52015DC0136

SISSEJUHATUS

Võitlus maksudest kõrvalehoidumisega on oluline, et kindlustada siseturul võrdsed võimalused ja majanduslik tõhusus, see on ka kooskõlas komisjoni peamiste poliitiliste prioriteetidega[1]. Lisaks on selle valdkonnaga tihedalt seotud ka äriühingu tulumaksu vältimise vastane võitlus.

Erinevalt maksudest kõrvalehoidumisest, mis on ebaseaduslik, jääb maksustamise vältimine enamasti seadusega ettenähtud piiridesse. Siiski on paljud maksustamise vältimise vormid vastuolus seaduse mõttega, püüdes tõlgendada seaduslikuna võimalikult paljusid olukordi, et vähendada äriühingu üldist maksukoormust. Selleks et vältida maksude tasumist õiglasel määral, kasutavad äriühingud maksude agressiivsel planeerimisel maksusüsteemi seaduselünki ja riiklike eeskirjade vastuolusid. Lisaks on mitme riigi maksusüsteemides loodud äriühingutele võimalus paigutada kasum ümber nende riikide jurisdiktsiooni alla, mis julgustab agressiivset maksuplaneerimist.

Selline tegevus õõnestab maksukoormuse õiglast jaotumist maksumaksjate vahel, ettevõtete ausat konkurentsi ning liikmesriikide võrdseid võimalusi koguda ettenähtud tulumaksu. Maksupoliitika kuulub enamasti riikide pädevusse. Selleks et tagada õiglasem maksustamine ja järgida põhimõtet, et makse tuleks maksta seal, kus majandustegevus toimub, suurendab komisjon jõupingutusi, et aidata liikmesriikidel võidelda siseturul maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu.

Lisaks jõupingutustele, mida liikmesriikidel on vaja teha maksusüsteemide lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks, on nende eesmärkide saavutamisel ülimalt oluline ka maksude läbipaistvus. Agressiivse maksuplaneerimise, kahjulike maksusüsteemide ja maksupettuste puhul kasutatakse ära maksukeskkonna keerukust ja puudulikku koostööd. Maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu võitlemine eeldab seega maksuhaldurite avatust ning riikide valitsuste tihedamat koostööd. Lisaks peaks panema äriühingutele kohustuse rakendada läbipaistvaid ja ausaid maksutavasid.

EL on näidanud järjepidevalt eeskuju heade maksuhaldustavade osas ning edendanud paljude aastate jooksul selles valdkonnas põhimõtteid, mis nüüd kogu maailmas toetust leiavad. Hiljutised enneolematud sammud maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu võitlemisel toetusid suures osas avalikkuse nõudmisele tagada neil rasketel aegadel õiglane maksustamine. Uus lähenemisviis, mille eesmärk on tagada, et igaüks maksab oma osa, on andnud märkimisväärseid tulemusi nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil. EL on OECD ja G20 raames osalenud aktiivselt läbipaistvusnõuete läbivaatamises ning võitluses kuritarvitavate maksutavadega kogu maailmas. 2015. aastal tuleb lõpule viia maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitlev (BEPS)[2] projekt. See peaks toetama ülemaailmse maksukeskkonna põhjalikku reformimist, muutes tulevikus agressiivse maksude planeerimise ja maksudest kõrvalehoidumise palju keerulisemaks.

Hoolimata tehtud edusammudest on vaja täiendavaid meetmeid, et aidata liikmesriikidel kaitsta oma maksubaasi ja ettevõtjate ausat konkurentsi siseturul ning tagada ühtlasi põhiõiguste (nt õigus isikuandmete kaitsele) järgimine.

Seda silmas pidades esitatakse käesolevas teatises maksustamise läbipaistvust käsitlev õigusaktide pakett, milles keskendutakse selle valdkonna kõige pakilisematele lahendamist vajavatele küsimustele. See on esimene samm komisjoni 2015. aasta põhjaliku tegevuskava rakendamisel, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu. Veel enne suve on kavas esitada äriühingute maksustamist käsitlev üksikasjalik tegevuskava, milles sätestatakse komisjoni seisukohad äriühingute õiglase ja tõhusa maksustamise osas ELis ja esitatakse ideed ja ettepanekud selle eesmärgi saavutamiseks. Muu hulgas on kavas tõhustada nõukogus toimuvaid arutelusid ja esitada uuesti ettepanek äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta. Äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas võiks olla tõhus vahend võitluses äriühingu tulumaksu vältimise vastu ELis ning see võiks aidata vähendada siseturul äriühingute kulusid ja halduskoormust.

MAKSUALASE LÄBIPAISTVUSE SUURENDAMINE – PALJU ON TEHTUD, KUID PALJU ON VEEL VAJA TEHA

Viimastel aastatel on tehtud märkimisväärseid edusamme läbipaistvuse suurendamisel ja ELi maksuametite koostöö tihendamisel.

Alates 1997. aastast on liikmesriigid võtnud äriühingute maksustamise käitumisjuhendi raames poliitilise kohustuse järgida õiglase maksukonkurentsi põhimõtteid. Liikmesriigid teevad käitumisjuhendi töörühmas koostööd, et kontrollida maksusüsteeme ning püüda tagada siseturul maksuküsimustes hea valitsemistava põhimõtete järgimine. Kuigi käitumisjuhend, mis on poliitilisel tasandil heaks kiidetud, ei ole õiguslikult siduv, on aastate jooksul siiski õnnestunud lõpetada mitme kahjuliku maksustamistava rakendamine.

2012. aastal esitas komisjon tegevuskava, mis sisaldas 30 meedet, et võidelda maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu. Paljud neist keskendusid maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse parandamisele. Kõnealuste meetmete võtmisel on tehtud olulisi edusamme ning mitu olulist algatust on juba lõpule viidud.

Märkimisväärseks saavutuseks võib pidada halduskoostöö direktiivi muutmist,[3] mille nõukogu 2014. aasta detsembris heaks kiitis. Sellega tagatakse, et ELil on olemas kindel õiguslik raamistik, milles käsitletakse automaatset teabevahetust ja millega kuulutatakse kogu ELis lõplikult kehtetuks maksudega seotud pangasaladus. Direktiivis nõutakse, et liikmesriigid vahetaksid automaatselt mitmesugust finantsteavet kooskõlas OECD ja G20 uue standardiga riikidevahelise ülemaailmse automaatse teabevahetuse kohta.

Oluline edusamm ELi maksude läbipaistvuse suurendamise tegevuskava elluviimisel oli ka volituste heakskiitmine, et pidada Šveitsi, Andorra, Monaco, Liechtensteini ja San Marinoga läbirääkimisi karmimate maksustamiskokkulepete üle. Komisjon on praegu lõpetamas kõnealuseid läbirääkimisi viie naaberriigiga ning kavas on esitada ettepanek kokkulepete allkirjastamiseks 2015. aasta suvel. Kokkulepped on palju laiahaardelisemad, kui algselt kavandatud, sest need lähtuvad uutest ülemaailmsetest standarditest ning tagavad kokkuleppeosaliste võimalikult ulatusliku automaatse teabevahetuse.

Muud tähtsamad saavutused seoses 2012. aasta tegevuskavaga on ema- ja tütarettevõtjate direktiivi vastuvõtmine, et hoida ära teatavate kuritarvitavate maksutavade rakendamist äriühingute poolt, hea maksuhaldustava platvormi loomine ning käibemaksualase foorumi algatamine, et edendada äriühingute ja maksuhaldurite dialoogi. Teatavaid praktilisi algatusi on rakendatud ka maksualase läbipaistvuse soodustamiseks, näiteks teabevahetuse standardvormid ja arvutipõhised vormingud automaatseks teabevahetuseks seoses mitterahalise tuluga. Rahavoogude jälgimisel teevad maksu- ja tolliametid nüüd koostööd, et kasutada paremini teavet sularaha liikumise kohta.

Kaasseadusandjate poolt hiljuti kokku lepitud neljas rahapesuvastane direktiiv teenib samuti kapitalivoogude suurema läbipaistvuse saavutamise eesmärki. Kuigi keskregistrid tegelikult kasusaavate omanike kohta, millele on juurdepääs kõikidel Euroopa finantsuurimise üksustel, loodi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamiseks, on registritest kaudselt kasu ka võitluses maksudest kõrvalehoidumisega.

Töö jätkub tegevuskava muude algatuste raames, et suurendada veelgi läbipaistvust maksustamise küsimustes. Näiteks arutatakse võimalust võtta kasutusele Euroopa maksukohustuslasena registreerimise number, sest see hõlbustaks oluliselt maksuametite tööd maksumaksjate tuvastamisel automaatse teabevahetuse raames. Lisaks sellele uurib komisjon võimalust laiendada EUROFISCi (platvorm käibemaksupettusi käsitleva teabe kiireks vahetamiseks) kasutamist, et see hõlmaks ka otsese maksustamise valdkonda. See aitaks liikmesriikidel teha kindlaks ja edastada kiiresti teavet korduvate petuskeemide ja agressiivse maksuplaneerimise suundumuste kohta.

Komisjonil on kavas esitada aruanne liikmesriikide edusammudest seoses 2012. aasta soovitustega maksuparadiiside kohta, milles on sätestatud hea maksuhaldustava miinimumstandardid, mida ELi rahvusvahelised partnerid peaksid järgima. Nimetatud aruande põhjal kaalub komisjon, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et ELi poolt kolmandate riikide suhtes kohaldatav poliitika maksude läbipaistvuse küsimuses oleks sidus ja järjepidev.

MAKSUDE SUUREMA LÄBIPAISTVUSE TAGAMINE ELis JA KOLMANDATES RIIKIDES

Võttes arvesse maksustamise vältimise ulatust,[4] puudusi läbipaistvuse tagamisel ja koostöös, maksusüsteemide keerukust ja agressiivse maksuplaneerimise tavasid, on vaatamata saavutatud edule vaja ELi tasandil võtta täiendavaid meetmeid.

Liikmesriikide ametiasutustel napib sageli vajalikku teavet teiste riikide maksusüsteemide ja -tavade mõju kohta riigi maksusüsteemile. Komisjoni esialgsed uuringud, äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma arvamused ja hiljutised avalikud avaldused osutavad vajadusele muuta liikmesriikide äriühingu tulumaksusüsteemid läbipaistvamaks, et tagada õiglane maksukonkurents.

Sellega seoses tuleb erilist tähelepanu pöörata maksuotsustele. Selliste otsuste esmane eesmärk on tagada õiguskindlus ning põhimõtteliselt ei tekita need probleeme. Kui aga otsused võimaldavad kasutada valikulist maksusoodustust või paigutada kasum ümber riiki, kus maksud on väiksemad või puuduvad, moonutavad need konkurentsi ja kahandavad liikmesriikide maksubaasi. Komisjon uurib praegu riigiabijuhtumeid, mis on seotud mitme liikmesriigi maksuotsustega ning on palunud kõigil liikmesriikidel esitada teave maksuotsuste tavade kohta, et teha kindlaks, kas valikulised maksusoodustused moonutavad konkurentsi siseturul[5].

Läbipaistvuse suurendamise nõuete karmistamine omaenda territooriumil suurendab ELi usaldusväärsust, mis võimaldab nõuda ka kolmandatelt riikidelt põhjaliku tegevuskava järgimist läbipaistvuse edendamisel. 2015. aastal tuleb lõpule viia OECD ja G20 raames algatatud projektid, milles käsitletakse maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist ning EL peaks kõnealuses rahvusvahelises reformiprotsessis ka edaspidi aktiivselt osalema.

Käesolevas maksustamise läbipaistvust käsitlevas õigusaktide paketis tutvustab komisjon mitut meedet, mida on võimalik võtta lühemas perspektiivis, et suurendada maksude läbipaistvust, võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu ja tõkestada maksustamise vältimist ELis, tagada maksustamise seotus tegeliku majandustegevusega ja edendada sarnaste standardite järgimist kogu maailmas.

Kõnealused meetmed on järgmised:

1. Rangete nõuete kehtestamine maksuotsuste läbipaistvusele

Maksuotsused, millega kehtestatakse ühes liikmesriigis madal maksumäär, võivad ahvatleda äriühingud paigutama oma kasumit ümber kõnealusesse riiki. Lisaks teiste liikmesriikide maksubaasi tõsisele kahandamisele võib selline olukord ärgitada agressiivsele maksuplaneerimisele ja maksustamise vältimisele.

Praegu on liikmesriikide ametiasutuste maksuotsuste-alane teabevahetus vähene. Liikmesriigid, kelle tulubaasi teiste riikide maksuotsused kahjustavad, ei saa võtta vajalikke meetmeid. Lisaks ühistele jõupingutustele äriühingu tulumaksu vältimise vastases võitluses on tungivalt vaja suurendada piiriüleste maksuotsuse, sh siirdehindade kokkulepete läbipaistvust ja asjakohast teabevahetust.

Seetõttu teeb komisjon ettepaneku automaatse teabevahetuse nõude kehtestamiseks seoses piiriüleste maksuotsustega. Riikide maksuametitele pandaks kohustus esitada kõikidele teistele liikmesriikidele korrapäraste ajavahemike järel automaatselt põhiandmeid oma piiriüleste maksuotsuste kohta. Vajaduse korral saavad liikmesriigid, kellele teave esitati, taotleda seejärel lisateavet. Komisjon teeb ettepaneku, et uued nõuded lisataks juba olemasolevasse teabevahetust käsitlevasse õigusraamistikku, muutes halduskoostöö direktiivi. See tagab maksuotsuseid käsitleva automaatse teabevahetuse kiire rakendamise, sest asjakohased menetlused on juba kehtestatud.

2. Automaatset teabevahetust käsitlevate õigusaktide ühtlustamine

Hoiuste intresside maksustamise direktiivi muutmiseks 2014. aasta märtsis saavutatud kokkulepe oli suur läbimurre. Sellega kaasati liikmesriikide poolt automaatselt vahetatava teabe hulka ka teave hoiustega seotud tulu kohta. Halduskoostöö direktiivi 2014. aasta detsembris tehtud muudatused olid veelgi suuremad kui ELi hoiuste intresside maksustamise direktiivi omad. Kooskõlas OECD uue rahvusvahelise standardiga on kõnealuse direktiivi kohaselt kõik liikmesriigid kohustatud edastama automaatse teabevahetuse korras kogu maksualase finantsteabe.

ELi hoiuste intresside maksustamise direktiivi olulised sätted ja menetlused on nüüd hõlmatud halduskoostöö direktiiviga, mille reguleerimisala on palju laiem. Selleks et vältida asjaomast valdkonda käsitlevate ELi õigusaktide dubleerimist ja kattumist, teeb komisjon ettepaneku tunnistada kehtetuks hoiuste intresside maksustamise direktiiv, mis kuulub käesolevasse maksustamise läbipaistvust käsitlevasse õigusaktide paketti. See tagab ettevõtjate ja maksuametite jaoks lihtsama ja ühtlustatud õigusliku raamistiku.

3. Võimalike tulevaste läbipaistvusalgatuste hindamine

Komisjon kaalub, kas on vaja kehtestada äriühingu tulumaksuga seotud teabe avalikustamiseks täiendavaid sätteid, mida halduskoostöö ei hõlma ja mis võimaldab avalikku juurdepääsu rahvusvaheliste äriühingute teatavale maksualasele teabele.

Sellised läbipaistvusnõuded on praegu kehtestatud pankadele (kapitalinõuete direktiivi IV pakett) ja need hõlmavad riikide kaupa liigendatud aruandlust valitsustele kaevandus- ja metsaraietööstuse valdkondades tehtud maksete kohta (raamatupidamisdirektiiv). Teatava maksualase teabe avalikustamise kohustuse laiendamine kõikide sektorite rahvusvahelistele ettevõtetele tugevdab üldsuse kontrolli äriühingute üle ja suurendab teadlikkust nende maksuhaldustavadest. See loob ELi äriühingutele läbipaistvusnõuete osas võrdsed tingimused ja aitab vältida sektori määratlusega seotud õiguslikku keerukust.

Mis tahes võimaliku algatuse eesmärke ja ulatust selles valdkonnas tuleb väga hoolikalt kaaluda. On vaja üksikasjalikku analüüsi, et teha kindlaks kasu, kulud ja vajalikud kaitsemeetmed (nt andmekaitse, ärisaladuse kaitse jne) ning kaaluda võimalikke mõjusid, sealhulgas rahvusvahelisele konkurentsivõimele, võttes arvesse ka tööd, mis on tehtud seoses juba jõustunud valdkondlike õigusaktidega. Seepärast alustatakse mõjuhinnangu koostamist, et koguda ja analüüsida tulevaste valikute jaoks vajalikke andmeid. Käsitleda tuleks ka agressiivse maksuplaneerimise läbipaistvusnõudeid, mis on osa OECD projektidest, milles käsitletakse maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist, ning hinnata näiteks nende eeskirjade ELi õigusesse ülevõtmisega seotud kulusid ja tulu.

4. Äriühingute maksustamise käitumisjuhendi läbivaatamine

Äriühingute maksustamise käitumisjuhend on oluline vahend võitluses kahjulike maksusüsteemide vastu. Kuigi käitumisjuhendi järgimine on vabatahtlik ja lähtub valitsustevahelisest kokkuleppest, on see olnud tõhus vahend liikmesriikide teatavate kahjulike maksustamistavade kõrvaldamisel. Hiljutised juhtumid on siiski osutanud käitumisjuhendi reguleerimisala piiratusele ja käitumisjuhendi töörühma volitustega seotud puudustele. Näiteks arutelus selle üle, kas kolme liikmesriigi patenditulu süsteem on kahjulik või mitte, ei suutnud töörühm otsust teha, sest käitumisjuhendis sätestatud tingimused ei olnud piisavad, et hinnata seda uut liiki maksusoodustust. Selleks et tulla toime uute keerukate väljakutsetega ning tagada õiglane maksustamine ja maksude läbipaistvus, peab töörühm võtma otsustavamaid meetmeid ja kontrollima põhjalikumalt, et liikmesriigid täidaksid oma kohustusi. Komisjon arutab seega, kuidas käitumisjuhendit parandada ja töörühma tegevust tõhustada. Autelu tulemused esitatakse liikmesriikidele ja neid võetakse arvesse äriühingute maksustamise tegevuskavas, mis on kavas vastu võtta enne suve.

5. Maksude alalaekumise täpsem kindlaksmääramine

Maksu alalaekumine on erinevus ettenähtud maksusumma ja riigi ametiasutuste tegelikult kogutud maksusumma vahel. Maksude alalaekumist põhjustavad lisaks maksudest kõrvalehoidumisele ja maksustamise vältimisele ka muud tegurid, nagu haldusvead ja pankrotid. Maksude alalaekumist käsitlev statistika on oluline indikaator maksude tahtliku maksmata jätmise ulatuse kohta.

On palju tõendeid selle kohta, et maksudest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine on ELis laialdaselt levinud ning hinnangute kohaselt jääb seetõttu avaliku sektori eelarvetesse laekumata miljardeid eurosid aastas. Kuna selline tegevus toimub varjatult ning mitmes liikmesriigis asjakohaseid hinnanguid ei koostata, siis ei ole täpsed andmed kättesaadavad. Usaldusväärsed statistilised andmed maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise mõju ja ulatuse kohta võimaldaksid võtta paremini suunatud poliitilisi meetmeid ja mõõta selliste meetmete edukust.

Seetõttu teeb komisjon, sh Eurostat, liikmesriikidega koostööd, et uurida, kuidas koguda paremini võrreldavaid ja usaldusväärseid andmeid maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise majandusliku mõju kohta. Fiscalise programmi raames loodud töörühma eesmärk on edendada suuremat läbipaistvust liikmesriikide vahel seoses maksude alalaekumist käsitlevate andmete ja nende arvutamise metoodikaga.

6. Maksude suurema läbipaistvuse edendamine rahvusvahelisel tasandil

EL on olnud kaua aega kogu maailmale eeskujuks hea maksuhaldustava standardite rakendamisel ning ta toetab igati maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitlevat OECD ja G20 projekti, et võidelda kõikjal maailmas äriühingu tulumaksu vältimise vastu. Maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitlev projekt on kavas lõpule viia 2015. aastal. EL peab selle projektiga jätkuvalt tegelema, et luua uus kõrgete eesmärkidega rahvusvaheline maksuraamistik.

Maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitleva projekti kohaselt on kavas kehtestada meetmed, et toetada maksuametite omaalgatuslikku teabevahetust seoses maksuotsustega. Võrreldes käesolevas dokumendis ELi jaoks soovitatud meetmetega ei ole projekti sätted nii põhjalikud, sest erinevalt ELi meetmetest ei ole need õiguslikult siduvad. Seetõttu jätkab EL maksuotsuseid käsitleva teabe ülemaailmse automaatse vahetamise idee tutvustamist.

Komisjon teeb koostööd ka OECD ja muude rahvusvaheliste partneritega, et maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitlevas tegevuskavas võetaks arvesse arengumaade piiratud suutlikkust ning aidata neil riikidel tugevdada maksusüsteeme ja võidelda ebaseaduslike rahavoogude vastu. Arengueesmärkide saavutamisel ja 2015. aasta järgse ülemaailmse arengukava rakendamisel on partnerriikide olulisim ülesanne tagada rahandussektoris suurem läbipaistvus ja õiglus.

Lisaks uurib komisjon võimalikke tulevasi läbipaistvusalgatusi silmas pidades, kas suurem läbipaistvus võiks parandada liikmesriikide suutlikkust tegeleda juhtumitega, mis hõlmavad kahjulikke maksutavasid ja kasumi ümberpaigutamist väljapoole ELi piire, kuidas seda suutlikkust saavutada ja milline oleks mõju ELi ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele.

KOKKUVÕTE

Käesolevas teatises kirjeldatud algatused on tõendus, et komisjon on hakanud täitma võetud kohustust töötada välja tugev ja laiahaardeline tegevuskava, mis aitab võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu.

Euroopa Parlament, nõukogu ja kodanikuühiskonna esindajad on nõudnud kiirete ja tõhusate meetmete võtmist, et suurendada maksude läbipaistvust, eelkõige äriühingute maksustamise valdkonnas. Käesolev maksustamise läbipaistvust käsitlev õigusaktide pakett on esimene samm vastuseks sellele üleskutsele. Paketis esitatud meetmed võivad oluliselt vähendada ettevõtete maksudest kõrvalehoidmist ja maksustamise vältimist ning tagada ausama maksukonkurentsi liikmesriikide vahel. Lisaks toetavad need ELi juhtpositsiooni maksude läbipaistvuse ülemaailmse tegevuskava rakendamisel.

Komisjon kutsub nõukogu üles käsitlema esitatud seadusandlikku ettepanekut olulise poliitilise prioriteedina. Järgmise sammuna esitab komisjon suveks äriühingute maksustamise tegevuskava raames ettepaneku täiendavate meetmete kohta, et võidelda maksustamise vältimise ja kahjustava maksukonkurentsi vastu.

[1] Euroopa uus algus: Poliitilised suunised Euroopa Komisjoni järgmise koosseisu jaoks (juuli 2014).

[2] BEPS – Base Erosion and Profit Shifting.

[3] Nõukogu direktiiv 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL.

[4]

Maksuametid, valitsusvälised organisatsioonid, teadlased ja ajakirjanikud on koostanud mitmesuguseid hinnanguid ja aruandeid maksude vältimise ulatuse kohta üldiselt ja seoses teatavate äriühingutega. Kuigi äriühingu tulumaksu vältimise ulatuse kohta puuduvad konkreetsed andmed, ollakse üldiselt arvamusel, et selle ulatus on märkimisväärne. Kõige suuremate numbritega opereeriva hinnangu kohaselt hõlmab maksudest kõrvalehoidumine 860 miljardit eurot aastas ja maksustamise vältimine 150 miljardit eurot aastas. Uuring on avaldatud veebilehel http://europeansforfinancialreform.org/en/system/files/3842_en_richard_murphy_eu_tax_gap_en_120229.pdf.

]

[5] http://europa.eu/rapid/press-release_IP-14-2742_et.htm