SELETUSKIRI

1.DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI TAUST

1.1. Üldine taust ja eesmärk

Euroopa roheline kokkulepe 1 ning üleminek kliimaneutraalsele ja kestlikule majandusele 2050. aastaks pakub ELile nii väljakutseid kui ka võimalusi. Investeeringud rohepöördesse aitavad muuta Euroopa esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks, kaitsta, säilitada ja suurendada ELi looduskapitali ning kaitsta inimeste tervist ja heaolu keskkonnaga seotud riskide ja mõjude eest. Investeeringud puhtasse energiasse ja energiatõhususse tugevdavad liidu avatud strateegilist autonoomiat ja vähendavad meie sõltuvust fossiilkütuste impordist kolmandatest riikidest, mis aitab tulevikus energiahindu vähendada. Investeeringud meie suutlikkusse arendada ja toota puhtaid tehnoloogiaid tugevdavad ka ELi konkurentsivõimet. Selle saavutamiseks peab liit investeerima täiendavalt 700 miljardit eurot aastas, et saavutada rohelise kokkuleppe 2 eesmärgid. Suurem osa neist investeeringutest peab tulema erasektori vahenditest. See on kooskõlas ka komisjoni prioriteediga ehitada üles tulevikukindel majandus, mis toimib inimeste hüvanguks ning tagab stabiilsuse, töökohad, majanduskasvu ja investeeringud.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 3 (taksonoomiamäärus) eesmärk on aidata suunata kapitali tegevustesse, mis võimaldavad saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke, nagu kliimaneutraalsus ja vastupanuvõime, nullsaaste, elurikkuse ja ökosüsteemide säilitamine, üleminek ringmajandusele ning vee ja mereressursside kestlik kasutamine. Taksonoomiamääruses on määratud äriühingute, investorite ja poliitikakujundajate jaoks kindlaks, millist majandustegevust võib pidada keskkonnasäästlikuks, mistõttu peaks see määrus võimaldama teha otseinvesteeringuid majandussektoritesse, kus neid õiglase rohepöörde seisukohast kõige rohkem vajatakse.

Selline raamistik aitab suurendada läbipaistvust, leevendada rohepesu ohtu ja vältida turu killustumist, mida võib põhjustada ühise arusaama puudumine sellest, milline majandustegevus on keskkonnasäästlik. Taksonoomiamäärusega ei ole investoritele kehtestatud mingit kohustust investeerida neisse majandustegevustesse, mis vastavad kõnealuses määruses ettenähtud konkreetsetele kriteeriumidele.

Taksonoomiamäärusega on kehtestatud ELi taksonoomiaraamistik ja sätestatud neli tingimust, millele majandustegevus peab vastama, et seda saaks pidada keskkonnasäästlikuks. Keskkonnasäästlik tegevus:

i)    peab aitama taksonoomiamääruse artiklite 10–16 kohaselt oluliselt kaasa ühe või mitme artiklis 9 sätestatud kuue keskkonnaeesmärgi 4 saavutamisele;

ii)    ei või määruse artikli 17 kohaselt kahjustada oluliselt ühtegi muud keskkonnaeesmärki;

iii)    peab toimuma taksonoomiamääruse artiklis 18 sätestatud minimaalseid (sotsiaalseid) kaitsemeetmeid järgides;

iv)    peab vastama tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mille komisjon on näinud ette delegeeritud õigusaktidega vastavalt taksonoomiamääruse artikli 10 lõikele 3, artikli 11 lõikele 3, artikli 12 lõikele 2, artikli 13 lõikele 2, artikli 14 lõikele 2 ja artikli 15 lõikele 2. Tehniliste sõelumiskriteeriumidega rakendatakse tingimusi i ja ii ning nähakse ette konkreetse majandustegevuse näitajad, mille alusel määratakse kindlaks, millistel tingimustel see tegevus: i) aitab oluliselt kaasa konkreetse keskkonnaeesmärgi saavutamisele ja ii) ei kahjusta oluliselt teisi keskkonnaeesmärke.

4. juunil 2021 võttis komisjon vastu komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2139, 5 milles on nähtud ette tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel võib teatavat majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks ning muid asjakohaseid keskkonnaeesmärke olulisel määral mitte kahjustavaks (edaspidi „ELi taksonoomia kliimaalane delegeeritud õigusakt“). 6. juulil 2021 võttis komisjon vastu komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2178, 6 milles on nähtud ette sellise teabe sisu, metoodika ja esitusviis, mille peavad avalikustama nii finants- kui ka muud ettevõtjad, kellel on kohustus anda aru oma tegevuse ELi taksonoomias käsitlemise ja taksonoomiaga kooskõla kohta (edaspidi „taksonoomia avalikustamist käsitlev delegeeritud õigusakt“). 9. märtsil 2022 võttis komisjon vastu komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1214, 7 millega muudetakse taksonoomia kliimaalast delegeeritud õigusakti ja taksonoomia avalikustamist käsitlevat delegeeritud õigusakti. Muudatused puudutasid muu hulgas tuumaenergiast ja maagaasist energia tootmist käsitleva ELi taksonoomia teatavaid tegevusi ning nendega nähti sellise tegevuse jaoks ette konkreetsed avalikustamisnõuded.

Käesolevas delegeeritud õigusaktis (edaspidi „taksonoomiat käsitlev keskkonnaalane delegeeritud õigusakt“) määratakse kindlaks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel saab teatavat majandustegevust tootmise, veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse, ehituse, tsiviilehituse, katastroofiohu juhtimise, teabe ja kommunikatsiooni, keskkonna kaitse ja taastamise ning majutusteenuste valdkonnas käsitada olulise panusena järgmisesse: i) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; ii) üleminek ringmajandusele; iii) saastuse vältimine ja tõrje või iv) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Käesolevas õigusaktis on ette nähtud ka kriteeriumid, mille alusel teha kindlaks, kas teatav majandustegevus kahjustab oluliselt mõnda muud keskkonnaeesmärki. Käesolev õigusakt seab esikohale need majandustegevused ja -sektorid, millel on suurim potentsiaal aidata oluliselt kaasa seatud neljast keskkonnaeesmärgist ühe või mitme saavutamisele ning mille puhul on olnud võimalik soovitatud kriteeriumid viivitamata välja töötada või neid täiustada. Teatavate sektorite ja tegevuste, näiteks põllumajanduse, metsanduse või kalanduse puhul ning teatavate tootmistegevuste puhul on vaja kriteeriume täiendavalt hinnata ja kalibreerida 8 .

Kliimamuutused mõjutavad tõenäoliselt kõiki majandussektoreid, mistõttu tuleb kõiki sektoreid kohandada vastavalt praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjulikule mõjule. Seepärast on taksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusaktiga nähtud ette kliimamuutustega kohanemise tehnilised sõelumiskriteeriumid kõigi nende sektorite ja majandustegevuste jaoks, mille suhtes kohaldatakse kliimamuutuste leevendamise tehnilisi sõelumiskriteeriume. Ajapiirangute tõttu ei ole platvormil ja komisjonil olnud praeguses etapis võimalik töötada kliimamuutustega kohanemise kriteeriume välja ka taksonoomiat käsitlevas keskkonnaalases delegeeritud õigusaktis käsitletud tegevuste jaoks. Komisjoni eesmärk on töötada välja tehnilised sõelumiskriteeriumid ka nende tegevuste jaoks, et neid tulevikus kliimamuutustega kohandada.

Käesoleva delegeeritud õigusaktiga muudetakse ka taksonoomia avaldamist käsitlevat delegeeritud õigusakti, et tagada sellega ette nähtud avalikustamisnõuete kooskõla taksonoomiat käsitleva keskkonnaalase delegeeritud õigusakti sätetega ning parandada mõned tehnilised vead ja vastuolud.

Muudatusi sätestav delegeeritud õigusakt kuulub paketti, mis sisaldab ka delegeeritud õigusakti, millega muudetakse taksonoomia kliimaalast delegeeritud õigusakti, millega nähakse ette kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise tehnilised sõelumiskriteeriumid täiendavate majandustegevuste puhul, mida ei ole kõnealuses delegeeritud õigusaktis käsitletud. Samuti tehakse sellega piiratud tehnilist laadi muudatusi, et parandada taksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusakti rakendamist.

1.2. Õiguslik taust

Käesoleva delegeeritud õigusakti aluseks on taksonoomiamääruse artikli 8 lõikes 4, artikli 12 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 2 sätestatud volitused. Tehnilised sõelumiskriteeriumid nähakse ette vastavalt kõnealuse määruse artikli 19 nõuetele.

Kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe 9 artikliga 31 koondatakse käesoleva delegeeritud õigusaktiga taksonoomiamääruse viis omavahel seotud volitust ühte õigusakti. Need on artikli 12 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 2 sätestatud volitused, mis on seotud tehniliste sõelumiskriteeriumidega, mis käsitlevad vee ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitsmist, ringmajandusele üleminekut, saastuse vältimist ja tõrjet ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, ning artikli 8 lõikes 4 sätestatud volitus, mis on seotud teabega, mille peavad avalikustama ettevõtjad, kellel on kohustus avaldada muud kui finantsteavet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL 10 (raamatupidamisdirektiiv) artiklile 19a või artikli 29 punktile a.

2.ÕIGUSAKTI VASTUVÕTMISELE EELNENUD KONSULTATSIOONID

Käesolev delegeeritud õigusakt tugineb soovitustele, mille esitas kestliku rahanduse platvorm – 2020. aastal loodud komisjoni eksperdirühm, mis koosneb mitmesuguste era- ja avaliku sektori sidusrühmade esindajatest. Taksonoomiamääruse artikli 20 kohaselt on kestliku rahanduse platvorm volitatud nõustama komisjoni ELi taksonoomia kuue keskkonnaeesmärgi tehniliste sõelumiskriteeriumide küsimustes.

Prioriseerides majandustegevust, millel on suurim potentsiaal aidata oluliselt kaasa mõne ELi taksonoomia nelja keskkonnaeesmärgi saavutamisele, on platvorm töötanud mitme tegevuse jaoks välja tehniliste sõelumiskriteeriumide kavandi.

Platvormi esitatud tehniliste sõelumiskriteeriumide kavandid avaldati ning sidusrühmad said nende kohta tagasisidet anda 2021. aasta augustist septembrini. Platvorm võttis sidusrühmadelt saadud tagasisidet arvesse, enne kui ta 2022. aasta märtsis ja novembris oma lõplikud soovitused avaldas 11 . Platvormi lõplikke soovitusi arutati mitmel korral ka komisjoni liikmesriikide eksperdirühmaga, eelkõige 6. aprillil, 8. juulil, 4. oktoobril ja 15. detsembril 2022 ning 24. jaanuaril 2023.

Komisjon kaalus platvormi välja töötatud ja soovitatud tehnilisi sõelumiskriteeriume ja tegutses edasi selle nimel, et tagada kriteeriumide vastavus taksonoomiamääruse artiklis 19 sätestatud nõuetele. Delegeeritud õigusakti eelnõud jagati liikmesriikide eksperdirühma ja platvormiga 5. aprillil 2023 ning see avaldati koos taksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusakti kavandatavate muudatustega ja taksonoomia avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti muudatustega 5. aprillist kuni 3. maini 2023 toimunud neljanädalaseks avalikuks konsultatsiooniks, et koguda sidusrühmadelt tagasisidet. Kokku andis tagasisidet 636 vastajat 12 .

Delegeeritud õigusakti eelnõud arutati 19. aprillil ja 24. mail 2023 ka kestliku rahanduse platvormiga. Samuti tutvustati seda 20. aprillil 2023 ja 25. mail 2023 liikmesriikide ekspertidele ja Euroopa Parlamendi vaatlejatele, kellega eelnõu ka arutati. 25. mail 2023 toimus ka ad hoc arutelu Euroopa Parlamendi liikmetega.

Üldiselt oli platvormi, liikmesriikide eksperdirühma ja sidusrühmade tagasiside positiivne ning uute eesmärkide ja sektorite lisamine ELi taksonoomiasse võeti hästi vastu. Väljendati mitmeid mureküsimusi, eelkõige seoses teatavate kriitiliseks peetavate sektorite vähese kaasamisega, märkides ära võimalikud tagajärjed ettevõtjatele, kelle tegevus ei ole taksonoomiaga hõlmatud. Kommentaarid olid enamjaolt polariseerunud nende vahel, kes pakkusid välja rohkem või vähem rangeid kriteeriume. Mõned leidsid, et tegevuste teatavate kriteeriumide kalibreerimine ei ole piisavalt ambitsioonikas. Teised aga pidasid mõnda kriteeriumi liiga ambitsioonikaks, keerukaks või kitsaks. Paljud kommentaarid keskendusid ka kriteeriumide kasutatavusele, aruandluskorrale ja tehnilistele selgitustele.

Saadud tagasiside hoolika läbivaatamise põhjal tehti delegeeritud määruse lõplikuks vormistamiseks mõningaid sihtotstarbelisi kalibreerimisi teatavate kriteeriumide osas ning muid tehnilisi muudatusi. Need puudutavad eelkõige tehnilisi täpsustusi, ühtlustamist, et tagada suurem kooskõla kehtivate valdkondlike õigusaktidega, viidete lisamist eelseisvatele läbivaatamistele ning ühtlustamist, et parandada „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide sidusust mitme tegevuse puhul.

Enamik kommentaare oli seotud ringmajanduse eesmärgi saavutamisele kaasa aitavate tegevustega, eelkõige tootmis-, ehitus-, vee- ja jäätmesektoris. Kokkuvõte tagasisideperioodi jooksul saadud vastustest on esitatud käesolevale delegeeritud määrusele lisatud komisjoni talituste töödokumendi lisas 7.2. Peamised muudatused, mis tehti kriteeriumidesse pärast tagasisideperioodi, on esitatud komisjoni talituste töödokumendi 4. peatükis (eesmärkide ja tegevusvaldkondade kaupa).

Tegevused, mis annavad olulise panuse vee- ja mereressursside kestlikku kasutamisse ja kaitsesse – I lisa

Saadud tagasiside põhjal olid muudatused peamiselt tehnilised. Tehti sihipäraseid muudatusi, eelkõige seoses asulareovee puhastamisega, et täpsustada tehnilisi küsimusi ja viia need paremini kooskõlla ELi veeraamistikuga. Looduspõhiste lahenduste puhul muudeti tegevuste kirjeldust, et laiendada kohaldamisala järvedele, kuna need on osa jõevõrgust. Lisaks muudeti põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriume, et tagada sidusus selle tegevuse ja muude tihedalt seotud tegevuste vahel, mis sisalduvad taksonoomia kliimaalases delegeeritud õigusaktis (ja selle muudatustes) ja keskkonnaalases delegeeritud õigusaktis.

Tegevused, mis annavad olulise panuse ringmajandusele üleminekusse – II lisa

Tootmise puhul keskendusid muudatused peamiselt kriteeriumide kasutatavuse parandamisele. Plastpakenditoodete tootmise puhul nõuti saadud tagasisides peamiselt taksonoomiakriteeriumide vastavusse viimist komisjoni ettepanekuga vaadata läbi pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevad ELi õigusaktid. Sellega seoses muutis komisjon teksti, mis käsitleb ringlussevõetud materjali kasutamist, korduskasutamist võimaldavat disaini, ringlust ja korduskasutamise süsteeme ning toote ringlussevõetavust. Komisjon kohandas ka ringmajandusel põhinevate lähteainete kasutamise kriteeriumide ambitsioonikust ning kehtestas uued keskkonnaalasel, sotsiaalsel ja majanduslikul mõjul põhinevad eesmärgid, mida on hinnatud mõjuhinnangus, mis on lisatud komisjoni ettepanekule pakendite ja pakendijäätmete määruse kohta. Ajakohastatud eesmärkidega tagatakse, et taksonoomiakriteeriumid on tulevastest läbivaadatud õigusaktidest rangemad, kuid on samal ajal praegust tehnoloogilist kättesaadavust arvestades paremini kasutatavad. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise kriteeriumide puhul täpsustas komisjon, et kriteeriume kohaldatakse ainult juhul, kui see on konkreetse toote puhul asjakohane, ning need ei välista tooteid, mille puhul kriteeriumide täitmine on toote olemuse tõttu võimatu. Komisjon muutis ka algset sätet, mis käsitleb komponente, mis sisaldavad palju kriitilise tähtsusega toorainet, et muuta säte selgemaks ja praktikas kasutatavamaks.

Delegeeritud õigusaktis sisalduvate ehituse ja kinnisvaraga seotud tegevuste puhul tehti piiratud muudatusi, et täpsustada või määratleda kasutatud tehnilisi mõisteid ning ühtlustada olulise panuse kriteeriumide sõnastust kõnealuse sektori tegevuste lõikes. Lisaks muudeti põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriume, et tagada sidusus tegevuse ja muude tihedalt seotud tegevuste vahel, mis sisalduvad taksonoomia kliimaalases delegeeritud õigusaktis (ja selle muudatustes) ja keskkonnaalases delegeeritud õigusaktis.

Samuti tehti muudatusi tegevuses „Infotehnoloogia/käidutehnoloogia andmepõhiste lahenduste pakkumine“, et viia see kooskõlla veealase eesmärgiga seotud tegevusega ning parandada olulise panuse kriteeriumide kasutatavust. Näiteks olulise panuse kriteeriumide 2–7 puhul täpsustati, et käitajad peavad iga andmepõhise info-/käidutehnoloogia lahenduse puhul vastama ainult ühele (või kahele) loetletud suutlikkusele, et täita vastav kriteerium.

Reovee- ja veealase tegevuse ning teenuste puhul oli enamik muudatusi tehnilist laadi või suunatud selgituste andmisele.

Tegevused, mis annavad olulise panuse saastuse vältimisele ja kontrollile – III lisa

Ravimite toimeainete või ravimite tootmise, samuti jäätmete ja parandustegevuste osas olid muudatused enamasti tehnilist laadi või suunatud tegevuse kirjelduse täpsustamisele või tehniliste sõelumiskriteeriumide kohaldamisele.

Tegevused, mis annavad olulise panuse elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse – IV lisa

Saadud tagasiside mitmekesisuse põhjal tehti kaitsetegevuses sihipäraseid muudatusi. Peamised muudatused puudutasid sõnastuse täpsustamist seoses kompenseerimisega, selgitamaks, et kaitsetegevuses võib arvesse võtta ainult elurikkusest saadavat netokasu. Lisaks tehti muudatusi, millega piiratakse väetiste, sealhulgas sõnniku kasutamist üksnes kohtadega, kus see on vajalik kaitse- ja taastamiseesmärkide saavutamiseks, järgides parimaid tavasid ja kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega.

Piiratud muudatusi tehti ka turismitegevuses, eelkõige selgitades, et vaja on turismi intensiivsuse analüüsi, s.t maksimaalne arv inimesi, kes võivad turismisihtkohta korraga külastada, ilma et see põhjustaks hävingut, ning suurendades paindlikkust sertifitseeritud toodete hankimisega seotud nõuete osas.

Taksonoomia avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti muudatused – V–VIII lisa

Sidusrühmad tervitasid avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kavandatud muudatusi, millega lisatakse aruandlusraamistikku kõikide keskkonnaeesmärkide, sealhulgas käesoleva määrusega hõlmatud tegevuste aruandlus. Nad kiitsid ka tehnilisi parandusi, mis parandavad aruandlusraamistiku kasutatavust.

Sidusrühmadelt, sealhulgas platvormilt ja liikmesriikidelt saadud tagasiside põhjal tehti täiendavaid tehnilisi parandusi. Need hõlmavad eelkõige majandustegevuse koodide ühtlustamist ning avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti lisade suuremat järjepidevust ja kasutatavuse parandamist mittefinants- ja finantsettevõtjate jaoks. Mõned sidusrühmad palusid rakendamiseks rohkem aega või tegid põhjalikumaid ettepanekuid aruandlusraamistiku muutmiseks, näiteks VKEdega seotud riskipositsioonide lisamine pangandusandmete avalikustamisse, mida võiks hiljem kaaluda avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artiklis 9 sätestatud aruandlusraamistiku laiema läbivaatamise raames.

3.MÕJU HINDAMINE

Komisjon hindas delegeeritud õigusakti mõju. Seda ei tehtud ametliku mõju hindamise vormis, sest delegeeritud õigusaktiga järgitakse poliitikavalikuid, mis on taksonoomiamääruses ja suures osas taksonoomia kliimaalases delegeeritud õigusaktis juba tehtud. Taksonoomiamääruse kohta koostati mõjuhinnang, 13 milles hinnati ELi taksonoomia kohase aruandluse majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju. Taksonoomia kliimaalasele delegeeritud õigusaktile lisati proportsionaalne mõjuhinnang, 14 milles kirjeldati üksikasjalikult üldisi lähenemisviise, mida tehniliste sõelumiskriteeriumide kindlaksmääramiseks kasutati. See hinnang on keskkonnaeesmärkide tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul endiselt asjakohane.

Käesolevat delegeeritud õigusakti toetab komisjoni talituste analüütiline töödokument, 15 milles: i) kirjeldatakse algatuse konteksti ja eesmärki; ii) selgitatakse konkreetsete tehniliste sõelumiskriteeriumide kindlaksmääramiseks kasutatud lähenemisviisi, sealhulgas seda, kuidas need kriteeriumid eeldatavasti praktikas toimivad; iii) selgitatakse platvormi soovitustest kõrvalekaldumist või neis tehtud täiendusi; iv) võetakse kokku käesoleva algatuse eeldatavad tulud ja kulud, sealhulgas eelkõige halduskulud, ning v) kirjeldatakse, kuidas seda algatust jälgitakse ja hinnatakse.

Komisjon hindas käesoleva delegeeritud õigusakti kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 16 artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud eesmärgiga tagada kohanemisel edusammude tegemine.

Kooskõlas taksonoomiamääruse artiklis 17 sätestatud nõuetega kalibreeris komisjon tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega tagatakse, et majandustegevus, mis aitab oluliselt kaasa mõne keskkonnaeesmärgi saavutamisele, ei kahjusta oluliselt kliimamuutuste leevendamist, tagamaks, et ühtegi tegevust, mis põhjustab märkimisväärset kasvuhoonegaaside heidet, ei saa pidada keskkonnasäästlikuks. Iga majandustegevuse puhul on arvesse võetud suure kasvuhoonegaaside heite potentsiaali ja seega kliimamuutuste leevendamise eesmärgi olulist kahjustamist. Sellise potentsiaaliga tegevuste jaoks on töötatud välja põhimõtet „ei kahjusta oluliselt kliimamuutuste leevendamist“ käsitlevad kriteeriumid. Väikese kasvuhoonegaaside heite riskiga tegevuste jaoks kriteeriume ette ei nähtud. Kui see on võimalik ja asjakohane, viidatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt kliimamuutuste leevendamist“ käsitlevates kriteeriumides liidu õiguses sätestatud miinimumnõuete täitmisele. Kui ELi õigusaktides ei ole ette nähtud keskkonnaeesmärkidega seotud konkreetseid minimaalseid tulemusnäitajaid, on kasutatud kvantitatiivseid mõõdikuid, näiteks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi käitise andmeid. Kriteeriumid võivad olla nii kvantitatiivsed, näiteks kasvuhoonegaaside heide, kui ka kvalitatiivsed, näiteks metaanilekke seire kava olemasolu nõue.

Samuti kalibreeris komisjon tehnilisi sõelumiskriteeriume, tagamaks, et majandustegevus, mis aitab oluliselt kaasa mõne keskkonnaeesmärgi saavutamisele, ei kahjusta oluliselt kliimamuutustega kohanemist. Sellega tagatakse, et tegevust ei saa pidada keskkonnasäästlikuks, kui selle tagajärjel suureneb praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjulik mõju tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele.

Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt kliimamuutustega kohanemist“ käsitlev lähenemisviis toetub juhtmõttele, et selline kohanemine on igaühe kohustus ning et kõik valitsemistasandid, nagu ka eraisikud ja ettevõtjad, peaksid oma otsused ja tegevuse kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks muutma. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt kliimamuutustega kohanemist“ aluseks on see, kas tegevus on kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeline, st kas on kindlaks tehtud senine ja tulevane mõju, mis on tegevuse seisukohast oluline, ning kas leitakse lahendused, et minimeerida või vältida võimalikku kahju või mõju talitluspidevusele. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumides on ette nähtud protsessipõhine nõue, mis on kõigi majandustegevuste jaoks ühine. Protsessipõhine nõue nähakse ette kõigi tegevuste puhul, lähtudes lähenemisviisist, et kliimamuutused mõjutavad kogu majandust.

4.DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI ÕIGUSLIK KÜLG

Õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte on sätestatud taksonoomiamääruse artikli 8 lõikes 4, artikli 12 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 2.

Artiklis 1 nähakse ette vee ja mereressursside kestliku kasutamise ja kaitse tehnilised sõelumiskriteeriumid.

Artiklis 2 nähakse ette ringmajandusele ülemineku tehnilised sõelumiskriteeriumid.

Artiklis 3 nähakse ette saastuse vältimise ja tõrje tehnilised sõelumiskriteeriumid.

Artiklis 4 nähakse ette elurikkuse ja ökosüsteemide taastamise tehnilised sõelumiskriteeriumid.

Artiklis 5 nähakse ette taksonoomiaga seotud avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti muudatused.

Artiklis 6 nähakse ette käesoleva määruse jõustumist reguleerivad normid ja selle kohaldamise alguskuupäev.

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) …/…,

27.6.2023,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852 ja nähakse ette tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada vee ja mereressursside kestlikule kasutamisele ja kaitsele, ringmajandusele üleminekule, saastuse vältimisele ja tõrjele või elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsele ja taastamisele oluliselt kaasa aitavaks, ning mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke, ning millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2021/2178 seoses sellise majandustegevusega seotud teatava avalikustamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088, 17 eriti selle artikli 8 lõiget 4, artikli 12 lõiget 2, artikli 13 lõiget 2, artikli 14 lõiget 2 ja artikli 15 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)Määrusega (EL) 2020/852 on kehtestatud üldine raamistik, mille alusel määratakse kindlaks, kas majandustegevust võib pidada keskkonnasäästlikuks, et teha kindlaks investeeringu keskkonnasäästlikkuse määr. Kõnealust määrust kohaldatakse liidu või liikmesriikide kehtestatud meetmete suhtes, millega nähakse ette turuosalistele või emitentidele esitatavad nõuded seoses selliste finantstoodete või äriühingute võlakirjadega, mida pakutakse keskkonnasäästlikena, finantsturu osaliste suhtes, kes pakuvad finantstooteid, ning ettevõtjate suhtes, kellel on kohustus avaldada muud kui finantsteavet kajastav aruanne või muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL 18 artiklile 19a või 29a. Ettevõtjad või avaliku sektori asutused, keda määrus (EL) 2020/852 ei hõlma, võivad kõnealust määrust samuti vabatahtlikult kohaldada.

(2)Määruse (EL) 2020/852 artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt peab komisjon võtma vastu delegeeritud õigusaktid, et näha ette tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib teatavat majandustegevust pidada vee ja mereressursside kestlikule kasutamisele ja kaitsele, ringmajandusele üleminekule, saastuse vältimisele ja tõrjele või elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsele ja taastamisele oluliselt kaasa aitavaks, ning nägema iga kõnealuse määruse artiklis 9 sätestatud asjaomase keskkonnaeesmärgi puhul ette tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt ühte või mitut neist keskkonnaeesmärkidest.

(3)Komisjoni 6. juuli 2021. aasta teatises „Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia“ 19 teatati tehniliste sõelumiskriteeriumide ettenägemisest keskkonnaeesmärkide jaoks, mis puudutavad vee ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, üleminekut ringmajandusele, saastuse vältimist ja tõrjet ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid tuleks vastu võtta lisaks komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2021/2139 20 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

(4)Tehnilised sõelumiskriteeriumid, mis nähakse ette keskkonnaeesmärkide jaoks, mis puudutavad vee ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, üleminekut ringmajandusele, saastuse vältimist ja tõrjet ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, nagu ka delegeeritud määruses (EL) 2021/2139 ette nähtud tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid võimaluse korral järgima majanduse tegevusalade klassifikaatorit, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 21 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilises klassifikaatoris NACE Revision 2. Et ettevõtjatel ja finantsturu osalistel oleks asjaomast majandustegevust, mille jaoks tuleks ette näha tehnilised sõelumiskriteeriumid, lihtsam kindlaks teha, peaks majandustegevuse konkreetne kirjeldus sisaldama ka suunavaid viiteid NACE koodidele, mida võib selle tegevusega seostada. Neid viiteid tuleks käsitada soovituslikena ning need ei tohiks olla majandustegevuse kirjelduses esitatud konkreetse määratluse suhtes ülimuslikud.

(5)Tehnilised sõelumiskriteeriumid, mis nähakse ette majandustegevuse jaoks, mis aitab oluliselt kaasa vee ja mereressursside kestlikule kasutamisele ja kaitsele, ringmajandusele üleminekule, saastuse vältimisele ja tõrjele ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsele ja taastamisele, peaksid tagama, et asjaomasel majandustegevusel on mõnele neist eesmärkidest positiivne mõju. Selliste tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks seega kehtestada piirmäärad või tulemused, mille majandustegevus peaks saavutama, et seda saaks pidada mõne kliimaeesmärgi saavutamisele oluliselt kaasa aitavaks. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste sõelumiskriteeriumidega tuleks tagada, et majandustegevus ei avalda märkimisväärset negatiivset keskkonnamõju, sealhulgas kliimamõju. Seega tuleks nende tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul näha ette miinimumnõuded, millele majandustegevus peaks vastama, et seda saaks pidada keskkonnasäästlikuks.

(6)Tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus aitab oluliselt kaasa mõne määruse (EL) 2020/852 artikliga 9 ette nähtud kliimaeesmärgi saavutamisele ega kahjusta oluliselt ühtegi muud keskkonnaeesmärki, peaksid vajaduse korral tuginema kehtivatele liidu õigusaktidele, parimatele tavadele, standarditele ja metoodikale, samuti üldkasutatavatele standarditele, tavadele ja metoodikale, mille on välja töötanud rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori asutused. Kui selliseid standardeid, tavasid ega metoodikat ei ole konkreetse poliitikavaldkonna jaoks välja töötatud, peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid tuginema üldkasutatavatele standarditele, mille on välja töötanud rahvusvaheliselt tunnustatud eraõiguslikud üksused.

(7)Vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 19 lõike 1 punktile h tuleks tehniliste sõelumiskriteeriumide ettenägemisel võtta arvesse asjaomase majandustegevuse ja sektori laadi ja ulatust ning seda, kas majandustegevuse näol on tegemist nimetatud määruse artiklis 16 osutatud toetava tegevusega. Selleks et tehnilised sõelumiskriteeriumid vastaksid tegelikult ja tasakaalustatult määruse (EL) 2020/852 artikli 19 nõuetele, tuleks need kehtestada kvantitatiivse piirmäära või miinimumnõudena, olukorra suhtelise paranemisena, kvalitatiivsete näitajate nõuete kogumina, protsessi- või tegevuspõhiste nõuetena või majandustegevuse laadi täpse kirjeldusena, kui see tegevus võib tänu oma olemusele aidata oluliselt kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele.

(8)Tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada vee ja mereressursside kestlikule kasutamisele ja kaitsele oluliselt kaasa aitavaks, peaksid võtma arvesse vajadust saavutada kõigi veekogude hea seisund ja mereala hea keskkonnaseisund ning vältida nende halvenemist. Seepärast on asjakohane keskenduda kõigepealt nendele majandustegevustele ja sektoritele, millel on nende eesmärkide saavutamiseks suurim potentsiaal.

(9)Liidu veekaitse raamistik 22 tagab integreeritud lähenemisviisi veemajandusele ja võtab arvesse kõigi ökosüsteemide terviklikkust. Seepärast peaks tehniliste sõelumiskriteeriumide eesmärk olema leevendada asula- ja tööstusreovee heite kahjulikku mõju, kaitsta inimeste tervist olmevee saastumise kahjuliku mõju eest, parandada veemajandust ja tõhustada veekasutust, tagada mere ökosüsteemi teenuste kestlik kasutamine, aidata kaasa mereala hea keskkonnaseisundi ning veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee hea seisundi või potentsiaali üldisele saavutamisele ja säilitamisele. Asulareovee puhastamise kui ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisele olulise panuse andva tegevuse tehnilised sõelumiskriteeriumid tuleks läbi vaadata ja vajaduse korral neid muuta, võttes arvesse asjakohaseid liidu õigusakte, sealhulgas nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ 23 .

(10)Lahenduste puhul, mida on inspireerinud loodus ja mis põhinevad loodusel, mis toovad keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet, peaks tehniliste sõelumiskriteeriumide eesmärk olema ennetada üleujutusi ja põuda ja pakkuda nende eest kaitset ning parandada samal ajal looduslikku veesidumisvõimet, elurikkust ja vee kvaliteeti.

(11)Üleminek ringmajandusele võimaldab saavutada keskkonnasäästlikkust ja toob märkimisväärset kasu vee kestlikule majandamisele, elurikkuse kaitsele ja säilitamisele, saastuse vältimisele ja tõrjele ning kliimamuutuste leevendamisele. Ringmajanduses võetakse arvesse vajadust, et majandustegevus edendaks ressursside tõhusat kasutamist nende asjakohase korduskasutamise ja ringlussevõtu kaudu. Tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada ringmajandusele üleminekule oluliselt kaasa aitavaks, peaksid seega tagama, et käitaja võtab projekteerimis- ja tootmisetapis arvesse toote pikaajalise väärtuse säilitamist ja jäätmete vähendamist kogu olelusringi jooksul. Toodet tuleks kasutusetapis hooldada, et pikendada selle kasutusiga ja vähendada samal ajal jäätmete kogust. Toode tuleks pärast kasutamist demonteerida või seda tuleks töödelda, et seda oleks võimalik korduskasutada või teise toote valmistamiseks ringlusse võtta. See lähenemisviis võib piirata liidu majanduse sõltuvust kolmandatest riikidest imporditavatest materjalidest, mis on eriti oluline kriitilise tähtsusega toorainete puhul. Seepärast on asjakohane keskenduda kõigepealt nendele majandustegevustele ja sektoritele, millel on nende eesmärkide saavutamiseks suurim potentsiaal.

(12)Toote ringluspotentsiaali kaaludes on toote vastupidavuse ja võimaliku korduskasutamise ning ringlussevõetavuse tagamise seisukohast tähtsal kohal projekteerimis- ja tootmisetapp. Need etapid on hädavajalikud ka selleks, et vähendada ohtlike ainete sisaldust ja asendada väga ohtlikud ained materjalides ja toodetes kogu nende olelusringi jooksul. Seepärast tuleks ringmajandusele üleminekule oluliselt kaasa aitavate tootmistegevuste tehnilistes sõelumiskriteeriumides näha ette projekteerimisnõuded, mis käsitlevad toote pikaealisust, parandatavust ja korduskasutamist, samuti nõuded selliste materjalide, ainete ja protsesside kasutamise kohta, mis võimaldavad toote kvaliteetset ringlussevõttu. Ohtlike ainete kasutamist tuleks minimeerida. Võimaluse korral tuleks kriteeriumides nõuda ka toote enda valmistamiseks ringlussevõetud materjalide kasutamist.

(13)Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatise „Euroopa roheline kokkulepe“, 24 3. märtsi 2020. aasta teatise „Uus ringmajanduse tegevuskava“ 25 , 16. jaanuari 2018. aasta Euroopa plastistrateegia 26 ning 30. novembri 2022. aasta biopõhiseid, biolagunevaid ja kompostitavaid plaste käsitleva ELi poliitikaraamistiku järelmeetmena 27 tuleks plastpakendite tootmise tehnilised sõelumiskriteeriumid läbi vaadata ning neid tuleks täiendada ja vajaduse korral muuta, võttes arvesse asjakohaseid liidu õigusakte, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/62/EÜ 28 ja selle tulevasi redaktsioone.

(14)Kuna õiguslikult kokku lepitud kestlikkuse kriteeriumid biomassi rolli kohta plastpakendites puuduvad, keskendutakse plastpakendite tootmise tehnilistes sõelumiskriteeriumides, mis aitavad oluliselt kaasa ringmajandusele üleminekule, biojäätmete lähteainete kasutamisele. Võttes arvesse tehnoloogia ja poliitika arengut tulevikus, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001/EÜ 29 läbivaatamist ning võimalikku panust muude keskkonnaeesmärkide saavutamisse, võib osutuda vajalikuks need kriteeriumid läbi vaadata.

(15)Hea jäätmekäitlus on ringmajanduse oluline osa ja aitab vältida jäätmete negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Jäätmeid käsitlevate liidu õigusaktidega 30 parandatakse jäätmekäitlust ning kehtestatakse jäätmehierarhia, mille kohaselt eelistatuimad valikud on jäätmetekke vältimine ning korduskasutuseks ja ringlussevõtuks valmistumine, millele järgneb muu taaskasutamine, sealhulgas energia taaskasutamine, ja alles viimase abinõuna kõrvaldamine, nagu põletamine ilma energia taaskasutamiseta või prügilasse ladestamine. Tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib teatavat majandustegevust pidada ringmajandusele üleminekule oluliselt kaasa aitavaks, peaksid seetõttu olema koostatud eesmärgiga vältida või vähendada jäätmeteket, valmistuda jäätmete korduskasutamiseks, suurendada ringlussevõttu ning vältida väärtust kahandavat ümbertöötamist ja jäätmete kõrvaldamist. Võttes arvesse, et ringmajanduses uuesti kasutuselevõtmiseks sobivaid materjale, nagu metalle ja anorgaanilisi sooli, saab ringlusse võtta põlemissaadustest, eelkõige tavajäätmete põletamisel tekkivast koldetuhast, tuleks kaaluda sellise ringlussevõtu sõelumiskriteeriumide kehtestamist.

(16)Ehituse ja lammutuse osakaal liidu jäätmetes on 37 % 31 . Seepärast on ringmajandusele ülemineku seisukohast tähtis tagada, et hoonete ja muude tsiviilehitusobjektide ehitus- ja hooldusprotsessis kasutatavad materjalid pärinevad peamiselt korduskasutatavatest või ringlussevõetavatest materjalidest (teisesest toormest), ning kui ehitis lammutatakse, valmistatakse need materjalid omakorda ette korduskasutamiseks või ringlussevõtuks. Seepärast tuleks ette näha tehnilised sõelumiskriteeriumid, mis käsitlevad uute hoonete ehitamist, olemasolevate hoonete renoveerimist, hoonete ja muude ehitiste lammutamist või lõhkumist, teede ja kiirteede hooldamist ning betooni kasutamist tsiviilehitusprojektides. Materjalide ja ehitiste ringlusega seotud kaalutlusi tuleb arvesse võtta alates projekteerimisetapist kuni lammutamisetapini. Seepärast tuleks tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul järgida ringmajanduse põhimõtteid, mis käsitlevad ehitiste kavandamist ja tootmist ning tootmiseks kasutatavate materjalide ringkasutust.

(17)Mitmesuguste uute kestlike teenustega, toote kui teenuse ärimudelitega ja digilahendustega kaasnevad parem elukvaliteet, innovaatilised töökohad ning paremad teadmised ja oskused. Kooskõlas komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatisega „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ 32 pakub ringmajandus kvaliteetseid, funktsionaalseid ja ohutuid tooteid, mis on tõhusad ja taskukohased, kestavad kauem ning mille kavandamisel on silmas peetud korduskasutamist, parandamist ja kvaliteetset ringlussevõttu. Seepärast tuleks tegevuste jaoks, mis aitavad kaasa toodete kasutusaja pikendamisele, näha ette tehnilised sõelumiskriteeriumid, et määrata kindlaks tingimused, mille alusel saab innovatiivseid kestlikke teenuseid pidada ringmajandusele üleminekule oluliselt kaasa aitavaks.

(18)Digilahendused, sealhulgas digitaalsete tootepasside kasutamine, võivad anda reaalajas andmeid toote asukoha, seisundi ja kättesaadavuse kohta ja suurendada materjalide jälgitavust ning parandada seeläbi kõigi projekteerimis-, tootmis- ja tarbijaotsuste tegemisel väärtuse säilitamist. See omakorda võimaldab majandustegevuses osalejatel minna üle ringmajanduse ärimudelitele, sealhulgas toote kui teenuse ärimudelile, ning lahutada pikemas perspektiivis majandustegevuse loodusvarade kasutamisest ja parandada seeläbi majandustegevuse keskkonnamõju. Seepärast tuleks näha ette tehnilised sõelumiskriteeriumid uute digilahenduste jaoks, mis võivad parandada keskkonnaseire ja keskkonnanõuete täitmise tagamise läbipaistvust ja tõhusust, sealhulgas veevarude integreeritud majandamise käigus otsuste tegemist.

(19)Tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada saastuse vältimisele ja tõrjele oluliselt kaasa aitavaks, peaksid võtma arvesse vajadust kõrvaldada õhu, vee, pinnase, elusorganismide ja toiduressursside saastus. Saastus võib põhjustada haigusi ja sellest tulenevalt enneaegseid surmajuhtumeid. Selle kõige kahjulikum mõju inimeste tervisele avaldub tavaliselt kõige vähem kaitstud rühmade seas 33 . Samuti ohustab saastus elurikkust ja põhjustab liikide massilist väljasuremist. Nagu on kirjeldatud komisjoni 12. mai 2021. aasta teatises „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“, 34 on saastuse vähendamisest saadav majanduslik kasu märkimisväärne ja kasu ühiskonnale kaalub kaugelt üles nõutavad kulud.

(20)Pidades silmas komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatises „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna suunas“ 35 seatud eesmärke, on saastuse vältimise ja tõrje seisukohast eriti oluline kõrvaldada järk-järgult kõige kahjulikumad ained toodetest, mis on ette nähtud tarbijakasutuseks või kutsealaseks kasutuseks, välja arvatud juhul, kui nende kasutamine on ühiskonna jaoks hädavajalik, ning minimeerida probleemsete ainete tootmist ja kasutamist või selline tootmine asendada, niivõrd kui see on võimalik.

(21)Teatavate ravimite toimeainete põhjustatud saastus võib ohustada keskkonda ja inimeste tervist, nagu on kirjeldatud komisjoni 11. märtsi 2019. aasta teatises „Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas“ 36 . Ravimite toimeainete tootmise tehniliste sõelumiskriteeriumide eesmärk peaks seetõttu olema edendada selliste toimeainete tootmist ja kasutamist, mis on looduslikud ained või mis on liigitatud kergesti biolagunevateks.

(22)Saasteainete heite vältimine ja vähendamine toodete olelusringi lõpus ning senise saastuse kõrvaldamine võivad märkimisväärselt kaitsta keskkonda saastuse eest ja parandada keskkonnaseisundit. Seepärast tuleks ette näha tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel koguda, vedada ja töödelda ohtlikke jäätmeid, mis kujutavad keskkonnale ja inimeste tervisele suuremat ohtu kui tavajäätmed, ning mille alusel parandada nõuetele mittevastavate prügilate ning mahajäetud või ebaseaduslike jäätmete kõrvaldamise kohtade ning saastatud paikade ja alade seisundit.

(23)Tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsele ja taastamisele oluliselt kaasa aitavaks, peaksid võtma arvesse vajadust kaitsta, säilitada või taastada elurikkust, et saavutada ökosüsteemide hea seisund või kaitsta heas seisundis ökosüsteeme. Elurikkuse vähenemine ja ökosüsteemide kokkuvarisemine kuuluvad suurimate ohtude hulka, millega inimkond järgmisel kümnendil silmitsi seisab 37 .

(24)Elurikkuse säilitamine toob otsest majanduslikku kasu paljudele majandussektoritele. Seepärast peaks tehniliste sõelumiskriteeriumide eesmärk olema säilitada ja parandada maismaa-, magevee- ja mereelupaikade, ökosüsteemide ning nendega seotud looma- ja taimeliikide populatsioonide seisundit ja arengusuundumusi.

(25)Elurikkus ja sellega seotud teenused, mida pakuvad heas seisundis ökosüsteemid, on turismi seisukohast suur väärtus, sest need aitavad märkimisväärselt kaasa turismisihtkohtade atraktiivsusele ja kvaliteedile ning seega nende konkurentsivõimele. Seepärast tuleks majutustegevuse jaoks ette näha tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille eesmärk peaks olema tagada, et selle tegevuse puhul järgitakse asjakohaseid põhimõtteid ja miinimumnõudeid, et kaitsta ja säilitada elurikkust ja ökosüsteeme ning tagada nende kestlikkus.

(26)Tehniliste sõelumiskriteeriumidega, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus, mis aitab oluliselt kaasa mõne keskkonnaeesmärgi saavutamisele, ei kahjusta oluliselt ühtegi muud keskkonnaeesmärki, tuleks püüda tagada, et ühe keskkonnaeesmärgi saavutamisele ei aidataks kaasa muude keskkonnaeesmärkide arvelt. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidel on seega oluline roll, et tagada keskkonnasäästlike tegevuste liigitamise keskkonnaalane terviklikkus. Konkreetse keskkonnaeesmärgi puhul tuleks ette näha põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid nende tegevuste jaoks, mis võivad seda eesmärki oluliselt kahjustada. Nende kriteeriumide puhul tuleks võtta arvesse kehtivate liidu õigusaktide asjakohaseid nõudeid ja neile tugineda.

(27)Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega tagatakse, et tegevus, mis aitab märkimisväärselt kaasa mõne keskkonnaeesmärgi saavutamisele, ei kahjusta oluliselt kliimamuutuste leevendamist, peaksid tagama, et majandustegevus, mis võib aidata märkimisväärselt saavutada muid keskkonnaeesmärke kui kliimamuutuste leevendamine, ei põhjusta märkimisväärset kasvuhoonegaaside heidet. 

(28)Kliimamuutused mõjutavad tõenäoliselt kõiki majandussektoreid. Tehnilisi sõelumiskriteeriume, millega tagatakse, et majandustegevus, mis aitab oluliselt kaasa mõne keskkonnaeesmärgi saavutamisele, ei kahjusta oluliselt kliimamuutustega kohanemist, tuleks seetõttu kohaldada kõigi majandustegevuste suhtes. Nende kriteeriumidega tuleks tagada, et tehakse kindlaks majandustegevusega seotud olemasolevad ja tulevased riskid ning et kohanemislahendusi rakendatakse eesmärgiga minimeerida või vältida võimalikku kahju või mõju talitluspidevusele.

(29)Vee ja mereressursside kestliku kasutamise ja kaitse suhtes kohaldatavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilised sõelumiskriteeriumid tuleks ette näha kõikide tegevuste jaoks, mis võivad kestlikku kasutamist ja kaitset takistada. Nende kriteeriumide eesmärk peaks olema vältida, et majandustegevus kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali või merealade head keskkonnaseisundit, ning nende kriteeriumidega tuleks nõuda keskkonnaseisundi halvenemise ohu tuvastamist ja käsitlemist kooskõlas veekasutus- ja kaitsekorralduskava või liikmesriikide merestrateegiatega.

(30)Ringmajandusele ülemineku suhtes kohaldatavaid põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilisi sõelumiskriteeriume tuleks kohandada konkreetsele majandustegevusele, tagamaks, et selline tegevus ei põhjusta ressursside ebatõhusat kasutamist ega kinnista lineaarseid tootmismudeleid, et jäätmeid välditakse või vähendatakse ning et juhul, kui neid ei ole võimalik vältida, käideldakse neid jäätmehierarhia kohaselt. Samuti tuleks nende kriteeriumidega tagada, et majandustegevus ei kahjusta ringmajandusele ülemineku eesmärki.

(31)Saastuse vältimise ja tõrje suhtes kohaldatavate põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta sektori eripära, et käsitleda õhku, vette või pinnasesse sattuva saastuse asjakohaseid allikaid ja liike, viidates vajaduse korral parima võimaliku tehnika järeldustele, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL 38 alusel.

(32)Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise suhtes kohaldatava põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid tuleks ette näha kõikide tegevuste puhul, mis võivad ohustada elupaikade, liikide või ökosüsteemide seisundit või olukorda, ning nende kriteeriumidega tuleks vajaduse korral nõuda keskkonnamõju hindamist või muud asjakohast hindamist ning selliste hindamiste järelduste rakendamist. Nende kriteeriumidega tuleks tagada, et isegi kui keskkonnamõju hindamise või muu asjakohase hindamise nõue puudub, ei põhjusta tegevus õigusaktidega kaitstud liikide häirimist, püüdmist või tapmist ega õigusaktidega kaitstud elupaikade seisundi halvenemist.

(33)Kliimamuutused mõjutavad tõenäoliselt kõiki majandussektoreid, mistõttu tuleb kõiki sektoreid kohandada vastavalt praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjulikule mõjule. Seepärast tuleks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mis käsitlevad kliimamuutustega kohanemisele olulist kaasa aitamist, näha tulevikus ette kõigi sektorite ja majandustegevuste jaoks, mis on hõlmatud käesolevas määruses sätestatud tehniliste sõelumiskriteeriumidega, mis käsitlevad vee ja mereressursside kestlikule kasutamisele ja kaitsele, ringmajandusele üleminekule, saastuse vältimisele ja tõrjele või elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsele ja taastamisele olulist kaasa aitamist.

(34)Kui lisatakse uusi majandustegevusi, mis aitavad kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 12 lõikele 2, artikli 13 lõikele 2, artikli 14 lõikele 2 ja artikli 15 lõikele 2, laiendab see kõnealuse määruse artiklis 8 sätestatud teabe esitamise kohaldamisala. Seepärast tuleks komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2021/2178, 39 mis võeti vastu määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõike 4 alusel, muuta, et seda laiendatud kohaldamisala arvesse võtta. Selleks et kõrvaldada teatavad tehnilised ja õiguslikud ebakõlad, mis on alates delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 kohaldamise algusest leitud, tuleks nimetatud määruses teha ka sihipäraseid muudatusi.

(35)Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2021/2178 vastavalt muuta.

(36)Määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktides c–f ning artiklites 12, 13, 14 ja 15 osutatud neli keskkonnaeesmärki on omavahel tihedalt seotud nii eesmärkide saavutamise vahendite kui ka kasu poolest, mida ühe eesmärgi saavutamine võib tuua teistele eesmärkidele. Sätted, millega määratakse kindlaks, kas majandustegevus aitab oluliselt kaasa vee ja mereressursside kestlikule kasutamisele ja kaitsele, ringmajandusele üleminekule, saastuse vältimisele ja tõrjele või elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsele ja taastamisele, on seega omavahel tihedalt seotud ning on tihedalt seotud vajadusega laiendada delegeeritud määruses (EL) 2021/2178 sätestatud avalikustamiskohustusi. Selleks et tagada nende sätete sidusus ja üheaegne jõustumine, anda sidusrühmadele õigusraamistikust terviklik ülevaade ja hõlbustada määruse (EL) 2020/852 kohaldamist, tuleb need sätted koondada ühte määrusesse.

(37)Tagamaks, et määruse (EL) 2020/852 kohaldamine areneb koos teaduse, tehnoloogia, turu ja poliitika arenguga, tuleks käesolev määrus korrapäraselt läbi vaadata ja seda vajaduse korral muuta tegevuste osas, mida peetakse vee ja mereressursside kestlikule kasutamisele ja kaitsele, ringmajandusele üleminekule, saastuse vältimisele ja tõrjele või elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele oluliselt kaasa aitavaks, ning vastavate tehniliste sõelumiskriteeriumide osas.

(38)Käesolev määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 40 artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning sellega tagatakse kliimamuutustega kohanemisel edusammude tegemine vastavalt kõnealuse määruse artiklile 5. Komisjon hindas, kas tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega tagatakse, et majandustegevus, mis aitab oluliselt kaasa mõne keskkonnaeesmärgi saavutamisele, ei kahjusta oluliselt kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, on kooskõlas määruse (EL) 2021/1119 artikli 6 lõikes 4 seatud eesmärkidega.

(39)Mittefinants- ja finantsettevõtjatele tuleb anda piisavalt aega, et hinnata, kas nende majandustegevus vastab käesolevas määruses ettenähtud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, ning anda selle hinnangu põhjal aru vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2021/2178. Seepärast tuleks käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva edasi lükata, samas kui delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 muudatustega tuleks tagada, et mittefinants- ja finantsettevõtjatel on piisavalt aega täita oma kõnealuse määruse kohased aruandlusnõuded,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, mis käsitlevad vee ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada vee ja mereressursside kestlikule kasutamisele ja kaitsele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt ühtegi muud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärki, on ette nähtud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 2

Ringmajandusele ülemineku tehnilised sõelumiskriteeriumid

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada ringmajandusele üleminekule oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt ühtegi muud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärki, on ette nähtud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Saastuse vältimise ja tõrje tehnilised sõelumiskriteeriumid

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada saastuse vältimisele ja tõrjele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt ühtegi muud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärki, on ette nähtud käesoleva määruse III lisas.

Artikkel 4

Elurikkuse ja ökosüsteemide taastamise tehnilised sõelumiskriteeriumid

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsele ja taastamisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt ühtegi muud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärki, on ette nähtud käesoleva määruse IV lisas.

Artikkel 5

Delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 muudatused

Delegeeritud määrust (EL) 2021/2178 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 8 lõige 5 jäetakse välja.

(2)Artiklile 10 lisatakse lõiked 6 ja 7:

„6.    Alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2024 avalikustavad mittefinantsettevõtjad üksnes määruse [taksonoomiat käsitlev keskkonnaalane delegeeritud määrus], delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisa punktide 3.18–3.21 ja 6.18–6.20 ning delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisa punktide 5.13, 7.8, 8.4, 9.3, 14.1 ja 14.2 kohase taksonoomias käsitletud ja taksonoomias käsitlemata majandustegevuse osakaalu oma kogukäibes, kapitalis ja tegevuskuludes ning I lisa punktis 1.2 osutatud kvalitatiivse teabe, mis on avalikustamise seisukohast asjakohane.

Mittefinantsettevõtjate peamised tulemusnäitajad hõlmavad alates 1. jaanuarist 2025 majandustegevust, mis on sätestatud määruses [taksonoomiat käsitlev keskkonnaalane delegeeritud määrus], delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisa punktides 3.18–3.21 ja 6.18–6.20 ning delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisa punktides 5.13, 7.8, 8.4, 9.3, 14.1 ja 14.2.

7.    Alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2025 avalikustavad finantsettevõtjad üksnes:

a)määruse [taksonoomiat käsitlev keskkonnaalane delegeeritud määrus], delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisa punktide 3.18–3.21 ja 6.18–6.20 ning delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisa punktide 5.13, 7.8, 8.4, 9.3, 14.1 ja 14.2 kohase taksonoomias käsitletud ja taksonoomias käsitlemata majandustegevuse arvessevõetud varade riskipositsioonide osakaalu;

b)XI lisas osutatud kvalitatiivse teabe punktis a osutatud majandustegevuste kohta.

Finantsettevõtjate peamised tulemusnäitajad hõlmavad alates 1. jaanuarist 2026 majandustegevust, mis on sätestatud määruses [taksonoomiat käsitlev keskkonnaalane delegeeritud määrus], delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisa punktides 3.18–3.21 ja 6.18–6.20 ning delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisa punktides 5.13, 7.8, 8.4, 9.3, 14.1 ja 14.2.

(3)I, II, III, IV, V, VII, IX ja X lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale.

(4)VI lisa asendatakse käesoleva määruse VI lisas esitatud tekstiga;

(5)VIII lisa asendatakse käesoleva määruse VII lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27.6.2023

(1)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

(2)    Komisjoni talituste töödokument „Investeerimisvajaduste hindamine ja rahastamisvõimalused ELi nullnetotehnoloogiate tootmise võimsuse tugevdamiseks“, SWD(2023) 68 final. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „COVID-19-järgne ELi majandus – tagajärjed majanduse juhtimisele“ (COM(2021) 662 final.Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele - Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine 2022. aastal - Suundumuste muutmine keskkonnanõuete täitmise abil (COM(2022) 438 final).

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(4)    Taksonoomiamääruses kindlaks määratud kuus keskkonnaeesmärki on: a) kliimamuutuste leevendamine; b) kliimamuutustega kohanemine; c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; d) üleminek ringmajandusele; e) saastuse vältimine ja tõrje ning f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

(5)    Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, lk 1).

(6)    Komisjoni 6. juuli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, täpsustades selliste ettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat (ELT L 443, 10.12.2021, lk 9).

(7)    Komisjoni 9. märtsi 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1214, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2021/2139 seoses teatavate energiasektorite majandustegevusega ja delegeeritud määrust (EL) 2021/2178 seoses sellise majandustegevusega seotud teatava avalikustamisega (ELT L 188, 15.7.2022, lk 1).

(8)    Käesolevale määrusele lisatud komisjoni talituste töödokumendis selgitatakse täiendavalt selles käsitletud sektorite ja tegevuste valikut.

(9)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(11)    Kõik platvormi väljaanded on kättesaadavad aadressil: https://finance.ec.europa.eu/sustainable-finance/overview-sustainable-finance-old/platform-sustainable-finance_en#activities

(12)    Kõik esitatud märkused on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13237-Sustainable-investment-EU-environmental-taxonomy_en .

(13)    Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud dokumentidele „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik“, „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341“ ning „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 vähese CO2-heite võrdlusaluste ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste osas“, SWD/2018/264 final.

(14)    Komisjoni talituste töödokument „Mõju hindamise aruanne“, mis on lisatud järgmisele dokumendile: komisjoni delegeeritud määrus (EL) .../..., millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (SWD(2021) 0152 final).

(15)    [Täidetakse hiljem: viide komisjoni talituste töödokumendi numbrile.]

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(17)    ELT L 198, 22.6.2020, lk 13.

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(19)    Komisjoni 6. juuli 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia“, COM(2021) 390 final.

(20)    Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, lk 1).

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(22)    Eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19), nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37), ning nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).

(23)    Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).

(24)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

(25)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020) 98 final).

(26)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018) 028 final).

(27)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Biopõhiseid, biolagunevaid ja kompostitavaid plaste käsitlev ELi poliitikaraamistik“ (COM(2022) 682 final).

(28)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).

(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv 2018/2001/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(30)    Vt eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3)) artikkel 4.

(31)    Eurostati andmebaas Statistics Explained, mis sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2150/2002 (jäätmestatistika kohta) (EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1) kohaselt kogutud andmeid.

(32)    Komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020) 98 final).

(33)    Euroopa Keskkonnaameti aruanne nr 22/2018 „Unequal exposure and unequal impacts: social vulnerability to air pollution, noise and extreme temperatures in Europe.“

(34)    Komisjoni 12. mai 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ (COM(2021) 400 final).

(35)    Komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“ (COM(2020) 667 final).

(36)    Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas“, COM(2019) 128 final.

(37)    Maailma majandusfoorum (2020), The Global Risks Report 2020.

(38)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (uuesti sõnastatud) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(39)    Komisjoni 6. juuli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, täpsustades selliste ettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat (ELT L 443, 10.12.2021, lk 9).

(40)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

SISUKORD

I LISA    3

1.Tootmine3

1.1.Veevarustussüsteemides lekete vähendamist ja vältimist võimaldavate lekkekontrolli tehnoloogiate tootmine ja paigaldamine ning nendega seotud teenused3

2.Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 5

2.1.Veevarustus5

2.2.Asulareovee puhastamine8

2.3.Säästvad äravoolusüsteemid linnapiirkonnas10

3.Katastroofiohu juhtimine 12

3.1.Looduspõhised lahendused üleujutus- ja põuaohu ennetamiseks ja kaitseks12

4.Teave ja kommunikatsioon 16

4.1.Andmepõhiste info-/käidutehnoloogialahenduste pakkumine lekete vähendamiseks16

I LISA

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada vee ja mereressursside kestlikule kasutamisele ja kaitsele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke

1.Tootmine

1.1.Veevarustussüsteemides lekete vähendamist ja vältimist võimaldavate lekkekontrolli tehnoloogiate tootmine ja paigaldamine ning nendega seotud teenused

Tegevuse kirjeldus

Majandustegevuse käigus toodetakse ja paigaldatakse lekkekontrolli tehnoloogiaid, mis võimaldavad veevarustussüsteemides lekete vähendamist ja vältimist, ning osutatakse seotud teenuseid.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelõige koodidega E36 ja F42.99 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 12 lõike 1 punktile e, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

2.Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

2.1.Veevarustus

Tegevuse kirjeldus

Vee loodusressursside pinna- või põhjaveeallikatest võtmisel põhinevate olmevee kogumis-, puhastus- ja varustussüsteemide ehitamine, laiendamine, käitamine ja uuendamine.

Majandustegevus hõlmab veevarude võtmist, vajalikku puhastamist, et viia vee kvaliteet vastavusse kohaldatavate õigusaktidega, ning elanikkonna ja toidukäitlejate varustamist torustike kaudu.

Majandustegevus ei hõlma niisutamist ja vee võtmist mere- või riimvee magestamise eesmärgil.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelõige koodidega E36.00 ja F42.9 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

2.2.Asulareovee puhastamine

Tegevuse kirjeldus

Asulareoveetaristu, sealhulgas reoveepuhastite, kanalisatsioonivõrkude, sademevee käitlemise struktuuride, reoveetaristu ühenduste, detsentraliseeritud reoveepuhastusrajatiste, sealhulgas individuaalsete ja muude asjakohaste puhastussüsteemide, ning puhastatud heitvee ärajuhtimisstruktuuride ehitamine, laiendamine, ajakohastamine, käitamine ja uuendamine. Tegevus võib hõlmata uuenduslikku ja kõrgetasemelist puhastamist, sealhulgas mikrosaasteainete eemaldamist.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelõige koodidega E37.00 ja F42.9 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

2.3.Säästvad äravoolusüsteemid linnapiirkonnas

Tegevuse kirjeldus

Selliste asula äravoolusüsteemide rajatiste ehitamine, laiendamine, käitamine ja uuendamine, mis leevendavad asula äravoolu ärajuhtimisest tulenevat saastet ja üleujutusohtu ning parandavad asulate vee kvaliteeti ja kvantiteeti, rakendades looduslikke protsesse, näiteks infiltratsiooni ja säilitamist.

Tegevus hõlmab linnapiirkonna säästvaid äravoolusüsteeme, mis edendavad infiltratsiooni, aurustumist ja muid sademevee puhastamise meetodeid (sealhulgas veepaagid, rajatiste plaan ja haldamine, vett läbilaskvad kõnniteed, filtri äravoolud, nõvad, filtriribad, tiigid, märgalad, imbkaevud, imbkraavid ja -basseinid, murukatused, taimestatud viibealad ja sademevee eeltöötlusseadmed, sealhulgas liivafiltrid või sette eemaldamise seadmed 10 ) ning muud uuenduslikud süsteemid.

Tegevus ei hõlma looduspõhiseid lahendusi üleujutus- ja põuaohu ennetamiseks ja kaitsmiseks väljaspool linnakeskkonda (vt käesoleva lisa punkt 3.1).

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega E36.00, E37.00 ja F42.9 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

3.Katastroofiohu juhtimine

3.1.Looduspõhised lahendused üleujutus- ja põuaohu ennetamiseks ja kaitseks

Tegevuse kirjeldus

Ulatuslike looduspõhiste üleujutuste ja põudade ohjamise ning ranniku-, ülemineku- ja maismaavee ökosüsteemide taastamise meetmete kavandamine, rajamine, laiendamine ja käitamine, kui need aitavad kaasa üleujutuste ja põudade ennetamisele ja nende eest kaitsmisele ning parandavad vee looduslikku säilitamist, elurikkust ja vee kvaliteeti.

Selliseid ulatuslikke looduspõhiseid üleujutuste või põua ohjamise meetmeid kohaldatakse linnalähedastes piirkondades, maa- ja rannikualadel ning neid koordineeritakse vesikonna, piirkondlikul või kohalikul tasandil, näiteks munitsipaaltasandil.

Majandustegevus hõlmab:

a)jõe või järvega seotud meetmed, sealhulgas:

i)kaldaäärse või lammitaimestiku arendamine või lammi taastamine, sealhulgas jõe või järve taasühendamine lammi või kõrvalharuga / külgsuunalise ühendatuse parandamine, et taastada lammi veesäilitusvõime ja ökosüsteemi funktsioon;

ii)jõgede loogelisuse taastamine uute jõeloogete loomise või eraldunud jõeloogete taasühendamise kaudu või järve või järvede rühma jõega ühendamine;

iii)jõe (sh soodide) piki- ja külgsuunalise ühendatuse taastamine, kõrvaldades iganenud tõkked, sealhulgas tammid ja paisud või väikesed tõkked jõel või jõe ääres;

iv)jõe- ja järvekallaste tehisliku kaitse asendamine looduspõhiste lahendustega jõekallaste või -sängi stabiliseerimiseks jõgede ja järvede taastamise meetmetena;

v)jõe ja järve sügavuse ja laiuse mitmekesistamise parandamise meetmed, et suurendada elupaiga mitmekesisust;

b)märgaladega seotud meetmed, sealhulgas:

i)kraavide rajamine taassoostamiseks, äravooluseadmete eemaldamine või asendamine heidet kontrollivate seadmetega või tammide veepiirilt eemale ehitamine üleujutuse võimaldamiseks;

ii)tehismärgalade rajamine vee säilitamiseks ja puhastamiseks nii maal kui ka piki taimkatteta veekogusid nii maa- kui ka linnakeskkonnas;

iii)kogumisbasseinid ja säilitustiigid;

c)rannikualadega seotud meetmed, sealhulgas:

i)loodusliku tõkkena toimivate rannikuäärsete märgalade, sealhulgas mangroovimetsade või meriheinaga kaetud alade säilitamine või taastamine;

ii)meetmed, mis seisnevad morfoloogilistes muutustes ja tõkete kõrvaldamises, et minimeerida vajadust ranna kunstliku taastamise järele ja parandada ranniku ökosüsteemide tingimusi, mis on põhjendatud setete tasakaalu uuringuga;

iii)luidete tugevdamine ja taastamine, sealhulgas luitetaimestiku istutamine;

iv)rannikulähedaste rahude kaitse või taastamine;

v)liiva taastamine rannikualal.

d)kogu vesikonda hõlmavad majandamismeetmed, sealhulgas:

i)maa majandamise meetmed, sealhulgas veehoidlate valglate, allikate või puuraugu suudme kaitsealade ja üldisemalt vesikonna ülemjooksu metsastamine;

ii)põhjavee taastamiseks loodusliku infiltratsiooni taastamine, hõlbustades või suurendades mullasäilitusvõimet ja infiltratsiooni;

iii)Põhjaveekihi juhitav uuesti täitmine (MAR) 13 .

Tegevus ei hõlma väikesemahulisi looduspõhiseid lahendusi üleujutuste ja põudade vähendamiseks, sealhulgas rohelisi ega siniseid lahendusi, mida kasutatakse linnakeskkonnas, nagu murukatused, nõvad, õhku läbilaskvad pinnad ja infiltratsioonbasseinid, mida kasutatakse asulate sademevee majandamisel või linnapiirkondade säästvates äravoolusüsteemides (vt käesoleva lisa punkt 2.3).

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga F42.91 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

4.Teave ja kommunikatsioon

4.1.Andmepõhiste info-/käidutehnoloogialahenduste pakkumine lekete vähendamiseks

Tegevuse kirjeldus

Tegevuse käigus toodetakse, arendatakse, paigaldatakse, juurutatakse, hooldatakse või parandatakse andmepõhiseid info- ja käidutehnoloogialahendusi või osutatakse sellistele lahendustele kutsealaseid teenuseid, sealhulgas projekteerimise või seirega seotud tehnilise nõustamise teenust, 21 et kontrollida, hallata, vähendada ja leevendada leket veevarustussüsteemides.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega E36, F42.99 ja J62 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 12 lõike 1 punktile e, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

A liide. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid kliimamuutustega kohanemiseks

I. Kriteeriumid

II. Kliimaga seotud ohtude liigitus 31

C liide: Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid saastuse vältimiseks ja tõrjeks seoses kemikaalide kasutamise ja esinemisega

D liide: Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid elurikkuse ja ökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks

(1)    Kolmandates riikides elluviidava tegevuse puhul kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega või rahvusvaheliste standarditega, millel on samaväärsed vee hea seisundi ja hea ökoloogilise potentsiaali eesmärgid, tuginedes samaväärsetele menetlus- ja materiaalõiguse normidele, st vee kasutamise ja kaitsekorralduskavale, mis töötatakse välja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides ja millega tagatakse, et 1) hinnatakse tegevuse mõju potentsiaalselt mõjutatud veekogu(de) kindlakstehtud seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile ning 2) hoitakse ära vee hea seisundi / ökoloogilise potentsiaali halvenemine või selle saavutamise takistamine.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).

(3)    Komisjoni 19. jaanuari 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/679, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2020/2184 ette nähtud jälgimisnimekiri olmevees muret tekitavate ainete ja ühendite kohta (ELT L 124, 27.4.2022, lk 41).

(4)    Taristu lekkeindeks arvutatakse järgmiselt: tegeliku veekao tehniline näitaja aastas / tegelik vältimatu veekadu aastas. Tegeliku veekao tehniline näitaja kajastab vee kogust, mis jaotusvõrgust tegelikult kaduma läheb (st mis ei jõua lõppkasutajateni). Tegeliku vältimatu veekao puhul on arvestatud asjaolu, et veejaotusvõrgus on alati lekkeid. Tegeliku vältimatu veekao arvutamine põhineb sellistel teguritel nagu võrgu pikkus, ühenduste arv ja surve, millega võrk töötab.

(5)    Kolmandates riikides elluviidava tegevuse puhul kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega või rahvusvaheliste standarditega, millel on samaväärsed vee hea seisundi ja hea ökoloogilise potentsiaali eesmärgid, tuginedes samaväärsetele menetlus- ja materiaalõiguse normidele, st vee kasutamise ja kaitsekorralduskavale, mis töötatakse välja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides ja millega tagatakse, et 1) hinnatakse tegevuse mõju potentsiaalselt mõjutatud veekogu(de) kindlakstehtud seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile ning 2) hoitakse ära vee hea seisundi / ökoloogilise potentsiaali halvenemine või selle saavutamise takistamine.

(6)    Kolmandates riikides elluviidava tegevuse puhul kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega või rahvusvaheliste standarditega, millel on samaväärsed vee hea seisundi ja hea ökoloogilise potentsiaali eesmärgid, tuginedes samaväärsetele menetlus- ja materiaalõiguse normidele, st vee kasutamise ja kaitsekorralduskavale, mis töötatakse välja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides ja millega tagatakse, et 1) hinnatakse tegevuse mõju potentsiaalselt mõjutatud veekogu(de) kindlakstehtud seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile ning 2) hoitakse ära vee hea seisundi / ökoloogilise potentsiaali halvenemine või selle saavutamise takistamine.

(7)    Inimekvivalent – biolagundatav orgaaniline reostus, mille biokeemiline hapnikutarve viie ööpäeva jooksul (BHT5) on 60 g hapnikku ööpäevas;

(8)    Näiteks vastavalt reovee puhastamist käsitlevatele IPCC suunistele riiklike kasvuhoonegaaside inventuuride kohta ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, kättesaadav: https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/2019rf/pdf/5_Volume5/19R_V5_6_Ch06_Wastewater.pdf).

(9)    Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6).

(10)    Vt Teadusuuringute Ühiskeskuse väljaannete hoidla – Best Environmental Management Practice for the Public Administration Sector (europa.eu).

(11)    Kolmandates riikides elluviidava tegevuse puhul kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega või rahvusvaheliste standarditega, millel on samaväärsed vee hea seisundi ja hea ökoloogilise potentsiaali eesmärgid, tuginedes samaväärsetele menetlus- ja materiaalõiguse normidele, st vee kasutamise ja kaitsekorralduskavale, mis töötatakse välja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides ja millega tagatakse, et 1) hinnatakse tegevuse mõju potentsiaalselt mõjutatud veekogu(de) kindlakstehtud seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile ning 2) hoitakse ära vee hea seisundi / ökoloogilise potentsiaali halvenemine või selle saavutamise takistamine.

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).

(13)    Põhjaveekihi juhitav uuesti täitmine on protsess, mille käigus täidetakse põhjaveekiht uuesti mujalt pärit veega edasise taaskasutamise või keskkonnakasu eesmärgil.

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (ELT L 288, 6.11.2007, lk 27–34).

(15)    Komisjoni 20. mai 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020) 380 final).

(16)    Suure süsinikuvaruga maa – märgalad, sealhulgas turbaalad, ning püsivalt metsaga kaetud alad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) artikli 29 lõike 4 punktide a, b ja c tähenduses.

(17)    ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käsitlemise protokoll, september 2016: https://ec.europa.eu/docsroom/documents/20509/.

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).

(19)    Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(21)    „Infotehnoloogia/käidutehnoloogia andmepõhised lahendused“ hõlmavad ühendatavaid tooteid, andureid, analüüsi- ja muud tarkvara ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT), mida kasutatakse andmete edastamiseks, salvestamiseks ja kuvamiseks ning süsteemihalduseks.

(22)    Kolmandates riikides elluviidava tegevuse puhul kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega või rahvusvaheliste standarditega, millel on samaväärsed vee hea seisundi ja hea ökoloogilise potentsiaali eesmärgid, tuginedes samaväärsetele menetlus- ja materiaalõiguse normidele, st vee kasutamise ja kaitsekorralduskavale, mis töötatakse välja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides ja millega tagatakse, et 1) hinnatakse tegevuse mõju potentsiaalselt mõjutatud veekogu(de) kindlakstehtud seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile ning 2) hoitakse ära vee hea seisundi / ökoloogilise potentsiaali halvenemine või selle saavutamise takistamine.

(23)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88).

(26)    Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.

(27)    Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.

(28)    Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.

(29)    Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist ([Vastuvõtmise kuupäev] versioon: https://ec.europa.eu/research/environment/index.cfm?pg=nbs ).

(30)    Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM)2013) 0249 final).

(31)    Kliimaga seotud ohtude loend selles tabelis on mitteammendav ning see on üksnes soovituslik loend, milles on esitatud kõige levinumad ohud, mida tuleb kliimariskide ja haavatavuse hindamisel minimaalselt arvesse võtta.

(32)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45).

(33)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/852 elavhõbeda kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1102/2008 (ELT L 137, 24.5.2017, lk 1).

(34)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 1).

(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ. (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(36)    Komisjon vaatab läbi punktis f osutatud ainete tootmise, turuleviimise või kasutamise keelu suhtes kohaldatavad erandid pärast seda, kui ta on avaldanud kemikaalide olulise kasutuse horisontaalsed põhimõtted.

(37)    Komisjon vaatab käesolevas lõikes viidatud ainete tootmise, lõpptoote komponendi või toodangu osana kasutamise ja turuleviimise keeldu käsitlevad erandid läbi pärast seda, kui ta on avaldanud kemikaalide olulise kasutuse horisontaalsed põhimõtted.

(38)    Menetlus, mille abil pädev asutus otsustab, kas direktiivi 2011/92/EL II lisas loetletud projektide suhtes tuleks kohaldada keskkonnamõju hindamist (nagu osutatud kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikes 2).

(39)    Kolmandates riikides toimuva tegevuse puhul kooskõlas samaväärsete kohaldatavate siseriiklike õigusnormidega või rahvusvaheliste standarditega, millega nõutakse keskkonnamõju hindamise või sõelumismenetluse lõpuleviimist, näiteks kooskõlas IFC 1. tulemusstandardiga keskkonna- ja sotsiaalsete riskide hindamise ja juhtimise kohta („Assessment and Management of Environmental and Social Risks“).

(40)    Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7) ning nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7). Kolmandates riikides toimuva tegevuse puhul kooskõlas samaväärsete kohaldatavate siseriiklike õigusnormide või rahvusvaheliste standarditega, mille eesmärk on looduslike elupaikade ja eluslooduse kaitse ning milles nõutakse 1) sõelumismenetluse elluviimist, et teha kindlaks, kas konkreetse tegevuse puhul on vajalik kaitsealustele elupaikadele ja liikidele avalduva võimaliku mõju asjakohane hindamine, 2) sellise asjakohase hindamise elluviimist, kui sõelumismenetluses on selle vajalikkus kindlaks tehtud, näiteks kooskõlas IFC 6. tulemusstandardiga elurikkuse kaitse ja elusloodusvarade säästva majandamise kohta („Biodiversity Conservation and Sustainable Management of Living Natural Resources“).

(41)    Need meetmed on kindlaks määratud tagamaks, et projektil, kaval või tegevusel ei ole olulist mõju kaitseala kaitse-eesmärkidele.

SISUKORD

II LISA    2

1.Tootmine2

1.1.Plastpakendite tootmine2

1.2.Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine7

2.Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 16

2.1.Fosfori reoveest uuesti kasutusele võtmine16

2.2.Alternatiivsete veeressursside tootmine muuks otstarbeks kui inimtarbimine17

2.3.Tava- ja ohtlike jäätmete kogumine ja vedu19

2.4.Ohtlike jäätmete käitlemine 22

2.5.Biojäätmete taaskasutamine anaeroobse kääritamise või kompostimise teel 25

2.6.Olelusringi lõppu jõudnud toodete saastest puhastamine ja demonteerimine27

2.7.Tavajäätmete sorteerimine ja saadud materjalide taaskasutamine30

3.Ehitus- ja kinnisvaraalane tegevus32

3.1.Uute hoonete ehitamine32

3.2.Olemasolevate hoonete renoveerimine37

3.3.Hoonete ja muude ehitiste lammutamine ja lõhkumine41

3.4.Teede ja kiirteede hooldus44

3.5.Betooni kasutamine tsiviilehituses46

4.Teave ja kommunikatsioon50

4.1.Andmepõhiste info-/käidutehnoloogialahenduste pakkumine 50

5.Teenused 55

5.1.Remont, uuendamine ja taastamine55

5.2.Varuosade müük58

5.3.Olelusringi lõppu jõudnud toodete ja tootekomponentide korduskasutamiseks ettevalmistamine60

5.4.Kasutatud kaupade müük63

5.5.„Toode kui teenus“ ja muud ringmajandusel põhinevad kasutus- ja tulemustele orienteeritud teenusemudelid67

5.6.Korduskasutamiseks mõeldud kasutatud kaupadega kauplemise koht69

II LISA

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada ringmajandusele üleminekule oluliselt kaasa aitavaks, ning mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke

1.Tootmine

1.1.Plastpakendite tootmine 

Tegevuse kirjeldus

Plastpakendite tootmine

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C22.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

1.2.Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine

Tegevuse kirjeldus

Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine tööstuslikuks, kutsealaseks ja tarbijakasutuseks.

See tegevus hõlmab kantavate patareide ja akude 20 tootmist. Tegevus ei hõlma muude kategooriate patareide ja akude tootmist.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelõige koodidega C26 ja C27 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

2.Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

2.1.Fosfori reoveest uuesti kasutusele võtmine

Tegevuse kirjeldus

Rajatiste ehitamine, ajakohastamine, käitamine ja uuendamine fosfori taaskasutamiseks asulareoveepuhastitest (veefaasist ja setetest) ja materjalidest (nt tuhk) pärast reoveesetete termilist oksüdeerimist (st põletamist).

Majandustegevus hõlmab üksnes rajatisi ja protsesse, mis võimaldavad fosfori taaskasutamist, mitte varasemaid etappe, nagu reoveepuhastus- või põletusrajatised.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelõige koodidega E37.00, E38.32 ja F42.99 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

2.2.Alternatiivsete veeressursside tootmine muuks otstarbeks kui inimtarbimine

Tegevuse kirjeldus

Taaskasutusvee 40 rajatiste, vihma- ja sademevee kogumise rajatiste ning hallvee 41 kogumise ja puhastamise rajatiste ehitamine, laiendamine, käitamine ja uuendamine.

Neid alternatiivseid veevarusid kasutatakse veevõtu- või joogiveega varustamise süsteemidest pärineva vee asendamiseks ning neid saab kasutada põhjaveekihtide taastamiseks, niisutamiseks, tööstuslikuks taaskasutamiseks, vaba aja veetmiseks ja mis tahes muuks olmekasutuseks.

Majandustegevus hõlmab üksnes rajatisi ja protsesse, mis võimaldavad vett korduskasutada, nt põhjaveekihtide või pinnaveehoidlate taastamise rajatised, ega hõlma eelnevaid etappe, nagu reoveepuhasti esmased ja teisesed etapid või järgnevad etapid, mis on vajalikud kõnealuste alternatiivsete veeressursside lõplikuks korduskasutamiseks näiteks niisutussüsteemides.

Majandustegevus ei hõlma magestamist (vt delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisa punkt 5.13).

Majandustegevus ei hõlma inimtarbimiseks mõeldud veega varustamist (vt I lisa punkt 2.1).

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelõige koodidega E37.00 ja F42.9 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

2.3.Tava- ja ohtlike jäätmete kogumine ja vedu

Tegevuse kirjeldus

Tava- ja ohtlike 44 jäätmete liigiti kogumine ja transport, mille eesmärk on korduskasutamiseks 45 või ringlussevõtuks 46 ettevalmistamine, sh selliste jäätmete kogumise ja veoga seotud rajatiste ehitamine, käitamine ja ajakohastamine nagu jäätmekogumiskeskused ja jäätmete sorteerimisjaamad materjali taaskasutamise vahendina.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelõige koodidega E38.11, E38.12 ja F42.9 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

2.4.Ohtlike jäätmete käitlemine

Tegevuse kirjeldus

Ohtlike jäätmete käitlemiseks ette nähtud rajatiste ehitamine, ajakohastamine ja käitamine materjali taaskasutamistoimingute vahendina.

See tegevus hõlmab komisjoni otsusega 2000/532/EÜ 51 kehtestatud Euroopa jäätmenimistu ja direktiivi 2008/98/EÜ III lisa kohaselt ohtlikeks jäätmeteks liigitatud jäätmetest materjalide taaskasutusse võtmist nii tekkekohas kui ka väljaspool seda. See hõlmab järgmisi vooge:

a)lahustite taasväärtustamine või regenereerimine;

b)hapete ja aluste regenereerimine;

c)anorgaaniliste materjalide, välja arvatud metallid ja metallide ühendid, ringlussevõtt või taasväärtustamine;

d)heite vähendamiseks kasutatud ainete taaskasutamine;

e)katalüsaatorikomponentide taaskasutusse võtmine;

f)määrdeõlide jm tööstuslike vanaõlide taasrafineerimine (v.a kasutamiseks kütusena või põletamiseks).

Majandustegevus ei hõlma selliste ainete korduskasutamist, mis ei kvalifitseeru jäätmeteks, näiteks kõrvalsaadused või tootmistegevuse jäägid, vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklile 5.

Majandustegevus ei hõlma materjalide taaskasutamist patareidest ja akudest, elektroonikaromudest, romusõidukitest ning põletusprotsessides tekkivatest anorgaanilistest materjalidest, nagu tuhk, räbu või tolm. Majandustegevus ei hõlma tuumajäätmete käitlemist ja taaskasutamist.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega E38.22, E38.32 ja F42.9 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

2.5.Biojäätmete taaskasutamine anaeroobse kääritamise või kompostimise teel

Tegevuse kirjeldus

Selliste rajatiste ehitamine või käitamine, kus töödeldakse eraldi kogutud biojäätmeid anaeroobse kääritamise või kompostimise teel eesmärgiga toota ja kasutada biogaasi, biometaani, kääritussaadusi, komposti või kemikaale.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelõige koodidega E38.21 ja F42.9 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

2.6.Olelusringi lõppu jõudnud toodete saastest puhastamine ja demonteerimine

Tegevuse kirjeldus

Selliste rajatiste demonteerimine, käitamine ja ajakohastamine, mida kasutatakse komplekssete olelusringi lõppu jõudnud toodete, vallasasjade ja nende komponentide demonteerimiseks ja saastest puhastamiseks eesmärgiga materjale taaskasutada või valmistada komponente ette korduskasutamiseks.

Majandustegevus hõlmab olelusringi lõppu jõudnud toodete ja vallasasjade, näiteks autode, laevade ja elektri- ja elektroonikaseadmete ning nende komponentide demonteerimist materjali taaskasutamiseks.

Majandustegevus ei hõlma liigiti kogumisel või demonteerimise ja saastest puhastamise käigus eemaldatud patareide ja akude töötlemist ega hoonete ja muude ehitiste lammutamist ja lõhkumist (vt käesoleva lisa punkt 3.3).

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelõige koodidega E38.31, E38.32 ja E42.99 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

2.7.Tavajäätmete sorteerimine ja saadud materjalide taaskasutamine

Tegevuse kirjeldus

Selliste rajatiste ehitamine, ajakohastamine ja käitamine, mida kasutatakse tavajäätmevoogude sorteerimiseks või taaskasutuseks kvaliteetsete ringlussevõetud toorainetena, kasutades mehaanilist muundamisprotsessi.

Majandustegevus ei hõlma segajäätmetest pärit põlevate fraktsioonide sorteerimist ja taaskasutamist prügikütuse tootmiseks näiteks mehaanilistes ja bioloogilistes puhastusjaamades.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelõige koodidega E38.32 ja F42.9 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

3.Ehitus- ja kinnisvaraalane tegevus

3.1.Uute hoonete ehitamine

Tegevuse kirjeldus

Elamute ja mitteeluhoonete ehitusprojektide arendamine, ühendades rahalised, tehnilised ja füüsilised vahendid, eesmärgiga hoone pärast valmimist või hiljem müüa, ning komplektsete elamute või mitteeluhoonete ehitamine omal kulul müügi eesmärgil, tasu eest või lepingu alusel.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelõige koodidega F41.1, F41.2 ja F43 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

3.2.Olemasolevate hoonete renoveerimine

Tegevuse kirjeldus

Ehitus- ja tsiviilehitustööd või nende ettevalmistamine.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelõige koodidega F41 ja F43 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

3.3.Hoonete ja muude ehitiste lammutamine ja lõhkumine

Tegevuse kirjeldus

Hoonete, teede ja lennuradade, raudteede, sildade, tunnelite, reoveepuhastusrajatiste, veepuhastusrajatiste, torujuhtmete, kaevude ja puuraukude, elektrijaamade, keemiatehaste, tammide ja reservuaaride, kaevanduste ja karjääride, avamererajatiste, kaldalähedaste rajatiste, sadamate, veeteede rajamise või maaparanduse ja rekultiveerimisega seotud lammutamine ja lõhkumine 114 .

Projektide puhul, mis on seotud uute hoonete ehitamise või olemasolevate hoonete renoveerimisega (vt käesoleva lisa punktid 3.1 ja 3.2), mille puhul lammutustööd ja ehitus- või renoveerimistööd hangitakse sama lepingu alusel, kohaldatakse ehitus- või renoveerimistegevuse tehnilisi sõelumiskriteeriume.

Majandustegevus ei hõlma hoonete ja muude ehitiste lammutamist ja lõhkumist, mis on osa tegevusest „Saastatud kohtade ja alade tervendamine“ (vt III lisa punkt 2.4).

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga F43.1 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

3.4.Teede ja kiirteede hooldus

Tegevuse kirjeldus

Tänavate, teede ja kiirteede, muude sõiduki- ja jalakäijateede hooldus, tänavatel, teedel, maanteedel, sildadel, tunnelites, lennuvälja lennuradadel, ruleerimisteedel ja perroonidel tehtavad pinnatööd, mis kõik määratletakse kui meetmed, mida võetakse teede kasutatavuse 123 ja teenindustaseme 124 säilitamiseks või taastamiseks. Sildade ja tunnelite puhul hõlmab majandustegevus ainult sillal või tunnelis kulgeva tee hooldust. See ei hõlma silla või tunneli enda hooldust.

Majandustegevus hõlmab korralist hooldust, mida saab korrapäraselt kavandada. Majandustegevus hõlmab ka ennetavat hooldust ja taastamist, mis on määratletud kui tööd, mida tehakse olemasoleva tee kasutatavuse säilitamiseks või taastamiseks ja kasutusea 125 pikendamiseks. Hooldustegevus on peamiselt ette nähtud kõnniteehoolduseks ja hõlmab ainult järgmisi tee põhielemente: binderkiht, ülakiht ja betoonplaadid. Selle majandustegevusega hõlmatud teed valmistatakse asfaldist, betoonist või nende kombinatsioonist.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga F42.11 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

3.5.Betooni kasutamine tsiviilehituses

Tegevuse kirjeldus

Betooni kasutamine tsiviilehitusobjektide uusehitistes, rekonstrueerimisel või hooldamisel, 132 v.a betoonteekatted järgmistel objektidel: tänavatel, kiirteedel, maanteedel, muudel sõidukite ja jalakäijate teedel, sildadel, tunnelites ja lennuvälja lennuradadel, ruleerimisteedel ja perroonidel, mis on hõlmatud majandustegevusega „Teede ja kiirteede hooldus“ (vt käesoleva lisa punkt 3.4).

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42.12, F42.13, F42.2 ja F42.9 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

4.Teave ja kommunikatsioon

4.1.Andmepõhiste info-/käidutehnoloogialahenduste pakkumine

Tegevuse kirjeldus

Selle majandustegevuse käigus toodetakse, arendatakse, paigaldatakse, võetakse kasutusele, hooldatakse, parandatakse või osutatakse kutsealaseid teenuseid, sh projekteerimise jaoks vajalikku tehnilist nõustamist või järgmise järelevalvet:

a)tarkvara 149 ja info- või käidutehnoloogiasüsteemid, 150 sealhulgas tehisintellektil põhinevad lahendused, näiteks automaatse masinõppe jaoks, mis on ehitatud kaugseireks ja ennetavaks hoolduseks, sh süsteemid, mis on ette nähtud

i)seadmete, toodete või taristu andmete kaugkogumiseks, töötlemiseks, edastamiseks ja säilitamiseks nende kasutamise või käitamise ajal;

ii)andmete analüüsimiseks ja teabe saamiseks seadmete, toote või taristu töötamise ja seisundi kohta;

iii)kaughoolduse pakkumiseks ja soovituste andmiseks meetmete kohta, mida on vaja talitlushäirete vältimiseks ja seadmete, toote või taristu optimaalsetes töötingimustes hoidmiseks, nende kasuliku eluea pikendamiseks ning ressursikasutuse ja jäätmete vähendamiseks;

b)tuvastus- ja jälgimistarkvara ning info- või käidutehnoloogiasüsteemid, mis on loodud selleks, et võimaldada materjalide, toodete ja varade tuvastamist ja jälgimist oma vastavate väärtusahelate kaudu (sh digitaalsed materjali- ja tootepassid), peamise eesmärgiga toetada materjalivoogude ja toodete ringlust või muude määruses (EL) 2020/852 sätestatud eesmärkide saavutamist;

c)olelusringi hindamise tarkvara, mis toetab toodete, seadmete või taristu olelusringi hindamist ja sellega seotud aruandlust;

d)toodete, seadmete ja taristu ökodisaini (sh jäätmekäitlus ja ressursitõhusus) toetav projekteerimistarkvara ja insener-tehniline tarkvara;

e)tarnijate haldamise tarkvara, mis toetab vähese keskkonnamõjuga materjalide, toodete ja teenuste keskkonnahoidlikku hankimist, kuid ei hõlma selliste kaupadega kauplemist toetavate kohtade toimimist;

f)olelusringi tulemusjuhtimise tarkvara, mis toetab toodete, seadmete või taristute ringluse tulemuslikkuse jälgimist ja hindamist nende olelusringi jooksul.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C26, C27, J58.29, J61, J62 ja J63.1 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 13 lõike 1 punktile l, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

5.Teenused

5.1.Remont, uuendamine ja taastamine

Tegevuse kirjeldus

Selliste kasutatud kaupade parandamine, 158 uuendamine 159 ja taastamine 160 , mida klient (füüsiline või juriidiline isik) on varem kasutanud ettenähtud otstarbel .

Majandustegevus ei hõlma kulumaterjalide 161 (näiteks printeri tindi, tooneri kassettide, liikuvate osade määrdeainete või patareide ja akude) asendamist.

Majandustegevus on seotud toodetega, mis on valmistatud järgmiste NACE koodide alla liigitatud majandustegevuse käigus: C13 „Tekstiilitootmine“, C14 „Rõivatootmine“, C15 „Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine“, C16 „Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel“; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine“, C22 „Kummi- ja plasttoodete tootmine“, C23.3 „Savist ehitusmaterjalide tootmine“, C23.4 „Muude portselan- ja keraamikatoodete tootmine“, C25.1 „Metallkonstruktsioonide tootmine“, C25.2 „Metallpaakide, -reservuaaride ja -mahutite tootmine“, C25.7 „Lõike- ja tööriistade ning rauakaupade tootmine“, C25.9 „Muude metalltoodete tootmine“, C26 „Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine“, C27 „Elektriseadmete tootmine“, C28.22 „Tõste- ja teisaldusseadmete tootmine“, C28.23 „Kontorimasinate ja -seadmete tootmine, v.a arvutid ja arvuti välisseadmed“, C28.24 „Ajamiga käsi-tööriistade tootmine“, C28.25 „Tööstuslike külmutus- ja ventilatsiooniseadmete tootmine“, C28.93 „Toiduaine-, joogi- ja tubakatööstusmasinate tootmine, v.a tubaka töötlemise masinad“, C28.94 „Tekstiili-, rõiva- ja nahatööstusmasinate tootmine“, C28.95 „Paberi- ja papitööstusmasinate tootmine“, C28.96 „Plasti- ja kummitööstusmasinate tootmine“, C31 „Mööblitootmine“ ja C32 „Muu tootmine“.

Selle kategooria majandustegevusel puudub konkreetne määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile vastav NACE kood.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

5.2.Varuosade müük

Tegevuse kirjeldus

Varuosade müük 164

Majandustegevus ei hõlma kulumaterjalide (näiteks printeri tindi, tooneri kassettide, liikuvate osade määrdeainete või patareide ja akude) asendamist ja hooldust.

Majandustegevus on seotud varuosadega, mida on kasutatud toodetes, mis on valmistatud järgmiste NACE koodide alla liigitatud majandustegevuse käigus: C26 „Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine“, C27 „Elektriseadmete tootmine“, C28.22 „Tõste- ja teisaldusseadmete tootmine“, C28.23 „Kontorimasinate ja -seadmete tootmine, v.a arvutid ja arvuti välisseadmed“, C28.24 „Ajamiga käsi-tööriistade tootmine“, ja C31 „Mööblitootmine“.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelõige koodidega G46 ja G47 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

5.3.Olelusringi lõppu jõudnud toodete ja tootekomponentide korduskasutamiseks ettevalmistamine

Tegevuse kirjeldus

Toodete ja komponentide korduskasutamiseks ettevalmistamine olelusringi lõpus 168 .

Majandustegevus ei hõlma parandustöid, mida tehakse toote kasutamise etapis.

Majandustegevus on seotud toodetega, mis on valmistatud järgmiste NACE koodide alla liigitatud majandustegevuse käigus: C13 „Tekstiilitootmine“, C14 „Rõivatootmine“, C15 „Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine“, C16 „Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel“; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine“, C18 „Trükindus ja salvestiste paljundus“, C22 „Kummi- ja plasttoodete tootmine“, C23.3 „Savist ehitusmaterjalide tootmine“, C23.4 „Muude portselan- ja keraamikatoodete tootmine“, C25.1 „Metallkonstruktsioonide tootmine“, C25.2 „Metallpaakide, -reservuaaride ja -mahutite tootmine“, C25.7 „Lõike- ja tööriistade ning rauakaupade tootmine“, C25.9 „Muude metalltoodete tootmine“, C26 „Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine“, C27 „Elektriseadmete tootmine“, C28.22 „Tõste- ja teisaldusseadmete tootmine“, C28.23 „Kontorimasinate ja -seadmete tootmine, v.a arvutid ja arvuti välisseadmed“, C28.24 „Ajamiga käsi-tööriistade tootmine“, C28.25 „Tööstuslike külmutus- ja ventilatsiooniseadmete tootmine“, C28.93 „Toiduaine-, joogi- ja tubakatööstusmasinate tootmine, v.a tubaka töötlemise masinad“, C28.94 „Tekstiili-, rõiva- ja nahatööstusmasinate tootmine“, C28.95 „Paberi- ja papitööstusmasinate tootmine“, C28.96 „Plasti- ja kummitööstusmasinate tootmine“, C29 „Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine“, C30.1 „Laeva- ja paadiehitus“, C30.2 „Raudteevedurite ja -veeremi tootmine“, C30.3 „Õhu- ja kosmosesõidukite jms tootmine“, C30.9 „Mujal liigitamata transpordivahendite tootmine“, C31 „Mööblitootmine“ ja C32 „Muu tootmine“.

Selle kategooria majandustegevusel puudub konkreetne määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile vastav NACE kood.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

5.4.Kasutatud kaupade müük

Tegevuse kirjeldus

Selliste kasutatud kaupade müük, mida klient (füüsiline või juriidiline isik) on varem kasutanud ettenähtud otstarbel; müügile võib eelneda parandamine, uuendamine või taastamine.

Majandustegevus on seotud toodetega, mis on valmistatud järgmiste NACE koodide alla liigitatud majandustegevuse käigus: C13 „Tekstiilitootmine“, C14 „Rõivatootmine“, C15 „Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine“, C16 „Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine“, C18 „Trükindus ja salvestiste paljundus“, C22 „Kummi- ja plasttoodete tootmine“, C23.3 „Savist ehitusmaterjalide tootmine“, C23.4 „Muude portselan- ja keraamikatoodete tootmine“, C25.1 „Metallkonstruktsioonide tootmine“, C25.2 „Metallpaakide, -reservuaaride ja -mahutite tootmine“, C25.7 „Lõike- ja tööriistade ning rauakaupade tootmine“, C25.9 „Muude metalltoodete tootmine“, C26 „Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine“, C27 „Elektriseadmete tootmine“, C28.22 „Tõste- ja teisaldusseadmete tootmine“, C28.23 „Kontorimasinate ja -seadmete tootmine, v.a arvutid ja arvuti välisseadmed“, C28.24 „Ajamiga käsi-tööriistade tootmine“, C28.25 „Tööstuslike külmutus- ja ventilatsiooniseadmete tootmine“, C28.93 „Toiduaine-, joogi- ja tubakatööstusmasinate tootmine, v.a tubaka töötlemise masinad“, C28.94 „Tekstiili-, rõiva- ja nahatööstusmasinate tootmine“, C28.95 „Paberi- ja papitööstusmasinate tootmine“, C28.96 „Plasti- ja kummitööstusmasinate tootmine“, C29 „Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine“, C31 „Mööblitootmine“ ja C32 „Muu tootmine“.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelõige koodidega G46 ja G47 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

5.5.„Toode kui teenus“ ja muud ringmajandusel põhinevad kasutus- ja tulemustele orienteeritud teenusemudelid

Tegevuse kirjeldus

Klientide (füüsilise või juriidilise isiku) jaoks juurdepääsu võimaldamine toodetele teenusemudelite kaudu, mis on kas kasutuspõhised teenused, mille puhul toode on endiselt keskse tähtsusega, kuid selle omandiõigus jääb teenuseosutajale ning toode liisitakse või ühendatakse, seda jagatakse või renditakse; või tulemustele orienteeritud, kui makse on eelnevalt kindlaks määratud ja kokkulepitud tulemus (st tasu teenuseühiku kohta) on saavutatud.

Majandustegevus on seotud toodetega, mis on valmistatud järgmiste NACE koodide alla liigitatud majandustegevuse käigus: C13 „Tekstiilitootmine“, C14 „Rõivatootmine“, C15 „Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine“, C16 „Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel“; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine“, C22 „Kummi- ja plasttoodete tootmine“, C23.3 „Savist ehitusmaterjalide tootmine“, C23.4 „Muude portselan- ja keraamikatoodete tootmine“, C25.1 „Metallkonstruktsioonide tootmine“, C25.2 „Metallpaakide, -reservuaaride ja -mahutite tootmine“, C25.7 „Lõike- ja tööriistade ning rauakaupade tootmine“, C25.9 „Muude metalltoodete tootmine“, C26 „Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine“, C27 „Elektriseadmete tootmine“, C28.22 „Tõste- ja teisaldusseadmete tootmine“, C28.23 „Kontorimasinate ja -seadmete tootmine, v.a arvutid ja arvuti välisseadmed“, C28.24 „Ajamiga käsi-tööriistade tootmine“, C28.25 „Tööstuslike külmutus- ja ventilatsiooniseadmete tootmine“, C28.93 „Toiduaine-, joogi- ja tubakatööstusmasinate tootmine, v.a tubaka töötlemise masinad“, C28.94 „Tekstiili-, rõiva- ja nahatööstusmasinate tootmine“, C28.95 „Paberi- ja papitööstusmasinate tootmine“, C28.96 „Plasti- ja kummitööstusmasinate tootmine“, C31 „Mööblitootmine“ ja C32 „Muu tootmine“.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelõige koodidega G46, G47 ja N.77 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

5.6.Korduskasutamiseks mõeldud kasutatud kaupadega kauplemise koht

Tegevuse kirjeldus

Selliste kauplemiskohtade 182 ja kuulutuste portaalide 183 arendamine ja käitamine, mis on mõeldud korduskasutamisse suunatud kasutatud toodete, materjalide või komponentidega kauplemiseks (müügi või vahetusena), kui kauplemiskohad ja kuulutuste portaalid tegutsevad vahendajana, et viia teenust või toodet otsivad ostjad kokku nende toodete või teenuste müüjate või pakkujatega.

Majandustegevus hõlmab kauplemiskohti ja kuulutuste portaale, mis toetavad müüki ettevõtjate vahel, ettevõtjalt kliendile ja kliendilt kliendile. Tegevus hõlmab selliseid teenuseid nagu ostja ja müüja kokkuviimine, makse- ja kättetoimetamisteenus.

Majandustegevus ei hõlma kasutatud kaupade hulgi- ega jaemüüki.

Majandustegevus on seotud toodetega, mis on valmistatud järgmiste NACE koodide alla liigitatud majandustegevuse käigus: C10 „Toiduainete tootmine“, C11 „Joogitootmine“, „C13 „Tekstiilitootmine“, C14 „Rõivatootmine“, C15 „Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine“, C16 „Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine“, C17 „Paberi ja pabertoodete tootmine“, C18 „Trükindus ja salvestiste paljundus“, C22 „Kummi- ja plasttoodete tootmine“, C23.3 „Savist ehitusmaterjalide tootmine“, C23.4 „Muude portselan- ja keraamikatoodete tootmine“, C24 „Metallitootmine“, C25.1 „Metallkonstruktsioonide tootmine“, C25.2 „Metallpaakide, -reservuaaride ja -mahutite tootmine“, C25.7 „Lõike- ja tööriistade ning rauakaupade tootmine“, C25.9 „Muude metalltoodete tootmine“, C26 „Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine“, C27 „Elektriseadmete tootmine“, C28.22 „Tõste- ja teisaldusseadmete tootmine“, C28.23 „Kontorimasinate ja -seadmete tootmine, v.a arvutid ja arvuti välisseadmed“, C28.24 „Ajamiga käsi-tööriistade tootmine“, C28.25 „Tööstuslike külmutus- ja ventilatsiooniseadmete tootmine“, C28.93 „Toiduaine-, joogi- ja tubakatööstusmasinate tootmine, v.a tubaka töötlemise masinad“, C28.94 „Tekstiili-, rõiva- ja nahatööstusmasinate tootmine“, C28.95 „Paberi- ja papitööstusmasinate tootmine“, C28.96 „Plasti- ja kummitööstusmasinate tootmine“, C31 „Mööblitootmine“ ja C32 „Muu tootmine“.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega J58.29, J61, J62 ja J63.1 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 13 lõike 1 punktile l, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

A liide. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid kliimamuutustega kohanemiseks

I. Kriteeriumid

II. Kliimaga seotud ohtude liigitus 190

B liide. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid vee ja mereressursside kestlikuks kasutamiseks ja kaitseks

C liide. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid saastuse vältimiseks ja tõrjeks seoses kemikaalide kasutamise ja esinemisega

D liide. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid elurikkuse ja ökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks

(1)    „Kontaktitundlik pakend“ – pakend, mida kavatsetakse kasutada mis tahes pakendina, mis kuulub järgmiste õigusaktide kohaldamisalasse: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ (ELT L 229, 1.9.2009, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2019/4, mis käsitleb ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 183/2005 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/167/EMÜ (ELT L 4, 7.1.2019, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (ELT L 4, 7.1.2019, lk 43), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).

(2)    Terminid „korduskasutatav“ ja „korduskasutussüsteem“ määratletakse ja neid rakendatakse kooskõlas pakendamist ja pakendijäätmeid käsitlevates liidu õigusaktides pakendite korduskasutussüsteemide suhtes kehtestatud nõuetega, sh mis tahes standarditega, mis on seotud rotatsioonide arvuga korduskasutussüsteemis.

(3)    Komisjon vaatab need tingimused läbi, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiivi 94/62/EÜ (pakendite ja pakendijäätmete kohta, ELT L 365, 31.12.1994, lk 10) muudatused on vastu võetud.

(4)    Biojäätmetest saadud säästlikud lähteained hõlmavad tööstuslikke biojäätmeid ja olmebiojäätmeid, kuid ei hõlma esmast biomassi, kui puuduvad õiguslikult kokkulepitud säästlikkuse kriteeriumid.

(5)    Komisjon vaatab need tingimused läbi, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiivi 94/62/EÜ (pakendite ja pakendijäätmete kohta, ELT L 365, 31.12.1994, lk 10) muudatused on vastu võetud.

(6)    „Pakendiühik“ – ühik tervikuna, sh kõik integreeritud või eraldiseisvad osad, mis täidavad koos mõnd pakendi funktsiooni, nagu toodete pakendamine, kaitsmine, käitlemine, tarnimine, ladustamine, transport ja esitlemine, ning mis hõlmab sõltumatuid rühmitatud või transpordipakendi üksusi, kui need enne müügikohta ära visatakse.

(7)    „Ringlussevõtu määr“ – ringlussevõetud jäätmete osakaal.

(8)    ISO 16290:2013 „Kosmosesüsteemid. Tehnoloogilise valmiduse tasemete määratlemine ja nende hindamiskriteeriumid“ ([vastuvõtmise kuupäev]) versioon, https://www.iso.org/obp/ui/#iso:std:iso:16290:ed-1:v1:en) .  

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(10)    Komisjoni 15. detsembri 2021. aasta soovitus (EL) 2021/2279 toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmisel ja teatavakstegemisel kasutatavate keskkonnajalajälje määramise meetodite kasutamise kohta (ELT L 471, 30.12.2021, lk 1).

(11)    ISO standard 14067:2018 „Kasvuhoonegaasid – toodete CO2 jalajälg – nõuded ja kvantifitseerimisjuhised“ ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://www.iso.org/standard/71206.html).

(12)    ISO standard 14064-1:2018 „Kasvuhoonegaasid. Osa 1: Kasvuhoonegaaside heitkoguse ning sidumise määramise ja aruandluse nõuded koos juhistega organisatsiooni tasandil“ ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://www.iso.org/standard/66453.html).

(13)    Komisjoni 30. mai 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/902, millega kehtestatakse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/75/EL reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (ELT L 152, 9.6.2016, lk 23).

(14)    Komisjoni 6. detsembri 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/2427, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused keemiasektori heitgaaside ühiste käitlus- ja töötlussüsteemide jaoks (ELT L 318, 12.12.2022, lk 157).

(15)    PVT-viitedokument polümeeride tootmise kohta ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/pol_bref_0807.pdf).

(16)    PVT-viitedokument tahkete ja muude anorgaaniliste kemikaalide suuremahulise tootmise kohta, ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/lvic-s_bref_0907.pdf).

(17)    PVT-viitedokument anorgaaniliste kemikaalide (ammoniaak, happed ja väetised) suuremahulise tootmise kohta ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/lvic_aaf.pdf ).  

(18)    PVT-viitedokument orgaaniliste peenkemikaalide (OFC) tootmise kohta, ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ofc_bref_0806.pdf).

(19)    PVT-viitedokument (BREF) anorgaaniliste peenkemikaalide tootmise kohta ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/reference/production-speciality-inorganic-chemicals).

(20)    „Kantav patarei või aku“ – suletud, kuni 5 kg kaaluv patarei või aku, mis ei ole spetsiaalselt projekteeritud tööstuslikuks kasutuseks. See ei ole ei elektrisõidukiakud ega mootorsõidukiaku.

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1).

(22)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

(23)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).

(24)    „Parandatavuse klass“ – klass, mis väljendab kauba parandatavust liidu õiguse kohaselt kehtestatud meetodi alusel [täidetakse hiljem: energiamärgistuse määruse artikkel XX].

(25)    „Kutseline parandaja“ – ettevõtja, kes osutab selle tegevuse alla kuuluvate toodete remondi- ja professionaalseid hooldusteenuseid.

(26)    Peamised varuosad on osad, mida kasutatakse defektse toote parandamiseks või uuendamiseks. Toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/125/EÜ ja selle alusel vastu võetud rakendusaktide kohaseid varuosade kättesaadavuse nõudeid, mõistetakse peamiste varuosade all iga tooterühma viimase rakendusakti lisas loetletud varuosi.

(27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/771 kaupade müügilepingute teatavate aspektide kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi 2009/22/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/44/EÜ (ELT L 136, 22.5.2019, lk 28).

(28)    I4R-platvorm ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://i4r-platform.eu/about/

(29)    Kriitilise tähtsusega toorained on määratletud kui elemendid, mis on loetletud ELi kriitilise tähtsusega toorainete loetelus (mis on koostatud komisjoni teatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime: teekond suurema julgeoleku ja kestlikkuse poole“ (COM(2020) 474 final) või muudes asjakohastes liidu õigusaktides.

(30)    16. juuni 2023. aasta versioon, https://echa.europa.eu/scip-database.

(31)    IEC 62474 „Elektrotehnikatööstuse ja selle jaoks mõeldud toodete materjalideklaratsioon“.

(32)    IEC 82474 „Materjalideklaratsioon – 1. osa: Üldised nõuded“.

(33)    EN 45555:2019 „Energiamõjuga toodete ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse hindamise üldmeetodid“.

(34)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL 2023/XX), mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ ja muudetakse määrust (EL) 2019/1020.

(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 842/2006 (ELT L 150, 20.5.2014, lk 195).

(36)    Nõue on suunatud kolmele kõrgeimale hõivatud energiatõhususe klassile, kus vähemalt mõned tooted on turul. Et mõista, millised on kõrgeimad hõivatud klassid, kus vähemalt mõned tooted on turul, antakse ülevaade turul kättesaadavatest toodetest (ametlike andmete põhjal) Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasi alusel.

(37)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).

(38)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.9.2006, lk 1).

(39)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (ELT L 170, 25.6.2019, lk 1).

(40)    „Taaskasutusvesi“ – asulareovesi, mida on puhastatud vastavalt direktiivis 91/271/EMÜ sätestatud nõuetele ja mis saadakse taaskasutusvee käitises toimuva edasise puhastamise tulemusena.

(41)    „Hallvesi“ – puhastamata reovesi, mis ei sisalda WCst pärinevat reovett. Hallvesi sisaldab vannide, duššide, vannitoa kraanikausside, pesumasinate ja pesukausside heitvett.

(42)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/741, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid (ELT L 177, 5.6.2020, lk 32).

(43)    Näiteks vastavalt reovee puhastamist käsitlevatele IPCC suunistele riiklike kasvuhoonegaaside inventuuride kohta ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://www.ipccnggip.iges.or.jp/public/2019rf/pdf/5_Volume5/19R_V5_6_Ch06_Wastewater.pdf).

(44)    „Ohtlikud jäätmed“ – jäätmed, millel on üks või mitu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3) III lisas loetletud ohtlikku omadust. See hõlmab selliseid vooge nagu kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete fraktsioonid, vanaõli, patareid ja akud, saastevabad elektroonikaromud, saastevabad romusõidukid, meditsiinijäätmed jne. Ohtlike jäätmete üldklassifikatsioon on esitatud Euroopa jäätmenimistus (komisjoni otsus 2000/532/EÜ).

(45)    „Korduskasutamiseks ettevalmistamine“ – kontrolli-, puhastus- või parandustoimingud, mille käigus jäätmeteks muutunud tooted või tootekomponendid valmistatakse ette nii, et neid saab korduskasutada ilma muu eeltöötluseta.

(46)    „Ringlussevõtt“ – taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, mida saab kasutada esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete taastöötlemist, kuid ei hõlma jäätmete energiakasutust ega taastöötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks.

(47)    Siia kuuluvad tekstiilid, rõivad, jalatsid ning aksessuaarid, nagu vööd või peakatted.

(48)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(49)    Vt Euroopa Komisjoni suunised olmejäätmete liigiti kogumise kohta, punkt 3.1 (Majanduslikud stiimulid), kättesaadav aadressil: https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/bb444830-94bf-11ea-aac4-01aa75ed71a1 .

(50)    Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrusele (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

(51)    Komisjoni 3. mai 2000. aasta otsus 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).

(52)    Tootmisprotsessid tähendavad mis tahes majandustegevust, millega toodetakse materjali, toodet või vara; taaskasutusse võetud materjalid viitavad taaskasutamisprotsessi väljundile.

(53)    Komisjoni 9. aprilli 2013. aasta soovitus 2013/179/EL toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmise ja teatavakstegemise ühtsete meetodite kasutamise kohta (ELT L 124, 4.5.2013, lk 1).

(54)    ISO standard 14067:2018 „Kasvuhoonegaasid – toodete CO2 jalajälg – nõuded ja kvantifitseerimisjuhised“ ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://www.iso.org/obp/ui#iso:std:iso:14067:ed-1:v1:en).

(55)    ISO 14064-1:2018(en), „Kasvuhoonegaasid. 1. osa: Kasvuhoonegaaside heitkoguse ning sidumise määramise ja aruandluse nõuded koos juhistega organisatsiooni tasandil“ ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://www.iso.org/obp/ui/#iso:std:iso:14064:-1:en).

(56)    Komisjoni 10. augusti 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1147, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused (ELT L 208, 17.8.2018, lk 38–90).

(57)    Rakendusotsus (EL) 2018/1147.

(58)    EN 13432:2000 „Pakend. Kompostimise ja biolagunemise teel taaskasutatavale pakendile esitatavad nõuded. Pakendi lõplikult kõlblikuks tunnistamisel kasutatava testimise kord ja hindamiskriteeriumid“.

(59)    Rakendusotsus (EL) 2018/1147.

(60)    Rakendusotsus (EL) 2018/1147.

(61)    Aine, segu või komponent on identifitseeritav, kui seda on võimalik jälgida keskkonnale ohutu töötlemise kontrollimiseks.

(62)    Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/2323, millega kehtestatakse laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetelu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta (ELT L 345, 20.12.2016, lk 119).

(63)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 1).

(64)    Liidu tasandil on kohaldatavad nõuded kehtestatud elektroonikaromude puhul direktiiviga 2012/19/EL ning romusõidukite puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiviga 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34).

(65)    EN 50625–1:2014 „Elektroonikaromude kogumise, logistika ja käsitsemise nõuded. Osa 1: Käsitsemise üldnõuded“.

(66)    EN 50625-2-1:2014 „Elektroonikaromude kogumise, logistika ja käitlemise nõuded. Osa 2-1: Lampide käitlemise nõuded“.

(67)    EN 50625-2-2:2015 „Elektroonikaromude kogumise, logistika ja käitlemise nõuded. Osa 2-2: CRT-sid ja lamekuvareid sisaldavate elektroonikaromude käitlemise nõuded“.

(68)    EN 50625-2-3:2017 „Elektroonikaromude kogumise, logistika ja käitlemise nõuded. Osa 2-3: Lenduvaid fluorosüsivesinikke (VFC) ja/või lenduvaid süsivesinikke (VHC) sisaldavate soojusvahetusseadmete ja muude elektroonikaromude käitlemise nõuded“.

(69)    EN 50625-2-4:2017 „Elektroonikaromude kogumise, logistika ja käitlemise nõuded. Osa 2-4: Päikesepaneelide käitlemise nõuded“.

(70)    Rakendusotsus (EL) 2018/1147.

(71)    Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3) artikli 10 lõikega 3, siseriiklike õigusaktidega ja jäätmekavadega.

(72)    Rakendusotsus (EL) 2018/1147.

(73)    Rakendusotsus (EL) 2018/1147.

(74)    Ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitlev ELi protokoll ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://ec.europa.eu/docsroom/documents/20509/).

(75)    „Korduskasutamiseks ettevalmistamine“ – kontrolli-, puhastus- või parandustoimingud, mille käigus jäätmeteks muutunud tooted või tootekomponendid valmistatakse ette nii, et neid saab korduskasutada ilma muu eeltöötluseta. See hõlmab näiteks hoonete teatavate osade, nagu katuseelemendid, aknad, uksed, tellised, kivid või betoonelemendid, korduskasutamiseks ettevalmistamist. Ehitusdetailide korduskasutamiseks ettevalmistamise eeltingimus on tavaliselt hoonete või muude ehitiste valikuline lammutamine.

(76)    „Ringlussevõtt“ – taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, mida saab kasutada esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete taastöötlemist, kuid ei hõlma jäätmete energiakasutust ega taastöötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks.

(77)    „Tagasitäide“ – taaskasutamistoiming, mille puhul kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil selleks sobivaid tavajäätmeid. Tagasitäiteks kasutatavad jäätmed peavad asendama materjali, mis ei ole jäätmed, need peavad sobima eespool nimetatud eesmärkidel ning olema rangelt piiratud kogusega, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(78)    Vt raamistik Level(s) näitaja 2.2: „Ehitus- ja lammutusjäätmed ja -materjalid. Kasutusjuhend: ülevaade, suunised ja juhised“ (väljaande versioon 1.1), https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau//sites/default/files/2021-01/UM3_Indicator_2.2_v1.1_40pp.pdf . Aruandluseks kasutatakse Exceli tabelit, mis on kättesaadav komisjoni veebisaidil: „Ehitus- ja lammutusjäätmete ning -materjalide Exceli vorm: ehitus- ja lammutusjäätmete koguste ja liikide ning nende lõppsihtkohtade hindamiseks (2. tase) ja registreerimiseks (3. tase)“ (versioon 1.1), https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau/product-groups/412/documents.

(79)    Globaalse soojendamise potentsiaal esitatakse arvulise näitajana olelusringi iga etapi kohta, väljendatuna CO2 ekvivalentkilogrammides ruutmeetri kohta (võttes arvesse kasulikku siseruumide põrandapinda) ja arvutatuna 50aastase võrdlusuuringuperioodi ühe aasta keskmisena. Andmete valik, stsenaariumi määratlemine ja arvutused tehakse kooskõlas standardiga EN 15978 (BS EN 15978:2011 Arvessevõetavad ehitusdetailid ja tehnilised seadmed on kindlaks määratud ELi ühises raamistikus Level(s) näitaja 1.2 puhul. Raamistiku Level(s) näitaja 1.2 aruandlusformaati järgides esitatakse näitajad fossiilkütuste globaalse soojendamise potentsiaalina (GWP), biogeense süsiniku GWPna, maakasutuse ja maakasutuse muutuse GWPna ning nende näitajate summana (GWP kokku). Kui on olemas riiklik arvutusvahend või kui seda on vaja avalikustamiseks või ehituslubade saamiseks, võib nõutud avalikustamiseks kasutada seda vahendit. Kasutada võib ka muid arvutusvahendeid, kui need vastavad ELi ühises raamistikus Level(s) sätestatud miinimumkriteeriumidele, vt raamistik Level(s) näitaja 1.2: „Olelusringi globaalse soojendamise potentsiaal (GWP). Kasutusjuhend: ülevaade, suunised ja juhised“ (väljaande versioon 1.1), https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau/sites/default/files/2021-01/UM3_Indicator_1.2_v1.1_37pp.pdf.

(80)    Vt raamistik Level(s) näitaja 2.3: „Kohandatavust ja renoveerimist võimaldav projekteerimine. Kasutusjuhend: ülevaade, suunised ja juhised“ (väljaande versioon 1.1), https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau//sites/default/files/2021-01/UM3_Indicator_2.3_v1.1_23pp.pdf.

(81)    Vt raamistik Level(s) näitaja 2.4: „Lammutamist võimaldav projekteerimine. Kasutusjuhend: ülevaade, suunised ja juhised“ (väljaande versioon 1.1), https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau/sites/default/files/2021-01/UM3_Indicator_2.4_v1.1_18pp.pdf.

(82)    Delegeeritud õigusakti kohaldamisel tähendab „ringlussevõetud tooraine“ materjale, mis on korduskasutamiseks ette valmistatud või ringlusse võetud kooskõlas jäätmete raamdirektiivi artikliga 3 ning neid ei käsitata enam jäätmetena kooskõlas kõnealuse diretiivi artikliga 6.

(83)    See tähendab betoonmaterjali, k.a selle koostisosad (näiteks täitematerjalid). Siia ei kuulu terassarrus, kuna see on muu materjal, mida võib arvestada metallide all.

(84)    Bioressursipõhiste materjalide valmistamiseks kasutatakse bioloogilisi ressursse (loomad, taimed, mikroorganismid ning neist saadud biomass, sealhulgas orgaanilised jäätmed), nagu on määratletud dokumendis COM(2018) 673. Nende hulka kuuluvad tavapärased bioressursipõhised materjalid, mis on valmistatud traditsiooniliselt biomassist (nt puit, kork, looduslik kautšuk, paber, tekstiil, puidust ehitusmaterjalid) ja hiljuti välja töötatud materjalid, nagu bioressursipõhised kemikaalid või bioressursipõhised plastid;

(85)    Vt raamistik Level(s) näitaja 2.1: „Koguste, materjalide ja kasutusigade loetelu. Kasutusjuhend: ülevaade, suunised ja juhised“ (väljaande versioon 1.1), https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau//sites/default/files/2021-01/UM3_Indicator_2.1_v1.1_34pp.pdf. Aruandluseks kasutatakse Exceli tabelit, mis on kättesaadav komisjoni veebisaidil: „Koguste, materjalide ja kasutusigade loetelu Exceli vorm materjaliostude koguste ja kulude hindamiseks (2. tase) ja registreerimiseks (3. tase)“ (versioon 1.2), https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau/product-groups/412/documents.

(86)    ISO standard 22057:2022, „Hoonete ja tsiviilehituse jätkusuutlikkus. Andmevormid ehitustoodete keskkonnadeklaratsioonide kasutamiseks ehitusinfo mudeldamisel“ ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://www.iso.org/standard/72463.html).

(87)    Hoone tüüpilise kasutusega seotud energianõudluse rahuldamiseks vajalik arvestuslik energiahulk, mida väljendatakse primaarenergia kogutarbimise arvulise näitajaga kilovatt-tundides ruutmeetri kohta aastas ja mis põhineb asjakohasel riiklikul arvutusmetoodikal ning on esitatud energiamärgisel.

(88)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).

(89)    Kehtib värvide ja lakkide, laeplaatide, põrandakatete, sealhulgas nendega seotud liimide ja hermeetikute, siseisolatsiooni ja siseruumide pinnatöötlusvahendite, näiteks niiskuse ja hallituse vastu kasutatavate vahendite puhul.

(90)    CEN/TS 16516: 2013 „Ehitustooted. Ohtlike ainete eraldumise hindamine. Ruumide siseõhku toimuva emissiooni määramine“.

(91)    ISO 16000-3:2011 „Siseõhk – 3. osa: Formaldehüüdi ja muude karbonüülühendite kindlakstegemine siseõhus ja katsekambri õhus – aktiivne proovivõtumeetod“.

(92)    Kantserogeensete lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirnormid on seotud 28-päevase katseperioodiga.

(93)    ISO 18400 seeria mulla kvaliteedi ja proovide võtmise kohta.

(94)    Teadusuuringute Ühiskeskuse juures tegutsev Euroopa Mullaandmekeskus (ESDAC), maakasutuse raamuuring (LUCAS), ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://esdac.jrc.ec.europa.eu/projects/lucas).

(95)    Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit (IUCN), UCNi ohustatud liikide Euroopa punane raamat ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://www.iucn.org/regions/europe/our-work/biodiversity-conservation/european-red-list-threatened-species).

(96)    Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit (IUCN), UCNi ohustatud liikide punane raamat ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://www.iucnredlist.org).

(97)    Üle 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on suurem kui 10 % või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda. See ei sisalda maad, mis on peamiselt kasutuses põllumajanduses või linnamaana (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Mõisted ja määratlused. ([Vastuvõtmise kuupäev] versioon, http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).

(98)    Ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitlev ELi protokoll ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://ec.europa.eu/docsroom/documents/20509/).

(99)    „Korduskasutamiseks ettevalmistamine“ – kontrolli-, puhastus- või parandustoimingud, mille käigus jäätmeteks muutunud tooted või tootekomponendid valmistatakse ette nii, et neid saab korduskasutada ilma muu eeltöötluseta. See hõlmab näiteks hoonete teatavate osade, nagu katuseelemendid, aknad, uksed, tellised, kivid või betoonelemendid, korduskasutamiseks ettevalmistamist. Ehitusdetailide korduskasutamiseks ettevalmistamise eeltingimus on tavaliselt hoonete või muude ehitiste valikuline lammutamine.

(100)    „Ringlussevõtt“ – taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, mida saab kasutada esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete taastöötlemist, kuid ei hõlma jäätmete energiakasutust ega taastöötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks.

(101)    „Tagasitäide“ – taaskasutamistoiming, mille puhul kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil selleks sobivaid tavajäätmeid. Tagasitäiteks kasutatavad jäätmed peavad asendama materjali, mis ei ole jäätmed, need peavad sobima eespool nimetatud eesmärkidel ning olema rangelt piiratud kogusega, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(102)    Vt raamistik Level(s) näitaja 2.2: „Ehitus- ja lammutusjäätmed ja -materjalid. Kasutusjuhend: ülevaade, suunised ja juhised“ (väljaande versioon 1.1), https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau//sites/default/files/2021-01/UM3_Indicator_2.2_v1.1_40pp.pdf . Aruandluseks kasutatakse Exceli tabelit, mis on kättesaadav komisjoni veebisaidil: „Ehitus- ja lammutusjäätmete ning -materjalide Exceli vorm: ehitus- ja lammutusjäätmete koguste ja liikide ning nende lõppsihtkohtade hindamiseks (2. tase) ja registreerimiseks (3. tase)“ (versioon 1.1), https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau/product-groups/412/documents .

(103)    Globaalse soojendamise potentsiaal esitatakse arvulise näitajana olelusringi iga etapi kohta, väljendatuna CO2 ekvivalentkilogrammides ruutmeetri kohta (võttes arvesse kasulikku siseruumide põrandapinda) ja arvutatuna 50aastase võrdlusuuringuperioodi ühe aasta keskmisena. Andmete valik, stsenaariumi määratlemine ja arvutused tehakse kooskõlas standardiga EN 15978 (BS EN 15978:2011 „Ehitustööde jätkusuutlikkus. Hoonete keskkonnatoime hindamine. Arvutusmeetod“). Arvessevõetavad ehitusdetailid ja tehnilised seadmed on kindlaks määratud ELi ühises raamistikus Level(s) näitaja 1.2 puhul. Kui on olemas riiklik arvutusvahend või kui seda on vaja avalikustamiseks või ehituslubade saamiseks, võib nõutud avalikustamiseks kasutada seda vahendit. Kasutada võib ka muid arvutusvahendeid, kui need vastavad ELi ühises raamistikus Level(s) sätestatud miinimumkriteeriumidele, vt raamistik Level(s) näitaja 1.2: „Olelusringi globaalse soojendamise potentsiaal (GWP). Kasutusjuhend: ülevaade, suunised ja juhised“ (väljaande versioon 1.1), https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau/sites/default/files/2021-01/UM3_Indicator_1.2_v1.1_37pp.pdf .  

(104)    Vt raamistik Level(s) näitaja 2.3: „Kohandatavust ja renoveerimist võimaldav projekteerimine. Kasutusjuhend: ülevaade, suunised ja juhised“ (väljaande versioon 1.1), https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau//sites/default/files/2021-01/UM3_Indicator_2.3_v1.1_23pp.pdf .

(105)    Vt raamistik Level(s) näitaja 2.4: „Lammutamist võimaldav projekteerimine. Kasutusjuhend: ülevaade, suunised ja juhised“ (väljaande versioon 1.1), https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau/sites/default/files/2021-01/UM3_Indicator_2.4_v1.1_18pp.pdf.

(106)    „International Property Measurement Standards: All Buildings“ Väljaandja: International Property Measurement Standards Coalition (IPMSC), https://ipmsc.org/.

(107)    Delegeeritud õigusakti kohaldamisel tähendab „ringlussevõetud tooraine“ materjale, mis on korduskasutamiseks ette valmistatud või ringlusse võetud kooskõlas jäätmete raamdirektiivi artikliga 3 ning neid ei käsitata enam jäätmetena kooskõlas kõnealuse diretiivi artikliga 6.

(108)    See tähendab betoonmaterjali, k.a selle koostisosad (näiteks täitematerjalid). Siia ei kuulu terassarrus, kuna see on muu materjal, mida võib arvestada metallide all.

(109)    Bioressursipõhiste materjalide valmistamiseks kasutatakse bioloogilisi ressursse (loomad, taimed, mikroorganismid ning neist saadud biomass, sealhulgas orgaanilised jäätmed), nagu on määratletud dokumendis COM(2018) 673. Nende hulka kuuluvad tavapärased bioressursipõhised materjalid, mis on valmistatud traditsiooniliselt biomassist (nt puit, kork, looduslik kautšuk, paber, tekstiil, puidust ehitusmaterjalid) ja hiljuti välja töötatud materjalid, nagu bioressursipõhised kemikaalid või bioressursipõhised plastid;

(110)    Vt raamistik Level(s) näitaja 2.1: „Koguste, materjalide ja kasutusigade loetelu. Kasutusjuhend: ülevaade, suunised ja juhised“ (väljaande versioon 1.1), https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau//sites/default/files/2021-01/UM3_Indicator_2.1_v1.1_34pp.pdf. Aruandluseks kasutatakse Exceli tabelit, mis on kättesaadav komisjoni veebisaidil: „Koguste, materjalide ja kasutusigade loetelu Exceli vorm materjaliostude koguste ja kulude hindamiseks (2. tase) ja registreerimiseks (3. tase)“ (versioon 1.2), https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau/product-groups/412/documents.

(111)    ISO standard 22057:2022, „Hoonete ja tsiviilehituse jätkusuutlikkus. Andmevormid ehitustoodete keskkonnadeklaratsioonide kasutamiseks ehitusinfo mudeldamisel“ (2022. aasta aprilli versioon), https://www.iso.org/standard/72463.html . 

(112)    Kehtib värvide ja lakkide, laeplaatide, põrandakatete, sealhulgas nendega seotud liimide ja hermeetikute, siseisolatsiooni ja siseruumide pinnatöötlusvahendite, näiteks niiskuse ja hallituse vastu kasutatavate vahendite puhul.

(113)    ISO 16000-3:2011 „Siseõhk – 3. osa: Formaldehüüdi ja muude karbonüülühendite kindlakstegemine siseõhus ja katsekambri õhus – aktiivne proovivõtumeetod“ ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://www.iso.org/standard/51812.html).

(114)    Vt rahvusvahelises kulude haldamise standardis (ICMS) loetletud tegevused: „Global Consistency in Presenting Construction Life Cycle Costs and Carbon Emissions“, 3. väljaanne, tabel 1: ICMSi projektid koos vastavate koodidega, https://icmscblog.files.wordpress.com/2021/11/icms_3rd_edition_final.pdf

(115)    Vt raamistik Level(s) näitaja 2.2: „Ehitus- ja lammutusjäätmed ja -materjalid. Kasutusjuhend: ülevaade, suunised ja juhised“ (väljaande versioon 1.1), https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau//sites/default/files/2021-01/UM3_Indicator_2.2_v1.1_40pp.pdf.

(116)    Suunised jäätmete auditeerimiseks enne lammutus- ja renoveerimistöid. ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine, mai 2018: https://ec.europa.eu/docsroom/documents/31521/attachments/1/translations/en/renditions/native. 2. taseme hinnanguliste lammutusjäätmete kohta aruande esitamiseks kasutatakse Exceli tabelit, mis on kättesaadav komisjoni veebisaidil: „Ehitus- ja lammutusjäätmete ning -materjalide Exceli vorm: ehitus- ja lammutusjäätmete koguste ja liikide ning nende lõppsihtkohtade hindamiseks (2. tase) ja registreerimiseks (3. tase)“ (versioon 1.1), https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau/product-groups/412/documents.

(117)     Suunised jäätmete auditeerimiseks enne lammutus- ja renoveerimistöid. ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine, mai 2018: https://ec.europa.eu/docsroom/documents/31521/attachments/1/translations/en/renditions/native. 3. taseme hinnanguliste ehitus- ja lammutusjäätmete kohta aruande esitamiseks kasutatakse Exceli tabelit, mis on kättesaadav komisjoni veebisaidil: „Ehitus- ja lammutusjäätmete ning -materjalide Exceli vorm: ehitus- ja lammutusjäätmete koguste ja liikide ning nende lõppsihtkohtade hindamiseks (2. tase) ja registreerimiseks (3. tase)“ (versioon 1.1), https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau/product-groups/412/documents. Selleks märgistatakse iga lammutusjäätmete liik komisjoni otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu asjakohase kuuekohalise koodiga. Kui Exceli tabelisse lisatakse jäätmekäitluse liik (st korduskasutamiseks ettevalmistamine, ringlussevõtt, materjali taaskasutamine, energiakasutus või kõrvaldamine), tuleb lisada tõendid selle kohta, et jäätmeid vastu võtvatel ettevõtjatel on tehniline suutlikkus seda teha. Sellised tõendid võivad koosneda lingist äriühingu veebilehtedele, kus see on dokumenteeritud, või äriühingu esindaja allkirjastatud avaldusest. Kui käitlemine toimub lammutuskohas, näiteks kohapealse korduskasutamise või ringlussevõtuna, võib vastuvõetavaks tõendiks olla ettevõtte esindaja allkirjastatud avaldus.

(118)    „Korduskasutamiseks ettevalmistamine“ – kontrolli-, puhastus- või parandustoimingud, mille käigus jäätmeteks muutunud tooted või tootekomponendid valmistatakse ette nii, et neid saab korduskasutada ilma muu eeltöötluseta. See hõlmab näiteks hoonete teatavate osade, nagu katuseelemendid, aknad, uksed, tellised, kivid või betoonelemendid, korduskasutamiseks ettevalmistamist. Ehitusdetailide korduskasutamiseks ettevalmistamise eeltingimus on tavaliselt hoonete või muude ehitiste valikuline lammutamine.

(119)    „Ringlussevõtt“ – taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, mida saab kasutada esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete taastöötlemist, kuid ei hõlma jäätmete energiakasutust ega taastöötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks.

(120)    „Tagasitäide“ – taaskasutamistoiming, mille puhul kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil selleks sobivaid tavajäätmeid. Tagasitäiteks kasutatavad jäätmed peavad asendama materjali, mis ei ole jäätmed, need peavad sobima eespool nimetatud eesmärkidel ning olema rangelt piiratud kogusega, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(121)    Vt raamistik Level(s) näitaja 2.2: „Ehitus- ja lammutusjäätmed ja -materjalid. Kasutusjuhend: ülevaade, suunised ja juhised“ (väljaande versioon 1.1), https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau//sites/default/files/2021-01/UM3_Indicator_2.2_v1.1_40pp.pdf.

(122)    Vt komisjoni määruse (EL) nr 849/2010 III lisa mineraalsete ehitus- ja lammutusjäätmete (tavajäätmed) liigitamise kohta, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32010R0849&from=ET.

(123)    „Kasutatavus“ – tingimused, mille korral peetakse ehitatud vara kasutamiseks ohutuks.

(124)    „Teenindustase“ – kvalitatiivne või kvantitatiivne meede, mille abil hinnatakse taristu suutlikkust vastata sellele seatud liiklusvajadustele.

(125)    „Kasutusiga“ – kasutusaeg, st alates ehitamise kuupäevast kuni rekonstrueerimise või lammutamiseni.

(126)    „Korduskasutamiseks ettevalmistamine“ – kontrolli-, puhastus- või parandustoimingud, mille käigus jäätmeteks muutunud tooted või tootekomponendid valmistatakse ette nii, et neid saab korduskasutada ilma muu eeltöötluseta. See hõlmab näiteks hoonete teatavate osade, nagu katuseelemendid, aknad, uksed, tellised, kivid või betoonelemendid, korduskasutamiseks ettevalmistamist. Ehitusdetailide korduskasutamiseks ettevalmistamise eeltingimus on tavaliselt hoonete või muude ehitiste valikuline lammutamine.

(127)    „Ringlussevõtt“ – taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, mida saab kasutada esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete taastöötlemist, kuid ei hõlma jäätmete energiakasutust ega taastöötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks.

(128)    „Tagasitäide“ – taaskasutamistoiming, mille puhul kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil selleks sobivaid tavajäätmeid. Tagasitäiteks kasutatavad jäätmed peavad asendama materjali, mis ei ole jäätmed, need peavad sobima eespool nimetatud eesmärkidel ning olema rangelt piiratud kogusega, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(129)    Komisjoni talituste töödokument „ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid teede projekteerimise, ehitamise ja hoolduse valdkonnas“, (SWD(2016) 203), 2016, lk 17, veerg „Lisakriteeriumid“ ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/toolkit/roads/EN.pdf).

(130)    Delegeeritud õigusakti kohaldamisel tähendab „ringlussevõetud tooraine“ materjale, mis on korduskasutamiseks ette valmistatud või ringlusse võetud kooskõlas jäätmete raamdirektiivi artikliga 3 ning neid ei käsitata enam jäätmetena kooskõlas kõnealuse diretiivi artikliga 6.

(131)    Komisjoni talituste töödokument. „ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid teede projekteerimise, ehitamise ja hoolduse valdkonnas“, (SWD(2016) 203), 2016, lk 15, veerg „Lisakriteeriumid“ ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/toolkit/roads/EN.pdf).

(132)    „Tsiviilehitusobjektide hooldamine“ – kõik meetmed, mida võetakse teede kasutatavuse ja teenindustaseme säilitamiseks või taastamiseks.

(133)    Ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitlev ELi protokoll ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://ec.europa.eu/docsroom/documents/20509/).

(134)    „Korduskasutamiseks ettevalmistamine“ – kontrolli-, puhastus- või parandustoimingud, mille käigus jäätmeteks muutunud tooted või tootekomponendid valmistatakse ette nii, et neid saab korduskasutada ilma muu eeltöötluseta. See hõlmab näiteks hoonete teatavate osade, nagu katuseelemendid, aknad, uksed, tellised, kivid või betoonelemendid, korduskasutamiseks ettevalmistamist. Ehitusdetailide korduskasutamiseks ettevalmistamise eeltingimus on tavaliselt hoonete või muude ehitiste valikuline lammutamine.

(135)    „Ringlussevõtt“ – taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, mida saab kasutada esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete taastöötlemist, kuid ei hõlma jäätmete energiakasutust ega taastöötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks.

(136)    „Tagasitäide“ – taaskasutamistoiming, mille puhul kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil selleks sobivaid tavajäätmeid. Tagasitäiteks kasutatavad jäätmed peavad asendama materjali, mis ei ole jäätmed, need peavad sobima eespool nimetatud eesmärkidel ning olema rangelt piiratud kogusega, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(137)    Vt raamistik Level(s) näitaja 2.3: „Kohandatavust ja renoveerimist võimaldav projekteerimine. Kasutusjuhend: ülevaade, suunised ja juhised“ (väljaande versioon 1.1), https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau//sites/default/files/2021-01/UM3_Indicator_2.3_v1.1_23pp.pdf .

(138)    Vt raamistik Level(s) näitaja 2.4: „Lammutamist võimaldav projekteerimine. Kasutusjuhend: ülevaade, suunised ja juhised“ (väljaande versioon 1.1), https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau/sites/default/files/2021-01/UM3_Indicator_2.4_v1.1_18pp.pdf .

(139)    Delegeeritud õigusakti kohaldamisel tähendab „ringlussevõetud tooraine“ materjale, mis on korduskasutamiseks ette valmistatud või ringlusse võetud kooskõlas jäätmete raamdirektiivi artikliga 3 ning neid ei käsitata enam jäätmetena kooskõlas kõnealuse diretiivi artikliga 6.

(140)    ISO standard 22057:2022, „Hoonete ja tsiviilehituse jätkusuutlikkus. Andmevormid ehitustoodete keskkonnadeklaratsioonide kasutamiseks ehitusinfo mudeldamisel“ (2022. aasta aprilli versioon), https://www.iso.org/standard/72463.html .  

(141)    Arvutatud vastavalt määrusele (EL) 2019/331.

(142)    Kajastab käitiste mediaanväärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni/t) vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 koostamise käigus kogutud andmetele; käitiste mediaanväärtus on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt esitatud sellise tõendatud teabe põhjal, mis käsitleb käitiste tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast.

(143)    Kajastab käitiste mediaanväärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni/t) vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 koostamise käigus kogutud andmetele halli tsemendi klinkri kohta, korrutatuna klinkri ja tsemendi suhtega (0,65) ning kindlaks määratuna direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt esitatud tõendatud teabe põhjal käitiste tõhususe kohta kasvuhoonegaaside heite seisukohast.

(144)    Kehtib värvide ja lakkide, laeplaatide, põrandakatete, sealhulgas nendega seotud liimide ja hermeetikute, siseisolatsiooni ja siseruumide pinnatöötlusvahendite, näiteks niiskuse ja hallituse vastu kasutatavate vahendite puhul.

(145)    CEN/TS 16516: 2013 „Ehitustooted. Ohtlike ainete eraldumise hindamine. Ruumide siseõhku toimuva emissiooni määramine“.

(146)    ISO 16000-3:2011 „Siseõhk – 3. osa: Formaldehüüdi ja muude karbonüülühendite kindlakstegemine siseõhus ja katsekambri õhus – aktiivne proovivõtumeetod“.

(147)    Kantserogeensete lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirnormid on seotud 28-päevase katseperioodiga.

(148)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega – komisjoni poolt lepituskomisjonis heaks kiidetud deklaratsioon direktiivi kohta, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (ELT L 189, 18.7.2002, lk 12).

(149)    „Tarkvara“ – hõlmab nii asukohapõhist kui ka pilvepõhist tarkvara.

(150)    „Info- või käidutehnoloogiasüsteemid“ – hõlmavad omavahel ühendatavaid tooteid, andureid, analüüsi- ja muud tarkvara ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) andmete edastamiseks, salvestamiseks ja kuvamiseks ning süsteemihalduseks.

(151)    „Kulumaterjalid“ – mittekestvad kaubad, mis on ette nähtud lõpuni kasutamiseks ja asendamiseks. Need võivad olla vajalikud tarbijale mõeldud toote toimimiseks või neid võidakse kasutada valmistoote valmistamiseks, ilma valmistootes kasutamata.

(152)    ISO standard 14067:2018 „Kasvuhoonegaasid – toodete CO2 jalajälg – nõuded ja kvantifitseerimisjuhised“ ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://www.iso.org/standard/71206.html).

(153)    ISO standard 14040:2006, „Keskkonnajuhtimine. Olelusringi hindamine. Põhimõtted ja raamistik“ ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://www.iso.org/standard/37456.html).

(154)    ISO standard 14067:2018 „Kasvuhoonegaasid – toodete CO2 jalajälg – nõuded ja kvantifitseerimisjuhised“ ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://www.iso.org/standard/71206.html).

(155)    ISO standard 14040:2006, „Keskkonnajuhtimine. Olelusringi hindamine. Põhimõtted ja raamistik“ ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://www.iso.org/standard/37456.html).

(156)    Miinimumteave hõlmab liidu energiamärgistuse raammääruse energiamärgistuse nõudeid, määruse (EÜ) nr 1272/2008 reguleerimisalasse kuuluvat teavet või direktiivi 2008/98/EÜ kohast teavet toodetes või kompleksesemetes sisalduvate väga ohtlike ainete kohta ning teavet ohutuse ja garantii kohta.

(157)    Ringlusvõime hindamisel lähtutakse järgmisest: i) toote vastupidavus, usaldusväärsus, korduskasutatavus, ajakohastatavus, parandatavus, hoolduse ja uuendatavuse lihtsus; ii) toodete ja materjalide ringlust pärssivate ainete esinemine; iii) toodete energiakasutus või energiatõhusus; iv) ressursikasutus toodetes või toodete ressursitõhusus; v) ringlussevõetud materjali sisaldus toodetes; vi) toodete ja materjalide demonteerimise, taastamise ja ringlussevõtu hõlpsus; vii) toodete olelusringi keskkonnamõju, sh nende CO2 jalajälg ja keskkonnajalajälg; viii) jäätmete, sh pakendijäätmete vältimine ja vähendamine.

(158)    „Parandamine“ – defektse toote tagasiviimine seisundisse, kus see suudab täita oma kavandatud kasutusotstarvet kas teenusena või parandatud toote hilisema edasimüügi eesmärgil.

(159)    „Uuendamine“ – kasutatud toote katsetamine ja vajaduse korral parandamine, puhastamine või muutmine, et suurendada või taastada selle toimivust või funktsionaalsust või vastata kohaldatavatele tehnilistele standarditele või regulatiivsetele nõuetele, mille tulemusena valmistatakse täielikult toimiv toode, mida kasutatakse vähemalt algselt kavandatud otstarbel, ja säilitada toote vastavus tehnilistele standarditele või regulatiivsetele nõuetele, mida kohaldati siis, kui toode algselt disainiti.

(160)    „Taastamine“ – standarditud tööstusprotsess, mis toimub tööstus- või tehasekeskkonnas ja mille puhul tooted taastatakse nii, et nende seisundit ja töövõimet saab pidada „nagu uueks“ või algset toodet isegi ületavaks ning mis viiakse tavaliselt turule müügigarantiiga.

(161)    Kaubad, komponendid või materjalid, mida tuleb korrapäraselt asendada, sest need kas kuluvad või saavad otsa.

(162)    Toote nõuetelevastavus ja müüja vastutuse periood määratakse kindlaks kooskõlas direktiivi (EL) 2019/771 asjakohaste sätetega.

(163)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/2102, millega muudetakse direktiivi 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 305, 21.11.2017, lk 8).

(164)    „Varuosa“ – toote eraldi osa, millega saab asendada sama või sarnase funktsiooniga toote osa. Ilma selle osata ei saa toode ettenähtud viisil toimida. Toote funktsionaalsus taastatakse või seda uuendatakse, kui osa asendatakse varuosaga kooskõlas direktiiviga 2011/65/EL. Varuosad võivad olla kasutatud.

(165)    Toote nõuetelevastavus ja müüja vastutuse periood määratakse kindlaks kooskõlas direktiivi (EL) 2019/771 asjakohaste sätetega.

(166)    E-kaubandust võib üldiselt määratleda kui kaupade või teenuste müüki või ostmist kas ettevõtjate, kodumajapidamiste, üksikisikute või eraorganisatsioonide vahel interneti või muude arvutipõhiste võrkude (interneti) kaudu tehtavate elektrooniliste tehingute teel, vt Eurostat Statistics Explained Glossary, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Category:Glossary.

(167)    Terminid „korduskasutatav“ ja „korduskasutussüsteem“ määratletakse ja neid rakendatakse kooskõlas pakendamist ja pakendijäätmeid käsitlevates liidu õigusaktides pakendite korduskasutussüsteemide suhtes kehtestatud nõuetega, sh mis tahes standarditega, mis on seotud rotatsioonide arvuga korduskasutussüsteemis.

(168)    Korduskasutamiseks ettevalmistamine hõlmab toimingut/toiminguid, mille käigus jäätmeteks muutunud tooted või tootekomponendid valmistatakse ette nii, et neid saab korduskasutada ilma muu eeltöötluseta. See on jäätmehierarhia kõrgeim jäätmekäitlusviis (pärast jäätmetekke vältimist).

(169)    Liidus on tegevus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3) artikli 10 lõikega 3 või jäätmetega seotud valdkondlike liidu õigusaktidega ning siseriiklike õigusaktide ja jäätmekavadega.

(170)    Toote nõuetelevastavus ja müüja vastutuse periood määratakse kindlaks kooskõlas direktiivi (EL) 2019/771 asjakohaste sätetega.

(171)    ISO 14001:2015 „Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhistega“, ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://www.iso.org/standard/60857.html).

(172)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).

(173)    ISO 9001:2015 „Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Nõuded.“ ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://www.iso.org/standard/62085.html).

(174)    Toote nõuetelevastavus ja müüja vastutuse periood määratakse kindlaks kooskõlas direktiivi (EL) 2019/771 asjakohaste sätetega.

(175)    E-kaubandust võib üldiselt määratleda kui kaupade või teenuste müüki või ostmist kas ettevõtjate, kodumajapidamiste, üksikisikute või eraorganisatsioonide vahel interneti või muude arvutipõhiste võrkude (interneti) kaudu tehtavate elektrooniliste tehingute teel, vt Eurostat Statistics Explained Glossary, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Category:Glossary.

(176)    Terminid „korduskasutatav“ ja „korduskasutussüsteem“ määratletakse ja neid rakendatakse kooskõlas pakendamist ja pakendijäätmeid käsitlevates liidu õigusaktides pakendite korduskasutussüsteemide suhtes kehtestatud nõuetega, sh mis tahes standarditega, mis on seotud rotatsioonide arvuga korduskasutussüsteemis.

(177)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (uuesti sõnastatud) (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13).

(178)    Nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määruse (EL) nr 168/2013 (kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta) (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52) artiklis 4.

(179)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).

(180)    E-kaubandust võib üldiselt määratleda kui kaupade või teenuste müüki või ostmist kas ettevõtjate, kodumajapidamiste, üksikisikute või eraorganisatsioonide vahel interneti või muude arvutipõhiste võrkude (interneti) kaudu tehtavate elektrooniliste tehingute teel, vt Eurostat Statistics Explained Glossary, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Category:Glossary.

(181)    Terminid „korduskasutatav“ ja „korduskasutussüsteem“ määratletakse ja neid rakendatakse kooskõlas pakendamist ja pakendijäätmeid käsitlevates liidu õigusaktides pakendite korduskasutussüsteemide suhtes kehtestatud nõuetega, sh mis tahes standarditega, mis on seotud rotatsioonide arvuga korduskasutussüsteemis.

(182)    „Kauplemiskoht“ – platvorm, mis ühendab ostjaid ja müüjaid ning hõlbustab tehinguid tehnoloogia võimaldamise või selliste teenuste kaudu nagu maksevärav või logistikateenused.

(183)    „Kuulutuste portaal“ – platvorm ostjate kokkuviimiseks müüjatega.

(184)    Välja antud 1. juulil 2019 Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) poolt ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://www.cenelec.eu/dyn/www/f?p=104:110:508227404055501::::FSP_ORG_ID,FSP_PROJECT,FSP_LANG_ID:1258297,65095,25).

(185)    Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.

(186)    Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.

(187)    Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.

(188)    Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist ([vastuvõtmise kuupäev] versioon, https://ec.europa.eu/research/environment/index.cfm?pg=nbs).

(189)    Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM(2013) 0249 final).

(190)    Kliimaga seotud ohtude loend selles tabelis on mitteammendav ning see on üksnes soovituslik loend, milles on esitatud kõige levinumad ohud, mida tuleb kliimariskide ja haavatavuse hindamisel minimaalselt arvesse võtta.

(191)    Kolmandates riikides elluviidava tegevuse puhul kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega või rahvusvaheliste standarditega, millel on samaväärsed vee hea seisundi ja hea ökoloogilise potentsiaali eesmärgid, tuginedes samaväärsetele menetlus- ja materiaalõiguse normidele, st vee kasutamise ja kaitse majandamise kavale, mis töötatakse välja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides ja millega tagatakse, et 1) hinnatakse tegevuse mõju potentsiaalselt mõjutatud veekogu(de) kindlakstehtud seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile ning 2) hoitakse ära vee hea seisundi / ökoloogilise potentsiaali halvenemine või selle saavutamise takistamine või kui see ei ole võimalik, siis 3) põhjendatakse seda selliste paremate keskkonnaalaste alternatiivide puudumisega, mis pole ebaproportsionaalselt kulukad / tehniliselt võimatud, ning võetakse kõik võimalikud meetmed, leevendamaks kahjulikku mõju veekogu seisundile.

(192)    Direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 5 sätestatud määratluse kohaselt tuleb hea keskkonnaseisund kindlaks määrata kõnealuse direktiivi I lisas esitatud kvalitatiivsete tunnuste põhjal.

(193)    Komisjon vaatab punktis f osutatud ainete tootmise, turulelaskmise ja kasutamise keeldu käsitlevad erandid läbi pärast seda, kui ta on avaldanud kemikaalide olulise kasutuse horisontaalsed põhimõtted.

(194)    Komisjon vaatab käesolevas punktis viidatud ainete tootmise, lõpptoote komponendi või toodangu osana kasutamise ja turulelaskmise keeldu käsitlevad erandid läbi pärast seda, kui ta on avaldanud kemikaalide olulise kasutuse horisontaalsed põhimõtted.

(195)    Menetlus, mille abil pädev asutus otsustab, kas direktiivi 2011/92/EL II lisas loetletud projektide suhtes tuleks kohaldada keskkonnamõju hindamist (nagu osutatud kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikes 2).

(196)    Kolmandates riikides toimuva tegevuse puhul kooskõlas samaväärsete kohaldatavate siseriiklike õigusnormidega või rahvusvaheliste standarditega, millega nõutakse keskkonnamõju hindamise või sõelumismenetluse lõpuleviimist, näiteks kooskõlas IFC 1. tulemusstandardiga keskkonna- ja sotsiaalsete riskide hindamise ja juhtimise kohta („Assessment and Management of Environmental and Social Risks“).

(197)    Vastavalt direktiividele 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ. Kolmandates riikides toimuva tegevuse puhul kooskõlas samaväärsete kohaldatavate siseriiklike õigusnormide või rahvusvaheliste standarditega, mille eesmärk on looduslike elupaikade ja eluslooduse kaitse ning milles nõutakse 1) sõelumismenetluse elluviimist, et teha kindlaks, kas konkreetse tegevuse puhul on vajalik kaitsealustele elupaikadele ja liikidele avalduva võimaliku mõju asjakohane hindamine, 2) sellise asjakohase hindamise elluviimist, kui sõelumismenetluses on selle vajalikkus kindlaks tehtud, näiteks kooskõlas IFC 6. tulemusstandardiga elurikkuse kaitse ja elusloodusvarade säästva majandamise kohta („Biodiversity Conservation and Sustainable Management of Living Natural Resources“).

(198)    Need meetmed on kindlaks määratud tagamaks, et projektil, kaval või tegevusel ei ole olulist mõju kaitseala kaitse-eesmärkidele.

SISUKORD

III LISA    2

1.Tootmine2

1.1.Ravimite toimeainete tootmine2

1.2.Ravimite valmistamine8

2.Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus14

2.1.Ohtlike jäätmete kogumine ja vedu14

2.2.Ohtlike jäätmete töötlemine16

2.3.Õiguslikele nõuetele mittevastavate prügilate ja mahajäetud või ebaseaduslike jäätmehoidlate saneerimine20

2.4.Saastatud objektide ja alade saneerimine25

III LISA

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada saastuse vältimisele ja tõrjele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke

1.Tootmine

1.1.Ravimite toimeainete tootmine

Tegevuse kirjeldus

Ravimite toimeainete tootmine

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C21.1 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

1.2.Ravimite valmistamine

Tegevuse kirjeldus

Ravimite valmistamine

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C21.2 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid