52023PC0147

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

1.1.Poliitiline taust

Energiahinnad tõusid märkimisväärselt kogu 2021. ja 2022. aasta jooksul. See tulenes gaasitarnete vähenemisest, eelkõige pärast Venemaa Ukraina-vastase sõja algust, ja energia relvana kasutamisest, samuti siseriiklikest puudujääkidest hüdro- ja tuumaenergia valdkonnas. Hinnatõus tulenes ka suurenenud energianõudlusest, sest maailmamajandus hakkas pärast COVID-19 pandeemiat taastuma. Seda hinnatõusu tunti kiiresti kodumajapidamistes, tööstuses ja ettevõtetes kogu ELis ning valitsused astusid kohe samme selle leevendamiseks. Euroopa tasandil esitas EL kiiresti energiahindade meetmepaketi, 1 mis sisaldab meetmeid kõrgetele hindadele reageerimiseks, eelkõige kõige haavatavamate tarbijate jaoks (sealhulgas sissetulekutoetus, maksusoodustused, gaasi säästmise ja hoiustamise meetmed), ning kava „REPowerEU“ 2 koos täiendavate meetmete ja rahaliste vahenditega, et suurendada energiatõhusust ja taastuvenergiat, mis vähendab sõltuvust Venemaa fossiilkütustest. Sellele järgnes ajutise riigiabi korra 3 loomine, et võimaldada teatavaid meetmeid kõrgete hindade mõju leevendamiseks, tugev gaasi hoiustamise kord, 4 tõhusad gaasi 5 ja elektri 6 nõudluse vähendamise meetmed, kiiremad taastuvenergia ja võrgulubade andmise protsessid 7 ning hindade piiramise kord, et vältida juhuslikku kasumit nii gaasi- kui ka elektriturul 8 .

Need lühiajalised meetmed aitasid liikmesriikidel toime tulla energiakriisi vahetute tagajärgedega. Kuid kriis näitas ka seda, kui kaitsetud on tarbijad ja tööstusharud ning meie vähest toimetulekuvõimet energiahindade järsu tõusu korral. Ettevõtjad ja kodanikud pidasid fossiilkütustel põhineva tootmise mõju elektrihindade kindlaksmääramisele liigseks, samas kui liikmesriikide suutlikkus leevendada lühiajalisi hindu pikemaajaliste lepingutega tundus ebapiisav. Seepärast teatas Euroopa Komisjoni president 2022. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus, 9 et elektrituru korraldust on vaja põhjalikult reformida.

Kuigi ELi energia siseturg annab tohutut kasu ja majanduskasvu kogu Euroopas, on hiljutine energiakriis toonud esile selle, et energiaturu korralduse lühiajaline suunitlus võib juhtida tähelepanu kõrvale laiematest ja pikemaajalistest eesmärkidest. Lühiajaliste hindade kajastumine tarbijaarvetes tõi kaasa hinnašokid, kui paljude tarbijate kulutused elektrienergiale kolme- või neljakordistusid, isegi kui tuule- ja päikeseenergia kulud vähenesid; ootamatu kokkupuude kõikuvate ja kõrgete hindadega põhjustas mõne tarnija pankroti ning paljud suure energiakasutusega sektorite tööstusettevõtted olid sunnitud tegevuse lõpetama. Seepärast sisaldab ettepanek meetmete kogumit, mille eesmärk on luua puhver lühiajaliste turgude ja tarbijate makstavate elektriarvete vahel, eelkõige stimuleerides pikemaajaliste lepingute sõlmimist, et parandada lühiajaliste turgude toimimist, eesmärgiga paremini lõimida taastuvaid energiaallikaid, täiustada paindlikkust ning suurendada tarbijate mõjuvõimu ja kaitset.

Hiljutine hinnavolatiilsus on toonud esile ka elektrivõrgu paindlikkuse puudumise, kusjuures hindu määrab liiga sageli gaasiküttel elektritootmine ning üldiselt puuduvad vähese CO2 heitega energia paindlik pakkumine, tarbimiskaja ja energia salvestamine. Süsteemi siseneb üha rohkem tuule- ja päikeseenergiat ning vaja on vähese CO2 heitega paindlikke tehnoloogiaid, et tasakaalustada muutuvat pakkumist muutuva nõudlusega. Paralleelselt käesoleva ettepanekuga esitab komisjon soovitusi salvestamisega seotud innovatsiooni, tehnoloogia ja võimsuse edendamiseks.

Üldisemalt tõi elektrihinna tundlikkus fossiilkütuste hindade suhtes esile vajaduse kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu koos energiasüsteemi paindlikkusega fossiilkütuste asendamisel. Kava „REPowerEU“ annab sellise tõuke taastuvenergiale ning hoogustab sellega majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomist. Kava tugineb Euroopa rohelise kokkuleppe püüdlustele parandada Euroopa konkurentsivõimet innovatsiooni ja kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kaudu ning on tihedalt seotud komisjoni rohelise kokkuleppe tööstuskavaga. Selliste investeeringute hõlbustamiseks, mida on vaja hiljutise hinnavolatiilsuse, kooskõlastamata regulatiivsete sekkumiste ning turulepääsuga seotud võrgu- ja regulatiivsete takistuste tõttu, on vaja põhjalikku reformi. Peale selle palusid kodanikud Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemusi käsitlevas aruandes ELi institutsioonidel võtta meetmeid, et „tugevdada Euroopa energiajulgeolekut ja saavutada ELi energiasõltumatus“ ning „vähendada ELi sõltuvust välistest osalejatest majanduslikult strateegilistes sektorites“, sealhulgas energeetikas 10 .

1.2.Ettepaneku eesmärgid

Ettepanekus käsitletakse tarbijate, tööstuse ja investorite muresid seoses fossiilkütuste kõrgetest hindadest tingitud volatiilsete lühiajaliste hindadega. Sellega optimeeritakse elektrituru korraldust, täiendades lühiajalisi turge pikemaajaliste vahendite suurema rolliga, mis võimaldab tarbijatel saada kasu rohkematest kindlaksmääratud hinnaga lepingutest, ja hõlbustades investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse. Kokkuvõttes tähendab see, et fossiilkütuseid on vaja toota vähem, mis toob tulevases fossiilkütuste kriisis kaasa madalamad hinnad tarbijatele tänu taastuvenergia väikestele tegevuskuludele ja vähese CO2 heitega energiale.

Ettepanekus esitatakse meetmed, et kaitsta tarbijaid sellise volatiilsuse eest, anda neile suurem lepinguvalik ning otsesem juurdepääs taastuvenergiale ja vähese CO2 heitega energiale. Ettevõtjate, eelkõige CO2 heite vähendamise võimalusi taotlevate ettevõtjate investeerimistingimuste parandamiseks tehakse ettepanek võtta meetmeid, et võidelda lühiajaliste hinnatõusude vastu energiaostulepingute ja energiatarnijate usaldatavusnõuete suurendamise kaudu. Samuti tehakse ettepanek meetmete kohta, millega parandada muutliku taastuvenergia ja vähese CO2 heitega energia lõimimist lühiajalise turuga. See hõlmab muude mittefossiilse paindlikkuse meetmete hulgas ka selliseid meetmeid, millega edendatakse tarbimiskaja ja salvestamist. Ettepanekuga parandatakse ja selgitatakse ka arendajate juurdepääsu pikemaajalistele lepingutele (nii riigi toetatud (näiteks hinnavahelepingud) kui ka erasektori (näiteks energiaostulepingud) lepingutele), et tagada taastuvenergia ja vähese CO2 heitega energia arendajatele kindel ja stabiilne tulu ning vähendada riske ja kapitalikulusid, vältides juhuslikku kasumit kõrgete hindadega perioodidel.

Kuigi praegune turukorraldus on aastakümneid taganud tõhusa ja üha enam lõimitud turu, on energiakriis toonud esile mitmeid puudusi, mis on seotud järgmisega: i) ebapiisavad vahendid tarbijate, sealhulgas ettevõtjate kaitsmiseks kõrgete lühiajaliste hindade eest; ii) fossiilkütuste hinna ülemäärane mõju elektrihinnale ning suutmatus kajastada elektriarvetes paremini odavaid taastuvaid energiaallikaid ja vähese CO2 heitega energiat; iii) äärmusliku hinnavolatiilsuse ja regulatiivsete sekkumiste mõju investeeringutele; iv) piisava mittefossiilse paindlikkuse (nt salvestamine või tarbimiskaja) puudumine, mis võiks vähendada sõltuvust gaasiküttel elektritootmisest; v) tarnijalepingu liikide piiratud valik; vi) raskused taastuvenergia otsese kättesaadavusega energia jagamise kaudu ning vii) vajadus energiaturu range järelevalve järele, et pakkuda paremat kaitset turu kuritarvitamise eest.

Tarbijate kaitsmiseks volatiilsete hindade eest nähakse ettepanekuga ette õigus kindlaksmääratud hinnaga lepingutele ja dünaamilise hinnaga lepingutele, õigus mitmekordsetele lepingutele ning parem ja selgem teave lepingute kohta. Tarbijatele pakutakse mitmesuguseid lepinguid, mis vastavad kõige paremini nende olukorrale. Sel viisil võivad tarbijad, sealhulgas väikeettevõtjad, olla seotud kindlate pikaajaliste hindadega, et leevendada ootamatute hinnašokkide mõju, ja/või nad võivad otsustada sõlmida tarnijatega dünaamilise hinnakujunduse lepingud, juhul kui nad soovivad kasutada hinnaerinevusi, tarbides elektrit siis, kui see on odavam (nt elektriautode laadimiseks või soojuspumpade kasutamiseks). Selline dünaamilise ja kindlaksmääratud hinna kujunduse kombinatsioon võimaldab säilitada tarbijate jaoks turustiimuleid elektrinõudluse kohandamiseks, tagades samal ajal suurema kindluse ka neile, kes soovivad investeerida taastuvatesse energiaallikatesse (näiteks katusele paigaldatavatesse päikesepaneelidesse), ja kulude stabiilsuse. Lisaks olemasolevale energiaostuvõimetute ja haavatavate tarbijate kaitseraamistikule võimaldab ettepanek kodumajapidamistele ja VKEdele kriisi korral juurdepääsu reguleeritud jaehindadele ning stabiliseerib tarnetööstust, nõudes tarnijatelt suuremaid jõupingutusi kaitseks järskude hinnatõusude eest, kasutades rohkem elektritootjatega sõlmitavaid forvardlepinguid (tulevikuhindade fikseerimine), ning nõudes liikmesriikidelt viimasena vastutavat tarnijat käsitleva korra kehtestamist. Ettepanekuga suurendatakse tarbijate mõjuvõimu, luues õiguse taastuvenergia otseseks jagamiseks, ilma et oleks vaja luua energiakogukondi. Suurem energiajagamine (nt katusele paigaldatud päikesepaneelide abil saadud üleliigse energia jagamine naabriga) võib parandada odava taastuvenergia kasutamist ja pakkuda paremat juurdepääsu taastuvenergia otsesele kasutamisele tarbijate jaoks, kellel muidu sellist juurdepääsu ei oleks.

Energiakulude stabiilsuse ja prognoositavuse suurendamiseks, aidates seeläbi kaasa ELi majanduse konkurentsivõimele, mis seisab silmitsi liiga volatiilsete hindadega, on ettepaneku eesmärk parandada juurdepääsu stabiilsematele pikemaajalistele lepingutele ja turgudele. Energiaostulepingud – pikaajalised eralepingud tootja (tavaliselt taastuvenergia või vähese CO2 heitega energia tootja) ja tarbija vahel – võivad kaitsta hinnavolatiilsuse eest, kuid praegu on need enamasti kättesaadavad ainult suurtele energiatarbijatele väga vähestes liikmesriikides. Selle turu kasvu pärsib krediidirisk, et tarbija ei ole alati võimeline elektrit kogu perioodi jooksul ostma. Selle probleemi lahendamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et ostja makseviivitustega seotud finantsriskide vähendamise vahendid energiaostulepingute raames, sealhulgas turuhinnaga tagatisskeemid, on kättesaadavad ettevõtjatele, kes seisavad silmitsi energiaostulepingute turulepääsu tõketega ja ei ole finantsraskustes. Et veelgi soodustada selliste lepingute turu kasvu, tuleks riikliku toetuse pakkumuses osalevatel taastuvenergia ja vähese CO2 heitega energia projektide arendajatel lubada reserveerida osa elektritoodangust energiaostulepingu kaudu müümiseks. Peale selle peaksid liikmesriigid püüdma kohaldada mõne sellise pakkumuse hindamiskriteeriumi, et stimuleerida turulepääsutõketega klientide juurdepääsu energiaostulepingute turule. Lõpuks võib tarnijate kohustus riski asjakohaselt maandada suurendada nõudlust energiaostulepingute järele (mis on viis tulevikuhindade kinnistamiseks).

Mõni riikliku toetuse vorm tagab energiatootjale valitsusepoolse miinimumhinna, kuid võimaldab tootjal siiski teenida täielikku turuhinda isegi siis, kui see turuhind on väga kõrge. Tänu hiljutistele kõrgetele hindadele on suur osa riiklikult toetatud (odavast) energiast saanud kõrgeid turuhindu. Selle ohjeldamiseks ja hindade stabiliseerimiseks tuleks investeerimistoetus struktureerida n-ö kahesuunaliseks (kahesuunaline hinnavaheleping), millega kehtestatakse miinimumhind, kuid ka maksimumhind, nii et ülemmäära ületav tulu makstakse tagasi. Ettepanekut kohaldatakse elektritootmisse tehtavate uute investeeringute suhtes, mis hõlmavad investeeringuid uutesse energiatootmisüksustesse, investeeringuid, mille eesmärk on ajakohastada olemasolevaid energiatootmisüksusi, ja investeeringuid, mille eesmärk on laiendada olemasolevaid energiatootmisüksusi või pikendada nende eluiga. Peale selle nõutakse ettepanekus, et selline raha suunataks seejärel kõigi elektritarbijate toetamiseks proportsionaalselt nende tarbimisega, et vähendada kõrgete hindade mõju.

Veel üks vahend kaitseks volatiilsete hindade eest on kasutada pikaajalisi lepinguid, mis kinnistavad tulevikuhinnad („forvardlepinguid“). See turg on paljudes liikmesriikides madala likviidsusega, kuid seda võiks suurendada kogu ELis, nii et pikema aja jooksul saaks ülemäära volatiilsete hindade eest kaitsta rohkem tarnijaid või tarbijaid. Ettepanekuga luuakse kauplemispunkti kaudu piirkondlikud võrdlushinnad, et suurendada hindade läbipaistvust ja kohustada võrguettevõtjaid lubama ülekandeõigusi kauem kui aasta, nii et kui forvardleping sõlmitakse poolte vahel piirkonna- või piiriüleselt, saavad nad tagada elektrienergia ülekande.

Samuti suurendatakse turgude konkurentsivõimelisuse ja hindade läbipaistvuse tagamiseks reguleerivate asutuste suutlikkust jälgida energiaturu terviklikkust ja läbipaistvust.

Kolmas eesmärk on hoogustada investeeringuid taastuvenergiasse , et tagada kasutuselevõtu kolmekordistamine kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega. See saavutatakse osaliselt pikaajaliste lepingute turgude parandamisega. Energiaostulepingud ja hinnavahelepingud pakuvad tarbijatele stabiilseid hindu ning annavad ka taastuvenergia tarnijatele kindlat tulu. See vähendab nende finantsriski ja suurel määral kapitalikulusid. Sellega luuakse positiivne mõjuring, kus stabiilsed tulud vähendavad kulusid ja suurendavad nõudlust taastuvenergia järele.

Taastuvenergia on ka parem investeering, kui selle elektrienergia tootmise võimet ei kärbi süsteemi tehnilised piirangud. Mida paindlikum on süsteem (tootmine, mida saab kiiresti sisse või välja lülitada, salvestamine, mis suudab energiat vastu võtta või võrku lülitada, või reageerimisvõimelised tarbijad, kes suudavad suurendada või vähendada oma elektrinõudlust), seda stabiilsemad võivad olla hinnad ja seda rohkem taastuvenergiat suudab süsteem lõimida. Seepärast nõutakse ettepanekus, et liikmesriigid hindaksid oma vajadust energiasüsteemi paindlikkuse järele ja kehtestaksid eesmärgid nende vajaduste täitmiseks. Liikmesriigid võivad vähese CO2 heitega paindlikkuse edendamiseks reservvõimsuse mehhanisme kavandada või ümber kujundada. Peale selle annab ettepanek liikmesriikidele võimaluse võtta kasutusele uusi toetuskavasid mittefossiilse paindlikkuse jaoks, nagu tarbimiskaja ja salvestamine.

Samuti peaks võrguettevõtjatel olema suurem roll taastuvate energiaallikate integreerimisel võrku, muu hulgas muutes võrguühenduse võimsuse kättesaadavuse läbipaistvamaks. Esiteks suurendaks see selgem teave taastuvenergia arendajate suutlikkust arendada taastuvaid energiaallikaid piirkondades, kus võrk on vähem ülekoormatud. Teiseks saab taastuvenergiaga süsteemis tõhusamalt kaubelda ja seda tasakaalustada, kui turuosaliste vahelised tehingud võivad toimuda reaalajale lähemal. Kui elektrienergia tarnimise pakkumised tehakse mõni minut enne tarbimist, mitte mõni tund enne tarbimist, on tuule- ja päikeseenergia tootjate pakkumised täpsemad, tuule- ja päikeseenergiat on võimalik tarbida rohkem ning süsteemi tasakaalustamatuse kulud vähenevad. Seega viiakse kauplemistähtajad reaalajale lähemale.

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kavandatud algatus on tihedalt seotud Euroopa rohelise kokkuleppe paketi raames esitatud seadusandlike ettepanekutega ja täiendab neid ning kiirendab kavas „REPowerEU“ sätestatud CO2 heite vähendamise eesmärkide saavutamist, eelkõige seoses ettepanekuga vaadata läbi taastuvenergia direktiiv, mis on peamine taastuvenergia edendamist käsitlev ELi õigusakt. Kavandatud algatus on täiendav, sest selle eesmärk on kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu. Ettepaneku eesmärk on tagada stabiilsemad pikaajalised tuluallikad, et vabastada täiendavad investeeringud taastuvenergiasse ja vähese CO2 heitega energiasse, samas parandades lühiajaliste turgude toimimist, mis on taastuvate energiaallikate elektrisüsteemi lõimimisel määrava tähtsusega. Peale selle püütakse ettepanekuga võimaldada energia jagamist, et võimaldada tarbijatel turul osaleda ja aidata kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist.

Energiakasutuse vähendamine hinnasignaalide, energiatõhususe parandamise meetmete või vabatahtlike jõupingutuste abil võib sageli olla odavaim, ohutuim ja puhtaim viis vähendada sõltuvust fossiilkütustest, toetada energiavarustuskindlust ja vähendada meie kulutusi elektrienergiale. Ettepanekuga hõlbustatakse tarbijate aktiivset osalemist turul ja nende tarbimiskaja arengut. Samuti võimaldab see mittefossiilset paindlikkust, nagu tarbimise paindlikkus ja hoiustamine, et konkureerida võrdsetel tingimustel, nii et järk-järgult väheneks maagaasi roll lühiajalisel turul paindlikkuse pakkumisel. Seepärast on ettepanek kooskõlas 2030. aasta energiatõhususe eesmärgi kavandatud suurendamisega 13 %-ni, nagu on sätestatud taastuvenergia, hoonete energiatõhususe ja energiatõhususe direktiivide 11 muudatusettepanekutes, mis kuuluvad kava „REPowerEU“ 12 juurde.

Samuti on oluline seos ettepaneku ja hoonete energiatõhususe direktiivi vahel, mis on peamine ELi õigusakt, mis aitab saavutada Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud hoonete ja renoveerimise eesmärke. Ettepanek on tihedalt seotud eelkõige kasutajapõhist mõõtmist ja tarbimiskaja käsitlevate sätetega, lisaks komisjoni ettepanekule, mis on osa Euroopa rohelise kokkuleppe paketist ja mida on väljendatud ELi päikeseenergiastrateegia teatises ning mis käsitleb fotoelektrilise päikeseenergia järkjärgulist kohustuslikku lõimimist, eesmärgiga muuta üldkasutatavad, äri- ja eluhooned kliimaneutraalseks.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepaneku eesmärgid kaitsta tarbijaid ja suurendada nende mõjuvõimu, parandada ELi tööstuse konkurentsivõimet ning edendada investeeringuid taastuvenergiasse ja vähese CO2 heitega energiasse on täielikult kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe raamistikuga ning on sidusad ja täiendavad praeguseid algatusi, sealhulgas samal ajal vastu võetavat seadusandlikku ettepanekut kliimaneutraalse tööstuse õigusakti kohta. Sellega reageeritakse probleemidele, mis on kindlaks tehtud komisjoni 1. veebruari 2023. aasta teatises, milles on kavandatud rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks, 13 , nimelt sellele, et kõrged energiahinnad on tõsiselt nõrgendanud paljude ettevõtete konkurentsivõimet ning et pikaajalistel hinnalepingutel võib olla oluline roll, et võimaldada kõigil elektritarbijatel saada kasu taastuvenergia prognoositavamatest ja väiksematest kuludest. Peale selle täiendab seadusandlik ettepanek finantsturu asjaomaste määruste, näiteks turukuritarvituse määruse 14 käimasolevat läbivaatamist. Ettepanek tugineb ka nõukogu soovitusele õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta, mille kohaselt kutsutakse liikmesriike üles jätkama avaliku ja erasektori rahalise toetuse andmist, et investeerida taastuvenergiasse, lahendada liikuvusega seotud väljakutseid ning edendada ringmajanduse pakutavaid kulude kokkuhoiu võimalusi 15 .

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 lõikel 2, mis on õiguslik alus selliste meetmete ettepanekute tegemiseks, mille eesmärk on muu hulgas tagada energiaturu toimimine, edendada energiatõhusust ja energiasäästu ning arendada uusi ja taastuvaid energiaallikaid 16 . ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punkti i kohaselt on ELil energeetikavaldkonnas jagatud pädevus.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Vajadus ELi tasandi meetmete järele

Energiahindade kriisi enneolematu laad on toonud tähelepanu keskmesse ELi elektriturud. Hoolimata odava taastuvenergia osakaalu suurenemisest kogu ELis mõjutab fossiilkütustest toodetud elekter jätkuvalt üldisi kulutusi elektrienergiale. Kogu ELi kodumajapidamised ja ettevõtjad on kriisi ajal kogenud energiahindade järsku tõusu.

Tegemist on kogu ELi hõlmava küsimusega, mida saab lahendada üksnes ELi tasandi meetmetega. ELi elektriturgude suurem lõimimine nõuab tihedamat koordineerimist riiklike osalejate vahel, seda ka turuseire ja -järelevalve valdkonnas. Liikmesriikide poliitilistel sekkumistel elektrisektoris on vahetu mõju naaberliikmesriikidele energiaalase vastastikuse sõltuvuse, võrkudevaheliste ühenduste ja elektrituru jätkuva lõimimise tõttu. Elektrisüsteemi toimimise ning piiriülese kaubanduse ja investeeringute säilitamiseks ning kooskõlastatult energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamiseks lõimituma ja energiatõhusama, taastuvenergia tootmisel põhineva energiasüsteemi suunas on vaja ühist lähenemisviisi.

Kavandatud muudatustega nähakse ette tasakaal kohustuste ja liikmesriikidele jäetud paindlikkuse vahel seoses sellega, kuidas saavutada peamised eesmärgid, milleks on tagada, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia madalamad kulud kajastuksid tarbijaarvetes, ja hoogustada taastuvenergia kasutuselevõttu.

Peale selle on kavandatud meetmete eesmärki võimalik saavutada üksnes ELi, mitte üksikute liikmesriikide tasandil võetavate meetmetega, sest kavandatav meede nõuab muudatuste tegemist elektrituru korralduse kehtivas ja kogu ELi hõlmavas raamistikus, mis on kindlaks määratud elektrimääruses (EL) 2019/943 ja elektridirektiivis (EL) 2019/944, samuti olemasolevas energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse raamistikus.

•ELi lisaväärtus

ELi tasandi meetmed elektrituru praeguse korralduse puuduste kõrvaldamiseks annavad lisaväärtust, sest need on tõhusamad ja tulemuslikumad kui üksikute liikmesriikide meetmed ning aitavad seega vältida killustatud lähenemisviisi. Välja selgitatud puuduste kõrvaldamiseks kavandatud meetmed on ulatuslikumad ja kulutõhusamad, kui neid ajendab ühine õigus- ja poliitikaraamistik. Peale selle oleks liikmesriigi tasandil meetmete võtmine võimalik üksnes olemasoleva kogu ELi hõlmava elektrituru korralduse raamistiku piires, mis on kindlaks määratud elektrimääruses ja elektridirektiivis ning energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruses, ning nendega ei oleks võimalik teha selles raamistikus vajalikke muudatusi. Sellest tulenevalt ei saa käesoleva algatuse eesmärke saavutada ainult liikmesriigid ise, ning just seetõttu annavad ELi tasandi meetmed lisaväärtust.

•Proportsionaalsus

Elektrimääruse, elektridirektiivi, energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse ning Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACERi) määruse kavandatud muudatusi peetakse proportsionaalseks.

Kavandatud meetmed, mille eesmärk on stimuleerida pikaajaliste lepingute, näiteks energiaostulepingute ja kahesuunaliste hinnavahelepingute kasutamist, võivad suurendada ettevõtjate ja riiklike ametiasutuste halduskulusid ja -koormust. Kavandatud majanduslik mõju on siiski vajalik ja proportsionaalne, et saavutada eesmärk stimuleerida selliste pikaajaliste lepingute kasutamist ning tagada, et Euroopa kodumajapidamiste ja ettevõtete kulutused elektrienergiale ning madalate muutuvkuludega mittefossiilsetel kütustel põhinevate tehnoloogialahenduste tulud sõltuksid vähem hindade kõikumisest lühiajalistel turgudel ja oleksid seega stabiilsemad pikema aja jooksul.

Likviidsuse parandamiseks ja turgude lõimimiseks kavandatud meetmed võivad avaldada ettevõtetele ka mõningast lühiajalist mõju, sest neil tuleks kohaneda uute kauplemissüsteemidega. Neid peetakse siiski vajalikuks, et saavutada kavandatud eesmärgid, milleks on tagada taastuvenergia ja vähese CO2 heitega energia parem lõimimine, vähendada paindlikkuse tagamiseks sõltuvust fossiilkütustest ja saavutada lõpuks liidus süsinikuneutraalsus ning vähendada tarbijate kulusid. Samuti on need proportsionaalsed nende eesmärkidega, sest mõju ettevõtjatele näib praeguse raamistikuga võrreldes minimaalne ning reformist saadav majanduslik kasu ületaks suurel määral mis tahes lühi- või pikaajalist halduslikku ümberkorraldamist.

Samuti on proportsionaalne taotletavate eesmärkidega mitte näha ette meetmeid elektrimääruse ja elektridirektiivi kehtivate sätete muutmiseks, kui kehtivate sätetega seoses kindlaks tehtud probleeme on võimalik lahendada nende kohaldamise või rakendamise teel. Üks selline olukord on seotud elektrimääruse IV peatükis esitatud ressursside piisavuse meetmetega, eelkõige liikmesriikide jaoks reservvõimsuse mehhanismide kasutuselevõtmise protsessiga, mida saaks lihtsustada ilma asjakohaseid sätteid muutmata.

Tarbijate mõjuvõimu suurendamiseks ning õiguste ja kaitse tugevdamiseks kavandatud meetmetega laiendatakse tarnijatele ja võrguettevõtjatele pandud ülesandeid ja kohustusi. Lisakoormus on siiski vajalik ja proportsionaalne, et saavutada eesmärk tagada tarbijatele parem juurdepääs teabele ja pakkumiste mitmekesisus, siduda oma elektriarved lahti energiaturgudel toimuvatest lühiajalistest liikumistest ning tasakaalustada tarnijate ja tarbijate vaheline risk.

Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse raamistiku parandamiseks kavandatud meetmed võivad suurendada turuosaliste aruandekohustusi energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse laiema kohaldamisala tõttu. Need meetmed on vajalikud selleks, et saavutada eesmärk suurendada läbipaistvust ja järelevalvesuutlikkust ning tagada piiriüleste juhtumite tõhusam uurimine ja nende kohta tehtud otsuste täitmine ELis, nii et tarbijatel ja teistel turuosalistel on kindlustunne elektriturgude terviklikkuse suhtes, pakkumise ja nõudluse õiglane ja konkurentsil põhinev vastasmõju peegeldub hindades ning turu kuritarvitamiselt ei saa kasumit teenida. Samuti on need proportsionaalsed selle eesmärgiga, sest turuseire ja -järelevalve kvaliteedi paranemine ületaks lühi- või pikaajalisi halduskulusid.

Kavandatud meetmete üldpaketti peetakse asjakohaseks, võttes arvesse üldist vajadust saavutada kliimaneutraalsus võimalikult väikeste kuludega tarbijate jaoks, tagades samal ajal energiavarustuskindluse.

•Vahendi valik

Ettepanekuga muudetakse elektrimäärust, elektridirektiivi, energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrust, ACERi määrust ja taastuvenergia direktiivi. Võttes arvesse, et ettepaneku eesmärk on lisada piiratud hulk uusi sätteid ja muuta nimetatud õigusaktide piiratud hulka kehtivaid sätteid, on muutmisakti kasutamine piisav. Samal põhjusel tundub asjakohane kasutada nii kehtivate määruste kui ka kehtivate direktiivide muutmiseks muutmismäärust.

3.KONSULTEERIMINE SIDUSRÜHMADEGA JA KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Käesoleva algatuse ettevalmistamiseks korraldas komisjon 23. jaanuarist 2023 kuni 13. veebruarini 2023 avaliku konsultatsiooni. Konsultatsioon oli avatud kõigile.

Komisjon sai konsultatsiooni käigus 1 369 vastust. Neist üle 700 on kodanikelt, umbes 450 ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt, umbes 40 riiklikelt või kohalikelt ametiasutustelt või riigi reguleerivatelt asutustelt ja umbes 70 võrguettevõtjatelt. Samuti osales ligikaudu 20 energiakogukonda, 15 ametiühingut ja 20 tarbijaorganisatsiooni. Vastused esitas ka märkimisväärne arv valitsusväliseid organisatsioone, mõttekodasid ja teadus- või muid akadeemilisi asutusi. Ülevaade sidusrühmade arvamustest on kättesaadav käesolevale seadusandlikule algatusele lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

Peale selle pidas komisjon 15. veebruaril 2023 konkreetsete sidusrühmadega veebikonsultatsiooni, milles osales ligikaudu 70 turuosalist, valitsusvälist organisatsiooni, võrguoperaatorit, riigi reguleerivaid asutusi koos ACERiga, mõttekodasid ja teadlasi. Konsulteerimine tõi üldiselt esile järgmised sidusrühmade seisukohad.

–Lühiajalised turud ja piirkulupõhine hinnakujundusmehhanism tuleks säilitada, sest need toimivad hästi ja annavad õigeid hinnasignaale. Lühiajalised (järgmise päeva ja päevasisesed) turud on hästi arenenud ning need tulenevad ELi energiaalaste õigusaktide aastatepikkusest rakendamisest.

–Lühiajalisi turge tuleb täiendada vahenditega, mis stimuleerivad pikemaajalisi hinnasignaale, nagu need, millele komisjon viitas konsulteerimisel, eelkõige energiaostulepingud, hinnavahelepingud ja tõhustatud forvardturud. Erinevate vahendite vahel tuleks luua õige tasakaal. Sellest hoolimata ei tohiks olla kohustuslikke süsteeme ja tuleks säilitada vabadus valida asjakohaseid lepinguid.

–Tunnistati mittefossiilse paindlikkuse lahenduste, näiteks tarbimiskaja ja salvestamise eeliseid, eelkõige seoses taastuvate energiaallikate osakaalu suurenemisega. Nende kaasamist turul tuleks hõlbustada.

–Tulevasi elektriturge tuleb kohandada taastuvenergia suure osakaaluga. Peale selle tuleks rohkem rõhku panna kohalikule mõõtmele ja elektrivõrgu arendamisele. Neid ülesandeid saaks lahendada avaliku konsultatsiooni käigus esitatud lahenduste abil.

–Tarbijakaitse, nagu ka energia taskukohasus, on väga oluline, kuid samavõrd oluline on ka tarbimiskaja signaalide säilitamine. Kujunemisjärgus lahendusi, nagu energiakogukondi, omatarbeks toodetud energia tarbimist ja energia jagamist, tuleks toetada ja stimuleerida.

•Komisjoni talituste töödokument

Arvestades algatuse kiireloomulisust, on mõjuhinnangu asemel koostatud komisjoni talituste töödokument. Käesoleva ettepaneku aluseks olevas komisjoni talituste töödokumendis selgitatakse ja põhjendatakse komisjoni ettepanekuid, mis käsitlevad struktuurset reageerimist kodumajapidamiste ja ettevõtjate kõrgetele energiahindadele ning kindla, puhta ja taskukohase energia tagamist kodumajapidamistele ja ettevõtjatele tulevikus, ning esitatakse olemasolevad tõendid kavandatud meetmete asjakohasuse kohta.

Komisjoni talituste töödokumendis jõutakse järeldusele, et kavandatud reformide pakett peaks märkimisväärselt parandama Euroopa elektrituru struktuuri ja toimimist. See on veel üks alustala, mis võimaldab saavutada rohelise kokkuleppe eesmärgid, ning lisaks sellele tehakse kokkuvõte energiakriisi käigus ilmnenud puudustest ja püütakse nendega tegeleda.

Dokument näitab, et reform aitab kaitsta ja suurendada tarbijate mõjuvõimu, kes seisavad praegu silmitsi kõrgete ja volatiilsete hindadega, luues puhvri nende ja lühiajaliste turgude vahel. Käesoleva ettepanekuga lahutatakse elektriturul kasutatavate fossiilsetel kütustel põhinevate tehnoloogiate kõrged hinnad tarbijate ja ettevõtjate kulutustest elektrienergiale. Rohkem pikaajaliste lepingute sõlmimise võimalusi energiaostulepingute, hinnavahelepingute ja forvardturgude kujul tagab, et lühiajalistele turgudele avatud elektriarve osa saab oluliselt vähendada. Peale selle suurendavad tarnijate riskimaandamise kohustus ja kohustus pakkuda ka kindlaksmääratud hinnaga lepinguid märkimisväärselt võimalusi vähendada elektriarvete mõjutatavust hinnavolatiilsusest. Samuti on tarbijatel parem teave pakkumiste kohta enne lepingu sõlmimist ning liikmesriikidel on kohustus määrata viimasena vastutavad tarnijad. Peale selle võivad nad võimaldada kriisi ajal juurdepääsu reguleeritud jaehindadele. Energia jagamise õigus on uus võimalus, mis suurendab tarbijate mõjuvõimu ja toetab taastuvenergia hajutatud kasutuselevõttu, sest see annab tarbijatele suurema kontrolli oma elektrienergia kulutuste üle.

Komisjoni talituste töödokumendis selgitatakse, kuidas kõnealune reform suurendab ka ELi tööstuse konkurentsivõimet viisil, mis täiendab täielikult kliimaneutraalse tööstuse õigusakti. Liikmesriigid peavad tagama, et energiaostulepingute turgude arenguks on olemas õiged tingimused, tagades seeläbi tööstusele pikaajalise juurdepääsu taskukohasele ja puhtale elektrile. Forvardturgude parandamine annab tööstusele ja tarnijatele palju parema juurdepääsu piiriülesele taastuvenergiale kuni kolmeks aastaks ette, mis on märkimisväärne edasiminek võrreldes praeguse olukorraga. Üldiselt suurendavad riiklikud taastuvenergia toetuskavad liikmesriikide energiasõltumatust ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu süsteemis, toetades samal ajal kohalikke töökohti ja oskusi.

Dokument näitab, et kõnealune reform kiirendab taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ning kasutab ära kindla tootmisvõimsuse ja paindlikkuslahenduste kogu potentsiaali, et võimaldada liikmesriikidel lõimida üha kõrgemat taastuvenergia taset. Komisjon teeb ettepaneku, et liikmesriigid hindaksid oma vajadust energiasüsteemi paindlikkuse järele ning võimaldaksid võtta kasutusele uued toetuskavad tarbimiskaja ja salvestamise jaoks. Ettepanekuga nähakse ette ka täiendavad võimalused taastuvenergiaga kauplemiseks reaalajale lähemal nii piiriülesel kui ka riiklikul tasandil. Sel viisil saab turg paremini toetada taastuvate energiaallikate lõimimist ja selliste paindlikkuslahenduste ärimudelit, mis võivad aidata kaasa energiavarustuskindlusele.

Lõpuks kirjeldatakse komisjoni talituste töödokumendis, kuidas käesolev ettepanek vastab Euroopa Ülemkogu palvele hinnata viise elektrituru korralduse optimeerimiseks energiakriisi kontekstis. Selle eesmärk on kaitsta tarbijaid, luues puhvri tarbijate ja lühiajaliste elektriturgude vahele pikemaajaliste lepingute sõlmimise kaudu, ning muuta need lühiajalised turud taastuvenergia ja paindlikkuslahenduste jaoks tõhusamaks koos parema regulatiivse järelevalvega. Käesoleva ettepanekuga tagatakse, et turureeglid on jätkuvalt eesmärgipärased, et edendada elektrisektori CO2 heite kulutõhusat vähendamist ja suurendada selle vastupanuvõimet energiahindade volatiilsusele.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva seadusandliku ettepaneku ja komisjoni talituste töödokumendi ettevalmistamine põhineb suurel hulgal materjalidel, millele on osutatud komisjoni talituste töödokumendi joonealustes märkustes, ning avaliku konsultatsiooni vastustel.

•Põhiõigused

Käesolev ettepanek võib mõjutada mitut ELi põhiõiguste hartas kehtestatud põhiõigust, eelkõige ettevõtlusvabadust (artikkel 16) ja õigust omandile (artikkel 17). Nagu eespool selgitatud, niivõrd kui kavandatud meetmed piiravad nende õiguste kasutamist, peetakse siiski seda mõju ettepaneku eesmärkide saavutamiseks vajalikuks ja proportsionaalseks ning seetõttu kujutavad need endast hartaga lubatud õiguste seaduslikke piiranguid.

Teiselt poolt tõhustatakse ettepanekuga selliste põhiõiguste kaitset nagu era- ja perekonnaelu austamine (artikkel 7), õigus isikuandmete kaitsele (artikkel 8), diskrimineerimiskeeld (artikkel 21), juurdepääs üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele (artikkel 36), keskkonnakaitse kõrge taseme integreerimine (artikkel 37) ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile (artikkel 47), eelkõige tarbijate mõjuvõimu suurendamist, õigusi ja kaitset käsitlevate sätete kaudu.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Elektridirektiivi, elektrimääruse, energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse ning ACERi määruse kavandatud muudatused keskenduvad sellele, mida peetakse vajalikuks, et kõrvaldada praeguse elektrituru korralduse puudused energiakriisi kontekstis ja aidata kulutõhusal viisil kaasa liidu kliimaeesmärkide saavutamisele. Need ei kujuta endast nimetatud õigusaktide täielikku läbivaatamist.

Ettepanekuga võidakse suurendada liikmesriikide ametiasutuste ja ettevõtjate haldusnõudeid, kuigi proportsionaalselt, nagu eespool selgitatud. Näiteks kavandatud meetmed, mille eesmärk on stimuleerida pikaajaliste lepingute, nagu energiaostulepingute ja kahesuunaliste hinnavahelepingute kasutamist, võivad suurendada ettevõtjate ja riiklike ametiasutuste halduskulusid ja -koormust. Kavandatud majanduslik mõju on siiski ettevõtjatele ja tarbijatele kasulik.

Likviidsuse parandamiseks ja turgude lõimimiseks kavandatud meetmed võivad avaldada ettevõtetele ka mõningast lühiajalist mõju, sest neil tuleks kohaneda uute kauplemissüsteemidega. Seda peetakse praeguse raamistikuga võrreldes siiski minimaalseks, sest reformi majanduslik kasu ületaks suurel määral mis tahes lühi- või pikaajalist halduslikku ümberkorraldamist.

Tarbijate mõjuvõimu suurendamiseks ning õiguste ja kaitse tugevdamiseks kavandatud meetmetega laiendatakse tarnijatele ja võrguettevõtjatele pandud kohustusi, et parandada valikuvõimalusi, suurendada kaitset ja hõlbustada tarbijate, eelkõige kodumajapidamiste aktiivset osalemist turul. Lisakoormus on siiski minimaalne, sest neid raamistikke võetakse kasutusele kogu Euroopas ja seetõttu on vaja eeskirju ühtlustada.

Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse raamistiku parandamiseks kavandatud meetmed võivad suurendada turuosaliste aruandekohustusi, kuigi proportsionaalselt. Seda peetakse praeguse raamistikuga võrreldes siiski minimaalseks, sest turuseire ja -järelevalve kvaliteedi paranemine ületaks lühi- või pikaajalisi halduskulusid.

4.MÕJU EELARVELE

ELi elektrituru korralduse parandamist käsitleva ettepaneku mõju eelarvele on seotud Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACERi) ja energeetika peadirektoraadi vahenditega, mida on kirjeldatud ettepanekule lisatud finantsselgituses. Sisuliselt on ACERi uute ülesannete täitmiseks alates 2025. aastast vaja täiendavalt nelja täistööajale taandatud töötajat ja vastavaid rahalisi vahendeid. Energeetika peadirektoraadi töökoormus suureneb kolme täistööajale taandatud töötaja võrra.

Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse muutmist käsitleva ettepaneku mõju eelarvele on seotud ACERi ja energeetika peadirektoraadi vahenditega, mida on kirjeldatud ettepanekule lisatud finantsselgituses. ACERi uuteks ülesanneteks, eelkõige seoses tõhustatud uurimisvolitustega, tuleb alates 2025. aastast ametis järk-järgult palgata 25 täiendavat täistööajale taandatud töötajat ning vaja on vastavaid rahalisi vahendeid, kuigi enamikku lisatöötajatest rahastatakse tasudest. Selleks tuleb kohandada komisjoni 17. detsembri 2020. aasta otsust (EL) 2020/2152 lõivude kohta, mis tuleb maksta ACERile energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohaste ülesannete täitmise eest. Energeetika peadirektoraadi töökoormus suureneb kahe täistööajale taandatud töötaja võrra.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon jälgib õigusaktide ülevõtmist ning seda, kas liikmesriigid ja muud osalised täidavad meetmeid, mis tuleb lõpuks vastu võtta, ning rakendab vajaduse korral täitemeetmeid. Järelevalve ja rakendamise eesmärgil toetab komisjoni eelkõige ACER, eelkõige seoses energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega. Elektrimääruse ja elektridirektiiviga seotud küsimustes teeb komisjon samuti koostööd ACERi ja riigi reguleerivate asutustega.

Peale selle on komisjon rakendamise hõlbustamiseks valmis kahepoolseteks kohtumisteks ja kõnedeks liikmesriikidega konkreetsete küsimuste korral.

•Ettepaneku konkreetsete sätete selgitus

Elektrimäärust käsitlevates muudatustes selgitatakse määruse kohaldamisala ja reguleerimiseset, rõhutades moonutamata turusignaalide olulisust suurema paindlikkuse tagamiseks ning pikaajaliste investeeringute rolli tarbijate, sealhulgas energiamahukate tööstusharude, VKEde ja kodumajapidamiste elektriarvete lühiajaliste turuhindade volatiilsuse vähendamisel. See selgitab teatavaid järgmise päeva ja päevasisesel turul kauplemise peamisi põhimõtteid. Sellega nähakse ette uued nõuded, mis käsitlevad põhivõrguettevõtjate poolset tarbimiskaja hankimist tippnõudluse vähendamise toote kujul, ning nõuded, mis võimaldavad põhivõrguettevõtjatel ja jaotusvõrguettevõtjatel kasutada spetsiaalsete arvestite andmeid. Sellega määratakse kindlaks uued nõuded elektri forvardturgude kohta, et suurendada nende likviidsust. See sisaldab uusi nõudeid, mille eesmärk on selgitada ja stimuleerida pikemaajaliste lepingute rolli ja kasutamist energiaostulepingute ja kahesuunaliste hinnavahelepingute kaudu. Sellega nähakse ette uued nõuded, mis käsitlevad paindlikkuse vajaduste hindamist liikmesriikide poolt, liikmesriikide võimalust võtta kasutusele paindlikkuse toetuskavad ja selliste paindlikkuse toetuskavade kavandamispõhimõtted. Samuti kehtestatakse põhivõrguettevõtjatele uued läbipaistvusnõuded, mis on seotud elektrivõrgus uute ühenduste jaoks kättesaadava võimsusega.

Elektridirektiivi käsitlevate muudatustega nähakse ette uued nõuded tarbijate kaitse ja mõjuvõimu suurendamise kohta. Tarnija vaba valimist käsitleva muudatusega kehtestatakse uued nõuded, millega tagatakse, et klientidel on võimalik oma valdustes kasutada rohkem kui üht tarnijat, võimaldades ühe ühenduspunkti jaoks kasutada mitut arvestit (mõnikord nimetatakse seda kasutajapõhiseks mõõturiks).

Tarbijate mõjuvõimu suurendamist ja kaitset käsitlevate muudatustega tagatakse, et klientidele pakutakse mitmesuguseid lepinguid, mis vastavad kõige paremini nende olukorrale, tagades, et kõigil klientidel on vähemalt üks kindlaksmääratud tähtajaga ja kindlaksmääratud hinnaga pakkumine. Peale selle tuleb klientidele nende pakkumiste kohta anda selget lepingueelset teavet.

Samuti antakse kodumajapidamistele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele uus õigus osaleda energia jagamises – see tähendab, et aktiivsed tarbijad tarbivad omatarbeks toodetud taastuvenergiat, mis on toodetud või salvestatud väljaspool tarbimiskohta kas nende omandis olevate või täielikult või osaliselt renditavate seadmetega või mille teine aktiivne tarbija on neile üle andnud.

Samuti kehtestatakse pideva elektrivarustuse tagamiseks olulised uued tarbijate kaitse meetmed, sealhulgas nõue, et liikmesriigid määraksid viimasena vastutavad tarnijad, kes vastutavad maksejõuetuks jäänud tarnijate klientide eest ning selle eest, et haavatavad tarbijad oleksid kaitstud lahtiühendamise eest. Samuti peavad tarnijad kehtestama riskijuhtimise, et piirata maksejõuetuse riski, rakendades asjakohaseid riskimaandamisstrateegiaid. Nende üle teevad järelevalvet riikide reguleerivad asutused.

Elektridirektiivi muudatustega kehtestatakse jaotusvõrguettevõtjatele uued läbipaistvusnõuded, mis on seotud võrgus uute ühenduste jaoks kättesaadava võimsusega. Ettepanekus selgitatakse reguleerivate asutuste rolli seoses määruse (EL) 2016/1719 kohaselt loodud ühtse jaotamiskeskkonnaga.

Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrust käsitlevate muudatustega kohandatakse energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohaldamisala praeguste ja muutuvate turutingimustega, laiendades muu hulgas andmete esitamise kohaldamisala uutele tasakaalustamisturgudele ja liidetud turgudele ning algoritmkauplemisele. Sellega tagatakse tugevam, tihedam ja korrapärasem koostöö energeetika- ja finantsvaldkonda reguleerivate asutuste, sealhulgas ACERi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vahel seoses energia hulgimüügitoodete tuletisinstrumentidega. Samuti parandab see siseteabe kogumise ja turu läbipaistvuse protsessi, tõhustades ACERi järelevalvet ja kohandades siseteabe määratlust. Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse muudatustega tõhustatakse järelevalvet andmeid esitavate poolte, näiteks registreeritud aruandlusmehhanismide ja ametialaselt tehinguid vahendavate isikute üle. Muudatustega parandatakse andmete jagamise võimalusi ACERi, asjaomaste riigi ametiasutuste ja komisjoni vahel. Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse muudatusega suurendatakse ACERi rolli oluliste piiriüleste juhtumite uurimisel, et võidelda energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumiste vastu. Samuti sätestatakse ettepanekus raamistik reguleerivate asutuste poolt liikmesriigi tasandil määratud rahaliste karistuste ühtlustamiseks.

ACERi määrust käsitlevate muudatuste eesmärk on selgitada Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti rolli seoses määruse (EL) 2016/1719 kohaselt loodud ühtse jaotamiskeskkonnaga ning elektrimääruses kehtestatud uute eeskirjadega forvardturgude ja paindlikkuse toetuskavade kohta. Samuti selgitatakse ACERi rolli ja pädevusi kooskõlas energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse muutmisega. Taastuvenergia direktiivi muudatuse eesmärk on selgitada nende eeskirjade kohaldamisala, mis käsitlevad taastuvate energiaallikate otsese hinnatoetuskava liike, mida liikmesriigid võivad kehtestada.

2023/0076 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrusi (EL) nr 1227/2011 ja (EL) 2019/942, et parandada liidu kaitset turuga manipuleerimise eest energia hulgimüügiturul

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 194 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Selleks et konkurents elektri ja gaaside siseturul oleks avatud ja aus ning et turuosalistele oleks tagatud võrdsed võimalused, peavad energia hulgimüügiturud olema terviklikud ja läbipaistvad. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1227/2011 on kehtestatud selle eesmärgi saavutamise terviklik raamistik. Et suurendada üldsuse usaldust energiaturgude toimimise vastu ja kaitsta tulemuslikult liitu turuga manipuleerimise katsete eest, tuleks muuta määrust (EL) nr 1227/2011, et veelgi suurendada hetkel ebapiisavat läbipaistvust ja järelevalvesuutlikkust ning tagada võimalike piiriüleste turukuritarvituste juhtumite tulemuslikum uurimine ja meetmete täitmise tagamine, kõrvaldamaks praeguses raamistikus tuvastatud puudused.

(2)Energiaturgudel kaubeldavatel finantsinstrumentidel, sealhulgas energiatuletisinstrumentidel, on üha suurem tähtsus. Kuna finantsturud ja energia hulgimüügiturud on omavahel üha tihedamalt seotud, tuleks määrus (EL) nr 1227/2011 viia paremini kooskõlla finantsturge käsitlevate õigusaktidega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 596/2014, 17 sealhulgas turuga manipuleerimise ja siseteabe määratluste osas. Täpsemalt tuleks määruses (EL) nr 1227/2011 esitatud turuga manipuleerimise määratlust veidi kohandada, et see kajastaks määruse (EL) nr 596/2014 artiklit 12. Selleks tuleks kohandada määruses (EL) nr 1227/2011 sätestatud turuga manipuleerimise määratlust, et hõlmata mis tahes tehingu sõlmimist või kauplemiskorralduse andmist, aga ka mis tahes muud energia hulgimüügitoodetega seotud tegevust i) mis annab või tõenäoliselt annab valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta, ii) millega üks isik või mitu koostööd tegevat isikut kindlustavad või tõenäoliselt kindlustavad ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna kunstlikul tasemel hoidmise, või iii) mille puhul kasutatakse fiktiivseid vahendeid või muud liiki pettust või võtteid, millega antakse või tõenäoliselt antakse valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta.

(3)Samuti tuleks kohandada siseteabe määratlust, et see kajastaks määrust (EL) nr 596/2014. Juhul kui siseteave puudutab mitmest etapist koosnevat protsessi, võib nii iga sellise etapiga kui ka kogu protsessiga seotud teave olla siseteave. Pikaajalise protsessi vaheetapp võib iseendast kujutada asjaolude kogumit või sündmust, mis on ilmnenud või mille ilmnemine või toimumine on antud ajahetkel olemasolevate tegurite üldise hindamise põhjal tõenäoline. Seda kontseptsiooni ei tohiks siiski tõlgendada selliselt, et nimetatud asjaolude kogumi või sündmuse kogu mõju finantsinstrumentide hinnale tuleb arvesse võtta. Vaheetappi iseloomustavat teavet tuleks pidada siseteabeks, kui see vastab eraldi võetuna käesolevas määruses siseteabele kehtestatud kriteeriumidele.

(4) Käesolev määrus ei piira määruste (EL) 596/2014, 600/2014 ja 648/2012 ning direktiivi (EL) 2014/65 kohaldamist ega Euroopa konkurentsiõiguse kohaldamist käesoleva määrusega hõlmatud tegevuse suhtes.

(5)Teabe jagamine riiklike reguleerivate asutuste ja riiklike pädevate finantsjärelevalveasutuste vahel on koostöö ja võimalike rikkumiste avastamise keskne aspekt nii energia hulgimüügiturgudel kui ka finantsturgudel. Pidades silmas määruse (EL) 596/2014 kohast teabevahetust pädevate asutuste vahel riigi tasandil, peaksid riiklikud reguleerivad asutused jagama saadud asjakohast teavet riiklike finantsjärelevalve- ja konkurentsiasutustega.

(6)Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametil (edaspidi „amet“ või „ACER“) peaks olema võimalik teha turuosalistele ja laiemale avalikkusele kättesaadavaks teave, mis ei ole või ei ole enam ärilisest või julgeoleku seisukohast tundlik, et sellega aidata suurendada teadmisi turu kohta. See peaks hõlmama ACERi võimalust avaldada teavet organiseeritud turgude, siseteabeplatvormide ja registreeritud aruandlusmehhanismide kohta vastavalt kohaldatavatele andmekaitsealastele õigusaktidele, et parandada energia hulgimüügiturgude läbipaistvust ja tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi kõnealustel energiaturgudel.

(7)Organiseeritud turud, mis tegelevad direktiivi (EL) 2014/65 artikli 4 lõike 1 punkti 15 kohaste finantsinstrumentidena käsitatavate energia hulgimüügitoodetega kauplemisega, peavad saama nõuetekohase tegevusloa vastavalt kõnealuse direktiivi nõuetele.

(8)Kauplemistehnoloogia kasutamine on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt kasvanud ja seda kasutatakse üha enam ka energia hulgimüügiturgudel. Paljud turuosalised kasutavad algoritmkauplemist ja algoritmipõhiseid välkkauplemistehnikaid, kus inimese sekkumine on minimaalne või puudub üldse. Nendest tavadest tulenevaid riske tuleks käsitleda määruse (EL) nr 1227/2011 alusel.

(9)Määruse (EL) nr 1227/2011 kohaste aruandluskohustuste täitmine ja ametile esitatavate andmete kvaliteet on äärmiselt oluline selleks, et tagada tulemuslik järelevalve ja võimalike rikkumiste avastamine määruse (EL) nr 1227/2011 eesmärgi saavutamiseks. Kauplemisandmete kvaliteedi, vormingu, usaldusväärsuse ja kulude ebaühtsus mõjutab negatiivselt läbipaistvust, tarbijate kaitset ja turu tõhusust. Ametile esitatav teave peab olema täpne ja täielik, et amet saaks oma ülesandeid ja funktsioone tulemuslikult täita.

(10)Selleks et parandada ameti järelevalvet turu üle ja muuta andmete kogumine täielikumaks, tuleb praegust aruandluskorda parandada. Kogutavaid andmeid tuleks laiendada, et kõrvaldada andmete kogumise lüngad ning hõlmata liidetud turud, uued tasakaalustamisturud, tasakaalustamisturgude lepingud ja tooted, mida on võimalik tarnida liidus. Organiseeritud turgudelt tuleks nõuda, et nad esitaksid ametile korralduste registri täieliku andmekogumi. Korralduste registri pakkujaid tuleks samuti käsitada ametialaselt tehinguid vahendavate isikutena, kelle suhtes kehtib kohustus jälgida kahtlustatavaid rikkumisi ja neist teatada.

(11)Siseteabeplatvormidel peaks olema oluline roll siseteabe tulemuslikul ja õigeaegsel avaldamisel. Siseteabe avaldamine spetsiaalsetel siseteabeplatvormidel peaks olema kohustuslik, et teha teave kergesti kättesaadavaks ja suurendada läbipaistvust. Selleks et tagada usaldus siseteabeplatvormide vastu, tuleks neile anda tegevusluba ja nad registreerida.

(12)Et ühtlustada ja tõhustada andmete esitamist ametile, tuleks teave esitada registreeritud aruandlusmehhanismide kaudu ning amet peaks andma nende tegevuseks loa. Registreeritud aruandlusmehhanismid peaksid alati vastama tegevusloa andmise tingimustele ja andmekaitsealastele õigusaktidele. Amet peaks looma ka kõigi liidus asuvate registreeritud aruandlusmehhanismide registri.

(13)Hõlbustamaks järelevalvet, et avastada võimalikku siseteabel põhinevat kauplemist ning tagada kogutud teabe kvaliteet, tuleb siseteabe kogumine viia kooskõlla kauplemisandmete esitamise praeguste protsessidega.

(14)Ametialaselt tehinguid vahendavad või täitvad isikud on kohustatud teatama kahtlastest tehingutest, millega rikutakse siseteabel põhinevat kauplemist ja turuga manipuleerimist käsitlevaid sätteid. Et suurendada selliste rikkumiste menetlemise võimalust, peaks ametialaselt tehinguid vahendavatel või täitvatel isikutel olema ka kohustus teatada kahtlastest korraldustest ja siseteabe avaldamise kohustuse võimalikest rikkumistest. Otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldajaid ja korralduste ühisregistri pakkujaid tuleks käsitada ametialaselt tehinguid vahendavate isikutena.

(15)Komisjoni määrusega (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised, on ette nähtud võimalus kolmandate riikide osalemiseks liidu elektrisektori ühtses järgmise päeva turu ja päevasisese turu mehhanismis. Kuna turgude liitmise korraldaja kasutab ostu- ja müügipakkumiste optimaalseks sobitamiseks konkreetset algoritmi, võib see viia selleni, et kauplemiskorraldusi antakse kolmandas riigis, mis osaleb liidu ühtses järgmise päeva turu ja päevasisese turu mehhanismis, kuid tulemuseks on leping elektrienergia tarnimiseks liidus. Selliste kauplemiskorralduste andmine kolmandates riikides, mis osalevad liidu ühtses järgmise päeva turu ja päevasisese turu mehhanismis, mille tulemuseks võib olla tarne liidus, peaks kuuluma käesoleva määruse kohase energia hulgimüügitoodete määratluse alla.

(16)Selleks et saada täpne, objektiivne ja usaldusväärne hinnang liitu suunduvate LNG-tarnete hinna kohta, peaks amet koguma kõiki LNG-turu andmeid, mis on vajalikud, et määrata LNG päevane hinnanguline hind. Hinnangulise hinna määramine peaks põhinema kõigil tehingutel, mis on seotud LNG-tarnetega liitu. ACERil peaks olema õigus koguda kõnealuseid turuandmeid kõigilt osalistelt, kes tegelevad LNG liitu tarnimisega. Kõik sellised osalised peaksid olema kohustatud esitama ACERile kõik LNG-turu andmed nii reaalajalähedaselt kui tehnoloogiliselt võimalik kas pärast tehingu sõlmimist või tehingu tegemiseks ostu- või müügipakkumise esitamist. ACERi tehtav hinnangulise hinna määramine peaks hõlmama kõige täielikumat andmekogumit liitu suunduvate LNG-tarnete kohta, sealhulgas tehingute hindu ning alates 31. märtsist 2023 ostu- ja müügipakkumiste hindu. Avaldades iga päev selle objektiivse hinnangulise hinna ja selle kindlakstehtud erinevuse võrreldus turu muude võrdlushindadega LNG võrdlusaluse näol, sillutatakse teed selle hinna vabatahtlikule kasutuselevõtule võrdlushinnana turuosaliste lepingutes ja tehingutes. Kui LNG hinnanguline hind ja LNG võrdlusalus on kasutusele võetud, võiksid neist saada ka selliste tuletislepingute viitemäärad, mida kasutatakse LNG hinna või LNG hinna ja muude gaasihindade vahega seotud riskide maandamiseks.

(17)Ülesannete ja kohustuste delegeerimine võib olla tulemuslik vahend dubleerimise vältimiseks, koostöö edendamiseks ja turuosaliste koormuse vähendamiseks. Seepärast tuleks sellise delegeerimise jaoks ette näha selge õiguslik alus. Riiklikel reguleerivatel asutustel peaks olema võimalik delegeerida ülesandeid ja kohustusi teisele riiklikule reguleerivale asutusele. Peaks olema võimalik kehtestada eritingimused ja piirata delegeerimise ulatust sellega, mis on vajalik piiriüleste turuosaliste või kontsernide tulemuslikuks järelevalveks. Delegeerimisel tuleks järgida põhimõtet, mille kohaselt antakse pädevus asutusele, millel on kõige paremad võimalused asjaomases küsimuses meetmete võtmiseks.

(18)Vaja on ühtset ja tugevamat raamistikku, et vältida turuga manipuleerimist ja muid määruse (EL) nr 1227/2011 rikkumisi liikmesriikides. Karistused kõnealuse määruse rikkumise eest peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad ning kajastama rikkumise liiki, võttes arvesse ne bis in idem põhimõtet. Halduskaristused, karistusmaksed ja järelevalvemeetmed on tulemusliku nõuete täitmise tagamise korra täiendavad osad. Energia hulgimüügituru ühtlustatud järelevalve eeldab riiklike reguleerivate asutuste ühtset lähenemisviisi.

(19)Tänaseni on määruse (EL) nr 1227/2011 kohaste tegevuste järelevalve ja nõuete täitmise tagamine olnud liikmesriikide ülesanne. Turukuritarvitused on üha piiriülesemad ja mõjutavad sageli mitut liikmesriiki. Piiriüleste turukuritarvituste vastased täitemeetmed võivad tekitada jurisdiktsiooniga seotud probleeme seoses selle riikliku reguleeriva asutuse kindlakstegemisega, kes oleks asjaomase uurimise läbiviimiseks kõige sobivam.

(20)Nõuete täitmise tagamise seisukohast on eriti problemaatilised ka turukuritarvituse juhtumid, mis hõlmavad mitut piiriülest elementi ja väljaspool liitu asutatud turuosalisi. Praegune järelevalvesüsteem ei sobi soovitud turuintegratsiooni taseme jaoks. Sellise mehhanismi puudumine, mis tagaks parimad võimalikud järelevalveotsused piiriüleste juhtumite puhul, kus riiklike reguleerivate asutuste ja ameti ühistegevus nõuab praegu keerulisi korraldusi ja järelevalvekord on ebaühtlane, vajaks lahendamist. Seepärast on vaja kehtestada seda liiki turukuritarvituste jaoks tõhus ja tulemuslik järelevalve- ja uurimiskord, mida ei saa kogu liitu hõlmavate omaduste tõttu teha üksnes liikmesriikide meetmetega.

(21)Käesoleva määruse piiriülese mõõtmega rikkumisi tuleks uurida liidu tasandil ühtse menetlusena. Piiriüleste juhtumite keerukus ja vajadus tagada kõnealuste juhtumite jaoks piisavad vahendid nõuavad ameti osalemist, eelkõige integreeritumal energiaturul. Alates määruse (EL) nr 1227/2011 jõustumisest on amet saanud palju kogemusi liidu energia hulgimüügiturgude järelevalves ja nende kohta asjakohaste andmete kogumises, et tagada turgude terviklikkus ja läbipaistvus. Nendele kogemustele tuginedes tuleks ametile anda volitused viia läbi uurimisi, et võidelda määruse (EL) nr 1227/2011 sätete rikkumise vastu. Amet peaks selliseid uurimisi teostama koostöös riiklike reguleerivate asutustega, et toetada ja täiendada nende tegevust nõuete täitmise tagamisel. Samuti peaksid asjaomased riiklikud reguleerivad asutused ameti uurimise käigus vajaduse korral üksteisega koostööd tegema, et ametit aidata.

(22)Ametil peaks olema õigus teostada uurimisi, viies läbi kohapealseid kontrolle ja esitades uuritavatele isikutele teabenõudeid, eelkõige juhul, kui määruse (EL) nr 1227/2011 kahtlustatavatel rikkumistel on selge piiriülene mõõde. Kohapealsete kontrollide tegemisel ja uuritavatele isikutele teabenõuete esitamisel peaks amet tegema tihedat ja aktiivset koostööd asjaomaste riiklike reguleerivate asutustega, kes omakorda peaksid andma ametile igakülgset abi, sealhulgas juhul, kui isik keeldub kontrollist või taotletud teabe esitamisest. On oluline, et ameti poolt uuritavate isikute menetluslikke tagatisi ja põhiõigusi austataks täielikult. Uuritavate isikute esitatud teabe konfidentsiaalsust tuleks kaitsta kooskõlas kohaldatavate liidu andmekaitse-eeskirjadega.

(23)Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1227/2011 muudatused

Määrust (EL) nr 1227/2011 muudetakse järgmiselt.

[1] Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

[a] lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

2. „Käesolevat määrust kohaldatakse energia hulgimüügitoodetega kauplemise suhtes. Käesolev määrus ei piira direktiivi (EL) 2014/65, määruse (EL) nr 600/2014 ja määruse (EL) nr 648/2012 kohaldamist direktiivi (EL) 2014/65 artikli 4 lõike 1 punktis 15 määratletud finantsinstrumentidega seotud tegevuse suhtes ega Euroopa konkurentsiõiguse kohaldamist käesoleva määrusega hõlmatud tegevuse suhtes.“;

[b] artikli 1 lõikesse 3 lisatakse teine lõik:

„Amet, riiklikud reguleerivad asutused, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja liikmesriikide pädevad finantsjärelevalveasutused eelkõige vahetavad korrapäraselt, vähemalt kord kvartalis asjakohast teavet ja asjakohaseid andmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 võimalike rikkumiste kohta, mis on seotud käesoleva määrusega hõlmatud energia hulgimüügitoodetega.“

[2] Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

[a] punkti 1 muudetakse järgmiselt:

teise lõiku lisatakse alapunkt e:

„e) kliendi või tema nimel tegutsevate muude isikute edastatud täpset laadi teave, mis on seotud kliendi poolt energia hulgimüügitoodetega seoses antud pooleliolevate korraldustega ning mis on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme energia hulgimüügitootega.“;

[b] kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Teavet peetakse täpseks, kui see viitab asjaoludele, mis on ilmnenud või mille ilmnemist võib mõistliku eelduse kohaselt oodata, või sündmusele, mis on toimunud või mille toimumist võib mõistliku eelduse kohaselt oodata, ja kui see on sedavõrd üksikasjalik, et võimaldab teha järelduse mõju kohta, mida need asjaolud võivad või see sündmus võib avaldada energia hulgimüügitoodete hindadele. Teavet võib pidada täpseks, kui see on seotud pikaajalise protsessiga, mille eesmärk on põhjustada või mille tulemuseks on konkreetne asjaolu või konkreetne sündmus, sealhulgas tulevikus ilmnev asjaolu või tulevikus toimuv sündmus, samuti kui see on seotud selle protsessi vaheetappidega, mis on seotud tulevikus ilmneva asjaolu või tulevikus toimuva sündmuse põhjustamisega või selle tulemuseks olemisega.

Teavet pikaajalise protsessi vaheetapi kohta peetakse siseteabeks, kui see vastab eraldi võetuna käesolevas artiklis osutatud siseteabe kriteeriumidele.

Lõike 1 kohaldamisel tähendab teave, mis avaldaks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärset mõju energia hulgimüügitoodete hindadele, teavet, mida mõistlik investor võtaks tõenäoliselt arvesse oma investeerimisotsus(t)e tegemisel;“

[c] punkti 2 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„2) „turuga manipuleerimine“ –

a) tehingu sõlmimine, kauplemiskorralduse andmine või mõni muu energia hulgimüügitoodetega seotud tegevus,

i) mis annab või tõenäoliselt annab valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta;

ii) millega üks isik või mitu koostööd tegevat isikut kindlustavad või tõenäoliselt kindlustavad ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna kunstlikul tasemel hoidmise, välja arvatud juhul, kui tehingu sõlminud või kauplemiskorralduse andnud isik tõendab, et tema tegevusel on õiguspärased põhjused ning kõnealune tehing või kauplemiskorraldus on kooskõlas asjaomasel energia hulgimüügiturul tunnustatud tavadega, või

iii) mille puhul kasutatakse fiktiivseid vahendeid või muud liiki pettust või võtteid, millega antakse või tõenäoliselt antakse valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta,

või“;

[d] punkti 2 lisatakse alapunkt c, millele alapunkti b lõpus eelneb sõna „või“:

„c) võrdlusalusega seotud vale või eksitava teabe edastamine või valede või eksitavate sisendandmete esitamine, kui teabe edastanud või sisendandmed esitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav või sisendandmed valed või eksitavad, või mis tahes muu tegevus, mis põhjustab võrdlusaluse arvutusega manipuleerimist.“;

[e] punkti 2 lõppu lisatakse järgmine lõik:

„Turuga manipuleerimine võib käia juriidilise isiku tegevuse kohta, kuid kooskõlas Euroopa Liidu või siseriikliku õigusega ka nende füüsiliste isikute tegevuse kohta, kes osalevad otsuses tegutseda asjaomase juriidilise isiku arvel.“;

[f] punkti 4 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„4) „energia hulgimüügitooted“ – järgmised lepingud ja tuletisinstrumendid olenemata sellest, kus ja kuidas nendega kaubeldakse:

a) elektri või maagaasi tarnelepingud, kui tarne toimub liidus, või elektri või maagaasi tarnelepingud, mille tulemuseks võib olla tarne liidus;“

[g] punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7) „turuosaline“ – iga isik, kaasa arvatud põhivõrguettevõtjad ja ametialaselt tehinguid vahendavad või täitvad isikud, kui nad kauplevad oma arvel, kes sõlmib tehinguid, sealhulgas annab kauplemiskorraldusi ühel või mitmel energia hulgimüügiturul;“

[h] lisatakse uus punkt 8a:

„8a) „ametialaselt tehinguid vahendav või täitev isik“ – isik, kes tegeleb kutseliselt energia hulgimüügitoodetega seotud korralduste vastuvõtmise ja edastamisega või täidab energia hulgimüügitoodetega seotud tehinguid;“

[i] lisatakse uus punkt 10a:

„10a) „amet“ või „ACER“ – Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet;“

[j] lisatakse järgmised punktid:

„16) „registreeritud aruandlusmehhanism“ – isik, kes on registreeritud käesoleva määruse alusel, et osutada ametile turuosaliste nimel tehingute, sealhulgas kauplemiskorralduste üksikasjade ja põhiandmete esitamise teenust;

17) „siseteabeplatvorm“ – isik, kes on registreeritud käesoleva määruse alusel, et osutada ametile turuosaliste nimel siseteabe avalikustamise ja avalikustatud siseteabest teatamise platvormi haldamise teenust;

18) „algoritmkauplemine“ – kauplemine energia hulgimüügitoodetega selliselt, et arvuti algoritm määrab vähese inimsekkumisega või ilma sellise sekkumiseta automaatselt kindlaks kauplemiskorralduste konkreetsed parameetrid, näiteks selle, kas käivitada korraldus või mitte, samuti ajastuse, korralduse hinna või mahu või selle, kuidas hallata korraldust pärast selle esitamist; see ei hõlma süsteeme, mida kasutatakse üksnes korralduste edastamiseks ühele või mitmele organiseeritud turule, korralduste töötlemiseks ilma kauplemisparameetreid kindlaks määramata, korralduste kinnitamiseks või täidetud tehingute kauplemisjärgseks töötlemiseks;

19) „otsene elektrooniline juurdepääs“ – selline kord, mille puhul organiseeritud turu liige, osaline või klient lubab teisel isikul kasutada oma kauplemiskoodi, nii et see isik saab elektrooniliselt edastada energia hulgimüügitootega seotud kauplemiskorraldusi otse organiseeritud turule; see hõlmab nii korda, kus teine isik kasutab kauplemiskorralduste edastamiseks liikme, osalise või kliendi taristut või liikme, osalise või kliendi pakutavat muud ühendussüsteemi (otsene turule juurdepääs), kui ka korda, kus kõnealune isik sellist taristut ei kasuta (spondeeritud juurdepääs);

20) „organiseeritud turg“ – energiabörs, energiamaakler, energiavõimsuste platvorm või muu ametialaselt tehinguid vahendav või täitev isik, sealhulgas korralduste ühisregistri pakkujad, kuid välja arvatud üksnes kahepoolne kauplemine, mille puhul kaks füüsilist isikut teevad iga tehingu oma arvel;

21) „LNG-ga kauplemine“ – ostu- ja müügipakkumised või tehingud LNG ostmiseks või müümiseks, mille puhul: a) on määratud kindlaks tarne liidus; b) on tulemuseks tarne liidus või c) üks tehingu vastaspool taasgaasistab LNG-d liidus asuvas terminalis;

22) „LNG-turu andmed“ – LNG-ga kauplemises ostu- ja müügipakkumiste või tehingute andmed koos komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1348/2014 sätestatud teabega;

23) „LNG-turu osaline“ – füüsiline või juriidiline isik, olenemata tema asutamis- või alalisest asukohast, kes tegeleb LNG-ga kauplemisega;

24) „LNG hinnanguline hind“ – päevane võrdlushind, mis määratakse LNG-ga kauplemiseks vastavalt ACERi kehtestatavale metoodikale;

25) „LNG võrdlusalus“ – vahe, mis määratakse LNG päevase hinnangulise hinna ja TTFi gaasifutuuride lähima aegumiskuupäevaga lepingu arveldushinna vahel, mille määrab iga päev kindlaks ICE Endex Markets B.V.“

[3] Artikli 3 lõikesse 1 lisatakse teine lõik:

„Siseteabel põhinevaks kauplemiseks peetakse ka siseteabe kasutamist selle teabega seotud energia hulgimüügitoote kohta antud korralduse tühistamiseks või muutmiseks, kui korraldus anti enne, kui asjaomane isik sai siseteabe oma valdusse.“

[4] Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

[a] lõikesse 1 lisatakse teine lõik:

„Turuosalised avalikustavad siseteabe siseteabeplatvormi kaudu. Siseteabeplatvorm tagab, et siseteave avalikustatakse viisil, mis võimaldab üldsusel teabele kiiresti, sealhulgas selge rakendusliidese kaudu ligi pääseda ning teavet täielikult, õigesti ja õigel ajal hinnata.“;

[b] lõige 4 asendatakse järgmisega:

„Siseteabe avalikustamine, sealhulgas kokkuvõtlikul kujul, vastavalt määrusele (EÜ) nr 714/2009 või määrusele (EÜ) nr 715/2009 või nende määruste kohaselt vastu võetud suunistele ja võrgueeskirjadele kujutab endast siseteabe täielikku ja tulemuslikku avalikustamist, kuid mitte tingimata õigeaegset avalikustamist käesoleva artikli lõike 1 tähenduses.“

[5] Lisatakse artikkel 4a:

„Artikkel 4a

Siseteabeplatvormidele tegevusloa andmine ja nende üle järelevalve tegemine

1.Siseteabeplatvormid registreerivad end ameti juures. Siseteabeplatvorm tohib tegutseda alles pärast seda, kui amet on hinnanud, kas asjaomane siseteabeplatvorm vastab käesoleva artikli nõuetele, ja andnud talle tegutsemiseks loa. Siseteabeplatvormide register on avalikult kättesaadav ja sisaldab teavet teenuste kohta, mille jaoks siseteabeplatvorm on registreeritud. Amet kontrollib korrapäraselt siseteabeplatvormide vastavust käesolevale määrusele. Kui amet on registreerimise vastavalt lõikele 5 kehtetuks tunnistanud, avaldatakse see teave registris viieks aastaks alates kehtetuks tunnistamise kuupäevast.

2.Siseteabeplatvorm kehtestab asjakohased põhimõtted ja korra artikli 4 lõikega 1 nõutud siseteabe avalikustamiseks reaalajale nii lähedasel ajal kui tehniliselt võimalik ja mõistlikul ärilisel alusel. Teave tehakse igal eesmärgil kättesaadavaks tasuta. Siseteabeplatvorm levitab kõnealust teavet tõhusalt ja järjekindlalt viisil, mis tagab siseteabele kiire juurdepääsu kedagi diskrimineerimata, ning vormingus, mis hõlbustab siseteabe konsolideerimist muudest allikatest pärit sarnaste andmetega.

3.Siseteave, mille siseteabeplatvorm vastavalt lõikele 2 avalikustab, hõlmab olenevalt siseteabe liigist vähemalt järgmisi üksikasju:

(a)teate identifikaator ja sündmuse olek;

(b)avaldamise kuupäev, kellaaeg ning sündmuse algus ja lõpp;

(c)turuosalise nimi ja identifitseerimisandmed;

(d)asjaomane pakkumispiirkond või tasakaalustusala,

(e)ning asjakohasel juhul:

(a)mittekasutatavuse liik ja sündmuse liik;

(b)mõõtühik;

(c)mittekasutatav, kasutatav ja ülesseatud või tehniline võimsus;

(d)mittekasutatavuse põhjus;

(e)kütuse liik;

(f)mõjutatud vara või üksus ja selle tunnuskood.

4.Siseteabeplatvorm kehtestab tulemusliku halduskorra, mis aitab ära hoida huvide konflikti klientidega, ning rakendab seda pidevalt. Eeskätt käsitleb siseteabeplatvorm, kes on ka turukorraldaja või turuosaline, kogu kogutud siseteavet diskrimineerimist välistavalt, kehtestab asjakohase korra eri tegevuste lahushoidmiseks ning rakendab seda pidevalt.

Siseteabeplatvorm kehtestab usaldusväärsed turvasüsteemid, mis tagavad siseteabe edastamise vahendite turvalisuse, minimeerivad andmelaostuse ja loata juurdepääsu ohtu ning hoiavad ära siseteabe lekkimise enne avaldamist. Siseteabeplatvormil on piisavad ressursid ja varuseadmed, mis võimaldavad pidevalt teenuseid pakkuda.

Siseteabeplatvormil on süsteemid, mis võimaldavad kiiresti ja tulemuslikult kontrollida siseteabearuannete terviklikkust, märgata andmete väljajäämist ja ilmseid vigu ning nõuda vigaste aruannete uuesti esitamist.

5.Amet võib siseteabeplatvormi registreerimise kehtetuks tunnistada, kui platvorm:

(a)ei kasuta tegevusluba 12 kuu jooksul, loobub sõnaselgelt tegevusloast või ei ole eelneva kuue kuu jooksul teenuseid osutanud;

(b)on esitanud registreerimisel valeandmeid või registreerimine on toimunud muul ebaseaduslikul viisil;

(c)ei täida enam tingimusi, mille alusel ta registreeriti;

(d)on raskelt ja süstemaatiliselt rikkunud käesolevat määrust.

Kui registreerimine on kehtetuks tunnistatud, tagab asjaomane siseteabeplatvorm nõuetekohase asendamise, sealhulgas andmete ülekandmise ja aruandlusvoo ümbersuunamise teistele siseteabeplatvormidele.

Amet teavitab põhjendamatu viivituseta selle liikmesriigi riiklikku pädevat asutust, kus siseteabeplatvorm on asutatud, otsusest tunnistada siseteabeplatvormi registreerimine kehtetuks.

6.Komisjon kehtestab rakendusaktidega

(a)vahendid, mida kasutades peab siseteabeplatvorm täitma lõikes 2 osutatud siseteabe avalikustamise kohustust;

(b)lõike 2 kohaselt avaldatava siseteabe sisu, nii et võimaldada käesoleva artikli kohaselt nõutava teabe avaldamist;

(c)konkreetsed korralduslikud nõuded lõike 4 rakendamiseks.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

[6] Lisatakse artikkel 5a:

„Artikkel 5a

Algoritmkauplemine

1.Algoritmkauplemisega tegeleval turuosalisel on tema äritegevuse jaoks sobivad tulemuslikud süsteemid ja riskikontrollid selle tagamiseks, et tema kauplemissüsteemid on vastupidavad ja piisava võimsusega, et nende suhtes kohaldatakse asjakohaseid kauplemispiirmäärasid ja -piiranguid ning et välditakse vigaste kauplemiskorralduste saatmist või süsteemide muud sellist toimimist, mis võib tekitada või süvendada turu ebastabiilsust. Turuosalisel on samuti tulemuslikud süsteemid ja riskikontrollid selle tagamiseks, et kauplemissüsteemid vastavad käesolevale määrusele ja selle organiseeritud turu eeskirjadele, millega ta on seotud. Turuosalisel on tulemuslik talitluspidevuse kord, et kõrvaldada oma kauplemissüsteemide tõrked, ning ta tagab oma süsteemide täieliku testimise ja nõuetekohase seire, et tagada nende vastavus käesolevas lõikes sätestatud nõuetele.

2.Liikmesriigis algoritmkauplemisega tegelev turuosaline teavitab sellest oma liikmesriigi riiklikke reguleerivaid asutusi ja ametit.

Turuosalise liikmesriigi riiklik reguleeriv asutus võib nõuda, et turuosaline esitaks regulaarselt või vastavalt vajadusele oma algoritmkauplemise strateegiate kirjelduse ja kauplemissüsteemis järgitavate kauplemisparameetrite või -piirangute üksikasjalikud andmed, samuti andmed lõikes 1 sätestatud nõude täitmise tagamiseks kehtestatud põhiliste vastavus- ja riskikontrollide ning oma kauplemissüsteemide testimise kohta.

Turuosaline korraldab andmete säilitamise käesolevas lõikes osutatud küsimustes ning tagab, et need andmed on piisavad, et võimaldada oma riiklikul reguleerival asutusel teha järelevalvet käesoleva määruse järgimise üle.

3.Organiseeritud turule otsest elektroonilist juurdepääsu võimaldav turuosaline teavitab sellest oma päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi ja ametit.

Turuosalise päritoluliikmesriigi riiklik reguleeriv asutus võib nõuda, et turuosaline esitaks regulaarselt või vastavalt vajadusele lõikes 1 osutatud süsteemide ja kontrollide kirjelduse ning tõendid nende rakendamise kohta.

4.Käesolev artikkel ei piira direktiivist (EL) 2014/65 tulenevate kohustuste täitmist.“

[7] Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. ACER teeb järelevalvet energia hulgimüügitoodetega kauplemise üle, et avastada ja vältida siseteabel põhinevat kauplemist ja turuga manipuleerimist või katseid seda teha. Ta kogub energia hulgimüügiturgude hindamiseks ja järelevalveks vajalikke andmeid, nagu on ette nähtud artikliga 8.“

[] Lisatakse uued artiklid 7a–7d:

„Artikkel 7a

ACERi ülesanded ja volitused määrata hinnangulised hinnad ja võrdlusalused

1. Kiirkorras, alustades hiljemalt 13. jaanuar 2023, määrab ja avaldab ACER iga päev LNG hinnangulise hinna. LNG hinnangulise hinna määramiseks kogub ja töötleb ACER süstemaatiliselt LNG-turu andmeid tehingute kohta. Hinnangulise hinna määramisel võetakse vajaduse korral arvesse piirkondlikke erinevusi ja turutingimusi.

2. Hiljemalt 31. märtsist 2023 määrab ja avaldab ACER iga päev LNG võrdlusaluse ehk vahe LNG päevase hinnangulise hinna ja TTFi gaasifutuuride lähima aegumiskuupäevaga lepingu arveldushinna vahel, mille määrab iga päev kindlaks ICE Endex Markets B.V. LNG võrdlusaluse määramiseks kogub ja töötleb ACER süstemaatiliselt kõiki LNG-turu andmeid.

3. Erandina käesoleva määruse artikli 3 lõike 4 punktist b kohaldatakse käesolevas määruses turuosaliste kohta sätestatud kohustusi ja keelde LNG-turu osaliste suhtes. ACERile käesoleva määrusega ja rakendusmäärusega (EL) nr 1348/2014 antud volitusi, sealhulgas konfidentsiaalsuse sätteid kohaldatakse ka LNG-turu osaliste suhtes.

Artikkel 7b

LNG hinnangulise hinna ja võrdlusaluse avaldamine

1. LNG hinnanguline hind avaldatakse iga päev hiljemalt kell 18.00 Kesk-Euroopa aja järgi otsetehingute hinna hindamiseks. Lisaks LNG hinnangulise hinna avaldamisele avaldab ACER alates 31. märtsist 2023 iga päev hiljemalt kell 19.00 Kesk-Euroopa aja järgi või niipea, kui see on tehniliselt võimalik, ka LNG võrdlusaluse.

2. Käesoleva artikli nõuete täitmiseks võib ACER kasutada kolmanda isiku teenuseid.

Artikkel 7c

LNG-turu andmete esitamine ACERile

1. LNG-turu osalised esitavad ACERile iga päev enne igapäevase LNG hinnangulise hinna avaldamist, mis toimub kell 18.00 Kesk-Euroopa aja järgi, LNG-turu andmed vastavalt komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1348/2014 sätestatud spetsifikatsioonidele, standardvormingus, kvaliteetse edastusprotokolli kaudu ja nii reaalajalähedaselt, kui see on tehniliselt võimalik.

2. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks LNG-turu andmete esitamise tähtaeg enne lõikes 1 osutatud LNG hinnangulise hinna igapäevast avaldamist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 29 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Vajaduse korral annab ACER pärast komisjoniga konsulteerimist välja suunised järgmiste üksikasjade kohta:

a) esitatava teabe üksikasjad lisaks rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 kohaselt praegu teatatavate tehingute üksikasjadele ja põhiandmetele, sealhulgas ostu- ja müügipakkumised, ning

b) menetlus, standard ja elektrooniline vorming ning tehnilised ja korralduslikud nõuded andmete saatmiseks, mida tuleb kasutada LNG-turu andmete esitamisel.

4. LNG-turu osalised esitavad nõutavad LNG-turu andmed ACERile tasuta ja ACERi loodud aruandluskanalite kaudu, kasutades võimaluse korral juba olemasolevaid ja kättesaadavaid menetlusi.

Artikkel 7d

Talitluspidevus

Võttes arvesse LNG-turu andmete esitajate seisukohti, vaatab ACER korrapäraselt läbi, ajakohastab ja avaldab oma metoodika LNG hinnangulise hinna ja LNG võrdlusaluse määramiseks, samuti metoodika LNG-turu andmete esitamiseks ning LNG hinnangulise hinna ja LNG võrdlusaluse avaldamiseks.“

[8] Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

[a] lisatakse lõige 1a:

„1a. Seoses organiseeritud turgudel sõlmitud või täidetud tehingute, sealhulgas kauplemiskorralduste kohta andmete esitamisega teevad organiseeritud turud ametile kättesaadavaks korralduste registri andmed või annavad ameti nõudmisel talle korralduste registrile juurdepääsu, et ta saaks kauplemise üle järelevalvet teha.“;

[b] lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Nendes võetakse arvesse olemasolevaid tehingutest teatamise süsteeme, mida kasutatakse kauplemistegevuses turukuritarvituste tuvastamiseks.“;

[c] lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3. Lõike 4 punktides a–d osutatud isikute suhtes, kes on teatanud tehingutest vastavalt määrusele (EL) 600/2014 või määrusele (EL) 648/2012, ei kohaldata nende tehingutega seoses mitmekordset andmete esitamise kohustust.“;

[d] lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

i) punkt d asendatakse järgmisega:

„d) organiseeritud turg, tehingute sobitamise süsteem või muu ametialaselt tehinguid vahendav või täitev isik,“;

ii) lisatakse teine lõik:

„Teave esitatakse registreeritud aruandlusmehhanismide kaudu.“;

[e] lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Seoses energia hulgimüügiturgudel toimuva kauplemise järelevalvega esitavad turuosalised ACERile ja riiklikele reguleerivatele asutustele teabe elektrienergia või maagaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks ette nähtud rajatiste võimsuse ja kasutamise või LNG rajatiste võimsuse ja kasutamise kohta, sealhulgas olukordade kohta, kus need rajatised ei ole kavandatult või ettekavatsematult kasutatavad, ning kooskõlas artikliga 4 avalikustatud siseteabe. Turuosaliste teabe esitamise kohustus viiakse miinimumini nõutava teabe kas täielikult või osaliselt olemasolevatest allikatest kogumise kaudu, kui see on võimalik.“

[9] Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Turuosalised, kes sõlmivad tehinguid, millest tuleb artikli 8 lõike 1 kohaselt ACERile teatada, registreerivad end selle liikmesriigi riikliku reguleeriva asutuse juures, kus nad on asutatud või asuvad. Kolmandas riigis asuvad või asutatud turuosalised deklareerivad oma kontori selles liikmesriigis, kus nad tegutsevad, ja registreerivad end selle liikmesriigi riikliku reguleeriva asutuse juures.“

[10] Lisatakse artikkel 9a:

„Artikkel 9a

Registreeritud aruandlusmehhanismidele tegevusloa andmine ja nende üle järelevalve tegemine

1.Registreeritud aruandlusmehhanism peab enne tegevuse alustamist saama ametilt kooskõlas käesoleva artikliga loa.

Amet annab osalistele registreeritud aruandlusmehhanismina tegutsemise loa, kui:

(a)registreeritud aruandlusmehhanism on liidus asutatud juriidiline isik ja

(b)registreeritud aruandlusmehhanism vastab käesolevas artiklis sätestatud nõuetele.

Registreeritud aruandlusmehhanismina tegutsemise luba kehtib kogu liidu territooriumil ja võimaldab registreeritud aruandlusmehhanismi pakkujal osutada teenuseid, mille jaoks on talle kogu liidus tegevusluba antud.

Tegevusloa saanud registreeritud aruandlusmehhanism vastab igal ajal käesolevas artiklis osutatud tegevusloa saamise tingimustele. Tegevusloa saanud registreeritud aruandlusmehhanism teavitab ACERit viivitamata olulistest muutustest tegevusloa saamise tingimuste täitmises.

Amet loob kõigi liidus asuvate registreeritud aruandlusmehhanismide registri. Register on avalikult kättesaadav ja sisaldab teavet teenuste kohta, mille jaoks on registreeritud aruandlusmehhanismile tegevusluba antud, ning registrit ajakohastatakse korrapäraselt. Kui amet on registreeritud aruandlusmehhanismi tegevusloa vastavalt lõikele 4 kehtetuks tunnistanud, avaldatakse see teave registris viieks aastaks alates kehtetuks tunnistamise kuupäevast.

2.Amet kontrollib korrapäraselt registreeritud aruandlusmehhanismide vastavust käesolevale määrusele. Selleks annavad registreeritud aruandlusmehhanismid igal aastal ametile oma tegevuse kohta aru.

3.Registreeritud aruandlusmehhanism kehtestab asjakohased põhimõtted ja korra, et esitada artikliga 8 nõutud teave võimalikult kiiresti ja hiljemalt käesoleva artikli lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud tähtaja jooksul.

Registreeritud aruandlusmehhanism kehtestab tulemusliku halduskorra, mis aitab ära hoida huvide konflikti klientidega, ning rakendab seda pidevalt. Eeskätt käsitleb registreeritud aruandlusmehhanism, kes on ka organiseeritud turg või turuosaline, kogu kogutud teavet diskrimineerimist välistavalt, kehtestab asjakohase korra eri tegevuste lahushoidmiseks ning rakendab seda pidevalt.

Registreeritud aruandlusmehhanism kehtestab usaldusväärsed turvasüsteemid, mis tagavad teabeedastusvahendite turvalisuse ja autentimise, minimeerivad andmelaostuse ja loata juurdepääsu ohtu ning hoiavad ära teabe lekkimise, säilitades igal ajal andmete konfidentsiaalsuse. Registreeritud aruandlusmehhanismil on piisavad ressursid ja varuseadmed, mis võimaldavad pakkuda pidevalt teenuseid vastavalt artikli 8 lõigete 2 ja 6 kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud ajakavale.

Registreeritud aruandlusmehhanismil on süsteemid, mis võimaldavad tulemuslikult kontrollida tehinguaruannete terviklikkust, märgata turuosalise põhjustatud ilmseid vigu ja andmete väljajätmisi, edastada andmed selliste vigade ja väljajätmiste kohta turuosalisele ning nõuda vigaste aruannete uuesti esitamist.

Registreeritud aruandlusmehhanismil on süsteemid, mis võimaldavad tal avastada tema enda põhjustatud vigu ja andmete väljajätmisi, parandada tehinguaruandeid ja esitada või, kui olukord seda nõuab, uuesti esitada ametile õiged ja terviklikud tehinguaruanded.

4.Amet võib registreeritud aruandlusmehhanismi tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui mehhanism:

(a)ei kasuta tegevusluba 18 kuu jooksul, loobub sõnaselgelt tegevusloast või ei ole eelneva 18 kuu jooksul teenuseid osutanud;

(b)on saanud tegevusloa valeandmeid esitades või mõnel muul ebaseaduslikul viisil;

(c)ei täida enam tingimusi, mille alusel talle tegevusluba anti;

(d)on raskelt ja süstemaatiliselt rikkunud käesolevat määrust.

Registreeritud aruandlusmehhanism, mille tegevusluba on kehtetuks tunnistatud, tagab nõuetekohase asendamise, sealhulgas andmete ülekandmise ja aruandlusvoo ümbersuunamise teistesse registreeritud aruandlusmehhanismidesse.

Asjakohasel juhul teavitab amet põhjendamatu viivituseta selle liikmesriigi riiklikku pädevat asutust, kus registreeritud aruandlusmehhanism on asutatud, otsusest tunnistada registreeritud aruandlusmehhanismi tegevusluba kehtetuks.

5.Komisjon kehtestab rakendusaktidega

(a)vahendid, mida kasutades peab registreeritud aruandlusmehhanism täitma lõikes 1 osutatud teavitamiskohustust, ning

(b)konkreetsed korralduslikud nõuded lõigete 2 ja 3 rakendamiseks.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

[11] Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

[a] lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. ACER loob mehhanismid artikli 7 lõike 1 ja artikli 8 kohaselt saadud teabe jagamiseks komisjoni, riiklike reguleerivate asutuste, pädevate finantsjärelevalveasutuste, riiklike konkurentsiasutuste, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja muude asjaomaste liidu tasandi asutustega. Enne selliste mehhanismide loomist konsulteerib ACER nimetatud asutustega.“;

[b] lisatakse lõige 1a:

„1a. Riiklikud reguleerivad asutused loovad mehhanismid artikli 7 lõike 2 ja artikli 8 kohaselt saadud teabe jagamiseks pädevate finantsjärelevalveasutuste, riiklike konkurentsiasutuste, riiklike maksuhaldurite ja Eurofisci ning muude asjaomaste riigi tasandi asutustega. Enne selliste mehhanismide loomist konsulteerib riiklik reguleeriv asutus ameti ja nimetatud pooltega.“;

[c] lisatakse lõige 2a:

„2a. Riiklikud reguleerivad asutused teevad käesoleva artikli lõikes 1a osutatud mehhanismid kättesaadavaks üksnes neile asutustele, kes on kasutusele võtnud süsteemid, mis võimaldavad riiklikul reguleerival asutusel täita artikli 12 lõikes 1 sätestatud nõudeid.“

[13] Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

[a] lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon, riiklikud reguleerivad asutused, liikmesriikide pädevad finantsjärelevalveasutused, riiklikud maksuhaldurid ja Eurofisc, riiklikud konkurentsiasutused, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja muud asjaomased asutused tagavad artikli 4 lõike 2, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 5 või artikli 10 kohaselt saadud teabe konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja kaitse ning võtavad meetmeid, et vältida sellise teabe kuritarvitamist, sealhulgas kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega.“;

[b] lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui artiklist 17 ei tulene teisiti, võib ACER otsustada teha üldsusele kättesaadavaks osa tema valduses olevast teabest tingimusel, et tundlikku äriteavet üksikute turuosaliste või üksiktehingute või üksikute turgude kohta ei avaldata ja see ei ole tuletatav. ACERil ei takistata avaldada teavet organiseeritud turgude, siseteabeplatvormide ja registreeritud aruandlusmehhanismide kohta kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega.“

[14] Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

[a] lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Riiklikud reguleerivad asutused tagavad artiklites 3 ja 5 sätestatud keeldude ning artiklites 4, 8, 9 ja 15 sätestatud kohustuste kohaldamise.

Riiklikud reguleerivad asutused on pädevad uurima kõiki oma riigi energia hulgimüügiturgudel tehtud toiminguid ja tagavad nende suhtes käesoleva määruse nõuete täitmise, olenemata sellest, kus neid toiminguid tegev ja artikli 9 lõike 1 kohaselt registreeritud turuosaline asub või on asutatud.

Iga liikmesriik tagab, et tema riiklikel reguleerivatel asutustel on kõnealuse ülesande täitmiseks vajalikud uurimise ja nõuete täitmise tagamise volitused. Neid volitusi kasutatakse proportsionaalsel viisil.

Neid volitusi võib kasutada:

(a)otse,

(b)koostöös muude asutustega või

(c)suunates küsimuse pädevatele õigusasutustele.

Vajaduse korral võib riiklik reguleeriv asutus kasutada oma uurimisvolitusi koostöös artikli 8 lõike 4 punktis d osutatud organiseeritud turu, tehingute sobitamise süsteemi või muu ametialaselt tehinguid vahendava või täitva isikuga.“;

[b] lisatakse lõiked 3–9:

„3. Selleks et võidelda käesoleva määruse sätete rikkumiste vastu, toetada ja täiendada riiklike reguleerivate asutuste tegevust nõuete täitmise tagamisel ning aidata kaasa käesoleva määruse ühetaolisele kohaldamisele kogu liidus, võib amet teostada uurimisi, kasutades talle artiklitega 13a ja 13b ning nendega kooskõlas antud volitusi.

4. Amet võib kasutada oma volitusi, et tagada artiklites 3 ja 5 sätestatud keeldude ning artiklis 4 sätestatud kohustuste kohaldamine, kui

(a)toiminguid tehakse või on tehtud energia hulgimüügitoodete tarnimiseks vähemalt kolmes liikmesriigis või

(b)toiminguid tehakse või on tehtud energia hulgimüügitoodete tarnimiseks vähemalt kahes liikmesriigis ning vähemalt üks neid toiminguid tegevatest või teinud füüsilistest või juriidilistest isikutest asub või on asutatud kolmandas riigis, kuid on registreeritud vastavalt artikli 9 lõikele 1, või

(c)pädev riiklik reguleeriv asutus ei võta viivitamata vajalikke meetmeid vastusena artikli 16 lõike 4 punktis b osutatud ameti taotlusele, ilma et see piiraks artikli 16 lõikes 5 osutatud erandite kohaldamist, või

(d)käesoleva määruse artikli 2 punktis 1 määratletud asjakohane teave mõjutab tõenäoliselt märkimisväärselt vähemalt kolmes liikmesriigis tarnitavate energia hulgimüügitoodete hindu.

5. Amet võib kasutada oma volitusi, et tagada artiklis 15 sätestatud kohustuste täitmine, kui isikud vahendavad või täidavad ametialaselt tehinguid energia hulgimüügitoodete tarnimiseks vähemalt kolmes liikmesriigis.

6. Amet võtab oma volituste kasutamisel arvesse uurimisi, mida riiklik reguleeriv asutus on seoses sama juhtumiga käesoleva määruse kohaselt juba läbi viinud või mis on pooleli, ning uurimise piiriülest mõju.

7. Pärast lõike 4 kohaselt volituste kasutamiseks võetud meetmete lõpuleviimist koostab amet aruande. Aruanne avalikustatakse ning seejuures võetakse arvesse konfidentsiaalsusnõudeid. Kui amet jõuab järeldusele, et käesolevat määrust on rikutud, teavitab ta sellest asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide riiklikke reguleerivaid asutusi ja nõuab, et rikkumist käsitletaks kooskõlas artikliga 18. Amet võib soovitada asjaomastel riiklikel reguleerivatel asutustel teatavate järelmeetmete võtmist ja teavitada vajaduse korral sellest komisjoni.“

[15] Lisatakse artiklid 13a–13d:

„Artikkel 13a

Ameti kohapealsed kontrollid

1.Amet valmistab kohapealsed kontrollid ette ja teeb need tihedas koostöös asjaomase liikmesriigi asjaomaste asutustega.

2.Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks võib amet teha kõiki vajalikke kohapealseid kontrolle kõikides uuritavate isikute ruumides. Kui see on tingitud kontrolli nõuetekohase tegemise ja tõhususe vajadusest, võib amet teha kohapealse kontrolli ette teatamata.

3.Ameti ametnikud ja muud isikud, keda amet on volitanud tegema kohapealset kontrolli, võivad siseneda nende isikute ruumidesse, kelle suhtes kohaldatakse ameti poolt lõike 6 kohaselt vastu võetud uurimisotsust, ning neil on kõik käesolevas artiklis sätestatud õigused. Neil on samuti õigus pitseerida ruume, vara ning raamatupidamis- ja muid dokumente kontrolli tegemiseks vajalikuks ajaks ja vajalikus ulatuses.

4.Amet teavitab kontrollist piisavalt vara enne kontrolli selle liikmesriigi riiklikku reguleerivat asutust ja teisi asjaomaseid asutusi, kus kontroll tehakse. Käesoleva artikli kohane kontroll tehakse juhul, kui asjaomane asutus on kinnitanud, et tal ei ole selle kohta vastuväiteid.

5.Ameti ametnikud ja muud isikud, keda amet on volitanud tegema kohapealset kontrolli, esitavad oma õiguste kasutamiseks kirjaliku volituse, milles on kindlaks määratud kontrolli ese ja eesmärk.

6.Käesolevas artiklis osutatud isikud alluvad ameti vastu võetud otsusega ette nähtud kohapealsele kontrollile. Otsuses määratakse kindlaks kontrolli ese ja eesmärk, selle alustamise kuupäev, määrusega (EL) 2019/942 tagatud õiguskaitsevahendid ja õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Kohtu poolt. Amet konsulteerib enne kõnealuse otsuse vastuvõtmist selle liikmesriigi riikliku reguleeriva asutusega, kus kontroll tehakse.

7.Kontrolli tegemise asukohaks oleva liikmesriigi riikliku reguleeriva asutuse ametnikud ning selle volitatud või määratud isikud abistavad ameti taotluse korral aktiivselt ameti ametnikke ja muid ameti volitatud isikuid. Selleks on neil käesolevas artiklis sätestatud õigused. Riikliku reguleeriva asutuse ametnikud võivad taotluse alusel samuti kohapealses kontrollis osaleda.

8.Kui ameti ametnikud ning selle volitatud või määratud isikud leiavad, et isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt ette nähtud kontrolliga, osutab asjaomase liikmesriigi riiklik reguleeriv asutus neile või teistele asjakohastele riiklikele reguleerivatele asutustele vajalikku abi, milleks vajaduse korral taotletakse abi politseilt või samaväärselt õiguskaitseasutuselt, et võimaldada neil kohapealset kontrolli teha.

9.Kui lõikes 1 sätestatud kohapealseks kontrolliks või lõigetes 7 ja 8 sätestatud abiks on kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt nõutav õigusasutuse luba, taotleb seda ka amet. Amet võib seda luba taotleda ka ettevaatusabinõuna.

10.Kui amet taotleb lõike 9 kohaselt luba, kontrollib liikmesriigi õigusasutus,

(a)kas ameti otsus on autentne ja

(b)kas võetavad meetmed on kontrolli eseme seisukohast proportsionaalsed ning ei ole meelevaldsed ega ülemäärased.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel võib liikmesriigi õigusasutus küsida ametilt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks amet kahtlustab artikli 13 lõikes 3 osutatud rikkumist, ning kahtlustatava rikkumise raskuse ja uuritava isiku seotuse kohta. Erandina määruse (EL) 2019/942 artiklist 28 võib ameti otsuse läbi vaadata ainult Euroopa Kohus.

Artikkel 13b

Teabenõue

1.Ameti nõudmisel annab iga isik talle teavet, mida amet vajab käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Amet teeb oma teabenõudes järgmist:

(a)viitab käesolevale artiklile kui nõude õiguslikule alusele;

(b)nimetab teabenõude eesmärgi;

(c)täpsustab, millist teavet vajatakse ja millises andmevormingus see tuleb esitada;

(d)määrab kindlaks nõudega proportsionaalse tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada;

(e)teavitab isikut sellest, et teabenõude vastus ei tohi olla ebaõige ega eksitav.

2.Lõikes 1 osutatud teabenõuetega seoses on ametil õigus teha otsuseid. Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele osutab amet sellises otsuses õigusele esitada otsuse peale kaebus ameti apellatsiooninõukogule ning õigusele edastada otsus läbivaatamiseks Euroopa Kohtule kooskõlas määruse (EL) 2019/942 artiklitega 28 ja 29.

3.Lõikes 1 osutatud isikud või nende esindajad esitavad nõutud teabe. Kõnealused isikud vastutavad täielikult selle eest, et esitatud teave on täielik ja õige ning ei ole eksitav.

4.Kui ameti ametnikud ning selle volitatud või määratud isikud leiavad, et isik keeldub nõutud teabe esitamisest, osutab asjaomase liikmesriigi riiklik reguleeriv asutus neile või teistele asjakohastele riiklikele reguleerivatele asutustele lõikes 3 osutatud kohustuse täitmise tagamiseks vajalikku abi, sealhulgas määrates kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega karistusi.

5.Kui ameti ametnikud ning selle volitatud või määratud isikud leiavad, et isik keeldub nõutud teabe esitamisest, võib amet teha järeldused kättesaadava teabe põhjal.

6.Amet saadab lõike 1 kohase nõude või lõike 2 kohase otsuse koopia viivitamata asjaomaste liikmesriikide riiklikele reguleerivatele asutustele.

Artikkel 13c

Menetluslikud tagatised

1.Amet teeb kohapealseid kontrolle ja nõuab teavet, järgides täielikult turuosalistele ette nähtud menetluslikke tagatisi, sealhulgas järgmist:

(a)õigus mitte teha ennast süüstavaid avaldusi;

(b)õigus saada abi vabalt valitud isikult;

(c)õigus kasutada selle liikmesriigi mis tahes ametlikku keelt, kus kohapealne kontroll tehakse;

(d)õigus esitada märkusi neid puudutavate asjaolude kohta;

(e)õigus saada küsitlemise protokolli koopia ja see heaks kiita või lisada märkusi.

2.Amet kogub turuosalist süüstavaid ja süüst vabastavaid tõendeid ning teeb kohapealseid kontrolle ja nõuab teavet objektiivselt ja erapooletult ning kooskõlas süütuse presumptsiooni põhimõttega.

3.Amet teeb kohapealseid kontrolle ja nõuab teavet, järgides täielikult kohaldatavaid konfidentsiaalsusnõudeid ja liidu andmekaitse-eeskirju.

Artikkel 13d

Vastastikune abi

1.Selleks et tagada käesolevas määruses sätestatud asjakohaste nõuete täitmine, abistavad riiklikud reguleerivad asutused ja amet üksteist.“

[15] Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

„Artikkel 15

Ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustused

Iga energia hulgimüügitoodetega seoses ametialaselt tehinguid vahendav või täitev isik, kellel on põhjust kahtlustada, et kauplemiskorraldus või tehing, sealhulgas selle tühistamine või muutmine, võib rikkuda artikli 3, 4 või 5 nõudeid, teatab sellest viivitamata ametile ja asjaomasele riiklikule reguleerivale asutusele.

Energia hulgimüügitoodetega seoses ametialaselt tehinguid vahendavad või täitvad isikud kehtestavad tulemusliku korra ja menetlused ning rakendavad neid pidevalt, et

a) tuvastada artikli 3, 4 või 5 nõuete rikkumised;

b) tagada, et nende töötajad, kes teevad käesoleva artikli kohaldamiseks järelevalvet, ei satu huvide konflikti ja tegutsevad sõltumatult.“

[16] Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

[a] lõike 1 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigi riiklikud reguleerivad asutused, pädevad finantsjärelevalveasutused, riiklik konkurentsiasutus ja riiklik maksuhaldur võivad luua asjakohased koostöövormid, et tagada tulemuslik ja tõhus uurimine ja nõuete täitmine ning aidata kaasa sidusale ja järjepidevale lähenemisviisile uurimise ja kohtumenetluste osas ning käesoleva määruse ja asjaomase finants- ja konkurentsiõiguse järgimise tagamisele.“

[b] lõikesse 2 lisatakse kolmas lõik:

„Hiljemalt 30 päeva enne käesoleva määruse rikkumise kohta lõpliku otsuse vastuvõtmist teatab riiklik reguleeriv asutus sellest ametile ning esitab talle juhtumi kokkuvõtte ja kavandatava otsuse. Amet koostab kõnealuste käesoleva määruse kohaste otsuste avaliku loetelu, kuhu kantakse otsuse kuupäev, karistatud isikute nimed, käesoleva määruse artikkel, mida on rikutud, ja kohaldatud karistus. Selle loetelu avaldamiseks esitavad riiklikud reguleerivad asutused ametile kõnealuse teabe seitsme päeva jooksul alates otsuse tegemisest.“;

[c] lõikesse 3 lisatakse punkt e:

„e) kui ametil ja riiklikul reguleerival asutusel on põhjendatud alust kahtlustada, et energia hulgimüügiturul on toime pandud tegu, mis kujutab endast tõenäoliselt maksupettust, või et ollakse sellist tegu toime panemas, teatab ta sellest pädevale riiklikule maksuhaldurile ja Eurofiscile.“

[16] Lisatakse artiklid 16a ja 16b:

„Artikkel 16a

Ülesannete ja kohustuste delegeerimine

1.Riiklikud reguleerivad asutused võivad käesolevas artiklis sätestatud tingimustel delegeerida ülesandeid ja kohustusi teistele riiklikele reguleerivatele asutustele, kui viimased sellega nõustuvad. Liikmesriigid võivad kehtestada kohustuste delegeerimisega seotud erikorra, mida nende riiklikud reguleerivad asutused peavad järgima enne selliste delegeerimiskokkulepete sõlmimist, ning piirata delegeerimise ulatust, nii et see hõlmaks vaid seda, mis on vajalik turuosaliste või kontsernide tulemuslikuks järelevalveks.

2.Riiklikud reguleerivad asutused teavitavad ametit delegeerimiskokkulepetest, mida nad kavatsevad sõlmida. Nad ei sõlmi kõnealuseid kokkuleppeid enne ühe kuu möödumist ameti teavitamisest.

3.Amet võib kavandatud delegeerimiskokkuleppe kohta esitada arvamuse ühe kuu jooksul alates sellekohase teabe saamisest.

4.Amet avaldab asjakohasel viisil kõik riiklike reguleerivate asutuste sõlmitud delegeerimiskokkulepped, et tagada kõigi asjaomaste isikute nõuetekohane teavitamine.

Artikkel 16b

Suunised ja soovitused

1.Selleks et kehtestada liidus järjepidevad, tõhusad ja tulemuslikud järelevalvetavad ning tagada liidu õiguse ühtne, ühetaoline ja järjepidev kohaldamine, esitab amet kõigile riiklikele reguleerivatele asutustele või kõigile turuosalistele suuniseid ja soovitusi ning ühele või mitmele riiklikule reguleerivale asutusele või ühele või mitmele turuosalisele soovitusi artiklite 4a, 8 ja 9a kohaldamise kohta.

2.Vajaduse korral peab amet esitatavate suuniste ja soovituste üle avalikkusega konsultatsioone ning analüüsib selliste suuniste ja soovituste esitamisega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Konsultatsioonid ja analüüsid on suuniste või soovituste kohaldamisala, laadi ja mõjuga proportsionaalsed.

3.Riiklikud reguleerivad asutused ja turuosalised teevad kõik vajaliku selleks, et kõnealuseid suuniseid ja soovitusi järgida.

4.Kahe kuu jooksul pärast suunise või soovituse esitamist kinnitab iga riiklik reguleeriv asutus, kas ta järgib või kavatseb järgida nimetatud suunist või soovitust. Kui riiklik reguleeriv asutus suunist või soovitust ei järgi või ei kavatse järgida, teatab ta sellest ametile ning põhjendab oma otsust.

5.Amet avaldab teabe selle kohta, et riiklik reguleeriv asutus ei järgi või ei kavatse järgida kõnealust suunist või soovitust. Amet võib samuti otsustada avaldada riikliku reguleeriva asutuse põhjendused selle kohta, miks ta kõnealust suunist või soovitust ei järgi. Sellisest avaldamisest antakse riiklikule reguleerivale asutusele eelnevalt teada.

6.Kui suunises või soovituses seda nõutakse, teatavad turuosalised selgelt ja üksikasjalikult, kas nad järgivad kõnealust suunist või soovitust.

7.Amet lisab esitatud suunised ja soovitused määruse (EL) 2019/942 artikli 19 lõike 1 punktis k osutatud aruandesse.“

[18] Artikli 17 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Ilma et see piiraks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvate juhtumite menetlemist või teiste käesoleva määruse sätete või muude asjakohaste liidu õigusaktide kohaldamist, ei tohi lõikes 2 osutatud isikud teha oma ametikohustuste täitmisel saadud konfidentsiaalset teavet teatavaks ühelegi teisele isikule või asutusele, välja arvatud niisugusel kokkuvõtlikul või üldistatud kujul, kus üksikuid turuosalisi ei ole võimalik eraldi identifitseerida.“

[19] Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ning võtavad nende täitmise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed ning kajastama rikkumise olemust, kestust ja raskust, tarbijatele tekitatud kahju ning siseteabel põhinevast kauplemisest ja turuga manipuleerimisest saadavat võimalikku kasu.

Ilma et see piiraks kriminaalkaristuste kohaldamist ja artikli 13 kohaseid riiklike reguleerivate asutuste järelevalvevolitusi, näevad liikmesriigid kooskõlas siseriikliku õigusega ette, et riiklikel reguleerivatel asutustel on õigus kehtestada asjakohaseid halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid seoses käesoleva määruse rikkumistega, millele on osutatud artikli 13 lõikes 1.

Liikmesriigid teatavad nendest sätetest üksikasjalikult komisjonile ja ametile ning teatavad neile viivitamata ka kõikidest hilisematest asjaomastest muudatustest.

2. Liikmesriigid tagavad kooskõlas siseriikliku õigusega ja ne bis in idem põhimõttega, et riiklikel reguleerivatel asutustel on õigus määrata käesoleva määruse sätete rikkumise korral vähemalt järgmisi halduskaristusi ja kohaldada vähemalt järgmisi haldusmeetmeid:

(a)võtta vastu otsus, millega nõutakse isikult rikkumise lõpetamist;

(b)nõuda sisse rikkumise tulemusel teenitud kasum või välditud kahjum, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks teha;

(c)esitada avalik hoiatus või teadaanne;

(d)võtta vastu otsus, millega määratakse perioodilised karistusmaksed;

(e)võtta vastu otsus, millega määratakse rahaline halduskaristus;

juriidilise isiku puhul vähemalt järgmine maksimaalne rahaline halduskaristus:

i) artiklite 3 ja 5 rikkumise korral 15 % eelmise majandusaasta kogukäibest;

ii) artiklite 4 ja 15 rikkumise korral 2 % eelmise majandusaasta kogukäibest;

iii) artiklite 8 ja 9 rikkumise korral 1 % eelmise majandusaasta kogukäibest;

füüsilise isiku puhul vähemalt järgmine maksimaalne rahaline halduskaristus:

i) artiklite 3 ja 5 rikkumise korral 5 000 000 eurot;

ii) artiklite 4 ja 15 rikkumise korral 1 000 000 eurot;

iii) artiklite 8 ja 9 rikkumise korral 500 000 eurot;

Olenemata punktist e ei ole trahvisumma suurem kui 20 % asjaomase juriidilise isiku aastakäibest eelmisel majandusaastal. Füüsiliste isikute puhul ei ole trahvisumma suurem kui 20 % eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust. Kui isik on saanud rikkumisest otseselt või kaudselt rahalist kasu, on trahvisumma vähemalt võrdne saadud kasuga.

3. Liikmesriigid tagavad, et riiklik reguleeriv asutus võib avalikustada meetmed või karistused, mis on määratud käesoleva määruse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju.“

Artikkel 2

Määruse (EL) 2019/942 muudatused

Määrust (EL) 2019/942 muudetakse järgmiselt.

[1] Artikli 6 lõige 8 jäetakse välja.

[2] Artikli 12 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) teostab ja koordineerib uurimisi vastavalt määruse (EL) nr 1227/2011 artiklitele 13, 13a, 13b ja 16.“

[3] Artikli 32 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. ACER võtab lõivu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 kohaselt turuosaliste või nende nimel teavet esitavate üksuste esitatud teabe kogumise, käitlemise, töötlemise ja analüüsimise eest ning määruse (EL) nr 1227/2011 artiklite 4 ja 4a kohaselt siseteabe avalikustamise eest. Lõive maksavad registreeritud aruandlusmehhanismid ja siseteabeplatvormid. Nendest lõivudest saadava tuluga võib katta ka kulusid, mis tekivad ACERile määruse (EL) nr 1227/2011 artiklite 13, 13a, 13b ja 16 kohaselt järelevalve- ja uurimisvolituste kasutamisega.“

Artikkel 3

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 muudatused

Komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 1348/2014 muudetakse järgmiselt.

[1] Lisatakse artikkel 7a:

„Artikkel 7a

LNG-turu andmete kvaliteet

1.LNG-turu andmed hõlmavad järgmist:

(a)lepingu pooled, sealhulgas ostu-/müügiindikaator;

(b)andmeid esitav pool;

(c)tehinguhind;

(d)lepingujärgsed kogused;

(e)lepingu väärtus;

(f)LNG-lasti saabumise ajavahemik;

(g)tarnetingimused;

(h)tarnekohad;

(i)ajatempli teave kõigi järgmiste elementide kohta:

i) ostu- või müügipakkumise esitamise kuupäev ja aeg;

ii) tehingu kuupäev ja aeg;

iii) ostu- või müügipakkumisest või tehingust teatamise kuupäev ja aeg;

iv) LNG-turu andmete vastuvõtmine ACERi poolt.

2.LNG-turu osalised esitavad ACERile LNG-turu andmed järgmistes ühikutes ja vääringutes:

(a)tehingu ning ostu- ja müügipakkumise ühikuhinnad esitatakse lepingus kindlaksmääratud vääringus ja eurodes MWh-de kohta ning nendega on vajaduse korral kaasas kasutatud konverteerimis- ja vahetuskursid;

(b)lepingujärgsed kogused esitatakse lepingutes kindlaksmääratud ühikutes ja MWh-des;

(c)saabumise ajavahemikud esitatakse tarnekuupäevadena, väljendatuna koordineeritud maailmaaja (UTC) vormingus;

(d)tarnekohana esitatakse kehtiv tunnus, mis sisaldub ACERi loetelus, nagu on osutatud nende LNG rajatiste loetelus, mille suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid vastavalt määrusele (EL) nr 1227/2011 ja rakendusmäärusele (EL) nr 1348/2014; ajatempli teave esitatakse UTC vormingus; (vajaduse korral asendada ristviidetega)

(e)kui see on asjakohane, esitatakse kogu pikaajalises lepingus sisalduv hinnavalem, mille järgi hind arvutati.

3.ACER annab välja suunised selle kohta, milliste kriteeriumide täitmise korral vastutab üks esitaja olulise osa teatava võrdlusperioodi jooksul esitatud LNG-turu andmete eest ning kuidas seda olukorda võetakse arvesse ACERi igapäevase LNG hinnangulise hinna ja LNG võrdlusaluse määramisel.“

Artikkel 4
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourgis,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS – AMETID

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS – AMETID

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL), millega muudetakse määrust (EL) nr 1227/2011 ja määrust (EL) 2019/942, et parandada ELi kaitset turuga manipuleerimise eest.

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

Poliitikavaldkond: energeetika

Tegevus: Euroopa roheline kokkulepe

1.3.Ettepanek käsitleb

X uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 18

X olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ühendamist teise või uue meetmega

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

Vt seletuskiri.

1.4.2.Erieesmärgid

Vt allpool jagu „Ettepaneku/algatuse põhjendused“.

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Lisavahendid võimaldavad ACERil ja energeetika peadirektoraadil täita ülesandeid, mis on vajalikud neile ELi õigusaktidega antud volituste täitmiseks kooskõlas käesoleva ettepaneku nõuetega.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Algatuse edusammude ja saavutuste jälgimise kohta vt seletuskiri.

a) Effectiveness and timeliness: indicators should allow to monitor performance by providing information on progress on a regular basis and on achievements along the programming period.

b) Efficiency: andmete kogumiseks ja töötlemiseks tuleks optimeerida protsesse, vältides tarbetuid või dubleerivaid teabenõudeid.

c) Relevance of the indicators and the need to limit the associated administrative burden.

d) Clarity: indicators should be delivered in a clear and understandable form, with supporting metadata and in a form that facilitates proper interpretation and meaningful communication.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER)

Erieesmärk nr 1. Tegevusloa andmine ja volitused järelevalve tegemiseks registreeritud aruandlusmehhanismide ja siseteabe avalikustamise platvormide üle

Käesoleva seadusandliku ettepaneku kohaselt hakkab ACER vastutama siseteabeplatvormidele ja registreeritud aruandlusmehhanismidele tegevuslubade andmise ja nende üle järelevalve tegemise eest, mis hõlmab enamat kui nende üksuste praegust registreerimist.

Järelevalveülesanded seisneksid tegevusloa andmises siseteabeplatvormidele ja registreeritud aruandlusmehhanismidele ning pidevas järelevalves, olles seega kooskõlas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvevolitustega kauplemisteabehoidlate, tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate ja muude aruandlusteenuste suhtes. Samuti antakse ACERile otsesed uurimisvolitused siseteabeplatvormide ja registreeritud aruandlusmehhanismide suhtes ning lisavolitused suuniste ja soovituste koostamiseks, et paremini selgitada andmete kogumise ulatust.

Siseteabeplatvormid ja registreeritud aruandlusmehhanismid on suhteliselt uued struktuurid ning registreerimiste arv on eeldatavasti suur. Võttes arvesse registreeritud aruandlusmehhanismide suurt arvu (1. jaanuari 2023. aasta seisuga 104) ja siseteabeplatvormide arvu (1. jaanuari 2023. aasta seisuga 19) ning järgides uut õigusraamistikku, peab ACER eespool nimetatud uute järelevalvetegevuste teostamiseks suurendama järelevalvega seotud jõupingutusi. Seetõttu palkab amet kõnealuste üksuste järelevalveks täiendavaid spetsialiste. Personalivajadus on hinnanguliselt viis täistööajale taandatud töötajat (sh üks IT-spetsialist vastavate ettevõtete IT-süsteemide käitamiseks ja nende küberturvalisuse tagamiseks).

Erieesmärk nr 2. ACERis kahtlaste tehingute ja korralduste teadete kogumise tsentraliseerimine ELi tasandil ja ACERi järelevalve isikute üle, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine kogu ELis

Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse praegune artikkel 15 tõi kaasa võimalike turu kuritarvitamistega seotud teadmiste detsentraliseerimise kogu ELis, sest riikide reguleerivad asutused ei ole kohustatud jagama artikli 15 alusel saadud kahtlaste tehingute ja korralduste teateid (kahtlustuseteateid) teiste riikide reguleerivate asutustega ega ACERiga (kuigi mõned neist teevad seda). Samas ei ole see võimaldanud ACERi järelevalverühmal kasutada kahtlustuseteadetes sisalduvaid teadmisi kogu ELi hõlmava järelevalvestrateegia väljatöötamiseks.

Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kavandatud muudatustega tehakse ACERile ülesandeks koguda kõik kahtlustuseteated kõigilt isikutelt, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine kogu Euroopas (ACER on keskne keskus).

Selle tegevuse personalivajaduse arvutamiseks hindas ACER aastatel 2024–2026 laekuvate kahtlustuseteadete arvu, lähtudes talle teada olevate 2022. aasta kahtlustuseteadete arvust (enamasti kahtlustuseteated, mis kuuluvad ametile teatatud juhtumite hulka) ning korrigeerides seda vastavalt artikli 15 täiendavale kohaldamisalale (nüüd hõlmab see ka artikli 4 kahtlasi rikkumisi ja kõiki kahtlustuseteateid). ACERi hinnangul kasvab kahtlustuseteadete arv 2/3 ulatuses viimase kuue aasta jooksul täheldatud iga-aastasest kasvust. ACERile laekuvate kahtlustuseteadete arvuks hinnati 2024. aasta kohta 236, 2025. aasta kohta 248 ja 2026. aasta kohta 260.

Selle tegevusega seotud alamülesannete täitmiseks näeb ACER ette kahte täiendavat täistööajale taandatud töötajat.

ACERil on edaspidi kohustus kontrollida, kas isikutel, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine ja kes tegutsevad kogu ELis (st kes pakuvad tooteid kolmele või enamale tarnepiirkonnale eri liikmesriikides), on olemas tõhus kord ja menetlused energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse artiklite 3, 4 ja 5 rikkumiste tuvastamiseks.

Selle tegevuse personalivajaduse arvutamiseks hindas ACER nende isikute arvu, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine ja kelle suhtes ACER teeks järelevalvet aastatel 2025–2027. ACER võttis aluseks loendi praegustest isikutest, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine, ja tuvastas need, kes vastavad uues artiklis 15 esitatud kriteeriumidele (st isikud, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine vähemalt kolmes liikmesriigis). Eeldatavasti hakkab ACER tegema järelevalvet 34 isiku üle, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine (st vähem kui 30 % selliste isikute koguarvust).

Selle tegevusega seotud alamülesannete täitmiseks (st isikute, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine, auditeerimiseks ja koordineerimiseks) on hinnanguliselt vaja veel ühte täistööajale taandatud töötajat.

Erieesmärk nr 3. ACERi täiendavad uurimis- ja jõustamisvolitused seoses energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse võimalike rikkumistega

Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrust muudetakse nii, et ACERil on võimalik konkreetsete asjaolude korral (mõjutatud on vähemalt kolm eri liikmesriikides tarnitavat toodet või mõjutatud on kaks või enam eri liikmesriikides tarnitavat toodet ning sellega tegelev juriidiline või füüsiline isik on registreeritud või asutatud kolmandas liikmesriigis või väljaspool ELi) tagada, et kohaldatakse artiklites 3 ja 5 sätestatud keelde ning artiklis 4 sätestatud kohustusi.

Nende volitustega kaasnevad ametile uued ülesanded, sealhulgas kõik menetlustoimingud, mis on seotud uurimise algatamise, teabe kogumise (teabenõuete menetlemine, suulised ärakuulamised ning kontrollide korraldamine jne), teabeanalüüsi ja algsete järeldustega rikkumiste kohta (aruanded).

2022. aasta lõpus oli kokku 13 juhtumit, mis vastasid sellele kriteeriumile (ligikaudu 3,7 % juhtumite koguarvust) ning millest üheksast teatati 2022. aastal. Hinnanguliselt lisandub aastatel 2024–2026 ACERi pädevusse kuuluvaid uusi juhtumeid 13,6 % aastas, mis vastab kahele kolmandikule aastatel 2017–2022 täheldatud aastasest kasvumäärast sama tüüpi juhtumite puhul. Nende eelduste põhjal on ACERi pädevusse kuuluvate juhtumite koguarv 2024. aastal hinnanguliselt 19, 2025. aastal 21 ja 2026. aastal 24. Ühtlasi antakse ACERile õigus uurida kõige olulisemaid juhtumeid nende hulgast, mis vastavad eespool nimetatud kriteeriumidele.

Kasutades konkurentsi peadirektoraadi sarnaste ülesannetega seotud kogemusi, vajab ACER selle tegevusega seotud alamülesannete täitmiseks hinnanguliselt 11 täiendavat täistööajale taandatud töötajat.

Võttes arvesse võimalikke raskusi kvalifitseeritud töötajate värbamisel, palgatakse aastatel 2025–2027 järk-järgult kokku 19 täiendavat täistööajale taandatud töötajat.

Üldkulud

Eespool kirjeldatud täiendavate täistööajale taandatud töötajate arvud ei sisalda halduspersonali. Kui üldkulude osakaal on 30 %, tähendab see kuut täiendavat täistööajale taandatud töötajat, kelle hulgas peaks olema kolm AST palgaastmega töötajat ja kolm AST/SC palgaastmega töötajat eelistatavalt ajutiste töötajate asendamiseks. Neid täiendavaid täistööajale taandatud töötajaid on muu hulgas vaja täiendavate töötajate värbamiseks, seetõttu on neid vaja alates 2025. aastast.

Energeetika peadirektoraat

Praegu tegeleb energeetika peadirektoraadis energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega vähem kui 0,5 täistööajale taandatud töötajat. Võttes arvesse energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse olulisust praeguse energiakriisi taustal, on energeetika peadirektoraadi töökoormus suurenenud, mistõttu on vaja umbes kahte täistööajale taandatud töötajat.

Vt seletuskiri.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Varasemate seadusandlike ettepanekutega saadud kogemused on näidanud, et ACERi personalivajadusi on lihtne alahinnata. Et vältida 2009. aastal vastu võetud kolmanda energiapaketiga saadud kogemuste kordumist, kui personalivajaduse alahindamine tõi kaasa struktuurse personalipuuduse (mida lahendati põhjalikult alles alates ELi 2022. aasta eelarvest), hinnatakse käesoleva ettepaneku puhul personalivajadust mitmeks tulevaseks aastaks.

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

See algatus on Euroopa rohelise kokkuleppe osana lisatud komisjoni 2023. aasta tööprogrammi.

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Täistööajale taandatud töötajaid on vaja lisaülesannete täitmiseks, samal ajal kui olemasolevad ülesanded lähitulevikus ei vähene. Ettepanekuga nähakse ette ka LNG võrdlusaluse rakendamisega seotud ACERi volituste püsiv laiendamine (viis täistööajale taandatud töötajat komisjoni 18. oktoobri 2022. aasta ettepanekule COM(2022) 549 lisatud tööjõu-uuringu alusel).

Niivõrd, kui see on õiguslikult võimalik, rahastatakse täiendavate täistööajale taandatud töötajate palkamist olemasoleva energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohase tasusüsteemi kaudu, millega rahastatakse ACERi ülesannete täitmist. Sel eesmärgil laiendatakse ettepanekuga ACERi volitusi suurendada hiljuti kasutusele võetud siseteabeplatvormide tasusid ning selgitatakse, et tasudest võib rahastada ka ACERi tõhustatud uurimis- ja jõustamisvolitusi. Artikli 32 lõike 1 praeguse punkti a väljajätmine ei vähenda ACERi tulusid, sest seni ei ole seda klauslit kasutatud, põhjusel et juhtumite väikese arvu tõttu oleksid tasusüsteemi loomise ja rakendamisega seotud halduskulud ebaproportsionaalsed.

Sõltuvalt tasusid käsitleva otsuse 19 läbivaatamisest kaetakse tasudest hinnanguliselt ligikaudu 2/3 täiendavate täistööajale taandatud töötajate palkamine.

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

 ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

 finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

X Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 20

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

 rakendusametite kaudu

 Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

X Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

 rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

X artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

 avalik-õiguslikele asutustele;

 avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

 liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

 asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

Märkige sagedus ja tingimused.

Kooskõlas oma finantsmäärusega peab ACER oma programmidokumendi raames esitama iga-aastase tööprogrammi, mis sisaldab iga tegevuse kohta nii rahaliste vahendite kui ka inimressurssidega seotud üksikasju.

ACER esitab energeetika peadirektoraadile kuuaruande eelarve täitmise kohta, sealhulgas kulukohustuste ja maksete kohta eelarvejaotiste kaupa ning vabade ametikohtade määra kohta töötajate liikide kaupa.

Peale selle on energeetika peadirektoraat otseselt esindatud ACERi juhtorganites. Haldusnõukogus olevate esindajate kaudu teavitatakse energeetika peadirektoraati eelarve kasutamisest ja ametikohtade loetelust selle igal aasta jooksul toimuval koosolekul.

Kooskõlas finantseeskirjadega kohaldatakse ACERi suhtes haldusnõukogu ja iga-aastase tegevusaruande kaudu ka iga-aastaseid nõudeid esitada aruanded tegevuse ja vahendite kasutamise kohta.

Energeetika peadirektoraadi otse täidetavate ülesannete puhul järgitakse komisjonis ja rakendusametites rakendatavat iga-aastast kavandamise ja järelevalve tsüklit, sealhulgas esitatakse tulemused energeetika peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Kuigi ACER peab arendama uusi eksperditeadmisi, on siiski kõige kulutõhusam määrata käesoleva ettepaneku kohased uued ülesanded olemasolevale ametile, mis juba täidab sarnaseid ülesandeid.

Energeetika peadirektoraat töötas oma suhete haldamiseks ACERiga välja kontrollistrateegia, mis on osa komisjoni 2017. aasta sisekontrolliraamistikust. ACER vaatas oma sisekontrolliraamistiku läbi ja võttis selle vastu 2018. aasta detsembris.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Peamine risk on vale hinnang käesoleva ettepanekuga kaasneva töökoormuse kohta, sest ettepanekus nähakse ette uued ülesanded. Selle riskiga tuleb tegeleda, sest kogemused on näidanud, et kui esialgses ettepanekus ei ole lisavahendite vajadust arvesse võetud, on väga raske seda olukorda hiljem parandada.

Kõnealust riski leevendab see, et ettepanek sisaldab mitut uut ülesannet, sest kuigi mõne tulevase ülesande töökoormust võidakse alahinnata, võidakse teisi ülehinnata, mis võimaldab võimalikke tulevasi ümberpaigutusi.

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

Eeldatakse, et ACERi olemasolevatele volitustele lisaülesannete määramine ei too ACERis kaasa täiendavaid erikontrolle, mistõttu kontrollikulude ja hallatavate vahendite väärtuse suhe jääb muutumatuks.

Samuti ei too lisakontrolle ega kontrollikulude suhte muutumist kaasa energeetika peadirektoraadile antud ülesanded.

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

ACER kohaldab kooskõlas komisjoni lähenemisviisiga ELi detsentraliseeritud asutuste pettustevastaseid põhimõtteid.

2019. aasta märtsis võttis ACER vastu uue pettustevastase strateegia, millega tunnistati kehtetuks ACERi haldusnõukogu otsus 13/2014. Uus kolmeaastane strateegia põhineb järgmistel elementidel: iga-aastane riskihindamine, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine, rikkumisest teatamise sise-eeskirjad, tundlike ülesannete haldamise põhimõtted ja kord ning eetika ja ausameelsusega seotud meetmed.

Energeetika peadirektoraat võttis samuti 2020. aastal vastu läbivaadatud pettustevastase võitluse strateegia. Energeetika peadirektoraadi pettustevastase võitluse strateegia põhineb komisjoni pettustevastase võitluse strateegial ja konkreetsel riskihindamisel, mis tehti asutuse sees, et selgitada välja pettuste suhtes kõige haavatavamad valdkonnad, juba kehtestatud kontrollid ning meetmed, mis on vajalikud, et parandada energeetika peadirektoraadi suutlikkust pettusi ennetada, avastada ja kõrvaldada.

Nii ACERi määrus kui ka riigihangete suhtes kohaldatavad lepingusätted tagavad, et auditeid ja kohapealseid kontrolle saavad teha komisjoni talitused, sealhulgas Euroopa Pettustevastane Amet, kasutades Pettustevastase Ameti soovitatud standardsätteid.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu
liik

Rahaline osalus

Liigendatud/liigendamata 21

EFTA riigid 22

kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid 23

muud kolmandad riigid

muu sihtotstarbeline tulu

02 10 06 ja ITERi eelarverida

Liigendatud/liigendamata

JAH/EI

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu
liik

Rahaline osalus

Liigendatud/liigendamata

EFTA riigid

kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid

muud kolmandad riigid

muu sihtotstarbeline tulu

[XX.YY.YY.YY]

JAH/EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

ACER			Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
Jaotis 1 24	Kulukohustused	(1)		0,684	0,946	1,288		2,918
	Maksed	(2)		0,684	0,946	1,288		2,918
Jaotis 2	Kulukohustused	(1a)
	Maksed	(2a)
Jaotis 3 25	Kulukohustused	(3a)
	Maksed	(3b)
ACERi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1 + 1a + 3a		0,684	0,946	1,288		2,918
	Maksed	= 2 + 2a + 3b		0,684	0,946	1,288		2,918

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
DG: ENER
□ Personalikulud			0,342	0,342	0,342		1,026
□ Muud halduskulud
DG ENER KOKKU	Assigneeringud		0,342	0,342	0,342		1,026

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 7 26
assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,342

1,026

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2024 27	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		1,026	1,288	1,630		3,944
	Maksed		1,026	1,288	1,630		3,944

3.2.2.Hinnanguline mõju ACERi assigneeringutele

 Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

 Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

summad miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid



Aasta
N

Aasta
N + 1

Aasta
N + 2

Aasta
N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 28

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 29 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KULUD KOKKU

Kui see on asjakohane, kajastavad summad ametile antava liidu toetuse ja ameti muude tulude (lõivud ja tasud) summat.

3.2.3.Hinnanguline mõju ACERi inimressurssidele

3.2.3.1.Ülevaade

 Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

X Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma). Kui see on asjakohane, kajastavad summad ametile antava liidu toetuse ja ameti muude tulude (lõivud ja tasud) summat.

Aasta
2024

Aasta
2025

Aasta
2026

Aasta
2027

KOKKU

Ajutised teenistujad (AD palgaastmed)	0,855	1,710	2,565	5,130
Ajutised teenistujad (AST palgaastmed)	0,513	0,513	0,513	1,539
Ajutised teenistujad (AST/SC palgaastmed)	0,513	0,513	0,513	1,539
Lepingulised töötajad	0,091	0,273	0,364	0,728
Riikide lähetatud eksperdid

KOKKU

1,972

3,009

3,955

8,936

Personalivajadus (täistööajale taandatud töötajad)

Aasta
2024

Aasta
2025

Aasta
2026

Aasta
2027

KOKKU

Ajutised teenistujad (AD palgaastmed)	0	5	10	15	15
Ajutised teenistujad (AST palgaastmed)	0	3	3	3	3
Ajutised teenistujad (AST/SC palgaastmed)		3	3	3	3
Lepingulised töötajad	0	1	3	4	4
Riikide lähetatud eksperdid

KOKKU

Täistööajale taandatud töötajate kavandatav töölevõtmise kuupäev on vastava aasta 1. jaanuar.

Millest rahastatakse ELi toetusest (täistööajale taandatud töötajad): 30

Aasta
2024

Aasta
2025

Aasta
2026

Aasta
2027

KOKKU

Ajutised teenistujad (AD palgaastmed)	0	2	3	5	5
Ajutised teenistujad (AST palgaastmed)		1	1	1	1
Ajutised teenistujad (AST/SC palgaastmed)		1	1	1	1
Lepingulised töötajad			1	1	1
Riikide lähetatud eksperdid

KOKKU

3.2.3.2.Vastutava peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

 Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

 Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või kuni ühe komakohaga)

		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
·Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 ja 20 01 02 02 (peakorteris ja komisjoni esindustes)			2	2	2
20 01 02 03 (delegatsioonides)
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
10 01 05 01 (otsene teadustegevus)

□ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 31
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides)
Eelarveread (täpsustada) 32	- peakorteris 33
	- delegatsioonides
01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (täpsustage)
KOKKU			2	2	2

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

 Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

X Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Algatus on ajendatud praegusest energiakriisist ja seetõttu ei võetud seda mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide arvutamisel arvesse. Kuna see konkreetne algatus on uus, tuleb ümber planeerida nii ACERile antava toetuse eelarverida kui ka eelarverida, millega toetatakse energeetika peadirektoraadis tehtavat lisatööd. Kuivõrd neid ei ole võimalik katta tasudest, tasakaalustatakse käesolevas finantsselgituses kirjeldatud mõju ACERi eelarvele ITERi eelarverea kavandatud kulude kompenseeriva vähendamisega.

 Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku muutmist 34 .

Selgitage, mis on vajalik, märkides asjaomased rubriigid, eelarveread ja summad.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N	Aasta N + 1	Aasta N + 2	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

 Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

 omavahenditele

 muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 35
		Aasta N	Aasta N + 1	Aasta N + 2	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutamise meetod.

(1) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“ (COM(2021) 660 final).

(2) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kava „REPowerEU““ (COM(2022) 230 final).

(3) Komisjoni teatis „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ (C 131 I/01, C/2022/1890).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2022. aasta määrus (EL) 2022/1032, millega muudetakse määruseid (EL) 2017/1938 ja (EÜ) nr 715/2009 seoses gaasi hoiustamisega (ELT L 173, 10.6.2022, lk 17).

(5) Nõukogu 5. augusti 2022. aasta määrus (EL) 2022/1369, mis käsitleb gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmeid (ELT L 206, 8.8.2022, lk 1).

(6) Nõukogu 6. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1854, mis käsitleb kõrgete energiahindadega seotud erakorralisi sekkumismeetmeid (ELT L 261I, 7.10.2022, lk 1).

(7) Nõukogu 22. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (ELT L 335, 29.12.2022, lk 36).

(8) Nõukogu 6. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1854, mis käsitleb kõrgete energiahindadega seotud erakorralisi sekkumismeetmeid (ELT L 261I, 7.10.2022, lk 1).

(9) KÕNE/22/5493.

(10) Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemust käsitleva aruande ettepanekud 3 ja 17.

(11) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (COM(2022) 222 final).

(12) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kava „REPowerEU““ (COM(2022) 230 final).

(13) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks“ ( COM(2023) 62 final ).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(15) Nõukogu 16. juuni 2022. aasta soovitus (2022/C 243/04).

(16) ELi toimimise lepingu artikli 194 lõige 1.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(18) Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(19) Komisjoni 17. detsembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/2152 lõivude kohta, mis tuleb maksta Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 alusel esitatavate andmete kogumise, käitlemise, töötlemise ja analüüsimise eest.

(20) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx

(21) Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(22) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(23) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(24) Jaotise 1 kulud vastavad personalile, keda rahastatakse ELi toetusest. Ülejäänud kaks kolmandikku vajalikest töötajatest tuleks rahastada lõivudest ja tasudest.

(25) Jaotises 3 ette nähtud kulusid summas 4,2 miljonit eurot aastatel 2025–2027 tuleks rahastada lõivudest ja tasudest.

(26) Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

(27) N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(28) Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(29) Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“.

(30) Igal aastal määrab ACER kooskõlas komisjoni otsuse (EL) 2020/2152 artikli 3 lõikega 1 kindlaks need kulud, sealhulgas personalikulud, mis on rahastamiskõlblikud tasude kaudu, ning esitab tulemused oma programmidokumendi kavandis. Kooskõlas määruse (EL) 2019/942 artikliga 20 esitab komisjon arvamuse ACERi programmdokumendi kavandi kohta, sealhulgas ameti ettepanekute kohta, milliseid kulusid käsitatakse tasude kaudu rahastamiskõlblike kuludena ja mil määral on võimalik seeläbi vähendada koormust ELi eelarvele.

(31) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(32) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).

(33) Peamiselt ELi ühtekuuluvuspoliitika fondide, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) puhul.

(34) Vt nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) nr 2093/2020 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) artiklid 12 ja 13.

(35) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.