tootmisharu hindadest madalamad, moodustades nendest 40 %.

(67)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas uuring HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ühenduse tootmisharule hinnangut kõikidele ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavatele majandusteguritele ja -näitajatele alates aastast 2001 kuni uurimisperioodini. Nagu eespool öeldud, on konfidentsiaalsuse tagamiseks enamik näitajaid esitatud indekseeritult või vahemike kaupa, kuna analüüs käsitleb vaid üht äriühingut.

(68)

Ühenduse tootmisharu toodangu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise areng oli järgmine:

(69)

Vaatamata suurenenud nõudlusele vähenes ühenduse tootmisharu toodang alates 2001. aastast vaatlusaluse perioodini 60 %.

(70)

Tootmisvõimsus püsis stabiilne, mis tähendab, et tootmisvõimsuse rakendamine vähenes nagu toodangki.

(71)

Järgmised arvud näitavad varude suurust iga perioodi lõpus.

(72)

Varud suurenesid vaatlusaluse perioodi jooksul 31 %, mis näitab, et tootmisharul oli üha raskem oma tooteid ühenduse turul müüa.

(73)

Järgmised arvud näitavad ühenduse tootmisharu müüki ühenduse sõltumatutele klientidele.

(74)

Ühenduse tootmisharu müügimaht vähenes käsitletud perioodil rohkem kui 50 %. Ühenduse tarbimine aga kasvas sel ajal 50 %, samas kui ühenduse tootmisharu turuosa kahanes selle viie aastaga veelgi rohkem – 70 %.

(75)

Seepärast leiti, et ühenduse tootmisharu ei saanud osa turukasvust, mis tulenes ühenduse suurenenud tarbimisest.

(76)

Ühenduse turul sõltumatutele ostjatele kehtestatud keskmised müügihinnad langesid kuni 2003. aastani. Seejärel need tõusid 2003.–2004. aastal ligi 12 % ning 2004.–2005. aastal veel 30 %. 2003. aastani kestnud hinnalanguse puhul tuleb arvesse võtta ühenduse tootmisharu püüdlusi konkureerida dumpinguhinnaga impordiga. 2003. aastal jõudsid hinnad vastuvõetamatult madalale tasemele ning neid tuli 2004. aastal tõsta. Edasisele hinnatõusule 2005. aastal aitas kaasa ka toorainehindade järsk tõus, rohkem kui 100 % 2004.–2005. aastal. Sellele vaatamata kajastas ühenduse tootmisharu müügihindade tõus kulude kasvu vaid teatud määral.

(77)

Ühenduse tootmisharu volframelektroodide müügi tasuvus ja rahavoog on selgelt negatiivsed. Konfidentsiaalsuse tagamiseks on need näitajad esitatud vahemike kaupa.

(78)

Tasuvus vähenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. 2003. aastal jõudis see madalaimale tasemele ja tõusis seejärel veidi, osaliselt ühenduse tootmisharu ratsionaliseerimismeetmete ja hinnatõusude tõttu.

(79)

Ka rahavoog kahanes vaatlusalusel perioodil vastavalt tasuvuse vähenemisele. Negatiivse rahavoo absoluuttaseme langus perioodi lõpul tulenes vaid tootmis- ja müügimahu vähenemisest.

(80)

Vaatlusaluse perioodi algul tehti ühenduse tootmisharusse suuri investeeringuid, mis hõlmasid peamiselt uute masinate ostmist tootmise optimeerimiseks ning mida õigustas volframelektroodide ja teiste volframist toodete üldine rahuldav müügitase aastateni 2000-2001. Perioodi lõpus aga investeeringuid enam ei tehtud.

(81)

Samasuguse toote toodangu ja müügi investeeringutasuvus, mis on konfidentsiaalsuse tagamiseks esitatud vahemike kaupa, on negatiivne ning on vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt vähenenud, mis kajastab eespool müügi tasuvuse puhul mainitud suundumust.

(82)

Ühenduse tootmisharu võime kapitali kaasata ei olnud vaatlusalusel perioodil väiksem, arvestades et samasugune toode esindab vaid väga väikest osa kogu grupi äritegevusest.

(83)

Ühenduse tootmisharu tööhõive, tootlikkuse ja töötasude areng oli järgmine:

(84)

Ühenduse tootmisharu vähendas järsult töötajate arvu alates aastast 2001 kuni uurimisperioodini. Selle põhjuseks oli nii toodangu mahu vähenemine kui ka ühenduse tootmisharu jõupingutused tootmist ratsionaliseerida ja tootlikkust suurendada. Ühenduse tootmisharu ratsionaliseerimise protsessi tulemus kajastus ka tootlikkuses, mis suurenes märgatavalt vaatlusalusel perioodil.

(85)

Keskmised palgatasemed olid vaatlusalusel perioodil stabiilsed.

(86)

Dumpingumarginaalid on toodud eespool, dumpingut käsitlevas punktis. Need marginaalid on selgelt üle miinimumtaseme. Samuti ei saa dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda silmas pidades tegelike marginaalide mõju tähtsusetuks pidada.

(87)

Ühenduse tootmisharu ei ole toibumas varasema dumpingu või subsideerimise mõjust, kuna selliseid uurimisi ei ole varem läbi viidud.

(88)

Tuleb meenutada, et 2001. aastast kuni uurimisperioodini kasvas vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import HRVst rohkem kui 400 % ning selle turuosa moodustas vaatlusaluse perioodi lõpus 76,2 %. Lisaks lõid vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi müügihinnad ühenduse müügihinnad uurimisperioodil oluliselt alla. Kaalutud keskmiste põhjal löödi hinnad alla 40 %.

(89)

Samal ajal kui ühenduse tarbimine suurenes 50 %, vähenes ühenduse tootmisharu müügimaht 50 %. Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes 68 % ning tootmisharu ei saanud üleilmset toorainehindade tõusu klientidele üle kanda, mistõttu tasuvus oli negatiivne.

(90)

Selle tagajärjel halvenes ühenduse tootmisharu olukord vaatlusalusel perioodil märgatavalt. Tootmine vähenes 60 %, nagu ka tootmisvõimsuse rakendamine, mis langes uurimisperioodil väga madalale tasemele. Varud suurenesid 31 %.

(91)

Hoolimata ühenduse tootmisharu suurtest investeeringutest vaatlusperioodi algul ning jätkuvatest jõupingutustest suurendada tootlikkust ja konkurentsivõimet, vähenesid märgatavalt ka tootmisharu tasuvus, rahavoog ja investeeringutasuvus, mille näitajad olid selgelt negatiivsed.

(92)

Ühenduse tootmisharu halvenevat olukorda vaatlusalusel perioodil kinnitab ka tööhõive ja investeeringute negatiivne areng.

(93)

Eelöeldut arvestades tehakse esialgne järeldus, et ühenduse tootmisharu kandis märgatavat kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(94)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 kontrolliti, kas on olemas põhjuslik seos HRV dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud märgatava kahju vahel. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(95)

HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi mahu hüppeline kasv rohkem kui 400 % ajavahemikul 2001. aastast uurimisperioodini ja turuosa suurenemine 22,4 protsendilt 76,2 protsendile ühenduse turul langes kokku ühenduse tootmisharu majandusolukorra halvenemisega. Toodang ja tootmisvõimsuse rakendamine vähenesid järsult, samas kui lõppvarud suurenesid 31 %, kuigi ühenduse turg kasvas. Ühenduse tootmisharu müügimaht ja turuosa kahanesid märkimisväärselt, samal ajal kui dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa kasvasid järsult. Lisaks lõid dumpinguhinnaga impordi hinnad ühenduse tootmisharu hinnad märgatavalt alla ja seda ajal, mil toorainehinnad tõusid märkimisväärselt, üle 100 %. Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu ei saanud kanda kulude kasvu üle oma klientidele suure hinnasurve tõttu, mida HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärne maht avaldas. See tõi kaasa tasuvuse, investeerimistasuvuse ja rahavoo märkimisväärse vähenemise.

(96)

Seetõttu tehakse esialgne järeldus, et dumpinguhinnaga impordi avaldatud surve, mis märkimisväärselt suurendas selle mahtu ja turuosa alates 2001. aastast ning mida imporditi dumpinguhindadega, mängis olulist rolli ühenduse tootmisharu turuosa kaotuses ning sellest tulenevalt ka tasuvuse negatiivses arengus.

(97)

Peale HRV ei olnud olulisi eksportijaid, kes oleksid vaatlusalusel perioodil eksportinud samasugust toodet ühenduse turule. Uurimine kinnitas, et ülejäänud USA ja Jaapani tootjate põhiline turg oli nende siseturg. Kuna usaldusväärseid andmeid muu samasuguse toote impordi kohta on äärmiselt vähe, ei saa anda hinnangut ühenduse turul müüdud koguse kohta, kui müüki üldse toimus. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et muudest kolmandatest riikidest tõepoolest toimus import, peetakse selle mahtu tähtsusetuks. Seega leitakse, et muudest kolmandatest riikidest pärit import ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharule tekitatud kahjule.

(98)

Lisaks uuriti, kas eksport ELi-välistesse riikidesse võis vaatlusalusel perioodil tekitatud kahjule kaasa aidata. Eksport ELi-välistesse riikidesse moodustas ligikaudu poole ühenduse tootmisharu samasuguse toote müügist vaatlusalusel perioodil. Kõnealune eksport vähenes ajavahemikul 2001. aastast uurimisperioodini ligi 66 %, moodustades uurimisperioodi lõpul 41 % ühenduse kogumüügist. Ekspordi turuosa kaotamise peamine põhjus, eriti USA turul, oli Hiina tootjate suurenev konkurentsivõime teistel maailma turgudel. Sellega seoses tuleb märkida, et Hiina tootjate samasuguse käitumise tõttu USA turul pidi üks USA kahest volframelektroodide tootjast tootmise lõpetama.

(99)

Selliste näitajate puhul nagu toodang, toomisvõimsuse rakendamine, investeeringud ja tööhõive, kus ühenduse ja eksporditurge polnud võimalik eristada, leiti, et nende areng oli selgelt negatiivsem, kui vähenenud eksporditegevusest võis tuleneda. Seega võib nimetatud näitajate negatiivset arengut pidada nii ühenduse turul müügi vähenemise kui ka väiksemas ulatuses ekspordimüügi vähenemise tagajärjeks. Seda arengut tuleb vaadelda ka ühenduse turu märkimisväärse kasvu valguses vaatlusalusel perioodil.

(100)

Tasuvuse, rahavoo ja investeeringutasuvuse negatiivne areng tulenes põhiliselt sellest, et ühenduse tootmisharu toomisvõimsuse rakendusaste oli väga madal, kuna nii ühenduse kui ka ekspordituru müügimahu areng oli negatiivne, nagu eespool mainitud. Lisaks avaldas dumpinguhinnaga import survet ühenduse tootmisharu müügihindadele, mis omakorda mõjutas nimetatud näitajaid negatiivselt. Sellega seoses tuleb märkida, et eksporditurgude müügihinnad ühiku kohta arenesid märksa soodsamas suunas kui ühenduse hinnad. Nimelt tõusis keskmine müügihind eksporditurgudel samal perioodil 20 %, mis viitab sellele, et hinnasurve oli nendel turgudel oluliselt väiksem kui ühenduse turul. Leiti, et kõnealuse ekspordi tasuvus oli mõnevõrra suurem kui ühenduse turu müügi tasuvus, kuigi mitte piisav, ja seda hoolimata asjaolust, et ka eksporditurud kannatasid hindade alanemise ja Hiina eksportijate suurenenud konkurentsivõime tõttu kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi puhul. Lisaks suutis ühenduse tootmisharu oma kulusid, v.a toorainekulud, kontrolli all hoida ja isegi vähendada. Seega näib, et ühenduse tootmisharu eksporditegevus avaldas tasuvusele, rahavoole ja investeeringutasuvusele vähem mõju kui turuosade ja hindade areng ühenduse turul.

(101)

Selle põhjal ei välista komisjon, et ekspordimüügi negatiivne areng võis mõjutada ühenduse tootmisharu üldist majanduslikku olukorda. Eeltoodud analüüs kinnitas siiski, et vähenenud eksporditegevus ei kõrvalda põhjuslikku seost HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja tekitatud kahju vahel.

(102)

Ühenduse ainsa teise tootja müük vähenes järsult ehk 54 % võrra ajavahemikul 2001. aastast uurimisperioodini. Olemasoleva teabe põhjal näib, et ühenduse teine tootja on samas olukorras nagu ühenduse tootmisharugi. Seepärast tehakse esialgne järeldus, et kõnealuse tootja müük ei saanud põhjustada ühenduse tootmisharule tekitatud kahju.

(103)

Üks eksportija väitis, et kahju põhjustas peamiselt põhitooraine ammooniumparavolframaadi (APT) hinna tõus. APT hinnad tõusid vaatlusaluse perioodi lõpus, st 2005. aastal, tõepoolest rohkem kui 100 %.

(104)

Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et ühenduse tootmisharu olukord halvenes samal ajal Hiina impordi jõulise kasvuga aastatel 2001–2005, mitte üksnes vaatlusaluse perioodi lõpus.

(105)

Teisalt tõusid aga toorainehinnad ainult 2005. aastal. Kõnealusel aastal tõusid ühenduse tootmisharu hinnad tegelikult siiski veidi rohkem (33 %) kui tootmiskulud (30 %).

(106)

Selline areng aastate lõikes näitab, et kuigi toorainehindade tõus aitas kaasa kulude üldisele tõusule, mis ületas müügihindade kasvu vaatlusalusel perioodil, ei olnud toorained ühenduse tootmisharu finantsolukorra halvenemise oluliseks põhjuseks. Olukord halvenes pigem keskmise kulu suurenemise tõttu, mis kaasnes turuosa vähenemisega ja sellest tuleneva vähese tootmisvõimsuse rakendamisega, nagu eespool mainitud.

(107)

Peale selle ei suutnud ühenduse tootmisharu piisavalt tõsta oma müügihindu, et kulude kasvu tasa teha. Hindade jäikus oli tingitud HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärsest kasvust, mis lõi ühenduse tootmisharu hinnad märgatavalt alla. Neid asjaolusid arvestades järeldub, et dumpinguhinnaga import avaldas ühenduse tootmisharule äärmiselt suurt hinnasurvet, mistõttu tootmisharu võimalused müügihindu tõstes kulude kasvu tasa teha olid piiratud.

(108)

Lõpuks tuleb märkida, et toorainehindade tõus mõjutas kõiki turuosalisi, sh Hiina eksportivaid tootjaid, ning seepärast ei saa seda pidada ühenduse tootmisharule tekitatud kahju märkimisväärseks põhjuseks.

(109)

Eelöeldust järeldub, et toorainehindade tõus iseenesest ei kõrvalda põhjuslikku seost HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(110)

Ühenduse tootmisharule tekitatud kahju väljendus peamiselt müügimahu ja turuosa vähenemises, mis omakorda avaldas negatiivset mõju tasuvusele. Sellega kaasnenud hinnalangus ja mastaabisäästu vähenemine, mis tulenes vähesest tootmisvõimsuse rakendamisest, tõi kaasa vastuvõetamatult negatiivse tasuvuse, mis põhjustas ühenduse tootmisharule olulist finantskahju.

(111)

Enamik ühenduse tootmisharu kahjunäitajaid halvenes ajal, kui HRVst pärit impordi maht ja turuosa kasvasid järsult, tuues kaasa märkimisväärse hindade allalöömise.

(112)

Kuigi uurimise tulemuste kohaselt ei saa välistada, et ühenduse tootmisharu ühendusevälistesse riikidesse suunatud ekspordi negatiivne areng võis kahju tekkimisele kaasa aidata, pole sellise arengu võimalik mõju nii suur, et kõrvaldada põhjuslikku seost HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(113)

Kuigi toorainehindade tõus uurimisperioodi jooksul oli erakordselt suur, mõjutas see kõiki turuosalisi. Pealegi ei kinnita kahjunäitajate ajaline areng, et toorainehindade tõus oleks olnud ühenduse tootmisharule tekitatud kahju peamine põhjus.

(114)

Seepärast leitakse, et HRVst pärit dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule märgatavat kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(115)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 on uuritud, kas on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine asjaomase riigi impordi suhtes võiks olla vastuolus ühenduse huvidega. Komisjon saatis kõigile kaebuses mainitud importijatele, ettevõtjatele ja tööstustarbijatele küsimustikud. Vastused saadi kolmelt importijalt.

(116)

Koostööd tegevatelt isikutelt saadud teabe põhjal jõuti järgmistele järeldustele.

(117)

Tuleb meenutada, et ühenduse tootmisharu koosneb ühest tootjast, kellel on tootmisrajatised Austrias ja kelle tasuvus vähenes vaatlusalusel perioodil märgatavalt, mis avaldas negatiivset mõju tööhõivele ja investeeringutele.

(118)

Kui meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hinnasurvest tulenev tasuvuse puudumine sunnib ühenduse tootmisharu lõpetama volframelektroodide tootmise, mis on aga mitme kõrgtehnoloogiasektori jaoks strateegilise tähtsusega toode.

(119)

Tuleb märkida, et volframelektroodide tootmisliini kasutatakse ka muude ümarate toodete puhul, nagu näiteks molübdeenlatid ja -traadid ning klaasi sulatamise elektroodid. Osa tootmisprotsessi püsikuludest jagunes nende toodete ja volframelektroodide vahel. Kuna volframelektroodide toodang vähenes vaatlusalusel perioodil 60 %, avaldas see lisaks volframelektroodide tootmiskuludele negatiivset mõju ka teistele ühenduse tootmisharu toodetavatele ümaratele toodetele.

(120)

Seoses sellega tuleb arvesse võtta kasvavat üleilmset nõudlust vaatlusaluse toote järele, mis meetmete kehtestamisel võimaldaks ühenduse tootmisharul oma müüki ja tasuvust suurendada ning seeläbi tagada selle tootmisharu majanduslik elujõulisus.

(121)

Seetõttu järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks ühenduse tootmisharu huvides.

(122)

Üks eksportiv tootja ja eksportijate ühendus väidavad, et kuna import teistest riikidest ilmselgelt puudub, võivad tollimaksud tuua kaasa Hiina eksportivate tootjate kadumise ühenduse turult, mis nõrgendaks märgatavalt konkurentsi ja suurendaks ühenduse tootmisharu niigi tugevat positsiooni.

(123)

Tundub siiski tõenäolisem, et meetmete kehtestamisel jätkavad vähemalt mõned asjaomased eksportivad tootjad vaatlusaluse toote müümist ühenduses, kuigi mittekahjustavate hindadega, kuna neil on kindel tehnoloogiline alus ja nad on ühenduses omandanud tugeva turupositsiooni. Teisalt ei saa dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmisel välistada, et ühenduse tootmisharu vähendab märkimisväärselt volframelektroodide tootmist ühenduses, tugevdades seeläbi eksportivate volframelektroodide tootjate seisundit ning nõrgestades märkimisväärselt konkurentsi ühenduse turul.

(124)

Sellega seoses tuleb meenutada, et ühenduses on kaks tootjat, mis iseenesest tagab konkurentsi nii ühenduse turul kui ka eksporditurgudel.

(125)

Samuti tuleb meenutada, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk pole mingil juhul kaotada kolmandate riikide eksportijatele ligipääsu ühenduse turule, vaid pigem taastada võrdsed võimalused, mida ebaõiglane kaubanduspraktika on kahjustanud.

(126)

Küsimustikud saadeti kõigile kaebuses kasutajatena nimetatud osalistele lennundus-, tuuma- ja merendussektoris ning auto-, keemia- ja masinatööstuses. Komisjon ei saanud vastust üheltki huvitatud kasutajalt ega neid esindavalt ühenduselt.

(127)

Sulatamatu elektroodiga kaarkeevitust kasutatakse siis, kui keevitamise kvaliteet on väga tähtis (nt õhu- ja meresõidukite puhul ning tuuma- ja keemiatööstuses). Olemasolev teave kinnitab, et klientide jaoks on peamised kriteeriumid kvaliteet ja usaldusväärsus ning et elektroodide maksumus ei ole lõpptoote väärtusega võrreldes kuigi suur.

(128)

Arvestades, et toote kasutajad ei ilmutanud uurimise vastu mingisugust huvi, võib teha esialgse järelduse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei mõjuta tõenäoliselt nende olukorda tõsiselt.

(129)

Üks importija tegi täielikult koostööd ja vastas küsimustikule, teised kaks importijat tegid koostööd osaliselt. Kõnealused kolm importijat esindavad ligikaudu 30 % vaatlusaluse toote koguimpordist ühendusse uurimisperioodi ajal. Täielikku koostööd teinud importija käibest moodustab vaatlusalune toode 85 %.

(130)

Dumpinguvastaste meetmete rakendamisel ei ole välistatud, et asjaomasest riigist pärit import võib väheneda, mis mõjutab importijate majandusolukorda. Vaatlusaluse toote impordihindade võimaliku tõusu mõju importijatele peaks siiski vaid taastama konkurentsi ühenduse tootjate vahel, mitte takistama importijaid vaatlusalust toodet müümast. Lisaks peaks vaatlusaluse toote kulude väike osatähtsus kasutaja kogukuludes hõlbustama importijatel võimalikku hinnatõusu kasutajatele üle kanda. Selle põhjal tehakse esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei kahjusta ühenduse importijate olukorda tõsiselt.

(131)

Meetmete kehtestamine aitab eeldatavasti ühenduse tootmisharul taastada müügimahtu ja turuosa ning suurendada tasuvust. Ühenduse tootmisharu halvenevat olukorda silmas pidades on suur oht, et meetmete puudumisel peab ühenduse tootmisharu oma tootmisrajatised sulgema ja töötajad koondama. Arvestades vaatlusaluse toote kasutust kõrgtehnoloogiasektorites, kus elektroodide maksumus ei ole lõpptoote väärtusega võrreldes kuigi suur, peaks dumpinguvastaste meetmete mõju importijate/ettevõtjate ja kasutajate olukorrale olema väga väike.

(132)

Eeltoodut arvestades tehakse esialgne järeldus, et teatavate HRVst pärit volframelektroodide impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmiseks puuduvad kaalukad põhjused.

(133)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tööstusharule täiendavat kahju.

(134)

Meetmed tuleb kehtestada tasemel, mis on piisav kõnealusest impordist põhjustatud kahju kõrvaldamiseks leitud dumpingumarginaali ületamata. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu määra arvutamisel leiti, et mis tahes kehtestatav meede peaks võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma kulud ja saada enne maksude mahaarvamist sellist üldkasumit, mida sellist tüüpi tootmisharu võiks selles sektoris usutavasti saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhinnaga impordi puudumise korral samasuguse toote müümisel ühenduses. Arvutamisel aluseks võetud maksueelne kasumimarginaal oli 8 % käibest vastavalt enne dumpinguhinnaga importi saavutatud kasumitasemele. Selle alusel arvutati samasuguse toote ühenduse tootmisharu mittekahjustav hind. Mittekahjustav hind saadi eelnimetatud 8-protsendilise kasumimarginaali lisamisel tootmiskuludele. Ühenduse tootmisharu ei tootnud ega müünud uurimisperioodil üht HRVst eksporditud tooteliiki. Kõnealuse impordi põhjustatud kahju kõrvaldamiseks piisava taseme arvutamisel võeti arvesse kõnealuse liigi ja Hiina eksportijate eksporditavate teiste liikide hinnasuhet.

(135)

Seejärel määrati vajalik hinnatõus, võrreldes kaalutud keskmist impordihinda ja ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul müüdud samasuguse toote kaalutud keskmist mittekahjustavat müügihinda.

(136)

Võrdlemisel tehti kohandusi importijate funktsioonide, nagu pakendamine, ladustamine, kvaliteedikontroll, märgistamine ning mõnedel juhtudel elektroodide füüsikaline töötlemine puhul, selleks et import ja ühenduse tööstusharu müük oleksid võrreldavad.

(137)

Võrdlusest tulenev erinevus väljendati keskmise CIF-impordihinna protsendina.

(138)

Äriühingutele, kellele võimaldati individuaalne või turumajanduslik kohtlemine, määratud ajutised kaalutud keskmised kahjumarginaalid olid järgmised:

(139)

Selleks et arvutada üleriigiline kahju kõrvaldamist võimaldav tase kõigile HRV eksportijatele, tuleb meenutada, et koostöö tase oli kõrge. Seepärast arvutati kahjumarginaal kahju kõrvaldamist võimaldaval tasemel, mis määrati koostööd tegevale äriühingule, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, s.o 86,8 %.

(140)

Eelöeldut arvestades leitakse, et ajutine dumpinguvastane tollimaks tuleb kehtestada leitud dumpingumarginaali tasemel, kuid vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 ei tohi see olla kõrgem kui eespool arvutatud kahjumarginaal.

(141)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute osas tuvastati. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva dokumendi regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtivad “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavad tollimaksumäärad.

(142)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis. Vajaduse korral muudab komisjon määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(143)

Eeltoodu põhjal on ajutised tollimaksumäärad järgmised:

(144)

Selleks et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest ja eriti asjaolust, et üks koostööd tegev HRV eksportiv tootja, kelle puhul kavandatakse individuaalset tollimaksumäära, eksportis ühendusse ka sellise koostööd tegeva, riigiomandis oleva äriühingu toodetud volframelektroode, kellele ei saanud individuaalset kohtlemist võimaldada, peetakse vajalikuks erimeetmeid, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Asjaomase tootja jaoks konkreetselt arvestatud dumpingumarginaali võib kasutada ainult vastava eksportiva tootja valmistatud kõnealuse toote impordi puhul. Erimeetmete hulka kuuluvad:

(145)

Kehtiva ja käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava faktuurarve esitamine liikmesriikide tolliasutustele. Sellise arve puudumisel kohaldatakse kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(146)

Meenutatakse, et kui nende äriühingute ekspordi maht, kelle suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahukasvu käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul, ja kui tingimused on täidetud, võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade likvideerimise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(147)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleb määrata ajavahemik, mille jooksul asjast huvitatud pooled, kes andsid endast teada algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul, saavad oma seisukohad teha kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning need tuleb lõpliku tollimaksu kehtestamisel üle vaadata,