This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document C:2018:456:FULL
Official Journal of the European Union, C 456, 18 December 2018
Euroopa Liidu Teataja, C 456, 18. detsember 2018
Euroopa Liidu Teataja, C 456, 18. detsember 2018
Display all documents published in this Official Journal
|
ISSN 1977-0898 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
C 456 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
61. aastakäik |
|
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
|
I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused |
|
|
|
RESOLUTSIOONID |
|
|
|
Nõukogu |
|
|
2018/C 456/01 |
|
|
II Teatised |
|
|
|
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2018/C 456/02 |
Koondumisteatise tühistamine (juhtum M.9094 – Amcor/Bemis) ( 1 ) |
|
|
IV Teave |
|
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
|
Nõukogu |
|
|
2018/C 456/03 |
||
|
2018/C 456/04 |
||
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2018/C 456/05 |
||
|
2018/C 456/06 |
||
|
|
Kontrollikoda |
|
|
2018/C 456/07 |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
|
I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
RESOLUTSIOONID
Nõukogu
|
18.12.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 456/1 |
Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö raamistiku kohta:
Euroopa Liidu noortestrateegia 2019-2027
(2018/C 456/01)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,
TUNNISTADES ELi noortepoliitika alast koostööd 2019. aastani. Koostoimes muude noori puudutavate poliitikavaldkondadega, nagu haridus, koolitus ja tööhõive, tehakse ELis alates 2002. aastast noortepoliitika valdkonnas sihipärast koostööd, mis tugineb aktiivse osalemise ja võimalustele võrdse juurdepääsu tagamise põhimõtetele (1). Koostöö tulemusena on tehtud muudatusi liikmesriikide poliitikas ja õigusaktides ning paranenud on noorteorganisatsioonide suutlikkus;
TULETADES MEELDE, et kuna käesoleva resolutsiooni eesmärk on luua ELi noortestrateegia, mis suudaks käsitleda kõikjal Euroopas noorte ees seisvaid väljakutseid, pakkuda neile ühiseid ja ühtseid ELi tasandi lahendusi ning täiendada liikmesriikide sellealaseid jõupingutusi ja algatusi, saab sellise eesmärgi paremini saavutada ELi tasandil kui liikmesriikide poolt eraldi. Seega võib nõukogu selle eesmärgi saavutamiseks vastu võtta algatusi kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev resolutsioon nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale;
TUNNISTAVAD, et
1. noortel on ühiskonnas eriline roll ja nad seisavad silmitsi eriliste väljakutsetega
Noored on varmad võtma kontrolli oma elu üle ning teistega suhtlema ja neid toetama. Kontrolli võtmisel kogevad nad mitmeid tüüpilisi üleminekuid oma isiklikus elus ja elukeskkonnas, hariduse omandamiselt tööellu, elades üksi, partneriga või alustades pereelu. Paljud on ebakindlad oma tuleviku suhtes, sest on teadmata, kuidas mõjutavad töökohtade loomist, oskusi või demokraatia toimimist globaliseerumine ja kliimamuutused, tehnoloogia areng, demograafilised ja sotsiaal-majanduslikud suundumused, populism, diskrimineerimine, sotsiaalne tõrjutus ja võltsuudised.
Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellistele noortele, kes on sattunud tõrjutuse ohtu võimalike diskrimineerimise allikate tõttu, milleks võib olla näiteks etniline päritolu, sugu, seksuaalne sättumus, puue, usutunnistus, uskumus või poliitiline arvamus.
Sotsiaal-majanduslik tõrjutus ja ühiskondlik tõrjutus käivad käsikäes (2). Ebasoodsas olukorras olevad noored on üldjuhul vähem aktiivsed kodanikud ja neil on väiksem usaldus institutsioonide vastu. Euroopa ei saa endale lubada noorte ande raiskamist, nende sotsiaalset tõrjumist või passiivsust. Lisaks sellele, et noored peavad saama ise oma elu kujundada, peavad nad ka kaasa aitama positiivsetele muutustele ühiskonnas. Selleks et noored saaksid ELi meetmetest täit kasu, peavad need toetama noorte püüdlusi, loovust ja annet ning vastama nende vajadustele. Noored omakorda annavad panuse ELi ambitsioonidesse – ELi noortearuande (3) kohaselt on see põlvkond varasematest parema haridusega ning eriti vilunud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning sotsiaalmeedia kasutamisel;
2. vaja on Euroopa Liidu noortestrateegiat 2019–2027
Tuginedes viimastel aastatel noortevaldkonnas tehtud koostöö kogemustele ja otsustele, (4) on Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 eesmärk lahendada praegused ja tulevased väljakutsed, millega seisavad silmitsi noored kogu Euroopas. ELi noortestrateegias esitatakse eesmärkide, põhimõtete, prioriteetide, põhivaldkondade ja meetmete raamistik noortepoliitika alase koostöö tegemiseks kõigi asjaomaste huvirühmade jaoks, võttes nõuetekohaselt arvesse nende vastavaid pädevusi ja subsidiaarsuse põhimõtet.
Asjaomased huvirühmad on muu hulgas ELi liikmesriigid, asjaomased Euroopa Liidu institutsioonid ja muud rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Euroopa Nõukogu, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, noorte osaluskogud, noorteorganisatsioonid, noortega töötavad organisatsioonid, noorsootöötajad, noorsoouurijad uurivad teadlased ja kodanikuühiskonna esindajad, samuti programmide „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpus ning nende jätkuprogrammide struktuurid.
Kõiki noori kaasates ja võimestades saab noortepoliitika aidata edukalt saavutada visiooni Euroopast, kus noored saavad ära kasutada võimalusi ja suhestuda Euroopa väärtustega;
3. Euroopa noorte eesmärgid annavad Euroopale visiooni
Struktureeritud dialoogi kuuenda tsükli „Noored Euroopas – mis edasi?“ raames kogusid otsuste tegijad, noored ja teadlased ühiselt kogu ELi hõlmava konsultatsiooni käigus kokku noorte jaoks olulised teemad ja jagasid need 11 valdkonda. Selle kõikjalt Euroopast pärit noori hõlmanud osalusprotsessi tulemusena töötati välja Euroopa noorte 11 eesmärki. Need kajastavad Euroopa noorte seisukohti ja esindavad struktureeritud dialoogis aktiivsete osalejate visiooni.
Kõnealused eesmärgid annavad tunnistust sellest, et paljud noored eurooplased soovivad osaleda noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö edasise suuna kindlaksmääramisel. ELi noortestrateegia peaks aitama kaasa selle noorte visiooni elluviimisele, võttes kasutusele ELi tasandi poliitikavahendeid ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi meetmeid kõigi huvirühmade poolt.
Osalejate eheda nägemusena on Euroopa noorte eesmärgid esitatud oma kogupikkuses 3. lisas, et olla subsidiaarsuse põhimõtet, riikide pädevust ja ühinemisvabadust austades inspiratsiooniks ning anda suuniseid ELile, selle liikmesriikidele ning nende asjaomastele huvirühmadele ja ametiasutustele;
TERVITAVAD
komisjoni 22. mai 2018. aasta teatist „Noorte kaasamine ja ühendamine ning nende mõjuvõimu suurendamine – ELi uus noortestrateegia“ (5);
LEPIVAD SELLEST LÄHTUVALT KOKKU JÄRGMISES.
1. Üldised eesmärgid
ELi noortevaldkonna koostöös kasutatakse maksimaalselt kogu noortepoliitika potentsiaali. Koostööga edendatakse noorte osalust demokraatias kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 165. Samuti toetatakse koostööga sotsiaalset kaasatust ja kodanikuaktiivsust ning seatakse eesmärgiks tagada, et kõikidel noortel on ühiskonnas osalemiseks vajalikud vahendid.
Eelseisvatel aastatel on strateegia eesmärk:
|
— |
luua noortele võimalused ise oma elu kujundada, toetada nende isiklikku arengut ja kasvu iseseisvuse saavutamiseks, suurendada nende toimetulekuvõimet ning anda neile eluks vajalikud oskused, et tulla toime kiiresti muutuvas maailmas; |
|
— |
innustada noori ja anda neile vajalikud vahendid, et nad saaksid olla aktiivsed kodanikud ning solidaarsuse ja positiivsete muutuste kehastajad, tuginedes ELi väärtustele ja Euroopa identiteedile; |
|
— |
täiustada poliitilisi otsuseid seoses nende poolt noortele avaldatava mõjuga kõigis sektorites, eelkõige tööhõive, hariduse, tervise ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas; |
|
— |
aidata kaotada noorte vaesus ja kõik diskrimineerimise vormid ning edendada noorte sotsiaalset kaasamist. |
2. Juhtpõhimõtted
Euroopa noortepoliitika ja kõik Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 raames võetavad meetmed peaksid kindlalt tuginema rahvusvahelisele inimõiguste süsteemile. Kõigis noori käsitlevates poliitikameetmetes ja tegevustes tuleks järgida järgmisi põhimõtteid.
|
A. |
Võrdsus ja mittediskrimineerimine: võitlus diskrimineerimise kõikide vormide vastu ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine, tunnistades, et noortel on oht sattuda erinevat laadi diskrimineerimise, sealhulgas vanusepõhise diskrimineerimise ohvriks, ning järgides põhimõtteid, mida on muu hulgas tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 21 ja 23. |
|
B. |
Kaasatus: tunnistades, et noored ei ole homogeenne rühm ja seega on neil erinevad vajadused, taust, elutingimused ja huvid, tuleks ELi noortestrateegiaga edendada tegevusi ja poliitikameetmeid, mis hõlmavad kõiki noori, eelkõige vähemate võimalustega noori ja/või neid, kelle hääl võib jääda märkamata. |
|
C. |
Osalemine: tunnistades, et kõik noored on ühiskonna jaoks ressurss, peaks kõigi noori puudutavate poliitikameetmete ja tegevustega toetama noorte õigust osaleda neid mõjutava poliitika väljatöötamises, rakendamises ja järelmeetmete võtmises, viies seda ellu noorte ja noorteorganisatsioonide sisulise osalemise kaudu. Selles kontekstis tuleks poliitika kujundamisel arvesse võtta muutusi, mis on seotud digitaalse kommunikatsiooniga ja mõjutavad demokraatlikku kodanikuosalust. |
|
D. |
Ülemaailmne, Euroopa, riiklik, piirkondlik ja kohalik mõõde: noortele avalduva kestliku mõju tagamiseks on oluline, et ELi noortepoliitika rakendamisel võetakse arvesse seoseid piirkondliku ja kohaliku tasandiga ning et tegevustega toetatakse noortepoliitikat rohujuuretasandil. Samas tuleks noorte arvamust arvesse võtta alati, kui käsitletakse ülemaailmseid küsimusi. |
|
E. |
Paralleelne lähenemisviis: noorte elu parandamisele suunatud poliitikameetmete puhul ei saa kunagi piirduda vaid noortevaldkonnaga. Sellest tulenevalt on endiselt asendamatu eelmise, ajavahemikku 2010–2018 hõlmava koostööraamistiku puhul kokku lepitud paralleelne lähenemisviis, kuna sellega püütakse lahendada noortevaldkonna küsimusi ühelt poolt algatuste süvalaiendamisega erinevatesse poliitikavaldkondadesse ja teiselt pool konkreetsete algatuste kaudu noortesektoris; |
LEPIVAD LISAKS SELLELE KOKKU järgmises.
1. Valdkondadesisene ja -vaheline töö tõhusa, sihipärase ja ühise rakendamise vallas
Noorte elu kujundab poliitika, mis tugineb mitmesugustele poliitikavaldkondadele ja eri rakendustasanditele. Seega saab vaid noorteküsimuste prioriteetse süvalaiendamisega erinevatesse poliitikavaldkondadesse tagada, et noorte konkreetseid vajadusi või neile avalduvat mõju võetakse arvesse kavandatavates poliitikameetmetes või programmides. Eeskuju näitamiseks tuleks ELi tasandil põhialusena edasi arendada valdkondadevahelist lähenemisviisi. Peale selle saab noorteküsimuste süvalaiendamine olla tulemuslik ainult siis, kui sellega tagatakse noortele ka võimalus kaasa rääkida kõigis neid mõjutada võivates poliitikavaldkondades.
Valdkondadevahelist koostööd tuleks tugevdada kõigil otsustustasanditel, püüdes saavutada koostoimet, meetmete vastastikust täiendavust ja noorte suuremat kaasamist.
2. Tegelemine noortesektori põhivaldkondadega, milleks on kaasamine, ühendamine ja võimestamine
a) Kaasamine
Noortele osalemisvõimaluste pakkumine nende igapäevaelus, aga ka demokraatias on toimiva demokraatia ja laiemalt kogu ühiskonna jaoks väga oluline. Eriti oluline on keskenduda noorte osalemisele, kuna kõigil täna vastu võetud otsustel on kõige pikem mõju noorte praegusele põlvkonnale. Lisaks on noorte vanuserühm poliitilistes organites vähem esindatud ning noortel on teiste vanuserühmadega võrreldes vähem võimalusi mõjutada otsuste tegemise protsesse ja nendes osaleda. ELi noortestrateegia eesmärk on noorte kodanikuaktiivsus ja mõtestatud osalemine majandus-, ühiskonna-, kultuuri- ja poliitikaelus.
Seetõttu peab noorte kaasamine olema ELi tulevase noortepoliitikaalase koostöö üks nurgakivi. See tähendab ka, et noortel peab olema sõnaõigus neid puudutavate poliitikameetmete, näiteks ELi noortestrateegia ja riiklike noortestrateegiate väljatöötamisel, rakendamisel ja hindamisel. Võimalikult suure kaasamise tagamiseks ning olemasolevate ja tulevaste väljakutsetega kohanemiseks on äärmiselt oluline uurida uusi ja alternatiivseid osalemisvorme;
KUTSUVAD LIIKMESRIIKE JA EUROOPA KOMISJONI ÜLES oma vastavate pädevusvaldkondade piires:
|
— |
innustama ja edendama kõigi noorte kaasavat demokraatlikku osalemist ühiskonnas ja demokraatlikes protsessides; |
|
— |
kaasama aktiivselt noori, noorteorganisatsioone ja teisi noorsootöö korraldajaid noorte elu kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil mõjutavate poliitikameetmete väljatöötamisse, rakendamisse ja hindamisse; |
|
— |
toetama noorte esindatuse juurutamist ja arendamist kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, tunnistades noorte õigust osaleda ja organiseeruda, noorte esindusstruktuuride tunnustamist ning noorte kaasamist kohalike, piirkondlike, riiklike ja Euroopa tasandi ametiasutuste töösse; |
|
— |
toetama ja edastama ELi noortedialoogi, (6) et kaasata noorte mitmesugused hääled otsuste tegemise protsessidesse kõigil tasanditel ning edendada kodanikupädevuste arendamist kodanikuhariduse ja -õppe strateegiate kaudu; |
|
— |
toetama ja arendama võimalusi osalemise õppimiseks, suurendades huvi osalusmeetmete vastu ning aidates noortel osalemiseks valmistuda; |
|
— |
uurima ja edendama demokraatias osalemise innovaatiliste ja alternatiivsete vormide, nt demokraatia digitaalsete vahendite kasutamist ning hõlbustama neile juurdepääsu, et toetada noorte osalemist demokraatias ja neid kaasata, pidades seejuures silmas, et mõnel noorel ei ole juurdepääsu internetile ja digitehnoloogiale või oskusi nende kasutamiseks. |
b) Ühendamine
Euroopa noored on üha enam ühendatud. Ühendused, suhted ja kogemuste vahetamine on solidaarsuse ja Euroopa Liidu tulevase arengu jaoks määrava tähtsusega. Sellist ühendust saab kõige paremini soodustada liikuvuse eri vormide kaudu.
Seetõttu peavad noortele kogemuste vahetamiseks, koostööks, kultuuriliseks ja ühiskondlikuks tegevuseks pakutavad võimalused olema kõigile noortele kättesaadavad. See võimaldab neil arendada ja tugevdada isiklikke, sotsiaalseid ja kodanikupädevusi, arendada kriitilist mõtlemist ja loovust, suurendada tööalast konkurentsivõimet ja saada aktiivseteks Euroopa kodanikeks. Noorte vahetusprogrammid ja projektid programmide „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpus ning nende jätkuprogrammide raames on kultuuridevahelise õppimise ja võimestamise allikad, eeskätt vähemate võimalustega noorte jaoks.
Nende noortele pakutavate võimaluste aluseks peaks olema ELi noortevaldkonna koostöö. See peaks saama kasu sellistest ELi programmidest nagu „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpus ning nende jätkuprogrammid, et parandada teadmisi noorte ja nende püüdluste kohta ning tugevdada poliitilist koostööd ja kogukondade ülesehitamist.
ELi noortestrateegia peaks vastavalt vajadusele ja asjaomaste ELi rahastamisprogrammide kaudu antava ELi abiga soodustama ka ELi ja kandidaatriikide, idapartnerluse riikide ja Lääne-Balkani piirkonna partnerriikide (7) ning ELiga assotsieerimis- või koostöölepingud sõlminud kolmandate riikide noorte ühenduvust;
KUTSUVAD LIIKMESRIIKE JA EUROOPA KOMISJONI ÜLES OMA VASTAVATE PÄDEVUSVALDKONDADE PIIRES:
|
— |
võimaldama kõigile noortele ja noorsootöötajatele juurdepääsu piiriülese liikuvuse võimalustele, sealhulgas vabatahtlikule tegevusele kodanikuühiskonna sektoris, kõrvaldades takistused ja rakendades tugimeetmeid, pöörates erilist tähelepanu vähemate võimalustega noortele; |
|
— |
soodustama noorte osalemist solidaarsustegevuses, edendades toetuskavasid, ning püüdma saavutada vastastikust täiendavust ja sünergiat ELi rahastamisvahendite ning riiklike, piirkondlike ja kohalike kavade vahel; |
|
— |
kaasama noori ja noorteorganisatsioone aktiivselt asjaomaste ELi rahastamisprogrammide kavandamisse, rakendamisse ja hindamisse; |
|
— |
jagama parimaid tavasid ning jätkama tööd mitteformaalse ja informaalse õppimise, sealhulgas solidaarsustegevuse ja vabatahtliku tegevuse kaudu omandatud oskuste ja pädevuste valideerimise ja tunnustamise tõhusate süsteemidega, rakendades jätkuvalt nõukogu 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta. |
c) Võimestamine
Noorte võimestamine tähendab nende innustamist võtma ise vastutus oma elu eest. Selleks on vaja vajalikke ressursse, vahendeid ja keskkonda, mis on valmis noorte häälele piisavalt tähelepanu pöörama. Noored seisavad tänapäeval kõikjal Euroopas silmitsi mitmesuguste väljakutsetega, näiteks raskustega oma sotsiaalsete õiguste kasutamisel, sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimisega ning võltsuudistest ja propagandast tulenevate ohtudega.
Nende väljakutsetega tegelemiseks ja seega noorte tõeliseks võimestamiseks on vaja teha koostööd selliste poliitikameetmete väljatöötamisel, millega käsitletakse noorte konkreetset olukorda ja parandatakse seeläbi noorte elu ELis.
Seoses sellega saab noorsootöö oma kõikides vormides võimestamist hoogustada: noorsootöö pakub noortele ainulaadseid hüvesid üleminekul täiskasvanuikka, (8) luues neile turvalise keskkonna enesekindluse saavutamiseks ja mitteformaalseks õppimiseks. Noorsootöö raames omandavad noored sellised isiklikud, töö- ja ettevõtlusalased võtmepädevused ja oskused nagu meeskonnatöö, juhtimine, kultuuridevahelised pädevused, projektijuhtimine, probleemide lahendamine ja kriitiline mõtlemine. Mõnel juhul annab noorsootöö juurdepääsu haridus-, koolitus- või töövõimalustele ja aitab seeläbi vältida tõrjutust.
Nende hüvede kasutamiseks on vaja ulatuslikumalt tunnustada noorsootöö raames läbitud mitteformaalset ja informaalset õpet, mis on eriti kasulik madala kvalifikatsiooniga noortele, aidates parandada nende tööalast konkurentsivõimet. Tunnustamist saab parandada, kui kasutada süstemaatilisemalt kvaliteedivahendeid;
KUTSUVAD LIIKMESRIIKE JA EUROOPA KOMISJONI ÜLES OMA VASTAVATE PÄDEVUSVALDKONDADE PIIRES:
|
— |
arendama ja rakendama Euroopa noorsootöö tegevuskava, et parandada noorsootöö kvaliteeti, innovatsiooni ja tunnustamist. Kogu potentsiaali ärakasutamiseks tuleb integreerida noorte esinduste, noorteorganisatsioonide, noorsootöötajate ja teadlaste eksperditeadmised. Selles valdkonnas tuleks soodustada täiendavat sünergiat Euroopa Nõukogu tööga; |
|
— |
toetama kvaliteetse noorsootöö arendamist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil, sealhulgas kõnealuse valdkonna poliitika kujundamist, noorsootöötajate koolitamist, õigusraamistike loomist ning piisavate ressursside eraldamist; |
|
— |
toetama noorsootöö tegevusi igal tasandil, sealhulgas rohujuure tasandil, ning tunnustama noorteorganisatsioone kui pädevuste arendamise ja sotsiaalse kaasamise pakkujaid noorsootöö ja mitteformaalse hariduse tegevuste kaudu, austades samas selle valdkonna riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi tegevusi; |
|
— |
võimaluse korral looma ja edasi arendama hõlpsalt juurdepääsetavaid noorte kontaktpunkte, mis osutavaid väga mitmesuguseid teenuseid ja/või annavad teavet, sealhulgas pakuvad finantsnõustamist ning suunamist ja tuge sellistes valdkondades nagu karjäär, tervis ja suhted ning haridus-, kultuuri- ja töövõimalused; |
KUTSUVAD SELLEST LÄHTUVALT LIIKMESRIIKE JA EUROOPA KOMISJONI ÜLES OMA VASTAVATE PÄDEVUSVALDKONDADE PIIRES:
3. tegema koostööd vahendite ja hea juhtimistava alusel
Selleks et ELi noortestrateegiat kogu ELis ja liikmesriikides tõhusalt rakendada, on vaja konkreetseid vahendeid. ELi noortestrateegia eesmärkide saavutamiseks kasutatakse asjaoludest lähtuvalt kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, Euroopa ja ülemaailmsel tasandil järgmisi meetmeid.
|
a) |
Tõenduspõhine noortepoliitika kujundamine ja teadmiste kogumine: ELi noortepoliitika peaks olema tõenduspõhine ning tuginema noorte tegelikele vajadustele ja olukordadele. Selleks on vaja jätkuvaid teadusuuringuid, teadmiste arendamist ning noortele ja noorteorganisatsioonidele suunatud teavitustegevust. Koondamata andmete kogumine noorte kohta on eriti oluline selleks, et paremini mõista erinevate noorterühmade, eelkõige vähemate võimalustega noorte vajadusi. Tõenduspõhist poliitikat tuleks ellu viia Youth Wiki ja noorte teadusvõrgustike toetusel ning koostöö kaudu selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Euroopa Nõukogu, OECD ja muud organid, sealhulgas noorteorganisatsioonid. |
|
b) |
Vastastikune õppimine ja heade tavade levitamine: vastastikune õppimine liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja asjaomaste huvirühmade vahel peaks olema vahend noortepoliitika edendamiseks nii põhivaldkondades kui ka valdkondadeüleselt. Eksperdirühmad jätkavad poliitiliste suuniste ja praktiliste vahendite koostamist ja heade tavade jagamist; see strateegia pakub uusi võimalusi vastastikuseks õppimiseks, hõlmates näiteks vastastikuseid eksperdihinnanguid ja kogemusnõustamist, kõrgetasemelisi foorumeid, analüüse ja uuringuid, lähtudes kogu ELi noortestrateegia prioriteetidest ja iga kolme aasta tagant koostatavatest töökavadest. Strateegia puhul järgitakse süstemaatilisemat lähenemisviisi noortele suunatud kvaliteetse teabe ning teavitus- ja levitustegevuse suhtes, toetudes olemasolevatele võrgustikele. |
|
c) |
Kaasav juhtimine: noorte tunnustamiseks oma elu asjatundjatena on oluline tagada, et noored ja neid esindavad organisatsioonid oleksid kaasatud ELi noortestrateegia rakendamise eri etappidesse. Osalemine suurendab noorte ja nende mureküsimuste nähtavust, aga ka noortepoliitika otsusetegijate nähtavust noorte silmis. Samuti on osalemise eesmärk suurendada noortepoliitika legitiimsust ja tunnustamist. Selleks et luua alus korrapärasele kodanikudialoogile, anda huvirühmadele suurem roll strateegia rakendamise koordineerimisel ning pakkuda võimalusi tegevusi ja tulemusi käsitleva teabe vahetamiseks, on ELi noortestrateegia platvormi eesmärk hõlbustada kaasavat juhtimist ja strateegia rakendamise koordineerimist. Komisjonil palutakse korraldada temaatilisi kohtumisi, et tuua asjaoludest lähtuvalt kokku ELi institutsioonide, liikmesriikide, programmide „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpus riiklike büroode, noorteorganisatsioonide ja muude asjaomaste huvirühmade, samuti kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajad. |
|
d) |
ELi programmide ja vahendite mobiliseerimine: strateegia raames edendatakse selliste ELi programmide ja vahendite nagu programm „Erasmus+“, Euroopa solidaarsuskorpus, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, „Horisont 2020“ (sh Marie Skłodowska-Curie meetmed), „Loov Euroopa“ ning nende õigusjärglaste tõhusat kasutamist. Liikmesriike kutsutakse üles uurima ELi, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi rahastamisallikate vahelist sünergiat. |
|
e) |
ELi rahastamise seire: Noortele suunatud ELi tegevuse läbipaistvus peaks hõlmama ELi noortevaldkonna kulutuste jälgimist, kasutades, kui see on asjakohane olemasolevaid mehhanisme. |
|
f) |
ELi noortestrateegia tutvustamine: pidades silmas noortepoliitika kujundamisse kaasatud erinevaid huvirühmi, on oluline edastada ELi noortestrateegia eesmärk ja sisu terviklikus vormis ja noortesõbralikus keeles. ELi noortestrateegia koos Euroopa noorte eesmärkidega võib anda suuniseid inimestele, kes on tihedalt seotud noortepoliitika kujundamisega, samuti väljaspool seda valdkonda tegutsevatele osalejatele, luues uue ja positiivse narratiivi ELi noortepoliitika ja noorsootöö kohta Euroopas. |
|
g) |
Tulevaste riiklike meetmete kavandamise kavad: (9) tulevaste riiklike meetmete kavandamise kavade eesmärk on võimaldada liikmesriikidel vabatahtlikkuse alusel jagada kooskõlas ELi noortestrateegiaga seatud prioriteete. Eesmärk on suurendada läbipaistvust noortepoliitika rakendamisel piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil. See peaks aitama leida sobivaid partnereid vastastikuseks õppimiseks, vastates liikmesriikide individuaalsetele vajadustele. Täiendava halduskoormuse vältimiseks peaksid kõnealused riiklikud kavad tuginema olemasolevatele riiklikele noortepoliitika raamistikele/riiklikele noortestrateegiatele. |
|
h) |
ELi noortedialoog: (10) noorte ja noorteorganisatsioonidega peetava struktureeritud dialoogi tulemustele tuginedes luuakse uus ELi noortedialoog, millel on vajalikud vahendid, et kaasata otsustusprotsessidesse ja ELi noortestrateegia rakendamisse rohkem otsusetegijaid ja noori, eelkõige neid, kelle hääl ei ole kuuldav ja/või kellel on vähem võimalusi, edendades nende kaasatust ja poliitilist osalemist ELis ja laiemalt kogu ühiskonnas. Lisaks tuleks hõlbustada korrapärasemat teabevahetust ELi noortedialoogi riiklike töörühmade ja Euroopa Komisjoni vahel. |
|
i) |
ELi noortekoordinaator: nõukogu peab tervitatavaks kavatsust luua Euroopa Komisjonis ELi noortekoordinaatori ametikoht, et edendada valdkondadevahelist koostööd ning teadmiste arendamist ja noortevaldkonda käsitlevate küsimuste vahetamist Euroopa Komisjoni talitustes. ELi noortekoordinaator peaks töötama käsikäes erinevate huvirühmadega, et tagada noorte ühtne teavitamine. |
|
j) |
Noorte teavitamine ja toetus: pakkudes noortele kvaliteetseid noorteinfo teenuseid ja platvorme kõigil tasanditel, nagu Euroopa Noorteportaal ning üleeuroopalised organisatsioonid, saab edendada noorte võrdset ligipääsu kvaliteetsele infole nende õiguste, võimaluste, noortele suunatud teenuste ja EL programmide kohta; |
|
k) |
ELi noorte töökavad: ELi noortestrateegia puhul järgitakse kolmeaastaseid tööperioode, mis hõlmavad kahte eesistujariikide kolmikut. Konkreetsete tööperioodide prioriteedid ja meetmed esitatakse ELi noorte töökavades. Nõukogu koostab need ELi töökavad koos komisjoniga, alustades töökavast aastateks 2019–2021 (11). Need kavad peaksid lähtuma käesoleva strateegia juhtpõhimõtetest ja prioriteetidest, käsitledes noortega seotud küsimusi teistes nõukogu koosseisudes ja asjaomaste poliitikavaldkondade ettevalmistavates organites. |
|
l) |
Seire, aruandlus, hindamine: Poliitika koordineerimise edenemise läbivaatamiseks ja hõlbustamiseks tuleks sisse seada tehtud edusammude korrapärane seire. Head tavad ja nende ülekantavuse tingimused tuleks kindlaks määrata selleks, et hõlbustada vastastikust õppimist liikmesriikide vahel. Komisjon annab ELi noortestrateegia rakendamise kohta aru iga kolme aasta järel, tuginedes muu hulgas liikmesriikide esitatud teabele ja Youth Wikile. Youth Wiki annab jätkuvalt teavet riiklike noortepoliitikate arendamise kohta. ELi tasandil kaasatakse noorteorganisatsioonid ja muud asjaomased huvirühmad tihedalt seireprotsessi ELi strateegia platvormi kaudu. Selleks et jälgida noorte üldist olukorda liikmesriikides, võib kasutada ELi noori puudutavate näitajate tulemustabelit. Liikmesriikidel ja Euroopa Komisjonil palutakse näitajate tulemustabel esimese aasta jooksul pärast ELi noortestrateegia vastuvõtmist läbi vaadata. Parimate tavade võrdlemiseks ning strateegia rakendamise seireks võib määrata kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid ning sihttasemeid, mis on kohandatud liikmesriikide ja asjaomaste sektorite vajadustele. Alates 2019. aastast tuleks koostada ülevaade ELi rahastatud teadusprojektide kohta, et saada asjakohaseid andmeid noortepoliitika valdkonna jaoks. |
|
m) |
Vahehindamine: nõukogu viib läbi ELi noortestrateegia vahehindamise, tuginedes komisjoni poolt 31. detsembriks 2023 esitatud hindamisaruandele. Ta vaatab käesoleva resolutsiooni läbi vastavalt vajadusele 2024. aastal, et kohandada seda võimalike uute arengusuundade ja vajadustega. |
(1) Nõukogu resolutsioon Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta
Nõukogu ja valitsuse esindajate resolutsioon noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö raamistiku kohta (27. juuni 2002).
(2) Eurofound – NEET-noori käsitlev osa: https://www.eurofound.europa.eu/topic/NEETs
(3) Dok 9264/18 ADD 2 – SWD(2018) 169 final, osad 1 kuni 7.
(4) Komisjoni teatis „Investeerimine Euroopa noortesse“, COM(2016) 940 final, nõukogu järeldused Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö strateegiliste väljavaadete kohta pärast 2018. aastat, mai 2017.
(5) Dok 9264/18 + ADD 1 kuni 8 – COM(2018) 269 final.
(6) Üksikasjalikum teave ELi noortedialoogi kohta on esitatud 1. lisas.
(7) https://ec.europa.eu/neighbourhood-enlargement/policy/eu-and-western-balkans_en
(8) Eksperdirühm, mis tegeleb noorsootöö ning mitteformaalse ja informaalse õppimise panusega noorte ees seisvatele väljakutsetele vastamisel, eriti üleminekul hariduse omandamiselt tööellu. http://ec.europa.eu/assets/eac/youth/library/reports/contribution-youth-work-summary_en.pdf
(9) Üksikasjalikum teave tulevaste riiklike meetmete kavandamise kavade kohta on esitatud 2. lisas.
(10) Üksikasjalikum teave ELi noortedialoogi kohta on esitatud 1. lisas.
(11) Üksikasjalikum teave ELi noorte töökava 2019–2021 kohta on esitatud 4. lisas.
1. LISA
ELi noortedialoog
1. Sissejuhatus
„ELi noortedialoog“ on noorte ja noorteorganisatsioonidega peetav dialoog, mis hõlmab poliitika- ja otsuste kujundajaid ning vajadusel ka eksperte, teadlasi ja kodanikuühiskonna teisi olulisi osalejaid. See on foorum pidevaks ja ühiseks ideede kogumiseks ja konsultatsioonide läbiviimiseks ning sel käsitletakse noortevaldkonnas tehtava üleeuroopalise koostöö prioriteete, sellise koostöö rakendamist ja järelmeetmeid (1).
ELi noortedialoog arenes välja Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistikku (2010–2018) käsitleva resolutsiooniga loodud struktureeritud dialoogi protsessist ning seda on järgnevatel aastatel edasi arendatud vastavalt pideva järelevalve ja hindamise tulemustele (2).
2017. aasta mais vastu võetud nõukogu resolutsioonis struktureeritud dialoogi tulevaste arengute kohta kutsuti liikmesriike ja komisjoni üles vaatama läbi pärast 2018. aastat noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostööga seonduv struktureeritud dialoog ja selle eesmärgid ning kaaluma uuenduslikke ja tõhusaid viise, kuidas edendada sisukat ja konstruktiivset dialoogi ja koostööd eri taustaga noortega, samuti noorteorganisatsioonide, noorsoouurijate ja poliitikakujundajatega, sealhulgas muude asjaomaste valdkondade huvirühmadega (3).
2. ELi noortedialoogi eesmärgid
ELi noortedialoog peaks aitama saavutada üldeesmärke ja järgima ELi noortestrateegia juhtpõhimõtteid, nagu on osutatud eespool nimetatud resolutsioonis.
ELi noortedialoogi konkreetsed eesmärgid on:
|
a) |
innustada noorte osalemist Euroopa demokraatia elluviimisel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 165; |
|
b) |
edendada noorte naiste ja meeste võrdset osalemist; |
|
c) |
tagada mitmekesine esindatus ja avatus kõikidele noortele poliitikakujundamisse panustamiseks; |
|
d) |
viia noortepoliitika valdkonnas ellu positiivseid muutusi kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil; |
|
e) |
tugevdada noorte kodanikupädevusi ning ühiskonda ja Euroopa Liitu kuulumise tunnet. |
3. ELi noortedialoogi rakendamine
ELi noortedialoog peaks eelistatult toimuma 18-kuuliste töötsüklitena, kusjuures igal tsüklil on üks temaatiline prioriteet, mis on tihedalt seotud ELi noortestrateegia prioriteetidega ja asjakohasel juhul Euroopa noorte eesmärkidega.
Iga tsükkel peaks tuginema eelmisest tsüklist saadud teadmistele. Pidevad järelmeetmed on olulised tulemuste kvaliteedi ja üldiselt kogu protsessi mõju jälgimiseks. Kvalitatiivse ja/või kvantitatiivse mõju mõõtmise menetlusi tuleks läbi viia protsessi kõikides etappides kõigi osalevate partnerite poolt ja asjakohasel tasandil.
Eespool nimetatud eesmärkidest lähtudes peaks noortedialoog tuginema eri etappides osalemisele vastu võetud lähenemisviisidele:
|
a) |
teave osalemisvõimaluste ja üldise teema kohta, mida antakse kohalikust tasandist Euroopa tasandini; |
|
b) |
konsultatsioonid, sealhulgas nii veebipõhised kui ka veebivälised suhtlusmeetodid, ning tõenduspõhiste uuringute tulemused; |
|
c) |
otsene dialoog otsuste tegijate ja noorte vahel, tuginedes seni struktureeritud dialoogi käigus välja töötatud metoodiliste lähenemisviiside parimatele tavadele ning pidevale uuendustegevusele selles valdkonnas; |
|
d) |
pidev partnerlus protsessi juhtimisel nii riigi kui ka Euroopa tasandil, sealhulgas vajaduse korral partnerlused asjaomaste sektoritega vastavalt tsükli teemale. |
4. ELi noortedialoogi juhtimine
ELi noortedialoogi juhtimine peaks tuginema varem saadud kogemustele, seades eesmärgiks selgema ja lihtsama protsessi.
ELi noortedialoogi rakendamise ja juhtimise toetamiseks võivad olla kasulikud erinevad partnerlused eri tasanditel, näiteks noorte osaluskogude, noorteorganisatsioonide ja muude noortevaldkonna huvirühmadega ning teiste sektorite partneritega.
Liikmesriike kutsutakse üles võimaldama noorte osalemist kõigis ELi noortedialoogi rakendamise etappides, andes muu hulgas riiklikus töörühmas juhtiva rolli riiklikule noortenõukogule.
(1) Dok 11865/18, ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013.
(2) Dok 9264/18 ADD 1, komisjoni talituste töödokument, milles käsitletakse avatud koordineerimise meetodi tulemusi noortevaldkonnas (2010–2018) ning mis on lisatud komisjoni teatisele „Noorte kaasamine ja ühendamine ning nende mõjuvõimu suurendamine – ELi uus noortestrateegia“.
(3) Dok 9632/17, Nõukogu resolutsioon struktureeritud dialoogi kohta ja pärast 2018. aastat noortevaldkonna Euroopa koostööpoliitika kontekstis noortega peetava dialoogi tulevaste arengute kohta.
2. LISA
Tulevaste riiklike meetmete kavandamine
Noortepoliitika rakendamise läbipaistvuse suurendamiseks piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil on tulevaste riiklike meetmete kavade eesmärk võimaldada liikmesriikidel vabatahtlikkuse alusel jagada oma prioriteete, mis on seatud kooskõlas ELi noortestrateegiaga.
ELi noortestrateegia rakendamise üks olulisemaid vahendeid on liikmesriikide noortepoliitika. Liikmesriikide noortepoliitikat konsolideeritakse sageli riiklikus noortestrateegias või samaväärses noortepoliitika kavandamise dokumendis. Selliste riiklike noortestrateegiate sisu võib olla väga oluline teiste liikmesriikide jaoks, võimaldades neil luua koostoimet, hõlbustada vastastikust õppimist ning aidata välja selgitada ja koondada liikmesriikide erinevaid huve ja erivajadusi, mis on seotud noortepoliitika arendamisega.
Noortevaldkonna tulevaste riiklike prioriteetide kogumise eesmärk on:
|
— |
luua teadmistebaas, et käivitada potentsiaalseid kahe- või mitmepoolseid projekte ja tegevusi noortepoliitika kujundamise valdkonnas; |
|
— |
võimaldada liikmesriikidel teha riiklike vajaduste ja tulevaste strateegiate osas teiste liikmesriikidega strateegilist koostööd; |
|
— |
teha kindlaks liikmesriikidevahelise vastastikuse õppimise valdkonnad; |
|
— |
anda riiklikele ja piirkondlikele meetmetele roll Euroopa tasandil. |
Liikmesriigid võiksid oma tulevaste riiklike meetmete kavades:
|
— |
nimetada vastutavad osalejad; |
|
— |
kirjeldada Euroopa prioriteetide sobitamist riiklikku konteksti, ühendades need konkreetsete meetmetega; |
|
— |
näha ette, kuidas kavade meetmed ühendavad noori käsitlevaid riiklikke ja ELi rahastamisprogramme, nagu programm „Erasmus+“, Euroopa solidaarsuskorpus, noortegarantii ja nende jätkuprogrammid mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames. |
Tulevaste riiklike meetmete kavade väljatöötamisel võiks ideaalis järgida noorte poliitikakujundamises osalemise põhimõtet. Soodustada võiks ka programmide „Erasmus +“ ja Euroopa solidaarsuskorpus kaasamist sellesse protsessi lisaks erinevate valdkonnaüleste osalejatega tehtavale koostööle.
Vastastikuse õppimise ja sünergiate potentsiaali maksimeerimiseks tuleks tulevaste riiklike meetmete kavad teha üldsusele kättesaadavaks.
3. LISA
Euroopa noorte eesmärgid
Euroopa noorte eesmärgid (1) on noorte, otsuste tegijate, teadlaste ja teiste huvirühmadega peetud struktureeritud dialoogi kuuenda tsükli tulemus, mis toimus pealkirja all „Noored Euroopas – mis edasi?“. Selle tsükli eesmärk oli koguda noorte arvamusi ja anda koos panus ELi noortestrateegia (2019–2027) loomisse.
Euroopa noorte eesmärgid kujutavad endast visiooni sellisest Euroopast, mis võimaldab noortel oma potentsiaali täielikult ära kasutada. Nendes määratletakse valdkonnaülesed valdkonnad, mis mõjutavad noorte elu, ja juhitakse tähelepanu lahendamist vajavatele probleemidele.
Struktureeritud dialoogi kuuenda tsükli esimene etapp keskendus uudsetele ideedele ja ühise seisukoha määratlemisele tsükli teema kohta. Noored määrasid koos otsuste tegijatega kindlaks noortepoliitika kujundamiseks olulised teemad, mille alusel töötasid kaasatud teadlased välja üleeuroopalise konsultatsiooni. Järgnevas konsulteerimisetapis osalesid eri taustaga noored kogu Euroopast, kasutades selleks fookusgrupi intervjuusid, küsitlusi ja muid meetodeid. Selle konsultatsiooni tulemuste põhjal koostasid noorte delegaadid ja otsuste tegijad allpool loetletud Euroopa noorte 11 eesmärki, mis said järgneval ELi noortenõukogu poliitilisel arutelul ministrite laialdase heakskiidu. Tsükli viimane etapp keskendus konkreetsete meetmete kavandamisele ja selle uurimisele, kuidas Euroopa noorte eesmärke rakendada.
Oma vastava pädevuse piires kutsutakse liikmesriike ja Euroopa Komisjoni üles lähtuma muu hulgas Euroopa noorte eesmärkidest ja, kui see on asjakohane, lisama selle visiooni kõikidesse seonduvatesse poliitikavaldkondadesse ja tegevuskavadesse.
Võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, tuleks Euroopa noorte eesmärke käsitleda kooskõlas riiklike ja liidu õigusaktide ning riiklike oludega. Euroopa noorte eesmärgid ei kujuta endast õiguslikult siduvaid eesmärke.
|
|
#1 NOORTE KAASAMINE ELis Taust: Aina enam noori ei usalda ELi, neil on raskusi selle põhimõtete, väärtuste ja toimimise mõistmisel. Demokraatia nappust ELi protsessides on määratletud ka kui üht edeneva euroskeptitsismi põhjust noorte seas. |
Eesmärk: suurendada noorte seas Euroopa projekti kuulumise tunnet ning luua sild ELi ja noorte vahele, et taastada usaldus ja suurendada nende osalust.
Sihid
|
— |
Tagada tähendusrikas noorte kaasatus ja dialoog kõikidel ELi otsustustasanditel, edendades olemasolevaid osalusmehhanisme ja luues uusi. |
|
— |
Tagada võrdne ligipääs kvaliteetsele erapooletule ja noortesõbralikule teabele selle kohta, kuidas EL töötab, kuidas selles osaleda ja milliseid võimalusi see pakub. |
|
— |
Rakendada ja tõhustada haridusprogramme Euroopa ja ELi kohta formaalsetes ja mitteformaalsetes õpikeskkondades. |
|
— |
Tagada kõikide liikmesriikide õiglane esindatus ELi poliitilistes ja haldusasutustes kooskõlas võrdsete kodanikuõiguste põhimõttega. |
|
— |
Suurendada ELi noorteprogrammide eelarvet ja mõju. |
|
— |
Suurendada noorte usaldust ELi projekti, keskendudes demokraatia nappusele, läbipaistvuse puudumisele ja nähtavusele. |
|
— |
Institutsionaliseerida ELi poliitikameetmete noortesõbralikkuse, mõjuvuse ja toime hindamine. |
|
|
#2 KÕIGI SUGUDE VÕRDÕIGUSLIKKUS (2) Taust: soopõhine diskrimineerimine puudutab ikka veel paljusid noori, eriti noori naisi. Võrdsed võimalused ja ligipääs õigustele peab olema tagatud mis tahes soost noortele, sealhulgas mittebinaarsetele ja LGBTQI+ (3) noortele. |
Eesmärk: tagada kõikide sugude võrdsus ja sootundlikud lähenemisviisid kõikides noorte elu puudutavates valdkondades.
Sihid
|
— |
Võidelda diskrimineerimisega ja tagada võrdsed õigused kõikidele sugudele kultuurilises, poliitilises ja sotsiaalmajanduslikus elus. |
|
— |
Saavutada universaalne teadlikkus soopõhisest ebavõrdsusest ja diskrimineerimisest, eriti meedias. |
|
— |
Lõpetada soopõhine vägivald, käsitledes seda ja võideldes sellega tõhusalt kõikides selle vormides. |
|
— |
Välistada stereotüüpsed soorollid ja võtta omaks mitmesugused sooidentiteedid haridussüsteemides, pereelus, töökohas ja muudes eluvaldkondades. |
|
— |
Lõpetada soopõhine strukturaalne diskrimineerimine tööturul ning tagada võrdsed õigused, ligipääs ja võimalused. |
|
— |
Tagada võrdne tasu võrdse töö eest ja võrdne kohustuste jagamine hooldamisel. |
|
— |
Tagada võrdne ligipääs formaalsele ja mitteformaalsele õppele ning veenduda, et haridussüsteemide kujundamine järgiks sootundlikke lähenemisviise. |
|
|
#3 KAASAV ÜHISKOND Taust: üks kolmandik Euroopa noortest elab vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus. Paljudel pole ligipääsu oma sotsiaalsetele õigustele. Suur osa seisab jätkuvalt silmitsi mitut laadi diskrimineerimise, eelarvamuste ja vihakuritegudega. Uus sisserändenähtus tõi endaga kaasa mitmeid sotsiaalseid ja kaasatusega seotud probleeme. Seega on äärmiselt oluline töötada kõikide Euroopa noorte õiguste tagamise nimel, pidades samas silmas ka kõige marginaliseeritumaid ja tõrjutumaid. |
Eesmärk: võimaldada ja tagada kõikide noorte kaasatus ühiskonda.
Sihid
|
— |
Tagada õiguslik kaitse ja jõustada rahvusvahelised õigusvahendid, et võidelda mis tahes laadi diskrimineerimise ja vihakõne vastu, pidades seejuures silmas, et noored kogevad eri vormides diskrimineerimist. |
|
— |
Suurendada teabe levimist marginaliseeritud noorteni, et tagada nende teadlikkus neile kättesaadavatest kohtadest, võimalustest ja kogemustest. |
|
— |
Tagada, et kõigil marginaliseeritud noortel oleks võrdne ligipääs formaalsetele ja mitteformaalsetele õpikeskkondadele, käsitledes kõiki kaasamisvorme. |
|
— |
Suurendada haridustöötajate võimekust töötada marginaliseeritud noortega. |
|
— |
Luua rohkem kohti, võimalusi, ressursse ja programme, et edendada dialoogi ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning võidelda diskrimineerimise ja segregatsiooniga. |
|
— |
Suurendada sotsiaalse toe pakkumist, kehtestades õiguse äraelamist võimaldavale töötasule, õiglased töötingimused ja üldkättesaadava kvaliteetse tervishoiu ning tagades erimeetmed marginaliseeritud noortele. |
|
— |
Tagada, et marginaliseeritud noored osaleksid kõikides otsustusprotsessides ning oleksid võtmetähtsusega osalejad, eriti nendes protsessides, mis seonduvad nende õiguste, heaolu ja huvidega. |
|
|
#4 TEAVE JA KONSTRUKTIIVNE DIALOOG Taust: noortel on raskusi teabe õigsuse ja usaldusväärsuse hindamisel. Nad peavad olema meediamaastikul orienteerumiseks ja konstruktiivses dialoogis osalemiseks paremini varustatud. |
Eesmärk: tagada, et noortel oleks parem ligipääs usaldusväärsele teabele, toetada nende võimet teavet kriitiliselt hinnata ning rääkida kaasa osalus- ja konstruktiivses dialoogis.
Sihid
|
— |
Julgustada noori olema kriitilised ja vastutustundlikud teabe kasutajad ja tootjad. |
|
— |
Tagada, et noored oleks võimelised ära tundma korduvalt eksitavad uudised ja neist teada andma ning kontrollima kasutatud uudisteallikate õigsust. |
|
— |
Tagada, et noored oleks võimelised ära tundma vihakõne ja diskrimineerimise nii veebis kui ka veebiväliselt ning neist teada andma. |
|
— |
Tagada, et noored saaksid osaleda lugupidavas, sallivas ja mittevägivaldses dialoogis nii veebis kui ka veebiväliselt. |
|
— |
Tagada kerge ligipääs arusaadavale noortesõbralikule teabele, mis järgib eetikareegleid ja kvaliteedistandardeid. |
|
— |
Tagada, et lapsevanematel, hooldajatel ja kõikidel noorte harimises ja koolitamises osalevatel inimestel oleksid oskused kasutada meediat ja digitaalne kirjaoskus ning et nad oleks noorte jaoks usaldusväärsed teabeallikad. |
|
|
#5 VAIMNE TERVIS JA HEAOLU Taust: märkimisvääne ja aina kasvav hulk noori üle kogu Euroopa väljendavad muret seoses vaimse tervise probleemide, näiteks suure stressi, ärevuse, depressiooni ja muude vaimsete haiguste levimusega oma eakaaslaste seas. Noored viitavad tohutule sotsiaalsele survele, millega nad tänapäeval silmitsi seisavad, ja vajadusele paremate vaimse tervisega seotud teenuste järele. |
Eesmärk: saavutada suurem vaimne heaolu ja lõpetada vaimse tervisega seotud probleemide häbimärgistamine, edendades seeläbi kõikide noorte sotsiaalset kaasatust.
Sihid
|
— |
Julgustada eneseteadliku ja vähemkonkureeriva meelelaadi arendamist, edendades individuaalsete oskuste ja tugevuste väärtustamist. |
|
— |
Kaitsta vaimse tervise probleemidega isikute õigusi töötada ja õppida nii enne kui ka pärast haigust, et tagada neile võimalus oma ambitsioonide täitmise poole püüelda. |
|
— |
Luua kaasav ja läbipõimuv lähenemine vaimse tervisega seotud teenuste pakkumisele, mis on suunatud kõikidele, eriti marginaliseeritud rühmadele. |
|
— |
Pakkuda kõikidele noortega töötavatele spetsialistidele, samuti perele ja sõpradele, kvaliteetset vaimse tervise esmaabi väljaõpet. |
|
— |
Pakkuda kaasavat, lugupidavat ja hästi rahastatud ravi, mis hõlmab kvaliteetsete vaimse tervisega seotud teenuste pakkumist kõikides raviasutustes. |
|
— |
Keskenduda ennetusmeetmetele, mis tagavad, et noortel oleksid vajalikud teadmised ja oskused parema vaimse heaolu saavutamiseks. |
|
— |
Võidelda teadvustamisprogrammide väljatöötamise kaudu vaimse tervise probleemide häbimärgistamise vastu. |
|
|
#6 MAAPIIRKONDADE NOORTE KAASAMINE Taust: vaatamata kogu ELi pühendumisele maapiirkondade arendamisele ja arvestades asjaolu, et 2015. aastaks elas peaaegu üks kolmandik ELi elanikkonnast maapiirkondades, on erinevused linnade ja maapiirkondade elamistingimustes siiski suured (4) . Seetõttu on oluline tagada linna- ja maanoortele võrdsed tingimused. |
Eesmärk: luua tingimused, mis võimaldaksid noortel oma potentsiaali maapiirkondades rakendada.
Sihid
|
— |
Tagada sobiv taristu maapiirkondades, et võimaldada noortele avalike teenuste ning andmeside- ja eluasemevõimaluste võrdset pakkumist. |
|
— |
Tagada, et maapiirkondades luuakse jätkusuutlikke ja kvaliteetseid töökohti, mis on noortele ligipääsetavad. |
|
— |
Tagada noorte poolt, noortele suunatud ja noori kaasavate tegevuste detsentraliseerimine, et edendada nende kaasatust ja tuua kasu kohalikele kogukondadele. |
|
— |
Tagada, et maapiirkondade noored osaleksid aktiivselt otsustusprotsessides. |
|
— |
Tagada maapiirkonna noortele teistega võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele. |
|
— |
Luua maapiirkondade positiivne kuvand. |
|
— |
Tagada maapiirkonna traditsioonide kaitstus. |
|
|
#7 KVALITEETNE TÖÖHÕIVE KÕIGILE Taust: noored kannatavad noorte suure tööpuuduse, ebakindlate ja ekspluateerivate töötingimuste ning diskrimineerimise tõttu nii tööturul kui ka töökohas. Teabepuudus ja tulevase töökoha jaoks sobivate oskuste puudumine takistavad noorte täielikku integreerumist tööturule. Seega on vaja võtta meetmeid, mis tagavad kvaliteetse tööhõive kõigile. |
Eesmärk: tagada ligipääsetav tööturg, mille võimalused annavad kõikidele noortele kvaliteetse töökoha.
Sihid
|
— |
Luua kvaliteetseid töökohti, mis tagavad kõikidele noortele õiglased töötingimused ja -õigused ning õiguse äraelamist võimaldavale töötasule. |
|
— |
Tagada sotsiaalne kaitstus ja tervishoid kõikidele noortele töötajatele. |
|
— |
Tagada õiglane kohtlemine ja võrdsed võimalused kõikidele noortele, et lõpetada diskrimineerimine tööturul. |
|
— |
Tagada kõikidele noortele võrdsed võimalused vajalike oskuste arendamiseks ja praktiliste kogemuste saamiseks, et muuta üleminek haridusest tööturule sujuvamaks. |
|
— |
Tagada praktika, õpipoisiõppe ja muude tööpõhiste õppevormide, samuti vabatahtlikutöö ja mitteformaalse õppe kaudu saadud pädevuste tunnustamine ja kehtivus. |
|
— |
Tagada noorte ja noorteorganisatsioonide kaasatus võrdsete partneritena tööhõivepoliitika väljatöötamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise kõigil tasanditel. |
|
— |
Tagada võrdne ligipääs kvaliteetsele teabele ja sobivatele tugimehhanismidele, et valmistada noored ette muutuva tööturu ja tulevikutööde jaoks. |
|
|
#8 KVALITEETNE HARIDUS Taust: haridus on jätkuvalt võtmetegur aktiivse kodanikuosaluse, kaasava ühiskonna ja tööhõive tagamiseks. Seetõttu peame laiendama oma visiooni 21. sajandi haridusest, rohkem keskendudes ülekantavatele oskustele ning õppijakesksele ja mitteformaalsele õppele, et saavutada tõeliselt võrdne ja üldine ligipääs kvaliteetsele haridusele. |
Eesmärk: integreerida ja täiustada erinevaid õppevorme, andes noortele oskused astuda vastu 21. sajandil pidevalt muutuva elu väljakutsetele.
Sihid
|
— |
Tagada üldkehtiv ja võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele ja elukestvale õppele. |
|
— |
Tagada, et kõikidel noortel oleks ligipääs piisavalt rahastatud mitteformaalsele õppele kõikidel tasemetel ning et see oleks tunnustatud ja kehtiv. |
|
— |
Edendada avatud meelelaadi ning toetada inimeste- ja kultuuridevahelise suhtluse oskuste arendamist. |
|
— |
Luua ja rakendada personaalsemaid, osalusel ja koostööl põhinevaid õppijakeskseid meetodeid haridusprotsessi kõikides etappides. |
|
— |
Tagada, et haridus annab kõikidele noortele eluks vajalikud oskused, näiteks rahaga ümberkäimise ja tervishoiu, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise alal. |
|
— |
Tuua formaalsesse ja mitteformaalsesse õppesse meetodeid, mis võimaldavad õppijal arendada isiklikke oskuseid, sealhulgas kriitilist ja analüütilist mõtlemist, loovust ja õppimisvõimet. |
|
— |
Tagada, et noortel on ligipääs kodanikuharidusele, andmaks neile põhjalikud teadmised poliitilistest süsteemidest, demokraatiast ja inimõigustest, mis omandatakse ka kogukonnapõhiste kogemuste kaudu, et edendada aktiivset kodanikuosalust. |
|
|
#9 KOHT JA OSALUSVÕIMALUSED KÕIGILE Taust: kuigi noorte osalus on demokraatia toimimiseks äärmiselt oluline, on noored neid mõjutavates otsustusprotsessides alaesindatud. Nad vajavad ligipääsu füüsilistele kohtadele oma kogukondades, et toetada nende isiklikku, kultuurilist ja poliitilist arengut. |
Eesmärk: suurendada noorte demokraatlikku osalemist ja autonoomsust, pakkudes samas spetsiaalseid noortekohti ühiskonna kõigis valdkondades.
Sihid
|
— |
Tagada, et noored saavad piisavalt mõjutada kõiki ühiskonnavaldkondi ja otsustusprotsessi kõiki etappe, alates tegevuskava koostamisest kuni rakendamise, järelevalve ja hindamiseni, läbi noortesõbralike ja ligipääsetavate mehhanismide ja struktuuride, mis tagavad, et poliitikameetmed vastavad noorte vajadustele. |
|
— |
Tagada kõikidele erineva taustaga noortele võrdne ligipääs igapäevastele otsustusprotsessidele. |
|
— |
Suurendada noorte osalust ja seeläbi võrdset esindatust valimisprotsessis ning valitud koosseisudes ja muudes otsustusorganites kõikidel ühiskonnatasanditel. |
|
— |
Tagada noorte juhitud füüsiliste rajatiste ja taristute ehk nn noortekohtade olemasolu, mis on iseseisvad, avatud ja turvalised, kõigile ligipääsetavad, pakuvad professionaalset arengutuge ning tagavad võimalused noorte osaluseks. |
|
— |
Tagada turvaliste ja noortele mõeldud virtuaalruumide olemasolu, mis on kõikidele noortele ligipääsetavad, pakuvad ligipääsu teabele ja teenustele ning tagavad võimalused noorte osaluseks. |
|
— |
Tagada kvaliteetse noorsootöö jätkusuutlik rahastamine, ühine tunnustamine ja arendamine, et tugevdada noorteorganisatsioone ning nende rolli kaasamises, osalemises ja mitteformaalses õppes. |
|
— |
Pakkuda noortesõbralikku, asjakohast ja põhjalikku teavet, mis on koostatud ka noorte poolt ja nendega koostöös, et suurendada noorte osalust. |
|
|
#10 JÄTKUSUUTLIK ROHELINE EUROOPA Taust: meie tänapäevaste tarbimisharjumustega ei suuda keskkond toime tulla. Kliimamuutusi ja suurenevaid keskkonnaohte silmas pidades on ühiskonnal vaja midagi ette võtta. Kuid meie ühiskond ei saa lahendada probleemi, mida ta ei ole valmis teadvustama. Seetõttu peavad kõik, sealhulgas noored, hakkama võtma vastutust oma tegude ja tulevaste põlvkondade elu mõjutamise eest. Jätkusuutlikuks muutumine ei ole valik, see on kohustus. |
Eesmärk: saavutada ühiskond, milles kõik noored on keskkonnaalaselt aktiivsed, haritud ja võimelised oma igapäevaelus muutusi tegema.
Sihid
|
— |
Tagada, et kõik, sealhulgas noored, teaksid, kuidas nende tegevus mõjutab keskkonda. |
|
— |
Julgustada kogu ühiskonda, eriti noori, tegutsema keskkonnasäästlike ja jätkusuutlikku arengut edendavate muutuste eestvedajana. |
|
— |
Võtma arvesse iga poliitilise ja elus tehtud otsuse mõju keskkonnale, tagades samas, et noored on kõikidel tasanditel kaasatud jätkusuutliku arenguga seotud poliitikaloomesse. |
|
— |
Suurendada rahvusvahelist koostööd keskkonnakahjuliku tootmise ja tarbimise peatamiseks. |
|
— |
Toetada ja tugevdada noorte võimalusi tegutseda keskkonnasektoris vabatahtlikena. |
|
— |
Tagada, et kõikidel, eriti noortel, on ligipääs keskkonnasäästlikule taristule, et harrastada jätkusuutlikumat eluviisi. |
|
— |
Laiendada keskkonnasäästlikke lahendusi ja tehnoloogiaid käsitlevaid teadusuuringuid ja innovatsiooni. |
|
|
#11 NOORTEORGANISATSIOONID JA EUROOPA PROGRAMMID Taust: noorteorganisatsioonid ja Euroopa noorteprogrammid hõlmavad miljoneid noori, et toetada nende aktiivset kodanikuosalust ja edendada eluks vajalikke oskusi. Sellegipoolest on noorteorganisatsioonid ja Euroopa noorteprogrammid jätkuvalt alarahastatud ning vähese tunnustatuse ja ligipääsetavusega. |
Eesmärk: Tagada kõikidele noortele võrdne ligipääs noorteorganisatsioonidele ja Euroopa noorteprogrammidele, ehitades üles ühiskonda, mis põhineb euroopalikel väärtustel ja identiteedil.
Sihid
|
— |
Tagada nähtavus ja kvaliteetne teave noorteorganisatsioonide ja Euroopa noorteprogrammide kohta kõikidele noortele. |
|
— |
Tagada noorteorganisatsioonidele ELi programmidest piisavalt ressursse, et töötada välja projekte ja pääseda ligi struktuuriabile, eesmärgiga viia nende missioonid ellu ja toetada nende tööd. |
|
— |
Tagada suurem koostöö noorteorganisatsioonide, Euroopa noorteprogrammide ja haridussüsteemide vahel, teadvustades, et need on eluks vajalikke oskusi ja aktiivset kodanikuosalust edendavad tegurid. |
|
— |
Suurendada Euroopa noorteprogrammide ligipääsetavust, tagada nende noortesõbralik halduskord ning pakkuda tuge ja kvaliteetset teavet kõikidele osalejatele ja taotlejatele. |
|
— |
Jõuda marginaliseeritud noorteni ja pakkuda neile tuge, et nad osaleksid aktiivselt noorteorganisatsioonides, -rühmades ja ELi noorteprogrammides. |
|
— |
Suurendada noorteorganisatsioonidele ja -rühmadele kättesaadavaid vahendeid, laiendada toetuste valikut ja algatuste mitmekesisust. |
|
— |
Tagada noorte osalus Euroopa noorteprogrammide juhtimisprotsessides. |
(1) www.youthgoals.eu
Noorte eesmärke kujutavad ikoonid on välja töötanud Mireille van Bremen ja need saab alla laadida koos disaini käsiraamatuga.
(2) Võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, tuleks „kõiki sugusid“ tõlgendada kooskõlas riigisiseste ja liidu õigusaktide ning riiklike oludega.
(3) Lühendi „LGBTQI+“ eesmärk on endas ühendada mitteheteroseksuaalsed ja/või mittebinaarsed identiteedid, tähed lühendis vastavad esitähtedele sõnades: lesbid, geid, biseksuaalid, transsoolised, alternatiivse sooidentiteediga isikud, intersoolised, lühend + sümboliseerib seda, et tegemist on mitteammendava loeteluga.
(4) https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Statistics_on_rural_areas_in_the_EU
4. LISA
milles käsitletakse ELi noortestrateegia töökava 2019–2021
|
Kuupäev |
Töömeetod/vahend |
Soovituslik eesmärk ja tulemused |
Seonduvad noorte eesmärgid |
Ettepaneku esitaja |
||||||
|
Üldised väljundid |
||||||||||
|
Üks kord aastas |
ELi noortestrateegia platvorm |
Vähemalt kord aastas (vahepeal toimuvad kohtumised huvirühmadega). Platvormi aruanne, mida levitatakse laiale avalikkusele. |
|
COM |
||||||
|
RO, FI, HR eesistujariikide kolmik |
||||||||||
|
Üldine teema: „Võimaluste loomine noorte jaoks“ |
||||||||||
|
2019. aasta keskpaik: |
Näitajate eksperdirühm |
Poliitikanäitajad, mis aitavad jälgida noortestrateegia rakendamisel tehtud edusamme |
|
COM |
||||||
|
2019 |
Piiriülese solidaarsuse eksperdirühm |
Poliitikasoovitused, mida arvestada noorte vabatahtlike liikuvust Euroopa Liidus käsitleva nõukogu soovituse läbivaatamisel |
|
DE, (COM) |
||||||
|
2019 (1. poolaasta) |
Nõukogu järeldused noorte kohanemisvõime suurendamise kohta tööalaste väljakutsetega tulevikus |
|
|
RO |
||||||
|
2019 (1. poolaasta) |
Konverents/seminar teemal „Noorte võrdne juurdepääs kvaliteetsele tööhõivele“ |
Koostöös noortega koostatud poliitilised soovitused tööturule sisenemise hõlbustamise kohta |
|
RO |
||||||
|
2019 (1. poolaasta) |
ELi noortevaldkonna delegaatide katseprogramm |
Katseprogramm, mille raames eesistujariigi noorte esindajad võivad nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil osaleda eesistujariigi noortevaldkonna tegevuste elluviimises ja/või edendamises. |
|
RO |
||||||
|
2019 (2. poolaasta) |
Nõukogu järeldused noorsootöötajate hariduse ja koolituse kohta |
Vastuvõtmine nõukogu poolt Noorsootöö kvaliteedi edendamine noorsootöötajate hariduse ja koolituse kaudu |
|
FI |
||||||
|
2019 (2. poolaasta) |
Nõukogu järeldused digitaalse noorsootöö kohta |
Vastuvõtmine nõukogu poolt Digitaalse noorsootöö alase ühise arusaama ja strateegilise arengu edendamine |
|
FI |
||||||
|
2020 |
Noorsootöö veebikursuse väljaarendamine |
Noorsootöö veebikursus; Noorsootöö parandamise käsiraamatu „Sinu juhend kvaliteedi parandamisele“ (2017) edasine levitamine Eksperdirühma aruande „Digitaalse noorsootöö arendamine“ (2018) edasine levitamine |
|
COM |
||||||
|
2020 |
Vastastikune õppimine seoses valdkonnaüleste lähenemisviisidega noorsootöö valdkonnas |
Loend näidetest heade tavade kohta |
|
COM |
||||||
|
2020 |
Uuring, et teha ettepanekuid töövahendi kohta, mis käsitleb noortepoliitikat rohujuuretasandil |
Noorte vajaduste käsitlemiseks piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitikakujundajatele suunatud praktilise töövahendi väljatöötamine, milles pööratakse erilist tähelepanu valdkonnaülestele partnerlustele |
|
COM |
||||||
|
2020 |
Eksperdirühm, kes tegeleb õigustel põhineva lähenemisviisiga noortepoliitika kohta. |
Poliitilised soovitused noorte suhtes õigustel põhineva lähenemisviisi edendamiseks |
|
PT |
||||||
|
2020 |
Vastastikune õppimine Võimalik ühisprojekt Regioonide Komiteega. Mitmetasandiline juhtimine ja osalemine |
Mitmetasandilise juhtimise tugevdamine noorte osalemise edendamisel poliitilistes ja muudes otsustusprotsessides kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil |
|
PT |
||||||
|
2020 (1. poolaasta) |
(võim.) Nõukogu järeldused noorsootöö kohta maapiirkondades ja põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamise kohta |
|
|
HR |
||||||
|
2020 (1. poolaasta) |
(võim.) Nõukogu järeldused noorsootöö edendamise kohta, tõstes noortesektori kohta teadlikkust teavitamise ja ressursside tugevdamise kaudu |
|
|
HR |
||||||
|
2020 (1. poolaasta) |
(võim.) Peadirektorite koosoleku teema: noorte hulgas sotsiaalse ettevõtluse edendamine |
|
|
HR |
||||||
|
DE, PT, SI eesistujariikide kolmik |
||||||||||
|
2020 (2. poolaasta) |
Noorte vabatahtlike liikuvust Euroopa Liidus käsitleva nõukogu 2008. aasta soovituse ajakohastamine |
Vastuvõtmine nõukogu poolt Euroopa noorteprogrammide potentsiaali tugevdamine noorte kaasamisel ja kogukonna ülesehitamise aitamisel. |
|
DE, (COM) |
||||||
|
2020 (2. poolaasta) |
Nõukogu resolutsioon „Noorsootöö tegevuskava“ (termin on kooskõlas lõpliku ELi noortestrateegiaga) |
Vastuvõtmine nõukogu poolt Euroopa noorsootöö valdkonna meetmete ja resolutsioonide kokkuvõte/ühendamine/konsolideerimine ning Euroopa Nõukoguga tehtavas koostöös koostoime kindlakstegemine. |
|
DE |
||||||
|
2020. aasta detsember |
Kolmas Euroopa noorsootöökonventsioon |
Euroopa noorsootöö tegevuskava ja noorsootööd käsitleva Euroopa Nõukogu soovituse rakendamisprotsessi algus. |
|
DE |
||||||
|
2020 (2. poolaasta) |
Nõukogu järeldused noorte ja demokraatia kohta |
Vastuvõtmine nõukogu poolt |
|
DE |
||||||
|
2020 (2. poolaasta) |
(võim.) Peadirektorite ja programmide „Erasmus+“, „Aktiivsed noored“ ja Euroopa solidaarsuskorpus riiklike büroode juhtide kohtumine |
Arutelu uute 2021. aastal käivitatavate ELi noorteprogrammide panuse üle, mille eesmärk on saavutada ELi noortepoliitika poliitilised eesmärgid. |
|
DE |
||||||
|
2020 või 2021 |
(võim.) Vastastikune õppimine digitaalse noorsootöö teemal |
|
|
FI |
||||||
|
2020-2021 |
Vastastikune õppimine riikliku solidaarsustegevuse valdkonnas |
Vastastikuse õppimise meetmed heade tavade vahetamiseks |
|
COM |
||||||
|
2021. aasta mai |
Rahvusvaheline seminar |
Mitteformaalne ja informaalne õppimine kui vahendid noortega töötamisel kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks. (võim.) Eesistujariigi järeldused |
|
PT |
||||||
|
2021 (1. poolaasta) |
(võim.) Nõukogu järeldused noortepoliitika suhtes õigustel põhineva lähenemisviisi tagamise kohta |
Vastuvõtmine nõukogu poolt (võttes arvesse nõukogu järeldusi, milles käsitletakse noorte paremat juurdepääsu õigustele, et suurendada noorte iseseisvust ning osalemist kodanikuühiskonnas, 12. detsember 2014) |
|
PT |
||||||
|
2021 (1. poolaasta) |
(võim.) Nõukogu järeldused mitmetasandilise juhtimise tugevdamise kohta noorte osalemise edendamisel poliitilistes ja muudes otsustusprotsessides kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil |
Vastuvõtmine nõukogu poolt Kõigi noorte Euroopa demokraatias osalemise uute ja tõhusate vormide edendamist käsitleva nõukogu resolutsiooni 10. aastapäeva puhul |
|
PT |
||||||
|
2021 |
Vastastikune õppimine noorsootöö uuenduslike rahastamisviiside teemal |
Loend näidetest heade tavade kohta |
|
COM |
||||||
|
2021 (2. poolaasta) |
Nõukogu ja komisjoni ühisaruanne ELi noortestrateegia rakendamise kohta |
Aruanne 2019.–2021. aastal noortestrateegia, sealhulgas kolme aasta töökava rakendamisel tehtud edusammude kohta |
|
SI, (COM) |
||||||
|
2021 (2. poolaasta) |
Töökava 2022–2024 |
|
|
SI |
||||||
|
2021 (2. poolaasta) |
ELi noortedialoog, nõukogu järeldused |
|
|
SI |
||||||
II Teatised
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
Euroopa Komisjon
|
18.12.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 456/23 |
Koondumisteatise tühistamine
(juhtum M.9094 – Amcor/Bemis)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2018/C 456/02)
(Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004)
15. novembril 2018 sai komisjon teatise Amcor ja Bemis kavandatava koondumise kohta. 12. detsembril 2018 teatas(id) teatise esitaja(d) komisjonile, et ta/nad on teatise tühistanud.
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Nõukogu
|
18.12.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 456/24 |
Teatis teatavatele isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2014/145/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 269/2014, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega
(2018/C 456/03)
Alljärgnev teave tehakse teatavaks järgmistele isikutele ja üksustele: Aleksandr Viktorovich VITKO (nr 19), Dmitry Olegovich ROGOZIN (nr 22), Valery Kirillovich MEDVEDEV (nr 31), Oleg Yevgenyvich BELAVENTSEV (nr 35), Oleg Genrikhovich SAVELYEV (nr 36), Denys Volodymyrovych PUSHYLIN (nr 46), Igor Nikolaevich BEZLER (nr 55), Ekaterina Yurievna GUBAREVA (nr 83), Oksana TCHIGRINA (nr 89), Sergey Vadimovich ABISOV (nr 91), Vladimir Petrovich KONONOV (nr 97), Andrei Nikolaevich RODKIN (nr 102), Aleksandr Akimovich KARAMAN (nr 103), Sergey Yurievich KOZYAKOV (nr 120), Larisa Leonidovna AIRAPETYAN (nr 122), Yevgeniy Eduardovich MIKHAYLOV (nr 129), Vladyslav Mykolayovych DEYNEGO (nr 132), Alexandr Vasilievich SHUBIN (nr 138), Aleksandr Yurievich TIMOFEEV (nr 142) ja Andrei Valeryevich KARTAPOLOV (nr 149) ning Donetski Vabariik (nr 24), Rahu Luganski piirkonnale (nr 25), Vaba Donbass (nr 26) ja Luganski Majandusliit (nr 28), kes on loetletud nõukogu otsuse 2014/145/ÜVJP (1) (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevusega) lisas ning nõukogu määruse (EL) nr 269/2014 (2) (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevusega) I lisas.
Nõukogu kavatseb säilitada piiravad meetmed eespool nimetatud isikute ja üksuste suhtes uute põhjendustega. Nimetatud isikuid ja üksusi teavitatakse käesolevaga, et nad võivad esitada kavandatud loetellu kandmise põhjenduste saamiseks nõukogule enne 28. detsembrit 2018 taotluse järgmisel aadressil:
|
Council of the European Union |
|
General Secretariat |
|
RELEX.1.C |
|
Rue de la Loi / Wetstraat 175 |
|
1048 Bruxelles/Brussel |
|
BELGIQUE/BELGIË |
|
E-post: sanctions@consilium.europa.eu |
Asjaomased isikud ja üksused võivad eespool toodud aadressil igal ajal esitada nõukogule taotluse koos mis tahes täiendavate dokumentidega, et otsus nende kandmise ja jätmise kohta eespool nimetatud loetellu läbi vaadataks. Sellised taotlused vaadatakse läbi pärast nende kättesaamist. Sellega seoses juhitakse asjaomaste isikute ja üksuste tähelepanu asjaolule, et nõukogu vaatab nimetatud loetelu korrapäraselt läbi. Selleks, et taotlusi käsitletaks järgmise läbivaatamise käigus, tuleks need esitada 14. jaanuariks 2019.
|
18.12.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 456/25 |
Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu otsuses 2011/172/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses ja nõukogu määruses (EL) nr 270/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses sätestatud piiravaid meetmeid
(2018/C 456/04)
Alljärgnev teave tehakse teatavaks Mohamed Zohir Mohamed Wahed Garranale ja Habib Ibrahim Habib Eladlile, kes on loetletud nõukogu otsuse 2011/172/ÜVJP (1) lisas ja nõukogu määruse (EL) nr 270/2011 (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses) (2) I lisas.
Nõukogu kavatseb säilitada piiravad meetmed eespool nimetatud isikute suhtes. Nimetatud isikuid teavitatakse käesolevaga, et nad võivad esitada nõukogule enne 28. detsembrit 2018 taotluse, et saada elemendid, mida nõukogu hoiab oma toimikus seoses nende loetellu kandmisega, järgmisel aadressil:
|
Council of the European Union |
|
General Secretariat |
|
RELEX.1.C |
|
Rue de la Loi/Wetstraat 175 |
|
1048 Bruxelles/Brussel |
|
BELGIQUE/BELGIĖ |
|
E-post: sanctions@consilium.europa.eu |
Sellega seoses juhitakse asjaomase isiku tähelepanu sellele, et nõukogu vaatab otsuses 2011/172/ÜVJP ja määruses (EL) nr 270/2011 esitatud isikute loetelu regulaarselt läbi.
Euroopa Komisjon
|
18.12.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 456/26 |
Euro vahetuskurss (1)
17. detsember 2018
(2018/C 456/05)
1 euro =
|
|
Valuuta |
Kurss |
|
USD |
USA dollar |
1,1341 |
|
JPY |
Jaapani jeen |
128,44 |
|
DKK |
Taani kroon |
7,4659 |
|
GBP |
Inglise nael |
0,89890 |
|
SEK |
Rootsi kroon |
10,2725 |
|
CHF |
Šveitsi frank |
1,1254 |
|
ISK |
Islandi kroon |
139,20 |
|
NOK |
Norra kroon |
9,7838 |
|
BGN |
Bulgaaria leev |
1,9558 |
|
CZK |
Tšehhi kroon |
25,801 |
|
HUF |
Ungari forint |
323,32 |
|
PLN |
Poola zlott |
4,2835 |
|
RON |
Rumeenia leu |
4,6550 |
|
TRY |
Türgi liir |
6,0958 |
|
AUD |
Austraalia dollar |
1,5801 |
|
CAD |
Kanada dollar |
1,5189 |
|
HKD |
Hongkongi dollar |
8,8624 |
|
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,6668 |
|
SGD |
Singapuri dollar |
1,5588 |
|
KRW |
Korea vonn |
1 282,21 |
|
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
16,2812 |
|
CNY |
Hiina jüaan |
7,8222 |
|
HRK |
Horvaatia kuna |
7,4028 |
|
IDR |
Indoneesia ruupia |
16 529,51 |
|
MYR |
Malaisia ringit |
4,7292 |
|
PHP |
Filipiini peeso |
60,123 |
|
RUB |
Vene rubla |
75,5249 |
|
THB |
Tai baat |
37,198 |
|
BRL |
Brasiilia reaal |
4,4355 |
|
MXN |
Mehhiko peeso |
22,8295 |
|
INR |
India ruupia |
81,2130 |
(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
|
18.12.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 456/27 |
Komisjoni teatis aastas kuni 700 000 reisijat teenindavatele lennujaamadele antava tegevusabi erikorra pikendamise kohta, mis on sätestatud suunistes lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta
(2018/C 456/06)
1.
Suunistes lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (1) (edaspidi „suunised“) täpsustatakse, millistel tingimustel võib lennujaamade ja lennuettevõtjate riiklik toetamine kujutada endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ning kui see kujutab endast riigiabi, siis millistel tingimustel on võimalik tunnistada see siseturuga kokkusobivaks.
2.
Tegevusabi kujutab endast põhimõtteliselt väga moonutavat abivormi ja seda võib lubada üksnes erandjuhul. Komisjon on seisukohal, et lennujaamad ja -ettevõtjad peaksid tavaliselt suutma oma tegevuskulusid katta. Et siiski võimaldada lennundussektoril kohaneda uue turuolukorraga, näiteks suurenenud lennujaamadevahelise konkurentsiga lennuettevõtjate ligimeelitamisel, võib teatavatel tingimustel olla endiselt õigustatud teatavat liiki tegevusabi lennujaamadele.
3.
Seoses sellega nähakse suunistes ette 10-aastast üleminekuperioodi alates 4. aprillist 2014, mille jooksul aastas keskmiselt kuni 3 miljoni reisijaga lennujaamad võivad saada tegevusabi. Kõik lennujaamad peavad oma tegevuskulud täielikult katma hiljemalt üleminekuperioodi lõpuks 2024. aastal, pärast mida ei loeta lennujaamadele antavat tegevusabi, välja arvatud horisontaalse riigiabi eeskirjade, nt üldist majandushuvi pakkuvate teenuste rahastamise suhtes kohaldatavate eeskirjade alusel antav tegevusabi, siseturuga kokkusobivaks (2).
4.
Suunistes nenditakse, et aastas kuni 700 000 reisijaga lennujaamadel võib olla järjest enam raskusi kulude täieliku katmisega kümneaastase üleminekuperioodi jooksul. Seetõttu nähakse sellistele lennujaamadele ette erikord esialgu viieks aastaks kuni 3. aprillini 2019.
5.
Erikorra jaoks määratakse abisumma põhimõtteliselt eelnevalt kindlaks kindla summana, mis katab prognoositava tegevuse rahastamisvajaku (mis määratakse kindlaks eelneva äriplaani alusel) (3). Terve üleminekuperioodi jooksul lubatav suurim abisumma piirdub viie aasta jooksul igal juhul 80 %ga algsest rahastamisvajakust (4).
6.
Suunistes on sätestatud, et komisjon vaatab läbi vajaduse seda liiki lennujaamade jätkuva erikohtlemise järele ja tegevuskulu täieliku katmise väljavaated tulevikus, võttes eelkõige arvesse turutingimuste ja kasumiväljavaadete muutusi pärast nelja aastat. Suunised ei sisalda erieeskirju selle kategooria lennujaamade tegevusabi kohta pärast 3. aprilli 2019.
7.
Suuniste punktis 175 märgib komisjon, et ta viib suuniste (sealhulgas lennujaamade tegevusabi käsitlevate eeskirjade) üldise hindamise läbi 4. aprilliks 2020.
8.
Kuna väiksematele lennujaamadele mõeldud erieeskirjade läbivaatamine koos ülejäänud tegevusabi eeskirjadega võimaldab turuolukorda põhjalikumalt hinnata, on asjakohane teha erikorra uuesti hindamine suuniste üldise hindamise raames, mis viiakse läbi 4. aprilliks 2020. Samuti võimaldab see komisjonil hinnata suuniste asjakohasust tervikuna ja vajaduse korral teha ühtse muudatustepaketi ettepanek lennujaamade eri kategooriate ja igat liiki abi kohta.
9.
Aastas kuni 700 000 reisijat teenindavate lennujaamade erikorra hindamise edasilükkamise tagajärjel on olemasolevaid eeskirju vaja pikendada, mis pakub järjepidevust ja õiguskindlust sellist liiki abi käsitlemisel. Seega pikendatakse suuniste punktis 130 sätestatud erikorda kuni 3. aprillini 2024, ühtlustades väiksemate lennujaamade eeskirjade kohaldamisele kehtestatud üleminekuperioodi perioodiga, mida kohaldatakse aastas üle 700 000 reisijat teenindavate lennujaamade suhtes.
10.
Alates käesoleva teatise Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast on maksimaalne lubatav abisumma aastas kuni 700 000 reisijat teenindavate lennujaamade puhul seega 80 % esialgsest tegevuse rahastamisvajakust 10-aastase perioodi vältel pärast üleminekuperioodi algust. Näiteks kui väikese lennujaama aastane keskmine rahastamisvajak on aastatel 2009–2013 üks miljon eurot, oleks lennujaamale eelnevalt kindlaksmääratud kindla summana kümneks aastaks antava tegevusabi maksimumsumma kaheksa miljonit eurot (80 % × 1 miljon × 10).
(2) Vt komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsust 2012/21/EL, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.1.2012, lk 3); Komisjoni teatis „Euroopa Liidu raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (2011)“ (ELT C 8, 11.1.2012, lk 15).
(3) Vt suuniste punkt 121.
(4) Vt suuniste punkt 130.
Kontrollikoda
|
18.12.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 456/29 |
Eriaruanne nr 34/2018
ELi institutsioonide kontoriruumide haldamine – on häid tavasid, kuid ka mitmesuguseid puudusi
(2018/C 456/07)
Euroopa Kontrollikoda annab teada, et äsja avaldati kontrollikoja eriaruanne nr 34/2018: ELi institutsioonide kontoriruumide haldamine – on häid tavasid, kuid ka mitmesuguseid puudusi.
Aruanne on lugemiseks ja allalaadimiseks kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebisaidil http://eca.europa.eu.