—

võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni „ELi valgupuudujääk ja selle pikaajalise probleemi võimalikud lahendused” (1),

—

võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (koondmäärus) (COM(2016)0605) ja sellega seotud muudatusettepanekut, mille eesmärk on lisada määrusesse taotlus, mille kohaselt peab komisjon avaldama 2018. aasta lõpuks nn proteiinikava (2),

—

võttes arvesse 12. juuni 2017. aasta põllumajandusnõukogus Saksamaa ja Ungari esitatud „Euroopa sojadeklaratsiooni“, mille allkirjastas seejärel 14 liikmesriiki (3),

—

võttes arvesse nõukogu 8. juuni 1993. aasta otsust 93/355/EMÜ teatavaid õliseemneid käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimise kohta GATTi raames Euroopa Majandusühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahel (4),

—

võttes arvesse 25. septembri 2015. aasta ÜRO Peaassambleel vastu võetud dokumenti „Transforming our World: the 2030 agenda for sustainable development“(Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“) ja selles sisalduvaid kestliku arengu eesmärke 2, 12 ja 15,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 68. istungjärgul vastu võetud otsust kuulutada 2016. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) egiidi all rahvusvaheliseks kaunviljade aastaks (5),

—

võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni taotlusel Euroopa Parlamendi poliitikaosakond B poolt tellitud uuringut pealkirjaga „The environmental role of protein crops in the new common agricultural policy“(Valgurikaste kultuuride ökoloogiline roll uues ühises põllumajanduspoliitikas) (6),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendis toimunud kuulamist Euroopa taimse valgu varude suurendamise teemal,

—

võttes arvesse 19. jaanuari 2013. aasta Doonau sojadeklaratsiooni,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0121/2018),

A.

arvestades, et kolmandatest riikidest imporditavast loomasöödast sõltuva loomakasvatussektori vajaduste tõttu on Euroopas tõsine puudus taimsetest valkudest ning et 15 aasta jooksul välja kuulutatud arvukatest sellekohastest algatustest ja kavatsustest ning biokütusetoodangu kõrvalsaaduste loomasöödana kasutamisest hoolimata ei ole olukord kuigivõrd paranenud; arvestades, et ELi praegune seis, mida iseloomustab taimsete valkude, peamiselt soja import Lõuna-Ameerikast, ei ole jätkusuutlik ning see näitab vajadust energilisemalt tegutseda, eriti nimetatud impordi kestlikkuse parandamiseks;

B.

arvestades, et väga oluline on vähendada liidu sügavat sõltuvust peamiselt söödaks kasutatavate valgurikaste kultuuride impordist; arvestades, et lisaks keskkonnamõjudele sojatootmise piirkondades ohustab praegune olukord tugevalt eriti ELi loomakasvatussektorit, kuna hinnakõikumised rahvusvahelistel turgudel on varasemast palju suuremad;

C.

arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt võtnud sõna valkude ja Euroopa valgualase tegevuskava küsimustes, kuid tema algatustel ei ole olnud sisulisi tagajärgi, mis võiksid vähendada Euroopa sõltuvust taimsete valkude impordist;

D.

arvestades, et veiste spongioosse entsefalopaatia kriisi tõttu keelustati Euroopas põhjendatult loomajahu kasutamine söödas (7), kuid selle tagajärjel kasvas järsult soja import Ladina-Ameerikast;

E.

arvestades, et ELis on valgurikaste kultuuride all üksnes 3 % haritavast maast ja EL katab enam kui 75 % oma taimsete valkude vajadusest impordiga, valdavalt Brasiiliast, Argentiinast ja USAst;

F.

arvestades, et liidu loomakasvatussektor on äärmiselt tundlik hinnakõikumiste ja konkurentsimoonutuste suhtes ning sõltub taskukohase ja kvaliteetse taimse valgu impordist, mis on Euroopa põllumajandusettevõtete jaoks tõsine probleem;

G.

arvestades, et Euroopa valgurikastest kultuuridest saab õlirikkaid kõrvalsaadusi, mida saab kasutada ringmajanduses ning mis võivad olla väärtuslikud inimtoidu, taastuvenergia või keskkonnahoidlike kemikaalide allikad; arvestades, et valkude ja kõrvalsaaduste koostootmine Euroopas võimaldab piirata metsade raadamist põhjustavate GMO-valkude ja biokütuste importi;

H.

arvestades, et söödas kasutatava taimse valgu probleemi analüüsimise keskmes on liiga sageli olnud valgurikkad toorained, nende seos taimsete valkude puudujäägiga ning põllumajandusloomade söödaratsiooni täiendavate toorainete otsingud;

I.

arvestades, et taimsete valkude küsimust Euroopas tuleb põhjalikumalt analüüsida, et välja töötada pikaajaline strateegia ja leida maksimaalselt vahendeid, mille abil võimalikult tulemuslikult vähendada meie sõltuvust taimsete valkude impordist; arvestades, et see strateegia on abivahend üleminekuks säästvamatele põllumajanduse ja põllumajandusliku toidutööstuse süsteemidele;

J.

arvestades, et sarnaselt energiaga on ka valkudel inimeste toitumises oluline koht ning need võivad esineda kas taimsel või loomsel kujul;

K.

arvestades, et taimsed valgud on toiduga kindlustatuse, toidu ja söödaga varustamise sõltumatuse, keskkonnakaitse, ülemaailmse soojenemise ja taastuvenergia seisukohast võtmetähtsusega; arvestades, et need on eluliselt tähtsad ning kuuluvad igasuguse nii inimeste kui ka loomade tarbitava toidu koostisse;

L.

arvestades, et aastatel 1994–2014 kasvas Euroopa valgurikka tooraine kogutoodang 24,2 miljonilt tonnilt 36,3 miljonile tonnile (+50 %), kuid tarbimine suurenes samal ajal 39,7 miljonilt tonnilt 57,1 miljonile tonnile (+44 %); arvestades, et liidu summaarne valgupuudujääk (2014. aastal 20,8 miljonit tonni) järelikult suureneb; arvestades, et taimsete valkude maailmaturg koos soja ja sojajahu turuga on viimase 50 aastaga oluliselt kasvanud ning et nende toorainete tarbimine on suurenenud kõikides liikmesriikides, seejuures kasvas soja tarbimine 2,42 miljonilt tonnilt 1960. aastal praeguseks ligi 36 miljonile tonnile; arvestades, et ELi loomakasvatussektor sõltub suurel määral sojaubade ja -jahu impordist kolmandatest riikidest, eelkõige Lõuna-Ameerikast; arvestades, et ELi nõudluse rahuldamiseks tuleb sojauba kasvatada ligi 15 miljonil hektaril, millest 13 miljonit hektarit asub Lõuna-Ameerikas;

M.

arvestades, et valgurikaste kultuuride kasvatamine annab keskkonnale olulist lisaväärtust, mida ei ohusta sellega seonduv taimekaitsevahendite kasutamine;

N.

arvestades, et viimastel aastatel on Hiinast saanud maailma suurim sojaimportija ning seal on käivitatud omaenda läbipaistmatu varustuskindluse strateegia, mis tavapäraste turumehhanismide asemel tugineb Brasiilia kui maailma suurima sojatarnijaga sõlmitud tootmislepingutele ja keskkonda kahjustavatele suurtele investeeringutele sealsetesse tootmis-, töötlemis- (purustamine) ja sadamatransporditaristutesse; arvestades, et selline Hiina põllumajandusliku toidutööstuse rahvusvaheliseks muutmise strateegia võib ohustada ELi (kes on samuti Brasiilia suurklient) praegusi soja ja õliseemnete turuvarusid ning liidu turgude stabiilsust;

O.

arvestades, et suurem osa valdavalt Põhja- ja Lõuna-Ameerikast liitu imporditavast sojast saadakse geneetiliselt muundatud põllukultuuridest ning Euroopa tarbijad ei usalda seda tehnoloogiat; arvestades, et kasvab huvi kohalike GMO-vabade toodete vastu ja mure importtoodangu CO2-jalajälje pärast; arvestades, et ELis toetavad paljud sojaoa tootjad ja töötlejad, söödatootjad ning toidutööstuse esindajad (liha-, piima- ja munatootjad ja teised sojaoa tarbijad), müügiketid ja muud asjaomased institutsioonid jätkusuutlikke, sertifitseeritud ja GMO-vabasid sojaoa tootmise süsteeme;

P.

arvestades, et ELi toiduainevajaduste katmiseks on Euroopa põllumajandus ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames ümber kujundatud; arvestades, et see on muutunud intensiivsemaks ning põllumajandustoodete ja -toorme turud on avanenud, mis on suurendanud ELi sõltuvust Ameerikas toodetud taimsetest valkudest; arvestades, et üleilmastumine on põhjustanud muutusi toitumisharjumustes ja põllumajandusettevõtete spetsialiseerumises, mille tulemusena valkude tootmiseks vajalikke sisendeid, näiteks sünteetilisi lämmastikväetisi ja valgurikast loomasöödatooret, tuuakse suurtes kogustes kauge maa tagant, mis mõjutab nii keskkonda kui ka kliimat;

Q.

arvestades, et loomasööda tootmiseks imporditavate valgurikaste kultuuride, eriti soja tootmine on üks peamisi maakasutuse muutuse põhjustajaid ning on väljaspool Euroopat üks maailma metsade raadamise peapõhjuseid; arvestades, et valgurikaste kultuuride ulatuslikum kasvatamine Euroopas võiks oluliselt täiendada meetmeid, mille abil edendada põllumajandustoorme tarneahelaid ilma metsi raadamata; arvestades, et metsade hävitamise ja nende seisundi halvenemise üleilmse probleemi lahendamine on muutunud veelgi olulisemaks seoses kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppega;

R.

arvestades, et taimedele eluks ja taimse valgu tootmiseks vajalikku lämmastikku saadakse nüüdisajal peale libilikõieliste taimede peamiselt sünteetilistest lämmastikväetistest, mille tootmine on kallis ja energiamahukas, saastab vett ja õhku ning jätab suure ökoloogilise jalajälje, kuna tootmiseks kulutatakse suurel hulgal fossiilkütuseid; arvestades, et see ei aita kaasa ringmajanduse eesmärgi saavutamisele ning meie ressursside ja jäätmevoogude tõhusamale kasutamisele; arvestades, et seetõttu tuleb ümber mõtestada valkude küsimus tootmisetapist kuni tarbimisetapini tootlikkuse ja keskkonnanäitajate mõistes, lähtudes lämmastikuringe paremast juhtimisest, muu hulgas orgaaniliste lämmastikväetiste, sealhulgas orgaanilistest jäätmevoogudest (nagu loomasõnnik) saadud ringlusse võetud toitainete kasutamisest ja arendamisest;

S.

arvestades, et selleks, et vähendada ELi sõltuvust taimsete valkude impordist, tuleb mäletsejatele ja muudele loomadele vajalike valgurikaste kultuuride kõrval tegeleda ka kõigi muude, sealhulgas karjamaa- ja rohumaakultuuridega, mida nende väiksemast valgusisaldusest hoolimata kogus liidus laialdaselt kasvatatakse; arvestades, et mäletsejate avamaakarjatamisel on palju eeliseid, sealhulgas põllumajandustootja sisendkulude kahanemine;

T.

arvestades, et taimse valgu tootmine ei kasva, kui nende taimede kasvatamine ei muutu tulusamaks, ning Euroopa põllumajanduse kestliku arengu toetamiseks on vaja ellu viia tõhus ja ambitsioonikas taimsete valkudega varustamise strateegiline kava; arvestades, et selline kava nõuab liidu eri poliitikavaldkondade ning eeskätt ÜPP meetmete võtmist;

U.

arvestades, et viimastel kümnenditel on EL Euroopa valgusõltumatuse eesmärgi toetamiseks kasutanud kolme peamist vahendit, milleks on vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus valgurikaste taimede ja õliseemnekultuuride tootmiseks, ELi biokütusepoliitika ning viimase ÜPP reformiga kehtestatud 30 % suurune otsetoetus tingimusel, et rakendatakse keskkonnasäästlikkuse meetmeid, mille hulgas on kohustus eraldada 5 % põllumaast ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alaks ning otsus kasvatada lämmastikku siduvaid kultuure ja vahekultuure;

V.

arvestades, et põllumajandustootjate huvi lämmastikku siduvate ja valgurikaste kultuuride vastu on oluliselt suurenenud, kuna need aitavad neil täita keskkonnasõbraliku poliitika nõudeid, ning arvestades, et selline huvi innustab sordiaretajaid uuesti või ulatuslikumalt selliste kultuuridega tegelema;

W.

arvestades, et aastatel 2000–2013 ei õnnestunud lihtsalt ÜPPga kehtestatud meetmetega muuta Euroopas taimsete valkude tootmise vähenemise või pidurdumise suundumust, kuid pärast 2013. aastat on see toetus koos keskkonnasäästlikkuse meetmega, millega lubatakse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladel valgurikkaid kultuure kasvatada, järsult suurendanud valgurikaste kultuuride tootmist ELis;

X.

arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel ÜPP osas 2013. aastal saavutatud poliitiline kokkulepe näeb ette võimaluse kasvatada ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladel lämmastikku siduvaid kultuure;

Y.

arvestades, et uuringud on näidanud, et söödatootjad lisavad sageli söödale vajalikust rohkem valku, ja seetõttu võib sööda sihtliigile vajaliku valgusisalduse täpsem väljaarvutamine tõhusust suurendada;

Z.

arvestades, et valgurikaste kultuuride kasvatamise väikese osakaalu tõttu ELis kahaneb taimseid valke uurivate teadusprogrammide arv, millega kaasneb koolituste, innovatsiooni ja praktiliste kogemuste omandamise vähenemine ELis; arvestades, et innovatsiooni tulemuslikkust peaks tõstma ja valgurikkaid kultuure käsitlevat teaduspoliitikat täiustama, kuid see tooks edu vaid juhul, kui seda toetaksid keskpika kuni pika perspektiiviga võetud poliitilised kohustused; arvestades, et valgurikkaid kultuure käsitlev teaduspoliitika peaks hõlmama ka kohalike tingimustega kohastunud ja kohapeal kasvatatavaid ristõielisi kultuure;

AA.

arvestades, et sordiaretuse toetamine on vajalik uute valgurikaste sortide aretamiseks, mis võivad aidata suurendada ELis valkude tootmist; arvestades, et tõhusaks sordiaretuseks on vaja piisavalt rahastatud pikaajalist teaduspoliitikat ja sobivat õiguskeskkonda, mis stimuleeriks innovatsiooni;

AB.

arvestades, et komisjon on juba varem rahastanud ja rahastab praegu mitut asjakohast projekti, sealhulgas rubriigi „SFS-44-2016. Ühine sordiaretusprogramm, et vähendada ELi ja Hiina sõltuvust valgu impordist“raames; arvestades, et tuleks tagada asjakohane teavitamine selliste projektide tulemustest ning nende tulemuste levitamine ja kasutamine, nii et selles valdkonnas tulevikus tehtavad poliitilised otsused oleksid tõenduspõhised;

AC.

arvestades, et soja tootmise kulud püsihindades on alates 2007. aastast ligikaudu kahekordistunud;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (1) (edaspidi „seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm“),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 191 ja 192, milles käsitletakse inimese tervise ja keskkonna säilitamist ja kaitsmist ning nende kvaliteedi parandamist,

—

võttes arvesse Pariisi kokkulepet, otsust 1/CP.21 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP 21), mis toimus 30. novembrist kuni 11. detsembrini 2015 Pariisis,

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke ning nende omavahel seotud ja integreeritud olemust,

—

võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 2016. aasta detsembri aruannet „Environmental indicator report 2016 – In support to the monitoring of the 7th Environment Action Programme“(Keskkonnanäitajate aruanne 2016 – seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi järelevalve toetamiseks),

—

võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 2017. aasta novembri aruannet „Environmental Indicator Report 2017 – In support to the monitoring of the 7th Environment Action Programme“(Keskkonnanäitajate aruanne 2017 – seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi järelevalve toetamiseks),

—

võttes arvesse komisjoni 3. veebruari 2017. aasta teatist „ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Ühised probleemid ja ühised jõupingutused paremate tulemuste saavutamiseks“(COM(2017)0063) ja sellele lisatud 28 riigipõhist aruannet,

—

võttes arvesse komisjoni 27. mai 2016. aasta teatist „ELi keskkonnaalaste poliitikameetmete tulemuslikkuse tagamine keskkonnapoliitika rakendamise regulaarse läbivaatamise kaudu“(COM(2016)0316),

—

võttes arvesse oma 16. novembri 2017. aasta resolutsiooni ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise kohta (2),

—

võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta (3),

—

võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta resolutsiooni ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahehinnangu kohta (4),

—

võttes arvesse oma 15. novembri 2017. aasta resolutsiooni loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskava kohta (5),

—

võttes arvesse oma 4. aprilli 2017. aasta soovitust nõukogule ja komisjonile autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimise põhjal (6),

—

võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti aruannet „Euroopa keskkond 2015 – seisund ja väljavaade (SOER 2015)“,

—

võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 19. mai 2015. aasta aruannet „Looduse seisund ELis“,

—

võttes arvesse Euroopa tasandil rakendamise hindamise uuringut „Mid-term review of the implementation of the 7th Environment Action Programme (2014-2020)“(Seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi (2014–2020) rakendamise vahekokkuvõte), mille koostas 2017. aasta novembris Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, ja selle lisaks olevat uuringut,

—

võttes arvesse oma 20. aprilli 2012. aasta resolutsiooni kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi läbivaatamise ja seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi prioriteetide kindlaksmääramise kohta – parem keskkond parema elu heaks (7),

—

võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatist „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“(COM(2016)0739),

—

võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni,

—

võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava“(COM(2011)0571),

—

võttes arvesse komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatist „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“(COM(2017)0713),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa,

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A8-0059/2018),

A.

arvestades, et seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis püstitatakse keskkonna ja kliimamuutuste valdkonnas õiguslikult siduvad eesmärgid, mis tuleb saavutada 2020. aastaks; arvestades, et selles määratakse kindlaks ka pikaajaline käsitus kuni 2050. aastani;

B.

arvestades, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm ei sisalda vahekokkuvõtte tegemise klauslit; arvestades, et keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raport seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamise kohta pakub võimalust hinnata selle keskkonnaalase tegevusprogrammi edenemist ja anda tõenduspõhiseid soovitusi praeguse tegevusprogrammi edasise rakendamise ja tulevaste keskkonnaalaste tegevusprogrammide kohta; arvestades, et raport ei peaks piirduma mitte teadaolevate probleemide kordamisega, vaid selles tuleks eelkõige pakkuda lahendusi seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kindlaks määratud eesmärkide täitmiseks;

C.

arvestades, et komisjon koostab praegu hindamisaruannet, mille keskmes on seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi struktuur ja strateegiline roll; arvestades, et aruande eesmärk on eelkõige kontrollida, kas kokkulepitud raamistik aitab saavutada üheksat esmatähtsat eesmärki arukal viisil;

D.

arvestades, et ELil on tugevad keskkonnaalased õigusaktid, kuid nende nõrk ja ebatõhus rakendamine on juba ammune probleem; arvestades, et rakendamise puudujäägid ohustavad kestlikku arengut, avaldavad keskkonnale ja inimeste tervisele kahjulikku piiriülest mõju ning tekitavad märkimisväärseid sotsiaal-majanduslikke kulusid; arvestades, et peale selle kahjustavad rakendamise puudujäägid ELi usaldusväärsust;

E.

arvestades, et 2020. aastaks seatud eesmärkide saavutamise edusammud on seni olnud ebaühtlased: on ebatõenäoline, et esimene eesmärk (looduskapitali kaitsmine) täidetakse, kuid tõenäoliselt täidetakse mõned teise eesmärgi (vähese CO2-heitega majandus ja ressursitõhusus) alleesmärgid; samuti ei ole kindel, kas täidetakse kolmas eesmärk (keskkonnaga seotud surve ning inimeste tervisele avalduvate riskide vähendamine);

F.

arvestades, et jätkuv suutmatus rakendada õigusakte ja eriteadmisi selliste valdkondade poliitika kujundamises nagu õhukvaliteet, keskkonnamüra ja kemikaalidega kokkupuude põhjustavad tõsiseid terviseohte ning vähendavad ELi elanike elukvaliteeti ja eluiga;

G.

arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti avaldatud viimased andmed kinnitavad eespool kirjeldatud üldisi suundumusi iga valdkondliku eesmärgi kohta, kuid näitavad ka edusammude aeglustumist mõnes valdkonnas; arvestades, et mõnel juhul, nagu kasvuhoonegaaside heitkogused ja energiatõhusus, alleesmärkide saavutamise väljavaated nende uute suundumuste valguses ei muutu;

H.

arvestades, et praegu ei ole kindel, kas ammoniaagi heitkoguste eesmärk saavutatakse, ja on ebatõenäoline, et maa hõivamise eesmärk saavutatakse;

I.

arvestades, et näitajate puudumise ja olemasolevate näitajate piiratuse tõttu on rakendamise suhtes palju ebakindlust; arvestades, et lüngad teadmistes pidurdavad jätkuvalt edusamme kolmel järgmisel tasandil: ohtude mõistmine, asjakohase poliitika kujundamine ohtude juhtimiseks ja vähendamiseks ja poliitikameetmete tõhususe järelevalve;

J.

arvestades, et teadmised on sageli olemas, kuid neid ei kasutata poliitikakujundamisel ega anta edasi rakendamise eest vastutavatele osalejatele; arvestades, et sageli on see tingitud poliitilise tahte puudumisest ja konkureerivatest huvidest, mida ei peeta keskkonnaalase tegevusprogrammi ega keskkonnapoliitika eesmärkidega üldiselt kooskõlas olevaks; arvestades, et majanduskasvu jätkumine sõltub ka puhtast keskkonnast;

K.

arvestades, et liidu poliitika kõrgetasemeliste vahendite ja tegevusprogrammi koostoimet tuleb programmi eesmärkide saavutamiseks parandada;

L.

arvestades, et mõnel tasandil ei ole seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi nõuetekohaseks rakendamiseks piisavalt rahalisi vahendeid; arvestades, et mõnikord ei ole ELi tasandi rahastus suutnud anda oodatud tulemusi ja mitmel juhul on see olnud tingitud pigem halvasti hallatud rahastamisest kui rahapuudusest;

M.

arvestades, et seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaldamisala on keskkonnapoliitika praeguste vajaduste seisukohast asjakohane, kuigi paljud sidusrühmad soovitavad lisada uusi alleesmärke, et suurendada programmi asjakohasust tulevikus;

N.

arvestades, et sidusrühmad eelistavad lisaks ka lihtsamat ja kindlama rõhuasetusega keskkonnaalast tegevusprogrammi;

O.

arvestades, et üldiselt pooldatakse kaheksandat keskkonnaalast tegevusprogrammi;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 11 ja 23,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (2),

—

võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL (COM(2017)0253),

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut naiste ja meeste võrdseid võimalusi käsitleva kolmanda ühenduse keskmise tähtajaga tegevusprogrammi (1991–1995) kohta (COM(90)0449),

—

võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 5. oktoobri 1995. aasta resolutsiooni naiste ja meeste kujutamise kohta reklaamides ja meedias (3),

—

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2000. aasta teatist “Soolist võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse raamstrateegia poole (2001–2005)“ (COM(2000)0335),

—

võttes arvesse nõukogu 9. juuni 2008. aasta järeldusi sooliste stereotüüpide kaotamise kohta ühiskonnas,

—

võttes arvesse nõukogu 24. juuni 2013. aasta järeldusi, milles käsitletakse naiste rolli tugevdamist otsustajatena meedias,

—

võttes arvesse nõukogu 2011. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),

—

võttes arvesse 1. märtsi 2006. aasta naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiseid 2006–2010 (COM(2006)0092),

—

võttes arvesse 21. septembri 2010. aasta naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiat 2010–2015 (COM(2010)0491),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti strateegilise kohustuse kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019 (SWD(2015)0278),

—

võttes arvesse oma 25. juuli 1997. aasta resolutsiooni naiste diskrimineerimise kohta reklaaminduses (4),

—

võttes arvesse oma 3. septembri 2008. aasta resolutsiooni turunduse ja reklaami mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele (5),

—

võttes arvesse oma 12. märtsi 2013. aasta resolutsiooni sooliste stereotüüpide kaotamise kohta ELis (6),

—

võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta digitaalajastul (7),

—

võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomise kohta tööturul (8),

—

võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) („võrdse tööalase kohtlemise direktiiv“) kohaldamise kohta (9),

—

võttes arvesse oma 14. juuni 2017. aasta resolutsiooni vajaduse kohta koostada ELi strateegia soolise pensionilõhe kaotamiseks ja ärahoidmiseks (10),

—

võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni töötingimuste ja ebakindlate töösuhete kohta (11),

—

võttes arvesse oma 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta ELi era- ja avalikus sektoris (12),

—

võttes arvesse oma 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis (13),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 10. juuli 2013. aasta soovitust soolise võrdõiguslikkuse ja meedia kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 24. aprilli 2002. aasta soovitust 1555 naiste kujutamise kohta meedias,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 26. juuni 2007. aasta soovitust 1799 naiste kujutamise kohta reklaamis,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 27. septembri 2017. aasta soovitust liikmesriikidele soolise võrdõiguslikkuse kohta audiovisuaalsektoris,

—

võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2013. aasta uuringut „Pekingi tegevusprogrammi rakendamine ELi liikmesriikides: naised ja meedia – soolise võrdõiguslikkuse edendamine meediaorganisatsioonides otsuste tegemisel“,

—

võttes arvesse 1995. aasta septembris neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ja selle lisasid,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu 2013. aasta aruannet „Meedia ja naiste kuvand“,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0031/2018),

A.

arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8, mille kohaselt „kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine“; arvestades, et ELi soolise võrdõiguslikkuse edendamise poliitika on aidanud muuta paljude Euroopa kodanike elu paremaks;

B.

arvestades, et meedia toimib neljanda võimuna, mis on suuteline avalikku arvamust mõjutama ja seda lõpuks kujundama; arvestades, et meedia on üks demokraatliku ühiskonna nurgakive ning on sellena kohustatud tagama teabevabaduse, arvamuste paljususe ja meedia mitmekesisuse, edendama austust inimväärikuse vastu ning võitlema igasuguse diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu, kujutades muu hulgas mitmesuguseid sotsiaalseid eeskujusid; arvestades, et seetõttu tuleb suurendada meediaorganisatsioonide teadlikkust;

C.

arvestades, et 1995. aastal Pekingis toimunud neljandal naiste maailmakonverentsil tunnistati naiste ja meedia vahelise seose olulisust naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamisel, ning lisati Pekingi tegevusprogrammi kaks strateegilist eesmärki:

D.

arvestades, et naisi ja mehi võidakse kujutada meedias ebavõrdselt eri kontekstides, sealhulgas poliitilises, majanduslikus, sotsiaalses, akadeemilises, usu-, kultuuri- ja spordikontekstis, kusjuures meestel on peamiselt aktiivne sotsiaalne roll ja naistel passiivsem roll; arvestades, et kõigist naiste ja meeste kuvandit mõjutavatest stereotüüpidest eredaim näide on naise keha seksualiseerimine, mida on kõige selgemini näha kollases ajakirjanduses ja reklaamis; arvestades, et vägivalla erotiseerimine ja naiste objektistamine meedias avaldab negatiivset mõju naistevastase vägivalla kaotamisega seotud püüdlustele; arvestades, et sooliste stereotüüpidega kaasnevad sageli muud stereotüübid, mis hõlmavad mis tahes alustel diskrimineerimist;

E.

arvestades, et meedia mõjutab olulisel määral kultuurilisi soonorme ja seda, kuidas ühiskonnas valitsevad naiste ja meestega seotud kuvandid kujunevad ja arenevad, ning arvestades, et meedia mõjutab publikut stereotüüpsete kehakuvandite esitamise ning mehelikkuse ja naiselikkuse ideedega, näiteks naiste kujutamine reklaamis ja viis, kuidas tooted on suunatud potentsiaalsetele tarbijatele, näitab traditsiooniliste soonormide alalhoidmist; arvestades, et olukorras, kus meedia jätkab naiste ja meeste, sealhulgas LGBTI-inimeste stereotüüpset kujutamist, peavad inimesed seda sageli õigustatuks, mistõttu on raske või võimatu seda kahtluse alla seada;

F.

arvestades, et reklaamitööstusel on tänapäeva ühiskonna meediamaastikul oluline osa, kuna see kasutab sõnumi edastamiseks meie emotsioone mõjutavaid kujutisi ja ideid ja võib seeläbi kujundada meie väärtushinnanguid, hoiakuid ja maailmapilti; arvestades, et moonutatud soolise kuvandi edastamisega võidakse reklaamis kasutada seksisistlikke võtteid ja levitada diskrimineerivaid tavasid; arvestades, et reklaami võib pidada diskrimineerivaks või seksistlikuks, kui üht sugupoolt kujutatakse alandaval või solvaval viisil või teise sugupoolega võrreldes vähem võimelise ja arukamana või alaväärsemana;

G.

arvestades, et uued tehnoloogiad muudavad traditsioonilisi meedia ärimudeleid; arvestades, et audiovisuaalsektor on väga oluline majandussektor, mis üksi annab ELis otseselt tööd enam kui miljonile inimesele; arvestades, et uute veebipõhiste kommunikatsiooni- ja multimeedia süsteemidega toimetulekuks on vaja teha kohandusi nende riigi tasandi järelevalvesse ja eneseregulatsiooni süsteemidesse, ilma et see piiraks audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi üle peetavate läbirääkimiste tulemusi;

H.

arvestades, et nii naiste kui ka meeste vaatenurka tuleks võrdselt arvesse võtta, et tekiks ühiskonna tegelikkuse igast aspektist terviklik ja mitmekülgne pilt; arvestades, et tähtis on mitte jätta kasutamata naiste potentsiaali ja oskusi naistel meedias esinevate probleemide kohta teavet, fakte ja arvamusi edastada, tunnistades samas, et naisi ei saa kohelda ühe homogeense rühmana;

I.

arvestades, et naiste pidevat negatiivset ja alandavat kujutamist elektroonilises, trüki- ja audiovisuaalmeedias tuleb muuta; arvestades, et sooline ebavõrdsus tekib ja seda levitatakse ka meedia keelekasutuse ja kuvandite kaudu; arvestades, et lapsed puutuvad soolise ebavõrdsusega kokku juba väga varajases eas telesarjades ja -saadetes, aruteludes, mängudes, videomängudes ja reklaamides propageeritavate eeskujude kaudu; arvestades, et soorollid kujunevad välja peamiselt lapsepõlves ja teismeeas ning mõjutavad inimesi terve elu; arvestades, et meediatöötajate haridus ja koolitus on võimsad vahendid stereotüüpide vastu võitlemiseks ja nende likvideerimiseks, teadlikkuse suurendamiseks ja võrdõiguslikkuse edendamiseks;

J.

arvestades, et naiste osakaal oli ELi 28 liikmesriigis 2015. aastal ajakirjanduse ja infolevi eriala lõpetanute seas 68 % (14), samas kui ELi 28 liikmesriigi tööhõiveandmed näitavad aastate 2008–2015 kohta, et meediasektoris töötavate naiste keskmine protsendimäär püsis järjekindlalt umbes 40 % juures;

K.

arvestades samuti, et 2015. aastal oli ELi 28 liikmesriigis naiste osakaal meediasektori otsustustasandi ametikohtadel endiselt alla soolise tasakaalu vahemikku (40–60 %) ainult 32 %, samas kui juhatuse esimeeste hulgas oli naisi vaid 22 % (15);

L.

arvestades, et sooline palga- ja pensionilõhe on ELis püsiv probleem ning see on ilmne eri majandussektorites, sealhulgas meedias, kus sooline palgalõhe on 17 %;

M.

arvestades, et naisi takistab meedias jätkuvalt nn klaaslagi ja neil ei pruugi olla võrdseid võimalusi edutamiseks või karjääri edendamiseks mitmesuguste tegurite tõttu, mille hulgas on ka organisatsioonikultuuri tavad, mis raskendavad sageli töö- ja eraelu tasakaalustamist, ning konkurentsi soosiv keskkond, mida iseloomustavad pinge, jäigad tähtajad ja pikk tööaeg; arvestades, et naistel on uudiste koostamisel vähem otsustusõigust, kuna nad on kõrgemas juhtkonnas alaesindatud;

N.

arvestades, et liikmesriikide meediaorganisatsioonid võivad kehtestada oma võrdõiguslikkuse poliitika, mistõttu leidub ELis väga erinevaid tavasid, mille raames võib näha väga laiaulatuslikke poliitilisi raamistikke, mis hõlmavad meediasisu ning näevad ette meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse otsuseid tegevates organites, kui ka sellise poliitika täielikku puudumist;

O.

arvestades, et uuringud on näidanud, et ainult 4 % uudistest ei toeta stereotüüpset kujutamist; arvestades, et uudistes käsitletavatest inimestest moodustavad naised vaid 24 % (16); arvestades, et nii interneti kui ka internetiväliste uudisteallikate lugudest kokku on vaid umbes 37 % naiste vahendatud ning see olukord ei ole viimase kümne aasta jooksul näidanud paranemise märke (17); arvestades, et naistel palutakse peamiselt vahendada avalikku arvamust (41 %) või isiklikku kogemust (38 %) ja neile viidatakse harva kui ekspertidele (ainult 17 % lugudest); arvestades, et uuringud on samuti näidanud, et vähem kui üks viiest eksperdist või kommentaatorist on naine (18 %) (18);

P.

arvestades, et naised on uudistes ja teavet vahendavas meedias ebaproportsionaalselt alaesindatud ning veelgi harvemini näeb neid spordi, poliitika, majanduse ja rahanduse valdkonnas, olenemata liikmesriikides esinevast meediakanalite rohkusest; arvestades, et ajalooga seotud meediasisust, nagu biograafilised dokumentaalfilmid, on naised peaaegu täielikult kõrvale jäetud;

Q.

arvestades, et naiste osalemine võrdsel tasemel meestega sisu edastamisel ja teabeallikatena on lisaks esindatusega seotud põhjustele oluline ka võrdsete võimaluste ning naiste asjatundlikkuse ja teadmiste täieliku tunnustamise seisukohast; arvestades, et Euroopa meediamaastikul leidub tegureid, mis takistavad vastutustundlikku lähenemist soolisele võrdõiguslikkusele, võttes arvesse rahalisi piiranguid ja töötingimusi, sealhulgas tööalast ebakindlust ja töökogemuse taset, samuti teabeedastuse kasvavat kiirust ja ärilisi kaalutlusi;

R.

arvestades, et meedias on palju kõrgel professionaalsel tasemel töötavaid naisi, kelle hulka kuuluvad tuntud filmitegijad, ajakirjanikud ja reporterid, kes teevad küll sama head tööd kui mehed, kuid keda ohustab rohkem sooline vägivald ja diskrimineerimine töökohal ja keda ei hinnata sama palju kui nende meeskolleege;

S.

arvestades, et sotsiaalmeedias kirjutavad naised puutuvad kokku üha suurema ahistamisega; arvestades, et kõnealune ahistamine võib summutada naiste häält ja nõrgendab nende osalemist ühiskonnas; arvestades, et kogu maailmas kogutud andmed näitavad, et pooled meediasektoris töötavatest naistest on kogenud seksuaalset kuritarvitamist, neljandik neist on kogenud füüsilist vägivalda ja kolm neljandikku on kogenud hirmutamist, ohte või kuritarvitamist (19); arvestades, et üha enam tuntakse muret naiste ja tütarlaste vastu suunatud kübervägivalla pärast ning hinnangute kohaselt on üks naine kümnest ELis kogenud alates 15. eluaastast mingil kujul kübervägivalda; arvestades, et ELi tasandil puuduvad naiste ja tütarlaste vastu suunatud kübervägivalda käsitlevad andmed ja uuringud; arvestades, et psühholoogiline ja seksuaalne ahistamine on inimõiguste rikkumine; arvestades, et meedia ning riiklikud ja rahvusvahelised reguleerivad asutused peaksid nende küsimustega tegelemiseks kehtestama eeskirjad, sealhulgas meediaorganisatsioonide poolt kohaldatavad sanktsioonid;

T.

arvestades, et eriti uurivad naisajakirjanikud kogevad sageli vägivalda ja on surmavate rünnakute sihtmärgiks, nagu on näidanud Veronica Guerini ja Daphne Caruana Galizia juhtumid;

U.

arvestades, et Euroopa naiste audiovisuaalse võrgustiku (European Women’s Audiovisual Network (EWA)) (20) tehtud uuringu kohaselt on seitsmes vaadeldud Euroopa riigis vaid viiest filmist ühe režissöör naine ning suurem osa rahalistest vahenditest läheb filmidele, mille režissöörid ei ole naised, kuigi ligikaudu pooled filmikooli lõpetanutest on naised;

V.

arvestades, et meediaettevõtjad peaksid vastu võtma enesereguleerimise süsteemid ja käitumisjuhendid, milles määratakse kindlaks menetluseeskirjad ja kriteeriumid karjääri ja meedia kohta, et kaitsta ja edendada soolist võrdõiguslikkust; arvestades, et sellised enesereguleerimise süsteemid ja käitumisjuhendid tuleks koostada koostöös sektori ametiühingutega, järgides selget soolise võrdõiguslikkuse poliitikat;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,

—

võttes arvesse 1995. aasta septembris Pekingis neljandal ülemaailmsel naiste konverentsil vastu võetud deklaratsiooni ja tegevuskava, eriti teemal „Naised ja meedia“,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 16. detsembri 2015. aasta kõrgetasemelise kohtumise lõppdokumenti infoühiskonna maailma tippkohtumise tulemuste rakendamise üldise läbivaatamise kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni strateegilist kohustust soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019,

—

võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192) ja selle rakendamise vahekokkuvõtet „Ühendatud digitaalne ühtne turg kõigile“ (COM(2017)0228),

—

võttes arvesse komisjoni digitaalse ühtse turu strateegia II sammast, mille eesmärk on luua sobivad tingimused ja võrdsed võimalused ning keskkond digivõrkude ja innovaatiliste teenuste arenguks, ning III sammast, mis toetab kaasavat digiühiskonda, kus kodanikel on vajalikud oskused, et kasutada internetiga kaasnevaid võimalusi ja suurendada oma väljavaateid töö saamiseks,

—

võttes arvesse raamistikku „Haridus ja koolitus 2020“,

—

võttes arvesse komisjoni uuringut „IKT töövaldkonnas: digitaalsed oskused töökohal“ ja komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava: koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“ (COM(2016)0381),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi poolt 2015. aasta oktoobris avaldatud analüüsi naiste mõjuvõimu suurendamise kohta internetis (1),

—

võttes arvesse komisjoni 1. oktoobri 2013. aasta aruannet IKT-sektoris tegevate naiste kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 26. jaanuaril 2017. aastal avaldatud aruannet soolise võrdõiguslikkuse ja digitaalarengu tegevuskava kohta,

—

võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamise kohta (2),

—

võttes arvesse oma 12. märtsi 2013. aasta resolutsiooni sooliste stereotüüpide kaotamise kohta ELis (3),

—

võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni kasvu, liikuvuse ja tööhõive digitaalarengu tegevuskava kohta ja vajaduse kohta kiiremini tegutseda (4), ning eelkõige digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suurt koalitsiooni,

—

võttes arvesse oma 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes) kohaldamise kohta (5),

—

võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta digitaalajastul (6),

—

võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamise kohta digitaalvaldkonna kaudu (O-000004/2018 – B8-0010/2018),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.

arvestades, et digiteerimine on revolutsiooniliselt muutnud viisi, kuidas inimesed teabele ligi pääsevad ja seda jagavad, suhtlevad, õpivad ja töötavad, loonud uusi võimalusi osalemiseks avalikes ja poliitilistes aruteludes, hariduses ning tööturul, avanud uusi väljavaateid enese määratud elu elamiseks, ning sellel on tohutu majanduslik potentsiaal Euroopa Liidu ja muu maailma jaoks; arvestades, et digiteerimine ei mõjuta üksnes turgu, vaid kogu ühiskonda;

B.

arvestades, et infoühiskonnas, mida toetab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), tekivad tohutud võimalused jõukuse ja teadmiste loomiseks ja levitamiseks;

C.

arvestades, et kogu maailmas kasutavad naised demograafilise rühmana internetti tõenäoliselt vähem kui mehed; arvestades, et 68 % meestest ja 62 % naistest kasutab regulaarselt arvutit ja internetti; arvestades, et 54 % meestest võrreldes 48 % naistega kasutab internetti kaasaskantavatel seadmetel; arvestades, et 33 % meestest paigaldavad tarkvara seadmetele ise, võrreldes vaid 18 % naistega; arvestades, et 41 % meestest kasutab veebipõhist raadiot ja televisiooni, võrreldes 35 % naistega; arvestades, et 47 % meestest kasutab internetipanka, võrreldes 35 % naistega; arvestades, et 22 % meestest müüb kaupu internetis, võrreldes vaid 17 % naistega; arvestades, et internetis teeb oste 20 % meestest ja 13 % naistest;

D.

arvestades, et digitaalsed kommunikatsioonimudelid on aidanud luua soodsad tingimused naistevastase vihakõne ja ähvarduste suuremaks levikuks, kusjuures 18 % Euroopa naistest on alates teismeeast kogenud mingil kujul küberkiusamist; arvestades, et ähvarduste, sealhulgas tapmisähvarduste arv naiste vastu on kasvanud; arvestades, et ühiskond ei ole endiselt piisavalt teadlik digivägivalla vormidest; arvestades, et internetivägivalla eri vorme ei ole õigusraamistikus veel täielikult arvesse võetud;

E.

arvestades, et ainult 2 % tööturul aktiivetest naistest töötab tehnilistel, oskusteadmisi nõudvatel või teadustööga seotud ametikohtadel, võrreldes 5 % meestega; arvestades, et Euroopa tarkvaraarendajate seas on naisi ainult 9 %, IKT ja kommunikatsioonisektori juhtivtöötajate seas ainult 19 % (teistes teenustesektorites 45 %) ja naised moodustavad ainult 19 % sektori ettevõtjatest (teistes teenustesektorites 54 %);

F.

arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning arvutioskuste valdkonna kutse- ja haridusvõimaluste juurdepääsetavuses valitseb märkimisväärne sooline ebavõrdsus;

G.

arvestades, et seksism ja soolised stereotüübid takistavad tõsiselt naiste ja meeste vahelist võrdsust ning suurendavad veelgi digitaalsektori soolist lõhet, mis ei lase naistel täiel määral arendada oma võimeid kasutajate, uuendajate ja loojatena;

H.

arvestades, et töökohtadel, ja mitte ainult IKT valdkonnas, vajatakse üha sagedamini mõnesuguseid digitaalseid oskusi ja digikirjaoskust ning see suundumus kasvab tulevikus tõenäoliselt veelgi, mistõttu enamikul kutsealadel ja vabadel ametikohtadel hakatakse nõudma laiemaid digitaalseid oskusi;

I.

arvestades, et digitaaloskuste ja digikirjaoskuse parandamine annab suurepärase võimaluse parandada töö- ja eraelu tasakaalu, suurendades juurdepääsu haridusele ja koolitusele ning lihtsustades mitte ainult naiste ja tütarlaste, vaid ka erivajadustega inimeste, näiteks puuetega inimeste ning linnakeskustest kaugele jäävate maapiirkondade ja äärealade elanike tööturule kaasamist; arvestades, et töökohtade digiteerimisega võivad kaasneda teatavad probleemid, mis vajavad lahendamist; arvestades, et naiste tööhõive suurendamine IKT-sektoris, mis on üks paremini tasustatud sektoreid, võib aidata naiste rahalist mõjuvõimu ja sõltumatust suurendada, mis omakorda vähendab kogu soolist palgalõhet ja suurendab naiste rahalist sõltumatust; arvestades, et peaaegu kaheksast miljonist Euroopa IKT-sektoris töötavast inimesest vaid umbes 16 % on naised;

J.

arvestades, et digiteerimine pakub naistele uusi ettevõtlusvõimalusi, sealhulgas väikesemahuliseks digitaalseks ettevõtluseks, mis paljudel juhtudel ei nõua märkimisväärset algkapitali, ning sotsiaalset kaasatust edendavaks sotsiaalseks ettevõtluseks; arvestades, et naiste digitaalset ettevõtlust on vaja toetada, sest see on üks kiiremini kasvavaid ja tulusamaid majandusvaldkondi, mis pakub arvukalt võimalusi innovatsiooniks ja majanduskasvuks, kuid naised moodustavad selle valdkonna ettevõtjatest ainult 19 %;

K.

arvestades, et naiste arvu suurenemine IKT-sektoris aitaks elavdada turgu, mida ohustab tööjõupuudus ning kus naiste võrdne osalemine lisaks ELi SKP-le ligi 9 miljardit eurot aastas; arvestades, et naised on IKT kraadiõppe programmides suures vähemuses, moodustades ainult 20 % nende programmide lõpetajatest, ja et ainult 3 %-l ülikooli lõpetanud naistest on IKT valdkonna kõrgharidus; arvestades, et naistel on IKT-sektorisse pääsemise ja seal püsimisega suuri raskusi; arvestades, et töökeskkond, kus domineerivad mehed ja ainult 30 % töötajatest on naised, aitab kaasa suundumusele, et paljud naised lahkuvad IKT-sektorist mõni aasta pärast ülikooli lõpetamist; arvestades, et naiste osalemine digitaalsel tööturul väheneb koos vanuse lisandumisega; arvestades, et IKT valdkonna kõrgharidusega alla 30-aastaseid naisi on IKT-sektoris 20 %, seevastu naisi vanuses 31–45 on 15,4 % ja üle 45-aastasi naisi 9 %;

L.

arvestades, et uuringu „Women active in the ICT sector“ (IKT-sektoris tegevad naised) kohaselt on 2020. aastaks Euroopa IKT-sektoris 900 000 täitmata ametikohta; arvestades, et IKT-sektor kasvab kiiresti ja seal luuakse igal aastal ligikaudu 120 000 uut töökohta;

M.

arvestades, et IKT-sektorit iseloomustab eriti suur vertikaalne ja horisontaalne segregatsioon, samuti lõhe naiste haridustaseme ja nende IKT-sektori ametikoha vahel; arvestades, et vähem kui 20 % IKT-sektori ettevõtjatest on naised; arvestades, et enamik IKT-sektoris töötavaid naisi (54 %) töötab väiksemapalgalistel ja vähem oskusi nõudvatel töökohtadel ning vaid väike osa (8 %) neist töötab kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel tarkvarainseneri ametikohtadel; arvestades, et naised on selles sektoris alaesindatud ka otsuste tegemise tasandil ja vaid 19,2 protsendil IKT-sektori töötajatest on naisülemus, samas kui muudes sektorites on see osakaal 45,2 %;

N.

arvestades, et 55-aastaste ja vanemate naiste seas on töötuksjäämise ja tööturult tõrjumise oht eriti suur, kusjuures 55–64-aastaste naiste keskmine tööhõive oli ELis 2016. aastal ainult 49 %, samaealiste meeste puhul on see aga keskmiselt 62 %; arvestades, et kehvad e-oskused ja digikirjaoskus suurendavad seda ohtu veelgi; arvestades, et 55-aastaste ja vanemate naiste digioskuste parandamine ja sellesse investeerimine suurendaks nende töövõimalusi ja pakuks kaitset tööturult väljatõrjumise eest;

O.

arvestades, et vastavalt Eurostati 2014. aasta andmetele läheb kõrgkooli edasi õppima rohkem naisi kui mehi (vastavalt 42,3 % ja 33,6 %), kuid naised valivad sagedamini humanitaar- kui reaalteaduste valdkonna; arvestades, et ainult 9,6 % kõrgharidust omandavatest naistest õpib IKT valdkonna kraadiõppes, võrreldes 30,6 % meestega; arvestades, et naised on jätkuvalt alaesindatud sellistes algatustes nagu EU Code Week (ELi programmeerimisnädal), ICT for Better Education (IKT parema hariduse nimel), Startup Europe Leaders Club (juhtivate veebiettevõtjate klubi) ja digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suur koalitsioon, mille eesmärk on toetada e-oskusi ja e-haridust;

P.

arvestades, et naiste ja tütarlaste vähene osalemine IKT-hariduses ja hiljem tööhõives tuleneb sooliste stereotüüpide keerulisest koosmõjust, kusjuures neid stereotüüpe hakatakse kujundama juba varases eas ja hariduse varastel astmetel ning see jätkub tööelus;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 5 ja artiklit 21,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 208–211 ja artiklit 214,

—

võttes arvesse tulemusliku arengukoostöö ülemaailmset partnerlust, mis võeti vastu 2011. aastal Busanis toimunud kõrgetasemelisel abi tõhusust käsitleval foorumil ning mida uuendati 2016. aastal Nairobis toimunud kõrgetasemelisel kohtumisel,

—

võttes arvesse 14.–18. märtsil 2015 Jaapanis Sendais toimunud kolmandat ÜRO katastroofiohu vähendamise ülemaailmset konverentsi,

—

võttes arvesse 25. septembril 2015 New Yorgis toimunud ÜRO kestliku arengu tippkohtumisel vastu võetud ÜRO resolutsiooni „Muudame oma maailma: kestliku arengu tegevuskava aastani 2030“ning selles sisalduvat 17 kestliku arengu eesmärki,

—

võttes arvesse 23. ja 24. mail 2016 Istanbulis toimunud ülemaailmset humanitaarabiteemalist tippkohtumist ning ulatuslikku kokkulepet (Grand Bargain), milleni jõudsid mõned suurimad doonorid ja abiandjad,

—

võttes arvesse 23. juunil 2000 Cotonous allkirjastatud AKV-ELi partnerluslepingut (1), mis on läbi vaadatud 25. juunil 2005 ja 22. juunil 2010,

—

võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (2),

—

võttes arvesse nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (3),

—

võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (4),

—

võttes arvesse sisekokkulepet nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa (edaspidi „sisekokkulepe“),

—

võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/322 11. Euroopa Arengufondi rakendamise kohta (5),

—

võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/323, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust (6),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020 (7),

—

võttes arvesse 2007. aasta Euroopa konsensust humanitaarabi valdkonnas (8),

—

võttes arvesse 7. juuni 2017. aasta Euroopa uut arengukonsensust (9),

—

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2017. aasta järeldusi ELi koostöö kohta kodanikuühiskonnaga välissuhete valdkonnas,

—

võttes arvesse oma 22. novembri 2016. aasta resolutsiooni arengukoostöö tulemuslikkuse suurendamise kohta (10),

—

võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni ELi Aafrika usaldusfondi ning selle mõju kohta arengu- ja humanitaarabile (11),

—

võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni poliitikavaldkondade arengusidusust käsitleva ELi 2015. aasta aruande kohta (12),

—

võttes arvesse oma 22. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni kohalike asutuste ja kodanikuühiskonna rolli kohta Euroopa tegevuses jätkusuutliku arengu toetamisel (13),

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 18/2014 EuropeAidi hindamisele ja tulemustele suunatud järelevalve süsteemide kohta,

—

võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2017. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Välistegevuse rahastamisvahendi vahearuanne“(COM(2017)0720) ning sellega kaasnevaid komisjoni talituste töödokumente „Evaluation of the Development Cooperation Instrument“(Arengukoostöö rahastamisvahendi hindamine) (SWD(2017)0600) ja „Evaluation of the 11th European Development Fund“(11. Euroopa Arengufondi hindamine) (SWD(2017)0601),

—

võttes arvesse 11. Euroopa Arengufondi välishindamist (2017. aasta juuni lõpparuanne), mille komisjon tellis välistöövõtjate rühmalt,

—

võttes arvesse arengukoostöö rahastamisvahendi välishindamist (2017. aasta juuni lõpparuanne), mille komisjon tellis välistöövõtjate rühmalt,

—

võttes arvesse komisjoni 14. veebruari 2018. aasta teatist „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“(COM(2018) 0098),

—

võttes arvesse dokumenti „Coherence Report: insights from the external evaluations of the external financing instruments“(Sidususaruanne: välistegevuse rahastamisvahendite välishindamistest saadud teave) (2017. aasta juuni lõpparuanne), mille komisjon tellis välistöövõtjate rühmalt,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja III lisa,

—

võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0118/2018),

A.

arvestades, et alates välistegevuse rahastamisvahendite vastuvõtmisest on rahvusvaheline ja ELi poliitiline raamistik märkimisväärselt muutunud, kuna vastu on võetud sellised pöördelise tähtsusega dokumendid nagu kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, Pariisi kliimakokkulepe, Addis Abeba tegevuskava, Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik 2015–2030 ja humaansuse tegevuskava; arvestades, et EL täitis nende dokumentide üle toimunud läbirääkimistes juhtivat rolli;

B.

arvestades, et Lissaboni leping, kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ning kestliku arengu eesmärgid koos Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas, Euroopa arengukonsensuse ning Busani arengutõhususe põhimõtetega määravad ELi arengukoostöö ja humanitaarabi strateegia; arvestades lisaks, et nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia, mis käsitleb muu hulgas arengukoostööd;

C.

arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 214 ning Euroopa konsensusele humanitaarabi valdkonnas tuleb humanitaarabi anda kooskõlas humanitaarabi põhimõtetega, nagu inimlikkus, neutraalsus, sõltumatus ja erapooletus, ning vajadustepõhisest lähenemisviisist juhindudes; arvestades, et humanitaarabi ei tohiks kasutada kriisiohjevahendina;

D.

arvestades, et arengupoliitika peaks täiendama ELi välispoliitikat ja rände haldamist, tagades samal ajal, et arengu rahastamisvahendeid kasutatakse ainult arenguga seotud ja mitte sellest erinevate eesmärkide (nagu piirikontroll või rändevastane poliitika) saavutamisega seotud kulude katmiseks;

E.

arvestades, et arengukoostöö rahastamisvahendi peamine eesmärk on vaesuse vähendamine ning pikas perspektiivis selle kaotamine arenguriikides, kes ei saa toetust Euroopa Arengufondist, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist ega ühinemiseelse abi rahastamisvahendist, et anda partnerriikide kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja kohalikele ametiasutustele temaatilist toetust arenguga seotud globaalsete avalike hüvede ja probleemide valdkonnas ning toetada strateegilist partnerlust Aafrika ja ELi vahel; arvestades, et arengukoostöö rahastamisvahend on ELi eelarves peamine geograafiline rahastamisvahend arengukoostöö valdkonnas, mille raames eraldatakse aastatel 2014–2020 19,6 miljardit eurot vahendeid;

F.

arvestades, et Euroopa Arengufondi peamine eesmärk on vähendada ning pikas perspektiivis kaotada vaesus Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnas ning saavutada ülemeremaade ja -territooriumide kestlik areng; arvestades, et Euroopa Arengufond on ELi peamine arengukoostöö rahastamisvahend, mille raames eraldatakse 11. EAFile aastateks 2014–2020 30,5 miljardit eurot;

G.

arvestades, et humanitaarabi rahastamisvahendi peamine eesmärk on pakkuda abi, toetust ja kaitset loodusõnnetustest või inimtegevusest põhjustatud katastroofidest ja sarnastest hädaolukordadest mõjutatud inimestele, seades esikohale kõige haavatavamad ohvrid, sõltumata rahvusest, usust, soost, east, etnilisest päritolust või poliitilistest vaadetest, ning kooskõlas tegelike vajaduste, rahvusvaheliste humanitaarabi põhimõtete ning Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas;

H.

arvestades, et humanitaarabi rahastamisvahendi tegevuse haare on laiem kui selle peamine ülesanne, milleks on elude päästmine, ja hõlmab ka hädaabi andmist pikemalt kestvatest kriisidest mõjutatutele, lühiajalist taastamis- ja ülesehitustööd, katastroofideks valmistumist ning elanikkonna rände tagajärgedega tegelemist;

I.

arvestades, et tõhus arengukoostöö eeldab uuenduslikke lähenemisviise, andes doonoritele võimaluse kohalikele oludele kiiresti reageerida, töötada koos kohalike organisatsioonidega ning toetada kohalikke ettevõtteid ja ettevõtjaid, eeskätt kõige vaesemates ja haavatavamates riikides; arvestades, et ELi auditeerimissüsteem peab jätma doonoritele paindlikkuse võtta sellistes projektides mõistlikus ulatuses riske, suurendades seeläbi ELi suutlikkust kiiresti reageerida ja tõhusat abi anda;

J.

arvestades, et EL on juhtiv arengu- ja humanitaarabi andja maailmas; arvestades, et selle abi kaudu toetab EL vaesuse vähendamiseks ning ülemaailmsete ja ELi huvide ja põhiväärtuste edendamiseks tehtavaid jõupingutusi;

K.

arvestades, et 29.–30. novembril 2017 Abidjanis toimunud Aafrika Liidu ja ELi tippkohtumine kinnitas soovi rajada tõeline, kaasajastatud, ülemaailmne ja ulatuslik partnerlus, luues tegeliku võrdsuse jaoks poliitilised ja majanduslikud tingimused;

L.

arvestades, et kolmandate riikidega, sh Hiina, Venemaa, Türgi, Brasiilia ja India, sõlmitud arengukoostöölepingute arv on järsult kasvanud;

M.

arvestades, et nn ülemaailmse vaigistamise eeskirja uuesti kehtestamine ja laiendamine ning selliste organisatsioonide rahastamise kärpimine, kes pakuvad naistele ja tüdrukutele pereplaneerimise ning seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu ja -õiguste teenuseid, tekitavad tõsist muret;

N.

arvestades, et kolmandate riikide valitsustel on tegelikud ootused seoses kiire tegutsemise, tõhususe ning pakilise vajadusega säilitada tugevad arengukoostööpartnerlused; arvestades, et partnerriikides on vaja arendada avatud ja tootlikke majandusi, võttes arvesse uusi olusid ja uusi majanduslikke sidusrühmi rahvusvahelisel tasandil;

O.

arvestades, et 2020. aasta järgses tegevuses Ühendkuningriik enam ei osale ja ELi eelarve kahaneb Brexiti tagajärjel 12–15 %;

P.

arvestades, et Euroopa Arengufondi ning arengukoostöö rahastamisvahendi hindamised kinnitavad, et erinevate geograafiliste ja temaatiliste rahastamisvahendite sidus kasutamine on tõesti võimalik;

Q.

arvestades, et 11. EAFi hindamises nenditakse, et „on tõsine oht, et EAFi suunatakse tegelema probleemidega, mis kaugendavad teda enda peamisest, vaesuse leevendamise eesmärgist, ning mida on keeruline siduda EAFi kesksete väärtustega ja mis ohustavad seda, mida EAF teeb hästi“ning et „hoolimata konsultatsioonidest on valitsuse ja [kodanikuühiskonna organisatsioonide] vaateid (mõningate silmapaistvate eranditega, näiteks Vaikse ookeani piirkonnas) programmitöö valikutes harva arvesse võetud“ning et „seega kasutati 11. EAFi programmitöös kontsentreerumise põhimõtte kohaldamisel ülevalt-alla lähenemisviisi, kuid seda Cotonou lepingu keskse partnerluspõhimõtte arvelt“;

R.

arvestades, et 11. EAFi hindamise kohaselt oli aprilliks 2017 peaaegu 500 miljonit eurot EAFi vahenditest eraldatud komisjoni kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadile (ECHO), peaaegu 500 miljonit eurot erakorralise toetusena üksikutele riikidele ning 1,5 miljardit eurot ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondile; arvestades, et Euroopa Arengufondist rahastatakse ka uut Euroopa Kestliku Arengu Fondi;

S.

arvestades, et arengukoostöö rahastamisvahendi hindamises nenditakse, et „arengukoostöö rahastamisvahend on üldiselt jätkuvalt asjakohane ja täidab oma eesmärki, seda nii selle vastuvõtmise ajal kui ka selle rakendamise keskpaigas. See on üldiselt kooskõlas uute poliitikadokumentidega (nt uus Euroopa arengukonsensus ja kestliku arengu tegevuskava aastani 2030) ehkki mõningate prioriteetide elluviimine võib selle praeguses vormis olla keeruline“;

T.

arvestades, et 2014.–2020. aasta välistegevuse rahastamisvahendite vastuvõtmise ajal eelistas Euroopa Parlament eraldiseisvat arengukoostööle suunatud välistegevuse rahastamisvahendit ning nõudis Euroopa Arengufondi eelarvesse kaasamise korral arengualaste vahendite sihtotstarbelist eraldamist;

U.

arvestades, et EAFi hindamises sedastatakse viitega ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondile, et „tavapäraste EAFi projektidega võrreldes lühem ettevalmistus- ja heakskiidu saamise aeg, ELi kaudne osalemine projekti elluviimises ning asjaolu, et need projektid lähtuvad ELi peamistest mureküsimustest ega pole vastuseks [partnerriikide] pikaajalistele eesmärkidele, tekitavad kõik kahtlusi ELi [Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi] projektide võimaliku tõhususe ja kestlikkuse ning ELi suutlikkuse suhtes nende rakendamist tähelepanelikult jälgida“;

V.

arvestades, et rahavoog EList riikidesse, kes saavad toetust arengu rahastamise vahenditest, on väiksem nende samade riikide Euroopas elava diasporaa eraviisiliselt tehtud rahaülekannetest;

W.

arvestades, et hoolimata sellest, et Aafrika rahutagamisrahastu sai aastaid Euroopa Arengufondist miljardeid eurosid ning vaatamata komisjoni väljendatud tõsisele murele selle finantsjuhtimise pärast, ei olnud see osa Euroopa Arengufondi hindamisest; arvestades, et Aafrika rahutagamisrahastut hinnati viimati 2011. aastal;

X.

arvestades, et arengukoostöö rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi hindamiste ning komisjoni välistegevuse rahastamisvahendite vahearuande kohaselt on arengukoostöö rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi pikaajalist mõju nende eesmärkide täitmisele keeruline mõõta tulenevalt olulistest piirangutest asjakohaste hindamis- ja järelevalvesüsteemide kehtestamisel ja väliste tegurite mõju hindamisel ning asjaomaste riikide ja teemade ulatusest; arvestades, et hindajate sõnul aitab segarahastamine leida täiendavaid vahendeid ainult 50 % juhtudest;

Y.

arvestades, et Euroopa Parlamendil on rakendusmeetmete eelnõu kontrollimiseks olnud väga lühikesed tähtajad; arvestades, et nende tähtaegade puhul ei arvestata piisavalt parlamentaarse tegevuse eripäradega; arvestades, et mõnikord on sellele lisandunud asjaolu, et parlamendile on rakendusmeetmete eelnõu saadetud pärast tähtaega või enne vaheaegu, mis on veelgi piiranud tema suutlikkust oma kontrollimisõigust asjakohaselt täita;

Z.

arvestades, et EL on tunnustanud kodanikuühiskonna organisatsioonidega loodud partnerluste olulisust välissuhete valdkonnas; arvestades, et see hõlmab kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamist välistegevuse rahastamisvahendite programmitöösse ja rakendamisse;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

Arengukoostöö rahastamisvahend

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

Euroopa Arengufond

24.

25.

26.

27.

28.

Humanitaarabivahend

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

67.

68.

69.

70.

71.

72.

73.

74.

75.

76.

77.

78.

79.

80.

81.

82.

83.

84.

85.

—

võttes arvesse Addis Abeba tegevuskava võlgu ja võla jätkusuutlikkust käsitlevat jaotist (1),

—

võttes arvesse ÜRO peasekretäri 22. juuli 2014. aasta, 2. augusti 2016. aasta ja 31. juuli 2017. aasta aruandeid välisvõla jätkusuutlikkuse ja arengu kohta,

—

võttes arvesse ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) põhimõtteid vastutustundlike riigilaenude andmise ja võtmise kohta,

—

võttes arvesse UNCTADi jätkusuutlikku valitsemissektori võlgade restruktureerimist käsitlevat tegevuskava (Roadmap towards Sustainable Sovereign Debt Workouts) (aprill 2015),

—

võttes arvesse G20 jätkusuutliku rahastamise tegevussuuniseid,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 9. septembri 2014. aasta resolutsiooni 68/304, mis käsitleb riigivõla restruktureerimise mitmepoolset õigusraamistikku („Towards the establishment of a multilateral legal framework for sovereign debt restructuring processes“),

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni 69/319 valitsemissektori võla restruktureerimise aluspõhimõtete kohta,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo koostatud välisvõla ja inimõiguste juhtpõhimõtteid,

—

võttes arvesse oma 19. mai 2015. aasta resolutsiooni arengu rahastamise kohta (2), eriti selle punkte 10, 26, 40, 46 ja 47,

—

võttes arvesse analüüsirühma Global Financial Integrity avaldatud uuringuid ebaseaduslike rahavoogude hinnangulise ulatuse ja koosseisu kohta,

—

võttes arvesse Belgia 12. juuli 2015. aasta seadust, milles käsitletakse võitlust raisakotkafondide tegevuse vastu (11. septembri 2015. aasta Moniteur belge),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A8-0129/2018),

A.

arvestades, et arenguriikide valitsemissektori võla probleemi lahendamine on rahvusvahelise koostöö oluline element ning see võib aidata saavutada kestliku arengu eesmärke arenguriikides;

B.

arvestades, et kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks arenguriikides on vaja teha ulatuslikke investeeringuid ning et praegune rahastamise puudujääk aastas moodustab hinnanguliselt 2,5 triljonit USA dollarit (3);

C.

arvestades, et laenud on üks võimalik arengu rahastamise allikas; arvestades, et laenud peavad olema vastutustundlikud ja prognoositavad; arvestades, et nende kulu tuleb täiel määral tasaarvestada asjaomaste investeeringute tasuvusega ning võlgadega seotud riske tuleb põhjalikult hinnata ja võtta sellekohaseid meetmeid;

D.

arvestades, et 1980. ja 1990. aastatel toimunud arenguriikide võlakriisi ja ulatusliku võlakergenduskampaania tulemusel käivitasid IMF ja Maailmapank suure võlakoormusega vaeste riikide algatuse ja mitmepoolse võlakergendusalgatuse, et nendel riikidel oleks võimalik liikuda aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele lähemale;

E.

arvestades, et suure võlakoormusega vaeste riikide algatusest ja mitmepoolsest võlakergendusalgatusest võlakriisi lõpetamiseks ei piisa;

F.

arvestades, et need algatused ja kaubahindade kasv parandasid paljude arenguriikide rahalist olukorda ning et 2008. aasta finantskriisi järgsed erakordselt madalad intressimäärad on samuti võla jätkusuutlikkust toetanud; arvestades siiski, et kaubahinnad on alates 2008. aastast langenud; arvestades, et vaesunud riikides on alanud uus võlakriis, kusjuures Mosambiik, Tšaad, Kongo ja Gambia ei suuda tasuda;

G.

arvestades, et kaubahindade langusest põhjustatud võlakriisid ja kapitalivoogude volatiilsus kujutavad endast pidevat ohtu võla jätkusuutlikkusele, eriti arengumaades; need sõltuvad jätkuvalt kaupade ekspordist;

H.

arvestades, et nende arenguriikide arv, kellel IMFi ja Maailmapanga liigituse kohaselt lasub üle jõu käiv või kõrge või keskmise riskiga võlakoormus, on kasvanud ning et suurem osa madala sissetulekuga riike kuuluvad nüüdsest ühte nendest kategooriatest;

I.

arvestades, et IMFi andmetel kasvas Sahara-taguses Aafrikas keskmine võlakoormus järsult 34 %-lt SKPst 2013. aastal 48 %-ni 2017. aastal;

J.

arvestades, et mitmes riigis, sh Etioopias, Ghanas ja Sambias, on võla tase 50 % SKPst või rohkem, ja arvestades, et see on suur võlakoormus, pidades silmas madalat maksubaasi enamikus Aafrika riikides;

K.

arvestades, et võlateenindus väljendatuna protsendina valitsemissektori kulutustest on alates 2013. aastast märkimisväärselt kasvanud, ja arvestades, et see vähendab oluliselt avaliku sektori investeeringute võimalusi;

L.

arvestades, et riigivõla üldises olukorras on viimaste aastakümnete jooksul toimunud põhjalikke muutusi, sest erainvestorid ja Hiina on muutunud keskseteks osalejateks;

M.

arvestades, et arenguriikide võla koosseis on muutunud, kuna erasektori võlausaldajatel ja kaubandustingimustel on üha suurem tähtsus ning suureneb kokkupuude finantsturgude volatiilsusega, mis mõjutab võla jätkusuutlikkust; arvestades, et omavääringus laenamisega kõrvaldatakse välisvaluutarisk, kuid riikliku kapitalireservi puudumine võib muuta selle olukorra ebasoodsaks või väljakannatamatuks;

N.

arvestades, et võla jätkusuutlikkust ohustavad mitte ainult kaubandustingimuste halvenemine, loodus- ja inimtekkelised katastroofid, rahvusvaheliste finantsturgude ebasoodsad suundumused ja volatiilsus, vaid ka vastutustundetult antud ja võetud laenud, riigi rahanduse halb juhtimine, varade väärkasutus ja korruptsioon; arvestades, et riigi ressursside kasutamise parem toimimine tagab paremad võimalused võla jätkusuutlikkuse suurendamiseks;

O.

arvestades, et on vaja aidata suurendada maksuasutuste suutlikkust ja teadmiste edasiandmist partnerriikides;

P.

arvestades, et UNCTADi põhimõtted vastutustundlike riigilaenude andmise ja võtmise kohta ning G20 jätkusuutliku rahastamise tegevussuunised on kasulikud vahendid, et sõnastada õigusraamistikku käsitlevad sätted, kuid esmalt tuleb kõrvaldada vastutustundetud tavad läbipaistvate põhimõtete, siduvate ja jõustatavate hoiatavate meetmete ning, kui see on põhjendatud, karistuste kasutuselevõtu abil;

Q.

arvestades, et riikide võla jätkusuutlikkus sõltub mitte üksnes nende põhivõlast, vaid ka muudest teguritest, nagu otsesed ja kaudsed finantstagatised (tingimuslikud kohustised), mida nad on saanud anda; arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlused hõlmavad sageli seotud tagatisi ja et samuti võib olla suur pankade tulevase päästmise oht;

R.

arvestades, et võla jätkusuutlikkuse analüüs ei peaks keskenduma üksnes majanduslikele kaalutlustele, nagu võlgnikust riigi tulevase majanduskasvu väljavaated ja tema suutlikkus oma võlgu teenindada, vaid arvesse tuleb võtta ka võlakoormuse mõju riigi suutlikkusele austada kõiki inimõigusi;

S.

arvestades, et avaliku ja erasektori partnerluse ulatuslikum kasutamine arenguriikides ELi välisinvesteeringute kava ja G20 kokkulepe Aafrikaga raames võib riigi võlgnevust suurendada; arvestades, et avaliku ja erasektori investorid on kaitstud kahepoolsete investeerimislepingutega, eelkõige nende investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismidega, et võimaldada investoritel algatada kohtumenetlust vastuvõtva riigi vastu;

T.

arvestades, et põlastusväärsed võlad, mida on võtnud valitsuskorrad, et võimaldada korrumpeerunud tehinguid või muid toiminguid, mille ebaseaduslikkusest on võlausaldajad teadlikud, on elanike – eelkõige haavatavaimate elanike – jaoks märkimisväärne koormus;

U.

arvestades, et arenguriikide valitsustele antavate laenude läbipaistvus on hädavajalik, et tagada laenuandmise aruandekohustus; arvestades, et läbipaistvuse puudumine oli peamine tegur vastutustundetute laenude andmisel Mosambiigile, mis korraldati ilma riigi võimet tagasi maksta piisavalt kontrollimata ning mida seejärel varjati finantsturgude ja Mosambiigi rahva eest;

V.

arvestades, et põlastusväärset võlga määratletakse kui valitsuse võetud võlga, mille eesmärk on rahastada riigi kodanike huvide vastast tegevust, millest võlausaldajad olid teadlikud, ja mille puhul on tegemist valitsusrežiimi isikliku võlaga, mis saadi võlausaldajatelt, kes tegutsesid laenuvõtja kavatsustest täielikult teadlikuna; arvestades, et selle mõiste osas puudub konsensus, kuna teatavad võlausaldajad seisavad sellele kindlalt vastu;

W.

arvestades, et riigi ressursside kasutamist takistab eeskätt maksudest kõrvalehoidumine ja piiriüleste ettevõtjate kasumi ümberpaigutamine; arvestades, et OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise algatus on teretulnud, kuid ebapiisav lahendus sellele nähtusele; arvestades, et ÜRO egiidi all on vaja luua valitsustevaheline maksualase koostöö organ, et arengumaadel oleks võimalik võrdsetel alustel osaleda kehtivate rahvusvaheliste maksustamiseeskirjade ülemaailmses reformimises, nagu parlament nõudis oma 6. juuli 2016. aasta resolutsioonis maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta (4);

X.

arvestades, et arenguriikide ja tärkava majandusega riikide ebaseaduslike rahavoogude hinnanguline suurus on 1 triljon USA dollarit aastas ja seetõttu vähenevad jätkuvalt nende riikide vahendid, mida on vaja eeskätt kestliku arengu eesmärkide täitmiseks; arvestades, et need rahavood toimivad välislaenamise hoogustajana ning vähendavad võlgade tagasimaksmise suutlikkust;

Y.

arvestades, et kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Addis Abeba tegevuskava tähendab, et tuleb kaaluda kestliku arengu eesmärkide rahastamise uusi võimalusi, näiteks finantstehingute maksu ja välisvaluutatehingute maksu kehtestamist; arvestades, et Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) hinnangute kohaselt oleks välisvaluutatehingute 0,1 % maksustamisest lihtne rahastada kestliku arengu eesmärke kõigis madala sissetulekuga riikides ning madalama keskmise sissetulekuga riikides (5);

Z.

arvestades, et on vaja võidelda ebaseaduslike rahavoogude vastu, et need aastaks 2030 lõplikult kaotada, muu hulgas võideldes maksudest kõrvalehoidumise vastu ja tõhustades rahvusvahelist koostööd meetmete abil, mis hõlbustavad maksuandmete avalikustamist pädevatele asutustele ja maksude läbipaistvust nii päritolu- kui ka sihtriikides;

AA.

arvestades, et olemasolevad meetmed võlgade tagasimaksmata jätmise käsitlemiseks riikide poolt erinevad põhjalikult riikide kohtute maksejõuetusmenetlusest äriühingute jaoks, kuna ei ole erapooletut vahendajat kohtu ees; arvestades, et IMF pakub lühiajalisi laene, mis sõltuvad tingimustest ja eraldatakse osamaksetena ning mille eesmärk on tagada rahvusvahelise finantssüsteemi stabiilsus; arvestades, et Pariisi klubi võlausaldajatest riigid teevad ainult võlakoormuse kergendamise otsuseid seoses oma liikmete ametlike kahepoolsete laenudega; arvestades, et Londoni klubi eraõiguslikud võlausaldajad teevad otsuseid vaid oma liikmete kommertspankade laenude kohta; arvestades, et puudub alaline foorum, kus tehtaks kooskõlastatud otsuseid suure võlakoormusega riigi kõigi võlausaldajate võlgade restruktureerimise kohta;

AB.

arvestades, et IMF on jätkuvalt peamine foorum, kus arutada küsimusi, mis on seotud valitsemissektori võla restruktureerimisega, ja millel on märkimisväärne mõju Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele;

AC.

arvestades, et raisakotkafonde, mis võtavad sihile raskustes võlgnikke ja sekkuvad nende võlgade restruktureerimisse, ei tohiks nende kahjuliku tegevuse puhul õiguslikult ega kohtulikult toetada ning arvestades, et selle suhtes tuleb võtta lisameetmeid;

AD.

arvestades, et kuigi võlakergendus on madala sissetulekuga riikidele pakkunud uusi võimalusi, tuleb siiski märkida, et tegemist on ühekordse sekkumisega võla jätkusuutlikkuse taastamiseks, mis ei puuduta jätkusuutmatu võla kogunemise algpõhjusi, ning arvestades, et selliseid probleeme nagu korruptsioon, nõrgad institutsioonid ja väliste vapustuste talumise võime tuleb käsitleda esmatähtsatena;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.