5.7.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/1

---

Komisjoni teatis, millega muudetakse dokumendi „Komisjoni teatis liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes” lisa

(2016/C 244/01)

I.   SISSEJUHATUS

(1)

Dokumendi „Komisjoni teatis liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes” (1) (edaspidi „teatis”) punkti 13 kohaselt ei tohi riiklikud kindlustusandjad (2) pakkuda lühiajalist ekspordikrediidikindlustust turukõlblike riskide vastu. Turukõlblikud riskid on punktis 9 määratletud kui kaubandus- ja poliitilised riskid, mille maksimaalne riskiperiood on alla kahe aasta ning mis on seotud avalik- ja eraõiguslike ostjatega riikides, mis on loetletud teatise lisas.

(2)

Kreekas valitseva raske olukorra tõttu täheldati Kreekasse suunduva ekspordi kindlustuse ja edasikindlustuse valdkonnas 2012. aastast 2014. aastani ebapiisavat suutlikkust. Sellest tulenevalt otsustas komisjon teatist muuta, jättes Kreeka aastatel 2013, (3) 2014 (4) ning 2015. aasta esimesel kuuel kuul (5) ja 2015. aasta juunis (6) ajutiselt turukõlbliku riski riikide loetelust välja. Selle muudatuse kõige viimatine pikendamine aegub 30. juunil 2016. Seepärast loetaks Kreeka alates 1. juulist 2016 põhimõtteliselt taas turukõlblikuks, kuna teatise lisa kohane turukõlbliku riski riikide loetelu hõlmab kõiki ELi liikmesriike.

(3)

Vastavalt teatise punktile 36 hakkas komisjon mitu kuud enne Kreeka ajutise väljajätmise lõppemist olukorda läbi vaatama, et teha kindlaks, kas praegused turutingimused õigustavad Kreeka turukõlblike riikide nimekirjast väljajätmise aegumist 1. juulil 2016 või on turusuutlikkus endiselt ebapiisav kõikide majanduslikult põhjendatud riskide katmiseks, mistõttu on muudatust vaja pikendada.

II.   HINNANG

(4)

Selleks, et kindlaks määrata, kas erasektori ebapiisav suutlikkus kõikide majanduslikult põhjendatud riskide katmiseks annab põhjust pikendada Kreeka ajutist väljajätmist turukõlbliku riski riikide loetelust, konsulteeris komisjon liikmesriikide, erasektori krediidikindlustusandjate ja teiste huvitatud isikutega ning küsis neilt teavet. Komisjon avaldas 27. aprillil 2016 teabenõude seoses lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse kättesaadavusega Kreekasse suunduva ekspordi puhul (7). Vastuste esitamise tähtaeg lõppes 24. mail 2016. Liikmesriikidelt ja erakindlustusandjatelt saadi seitseteist vastust.

(5)

Komisjonile avaliku teabenõude tulemusena esitatud teabest nähtub, et erasektori ekspordikrediidikindlustusandjad ei ole kõigis kaubandussektorites muutunud Kreekasse suunatud ekspordile kindlustuskatte andmisel vähem piiravamaks. Samal ajal täheldasid riiklikud kindlustusandjad jätkuvalt suurt nõudlust Kreekasse suunduva ekspordi krediidikindlustuse järele, mis samuti näitab erakindlustuse piiratud kättesaadavust.

(6)

Kreeka majandusväljavaated on viimasel aastal märkimisväärselt halvenenud. Kui 2015. aasta mais prognoositi, et SKP reaalkasv on 2016. aastal +2,9 %, siis 2016. aasta mais avaldatud viimaste prognooside kohaselt kahaneb Kreeka majandus –0,3 % (8). Majanduskasv peaks uuesti hoogustuma 2016. aasta teises pooles, kuid ebakindlus on jätkuvalt suur. Prognoositud elavnemine sõltub finantsturgude ja kaubanduse positiivsest arengust. Samuti sõltub see suutlikkusest rakendada täielikult reformikava.

(7)

Need pinged avaldavad ka finantsturgude meelestatusele negatiivset mõju. 2016. aasta alguses kaubeldi Kreeka 10-aastaste riigivõlakirjadega, mille tootlus oli 7,3 %. Tootlus on vähenenud Kreeka ja tema võlausaldajate vahelise tehingu ootuses, milleni jõuti 24. mail 2016, kuid võrreldes teiste ELi liikmesriikide ja varasema väärtusega on see jätkuvalt kõrge.

(8)

Kreeka riigireiting on praegu Caa3 (Moody’s), B– (Standard & Poor’s) ja CCC (Fitch). See asetab Kreeka mitteinvesteerimise kategooriasse ja näitab olulisi riske võlausaldajatele.

(9)

Selles olukorras eeldab komisjon, et erasektori ekspordikrediidikindlustuse andjad on Kreekasse suunduvale ekspordile kindlustuskatte andmisel jätkuvalt väga ettevaatlikud või lahkuvad Kreeka turult üleüldse. Erakindlustusandjate riskivalmidus hakkab tõenäoliselt jälle suurenema vaid siis, kui Kreeka poliitilise ja majanduspoliitilise kursi suhtes tekib suurem selgus ning kui täheldatakse majandusolukorra märkimisväärset paranemist.

(10)

Neil põhjustel leidis komisjon, et erakindlustuse suutlikkusest ei piisa kõigi majanduslikult põhjendatud riskide katmiseks, ning otsustas pikendada Kreeka väljajätmist turukõlbliku riski riikide loetelust kuni 30. juunini 2017. Käesoleval juhul kohaldatakse teatise jaotise 4.3 kohaseid riskide katmise tingimusi.

III.   TEATISE MUUTMINE

(11)

Alates 1. juulist 2016 kuni 30. juunini 2017 kohaldatakse dokumenti „Komisjoni teatis liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes” järgmise muudatusega: — lisa asendatakse järgmisega: „LISA Turukõlbliku riski riikide loetelu — Kõik liikmesriigid, v.a Kreeka — Austraalia — Kanada — Island — Jaapan — Uus-Meremaa — Norra — Šveits — Ameerika Ühendriigid”.

---

(1)  ELT C 392, 19.12.2012, lk 1.

(2)  Riiklik kindlustusandja on teatises määratletud kui äriühing või muu organisatsioon, kes pakub ekspordikrediidikindlustust liikmesriigi nimel või toetusel, või ekspordikrediidikindlustust pakkuv liikmesriik.

(3)  ELT C 398, 22.12.2012, lk 6.

(4)  ELT C 372, 19.12.2013, lk 1.

(5)  ELT C 28, 28.1.2015, lk 1.

(6)  ELT C 215, 1.7.2015, lk 1.

(7)  http://ec.europa.eu/competition/consultations/2016_export_greece/index_en.html.

(8)  Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi 2016. aasta kevadprognoos, http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/forecasts/2016_spring/el_en.pdf

---

5.7.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/3

---

Euro vahetuskurss (1)

4. juuli 2016

(2016/C 244/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1138
JPY	Jaapani jeen	114,29
DKK	Taani kroon	7,4410
GBP	Inglise nael	0,83905
SEK	Rootsi kroon	9,3910
CHF	Šveitsi frank	1,0839
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,2538
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,095
HUF	Ungari forint	316,93
PLN	Poola zlott	4,4304
RON	Rumeenia leu	4,5133
TRY	Türgi liir	3,2284
AUD	Austraalia dollar	1,4792
CAD	Kanada dollar	1,4328
HKD	Hongkongi dollar	8,6418
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5452
SGD	Singapuri dollar	1,4989
KRW	Korea vonn	1 278,83
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,1416
CNY	Hiina jüaan	7,4229
HRK	Horvaatia kuna	7,5180
IDR	Indoneesia ruupia	14 586,69
MYR	Malaisia ringit	4,4459
PHP	Filipiini peeso	52,176
RUB	Vene rubla	71,0115
THB	Tai baat	39,028
BRL	Brasiilia reaal	3,6131
MXN	Mehhiko peeso	20,4241
INR	India ruupia	74,9065

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

5.7.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/4

---

Komisjoni teatis, milles käsitletakse intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis seoses liidu tolliterritooriumile toodavate kaupadega ja sealhulgas transiitkaupadega, mida ei lasta vabasse ringlusse

(2016/C 244/03)

Sisukord

1.

EESMÄRK

4

2.

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSE RIKKUMISE KAHTLUSEGA KAUBAD – INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE TAGAMINE TOLLIS

5

2.1.

Kolmandatest riikidest toodavad kaubad, mida ei lasta vabasse ringlusse

5

2.2.

Kolmandatest riikidest toodavad kaubad, mida ei lasta vabasse ringlusse ja millel on identne või sisuliselt identne kaubamärk

5

3.

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSE RIKKUMISE KAHTLUSEGA KAUBAD – INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE TAGAMISNE TOLLIS

6

3.1.

Kauba kontroll ja kinnipidamine

6

3.2.

Identse või sisuliselt identse kaubamärgiga kaubad

7

3.3.

Ravimid

8

3.4.

Koostöö õiguste omanikega

8

1.   EESMÄRK

Komisjoni talitused avaldasid 1. veebruaril 2012 maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi (TAXUD) veebilehel dokumendi „Euroopa Komisjoni suunised, milles käsitletakse ELi tolliasutuste poolt teostatavat ELi läbiva transiitkaubaga, eelkõige ravimitega seotud intellektuaalse omandi õiguste järelevalvet”, mida tuleb ajakohastada, et kajastada

—	määrust (EL) nr 608/2013, (1) millega asendati nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (2);

—	kaubamärgipaketti (määrusega (EL) 2015/2424 (3) on muudetud nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 (4) ja vastu on võetud direktiiv (EL) 2015/2436 (5)).

Määruses (EL) nr 608/2013 on sätestatud tingimused ja menetlused intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks tollis ja sellega on laiendatud tolliga seotud intellektuaalomandi õiguskaitse kohaldamisala (kaubamärk, disainilahendus, autoriõigus või muu sellega seotud õigus, geograafiline tähis, patent, sordikaitse, pooljuhttoote topoloogia, kasulik mudel, kaubanimi).

Määruse (EL) nr 608/2013 kohaste intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis käsitlevate sätete kohaldamisel tuleb arvesse võtta vajadust edendada intellektuaalomandi õiguste tõhusat ja piisavat kaitset ja tagada, et intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks võetavate meetmetega ei looda tõkkeid seaduslikule kaubandusele, nagu on mainitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklis 41 (6).

Kaubamärgipaketiga laiendatakse nüüd liidu tasandil siseriikliku kaubamärgina registreeritud kaubamärgi omaniku õigusi, et tõkestada kolmandatel isikutel kaubandustegevuse käigus kaupade liitu toomine ilma neid seal vabasse ringlusse laskmata, juhul kui need kaubad tuuakse kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on sisuliselt identne selliste kaupadega seoses registreeritud kaubamärgiga või mille puhul olulised aspektid ei erine asjaomase kaubamärgi omadest. Seda tuleb arvesse võtta seoses intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega tollis.

Seepärast asendatakse dokument „Euroopa Komisjoni suunised, milles käsitletakse ELi tolliasutuste poolt teostatavat ELi läbiva transiitkaubaga, eelkõige ravimitega seotud intellektuaalse omandi õiguste järelevalvet” käesoleva dokumendiga.

2.   INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSE RIKKUMISE KAHTLUSEGA KAUBAD – INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE TAGAMINE TOLLIS

Määrus (EL) nr 608/2013 sisaldab õiguskaitse tagamise meetmeid, mis võimaldavad tolliasutustel võtta intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kaupade suhtes meetmeid. Kõnealuse määruse artiklis 2 on loetletud intellektuaalomandi õigused, mis on asjakohased seoses õiguskaitse tagamisega tollis. Määruses (EL) nr 608/2013 on sätestatud tingimused ja menetlused, mille alusel tolliasutused võtavad meetmeid, kui intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kaup kuulub või oleks pidanud kuuluma nende järelevalve või kontrolli alla (artikli 1 lõige 1), kuna tolliasutuste menetluspädevus piirdub artikli 2 punkti 7 kohaselt määratletud „intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kauba” kindlakstegemisega.

Seega ei kehtestata määrusega (EL) nr 608/2013 mingeid kriteeriume intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlakstegemiseks (põhjendus 10). Intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlakstegemine kuulub intellektuaalomandi õiguse valdkonda, mida tõlgendavad pädevad riikide kohtud ja Euroopa Liidu Kohus.

2.1.   Kolmandatest riikidest toodavad kaubad, mida ei lasta vabasse ringlusse

Selliste kaupade puhul, mis tuuakse liidu tolliterritooriumile ilma neid seal vabasse ringlusse laskmata, võidakse rikkuda asjakohaseid intellektuaalomandi õigusi, kui nende liidu tolliterritooriumil viibimise ajal (nt kui kaubad suunatakse liidu tolliseadustiku (7) kohasele eriprotseduurile) või isegi enne nende jõudmist kõnealusele territooriumile kasutatakse neid liidu turule suunatud kaubandustegevuses, nagu müük, müügipakkumine või reklaam (vt Philipsi ja Nokia kohtuasjad, punkt 57) (8) või kui kaupu hõlmavatest dokumentidest (nt kasutusjuhendid) või kirjavahetusest ilmneb, et kavandatakse nende kõrvalesuunamist ELi turule ilma õiguste omaniku loata.

Seepärast võidakse kolmandast riigist tulevad kaubad, mida ei lasta vabasse ringlusse ja mille puhul on kahtlus, et rikutakse Euroopa Liidus näiteks kaubamärgi, autoriõiguse või seotud õigusega kaitstavaid intellektuaalomandi õigusi, klassifitseerida intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kaubana, kui on tõendeid, et neid kavatsetakse Euroopa Liidus müüki panna. Sellised tõendid võivad osutada sellele, et kaupu on juba müüdud Euroopa Liidus asuvale kliendile või neid on müügiks pakutud või reklaamitud Euroopa Liidus asuvatele tarbijatele (vt Philipsi ja Nokia kohtuasjad, punkt 78).

2.2.   Kolmandatest riikidest toodavad kaubad, mida ei lasta vabasse ringlusse ja millel on identne või sisuliselt identne kaubamärk

Määrusega (EÜ) nr 207/2009 (mida on muudetud määrusega (EL) 2015/2424 ja direktiiviga (EL) 2015/2436) laiendati liidu tasandil siseriikliku kaubamärgina registreeritud kaubamärgi omaniku õigusi, et tõkestada kolmandatel isikutel kaubandustegevuse käigus kaupade liitu toomine ilma neid seal vabasse ringlusse laskmata, juhul kui need kaubad tuuakse kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on sisuliselt identne selliste kaupadega seoses registreeritud kaubamärgiga või mille puhul olulised aspektid ei erine asjaomase kaubamärgi omadest (edaspidi „identse või sisuliselt identse kaubamärgiga kaubad”), isegi kui kaupu ei kavatseta lasta liidu turule. Määruse (EL) 2015/2424 põhjenduse 15 kohaselt on eesmärk „tugevdada kaubamärgi kaitset ja tulemuslikumalt võidelda võltsimise vastu ning kooskõlas liikmesriikidele WTO raames ette nähtud rahvusvaheliste kohustustega […]”.

Uusi sätteid, mis hõlmavad liitu toodud identse või sisuliselt identse kaubamärgiga kaupu, mida ei lasta vabasse ringlusse, kohaldatakse järgmiselt.

Euroopa Liidu kaubamärgid

—

Euroopa Liidu kaubamärgiga seoses jõustus 23. märtsil 2016 määrus (EL) 2015/2424 (artikkel 4) ja seda hakati kohaldama samal päeval. Seega võivad tolliasutused alates 23. märtsist 2016 võtta meetmeid selliste kolmandatest riikidest liidu tolliterritooriumile toodud kaupade suhtes, mida ei lasta vabasse ringlusse ja mis kannavad kaubamärki, mis on ELi kaubamärgiga identne või sisuliselt identne.

Siseriiklikud kaubamärgid

—

Siseriiklike kaubamärkidega seoses jõustus 12. jaanuaril 2016 direktiiv (EL) 2015/2436 (artikkel 56). Vastavalt direktiivi (EL) 2015/2436 artiklile 54 teevad liikmesriigid direktiivi rakendamiseks vajalikud muudatused kaubamärgiõigust käsitlevatesse siseriiklikesse õigus- ja haldusnormidesse 14. jaanuariks 2019. See tähendab, et pärast direktiivi artikli 10 kohaldamiseks vajalike õigus- ja haldusnormide vastuvõtmist ja jõustumist, mis võib juhtuda mis tahes ajal enne 14. jaanuari 2019, hakatakse liikmesriigis siseriiklike kaubamärkide puhul kohaldama uusi sätteid, mis hõlmavad identse või sisuliselt identse kaubamärgiga kaupu, mis on toodud selle liikmesriigi tolliterritooriumile, kus kaubamärk on registreeritud, ja mida ei lasta vabasse ringlusse. Seepärast peaksid kõigi liikmesriikide tolliasutused jälgima tähelepanelikult oma siseriikliku kaubamärgiõiguse läbivaatamist, et teada, mis kuupäevast alates nad peaksid kohaldama transiiti käsitlevaid sätteid oma siseriiklike kaubamärkide suhtes. Alates kuupäevast, mil siseriiklikud sätted jõustuvad ja on asjaomases liikmesriigis kohaldatavad, võivad tolliasutused võtta meetmeid selliste kaupade suhtes, mis tuuakse kolmandatest riikidest ja mida ei lasta vabasse ringlusse ning mis kannavad kaubamärki, mis on identne või sisuliselt identne siseriikliku kaubamärgiga.

Kaubamärgi omanike õigused seoses identse või sisuliselt identse kaubamärgiga kaupadega

Määruse (EÜ) nr 207/2009 (mida on muudetud määrusega (EL) 2015/2424) artikli 9 lõikes 4 on sätestatud:

„ELi kaubamärgiga antavad õigused

[…] 4. Ilma et see piiraks kaubamärgiomanike õigusi, mis on omandatud enne ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, peab kõnealuse ELi kaubamärgi omanikul olema ka õigus takistada mis tahes kolmandaid isikuid toomast äritegevuse käigus kaupu liidu tolliterritooriumile ilma neid vabasse ringlusse laskmata, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid, pärinevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne ELi kaubamärgiga, mis on selliste kaupade suhtes registreeritud, või mida ei ole võimalik olulistes aspektides eristada kõnealusest kaubamärgist. […]” (allakriipsutus lisatud)

ELi kaubamärgiga antavad õigused

Direktiivi (EL) 2015/2436 artikli 10 lõikes 4 sätestatu on sarnane määruse (EÜ) nr 207/2009 (mida on muudetud määrusega (EL) 2015/2424) artikli 9 lõikes 4 sätestatuga ning sellega laiendatakse siseriikliku kaubamärgi omaniku õigusi seoses kolmandatest riikidest asjaomase liikmesriigi tolliterritooriumile toodavate kaupadega, mis kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne või sisuliselt identne selliste kaupade suhtes registreeritud siseriikliku kaubamärgiga, ning mida ei lasta asjaomases liikmesriigis vabasse ringlusse.

Tuleb märkida, et vastavalt uute sätete sõnastusele ja eesmärgile ei laiendata kaubamärgi omaniku õigusi mitte ainult kaubamärgi omaniku registreeritud kaubamärgiga identset kaubamärki kandvale märgile (st märgile, millega kas taasesitatakse ilma muudatuste või lisanditeta kõik kaitstud kaubamärgi elemendid või mis tervikuna vaadatuna sisaldab nii tühiseid erinevusi, et keskmine tarbija neid ei märka, nagu Euroopa Liidu Kohtus on määratlenud kohtuasjas 291/00, LTJ Diffusion SA), vaid

uued sätted hõlmavad ka kaupu, millel on märk, „mida ei ole võimalik olulistes aspektides eristada” registreeritud kaubamärgist.

3.   INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSE RIKKUMISE KAHTLUSEGA KAUBAD – INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE TAGAMISNE TOLLIS

3.1.   Kauba kontroll ja kinnipidamine

Vastavalt liidu tolliseadustikule (määrus (EL) nr 952/2013) võivad tolliasutused teha liidu tolliterritooriumile toodud liiduväliste kaupade suhtes mis tahes kontrolle, mida nad vajalikuks peavad (9). Need kontrollid peavad olema proportsionaalsed ja neid tuleb teha riskianalüüsi kriteeriumide alusel.

Lisaks üldisele tollikontrolli võimalusele on tolliasutustel määruse (EL) nr 608/2013 artikli 1 lõike 1 kohaselt pädevus kaubad kinni pidada, kui intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kaup kuulub või oleks pidanud kuuluma liidu tolliterritooriumil tollijärelevalve või tollikontrolli alla, eelkõige seoses järgmiste olukordadega:

a)	kui kaup on deklareeritud vabasse ringlusse laskmiseks, ekspordiks või reekspordiks;

b)	kui kaup tuuakse liidu tolliterritooriumile või viiakse sealt välja;

c)	kui kaup suunatakse eriprotseduurile.

Tolliasutused teevad otsuse kaupade kinnipidamise kohta, kui on põhjust kahtlustada, et tegemist on intellektuaalomandi õigustega vastuolus olevate kaupadega.

Kaupade kinnipidamine tähendab seda, et kaupu hoitakse kinni ja õiguste omanikule võimaldatakse juurdepääs konfidentsiaalsele teabele ja tal lubatakse kõnelauseid kaupu uurida ning selle tulemusel võidakse kaubad hävitada, ilma et rikkumine tehtaks ametlikult kindlaks (10). See protseduur läheb tolliasutuse poolt tehtavast pelgast kontrollist kaugemale.

3.2.   Identse või sisuliselt identse kaubamärgiga kaubad

Nagu on märgitud määruse (EL) 2015/2424 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) 207/2009) põhjenduses 15:

Nagu on märgitud määruse (EL) 2015/2424 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) 207/2009) põhjenduses 16 ja direktiivi (EL) 2015/2436 põhjenduses 22:

Kooskõlas liidu ja liikmesriikide kaubamärgiõigusega võivad tolliasutused pidada määruse (EL) nr 608/2013 alusel kinni identse või sisuliselt identse kaubamärgiga kaubad, mis tuuakse liidu tolliterritooriumile ja mida ei lasta vabasse ringlusse ning mis ei ole ette nähtud liidu turu jaoks. Selliseid kaupu, mille puhul kahtlustatakse, et nad kannavad ilma loata identset või sisuliselt identset kaubamärki, võib liidu tolliterritooriumil leida järgmiste protseduuride korral:

—	ajutine ladustamine;

—	transiit kolmandast riigist teise kolmandasse riiki;

—	ajutine ladustamine vabatsoonis või tollilaos, ilma et oleks veel ette nähtud nende laskmine ELi või kolmanda riigi turule;

—	ajutine import;

—	seestöötlemise protseduur.

Enne kui peetakse kinni ELi turu jaoks mitte ettenähtud kaubad, mille puhul kahtlustatakse, et nad kannavad ilma loata identset või sisuliselt identset kaubamärki, võivad tolliasutused kooskõlas määruse (EL) nr 608/2013 artikli 17 lõikega 2 ja seaduslikku kaubandust tõkestamata nõuda, et taotluse rahuldamist käsitleva otsuse saaja esitaks kauba kohta asjakohase teabe.

Kui on kinni peetud ELi turu jaoks mitte ettenähtud kaubad, mille puhul kahtlustatakse, et nad kannavad ilma loata identset või sisuliselt identset kaubamärki, peaksid tolliasutused tagama, et kauba kinnipidamisest teatakse kohe asjaomastele isikutele (st kauba valdajale või deklarandile ja õiguste omanikule).

Selleks et tagada ühelt poolt kaubamärgiõiguse tõhus järgimine ja teiselt poolt mitte takistada seaduslikku kaubandust, on kaubamärgipaketi uute sätetega ette nähtud, et registreeritud kaubamärgi omaniku õigus takistada kaupade sisenemist ELi tühistatakse teatavatel juhtudel seoses kaupadega, mille puhul kahtlustatakse, et nad kannavad ilma loata identset või sisuliselt identset kaubamärki, kui need on transiitkaubad ja kui need on väidetavalt ette nähtud kolmanda riigi turu jaoks. See õigus tühistatakse siis, kui registreeritud kaubamärgi õiguste rikkumise kindlakstegemise menetluse ajal esitab kauba deklarant või valdaja tõendeid, et kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata kaupade laskmist kaupade viimase sihtriigi turule, sest asjaomast kaubamärki sihtriigis ei kaitsta.

3.3.   Ravimid

Kuigi käesolevas teatises osutatud ELi õigusaktid ei sisalda erieeskirju ravimite kohta, on määruses (EL) nr 608/2013 (põhjendus 11) ja määruses (EL) 2015/2424 (põhjendus 19) ning direktiivis (EL) 2015/2436 (põhjendus 25) kirjeldatud vajadust hõlbustada seaduslike ravimite transiiti läbi ELi.

14. novembril 2001 Dohas toimunud WTO ministrite konverentsil vastu võetud TRIPSi lepingut ja rahvatervist käsitleva Doha deklaratsiooni kohaselt saab ning tuleks TRIPSi lepingut tõlgendada ja rakendada viisil, mis toetab WTO liikmesriikide õigust kaitsta rahva tervist, ning eelkõige soodustada kõigi juurdepääsu ravimitele. EL ja liikmesriigid on võtnud kohustuse hõlbustada ravimitele juurdepääsu nendes riikides, kus kõnealuse deklaratsiooni kohaselt selleks vajadus on.

Tolliasutused peavad võtma kasutusele kõik mõistlikud abinõud tagamaks, et seaduslikult kaubeldavad ravimid (11) (nii geneerilised kui mitte) saavad läbida liidu tolliterritooriumi, ilma et need määruse (EL) nr 608/2013 alusel kinni peetaks.

Seepärast ei tohiks tolliasutused ravimeid kinni pidada, kui puuduvad kahtlused, et need on ette nähtud ELi turu jaoks, näiteks juhul, kui ravimi toimeaine rahvusvaheline mittekaubanduslik nimetus (INN) (12) sarnaneb ELis registreeritud kaubamärgile.

Tolliasutused peaksid võtma kõik ettevaatusabinõud, et mitte pidada määruse (EL) nr 608/2013 alusel kinni ravimeid, v.a juhul, kui need on ette nähtud ELi turu jaoks või kui on tegemist kaupadega, mille puhul kahtlustatakse, et nad kannavad kaitstud kaubamärgiga identset või sisuliselt identset kaubamärki käesoleva teatise punkti 2.2 tähenduses.

3.4.   Koostöö õiguste omanikega

On oluline, et tolliasutused saaksid õiguste omanikelt piisavalt asjakohast teavet, et teha tõhusaid ja tulemuslikke riskianalüüse.

Meetme võtmise taotluse esitav õiguste omanik peaks seepärast alati pöörama tähelepanu kohustusele anda mis tahes kättesaadavat teavet, mis võib aidata tolliasutustel hinnata asjaomaste õiguste rikkumise riski.

Määruse (EL) nr 608/2013 artiklis 28 on sätestatud, et õiguse omanik vastutab kahju kannatanud kauba valdaja ees, kui muu hulgas leitakse, et kõnealuse kaubaga ei rikuta intellektuaalomandi õigusi.

Määruse (EL) nr 608/2013 rangetest tähtpäevadest tulenevalt peaks õiguste omanik tagama, et taotlustel osutatud kontaktisikud on kättesaadavad ja saavad kiiresti vastata tolli teadetele ja taotlustele.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis (ELT L 181, 29.6.2013, lk 15).

(2)  Nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta (ELT L 196, 2.8.2003, lk 7).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2424, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta ja komisjoni määrust (EÜ) nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta) ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2869/95 siseturu harmoneerimisametile makstavate lõivude kohta (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (ELT L 341, 24.12.2015, lk 21).

(4)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, 24.3.2009, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 336, 23.12.2015, lk 1).

(6)  Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (Marrakechi leping, mis kirjutati alla 15. aprillil 1994 Marokos, Marrakechis) 1C lisa.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(8)  Liidetud kohtuasjad C-446/09 ja C-495/09.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, eriti selle artikkel 46.

(10)  Vt määruse (EL) nr 608/2013 artiklid 17 ja 23.

(11)  Näiteks ravimid, mis ainult läbivad ELi tolliterritooriumi ja mis on seal hõlmatud selliseid ravimeid käsitleva patendiõigusega, kui puuduvad piisavad tõendid, mille kohaselt on väga tõenäoline, et sellised ravimid suunatakse kõrvale ELi turule.

(12)  Rahvusvahelise mittekaubandusliku nimetusega (INN) tähistatakse farmakoloogilisi aineid ja farmakoloogilisi toimeaineid. Iga INN on kordumatu ülemaailmselt tunnustatud nimetus ja see on avalik omand. Mittekaubanduslik nimetus on tuntud ka kui geneeriline nimetus. Teave INNi kohta on esitatud Maailma Terviseorganisatsiooni veebilehel: http://www.who.int/medicines/services/inn/innguidance/en/

---

5.7.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/10

---

Komisjoni teatis kuupäeva kohta, millest alates kohaldatakse Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikku konventsiooni või päritolureegleid käsitlevaid protokolle, millega nähakse ette päritolu diagonaalne kumuleerumine kõnealuse konventsiooni osaliste vahel

(2016/C 244/04)

Päritolu diagonaalse kumuleerumise kohaldamiseks Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) (1) osaliste (2) vahel teatavad asjaomased osalised üksteisele Euroopa Komisjoni kaudu teiste osalistega jõus olevad päritolureeglid.

Lisatud tabelites, mis on koostatud kõnealuste teadete alusel, on kirjas kuupäev, millest alates diagonaalset kumuleerumist kohaldatakse.

Tabelis 1 esitatud kuupäevad tähistavad järgmist:

—	kuupäev, millest alates kohaldatakse diagonaalset kumuleerimist konventsiooni I liite artikli 3 alusel, juhul kui asjaomases vabakaubanduslepingus on konventsioonile viidatud. Sel juhul on kuupäeva ees „(C)”;

—	muudel juhtudel kuupäev, millest alates kohaldatakse päritolureegleid käsitlevaid protokolle, mis on lisatud asjaomastele vabakaubanduslepingutele ja millega nähakse ette diagonaalne kumuleerumine.

Diagonaalset kumuleerumist saab kohaldada ainult juhul, kui lõpptootjaks ja lõppsihtkohaks olevad osalised on sõlminud ühesuguseid päritolureegleid sätestavad vabakaubanduslepingud kõikide päritolustaatuse kujunemisega seotud osalistega – s.o kõikide osalistega, kelle territooriumilt pärinevad kasutatud materjalid. Materjale, mis on pärit sellise osalise territooriumilt, kes ei ole sõlminud vabakaubanduslepingut lõpptootjaks ja lõppsihtkohaks oleva osalisega, käsitatakse päritolustaatuseta materjalidena. Konkreetsed näited on toodud Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureegleid käsitlevate protokollide selgitavates märkustes (3).

Tabelis 2 esitatud kuupäevad tähistavad kuupäeva, millest alates kohaldatakse päritolureegleid käsitlevaid protokolle, mis on lisatud ELi, Türgi ning ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejate vahelistele vabakaubanduslepingutele ja millega nähakse ette diagonaalne kumuleerumine. Iga kord, kui selliste kõnealusesse tabelisse kantud osaliste vahelistesse vabakaubanduslepingutesse on lisatud viide konventsioonile, on tabelisse 1 lisatud kuupäev, mille ees on „(C)”.

Samuti tuleks silmas pidada, et Türgi päritoluga ja ELi-Türgi tolliliiduga hõlmatud materjale võib käsitada päritolustaatusega materjalidena diagonaalse kumuleerumise eesmärgil Euroopa Liidu ja selliste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide vahel, kelle suhtes päritolureeglite protokoll kehtib.

Allpool on tabelites loetletud osaliste koodid.

—	Euroopa Liit	EL
—	EFTA riigid:	— Island IS — Šveits (sh Liechtenstein) (4) CH (+ LI) — Norra NO
—	Fääri saared	FO
—	Barcelona protsessis osalejad:	— Alžeeria DZ — Egiptus EG — Iisrael IL — Jordaania JO — Liibanon LB — Maroko MA — Jordani läänekallas ja Gaza sektor PS — Süüria SY — Tuneesia TN
—	Türgi	TR
—	ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejad:	— Albaania AL — Bosnia ja Hertsegoviina BA — endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik MK (5) — Montenegro ME — Serbia RS — Kosovo (*) KO
—	Moldova Vabariik	MD

Käesoleva teatisega asendatakse teatis 2016/C-67/04 (ELT C 67, 20.2.2016, lk 8).

Tabel 1

Kuupäev, millest alates kohaldatakse päritolureegleid, millega nähakse ette diagonaalne kumuleerumine Euroopa – Vahemere piirkonnas

		EFTA riigid				Barcelona protsessis osalejad										ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejad
	EL	CH (+ LI)	IS	NO	FO	DZ	EG	IL	JO	LB	MA	PS	SY	TN	TR	AL	BA	KO	ME	MK	RS	MD
EL		1.1.2006 (C) 1.2.2016	1.1.2006 (C) 1.5.2015	1.1.2006 (C) 1.5.2015	1.12.2005 (C) 12.5.2015	1.11.2007	1.3.2006 (C) 1.2.2016	1.1.2006	1.7.2006		1.12.2005	1.7.2009		1.8.2006	(6)	(C) 1.5.2015		(C) 1.4.2016	(C) 1.2.2015	(C) 1.5.2015	(C) 1.2.2015
CH (+ LI)	1.1.2006 (C) 1.2.2016		1.8.2005 (C) 1.7.2013	1.8.2005 (C) 1.7.2013	1.1.2006		1.8.2007	1.7.2005	17.7.2007	1.1.2007	1.3.2005			1.6.2005	1.9.2007	(C) 1.5.2015	(C) 1.1.2015		(C) 1.9.2012	1.2.2016	(C) 1.5.2015
IS	1.1.2006 (C) 1.5.2015	1.8.2005 (C) 1.7.2013		1.8.2005 (C) 1.7.2013	1.11.2005		1.8.2007	1.7.2005	17.7.2007	1.1.2007	1.3.2005			1.3.2006	1.9.2007	(C) 1.5.2015	(C) 1.1.2015		(C) 1.10.2012	1.5.2015	(C) 1.5.2015
NO	1.1.2006 (C) 1.5.2015	1.8.2005 (C) 1.7.2013	1.8.2005 (C) 1.7.2013		1.12.2005		1.8.2007	1.7.2005	17.7.2007	1.1.2007	1.3.2005			1.8.2005	1.9.2007	(C) 1.5.2015	(C) 1.1.2015		(C) 1.11.2012	1.5.2015	(C) 1.5.2015
FO	1.12.2005 (C) 12.5.2015	1.1.2006	1.11.2005	1.12.2005
DZ	1.11.2007
EG	1.3.2006 (C) 1.2.2016	1.8.2007	1.8.2007	1.8.2007					6.7.2006		6.7.2006			6.7.2006	1.3.2007
IL	1.1.2006	1.7.2005	1.7.2005	1.7.2005					9.2.2006						1.3.2006
JO	1.7.2006	17.7.2007	17.7.2007	17.7.2007			6.7.2006	9.2.2006			6.7.2006			6.7.2006	1.3.2011
LB		1.1.2007	1.1.2007	1.1.2007
MA	1.12.2005	1.3.2005	1.3.2005	1.3.2005			6.7.2006		6.7.2006					6.7.2006	1.1.2006
PS	1.7.2009
SY															1.1.2007
TN	1.8.2006	1.6.2005	1.3.2006	1.8.2005			6.7.2006		6.7.2006		6.7.2006				1.7.2005
TR	(6)	1.9.2007	1.9.2007	1.9.2007			1.3.2007	1.3.2006	1.3.2011		1.1.2006		1.1.2007	1.7.2005
AL	(C) 1.5.2015	(C) 1.5.2015	(C) 1.5.2015	(C) 1.5.2015													(C) 1.2.2015	(C) 1.4.2014	(C) 1.4.2014	(C) 1.4.2014	(C) 1.4.2014	(C) 1.4.2014
BA		(C) 1.1.2015	(C) 1.1.2015	(C) 1.1.2015												(C) 1.2.2015		(C) 1.4.2014	(C) 1.2.2015	(C) 1.2.2015	(C) 1.2.2015	(C) 1.4.2014
KO	(C) 1.4.2016															(C) 1.4.2014	(C) 1.4.2014		(C) 1.4.2014	(C) 1.4.2014	(C) 1.4.2014	(C) 1.4.2014
ME	(C) 1.2.2015	(C) 1.9.2012	(C) 1.10.2012	(C) 1.11.2012												(C) 1.4.2014	(C) 1.2.2015	(C) 1.4.2014		(C) 1.4.2014	(C) 1.4.2014	(C) 1.4.2014
MK	(C) 1.5.2015	1.2.2016	1.5.2015	1.5.2015												(C) 1.4.2014	(C) 1.2.2015	(C) 1.4.2014	(C) 1.4.2014		(C) 1.4.2014	(C) 1.4.2014
RS	(C) 1.2.2015	(C) 1.5.2015	(C) 1.5.2015	(C) 1.5.2015												(C) 1.4.2014	(C) 1.2.2015	(C) 1.4.2014	(C) 1.4.2014	(C) 1.4.2014		(C) 1.4.2014
MD																(C) 1.4.2014	(C) 1.4.2014	(C) 1.4.2014	(C) 1.4.2014	(C) 1.4.2014	(C) 1.4.2014

Tabel 2

Selliste päritolureegleid käsitlevate protokollide kohaldamise kuupäev, millega nähakse ette päritolu diagonaalne kumuleerumine Euroopa Liidu ning Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Montenegro, Serbia ja Türgi vahel

	EL	AL	BA	MK	ME	RS	TR
EL		1.1.2007	1.7.2008	1.1.2007	1.1.2008	8.12.2009	(7)
AL	1.1.2007		22.11.2007	26.7.2007	26.7.2007	24.10.2007	1.8.2011
BA	1.7.2008	22.11.2007		22.11.2007	22.11.2007	22.11.2007	14.12.2011
MK	1.1.2007	26.7.2007	22.11.2007		26.7.2007	24.10.2007	1.7.2009
ME	1.1.2008	26.7.2007	22.11.2007	26.7.2007		24.10.2007	1.3.2010
RS	8.12.2009	24.10.2007	22.11.2007	24.10.2007	24.10.2007		1.9.2010
TR	(7)	1.8.2011	14.12.2011	1.7.2009	1.3.2010	1.9.2010

---

(1)  ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.

(2)  Konventsiooniosalised on Euroopa Liit, Albaania, Alžeeria, Bosnia ja Hertsegoviina, Egiptus, Fääri saared, Island, Iisrael, Jordaania, Kosovo (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244(1999) alusel), Liibanon, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Montenegro, Maroko, Norra, Serbia, Šveits (sh Liechtenstein), Süüria, Tuneesia, Türgi ning Jordani läänekallas ja Gaza sektor.

(3)  ELT C 83, 17.4.2007, lk 1.

(4)  Šveitsi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel kehtib tolliliit.

(5)  ISO-kood 3166. Ajutine kood, mis ei mõjuta mingil viisil kõnealuse riigi lõplikku nomenklatuuri, milles lepitakse kokku pärast seda, kui on tehtud ÜRO egiidi all praegu peetavate vastavasisuliste läbirääkimiste järeldused.

(*)  Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(6)  ELi-Türgi tolliliiduga hõlmatud kaupade puhul on kohaldamiskuupäev 27. juuli 2006.

Põllumajandustoodete puhul on kohaldamiskuupäev 1. jaanuar 2007.

Söe- ja terastoodete puhul on kohaldamiskuupäev 1. märts 2009.

(7)  ELi-Türgi tolliliiduga hõlmatud kaupade puhul on kohaldamiskuupäev 27. juuli 2006.

---

5.7.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/16

---

Ühendkuningriigi valitsuse teatis, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/22/EMÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(2016/C 244/05)

Teadaanne Ühendkuningriigi nafta ja gaasi avameretootmise 29. litsentsimisvooru kohta

Energeetika ja kliimamuutuse ministeerium

1998. aasta naftaseadus (The Petroleum Act 1998)

Avameretootmise litsentsimisvoor

1.

Energeetika- ja kliimamuutuse minister kutsub huvitatud isikuid Ühendkuningriigi mandrilava teatavates piirkondades tegutsemise jaoks taotlema litsentsi (Seaward Production Licence).

2.

Pakkumise kõik üksikasjad, kaasa arvatud nimekirjad, pakutavaid piirkondi käsitlevad kaardid, juhised litsentside kohta, tingimused, mida kõnealused litsentsid sisaldavad, ja taotluse esitamise vorm on kättesaadavad Ühendkuningriigi valitsuse veebisaidil gov.uk (vt allpool).

3.

Kõiki taotlusi hinnatakse vastavalt järgmiste määruste tingimustele: The Hydrocarbons Licensing Directive Regulations 1995 (S.I. 1995 No. 1434), The Petroleum Licensing (Applications) Regulations 2015 (SI 2015 No. 766) ja The Offshore Petroleum Licensing (Offshore Safety Directive) Regulations 2015 (SI 2015 No. 385). Täiendavad juhised ohutus- ja keskkonnaalaste nõuete kohta on kättesaadav aadressil: www.hse.gov.uk/osdr/assets/docs/osd-licensing-operatorship-safety-environmental-aspects%20.pdf. Taotluste hindamisel lähtutakse sellest, et jätkuvalt on vaja kiiresti, põhjalikult, tõhusalt ja ohutult uurida Ühendkuningriigi nafta- ja gaasivarusid, võttes sealjuures nõuetekohaselt arvesse keskkonnakaalutlusi.

Uuenduslik raamistik

4.

Litsentsitaotlused vaadatakse läbi, pidades silmas uut uuenduslikku lähenemisviisi esialgse kokkuleppe tööprogrammi (edaspidi „tööprogramm”) suhtes. Seda lähenemisviisi kasutatakse taotluste puhul, mis kasutavad kehtivate standardsätete pakutavat paindlikkust. Kõnealused tööprogrammid hõlmavad esialgses kokkuleppes kuni kolme etapi (A, B ja C) paindlikku kombinatsiooni. See aitab tagada, et tööprogrammid taotletavate tsoonide jaoks on selles piirkonnas esinevate geotehniliste ja muude probleemide jaoks sobivad, optimeerides samas punktis 3 loetletud tegureid. Kuni kolme etapi kombinatsiooniga pakutav paindlikkus võimaldab ka taotlejatel välja töötada sellise tööprogrammi, mis sobib nende endi konkreetsete plaanide ja nõuetega. Tööprogrammi etapp A on ajavahemik, millal tehakse geotehnilisi uuringuid ja taastöödeldakse geofüüsilisi andmeid. Tööprogrammi etapp B on aeg, mille jooksul kogutakse uusi seismilisi andmeid. Tööprogrammi etapis C toimub uuriv ja/või hindav puurimine. Taotlejad võivad otsustada, kuidas etappe kombineerida, kas kasutada kõiki kolme etappi, alustada kohe etapist B, millele järgneb etapp C või alustada otse etapist C või alustada etapist A, millele järgneb etapp C. Etapid A ja B ei ole kohustuslikud ja ei pruugi olla asjakohased konkreetses olukorras, kuid iga taotleja peab tegema plaani etapi C kohta, välja arvatud juhul, kui taotleja arvab, et uurimine ei ole vajalik ja teeb ettepaneku hakata kohe arendamisega tegelema (st alustatakse kohe teisest kokkuleppest). Kõigi selles voorus antud litsentside esialgne kestus on üheksa aastat ja need võivad sisaldada üleandmissätteid vastavalt kehtivate standardsätete 5. klauslile.

5.

Taotlusi, mis algavad etapist A või B hinnatakse järgmiste kriteeriumide kohaselt: (a) taotleja majanduslik elujõulisus; (b) taotleja tehniline suutlikkus, mida hinnatakse osaliselt tsooniga seotud analüüsi kvaliteedi alusel; (c) viis, kuidas taotleja kavatseb teostada litsentsi alusel lubatavat tegevust, sealhulgas taotletud maa-ala tervikpotentsiaali hindamiseks esitatud tööprogrammi kvaliteet; ning (d) asjaomase litsentsiga hõlmatud tegevuse puhul ilmnenud tõhususe või vastutuse puudumine, kui taotlejal on või on olnud litsents, mis on välja antud 1998. aasta naftaseaduse (the Petroleum Act 1998) alusel või mida on käsitatud selle alusel väljaantuna. Vastavalt kehtivatele standardsätetele määratakse etapi B litsentside kehtivusaeg klausli 4 lõike 2 kohaselt ning need kaotavad kehtivuse selle etapi lõpus, kui litsentsiomanik ei ole tõendanud energeetika ja kliimamuutuse ministeeriumile (DECC) oma tehnilist- ja finantssuutlikkust tööprogramm lõpule viia. Vastavalt kehtivatele standardsätetele määratakse etapi A (ilma etapita B) litsentside kehtivusaeg klausli 4 lõike 2 kohaselt ning need kaotavad kehtivuse selle etapi lõpus, kui litsentsiomanik ei ole tõendanud energeetika ja kliimamuutuse ministeeriumile (DECC) oma tehnilist- ja finantssuutlikkust tööprogramm lõpule viia.

6.

Taotlusi, mis algavad etapist C hinnatakse järgmiste kriteeriumide kohaselt: a) taotleja rahaline elujõulisus ja tema finantssuutlikkus esialgse tähtaja jooksul litsentsi alusel lubatud tegevuse teostamiseks, sealhulgas tööprogrammi rakendamiseks, et hinnata tsooniga hõlmatud ala kogupotentsiaali; b) taotleja tehniline suutlikkus esialgse tähtaja jooksul litsentsi alusel lubatud tegevuse läbiviimiseks, sealhulgas taotletud tsooni või tsoonide puhul süsivesinikega seotud väljavaadete kindlaksmääramiseks, piiritlemiseks ja analüüsiks. Tehnilist suutlikkust hinnatakse osaliselt taotleja koostatud tsooniga seotud analüüsi kvaliteedi alusel; c) viis, kuidas taotleja kavatseb teostada litsentsi alusel lubatavat tegevust, sealhulgas taotletud maa-ala tervikpotentsiaali hindamiseks esitatud tööprogrammi kvaliteet; ning d) asjaomase litsentsiga hõlmatud tegevuse puhul ilmnenud tõhususe või vastutuse puudumine, kui taotlejal on või on olnud litsents, mis on välja antud 1998. aasta naftaseaduse (the Petroleum Act 1998) alusel või mida on käsitatud selle alusel väljaantuna.

Juhised

7.

Täiendavad juhised võib leida gov.uk veebisaidil: https://www.gov.uk/oil-and-gas-licensing-rounds.

Litsentsipakkumised

8.

Kui minister pakub käesoleva taotlusvooru raames litsentsi, tehakse pakkumine 18 kuu jooksul alates käesoleva teatise avaldamise kuupäevast juhul, kui konkreetse tsooni suhtes ei ole nõutud asjakohast hindamist (vt punkt 11).

9.

Minister ei vastuta kulutuste eest, mida taotluse esitaja kandis kõnealust taotlust ette valmistades või esitades.

Keskkonnamõju hindamine

10.

Minister on kõigi käesoleva taotlusvooru raames pakutavate piirkondade puhul teostanud direktiiviga 2001/42/EÜ (teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta) nõutud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). KSH järeldused on kättesaadavad gov.uk avamere energiasektori keskkonnamõju strateegilise hindamise veebisaidil: https://www.gov.uk/offshore-energy-strategic-environmental-assessment-sea-an-overview-of-the-sea-process

11.

Käesoleva pakkumise alusel antakse litsentse vaid siis, kui vastavalt elupaikade direktiivile (nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta): a) litsentsi alusel lubatav tegevus ei avalda tõenäoliselt märkimisväärset mõju erihoiuala või erikaitseala haldamisele või b) kui asjakohase hindamise tulemusel selgub, et tegevus ei avalda sellisele erihoiuala või erikaitseala terviklikkusele kahjulikku mõju, või c) kui hinnatakse, et tegevus tõenäoliselt põhjustab sellist kahjulikku mõju, siis: i) on litsentsi andmiseks väga mõjuvaid avaliku huviga seotud põhjusi, ii) võetakse vajalikud heastamismeetmed ning iii) puuduvad alternatiivsed lahendused.

12.

Kontaktisik: Ricki Kiff, The Oil and Gas Authority, 21 Bloomsbury Street, London WC1B 3HF, Ühendkuningriik. (Tel +44 3000671637) Ühendkuningriigi valitsuse veebileht: https://www.gov.uk/oil-and-gas-licensing-rounds.

---

5.7.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/19

---

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.8032 – RAM / Termica Milazzo)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2016/C 244/06)

1.

27. juunil 2016 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Raffineria di Milazzo S.C.p.A. („RAM”, Itaalia), mida ühiselt kontrollivad ettevõtjad Eni S.p.A. („Eni”, Itaalia) ja Kuwait Petroleum Italia S.p.A. („Kupit”, Itaalia), omandab ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ühiskontrolli ettevõtja Termica Milazzo s.r.l. („Termica Milazzo”, Itaalia) üle 100 % kapitali ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — RAM on aktsiaselts, kes käitab Sitsiilias Milazzos (Itaalia) naftasaaduste rafineerimistehast. — ENI on äriühing, kes tegeleb rahvusvahelisel tasandil mitmes valdkonnas, sealhulgas maagaasi ja nafta väljamine ning tootmine ning elektrienergia tootmine ja tarnimine. — Kupit, ettevõtja Kuwait Petroleum Corporation tütarettevõtja Itaalias, tegeleb naftasaaduste rafineerimise, turustamise ja tarnimisega. — Termica Milazzo on energeetika alal tegutsev äriühing, kes käitab Sitsiilias Milazzos (Itaalia) auru-gaasitsükliga soojusjõujaama.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301) või elektronpostiga (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või posti teel järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.8032 – RAM / Termica Milazzo): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

---