SELETUSKIRI
1.DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI TAUST
Transpordisektori digiteerimine mängib veoteenuste tõhustamisel ja transpordivoogude haldamisel olulist rolli. Vajadust tõhususe suurendamise järele on rõhutatud digitaalse ühtse turu strateegia kontekstis, mille puhul andmete vaba liikumine võimaldab edendada ELi majanduskasvu, luua uusi töökohti ja suurendada konkurentsivõimet. Digiteerimise rolli ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku hõlbustamisel on tunnustatud ka energialiidu strateegia ja hiljuti vastuvõetud vähese heitega liikuvuse strateegia raames.
Delegeeritud määrus, millega täiendatakse intelligentseid transpordisüsteeme käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutamisega kogu ELis, loob täiendavaid võimalusi ühelt transpordiliigilt teisele üleminekuks ning aitab edendada säästvaid transpordiliike. Liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste turg lõppkasutajale on juba olemas, kuid siiski esineb veel puudusi ja tõkkeid, mis ei luba kõiki nende teenuste pakutavaid võimalusi ära kasutada. Käesoleva algatuse eesmärk on sätestada nõuded, mis võimaldaksid muuta mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevad teabeteenused kogu ELis täpsemaks ja piiriüleselt kättesaadavaks. Algatuses on sätestatud spetsifikatsioonid, mida on vaja selleks, et tagada juurdepääs liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevatele andmetele, nende andmete vahetamine, taaskasutamine ja ajakohastamine ning teekonna hajutatud kavandamine mitmeliigiliste teabeteenuste osutamiseks kogu Euroopa Liidus.
Intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev direktiiv (ITS-direktiiv) lubab komisjonil vastu võtta delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks tehnilised, funktsionaalsed ja organisatsioonilised spetsifikatsioonid kuue prioriteetse meetme ja täiendava hulga prioriteetsete valdkondade jaoks. Direktiivi eesmärk on muuta need spetsifikatsioonid siduvaks ning tagada võimaluse korral olemasolevatel standarditel ja tehnoloogial põhinevate teenuste koostalitlusvõime ja pidevus, luues teatavad soodustavad tingimused, mis aitavad edendada majanduskasvu ja teenuste osutamist. Vastavalt ITS-direktiivile hõlmab prioriteetse meetme a kohaldamisala selliste kohustuslike nõuete täitmist, millega tagatakse intelligentsete transpordisüsteemide (ITS-süsteemide) kasutajatele kogu ELi mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste täpsus ja piiriülene kättesaadavus, mis põhineb eelkõige liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevate andmete ning asjaomaste ajakohastatud andmete kättesaadavusel ja vahetamisel. Delegeeritud määrust tõlgendatakse ja rakendatakse kooskõlas ELi konkurentsieeskirjadega, eelkõige tundliku äriteabe vahetamist käsitlevate eeskirjadega.
2.ÕIGUSAKTI VASTUVÕTMISELE EELNENUD KONSULTEERIMINE
2.1.Kohtumised liikmesriikide nimetatud ekspertidega
ELi sekkumine, mille raames kehtestatakse eeskirjad ja nõuded, et toetada mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teenuste osutamist kogu ELis, eelkõige liikmesriikide vahelist koostalitlusvõimet, nõuab spetsifikatsioonide väljatöötamise etapis tihedat koostööd. Liikmesriikidel, EMP riikidel ja Šveitsil paluti nimetada eksperdid, kes osaleksid Brüsselis toimuvatel kohtumistel komisjoni talitustega ja abistaksid neid spetsifikatsioonide väljatöötamisel. Ajavahemikus 18. novembrist 2014 kuni 18. märtsini 2016 toimus üksteist kohtumist. Nendel kohtumistel osalesid ka Euroopa Parlamendist kutsutud eksperdid. Lisaks korraldati ka mitu kahepoolset kohtumist liikmesriikidega.
2.2.Konsulteerimine sidusrühmadega
Alates septembrist 2015 kuni detsembrini 2015 toimus 14 nädalat kestnud avalik internetikonsultatsioon mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutamise kohta. Vastav avaliku konsultatsiooni aruanne, mis sisaldab täielikku ülevaadet tulemustest ja avaliku konsulteerimise analüüsi, on elektrooniliselt kättesaadav. Lisaks korraldas Euroopa Komisjon 4. novembril 2015 Brüsselis seminari, et arutada kindlakstehtud puudusi ja tõkkeid ning asjakohaseid potentsiaalseid poliitikameetmeid, mille eesmärk on toetada mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutamist kogu ELis. Vastav seminariaruanne, mis sisaldab konkreetseid kavandatud poliitikameetmeid käsitleva arutelu tulemusi, on elektrooniliselt kättesaadav. Vastavalt komisjoni parema õigusloome tegevuskavas kindlaksmääratud menetlusele avaldati delegeeritud määruse eelnõu elektrooniliselt ajavahemikus 22.3.2017–19.4.2017. Sellele lisatud komisjoni talituste töödokumendis kirjeldatakse saadud vastuste sisu ja komisjoni võetud meetmeid. Delegeeritud õigusakti eelnõu avaldamise ajal peeti Euroopa ITS-süsteemide nõuanderühma liikmetega konsultatsioone spetsifikatsioonide kavandite üle. Enne liikmesriikide nimetatud ekspertidega peetud lõppkohtumisi toimusid sihtotstarbelised kohtumised, kus osalesid raudteed, ühistransporti, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning lennutransporti ja liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste sektorit esindavad ühendused ja mille käigus saadi konstruktiivset tagasisidet. Komisjon esitas16. veebruaril 2016 transpordi- ja turismikomisjoni liikmetele delegeeritud õigusakti eesmärgi ja kohaldamisala. Peamise õigusakti (ITS-direktiiv) kohta koostati mõjuhinnang ja seepärast leiti, et eri delegeeritud aktide kohta tuleks koostada kulude-tulude analüüs.
2.3.MITMELIIGILISI LIIKUMISVÕIMALUSI KÄSITLEVATE TEABETEENUSTE OSUTAMINE KOGU EL-is – PRAEGUNE OLUKORD JA POLIITIKAVARIANDID
Kogu ELi hõlmavaid mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevaid teabeteenuseid võib osutada mitmel moel. Üleeuroopalist liikumisvõimalusi käsitlevat teavet võib edastada üksainus liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutaja või mitu kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teenuseosutajat, kes peavad teekonna hajutatud kavandamiseks omavahel ühendust. Toetavas uuringus anti ülevaade Euroopa mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste praegusest olukorrast ja leiti, et teenuste valik on küll suur, kuid need ei ole piisavalt kvaliteetsed, et vastata kasutajate nõuetele liikumisvõimaluste suhtes ja anda võimalikult suurt kasu kogu ühiskonnale. See väide sai kinnitust ka kohtumistel liikmesriikide nimetatud ekspertidega, kes nõustusid, et spetsifikatsioonides tuleks keskenduda sätetele, mis toetavad kõiki võimalikke lähenemisviise, st nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud süsteeme. Lisauuringu ja sidusrühmadega konsulteerimise tulemustest selgus, et liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevate üldiste teabeteenuste osutamisel ELis on suurimateks takistusteks 1) ebapiisav juurdepääs liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevatele andmetele; 2) liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevate andmete puudulik ristkasutatavus, 3) liiklusvõimalusi käsitlevate teabeteenuste puudulik koostalitlus ja 4) liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevate andmete ebapiisav kvaliteet. Samuti näitasid toetav uuring ja sidusrühmadega konsulteerimine, et eespool nimetatud takistuste kõrvaldamiseks on oluline 1) tagada kasutajatele asjakohase andmejagamismehhanismi kaudu juurdepääs andmetele ja teabele vajalikus ulatuses; 2) muuta liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevad andmed ühtsete andmevahetusstandardite abil ristkasutatavaks; 3) suurendada liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevate teabeteenuste koostalitlusvõimet ning edendada teekonna hajutatud kavandamist; 4) parandada mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste kvaliteeti kogu ELis kvaliteetsete põhiandmete raamistiku abil. Eelnõule lisatud komisjoni talituste töödokument sisaldab üksikasjalikku teavet kõikide eespool nimetatud tegurite kohta, mis takistavad või soodustavad mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate terviklike teabeteenuste osutamist.
2.4.POLIITIKAVARIANDID
Selleks et edendada mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutamist kogu ELis, tuleb omavahel kombineerida eri poliitikameetmeid. Meetmete ulatus ja kohaldamisala võivad erineda, st asjaomane poliitikameede võib olla kas kohustuslik või soovitatav. Liikmesriigid töötasid välja neli peamist poliitikavarianti, milles omavahel kombineeritakse eri poliitikameetmeid ja mille hindamisel lähtuti kulude-tulude analüüsist. Need variandid põhinesid kogu ELi mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste suhtes kohaldatavatel eri lähenemisviisidel: osa variante keskendub nõuetele, mille eesmärk on parandada teekonna hajutatud kavandamisega seotud andmete kättesaadavust ja vahetamist, teised aga nõuetele, mille eesmärk on edendada teekonna hajutatud kavandamisega seotud teenustekättesaadavust; kolmandate puhul kasutatakse eespool nimetatud kahe lähenemisviisi tasakaalustatud kombinatsiooni. Lisauuringu raames teostati eespool nimetatud nelja põhivariandi osas kulude-tulude analüüs. Nõustajate hinnangul oli komisjoni poolt mitmeliigilise teabe valdkonnas võetavate meetmete kulude-tulude üldine suhe kõige parem terviklikul lähenemisviisil põhineva poliitikavariandi puhul (10,3) mis tähendab, et selle rakendamine peaks pärast 100 miljoni euro kulutamist andma 28 ELi liikmesriigile 15 aasta jooksul kokku üle miljardi euro kasu. Poliitikavariantide ja kulude-tulude analüüsi üksikasju on käsitletud toetava uuringu lõpparuandes ning asjakohane kokkuvõte on esitatud delegeeritud määrusele lisatud komisjoni talituste töödokumendis.
3.DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI ÕIGUSLIK KÜLG
3.1.ÕIGUSLIK ALUS
Käesoleva delegeeritud õigusaktiga täiendatakse direktiivi 2010/40/EL kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 7. Kõige asjakohasem delegeeritud õigusakti vorm on määrus, sest seda ei ole vaja liikmesriigi õigusaktidega üle võtta ja sellega tagatakse suurem ühtlustamine ning kiirem jõustumine.
3.2.SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele (Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõige 3) tuleb ELi tasandil meetmeid võtta vaid juhul, kui liikmesriigid üksinda ei suuda kavandatud eesmärke rahuldaval tasemel saavutada, ning seepärast saab kõnealuseid eesmärke kavandatud meetmete ulatuse või mõju tõttu paremini saavutada ELi tasandil. Liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste koostalitluse ja pidevuse tagamiseks kogu Euroopas, sh piiriüleselt, on vaja ELi tasandi meetmeid, kuna iga liikmesriik eraldi ei suuda kõnealust eesmärki rahuldaval tasemel saavutada. Liikmesriikide võetavad meetmed võivad kaasa tuua killustatud poliitika ja ebaühtlase arengu. Dokumendi eri osades on esitatud täiendavaid üksikasjalikke ja konkreetseid väiteid, miks ELi meetmed sobivad eesmärgi saavutamiseks paremini kui kohalikud ja siseriiklikud meetmed, kuid siinkohal neid väiteid ei korrata. Delegeeritud määrusele lisatud komisjoni talituste töödokument sisaldab tulude-kulude analüüsi, mille tulemused osutavad samuti sellele, et liikmesriikide ametiasutuste finants- ja halduskulud peaksid eeldatavasti olema väikesed ning kavandatavate eesmärkidega proportsionaalsed. Oluline osa rakendamisest on jäetud liikmesriikide otsustada.
3.3.PÕHIÕIGUSED
Õigus isikuandmete kaitsele on Euroopa Liidus tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 8. Käesolevas delegeeritud määruses sätestatud meetmeid, millega kaasneb isikuandmete töötlemine, tuleb rakendada kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate ELi õigusaktidega, eelkõige direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.
4.MÕJU EELARVELE
Mõju ELi eelarvele puudub.
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) …/…,
31.5.2017,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL
seoses mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutamisega kogu ELis
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega, eriti selle artikli 6 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1)Direktiivi 2010/40/EL artikli 3 punktis a on spetsifikatsioonide ja standardite väljatöötamise puhul sätestatud prioriteetse meetmena mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutamine kogu ELis.
(2)Direktiivi 2010/40/EL artiklis 5 on sätestatud, et kõnealuse direktiivi artikli 6 kohaselt vastu võetud spetsifikatsioone tuleks kohaldada intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste ja teenuste kasutuselevõtul, ilma et see piiraks iga liikmesriigi õigust otsustada selliste rakenduste ja teenuste kasutuselevõtu üle oma territooriumil.
(3)Neid spetsifikatsioone tuleks kohaldada kõikide mitmeliigilisi liiklusvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutamise suhtes, ilma et see piiraks teistes direktiivi 2010/40/EL alusel vastu võetud õigusaktides, eelkõige komisjoni delegeeritud määrustes (EL) nr 886/2013 ja (EL) nr 2015/926 ning komisjoni määruses (EL) nr 454/2011 sätestatud konkreetsete spetsifikatsioonide kohaldamist.
(4)Mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenust osutamise osas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/98/EÜ sätestatud miinimumeeskirjad avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamiseks kogu ELis. Transpordiametite ja veoettevõtjate valduses oleva teabe suhtes tuleks kohaldada käesoleva määrusega sätestatud eeskirju, eelkõige andmete ajakohastamise eeskirju, ilma et see mõjutaks direktiivi 2003/98/EÜ sätteid.
(5)Käesolevas delegeeritud määruses sätestatud meetmeid, millega kaasneb isikuandmete töötlemine, tuleb alati rakendada kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate ELi õigusaktidega, eelkõige direktiiviga 95/46/EÜ ja direktiiviga 2002/58/EÜ ning nende siseriiklike rakendusmeetmetega. Tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga seotud teabe töötlemisel tuleb rangelt järgida võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtet, teavet võib töödelda üksnes käesoleva määruse kohaldamisel ja nii kaua kui vaja. Selliste andmete abil ei tohiks olla võimalik tuvastada üksikisikut ega muuta üksikisikut tuvastatavaks niivõrd, kuivõrd see on võimalik ega takista käesoleva määruse eesmärgi saavutamist.
(6)Kui teabeteenuse puhul kogutakse andmeid, sealhulgas geograafilisi asukohaandmeid, tuleb lõppkasutajatele anda sõnaselget teavet selliste andmete kogumise ja võimaliku jälgimise suhtes kehtestatud korra ning asjaomaste andmete säilitamise aja kohta. Avalik-õiguslikud ja eraandmekogujad, näiteks veoettevõtjad, transpordiametid, liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutajad ja digikaartide tootjad peaksid kasutusele võtma asjakohased tehnilised meetmed (sh lõimprivaatsuse ja lõimitud andmekaitsega seotud meetmed), et tagada lõppkasutajatelt saadud andmete pseudonümiseerimine.
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ eesmärk on luua Euroopa Liidu ruumiandmete taristu, mis võimaldaks kõnealuste andmete jagamist ja avalikkuse juurdepääsu kõnealustele andmetele (sh transpordivõrguga seotud andmetele) kogu ELis, et toetada ELi keskkonnapoliitikat ja poliitikasuundi või meetmeid, mis võivad keskkonda mõjutada. Käesolevas määruses sätestatud spetsifikatsioonid peaksid olema kooskõlas direktiivis 2007/2/EÜ ja komisjoni määruses (EL) nr 1089/2010 sätestatud spetsifikatsioonidega.
(8)Käesolevas määruses sätestatud spetsifikatsioone tuleks kohaldada kõikide liidus kasutatavate transpordiliikide suhtes, nagu ajakaval põhinev transport (lennutransport, raudteetransport (sh kiirraudtee-, tavaraudtee- ja kergraudteetransport) pikamaa-bussitransport, meretransport (sh praamitransport), metroo-, trammi-, bussi-, trolli- ja köisteetransport), nõudetransport (süstikbuss, süstikpraam, takso, sõidujagamine, ühisauto kasutamine, koossõit, autorent, jalgrattajagamine, jalgrattarent, tellitavad transporditeenused) ja isiklik transport (auto, mootorratas, jalgratas, kõndimine). Kõndimine kui teekonna alguses ja lõpus kasutatav liikumisvariant on mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitleva teabe seisukohalt väga oluline ja võib anda kasu nii keskkonnajuhtimise ja võrgu haldamise kui ka otseselt reisija tervise seisukohast.
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1315/2013 on kindlaks määratud transporditaristu, mis moodustab üleeuroopalise transpordivõrgu põhi- ja üldvõrgu lahutamatu osa. Selleks et võtta arvesse kogu liidu lõppkasutajate liikumisvajadusi ja täiel määral ära kasutada mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste pakutavad eelised, peaks asjaomane teabevõrk ulatuma uksest ukseni. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada nii üldise üleeuroopalise transpordivõrgu (sh linnatranspordisõlmed) kui ka transpordivõrgu muude osade suhtes.
(10)Selleks et toetada kogu liidu mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutamist, võib kasutada nii andmete esitamisel põhinevaid tsentraliseeritud lähenemisviise kui ka andmete esitamisel ja teenuste osutamisel põhinevaid detsentraliseeritud lähenemisviise. Seepärast peaks käesolev määrus sisaldama nii andmete esitamist kui ka teenuste osutamist käsitlevaid nõudeid, et toetada mõlemat eespool nimetatud lähenemisviisi. Selleks et hõlbustada ja lihtsustada kõnealuste andmete vahetamist ja taaskasutamist liikumisvõimalusi käsitlevate üldiste teabeteenuste osutamisel, peaksid transpordiametid, transpordiettevõtjad, taristuettevõtjad või nõudetransporditeenuse osutajad (vastavalt vajadusele) tegema kasutajatele riikliku või ühise juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavaks statistilised andmed, vastavad metaandmed ja andmekvaliteeti käsitleva teabe. Juurdepääsupunkt võib sõltuvalt andmete liigist olla kas andmebaas, andmeladu, andmeturg, teabehoidla ja -register, veebiportaal vms. Liikmesriigid peaksid kaaluma olemasolevate avaliku ja erasektori juurdepääsupunktide ümberkujundamist üheks juurdepääsupunktiks, mis tagab juurdepääsu kõikidele olemasolevatele asjakohastele andmeliikidele, mis kuuluvad eespool nimetatud spetsifikatsioonide rakendusalasse.
(11)Liikmesriikidel peaks olema lubatud teha üksteisega koostööd, et luua osalevate liikmesriikide olemasolevaid andmeid hõlmavad ühised juurdepääsupunktid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada direktiivi 2010/40/EL alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaselt loodud teisi juurdepääsupunkte riikliku juurdepääsupunktina käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvatele andmete puhul. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik vastu võtta otsus kasutada riikliku juurdepääsupunktina olemasolevaid mitut sektorit hõlmavaid juurdepääsupunkte. Liikmesriigid võivad kindlaks määrata, missugune osaleja vastutab I lisas loetletud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevate andmete edastamise eest. Mõned transpordiettevõtjad, taristuettevõtjad ja nõudetransporditeenuse osutajad tegutsevad mitmes liikmesriigis ning seetõttu vajavad nad liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevatele andmetele juurdepääsuks rohkem kui üht juurdepääsupunkti. Siiski tuleks teha jõupingutusi, et vältida andmete tarbetut dubleerimist ja võtta arvesse asjakohaste juurdepääsupunktide kuju ja vormi. Seepärast võiksid asjakohased andmed ja metaandmed olla loetletud kõikides asjakohastes teabehoidlana tegutsevates riiklikes juurdepääsupunktides. Kui mõned asjakohased riiklikud juurdepääsupunktid tegutsevad andmebaasi/andmelaona, võiksid andmed ja metaandmed olla salvestatud vaid ühes juurdepääsupunktis ning loetletud kõigis ülejäänutes. Riikliku juurdepääsupunkti kaudu edastatavate liiklust ja liikumisvõimalusi käsitlevate andmete kasutamise tingimused võib vajaduse korral kindlaks määrata litsentsilepingus.
(12)I lisas loetletud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevate andmete integreerimisel riiklikku juurdepääsupunkti võib kasutada etapiviisilist lähenemist. Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada selle üle, kas I lisas loetletud andmed tuleks integreerida enne kindlaksmääratud tähtaega või mitte. Mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevad teabeteenused põhinevad I lisas loetletud staatilistel ning dünaamilistel liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevatel andmetel. Liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevad staatilised andmed on olulised reisieelseks teavitamiseke ja planeerimiseks ning seetõttu vajavad neid andmeid kõik liikmesriigid. Liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevad dünaamilised andmed, näiteks liiklushäirete ja viivitustega seotud andmed võimaldavad lõppkasutajatel teha liikumisvõimaluste kohta asjakohasel teabel põhinevaid otsuseid ja säästa aega. Samas võib liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevate dünaamiliste andmete integreerimine riiklikesse juurdepääsupunktidesse nõuda täiendavaid jõupingutusi. Liikmesriigil peaks olema võimalik otsustada selle üle, kas I lisas loetletud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevad dünaamilised andmed tuleks riikliku juurdepääsupunkti integreerida või mitte. Kui liikmesriik otsustab seda teha, tuleks nende andmete suhtes kohaldada käesoleva määruse nõudeid. Selle tagamiseks, et mitmeliigilisi juurdepääsuvõimalusi käsitlevat teavet arendatakse ühtselt ja järjepidevalt kogu liidus, julgustatakse liikmesriike integreerima liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevad olemasolevad dünaamilised andmed riiklikku juurdepääsupunkti vastavalt järgmisele ajakavale: I lisa punktis 2.1 nimetatud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevad andmed hiljemalt 1. detsembriks 2019, I lisa punktis 2.2 nimetatud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevad andmed hiljemalt 1. detsembriks 2020 ning I lisa punktis 2.3 nimetatud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevad andmed hiljemalt 1. detsembriks 2021.
(13)Selleks et riiklikke juurdepääsupunkte oleks võimalik edukalt ja kulutõhusalt kasutada, tuleb asjaomaste liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevate andmete sisu ja struktuuri nõuetekohaselt kirjeldada asjakohaste metaandmete abil.
(14)Nende spetsifikatsioonidega ei tohiks kohustada transpordiameteid, transpordiettevõtjaid, nõudetransporditeenuse osutajaid ja taristuettevõtjaid alustama mis tahes selliste andmete kogumist, mis ei ole masinloetavas vormis veel kättesaadavad. Üksikasjalikke nõudeid eri transpordiliikidega seotud liikumisvõimalusi ja liiklusteavet käsitlevate staatiliste ja dünaamiliste andmete kohta tuleks kohaldada ainult tegelikult kogutud andmete suhtes ja need andmed peaksid olema masinloetavas vormis kättesaadavad. Samal ajal tuleks liikmesriike julgustada otsima kulutõhusaid võimalusi, mis oleksid kooskõlas nende vajadustega digiteerida olemasolevaid staatilisi ja dünaamilisi andmeid eri transpordiliikide kohta. Liikmesriigid, kes hakkavad digiteerima eri transpordiliikidega seotud liikumisvõimalusi ja liiklusteavet käsitlevaid staatilisi ja dünaamilisi andmeid, mida on võimalik kasutada mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutamiseks, võiksid alustada teenustest, mis on I lisas kindlaks määratud 1. tasandi teenustena, ja seejärel liikuda edasi 2. ja 3. tasandi teenuste juurde. Esimeses rühmas kindlaksmääratud andmed võimaldavad osutada mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevaid põhilisi teabeteenuseid.
(15)Selleks et tagada mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitleva teabeteenuse ühtne ja tõrgeteta toimimine ning toetada kogu ELis koostalitlusvõimet, tuleks riiklikes juurdepääsupunktides eri transpordiliikide lõikes kasutusele võtta ühtsed ja koostalitlusvõimelised andmevahetuse vormingud ja protokollid, mis põhinevad olemasolevatel tehnilistel lahendustel ja standarditel. Mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste raames kasutatakse mitut asjakohast olemasolevat standardit ja tehnilist spetsifikatsiooni, mis hõlmavad maanteetransporti (DATEX II), raudteetransporti (TAP-TSI tehnilised dokumendid B1, B2, B3, B4, B8, B9), lennutransporti (IATA SSIM) ning vastavaid ruumiandmeid (INSPIRE). Sel juhul tuleks käesolevas määruses osutada varem kehtestatud nõuetele, kuid kõnealuste transpordiliikide puhul võib soovi korral kasutada ka muid asjaomases spetsifikatsioonis kindlaksmääratud standardeid ja tehnilisi spetsifikatsioone. Siiski tuleks vältida ühtede ja samade liiklusvõimalusi ja liiklust käsitlevate andmete edastamist mitmes eri vormingus (näiteks linnaronge käsitlevate andmete puhul tuleks valida kas TAP-TSI või NeTEx). Selliste standardite, eelkõige DATEX II kasutusala on tulevikus võimalik veelgi laiendada, lisades sellele linnatranspordiga seotud uusi elemente, mis tuleks olemasolu korral eespool nimetatud spetsifikatsioonide raames samuti kasutusele võtta.
(16)Liikmesriigi juurdepääsupunkt peaks plaanipäraste staatiliste andmete (näiteks ühistransport, pikamaabussid ja meretransport, sh praamitransport) edastamiseks kasutama CEN-andmevahetusstandardit NeTEx CEN/TS 16614, mis põhineb üldisel kontseptuaalsel võrdlusandmete mudelil Transmodel EN 12896: 2006 ja selle hilisematel ajakohastatud versioonidel, või mõnda muud masinloetavat vormingut, mis on kokkulepitud tähtajaks süsteemiga täielikult ühilduv. Kui liikmesriik otsustab riikliku juurdepääsupunkti kaudu edastada ka ühistransporti käsitlevaid dünaamilisi andmeid, tuleks nende edastamiseks kasutada CENi ühistranspordialast andmevahetusstandardit SIRI CEN/TS 15531 ja selle hilisemaid ajakohastatud versioone või mõnda muud süsteemiga täielikult ühilduvat masinloetavat vormingut. Liikmesriigid võivad otsustada riigisiseselt jätkata ühistranspordiga seotud riiklike andmestandardite kasutamist, kuid riiklikus juurdepääsupunktis tuleb kogu ELi hõlmava koostalitlusvõime ja teenuste pidevuse tagamiseks kasutada eespool kindlaksmääratud ELi standardeid. Liikmesriigid võivad kasutada Euroopa standardimisnõuete järgimiseks tõlke- ja ümberarvestusmeetodeid. Kasutada tuleks ettenähtud standardite kõige viimast versiooni, mis on rakenduse kasutuselevõtu ajal kättesaadav. Kasutusele tuleks võtta kõik asjakohased ajakohastatud versioonid, millega laiendatakse standardi kasutusala ja mis hõlmavad uusi andmeliike.
(17)Selleks et eespool nimetatud standardeid võimalikult hästi ära kasutada ja tagada kõikide eespool nimetatud standardite täielik ristkasutatavus liikmesriikides, tuleks kehtestada ühised miinimumnõuded, milles määratakse kindlaks liikmesriikide juurdepääsupunktides kasutusele võetava ja kohaldatava standardi põhipunktid. Liikmesriikide suhtes kehtestatud miinimumnõuded peavad põhinema ühistel üleeuroopalistel miinimumnõuetel, kui need on olemas.
(18)Teenuseosutajate edastav täpne ja usaldusväärne teave liikumisvõimaluste kohta on oluline reisijate jaoks kogu ELis. Muudatuste korral ajakohastavad transpordiametid või transpordiettevõtjad asjaomaseid andmeid õigeaegselt riikliku juurdepääsupunkti kaudu. Lisaks võib juhul, kui teenuseosutaja kasutab liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevaid andmeid, tekkida oht, et kasutajatele kuvatakse liikumisvõimaluste kohta ebatäpne teave, mis võib reisija valitud teekonda negatiivselt mõjutada. Kui transpordiametid, transpordiettevõtjad, taristuettevõtjad või nõudetransporditeenuse osutajad teevad kindlaks mis tahes vea, tuleb see viga õigeaegselt parandada.
(19)Euroopas on praegu võimalik valida paljude mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste vahel, kuid uksest ukseni marsruute hõlmavaid teenuseid osutatakse enamasti vaid ühe liikmesriigi territooriumi piires. Selleks et laiendada liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste geograafilist katvust ja toetada mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevat kogu liitu hõlmava teabe pakkumist, on oluline omavahel ühendada kohalikke, piirkondlikke ja riigisiseseid liikumisvõimalusi käsitlevad teabeteenused. See hõlmab olemasolevate teabesüsteemide ühendamist tehnoloogiliste vahendite, sealhulgas liideste abil, et vahetada marsruudipäringu tulemusi. Liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste puhul soovitatakse teekonna hajutatud kavandamisel kasutada üleeuroopalist tehnilist spetsifikatsiooni „Intelligent Transport Systems – Public Transport – Open API for distributed journey planning 00278420“ , mis on praegu lõplikul vormistamisel. Kui teenuseosutajad määravad teekonna hajutatud kavandamise jaoks üleandmispunktid, tuleb need punktid loetleda riiklikus juurdepääsupunktis.
(20)Liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutajad võivad lõppkasutajale välja pakkuda mitu liikumisvõimalust ja transpordiettevõtjat. Oluline on see, et teenuseosutajad kasutaksid liikumisvõimaluste järjestamisel läbipaistvaid kriteeriume ja edastaksid liikumisvõimaluste kohta neutraalset teavet. Liikumisvõimalusi käsitlevate teenuste osutajad peaksid võimaluse korral edastama teavet eri transpordiliikidega seotud kasvuhoonegaaside heite kohta, et toetada üleminekut säästvatele transpordiliikidele. Samuti kutsutakse teenuseosutajaid tungivalt üles pakkuma tarbijale võimalust anda vahetult tagasisidet teenuse kvaliteedi kohta.
(21)Staatiliste ja dünaamiliste andmete kasutamine liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutamiseks hõlmab kogu väärtusahela eri osalistelt saadud andmeid. Liikumisvõimalusi käsitleva teabeteenuse osutajad kasutavad sageli transpordiametitelt, transpordiettevõtjatelt, taristuettevõtjatelt või nõudetransporditeenuse osutajatelt saadud algandmeid. Sel juhul on selliste andmete kasutamise korral oluline lisada nende algallikas ning staatiliste andmete viimase ajakohastamise kuupäev ja kellaaeg.
(22)Selleks et piiratud liikumisvõimega inimestel oleks võimalik liikumisvõimalusi käsitlevaid teabeteenuseid võimalikult suures ulatuses kasutama hakata, peaksid liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutajad ja liikmesriigid käesoleva delegeeritud määruse rakendamisel arvesse võtma juurdepääsetavusnõuetega seotud asjakohaseid õigusakte, näiteks tulevast Euroopa juurdepääsetavuse akti. Kõnealused õigusaktid sisaldavad muu hulgas nõuet, et veebisaidid ja mobiilsideseadmetel põhinevad teenused peavad olema ligipääsetavad järjepideval ja sobival viisil, et võimaldada kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist.
(23)Kõnealuste spetsifikatsioonide nõuetekohaseks rakendamiseks peaksidliikmesriigid hindama, kas transpordiametid, transpordiettevõtjad, nõudetransporditeenuse osutajad ja liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste pakkujad järgivad mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste puhul juurdepääsu, andmevahetuse, taaskasutamise ja ajakohastamise suhtes kehtestatud nõudeid. Selleks peaks pädevatel asutustel olema võimalik tugineda transpordiametite, transpordiettevõtjate, taristuettevõtjate, nõudetransporditeenuse osutajate või liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutajate kinnitusele, et nad järgivad nõudeid, ja neil on õigus kõnealuste deklaratsioonide õigsust pisteliselt kontrollida.
(24)Käesoleva määruse rakendamise kontrollimiseks peaksid liikmesriigid esitama komisjonile aruande, milles kirjeldatakse eri nõuete rakendamist.
(25)Komisjon toetab Euroopa ühendamise rahastu programmitoetusmeetme kaudu käesoleva määrusega kehtestatud erinevaid tehnilisi nõudeid, eelkõige riikliku juurdepääsupunkti loomist, ettenähtud andmevahetusstandarditele üleminekut, ühiste miinimumnõuete kasutuselevõttu riiklikes juurdepääsupunktides ning vajaduse korral liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste sidumist.
(26)Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 ning ta esitas oma arvamuse [...],
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
1.Käesoleva määrusega kehtestatakse spetsifikatsioonid, et tagada kogu ELi hõlmavate mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste täpsus ja intelligentsete transpordisüsteemide piiriülene kättesaadavus kasutajatele.
2.Käesolevat määrust kohaldatakse kogu liidu transpordivõrgu suhtes.
3.Määrust kohaldatakse kooskõlas direktiivi 2010/40/EL artikliga 5.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kohaldatakse direktiivi 2010/40/EL artiklis 4 ning määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 3 sätestatud mõisteid.
Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:
(1)„juurdepääs andmetele“ – võimalus mis tahes ajal küsida ja saada masinloetavas vormis andmeid;
(2)„andmete ajakohastamine“ – olemasolevates andmetes tehtavad mis tahes muudatused, kaasa arvatud asjaomase teabe kustutamine või uue või täiendava teabe lisamine;
(3)„metaandmed“ – andmesisu struktureeritud kirjeldus, mis hõlbustab asjaomaste andmete otsimist ja kasutamist;
(4)„otsinguteenused“ – teenused, mis võimaldavad vastava metaandmesisu abil vajalikke andmeid otsida ja nende sisu kuvada;
(5)„üldine üleeuroopaline transpordivõrk“ – transporditaristu, mis on osa määruses (EL) nr 1315/2013 kindlaks määratud üldvõrgust;
(6)„juurdepääsupunkt“ – digiliides, mille kaudu tehakse kasutajatele taaskasutamiseks kättesaadavaks vähemalt liikumisvõimalusi käsitlevad staatilised andmed ja varasemad liiklusandmed koos vastavate metaandmetega, või mille kaudu tehakse kasutajatele taaskasutamiseks kättesaadavaks eespool nimetatud andmete allikad ja metaandmed;
(7)„liiklusvõimalusi ja liiklust käsitlevad dünaamilised andmed“ – I lisas loetletud andmed, mis hõlmavad eri transpordiliike ja muutuvad sageli või regulaarselt;
(8)„liiklusvõimalusi ja liiklust käsitlevad staatilised andmed“ – I lisas loetletud andmed, mis hõlmavad eri transpordiliike ja mis ei muutu üldse või ei muutu sageli ega regulaarselt;
(9)„transpordiamet“ – avaliku sektori asutus, kes vastutab tema territoriaalsesse pädevusse kuuluva konkreetse transpordivõrgu või transpordiliikide või mõlema liikluskorralduse või kavandamise, kontrolli või haldamise eest;
(10)„transpordiettevõtja“ – avaliku või erasektori üksus, kes vastutab transporditeenuse korrashoiu ja haldamise eest;
(11)„kasutaja“ – avaliku või erasektori asutus, näiteks transpordiamet, transpordiettevõtja, liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutaja, digikaartide tootja, nõudetransporditeenuse osutaja ja taristuettevõtja, kes kasutab riiklikku juurdepääsupunkti;
(12)„lõppkasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on juurdepääs liikumisvõimalusi käsitlevale teabele;
(13)„liikumisvõimalusi käsitlev teabeteenus“ – ITS-teenus, sealhulgas digikaardid, mis annab kasutajatele ja lõppkasutajatele vähemalt ühe transpordiliigi kohta liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevat teavet;
(14)„varasemad liiklusandmed“ – varasematel mõõtmistel põhinevad ning kellaajast, nädalapäevast ja aastaajast sõltuvad liiklusandmed, sealhulgas liiklusummikute, keskmise kiiruse ja keskmise sõiduajaga seotud andmed, mis on loetletud I lisas;
(15)„andmete õigeaegsus“ – ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemine kasutajatele ja lõppkasutajale piisavalt vara, et neid oleks võimalik kasutada;
(16)„liikumisvõimalusi käsitleva teabeteenuse osutaja” – avaliku või erasektori teenuseosutaja, v.a vaid teabeedastusteenuse osutaja, kes osutab kasutajatele ja lõppkasutajatele liikumisvõimalusi käsitleva teabe teenust;
(17)„nõudetransport“ – reisijateveoteenus, mida iseloomustavad paindlikud marsruudid, näiteks ühisauto kasutamine, koossõit, jalgrattajagamine, sõidujagamine, takso, tellitavad transporditeenused. Need teenused nõuavad tavaliselt suhtlemist nõudetransporditeenuse osutaja ja lõppkasutaja vahel enne teenuse osutamist;
(18)„nõudetransporditeenuse osutaja“ – avaliku või erasektori asutus, kes osutab kasutajatele või lõppkasutajatele nõudetransporditeenuseid, sealhulgas asjakohast teavet liikumisvõimaluste ja liikluse kohta;
(19)„teenuse sidumine“ – selliste liikumisvõimalusi käsitlevate kohalike, piirkondlike ja riiklike teabesüsteemide sidumine, mis on omavahel ühendatud tehniliste liidestega, et edastada liikumisvõimalusi ja liiklust käsitleva staatilise ja/või dünaamilise teabe põhjal marsruudipäringu või muude rakendusliidestega (API) seotud päringute tulemusi;
(20)„üleandmispunkt“ – jaam, peatus või koht, kus kaks teabeteenuse marsruudipäringu tulemust ühendatakse omavahel teekonna koostamise eesmärgil;
(21)„mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlev teave“ – liikumisvõimalusi või liiklust käsitleva staatiliste või dünaamiliste andmete või mõlemat liiki andmete põhjal mis tahes teabevahendi kaudu edastatud teave, mis hõlmab vähemalt kaht transpordiliiki ja võimaldab võrrelda eri transpordiliike;
(22)„marsruudipäringu tulemus“ – masinloetavas vormis liikumisvõimaluste kava, mis on koostatud vastuseks lõppkasutaja teekonnapäringule ja mis sisaldab kasutatud üleandmispunkti või üleandmispunkte;
(23)„taristuettevõtja“ – avaliku või erasektori asutus või ettevõtja, kes vastutab eelkõige transporditaristu või selle osa rajamise ja hooldamise eest;
(24)„reisijatransporditeenus“ – avaliku või erasektori osutatav transporditeenus või mis tahes teenus, mis hõlmab eri transpordiliike ja on avalikkusele kollektiivseks või isiklikuks kasutamiseks kättesaadav.
Artikkel 3
Riiklikud juurdepääsupunktid
1.Iga liikmesriik peab looma riikliku juurdepääsupunkti. Riiklik juurdepääsupunkt on ühtne juurdepääsupunkt, mille kaudu kasutajal on võimalik juurde pääseda vähemalt eri transpordiliikidega seotud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevatele staatilistele andmetele ja varasematele liiklusandmetele (sealhulgas I lisas nimetatud ajakohastatud andmed), mille on edastanud asjaomase liikmesriigi territooriumil tegutsevad transpordiametid, transpordiettevõtjad, taristuettevõtjad või nõudetransporditeenuse osutajad.
2.Riikliku juurdepääsupunktina võib kasutada direktiivi 2010/40/EL alusel vastu võetud muude delegeeritud õigusaktide kohaselt loodud olemasolevaid juurdepääsupunkte, kui asjaomane liikmesriik peab seda asjakohaseks.
3.Riiklikud juurdepääsupunktid osutavad kasutajatele otsinguteenuseid, näiteks teenuseid, mis võimaldavad vastava metaandmesisu abil vajalikke andmeid otsida ja nende sisu kuvada;
4.Transpordiametid, transpordiettevõtjad, taristuettevõtjad või nõudetransporditeenuse osutajad peavad tagama, et nad edastavad asjakohaseid metaandmeid, mis võimaldavad kasutajatel otsida ja kasutada andmekogumeid, millele neil on juurdepääs riikliku juurdepääsupunkti kaudu.
5.Kaks või enam liikmesriiki võivad luua ühise juurdepääsupunkti.
Artikkel 4
Juurdepääs liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevatele staatilistele andmetele ning nende andmete vahetamine ja taaskasutamine
1.Transpordiametid, transpordiettevõtjad, taristuettevõtjad või nõudetransporditeenuste osutajad edastavad eri transpordiliikide kohta I lisa punktis 1 loetletud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevaid staatilisi andmeid ja varasemaid liiklusandmeid, kasutades järgmist:
(a)maanteetranspordi puhul komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/962 artiklis 4 kindlaksmääratud standardid;
(b)muude transpordiliikide puhul kasutatakse üht järgmist standardit ja tehnilist spetsifikatsiooni: NeTEx CEN/TS 16614 ja selle hilisemad versioonid, komisjoni määruses (EL) nr 454/2011 ja selle hilisemates versioonides kindlaks määratud tehnilised dokumendid, IATA välja töötatud tehnilised dokumendid või mõni muu masinloetav vorming, mis on nende standardite ja tehniliste spetsifikatsioonidega täielikult ühilduv ja koostalitlusvõimeline;
(c)ruumilise võrgu puhul direktiivi 2007/2/EL artiklis 7 kindlaksmääratud nõuded;
2.I lisa punktis 1 osutatud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevad asjakohased staatilised andmed, mida kohaldatakse standardite NeTEx ja DATEX II suhtes, tuleb esitada riiklike miinimumnõuete kaudu.
3.Transpordiametid, transpordiettevõtjad, taristuettevõtjad või nõudetransporditeenuse osutajad teevad liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevad staatilised andmed ja varasemad liiklusandmed riikliku juurdepääsupunkti kaudu ja nõutavas vormingus kättesaadavaks vastavalt järgmisele ajakavale:
(a)üleeuroopalise transpordivõrgu I lisa punktis 1.1 nimetatud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevad andmed hiljemalt 1. detsembriks 2019;
(b)üleeuroopalise transpordivõrgu I lisa punktis 1.2 nimetatud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevad andmed hiljemalt 1. detsembriks 2020;
(c)üleeuroopalise transpordivõrgu I lisa punktis 1.3 nimetatud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevad andmed hiljemalt 1. detsembriks 2021;
(d)üleeuroopalise transpordivõrgu I lisa punktides 1.1, 1.2 ja 1.3 nimetatud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevad andmed liidu transpordivõrgu muude osade kohta hiljemalt 1. detsembriks 2023.
4.Rakendusliidesed, mille kaudu I lisas loetletud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevad staatilised andmed tehakse riikliku juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavaks, peavad olema üldsusele kättesaadavad ning võimaldama kasutajatel ja lõppkasutajatel juurdepääsu saamiseks registreeruda.
Artikkel 5
Juurdepääs liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevatele dünaamilistele andmetele ning nende andmete vahetamine ja taaskasutamine
1.Kui liikmesriigid otsustavad riikliku juurdepääsupunkti kaudu edastada erinevate transpordiliikide kohta I lisa punktis 2 loetletud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevaid dünaamilisi andmeid, kasutavad transpordiametid, transpordiettevõtjad, taristuettevõtjad või nõudetransporditeenuse osutajad selleks järgmist:
(a)maanteetranspordi puhul komisjoni delegeeritud määruse (EL) 962/2015 artiklites 5 ja 6 kindlaks määratud standardid;
(b)muude transpordiliikide puhul kasutatakse järgmist: SIRI CEN/TS 15531 ja selle hilisemad versioonid, komisjoni määruses (EL) nr 454/2011 kindlaks määratud tehnilised dokumendid või mõni muu masinloetav vorming, mis on nende standardite ja tehniliste spetsifikatsioonidega täielikult ühilduv ja koostalitlusvõimeline.
2.I lisa punktis 2 osutatud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlev teave, mida kohaldatakse standardite SIRI ja DATEX II suhtes, tuleb esitada liikmesriikide kindlaksmääratud riiklike miinimumnõuete abil, millele pääseb juurde riikliku juurdepääsupunkti kaudu.
3.Rakendusliidesed, mille abil I lisas loetletud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevad dünaamilised andmed tehakse riikliku juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavaks, peavad olema üldsusele kättesaadavad ning võimaldama kasutajatel ja lõppkasutajatel juurdepääsu saamiseks registreeruda.
Artikkel 6
Andmete ajakohastamine
1.Liikumisvõimalusi käsitleva teabe teenused peavad põhinema ajakohastatud staatilistel ja dünaamilistel liiklusvõimalusi ja liiklust käsitlevatel andmetel.
2.Muudatuste korral ajakohastavad transpordiametid, transpordiettevõtjad, taristuettevõtjad või nõudetransporditeenuse osutajad I lisas loetletud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevaid asjakohaseid staatilisi ning dünaamilisi andmeid õigeaegselt riikliku juurdepääsupunkti kaudu. Nad peavad õigel ajal kõrvaldama kõik nende edastatud andmetes esinevad ebatäpsused, mille nad on ise kindlaks teinud või millest kasutajad ja lõppkasutajad neile on teatanud.
Artikkel 7
Liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste ühendamine
1.Nõudmise korral edastavad liikumisvõimalusi käsitleva teabeteenuse osutajad teisele teabeteenuse osutajale staatilisel ja võimaluse korral dünaamilisel teabel põhinevaid marsruudipäringu tulemusi.
2.Marsruudipäringu tulemused põhinevad järgmisel:
(a)päringuesitaja teekonna algus- ja lõpp-punkt ning korrektne väljumis- või saabumiskellaaeg ja -kuupäev või mõlemad;
(b)võimalikud liikumisvariandid ning konkreetne väljumis- või saabumiskellaaeg ja -kuupäev või mõlemad, sealhulgas võimalikud ühendused;
(c)liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste vaheline üleandmispunkt;
(d)häirete korral võimalikud alternatiivsed liikumisvariandid ning konkreetne väljumis- või saabumiskellaaeg ja -kuupäev või mõlemad, sealhulgas võimalikud ühendused;
Artikkel 8
Nõuded liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevate andmete taaskasutamise kohta teenuse osutamise käigus ning liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste sidumise kohta
1.I lisas loetletud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevad asjakohased andmed ning vastavad metaandmed, sealhulgas kõnealuste andmete kvaliteeti käsitlev teave, peavad olema riikliku või ühise juurdepääsupunkti kaudu kogu liidus andmevahetuseks ja taaskasutamiseks mittediskrimineerival viisil kättesaadavad ajavahemikus, mis võimaldab liikumisvõimalusi käsitlevat teabeteenust õigel ajal osutada. Need andmed peavad olema täpsed ja ajakohastatud.
2.Lõikes 1 osutatud andmeid tuleb taaskasutada neutraalsel, mittediskrimineerival ja erapooletul viisil. Eri transpordiliikidega seotud liikumisvõimaluste või eri liikumisvõimaluste kombinatsioonide või mõlema järjestamiseks kasutatavad kriteeriumid peavad olema läbipaistvad ega tohi põhineda kasutaja identiteediga otseselt või kaudselt seotud teguril ega andmete taaskasutamisega seotud ärilistel kaalutlustel (kui need on olemas) ning neid tuleb kohaldada mittediskrimineerival viisil kõikide osalevate kasutajate suhtes. Esimesena kuvatav liikumisvõimaluste kava ei tohi lõppkasutajat eksitada.
3.Liikumisvõimalusi või liiklust käsitleva staatilise ja dünaamilise teabe taaskasutamisel tuleb näidata, kust asjaomased andmed pärinevad. Lisaks tuleb näidata staatiliste andmete viimase ajakohastamise kuupäev ja kellaaeg.
4.Riikliku juurdepääsupunkti kaudu edastatavate liiklust ja liikumisvõimalusi käsitlevate andmete kasutustingimused võib kindlaks määrata litsentsilepingus. Need tingimused ei tohi taaskasutamist põhjendamatult piirata ning neid ei tohi kasutada konkurentsi piiramiseks. Litsentsilepingute puhul tuleb taaskasutamist igal juhul piirata nii vähe kui võimalik. Rahaline hüvitis peab olema liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevate andmete edastamise ja jaotamise käigus tehtud põhjendatud kulude seisukohalt mõistlik ja proportsionaalne.
5.Liikumisvõimalusi käsitleva teabeteenuse sidumise tingimused peavad olema kindlaks määratud liikumisvõimalusi käsitleva teabeteenuse osutajate vahel sõlmitud lepingutes. Rahaline hüvitis peab olema liikumisvõimalusi käsitlevate andmete sidumise käigus tehtud kulude seisukohalt põhjendatud ja proportsionaalne,
Artikkel 9
Nõuete täitmise hindamine
1.Liikmesriigid hindavad, kas transpordiametid, transpordiettevõtjad, nõudetranspordiettevõtjad ja liikumisvõimalustega seotud teabeteenuse osutajad täidavad artiklites 3–8 sätestatud nõudeid.
2.Hindamise tegemiseks võivad liikmesriikide pädevad asutused nõuda transpordiametitelt, transpordiettevõtjatelt, taristuettevõtjatelt, nõudetransporditeenuse osutajatelt või liikumisvõimalustega seotud teabeteenuse osutajatelt järgmisi dokumente:
(a)riiklikus juurdepääsupunktis või riiklikes juurdepääsupunktides loetletud või salvestatud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevate andmete kirjeldus ning liikumisvõimalustega seotud olemasolevate teabeteenuste kirjeldus, mis vajaduse korral hõlmab ka ühendusi teiste teenustega ja teavet nende kvaliteedi kohta ning
(b)tõendipõhine kinnitus käesoleva määruse artiklites 3–8 sätestatud nõuete täitmise kohta.
3.Liikmesriigid kontrollivad pisteliselt lõike 2 punktis b osutatud kinnituste õigsust.
Artikkel 10
Aruandlus
1.Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 1. detsembriks 2019 aruande, milles kirjeldatakse riikliku juurdepääsupunkti loomiseks vajaduse korral võetud meetmeid ja asjaomase juurdepääsupunkti toimimise üksikasju.
2.Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kahe kalendriaasta järel aruande, mis sisaldab teavet järgmise kohta:
(a)edusammud, mis on tehtud I lisas nimetatud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevatele andmeliikidele juurdepääsu ja nende vahetamise osas;
(b)geograafiline katvus, I lisas nimetatud liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevad andmed, millele on juurdepääsupunkti kaudu võimalik juurde pääseda, ning liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste sidumine;
(c)artiklis 9 osutatud nõuete täitmise hindamise tulemused ja
(d)vajaduse korral lõikes 1 või lõike 2 punktis b tehtud muudatuste kirjeldus.
Artikkel 11
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 31.5.2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
