12.8.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 239/1

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 869/2014,

11. august 2014,

uute raudtee-reisijateveo teenuste kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 4 ja artikli 11 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriigid on avanud vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 10 oma turud kõikide selle direktiivi alusel tegevusloa saanud raudteeveo-ettevõtjate pakutavatele rahvusvahelistele raudtee-reisijateveo teenustele. Raudteeveo-ettevõtjatel on rahvusvahelist raudtee-reisijateveo teenust pakkudes õigus reisijaid peale võtta igast rahvusvahelisel marsruudil asuvast jaamast ja lasta neil maha minna teises jaamas, sealhulgas samas liikmesriigis asuvates jaamades.

(2)

Uute, vahepeatustega ja avatud rahvusvaheliste raudtee-reisijateveo teenuste kasutuselevõtmist ei tohiks siiski kasutada riigisiseste reisijateveo teenuste turu avamiseks, vaid sellega peaks keskenduma üksnes rahvusvahelist teenust täiendavatele peatustele. Kõnealuste uute teenuste põhieesmärgiks peaks olema reisijatevedu rahvusvahelisel reisil. Pädevate asutuste või huvitatud raudteeveo-ettevõtjate taotlusel peaks direktiivi 2012/34/EL IV peatüki 4. jaos nimetatud reguleeriv asutus tegema kindlaks kavandatud uue teenuse peamise eesmärgi.

(3)

Rahvusvaheliste raudtee-reisijateveo teenuste konkurentsile avamine võib mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 kohaselt avaliku teenindamise lepingu alusel pakutavate raudtee-reisijateveo teenuste korraldust ja rahastamist (2). Vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 11 võivad liikmesriigid piirata turule juurdepääsu õigust, kui see õigus ohustaks kõnealuste avaliku teenindamise lepingute majanduslikku tasakaalu. Pädevate asutuste, taristuettevõtja või avaliku teenindamise lepingut täitva raudteeveo-ettevõtja taotlusel peaks reguleeriv asutus kindlaks tegema, kas kavandatud uus rahvusvaheline raudtee-reisijateveo teenus ohustab avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu.

(4)

Selleks et vältida katkestusi juba pakutava uue raudtee-reisijateveo teenuse osutamises ja tagada sellele uuele teenusele õiguskindlus seoses selle teenuse toimimise võimalikkusega, peaks peamise eesmärgi katse või majandusliku tasakaalu katse taotlemiseks ette nähtud aeg olema piiratud ja seotud ajaga, mil taotleja teatab oma huvist osutada rahvusvahelist raudtee-reisijateveo teenust. Samal põhjusel peaksid olema ajaliselt piiratud kõnealuste katsete tegemise eest vastutava reguleeriva asutuse menetlused.

(5)

Peamise eesmärgi katse tegemise taotlus peaks sisaldama kogu asjakohast teavet, mis kinnitab, et kavandatud uue teenuse peamine eesmärk on midagi muud kui reisijatevedu eri liikmesriikides asuvate jaamade vahel. Selle nõude täitmiseks peaks sellise katse tegemist taotlevatel üksustel olema võimalik kasutada reguleerivate asutuste avaldatud standardseid taotlusvorme.

(6)

Reguleeriv asutus peaks tegema nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse analüüsi, et välja selgitada pigem kavandatud uue teenuse väljavaated keskpikas perspektiivis kui seda iseloomustavad näitajad konkreetsel ajahetkel. Hindamiskriteeriumid tuleks kindlaks määrata metoodikas, mille reguleeriv asutus võtab vastu peamise eesmärgi katse tegemiseks, pidades silmas asjaomase liikmesriigi raudteeveo eripärasid. Ühtki ranget ega individuaalset kvantitatiivset piirmäära ei tuleks kohaldada.

(7)

Majandusliku tasakaalu katse tegemise taotlus peaks sisaldama kogu asjakohast teavet, mis kinnitab, et kavandatud uus teenus ohustab avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu. Kavandatud uut teenust tuleks pidada avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu ohustavaks juhul, kui avaliku teenindamise lepingu väärtus muutub märkimisväärselt, mis toob kaasa olukorra, mille puhul selle lepingu alusel konkurentsile rajatud turul pakutavad teenused ei ole enam jätkusuutlikud ja suutelised tooma mõistlikku kasumit.

(8)

Hinnates kavandatud uue teenuse mõju avaliku teenindamise lepingu majanduslikule tasakaalule, tuleks aluseks võtta objektiivne meetod ja hindamiskriteeriumid, mis määratakse kindlaks metoodikas, mille reguleeriv asutus võtab vastu majandusliku tasakaalu katse tegemiseks, pidades silmas asjaomase liikmesriigi raudteeveo eripärasid. Majandusanalüüsis tuleks keskenduda majanduslikule mõjule, mida kavandatud uus teenus avaldab avaliku teenindamise lepingule tervikuna (sh eriti mõjutatud teenustele) kogu selle täitmise jooksul. Ühtki eelnevalt kindlaks määratud ranget ega individuaalset kvantitatiivset piirmäära ei tuleks kohaldada. Lisaks selle analüüsimisele, milline on kavandatud uue teenuse majanduslik mõju avaliku teenindamise lepingule, peaks reguleeriv asutus võtma arvesse ka klientidele lühikeses ja keskpikas plaanis toodavat kasu.

(9)

Võimalus vaadata läbi otsus, mille reguleeriv asutus on majandusliku tasakaalu katse tulemusel teinud, peaks piirduma juhtudega, kus uus teenus on võrreldes reguleeriva asutuse analüüsitud andmetega märkimisväärselt muutunud või kui avaliku teenindamise lepingu alusel pakutavatele teenustele avalduva tegeliku ja prognoositud mõju vahel on märkimisväärne erinevus. Selleks et tagada uue teenuse pakkujale minimaalne õiguslik stabiilsus, peaks olema ette nähtud teatav periood, mille jooksul otsuse läbivaatamist ei saa taotleda.

(10)

Ilma et see piiraks reguleerivate asutuste otsuste tegemisel direktiivi 2012/34/EL artikli 55 lõikes 1 osutatud sõltumatuse põhimõtte kohaldamist, peaksid reguleerivad asutused vahetama teavet ja vajaduse korral kooskõlastama konkreetsetel juhtudel oma peamise eesmärgi katse ja majandusliku tasakaalu katsega seotud põhimõtteid ja meetmeid, et vältida tavades suuri erinevusi, mis tooksid rahvusvaheliste raudtee-reisijateveo teenuste turule ebakindluse.

(11)	Reguleerivad asutused peaksid austama kogu oma peamise eesmärgi või majandusliku tasakaalu katsetega seotud tegevuses nendesse katsetesse kaasatud osapooltelt saadud tundliku äriteabe konfidentsiaalsust.

(12)

Reguleerivatel asutustel ei ole kohustust nõuda peamise eesmärgi katse või majandusliku tasakaalu katse tegemise või majandusliku tasakaalu katse läbivaatamise eest tasu. Liikmesriigid võivad siiski otsustada kehtestada kõnealuse taotluse esitavale üksusele tasu reguleerivate asutuste tehtud töö eest, mis katab hindamise netokulu. Sellisel juhul peaks see tasu olema mittediskrimineeriv ja mõistlik ning seda tuleks tulemuslikult ja läbipaistvalt sisse nõuda kõikidelt taotluse esitanud üksustelt.

(13)

Võttes arvesse sidusrühmadega peetud konsultatsiooni tulemusi ja teiste reguleerivate asutustega toimunud teabevahetust, peaksid reguleerivad asutused töötama peamise eesmärgi katse ja vajaduse korral majandusliku tasakaalu katse jaoks välja ühtse metoodika. Teised üksused ei tohiks selle ülesande täitmist takistada. Katsed peaksid tuginema juhtumipõhisele analüüsile, mitte pelgalt eelnevalt kindlaks määratud piirmäärade kohaldamisele. Liikmesriikide õigusaktides ei tuleks kehtestada ühtki piirmäära. Hindamismeetodi väljatöötamisel tuleks arvesse võtta turusuundumusi, millega võimaldatakse sel meetodil aja jooksul areneda, eelkõige reguleerivate asutuste kogemuste valguses.

(14)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2012/34/EL artikli 62 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse selle korra ja nende kriteeriumide üksikasjad, mida tuleb järgida, kui tehakse kindlaks:

a)	kas raudteeveoteenuse peamine eesmärk on reisijatevedu eri liikmesriikides asuvate jaamade vahel;

b)	kas rahvusvaheline raudtee-reisijateveo teenus ohustab raudteeveoalase avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu.

Artikkel 1a

Erandid reguleerimisalast

Käesolevat määrust ei kohaldata selliste teenuste suhtes, mida ettevõtja pakub oma töötajate tööle ja töölt tagasi sõidutamiseks, ning ka selliste teenuste suhtes, mille pileteid üldsusele ei müüda.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „uus rahvusvaheline reisijateveo teenus”– rahvusvaheline reisijateveo teenus, mille turule toomist kavandatakse või mis toob olemasoleva rahvusvahelise reisijateveo teenuse sageduse või peatuste arvu suurenemise näol kaasa olulisi muudatusi;

2)   „peamise eesmärgi katse”– hindamine, mille reguleeriv asutus teostab artiklis 5 nimetatud üksuse taotlusel, et teha kindlaks, kas kavandatud uue raudteeveoteenuse peamine eesmärk on reisijatevedu eri liikmesriikides asuvate jaamade vahel või reisijatevedu samas liikmesriigis asuvate jaamade vahel;

3)   „majandusliku tasakaalu katse”– hindamine, mille reguleeriv asutus teostab artiklis 10 nimetatud üksuse taotlusel, et teha kindlaks, kas kavandatud uus rahvusvaheline raudtee-reisijateveo teenus ohustab avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu, ning mis on kohaldatav üksnes liikmesriikides, kes on otsustanud vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 11 piirata rahvusvaheliste raudtee-reisijateveo teenuste pakkumise puhul juurdepääsuõigust raudteetaristule lähte- ja sihtkoha vahel, mis on hõlmatud ühe või mitme avaliku teenindamise lepinguga;

4)   „avaliku teenindamise leping”– määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 2 punktis i määratletud avaliku teenindamise leping, mis on seotud raudteeveoga;

5)   „pädev asutus”– määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 2 punktis b määratletud pädev asutus;

6)   „netofinantsmõju”– määruse (EÜ) nr 1370/2007 lisa punkti 2 kohaselt arvutatud avaliku teenindamise lepingu mõju avaliku teenindamise kohustuste täitmisest tulenevatele kuludele ja tuludele, võttes arvesse avaliku teenindamise lepingut täitva raudteeveo-ettevõtja sellega saadavat tulu ning mõistlikku kasumit.

Artikkel 3

Kavandatud uuest rahvusvahelisest raudtee-reisijateveo teenusest teavitamine

1.   Taotleja teavitab asjaomaseid reguleerivaid asutusi oma kavatsusest pakkuda uut rahvusvahelist reisijateveo teenust enne taristuettevõtjale taristu läbilaskevõime taotluse esitamist.

2.   Reguleerivad asutused töötavad välja ja avaldavad oma veebisaidil taotlejatele kasutamiseks standardse teatisevormi, mis sisaldab järgmist teavet:

a)	taotleja nimi, aadress, juriidiline isik, registreerimisnumber (vajaduse korral);

b)	päringute eest vastutava isiku kontaktandmed;

c)	taotleja tegevusloa ja ohutussertifikaadi andmed või märge selle kohta, mis etapis on nende dokumentide omandamine;

d)	üksikasjalik marsruut, kuhu on märgitud lähte- ja sihtjaamade asukohad ning kõik vahepeatused ja nendevahelised kaugused;

e)	kavandatud uue rahvusvahelise raudtee-reisijateveo teenuse pakkumise ettenähtud alguskuupäev;

f)	kavandatud uue teenuse ajakava ja sagedus ning teenuse osutamise suutlikkus, sealhulgas marsruutide kaupa kavandatud väljumisajad, vahepeatused, saabumisajad ja ühendused ning samuti sõitude sageduse või peatuste arvuga seotud kõrvalekalded standardsest sõiduplaanist;

g)	kinnitus selle kohta, et kavandatud reisijateveo teenuse peamine eesmärk on reisijatevedu eri liikmesriikides asuvate jaamade vahel.

3.   Kavandatud uue rahvusvahelise raudtee-reisijateveo teenuse pakkumist käsitlev teave peab hõlmama vähemalt kolme esimest ja võimaluse korral viit esimest teenuse pakkumise aastat.

4.   Reguleeriv asutus avaldab oma veebisaidil viivitamata taotleja esitatud teatise, välja arvatud tundliku äriteabe, ja teavitab sellest vastavalt vajadusele kas artiklis 5 või artiklis 10 osutatud üksuseid.

5.   Taotleja peab põhjendama oma mis tahes ettepanekut jätta tundlik äriteave avaldamata. Kui see põhjendus on reguleerivale asutusele vastuvõetav, hoitakse seda teavet konfidentsiaalsena. Kui põhjendus ei ole vastuvõetav, teatab reguleeriv asutus konfidentsiaalsust soovivale taotlejale oma keeldumisest. See menetlus ei piira võimalust kohaldada kõnealuse otsuse suhtes liikmesriigi õiguses ette nähtud edasikaebamise menetlust.

6.   Taotleja edastab kogu standardvormil esitatud teabe ja kõik täiendavad dokumendid reguleerivale asutusele elektrooniliselt.

Artikkel 4

Peamise eesmärgi katse või majandusliku tasakaalu katse taotlemise tähtajad

1.   Artiklis 5 või artiklis 10 osutatud üksused peavad taotlema peamise eesmärgi katse või majandusliku tasakaalu katse tegemist nelja nädala jooksul pärast taotleja teatise avaldamist reguleeriva asutuse veebisaidil. Üksused, kellel on õigus taotleda mõlema katse tegemist, võivad taotleda neid katseid korraga.

2.   Kui on taotletud nii peamise eesmärgi katse kui ka majandusliku tasakaalu katse tegemist, võib need katsed teha samal ajal. Kui peamise eesmärgi katse tegemisel selgub, et kavandatud teenuse peamine eesmärk on midagi muud kui reisijatevedu eri liikmesriikides asuvate jaamade vahel, ja kui tehakse negatiivne otsus, lõpetatakse majandusliku tasakaalu katse tegemine otsusega, milles viidatakse kõnealusele kavandatud teenuse peamise eesmärgi kohta tehtud negatiivsele otsusele.

Artikkel 5

Üksused, kellel on õigus taotleda peamise eesmärgi katse tegemist

Peamise eesmärgi katse tegemist võivad taotleda järgmised üksused:

a)	pädevad asutused, kes on sõlminud raudteeveoalase avaliku teenindamise lepingu geograafilises piirkonnas, mida kavandatud uus teenus mõjutab;

b)	raudteeveo-ettevõtjad, kes pakuvad kas ärilistel alustel või avaliku teenindamise lepingu raames rahvusvahelisi või riigisiseseid raudtee-reisijateveo teenuseid marsruudil (marsruutidel), kus hakatakse osutama kavandatud uut teenust.

Artikkel 6

Peamise eesmärgi katse taotluses esitatav teave

1.   Taotlev üksus peab esitama taotluses järgmise teabe:

a)	taotleva üksuse nimi, aadress, juriidiline isik, registreerimisnumber (vajaduse korral);

b)	päringute eest vastutava isiku kontaktandmed;

c)	selgitus selle kohta, miks taotlev üksus on huvitatud kavandatud uue teenuse peamist eesmärki käsitleva otsuse tegemisest;

d)	selgitus selle kohta, miks kavandatud uue teenuse peamine eesmärk on taotleva üksuse meelest midagi muud kui reisijatevedu eri liikmesriikides asuvate jaamade vahel;

e)	teave ja dokumendid, mis toetavad punktides c ja d esitatud selgitusi.

2.   Taotlev üksus peab põhjendama oma mis tahes ettepanekut jätta tundlik äriteave avaldamata. Kui see põhjendus on reguleerivale asutusele vastuvõetav, hoitakse seda teavet konfidentsiaalsena. Kui põhjendus ei ole vastuvõetav, teatab reguleeriv asutus konfidentsiaalsust soovivale osapoolele oma keeldumisest. See menetlus ei piira võimalust kohaldada kõnealuse otsuse suhtes liikmesriigi õiguses ette nähtud edasikaebamise menetlust.

3.   Reguleerivad asutused avaldavad oma veebisaidil peamise eesmärgi katse taotlemise standardvormi, mida taotlevad üksused peavad kasutama.

4.   Kogu standardsel taotlusvormil esitatud teave ja kõik täiendavad dokumendid tuleb edastada reguleerivale asutusele elektrooniliselt.

Artikkel 7

Peamise eesmärgi katse tegemise kord

1.   Reguleeriv asutus vaatab läbi taotleva üksuse esitatud taotluse.

2.   Kui reguleeriv asutus leiab, et taotlev üksus ei ole esitanud koos oma taotlusega täielikku teavet, võib ta taotleda lisateavet kolme nädala jooksul alates taotluse saamisest. Kui taotlev üksus vastab sellele lisateabe taotlusele ja see vastus ei ole endiselt täielik, võib reguleeriv asutus esitada teise lisateabe taotluse kolme nädala jooksul alates esimese lisateabe taotluse saamisest. Taotlev üksus esitab lisateabe taotluse vastuseks sellise teabe mõistliku aja jooksul, nagu on kehtestatud reguleeriv asutus vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 56 lõikele 8. Kui taotlev üksus ei esita kõnealust teavet reguleeriva asutuse kehtestatud tähtaja jooksul, lükatakse taotlus tagasi.

3.   Reguleeriv asutus võib paluda taotlejalt lisateavet. Kui esitatud teave on ebaselge, võib reguleeriv asutus kehtestada selgituste esitamiseks veel ühe tähtaja.

4.   Kui taotlust ei saa artikli 6 lõike 1 punkti d kohaselt põhjendada, tuleb see tagasi lükata.

5.   Reguleeriv asutus teeb otsuse hiljemalt kuus nädalat pärast kogu asjakohase teabe saamist.

Artikkel 8

Peamise eesmärgi katse tegemisel kohaldatavad hindamiskriteeriumid

1.   Reguleeriv asutus kontrollib kavandatud uue teenuse peamist eesmärki. Kõnealune asutus teeb nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse analüüsi, mille käigus võetakse arvesse nii teenuse prognoositavat arengut kui ka turutingimuste prognoositavat muutumist taotleja teatises käsitletud ajavahemikus.

2.   Hindamise käigus võtab reguleeriv asutus lisaks standardses teatisevormis esitatud teabele arvesse eelkõige järgmisi kriteeriume:

a)	rahvusvahelise reisijateveo käibe osatähtsus ja maht (taotleja eelduste kohaselt) võrrelduna riigisisese reisijateveo käibe ja mahuga reguleeriva asutuse liikmesriigis;

b)	kavandatud uue teenusega eri liikmesriikides kaetav vahemaa ja peatuste asukohad;

c)	reisijate nõudlus uue teenuse järele;

d)	taotleja turundusstrateegia;

e)	uue teenuse pakkumise jaoks kasutatava veeremi omadused.

3.   Reguleeriv asutus võib kehtestada ja kohaldada piirmäärasid, mis on väljendatud rahvusvahelise reisijateveo käibe või mahu osakaaluna. Selleks et teenust saaks liigitada rahvusvaheliseks, ei tohi need piirmäärad ületada 50 % kogu reisijateveo käibest või mahust, mille kohta on esitatud hinnang reguleeriva asutuse otsusega hõlmatud kogu ajavahemiku kohta, ning neid ei tohi eraldi kohaldada.

Artikkel 9

Peamise eesmärgi katse tulemus

1.   Pärast kavandatud uue teenuse hindamist otsustab reguleeriv asutus, kas kavandatud uue teenuse peamine eesmärk on:

a)	reisijatevedu eri liikmesriikides asuvate jaamade vahel või

b)	reisijatevedu reguleeriva asutuse liikmesriigis asuvate jaamade vahel.

2.   Kui reguleeriv asutus teeb lõike 1 punktis a nimetatud otsuse, võimaldatakse seoses kavandatud uue rahvusvahelise reisijateveo teenusega juurdepääs raudteetaristule.

3.   Kui reguleeriv asutus teeb lõike 1 punktis b nimetatud otsuse, liigitab kõnealune asutus esitatud taotluse ümber riigisisese reisijateveo teenust käsitlevaks taotluseks ja teavitab sellest taotlejat. Seejärel tuleb taotlejal järgida raudteetaristule ligipääsu taotlemiseks liikmesriigi asjakohaseid eeskirju.

4.   Reguleeriv asutus teavitab taotlejat tehtud otsusest.

5.   Reguleeriv asutus peab oma otsust nõuetekohaselt põhjendama ja avaldama selle viivitamata oma veebisaidil, austades tundliku äriteabe konfidentsiaalsust.

Artikkel 10

Üksused, kellel on õigus taotleda majandusliku tasakaalu katse tegemist

Kui kavandatud uue rahvusvahelise raudteeveo teenusega seotud liikmesriik on otsustanud piirata seoses rahvusvaheliste raudtee-reisijateveo teenuste pakkumisega juurdepääsuõigust raudteetaristule lähte- ja sihtkoha vahel, mis on hõlmatud ühe või mitme avaliku teenindamise lepinguga, võivad järgmised üksused taotleda majandusliku tasakaalu katse tegemist:

a)	pädev asutus või pädevad asutused, kes on sõlminud avaliku teenindamise lepingu, milles käsitletakse mõnda kavandatud uue teenuse lähte- või sihtkohta;

b)	muu huvitatud pädev asutus, kellel on õigus piirata direktiivi 2012/34/EL artikli 11 alusel juurdepääsu;

c)	kavandatud uue rahvusvahelise reisijateveo teenusega hõlmatud geograafilise piirkonna taristuettevõtja;

d)	punktis a nimetatud asutusega sõlmitud avaliku teenindamise lepingut täitev raudteeveo-ettevõtja.

Artikkel 11

Nõuded majandusliku tasakaalu katse puhul esitatava teabe kohta

1.   Taotlev üksus peab esitama järgmise teabe:

a)	taotleva üksuse nimi, aadress, juriidiline isik, registreerimisnumber (vajaduse korral);

b)	päringute eest vastutava isiku kontaktandmed;

c)	selgitus selle kohta, miks taotlev üksus on huvitatud majandusliku tasakaalu katset käsitleva otsuse tegemisest;

d)	tõendid selle kohta, et uus teenus ohustab majanduslikku tasakaalu;

e)	teave ja dokumendid, mis toetavad punktides c ja d esitatud selgitusi.

2.   Reguleeriv asutus võib küsida katsega seotud üksustelt teavet, nõudes

a)	pädevalt asutuselt muu hulgas: i) avaliku teenindamise lepingu koopiat, ii) liikmesriigi eeskirju avaliku teenindamise lepingute sõlmimise ja muutmise kohta, iii) asjakohaseid marsruute käsitlevat teavet ja tuluprognoose, sealhulgas teavet prognoosimisel kasutatud metoodika kohta;

b)

avaliku teenindamise lepingut täitvalt raudteeveo-ettevõtjalt muu hulgas: i) avaliku teenindamise lepingu koopiat, ii) äriplaani, iii) teavet asjaomase ettevõtja saadud tulu kohta, iv) teenusega seotud sõiduplaani, mis sisaldab väljumisaegu, vahepeatusi, saabumisaegu ja ühendusi, v) teenuste eeldatavat paindlikkust (nt hinnapaindlikkus, kvaliteedipaindlikkus) käsitlevat teavet ja kavasid selle kohta, kuidas uuele teenusele konkurentsvõimeliselt reageerida, sealhulgas teavet uue teenusega kaasneva võimaliku kulude kokkuhoiu kohta;

c)

taotlejalt muu hulgas: i) äriplaani, ii) riigisisese reisijateveo tulude ja sõitude prognoosi, sealhulgas teavet prognoosimisel kasutatud metoodika kohta, iii) hinnakujundusstrateegiaid, iv) teavet piletimüügikorralduse kohta, v) veeremi tehnilist kirjeldust (nt täituvus, kohtade arv, vaguni konfiguratsioon), vi) turundusstrateegiat, vii) teavet teenuste eeldatava paindlikkuse kohta (nt hinnapaindlikus, kvaliteedipaindlikkus);

d)

taristuettevõtjalt muu hulgas: teavet asjakohaste liinide või taristu osade kohta kandmaks hoolt selle eest, et uut rahvusvahelist reisijateveo teenust saab selle taristu raames pakkuda. Taristuettevõtja kõnealune teavitamiskohustus ei piira tema kohustusi, mis tulenevad direktiivi 2012/34/EL IV peatüki 3. jao kohasest jaotamismenetlusest.

3.   Majandusliku tasakaalu katsega seotud üksused peavad põhjendama oma mis tahes ettepanekut jätta tundlik äriteave avaldamata. Kui see põhjendus on reguleerivale asutusele vastuvõetav, hoitakse seda teavet konfidentsiaalsena. Kui põhjendus ei ole vastuvõetav, teatatakse sellest konfidentsiaalsust taotlevale üksusele. See menetlus ei piira võimalust kohaldada tehtud järelduse suhtes liikmesriigi õiguses ette nähtud edasikaebamise menetlust.

Artikkel 12

Majandusliku tasakaalu katse tegemise kord

1.   Reguleeriv asutus vaatab läbi taotleva üksuse esitatud taotluse.

2.   Kui reguleeriv asutus leiab, et taotlev üksus ei ole esitanud koos oma taotlusega täielikku teavet, võib ta taotleda lisateavet kolme nädala jooksul alates taotluse saamisest. Kui taotlev üksus vastab sellele täiendava teabe taotlusele ja see vastus ei ole endiselt täielik, võib reguleeriv asutus esitada teise täiendava teabe taotluse kolme nädala jooksul alates esimese täiendava teabe taotluse saamisest. Taotlev üksus esitab täiendava teabe taotluse vastuseks sellise teabe mõistliku aja jooksul, nagu on kehtestatud reguleeriv asutus vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 56 lõikele 8. Kui taotlev üksus ei esita kõnealust teavet reguleeriva asutuse kehtestatud tähtaja jooksul, lükatakse taotlus tagasi.

3.   Reguleeriv asutus küsib ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest artiklis 11 osutatud teavet teistelt asjaosalistelt, eeskätt raudteeveo-ettevõtjalt, kes taotleb uue rahvusvahelise raudtee-reisijateveo teenuse pakkumiseks juurdepääsu raudteetaristule. Kui esitatud teave on ebaselge, võib reguleeriv asutus kehtestada selgituste esitamiseks veel ühe tähtaja.

4.   Kui taotlust ei saa artikli 11 lõike 1 punkti d kohaselt piisavalt põhjendada, tuleb see tagasi lükata.

5.   Kui taotleva üksuse esitatud teave õigustab majandusliku tasakaalu katse tegemise taotlemist ja juurdepääsu taotleja esitatav teave ei ole piisav, et lükata tagasi kõnealuse katse taotlemine, siis juurdepääsu ei anta.

6.   Reguleeriv asutus kehtestab oma otsuste vastuvõtmiseks tähtaja, mis ei tohi olla pikem kui kuus nädalat alates kogu asjakohase teabe saamisest.

7.   Kogu teave tuleb saata reguleerivale asutusele elektrooniliselt.

Artikkel 13

Majandusliku tasakaalu katse sisu

1.   Avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu peetakse ohustatuks, kui kavandatud uus teenus avaldab märkimisväärset negatiivset mõju:

i)	avaliku teenindamise lepingu alusel pakutavate teenuste kasumlikkusele ja/või

ii)	avaliku teenindamise lepingu sõlminud pädeva asutuse netokuludele.

2.   Reguleeriv asutus hindab, kas kavandatud uus teenus ohustab avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu. Reguleeriv asutus keskendub analüüsimisel majanduslikule mõjule, mida kavandatud uus teenus avaldab avaliku teenindamise lepingule tervikuna, mitte üksikutele lepingu alusel pakutavatele teenustele, kogu selle täitmise jooksul. Konkreetse kriteeriumiga seotud eelnevalt kindlaks määratud piirmäärasid võib kohaldada, kui mitte teistest kriteeriumidest eraldi.

3.   Reguleeriv asutus peab arvesse võtma ka kasu, mida uus teenus toob klientidele lühikeses ja keskpikas perspektiivis.

Artikkel 14

Majandusliku tasakaalu katse tegemisel kohaldatavad hindamiskriteeriumid

Reguleeriv asutus võtab hindamisel arvesse eelkõige järgmisi kriteeriume:

a)	mõju vaatlusaluse avaliku teenindamise lepingu alusel pakutavate teenuste netofinantsmõjule lepingu kestuse jooksul;

b)	avaliku teenindamise lepingut täitva raudteeveo-ettevõtja võimalik konkurentsivõimeline reageerimine;

c)

avaliku teenindamise lepingut täitva raudteeveo-ettevõtja võimalik kulude kokkuhoid (nt jättes asendamata täielikult amortiseerunud veeremi; töötajad, kelle leping lõpeb) ning kavandatud uuest teenusest kõnealusele raudteeveo-ettevõtjale tulenev võimalik kasu (nt selliste rahvusvaheliste reisijate lisandumine, kes võivad olla huvitatud avaliku teenindamise lepingu raames pakutavast piirkondlikust teenusest);

d)	võimalus kitsendada avaliku teenindamise lepingu reguleerimisala, eriti kui leping on hindamise ajal lõppemas;

e)	mõju raudteeteenuste tulemuslikkusele ja kvaliteedile;

f)	mõju raudteeteenuste graafiku planeerimisele;

g)	kui see on asjakohane, mõju investeeringutele, mida teevad veeremisse raudteeveo-ettevõtjad või vajaduse korral pädevad asutused.

Artikkel 15

Majandusliku tasakaalu katse tulemus

1.   Reguleeriv asutus teeb majandusliku tasakaalu katse tulemusel direktiivi 2012/34/EL artikli 11 lõike 1 alusel otsuse, mille põhjal antakse juurdepääsuõigus raudteetaristule, muudetakse seda õigust, antakse see õigus üksnes teatavatel tingimustel või keeldutakse selle õiguse andmisest.

2.   Enne kui reguleeriv asutus teeb otsuse, mille tulemusel keeldutakse kavandatud uue rahvusvahelise reisijateveo teenuse puhul raudteetaristule juurdepääsu andmisest, annab kõnealune asutus taotlejale võimaluse oma kava kohandada, nii et see ei ohustaks avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu.

3.   Reguleeriva asutuse otsus avaldatakse koos asjaomase asutuse põhjendusega reguleeriva asutuse veebisaidil, järgides tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse nõudeid.

Artikkel 16

Majandusliku tasakaalu katse tulemusel tehtud otsuse läbivaatamine

1.   Direktiivi 2012/34/EL artikli 11 lõikes 3 loetletud üksused võivad taotleda majandusliku tasakaalu katse tulemusel tehtud otsuse läbivaatamist reguleeriva üksuse kehtestatud tingimustel. Need tingimused võivad olla järgmised:

a)	uus rahvusvaheline reisijateveo teenus on võrreldes reguleeriva asutuse analüüsitud andmetega märkimisväärselt muutunud; või

b)	avaliku teenindamise lepingu alusel pakutavatele teenustele avalduva tegeliku ja prognoositud mõju vahel on märkimisväärne erinevus; või

c)	avaliku teenindamise leping on lõppenud enne oma esialgset tähtaega.

2.   Kui reguleeriv asutus ei näe oma otsuses teisiti ette, siis kolme aasta jooksul alates otsuse avaldamisest ei ole võimalik otsuse läbivaatamist taotleda, välja arvatud lõike 1 punktis a kirjeldatud juhul.

Artikkel 17

Reguleeriva asutuse koostöö teiste kavandatud uue teenuse puhul pädevate reguleerivate asutustega

1.   Kui reguleeriv asutus saab taotlejalt teatise kavatsuse kohta alustada uue rahvusvahelise reisijateveo teenuse pakkumist, teavitab kõnealune asutus teisi kavandatud uue teenusega seotud marsruudi puhul pädevaid reguleerivaid asutusi. Need reguleerivad asutused kontrollivad, kas reguleeriva asutuse veebisaidil avaldatud teatisevormis esitatud teave on kooskõlas taotlejalt neile laekunud teabega. Nad teatavad reguleerivale asutusele mis tahes vastuolust.

2.   Kui reguleeriv asutus saab artiklis 5 või artiklis 10 nimetatud üksuselt taotluse teha kas peamise eesmärgi või majandusliku tasakaalu katse, teavitab reguleeriv asutus sellest teisi kavandatud uue teenusega seotud marsruudi lõikude puhul pädevaid reguleerivaid asutusi.

3.   Reguleeriv asutus edastab katsete tulemused teistele kavandatud uue teenusega seotud marsruudi lõikude puhul pädevatele reguleerivatele asutustele. Reguleeriv asutus edastab selle teabe piisavalt vara enne oma otsuse lõplikku vastuvõtmist, et anda teistele reguleerivatele asutustele võimalus esitada katsete tulemuste kohta märkusi.

4.   Reguleerivad asutused austavad ükskõik millisel katsetega seotud teabe vahetamisel katsetesse kaasatud osapoolte edastatud tundliku äriteabe konfidentsiaalsust. Nad võivad kasutada üksnes asjaomase juhtumiga seotud teavet.

Artikkel 18

Tasud

Liikmesriigid või vajaduse korral reguleerivad asutused võivad nõuda peamise eesmärgi katse või majandusliku tasakaalu katse tegemise või majandusliku katse läbivaatamise eest katset või läbivaatamist taotlenud üksuselt tasu. Sellisel juhul peab see tasu olema mittediskrimineeriv ja mõistlik, seda tuleb tulemuslikult ja läbipaistvalt sisse nõuda kõikidelt taotluse esitanud üksustelt ning see ei tohi ületada töötajate tehtud töö maksumust ega taotlusega seotud kulusid.

Artikkel 19

Metoodika

1.   Reguleerivad asutused töötavad kooskõlas käesoleva määruse sätetega peamise eesmärgi katse ja vajaduse korral majandusliku tasakaalu katse jaoks välja metoodika. See metoodika peab olema selge, läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning see tuleb avaldada reguleeriva asutuse veebisaidil.

2.   Metoodika väljatöötamisel tuleb arvesse võtta turusuundumusi, millega võimaldatakse metoodikal aja jooksul areneda, eelkõige reguleerivate asutuste kogemuste valguses.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 16. juunist 2015.

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 32.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, 23. oktoober 2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).

---