EUROOPA KOMISJON

Brüssel,5.4.2018

COM(2018) 171 final

2018/0081(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

{SWD(2018) 87 final}
{SWD(2018) 88 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on parandada töötajate tervise kaitset, vähendades nende kokkupuudet töökeskkonnas viie kantserogeense keemilise mõjuriga, tagada töötajatele, tööandjatele ja täitevasutustele suurem selgus ja luua ettevõtjatele võrdsemad tingimused.

Oma 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus 1 rõhutas president Juncker vajadust vältida Euroopas sotsiaalset dumpingut ja tööturu killustatust tegutsedes koos Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkide ellu viimiseks 2 . Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid sotsiaalõiguste samba loomise välja Göteborgis 17. novembril 2017 sotsiaalvaldkonna tippkohtumisel ning sammas on kavandatud suunanäitajaks uuendatud lähenemisprotsessis paremate töö- ja elutingimuste tagamiseks kõikjal liidus. Sellega nähakse ette töötajate õigus tervislikule, ohutule ja hästi kohandatud töökeskkonnale, mis ühe olulise põhimõttena hõlmab ka kaitset kantserogeenide eest. Töötajate tervise kaitse kantserogeensete ja mutageensete ainetega töökeskkonnas toimuva kokkupuute pideva vähendamise kaudu on Junckeri komisjoni konkreetne meede selle olulise eesmärgi saavutamiseks. Seda on selgelt väljendatud komisjoni teatises „Ohutumad ja tervislikumad töötingimused meile kõigile“ 3 .

Lisaks on ühisavaldusse ELi 2018.–2019. aasta seadusandlike prioriteetide kohta 4 lisatud Euroopa Liidu sotsiaalset mõõdet edendava ettepaneku esitamine direktiivi kohta, milles käsitletakse töötajate kaitset töökeskkonna terviseriskide eest (mis tulenevad kokkupuutest kantserogeenide või mutageenidega).

Seda tähtsat tööd on kavas jätkata, et teha ettepanek muude kantserogeenide ja mutageenide siduvate piirnormide kehtestamiseks.

Vähk on EL-28 riikides peamine tööga seotud terviseprobleem, mis kahjustab töötajate elu ja tervist sama palju kui kaks sageduselt järgnevat terviseprobleemi (luu- ja lihaskonna vaevused ning vereringesüsteemi haigused) kokku 5 . Negatiivne mõju, mis tuleneb ulatuslikust kokkupuutest kantserogeenide ja mutageenidega töökohal, on palju kaugeleulatuvam. Lisaks vähile võib kokkupuude põhjustada ka palju muid tõsiseid tervisehäireid, nagu hingamisteede haigused ja neuroloogilised häired. Sellega kaasnevad kannatused töötajatele ja nende lähedastele, madal elukvaliteet ja heaolu vähenemine ning halvimal juhul isegi surm.

Euroopa Komisjon on astunud samme nende probleemide lahendamiseks ja võtnud vastu kaks õigusakti ettepanekut, millega ajakohastatakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (edaspidi „direktiiv“), 6 esimese 2016. aasta mais 7 ja teise 2017. aasta jaanuaris 8 . Kokku käsitleti neis ettepanekutes 20 kantserogeeni. Mõlemale ettepanekule oli lisatud asjakohane mõjuhinnang 9 . Esimene neist ettepanekutest võeti kaasseadusandjate poolt vastu 12. detsembril 2017 kui direktiiv (EL) 2017/2398 10 , teine ettepanek on praegu arutlusel nõukogus ja Euroopa Parlamendis. Nõukogu leppis üldises lähenemisviisis kokku 15.–16. juuni 2017. aasta istungil, 11 Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht esitatakse tõenäoliselt 2018. aasta esimeses kvartalis.

Kolmanda, käesoleva ettepaneku tarbeks algatas komisjon 2017. aastal kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 154 kaheetapilise konsulteerimise Euroopa sotsiaalpartneritega, 12 esiteks Euroopa Liidu võimalike meetmete kohta seoses direktiivi edasise läbivaatamisega, ja teiseks seoses direktiivi võimaliku sisuga.

Sotsiaalpartnerite, töötajate ja tööandjate organisatsioonide esindajad kinnitasid, et direktiivi kolmanda muutmise jaoks valitud viis kantserogeeni on töötajate kaitse seisukohalt väga olulised, ning kutsusid komisjoni üles jätkama ettevalmistusi, et kehtestada ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas (OEL, edaspidi „töökeskkonnas kokkupuute piirnormid“) järgmiste ohtlike ainete jaoks:

(1)direktiivi kohaldamisalasse kuuluv kaadmium ja selle anorgaanilised ühendid,

(2)direktiivi kohaldamisalasse kuuluv berüllium ja selle anorgaanilised ühendid,

(3)direktiivi kohaldamisalasse kuuluv arseenhape, selle soolad ja anorgaanilised arseeniühendid,

(4)formaldehüüd,

(5)4,4ʹ-metüleen-bis(2-kloroaniliin) (edaspidi „MOCA“) 13 .

Seda kinnitasid kolmepoolse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee raames ka liikmesriikide asutused ning tööandjate ja töötajate organisatsioonid.

Kooskõlas direktiivi artikliga 16 kehtestatakse olemasoleva teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) direktiivi III lisas piirnormid kõigi selliste kantserogeenide või mutageenide suhtes, mille puhul see on võimalik. Nagu on sätestatud direktiivi artikli 17 lõikes 1, võib direktiivi III lisa muuta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõikes 2 sätestatud menetlusele (seadusandlik tavamenetlus).

Direktiivis on sätestatud mitu üldist miinimumnõuet direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks. Tööandjad peavad kindlaks tegema riskid, mis töötajatele konkreetsete kantserogeenidega ja mutageenidega töökohal kokku puutudes avalduvad, ja neid hindama ning riski esinemisel kokkupuute ära hoidma. Kui see on tehniliselt võimalik, tuleb protsess või keemiline mõjur asendada täiesti ohutu või vähem ohtlikuga. Kui asendamine ei ole tehniliselt võimalik, tuleb keemilisi kantserogeene, kui see on tehniliselt võimalik, toota ja kasutada suletud süsteemis, et vältida nendega kokkupuudet. Kui see ei ole tehniliselt võimalik, peab töötajate kokkupuude olema nii väike, kui tehniliselt võimalik. See on direktiivi artikli 5 lõigete 2 ja 3 kohane minimeerimiskohustus.

Lisaks kõnealustele üldistele miinimumnõuetele on direktiivis selgelt sätestatud, et töökeskkonnas kokkupuute piirnormide kehtestamine teatavate kantserogeenide ja mutageenide suhtes, millega kokkupuude võib toimuda sissehingamise teel, on töötajate kaitse mehhanismi lahutamatu osa 14 . Piirnormid tuleb kehtestada ka selliste keemiliste mõjurite kohta, millel need siiani puuduvad, ning piirnormid tuleb alati niipea kui võimalik uusimate teaduslike andmete valguses läbi vaadata 15 . Töökeskkonnas spetsiifiliste kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute piirnormid on sätestatud direktiivi III lisas. Praegu on III lisas 14 kannet 16 .

Kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute vähendamine töökohal kogu ELis kehtivate töökeskkonnas kokkupuute piirnormide kehtestamise kaudu aitab tõhusalt ennetada vähktõve juhtumeid ning nende ainete põhjustatud muid olulisi terviseprobleeme. Selline tegevus aitab parandada töötajate ja nende lähedaste elukvaliteeti ja heaolu, pikendab tööiga, suurendab ELi tootlikkust ja konkurentsivõimet ning tagab ettevõtjatele võrdsed tingimused kogu ELis. Hinnangute alusel aitab kõnealune ettepanek, kui see vastu võetakse, parandada pikemas perspektiivis üle 1 000 000 ELi töötaja töötingimusi ja aitaks vältida rohkem kui 22 000 juhtumi puhul töökeskkonnast tulenevaid nii vähiga seotud kui ka muid terviseprobleeme 17 .

Kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike andmete alusel, on III lisasse vaja lisada nende kantserogeensete ainetega töökeskkonnas kokkupuute piirnormid ja peale selle on vaja lisada MOCA puhul märge nahaga kokkupuute kohta, formaldehüüdi puhul märge naha sensibiliseerimise kohta ning berülliumi ja selle anorgaaniliste ühendite puhul märge naha ja hingamisteede sensibiliseerimise kohta 18 .

Selle põhjal tehakse ettepanek konkreetsete meetmete võtmiseks eesmärgiga sätestada III lisas veel viie kantserogeeni piirnormid ja lisades MOCA, formaldehüüdi ning berülliumi ja selle ühendite puhul eespool osutatud asjakohased märked.

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev algatus direktiivi 2004/37 muutmiseks on kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega. Algatusega rakendatakse samba 10. põhimõtet, milles käsitletakse tervislikku, ohutut ja hästi kohandatud töökeskkonda ning algatus aitab vahetult tagada töötajate tervise ja ohutuse kindla kaitse.

Õigusraamistiku moderniseerimine töökeskkonnas kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute ajakohastatud piirnormide kehtestamise kaudu on komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta teatises „Ohutumad ja tervislikumad töötingimused meile kõigile“ määratletud kui töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna põhiprioriteeti.

Töötervishoidu ja tööohutust käsitlevat direktiivi 89/391/EMÜ (edaspidi „raamdirektiiv“) 19 ja töökoha keemiliste mõjuritega seotud riske käsitlevat direktiivi 98/24/EÜ 20 kohaldatakse üldnormidena, ilma et see piiraks direktiivi rangemate ja/või konkreetsemate sätete kohaldamist.

Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Töötingimuste parandamine ja töötajate kaitsmine raskete õnnetuste või kutsehaiguste eest ning töötajate tervise edendamine kogu tööelu jooksul on peamine põhimõte, mille abil saavutada president Junckeri poolt tema poliitilistes suunistes seatud eesmärk – Euroopa sotsiaalvaldkonna AAA-reiting. Samuti on sellel positiivne mõju tootlikkusele ja konkurentsivõimele ning see on oluline pikema tööelu edendamiseks kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkidega 21 .

Ettepaneku eesmärgid on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas 22 sätestatud põhiõigustega, eriti artiklis 2 (õigus elule) ja artiklis 31 (head ja õiglased töötingimused) sätestatud põhiõigustega.

Käesolevas ettepanekus käsitletud viiest kantserogeenist on kaks ainet (arseenhape ja selle soolad ning MOCA 23 ) kantud kemikaalimääruse REACH 24 XIV lisasse ja seepärast tuleb enne nende turule laskmist või kasutamist taotleda vastavat autoriseeringut. Kaadmium on määratletud väga ohtliku ainena ja kantud kemikaalimääruse REACH artikli 59 lõikes 1 osutatud kandidaatainete loetellu võimalikuks lisamiseks kemikaalimääruse REACH XIV lisasse. Berülliumi ja formaldehüüdi ei ole praegu määratletud väga ohtlike ainetena ning nende suhtes ei kohaldata kemikaalimäärusega REACH kehtestatud piiranguid. Formaldehüüdi kohta on komisjoni talitused palunud Euroopa Kemikaaliametil koostada XV lisa kohase toimiku, arvestades nii formaldehüüdi kui ka formaldehüüdi eraldavate ainete kasutamise suhtes võimalike piirangute kehtestamist tarbijakasutuseks mõeldud segudes või toodetes. Paralleelselt XV lisa kohase toimiku koostamisele on Euroopa Kemikaaliametil palutud koguda olemasolevat teavet, et hinnata võimalikku kokkupuudet formaldehüüdiga ja formaldehüüdi eraldavate ainetega töökohal, sealhulgas tööstusliku ja kutselise kasutuse korral 25 .

Direktiiv ja REACH-määrus täiendavad teineteist. Raamdirektiivis, mida kohaldatakse direktiiviga hõlmatud valdkonna üldnormina, on sätestatud, et seda kohaldatakse, ilma et see piiraks liikmesriikide ja ELi kehtivaid ja tulevasi sätteid, mis on paremad töötajate tervise ja ohutuse kaitseks töökohal. REACH-määruses on omakorda kinnitatud, et seda kohaldatakse, ilma et see piiraks töötajate kaitset käsitlevaid õigusakte, sh direktiivi.

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/183 26 reguleeritakse formaldehüüdi kasutamist ainult söödalisandina, kuid arvestades olemasolevaid asendamisvõimalusi ja kohaldades muu hulgas ettevaatuspõhimõtet, siis tingimused formaldehüüdi kasutamise lubamiseks sellel konkreetsel eesmärgil ei ole täidetud.

Ettepanek lähtuda piirnormide kehtestamisel direktiivist, on tehtud järgmistel põhjustel:

–direktiiv hõlmab kantserogeenide või mutageenide kõiki kasutusviise töökohal kogu nende kasutustsükli jooksul ning töötajate kokkupuudet mis tahes töö käigus vabanenud mõjuritega, olenemata sellest, kas need on toodetud tahtlikult või mitte ja kas need on turul olemas või mitte;

–töövõtjate poolt direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt tehtav riskihindamine on töökohaga seotud ja protsessipõhine ning selles tuleks arvesse võtta ka töötajate summaarset kokkupuudet kõigi töökohal esinevate kantserogeenidega igapäevase töö käigus;

–kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute piirnormid töökeskkonna jaoks määratakse kindlaks usaldusväärse menetluse käigus, mis hõlmab ka heakskiitu kaasseadusandja poolt, mis põhineb olemasoleval teabel, sealhulgas teaduslikel ja tehnilistel andmetel, ning sidusrühmadega peetud konsultatsioonidel;

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktis b on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu „võivad [ELi toimimise lepingu artikli 153] lõike 1 punktides a–i osutatud valdkondades direktiivide abil vastu võtta miinimumnõuded järkjärguliseks rakendamiseks, arvestades igas liikmesriigis kehtivaid tingimusi ja tehnilisi eeskirju. Sellistes direktiivides hoidutakse haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut.“ ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktis a on sätestatud, et liit toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid järgmises valdkonnas: „eelkõige töökeskkonna parandamine, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust“.

Direktiiv 2004/37/EÜ võeti vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punkti b alusel eesmärgiga parandada töötajate tervist ja ohutust. Artiklis 16 on sätestatud, et kõigi kantserogeenide ja mutageenide suhtes, mille puhul see on võimalik, toimub piirnormide vastuvõtmine ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktis b sätestatud korras.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on tugevdada töötajate tervise kaitset kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktiga a, sätestades direktiivi III lisas kokkupuute piirnormid ja märked. ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punkt b on seega sobiv õiguslik alus komisjoni ettepaneku jaoks.

ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 kohaselt on eelkõige töökeskkonna parandamine töötajate tervise ja ohutuse kaitseks üks sotsiaalpoliitika aspekt, mille osas liidul on liikmesriikidega jagatud pädevus.

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kuna töötajate tervise- ja ohutusriskid on kogu ELis üldjoones sarnased, on ELi selge roll toetada liikmesriike selliste riskide lahendamisel.

Ettevalmistava töö käigus kogutud andmetest nähtub, et käesoleva ettepanekuga hõlmatud kantserogeenide ja mutageenide piirnormide kehtestamisel esineb liikmesriigiti suuri erinevusi 27 .

Kuna direktiivi ettepanekus käsitletud viie kantserogeeni piirnorme ei ole veel ELi tasandil kehtestatud, siis on kaitse olukord riikide tasandil erinev. Iga aine jaoks on kehtestatud erinevad riiklikud töökeskkonnas kokkupuute piirnormid, samas mitmes liikmesriigis ei ole veel kehtestatud töökeskkonnas kokkupuute piirnorme ühegi kõnealuse aine jaoks 28 .

Kuna riiklikud töökeskkonnas kokkupuute piirnormid on erinevad, siis on töötajate kaitse kogu ELis tagatud erineval tasemel, mis moonutab konkurentsi. Kui ühes liikmesriigis tegutsevad ettevõtjad peavad vastama töökeskkonnas kokkupuute puhul palju väiksematele (st rangematele) piirnormidele kui muudes liikmesriikides asuvad ettevõtjad, võivad neil tekkida suuremad kulud, mis tulenevad investeeringutest seadmetesse/kaitsemeetmetesse. Lisaks võivad need riiklikud erinevused tekitada juriidilisi/halduslikke/korralduslikke probleeme ettevõtjatele, kes tegutsevad samaaegselt mitmes liikmesriigis.

Sellistel tingimustel ei saa ainult liikmesriigi võetavate meetmetega tagada kõigi ELi töötajate jaoks kõigis liikmesriikides miinimumnõudeid, millega kaitstakse töötajate tervist kõnealuste kantserogeenidega kokkupuutest tulenevate riskide eest.

Erinevad piirnormid võivad ajendada ettevõtjaid viima oma tootmist leebemate standarditega liikmesriikidesse. Kõigil juhtudel mõjutavad tööõiguse nõuete erinevused konkurentsivõimet, sest need põhjustavad ettevõtjatele erinevaid kulusid. Seda mõju ühtsele turule on võimalik vähendada, kehtestades liikmesriikides töötajate kaitseks konkreetsed miinimumnõuded.

Lisaks soodustatakse käesoleva ettepanekuga piiriülese töötamise paindlikumaks muutmist, sest töötajad võivad olla kindlad, et kõigis liikmesriikides kehtivad nende suhtes tervisekaitse miinimumnõuded ja -tase.

Seega on käesoleva ettepaneku eesmärkide saavutamiseks ELi tasandil võetavad meetmed vajalikud ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 5 lõikega 3.

Direktiivi saab muuta ainult ELi tasandil ja pärast kaheetapilist konsulteerimist sotsiaalpartneritega (tööandjad ja töötajad) kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 154.

Proportsionaalsus

Käesoleva ettepanekuga astutakse samm edasi töötajate elu- ja töötingimuste parandamise eesmärkide saavutamisel.

Kavandatud piirnormide suuruse osas võeti pärast kõigi sidusrühmadega (töövõtjate organisatsioonide, tööandjate organisatsioonide ja valitsuste esindajad) peetud intensiivseid arutelusid arvesse sotsiaal-majanduslikke teostatavustegureid.

ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 4 kohaselt ei takista käesoleva ettepaneku sätted ühtki liikmesriiki säilitamast või kehtestamast aluslepingutega kooskõlas olevaid rangemaid kaitsemeetmeid, näiteks väiksemaid piirnorme. ELi toimimise lepingu artikli 153 lõikega 3 antakse liikmesriikidele võimalus usaldada ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 kohaselt vastuvõetud direktiivide rakendamine tööturu osapooltele nende ühise taotluse põhjal, järgides seega kõnealuse valdkonna reguleerimisel väljakujunenud riiklikku korraldust.

Kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev ettepanek kaugemale, kui on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

Vahendi valik

ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punkti b kohaselt saab töötajate tervise ja ohutuse valdkonna miinimumnõuded vastu võtta ainult direktiivide abil.

3.SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Konsulteerimine sidusrühmadega

ELi toimimise lepingu artikli 154 kohane kaheetapiline konsulteerimine Euroopa sotsiaalpartneritega

Käesoleva seadusandliku ettepaneku jaoks, mis on Junckeri komisjoni kolmas ettepanek direktiivi muutmiseks, korraldas komisjon 2017. aastal vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 154 lõikele 2 kaheetapilise konsulteerimise Euroopa sotsiaalpartneritega, et koguda nende arvamusi selles valdkonnas võetavate ELi meetmete võimaliku suuna ja sisu kohta, eelkõige seoses töökeskkonnas kokkupuute siduvate piirnormide kehtestamisega direktiivi III lisas ja/või nende piirnormide läbivaatamisega ning samuti seoses direktiivi edaspidise läbivaatamisega.

Konsulteerimise esimese etapi tulemusena leidis kinnitust vajadus võtta ELi tasandil meetmeid, et juurutada kogu ELis paremad standardid ja lahendada olukordi, mis hõlmavad töötajate kokkupuudet keemiliste mõjuritega.

Kolm töötajate organisatsiooni, kes vastasid konsulteerimise käigus, tunnistasid kõik kehtivate õigusaktide olulisust ja vajadust edasiste meetmete järele. Nad nõustusid üldiselt konsultatsioonidokumendis kirjeldatud probleemidega ja kinnitasid, et peavad tähtsaks töötajate kaitset kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate terviseohtude eest, ning rõhutasid vajadust lisada III lisasse pidevalt uusi toimeaineid. Lisaks rõhutasid nad vajadust suurendada hõlmatud ainete arvu, et saavutada eesmärk, mille kohaselt tuleks Euroopa Ametiühingute Keskliidu koostatud loetelu järgides kehtestada 2020. aastaks 50 ohtlike ainetega kokkupuute piirnormi töökeskkonnas.

Neli tööandjate organisatsiooni, kes vastasid konsulteerimise käigus, toetasid eesmärki kaitsta töötajaid tõhusalt vähi kui kutsehaiguse eest, sealhulgas töökeskkonnas kokkupuute siduvate piirnormide kehtestamisega ELi tasandil. Konsultatsioonidokumendis käsitletud probleemidega seoses toetasid tööandjad põhimõtteliselt direktiivi täiendavaid muudatusi eeldusel, et teatavad tingimused on täidetud. Tööandjate arvates tuleks töökeskkonnas kokkupuute siduvad piirnormid kehtestada ainult prioriteetsete ainete suhtes. Töökeskkonnas kokkupuute piirnormide kehtestamise protsessis tuleks lähtuda usaldusväärsetest teaduslikest tõenditest, tehnilisest ja majanduslikust teostatavusest, sotsiaal-majandusliku mõju hinnangust ning tööohutuse ja töötervishoiu kolme osalisega nõuandekomitee arvamusest.

Seejärel algatas Euroopa Komisjon sotsiaalpartneritega konsulteerimise teise etapi. Konsultatsioonidokumendis kaaluti võimalikke variante ELi meetmete võtmiseks, et parandada töötajate kaitset kantserogeenide või mutageenide eest.

Kolm töötajate organisatsiooni, kes vastasid konsulteerimise teises etapis, tunnustasid kehtiva õigusliku raamistiku parandamise tähtsust nii komisjoni pakutud meetmete raames kui ka laiemalt, et pidevalt vähendada kokkupuutest kantserogeenide ja mutageenidega tulenevaid riske. Nad kordasid, et 2020. aastaks on kantserogeenide ja mutageenide puhul vaja kehtestada töökeskkonnas kokkupuute piirnorm 50 ohtliku aine kohta.

Neli tööandjate organisatsiooni, kes vastasid konsulteerimise teises etapis, kinnitasid oma toetust meetmetele, mille eesmärk on kaitsta töötajaid tõhusalt vähktõve kui kutsehaiguse eest, sealhulgas kehtestada ELi tasandil töökeskkonnas kokkupuute piirnormid, kuid nad rõhutasid vajadust tagada piirnormide proportsionaalsus ja teostatavus, et neid saaks tehniliselt rakendada. Kuigi tööandjad olid arvamusel, et komisjoni kriteeriumid ainete prioriseerimiseks on asjakohased, soovitasid nad eelkõige, et arvesse tuleks võtta ka tehnilise ja majandusliku teostatavuse kriteeriume.

Sotsiaalpartneritega konsulteerimise tulemusena leiti, et viie kantserogeeni uued piirnormid oleks asjakohane lisada direktiivi kolmanda muutmisega.

Konsulteerimine tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomitee on vastu võtnud arvamused 29 kõigi prioriteetsete ainete kohta, mida direktiivi käesoleva kolmanda muutmise ajal käsitletakse. Nõuandekomitee tegi ettepaneku täiendada III lisa kõigi viie aine puhul siduvate piirnormidega ja lisada neist mõne puhul asjakohased märked (märge nahakaudse kokkupuute kohta, märge naha ja hingamisteede sensibiliseerimise kohta) 30 . Lisaks osutas nõuandekomitee probleemidele, mida teatavate töökeskkonnas kokkupuute piirnormide tegelik rakendamine võib lühiajaliselt kaasa tuua.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Piirnormide läbivaatamisel või uute piirnormide kehtestamisel direktiivi kohaselt järgib komisjon erimenetlust, mis hõlmab teaduslike nõuannete küsimist ning konsulteerimist tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega. Usaldusväärne teaduslik alus on vältimatu mis tahes töötervishoiu ja tööohutuse meetme algatamiseks, eriti seoses kantserogeenide ja mutageenidega. Sellega seoses ning et võtta arvesse teaduslikke nõuandeid ja kooskõlas komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta teatisega „Ohutumad ja tervislikumad töötingimused meile kõigile“, küsib komisjon nõu nii töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomiteelt kui ka Euroopa Kemikaaliameti 31 riskihindamise komiteelt. Komisjon võib tugineda ka mujalt saadud teaduslikule teabele, kui andmed on piisavalt usaldusväärsed ja avalikkusele kättesaadavad (nt Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse monograafiad, riiklikud teaduskomiteed).

Käesoleva algatusega hõlmatud ainete osas esitasid teaduslikud nõuanded töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (kaadmium ja selle anorgaanilised ühendid, berüllium ja selle anorgaanilised ühendid, formaldehüüd) ja riskihindamise komitee (arseenhape ja selle soolad ning anorgaanilised arseeniühendid ja MOCA).

See on kooskõlas tulemustega, mis saadi REACH-määruse kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmist 32 , mille eesmärk on ühtlustada teaduslike nõuannete esitamise protsessi. Komisjoni 5. märtsi 2018. aasta teatises REACH-määruse toimimise kohta, 33 on esitatud ettepanek tugevdada riskihindamise komitee rolli teaduslike arvamuste esitamisel, mis on seotud töökeskkonnas kokkupuute piirnormidega.

Käesoleva ettepaneku raames hindasid mõlemad komiteed keemiliste mõjurite toimet töötajate tervisele, võttes aluseks usaldusväärsed teaduslikud tõendid. Eelkõige aitasid nad komisjonil hinnata uusimaid kättesaadavaid teaduslikke andmeid ja teha ettepanekud töökeskkonnas kokkupuute piirnormide kohta, mida kohaldatakse töötajate kaitseks keemilistest mõjuritest tulenevate riskide eest. Need piirnormid tuleb nõukogu direktiivi 98/24/EÜ ja direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt kehtestada ELi tasandil.

Mõjuhinnang

Käesolevale ettepanekule on lisatud mõjuhinnang. Õiguskontrollikomitee vaatas mõjuhinnangu aruande läbi ja esitas 23. veebruaril 2018 positiivse arvamuse 34 .

Kõigi viie kantserogeeni puhul kaaluti seoses piirnormidega ja/või märgetega (märge nahakaudse kokkupuute kohta, märge hingamisteede ja naha sensibiliseerimise kohta) järgmisi variante:

·lähtestsenaarium, mille kohaselt ei võeta ühegi käesoleva algatusega hõlmatud kemikaali suhtes ELi tasandil täiendavaid meetmeid (1. variant);

·lisaks lähtestsenaariumile kavandati töökeskkonnas kokkupuute piirnormide kehtestamist tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee poolt soovitatud tasemel ning veel ühe või kahe lisavõrdluspunkti tasemel (nt rangeim liikmesriigi piirnorm).

Varajases etapis jäeti kõrvale mitu muud varianti, sest neid peeti käesoleva algatuse eesmärkide saavutamiseks ebaproportsionaalseteks või vähem tõhusateks, muu hulgas näiteks kantserogeensete keemiliste mõjurite kasutamise keelustamine; valdkonnapõhise ja teadusliku teabe ning suuniste esitamine, et toetada tööandjaid direktiivis sätestatud kohustuste täitmisel; turupõhiste vahendite (toetused, maksuvabastused, ettevõtte sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine) soovitamine, et motiveerida ettevõtjaid järgima tervise- ja ohutusnorme; tööstuse enesereguleerimise edendamine (nt vabatahtlikud tootehooldusprogrammid või sõltumatud sotsiaalpartnerite kokkulepped); töökeskkonnas kokkupuute piirnormide reguleerimine ELi vahenditega (nt REACH-määrus) või töökeskkonnas kokkupuute kõige rangemate riiklike piirnormide ülevõtmine.

Iga kemikaali puhul analüüsiti eri poliitikavariantide majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju. Uuringu tulemused on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus. Poliitikavariantide võrdlemine ja eelistatud poliitikavariandi valimine toimus järgmiste kriteeriumide alusel: mõjusus, tõhusus ja sidusus. Tasuvusanalüüs tehti ajavahemikuks 60 aastat, kooskõlas samaks perioodiks prognoositud vähist tingitud haiguskoormusega, et võtta nõuetekohaselt arvesse vähi peiteaega. Kõik analüütilised etapid toimusid kooskõlas parema õigusloome suunistega 35 .

Kõikide käesolevas ettepanekus käsitletud keemiliste mõjurite puhul säilitati poliitikavariandina tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamusest tulenevad meetmed, sealhulgas üleminekuperioodis kolme aine puhul (kaadmium, berüllium ja arseenhape). Kaadmiumi puhul mõjutab kavandatud piirnormi kohene vastuvõtmine negatiivselt väga väikest arvu ettevõtjaid ning sellega võib kaasneda mõningane seotud töökohtade kaotus. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee 36 soovitatud seitsmeaastane üleminekuperiood aitaks seda probleemi leevendada. Berülliumi osas väljendas tööandjate huvirühm muret, et kavandatud piirnormi kohene saavutamine võib olla tehniliselt keeruline. Seepärast soovitas tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee viieaastast üleminekuperioodi 37 . Nende ainete puhul võimaldaks suurema piirnormiga üleminekuperiood ettevõtjatel muutusteks valmistuda, teha järk-järgult täiendusi ja kavandada vajalikke investeeringuid, vältides seeläbi ettevõtte sulgemist või töökohtade kaotust. Arseenhappe puhul võib tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee 38 määratletud kavandatud piirnormi rakendamine osutuda vasesulatussektori jaoks tehniliselt keerukaks ning seega oleks vaja üleminekuperioodi. Tuginedes eespool nimetatud ettepaneku analüüsile ja välisuuringu andmetele, peab komisjon asjakohaseks kohaldada kolme asjaomase aine 39 puhul üleminekuperioodi.

Töötajatele avalduva mõju osas peaks eelistatud poliitikavariant tulemusena olema kasulik tööga seotud terviseprobleemide ja vähktõve juhtumite vältimise tõttu, millega kaasneb tervisevaldkonnas rahaline kokkuhoid ning mis aitab vähendada töötajate ja neid hooldavate lähedaste kannatusi ning parandada elukvaliteeti ja heaolu.

Hinnangute kohaselt tähendaks ettepaneku vastuvõtmine pikemas perspektiivis seda, et ennetustegevus oleks kasulik üle 1 000 000 ELi töötajale ja nad oleksid töökeskkonnas paremini kaitstud kokkupuute eest kantserogeensete ja mutageensete ainetega, mis võivad põhjustada mitmesuguste vähkkasvajate (nt kopsude, kusepõie, neerude, ninaneelu piirkonna jm vähkkasvajate) teket. Lisaks võimaldaks ettepaneku vastuvõtmine vältida 22 000 haigusjuhtu 40 .

Enamiku kantserogeenide puhul piirneks mõju tööandjatele ärikulude väikese kohandamisega, mis tuleb teha erijuhtudel täieliku vastavuse tagamiseks. Ettepanekuga ei kaasne täiendavat teavitamiskohustust ega ettevõtjate halduskoormuse suurenemist. Investeerimine kaitsemeetmetesse aitab ettevõtjatel vältida kulusid, mis on seotud terviseprobleemide tõttu töölt puudumisega ning tootlikkuse vähenemisega.

Käesoleva ettepaneku mõju liikmesriikidele ja riikide ametiasutustele väljendub liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide rahalise kahju vähenemises, arvestades suurt majanduslikku kulu, mis tekib töötajate kokkupuute tõttu ohtlike ainetega. Majanduslikust seisukohast on esmajoones üleeuroopaliste piirnormide hõlmavus ja piisavus ainus tähtsaim tegur, mis määrab, kelle kanda jäävad kutsehaigustest tulenevad kulud.

Haldus- ja jõustamiskulud liikmesriikides on erinevad ja sõltuvad iga keemilise mõjuri praegusest staatusest igas liikmesriigis, kuid need ei tohiks olla märkimisväärsed. Töökeskkonnas kokkupuute piirnormide kehtestamine ELi tasandil võib mõnes liikmesriigis vähendada vajadust iga kantserogeeni eraldi hinnata ja nii jääb ära ebatõhus topelttöö.

Tuginedes kõrgemate tööinspektorite komitee töökogemustele ja võttes arvesse seda, kuidas jõustamine on eri liikmesriikides korraldatud, ei ole tõenäoline, et uute piirnormide lisamine direktiivi avaldaks mingit mõju kontrollkäikude üldkuludele. Kontrollkäike kavandatakse enamasti ettepanekust sõltumatult, sageli pärast asjaomase aasta jooksul saadud kaebusi ja/või kooskõlas vastava ametiasutuse kontrollistrateegiaga asjaomaseid kemikaale kasutavate tööstusharude suhtes. Tuleks ka lisada, et töökeskkonnas kokkupuute piirnormi kehtestamine hõlbustab inspektorite tööd, sest see on kasulik töövahend nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

Täiendavad halduskulud võivad asutustele tekkida seoses sellega, et asutus peab pakkuma personalile teavet ja tegema asjakohaseid koolitusi ning vaatama läbi vastavuse kontrollinimekirjad. Need kulud on riiklike täitevasutuste üldiste tegevuskuludega võrreldes siiski tühised.

Poliitikavariantide võrdluse ja tasuvusanalüüsi põhjal võib järeldada, et ettepaneku abil saavutatakse püstitatud eesmärgid mõistlike üldkuludega ja et ettepanek on asjakohane.

Töökeskkonnas kokkupuute väiksemate piirnormide kohaldamisega ei kaasne suuremat eraldumist keskkonda seega ei ole ettepanekul olulist keskkonnamõju.

Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Mõju VKEdele

Käesoleva ettepanekuga ei nähta ette leebemaid nõudmisi mikroettevõtjate ning VKE-de suhtes. Direktiivi kohaselt ei ole VKE-d vabastatud kohustusest kõrvaldada kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest töökeskkonnas tulenevad riskid või viia need miinimumini.

Paljude käesoleva algatusega hõlmatud kantserogeenide jaoks on riiklikul tasandil kokkupuute piirnormid töökeskkonnas juba olemas, kuigi nende tase on liikmesriigiti erinev. Käesolevas ettepanekus sätestatud piirnormide kehtestamine ei tohiks avaldada mõju neile VKE-dele, kes asuvad sellistes liikmesriikides, kus riiklikud piirnormid on kavandatud normidega võrdsed või neist väiksemad. Siiski võib majanduslik mõju ilmneda neis liikmesriikides (ja neis asuvatele ettevõtjatele), kus praegu kehtivad ettepanekus käsitletavate kantserogeenide suhtes töökeskkonnas suuremad kokkupuute piirnormid.

Enamiku kantserogeenide puhul on mõju ettevõtjate (sh VKE-d) tegevuskuludele minimaalne, sest täieliku nõuetele vastavuse tagamiseks on vaja ainult väikeseid kohandusi. Käesoleva ettepanekuga ei kaasne täiendavat teavitamiskohustust ega ettevõtjate halduskoormuse suurenemist. Teatavate ainete puhul kehtestatud üleminekuperioodid võimaldavad VKEdel leida lahendused konkreetsetele tehnilistele probleemidele ja kavandada oma investeeringuid piisavalt varakult.

Mõju ELi konkurentsivõimele või rahvusvahelisele kaubandusele

Riskiennetus ja ohutumate ning tervislikumate tingimuste edendamine töökohal on määrava tähtsusega mitte ainult töötingimuste ja töökvaliteedi parandamisel, vaid ka konkurentsivõime edendamisel. Töötajate hea tervise säilitamisel on otsene ja mõõdetav positiivne mõju tootlikkusele ning see aitab kaasa sotsiaalkindlustussüsteemide kestlikkuse parandamisele. Käesoleva ettepaneku sätete rakendamisel on positiivne mõju konkurentsile ühtsel turul. Erinevate riiklike piirnormidega liikmesriikides asuvate ettevõtjate konkurentsivõime erinevust võib vähendada, kehtestades kõnealuste mõjurite üleeuroopalised piirnormid.

Ettepanek ei avalda olulist mõju ELi ettevõtjate liiduvälisele konkurentsivõimele. Kuigi kolmandates riikides on kehtestatud mitmesugused kokkupuute piirnormid, on kavandatud piirnormid kooskõlas rahvusvahelise (nt USA, Kanada, Jaapan, Lõuna-Korea ja Austraalia) praktikaga.

4.MÕJU EELARVELE

Käesoleva ettepaneku jaoks ei ole vaja täiendavaid eelarve- ja personaliressursse ELi eelarvest ega ELi loodud asutustelt.

5.MUU TEAVE

Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ettepanekuga nähakse ette mitmete kutsehaiguste ja töötekkeliste vähijuhtumite seire, mida tehakse kättesaadavaid andmeallikaid kasutades, 41 ning tööga seotud vähijuhtumite tõttu ettevõtjatele (nt tootlikkuse vähenemine) ja sotsiaalkindlustussüsteemidele põhjustatud kulude seire.

Piirnormide ülevõtmisega kaasneb kaheetapiline vastavuse hindamine – kontrollitakse õigusakti ülevõtmist ja selle vastavust. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17 punktile a hindab komisjon kavandatud muudatuste rakendamist praktikas korrapärase hindamise raames. Rakendamise järelevalve ja jõustamine kuulub riigi ametiasutuste, eelkõige riiklike tööinspektsioonide pädevusse.

ELi tasandil teavitab kõrgemate tööinspektorite komitee komisjoni jätkuvalt mis tahes praktilistest probleemidest seoses direktiivi 2004/37/EÜ jõustamisega, sealhulgas probleemidest siduvate piirnormide järgimisel. Kõrgemate tööinspektorite komitee annab ka edaspidi hinnangu teatatud juhtumite kohta, vahetab juhtumitega seotud teavet ja häid tavasid ning töötab vajaduse korral välja täiendavad jõustamisvahendid (nt juhendid).

Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Liikmesriigid peavad komisjonile edastama direktiivi riiklikku õigusse ülevõtvate sätete tekstid ning nende sätete ja kõnealuse direktiivi vastavustabeli. Üheselt mõistetavat teavet uute sätete ülevõtmise kohta on vaja selleks, et tagada vastavus ettepanekus esitatud miinimumnõuetele. Selgitavate dokumentide esitamisega kaasnev hinnanguline täiendav halduskoormus on proportsionaalne (see on ühekordne ega eelda paljude organisatsioonide kaasamist). Selgitavate dokumentide koostamine on tõhusam, kui seda teevad liikmesriigid.

Eespool öeldut silmas pidades tehakse ettepanek, et liikmesriigid teavitaksid komisjoni ülevõtmismeetmetest, esitades ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi sätete ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel.

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artikkel 1

III lisasse lisatakse viis uut ainet, mis täiendavad ELi siduvate piirnormide loetelu, MOCA puhul esitatakse veel ka märge nahakaudse kokkupuute kohta, formaldehüüdi puhul märge naha sensibiliseerimise kohta ning berülliumi ja selle anorgaaniliste ühendite puhul märge naha ja hingamisteede sensibiliseerimise kohta.

Artiklid 2 kuni 4

Artiklid 2 kuni 4 sisaldavad tavapäraseid sätteid liikmesriikide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohta. Artiklis 3 osutatakse direktiivi jõustumiskuupäevale.

Lisa

Lisas kasutatud mõiste „piirnorm“ on määratletud direktiivi artikli 2 punktis c. Piirnormid kehtivad sissehingamise teel toimuva kokkupuute kohta ja tähendavad asjaomase keemilise mõjuri sellist maksimaalset kontsentratsiooni õhus, millest suurema väärtusega ei tohi töötajad kokku puutuda.

2018/0081 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 153 lõike 2 punkti b koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 42 ,

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Göteborgis 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba 43 10. põhimõttes on sätestatud, et igal töötajal on õigus tervislikule, ohutule ja hästi kohandatud töökeskkonnale. Õigus töötervishoiu ja -ohutuse kaitse kõrgele tasemele töökohal ja kutsetegevusele kohandatud töökeskkonnale; see võimaldab pikendada töötaja osalemist tööturul, hõlmab ka kaitset kantserogeenide ja mutageenide eest töökohal.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ 44 eesmärk on kaitsta töötajaid tervise- ja ohutusriskide eest, mis tulenevad kokkupuutest kantserogeenide ja mutageenidega töökohal. Direktiivis 2004/37/EÜ on üldiste põhimõtete raamistiku abil ette nähtud kaitse ühtlane tase kantserogeenide ja mutageenidega seotud ohtude eest, et võimaldada liikmesriikidel tagada miinimumnõuete järjekindel kohaldamine. Kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete, majandusliku teostatavuse, sotsiaal-majandusliku mõju põhjaliku hindamise ning töökeskkonnas kokkupuute mõõtmise protokollide ja meetodite põhjal kehtestatud ohtlike ainete siduvad piirnormid on direktiiviga 2004/37/EÜ kehtestatud töötajate kaitse üldise korra olulised elemendid. Direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud miinimumnõuete eesmärk on kaitsta töötajaid liidu tasandil. Liikmesriigid võivad kehtestada rangemad töökeskkonnas kokkupuute siduvad piirnormid.

(3)Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas on osa direktiivi 2004/37/EÜ kohasest riskijuhtimisest. Nende piirnormide järgimine ei mõjuta tööandjate muid direktiivist 2004/37/EÜ tulenevaid kohustusi, eelkõige kohustust vähendada kantserogeenide ja mutageenide kasutamist töökohal, tõkestada töötajate kokkupuudet kantserogeenide ja mutageenidega või seda vähendada ning meetmeid, mis tuleks selle saavutamiseks võtta. Need meetmed peaksid, kui see on tehniliselt võimalik, hõlmama kantserogeenide ja mutageenide asendamist ainete, segude või protsessidega, mis ei ole ohtlikud või on vähem ohtlikud töötajate tervisele, suletud süsteemide kasutamist või muid meetmeid, mille eesmärk on vähendada töötajate kokkupuute taset. Sellega seoses on ebakindluse korral oluline arvestada ettevaatuspõhimõttega.

(4)Suurema osa kantserogeenide ja mutageenide puhul ei ole teaduslikust seisukohast võimalik määrata taset, millest madalama taseme puhul ei oleks kokkupuutel kahjulikku mõju. Kuigi kantserogeenide ja mutageenide piirnormide kehtestamine töökohal vastavalt direktiivile 2004/37/EÜ ei kõrvalda täielikult neid töötajate tervise ja ohutuse riske, mis tulenevad kokkupuutest töökohal (jääkrisk), aitab see siiski sellisest kokkupuutest tulenevaid riske oluliselt vähendada järkjärgulise ja eesmärkide seadmisel põhineva lähenemisviisiga vastavalt direktiivile 2004/37/EÜ. Muude kantserogeenide ja mutageenide puhul võib teaduslikust seisukohast olla võimalik määrata tase, millest madalama taseme puhul kokkupuutel eeldatavalt kahjulikku mõju ei ole.

(5)Mõne kantserogeeni ja mutageeni puhul kehtestatakse töötajate kokkupuute piirnormid väärtustel, mida ei tohi direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt ületada.

(6)Käesoleva direktiiviga tugevdatakse töötajate tervise ja ohutuse kaitset nende töökohal. Kättesaadavat teavet, sealhulgas uusi teaduslikke ja tehnilisi andmeid ning tõendipõhiseid parimaid tavasid, meetodeid ja töökohal kokkupuute taseme mõõtmise protokolle arvestades tuleks direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud piirnorme muuta. See teave peaks võimaluse korral hõlmama andmeid töötajate tervise jääkriskide kohta ning töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee, riskihindamise komitee, Euroopa Kemikaaliameti ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamusi. Liidu tasandil avalikult kättesaadavaks tehtav teave jääkriski kohta on väärtuslik edasise tegevuse jaoks, et vähendada kokkupuutest kantserogeenide ja mutageenidega tulenevaid riske . Veelgi tuleks soodustada sellise teabe läbipaistvust.

(7)Kõikide kantserogeenide ja mutageenide puhul on parima võimaliku kaitse tagamiseks vaja arvestada lisaks sissehingamisele ka muid imendumise teid, sealhulgas naha kaudu imendumise võimalikkust. Käesolevas direktiivis sätestatud direktiivi 2004/37/EÜ III lisa muudatused on järjekordne samm selle ajakohastamise pikemaajalises protsessis.

(8)Käesolevas ettepanekus käsitletud kantserogeenide tervisemõju hindamisel on lähtutud töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ja riskihindamise komitee asjakohastest teaduslikest eriteadmistest.

(9)Töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee, kelle tegevus on sätestatud komisjoni otsusega 2014/113/EL, 45 aitab komisjonil eelkõige määrata kindlaks, hinnata ja põhjalikult analüüsida uusimaid kättesaadavaid teaduslikke andmeid ja teha ettepanekuid töökeskkonnas kokkupuute piirnormide kohta, mida kohaldatakse töötajate kaitseks keemilistest mõjuritest tulenevate riskide eest ja mis tuleb nõukogu direktiivi 98/24/EÜ 46 ja direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt kehtestada liidu tasandil.

(10)Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006 47 esitab riskihindamise komitee Euroopa Kemikaaliameti arvamusi seoses kemikaalidest tulenevate riskidega inimtervisele ja keskkonnale. Käesoleva ettepaneku jaoks esitas riskihindamise komitee oma arvamuse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 77 lõike 3 punktile c.

(11)Kaadmium ja enamik selle anorgaanilisi ühendeid vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooriasse) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on asjakohane kehtestada kõnealuse kantserogeenirühma piirnorm. Seepärast on asjakohane kehtestada piirnorm kaadmiumile ja selle anorgaanilistele ühenditele, mis on kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Lisaks määratleti kaadmium, kaadmiumnitraat, kaadmiumhüdroksiid ja kaadmiumkarbonaat kui väga ohtlikud ained vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktile a ja kantakse kõnealuse määruse artikli 59 lõikes 1 osutatud kandidaatainete loetellu, et need REACH-määruse kohaselt autoriseerida.

(12)Kaadmiumi piirnormi 0,001 mg/m³ rakendamine lühikese ajaga võib olla mõnes sektoris keeruline. Sellest tulenevalt tuleks kehtestada seitsme aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul tuleks kohaldada piirnormi 0 004 mg/m3.

(13)Berüllium ja enamik berülliumi anorgaanilisi ühendeid vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooriasse) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Lisaks kantserogeensetele omadustele võib berüllium teadaolevalt põhjustada kroonilist berülliumihaigust (berüllioos) ja sensibiliseerumist berülliumile. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada kõnealuse kantserogeenirühma piirnorm. Seepärast on asjakohane kehtestada direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalas berülliumi ja berülliumi anorgaaniliste ühendite piirnorm ning lisada sellele märge naha ja hingamisteede sensibiliseerimise kohta.

(14)Berülliumi piirnormi 0,0002 mg/m³ rakendamine lühikese ajaga võib olla mõnes sektoris keeruline. Sellest tulenevalt tuleks kehtestada viie aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul tuleks kohaldada piirnormi 0,0006 mg/m3.

(15)Arseenhape ja selle soolad ning enamik anorgaanilisi arseeniühendeid vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1A kategooriasse) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on asjakohane kehtestada kõnealuse kantserogeenirühma piirnorm. Seepärast on asjakohane kehtestada direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalas piirnorm arseenhappele, selle sooladele ja anorgaanilistele arseeniühenditele. Lisaks määratleti arseenhape, diarseenpentoksiid ja diarseentrioksiid vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktile a väga ohtlike ainetena ja lisati nimetatud määruse XIV lisasse, mis tähendab, et nende kasutamiseks tuleb taotleda autoriseeringut.

(16)Vasesulatussektoris võib arseenhappe piirnormi 0,01 mg/m³ rakendamine olla keeruline, seepärast tuleks kehtestada kaheaastane üleminekuperiood.

(17)Formaldehüüd vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Tegemist on lokaalse toimega genotoksilise kantserogeeniga. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada kõnealuse kantserogeeniga pika- ja lühiajalise kokkupuute piirnorm. Formaldehüüd on naha kontaktallergeen (naha sensibilisaator). Seetõttu on asjakohane kehtestada formaldehüüdi piirnorm ja lisada märge naha sensibiliseerimise kohta. Lisaks kogub kemikaaliamet komisjoni taotlusel olemasolevat teavet, et hinnata võimalikku kokkupuudet formaldehüüdi ja formaldehüüdi eraldavate ainetega töökohal, sealhulgas tööstusliku ja kutselise kasutuse korral 48 .

(18)4,4′-metüleen-bis(2-kloroaniliin) (MOCA) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. MOCA puhul tuvastati, et aine imendub olulisel määral naha kaudu. Seepärast on asjakohane kehtestada MOCA suhtes piirnorm ja lisada märge ainega nahakaudse kokkupuute kohta. Lisaks määratleti MOCA vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktile a väga ohtliku ainena ja lisati nimetatud määruse XIV lisasse, mis tähendab, et aine turule laskmiseks või kasutamiseks tuleb taotleda autoriseeringut. Kättesaadava teabe põhjal, (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada MOCA piirnorm.

(19)Komisjon konsulteeris tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega. Samuti viis komisjon läbi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 kohase kaheetapilise konsulteerimise tööandjate ja töötajatega liidu tasandil. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee on vastu võtnud arvamused kõigi käesolevas ettepanekus käsitletud prioriteetsete ainete kohta ja esitanud iga aine kohta ettepaneku töökeskkonnas kokkupuute siduva piirnormi kehtestamiseks, toetades neist mõne puhul ka asjakohase märke lisamist 49 .

(20)Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige artiklis 2 sätestatud õigust elule ja artiklis 31 sätestatud õigust headele ja õiglastele töötingimustele.

(21)Käesolevas direktiivis sätestatud piirnormid tuleb läbi vaadata, et tagada järjepidevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 50 , eriti selleks, et võtta arvesse direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud piirnormide ja kõnealuse määruse kohaselt ohtlike kemikaalide jaoks tuletatud mittetoimivate tasemete vastastikmõju, et kaitsta töötajaid tõhusalt.

(22)Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on töötingimuste parandamine ning töötajate tervise kaitse kantserogeenidega ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate spetsiifiliste riskide eest, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, vaid neid saab meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(23)Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid hoiduma haldus-, finants- ja õiguspiirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate asutamist ja arengut. Seepärast palutakse liikmesriikidel hinnata oma ülevõtmisakti mõju VKEdele, veendumaks et selle mõju VKEdele ei ole ebaproportsionaalne, ning pöörata seejuures eritähelepanu mikroettevõtjatele ja halduskoormusele, samuti palutakse neil sellise hindamise tulemused avaldada.

(24)Kuna käesolev direktiiv käsitleb töötajate tervise ja ohutuse kaitset nende töökohal, tuleks see üle võtta kahe aasta jooksul alates selle jõustumise kuupäevast.

(25)Seepärast tuleks direktiivi 2004/37/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/37/EÜ III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1.Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kaks aastat…] 51 . Liikmesriigid teatavad kõnealuste normide tekstist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

(1)    Euroopa Liidu olukord 2017. aastal: https://ec.europa.eu/commission/state-union-2017_et.

(2)    Euroopa sotsiaalõiguste sammas, november 2017, https://ec.europa.eu/commission/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/european-pillar-social-rights_et .

(3)    Komisjoni teatis: „Ohutumad ja tervislikumad töötingimused meile kõigile – ELi tööohutuse ja töötervishoiu poliitika ajakohastamine“ (COM/2017/012 final): http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=89&newsId=2709.

(4)     https://ec.europa.eu/commission/publications/joint-declaration-eus-legislative-priorities-2018_en.

(5)    EU-OSHA (2017): „What are the main work-related illnesses and injuries resulting in death and in DALY?“ (Millised on peamised tööga seotud haigused ja vigastused, mis põhjustavad surma ja summaarset tervisekadu?) Kättesaadav aadressil: https://visualisation.osha.europa.eu/osh-costs.

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (kodifitseeritud versioon) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50).

(7)    COM(2016) 248 final, 13. mai 2016, Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest.

(8)    COM(2017) 11 final, 10. jaanuar 2017, Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest.

(9)    Vastavalt SWD(2016) 152 final, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1516268356986&uri=CELEX:52016SC0152 ja SWD(2017) 7 final, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1516268483171&uri=CELEX:52017SC0007 .

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/2398, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (ELT L 345, 27.12.2017, lk 87).

(11)    Dokument on kättesaadav aadressil:  http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CONSIL:ST_10438_2017_INIT&from=EN.  

(12)    Konsultatsioonidokument, 26.7.2017, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 kohase sotsiaalpartneritega konsulteerimise esimene etapp seoses direktiivi 2004/37/EÜ läbivaatamisega, et kehtestada töökeskkonnas kokkupuute siduvad piirnormid täiendavate kantserogeenide ja mutageenide suhtes, C(2017) 5191 final. Konsultatsioonidokument, 10.11.2017, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 kohase sotsiaalpartneritega konsulteerimise esimene etapp seoses direktiivi 2004/37/EÜ läbivaatamisega, et kehtestada töökeskkonnas kokkupuute siduvad piirnormid täiendavate kantserogeenide ja mutageenide suhtes, C(2017) 7466 final.

(13)    Esimesed kolm kantserogeeni moodustavad ainerühmad, kuhu kuulub palju prioriteetseid ühendeid (kaadmium: 11 ühendit; berüllium: 9 ühendit; arseen: 26 ühendit).

(14)    Direktiivi artikli 1 lõige 1 ja põhjendus 13.

(15)    Direktiivi artikli 16 lõige 1 ja põhjendus 13.

(16)    Muudetud direktiiviga (EL) 2017/2398, vt joonealune märkus 10.

(17)    RPA (2018) lõplik aruanne. Third study on collecting most recent information for a certain number of substances with the view to analyse the health, socio-economic and environmental impacts in connection with possible amendments of Directive 2004/37/EC (Kolmas uuring uusima teabe kogumiseks teatava arvu ainete kohta, eesmärgiga analüüsida nende tervise-, sotsiaal-majanduslikku ja keskkonnamõju ning muuta vajaduse korral direktiivi 2004/37/EÜ).

(18)    Vt punkt 3 „Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine“.

(19)    Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

(20)    Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11).

(21)    COM(2010) 2020 ja COM(2014) 130 (final).

(22)    Kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:12016P/TXT.

(23)    MOCA puhul oli sulgemistähtajaks seatud 22. november 2017. Pärast seda kuupäeva ei tohi ainet enam kasutamiseks turule lasta ega kasutada, välja arvatud juhul, kui selleks on antud autoriseering.

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist.

(25)    Euroopa Kemikaaliameti veebisaidil https://echa.europa.eu/registry-of-current-restriction-proposal-intentions/-/substance-rev/18148/term.

(26)    Komisjoni 7. veebruari 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/183, millega keeldutakse andmast luba formaldehüüdi kasutamiseks funktsionaalrühmadesse „säilitusained“ ja „hügieeniseisundit paremaks muutvad ained“ kuuluva söödalisandina (ELT L 34, 8.2.2018, lk 6.)

(27)    Vt ettepanekule lisatud mõjuhinnangu 5. lisa, milles on esitatud ülevaade ELi liikmesriikides kehtestatud kõigi käesolevas direktiivis käsitletud ohtlike ainetega kokkupuute piirnormid töökeskkonnas.

(28)    Vt ettepanekule lisatud mõjuhinnangu tabel 3.

(29)    Arvamuse terviktekst on CIRCA-BC veebilehel https://circabc.europa.eu .

(30)    Vt mõjuhinnangu II lisa, milles on esitatud tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee vastu võetud arvamuste kokkuvõtted ja töökeskkonnas kokkupuute kavandatavad piirnormid kõikide asjaomaste ainete jaoks.

(31)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1) artikli 77 lõike 3 punktiga c on antud komisjonile võimalus küsida arvamust iga aine ohutuse kohta, sealhulgas seoses töötervishoiu ja -ohutusega.

(32)    Lisateave REACH-määruse kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamise kohta (REACH Review 2017) on kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/growth/sectors/chemicals/reach/review_en.

(33)    COM(2018) 116 final.

(34)    Õiguskontrollikomitee arvamus on avaldatud veebiaadressil http://ec.europa.eu/transparency/regdoc/?fuseaction=ia .

(35)     https://ec.europa.eu/info/better-regulation-guidelines-and-toolbox_et.

(36)    ACSH, 2017: Opinion on an EU Occupational Exposure Limit value for Cadmium and its inorganic compounds under Directive 2004/37/EC (CMD) (Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamus töökeskkonnas kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühenditega kokkupuute ELi piirnormi kohta vastavalt direktiivile 2004/37/EÜ (CMD), 2017), kättesaadav aadressil: https://circabc.europa.eu/sd/a/937cca1a-c6ff-4a17-9d8a-6c7aa00107a9/Doc.663-17-EN_WPC%20Opinion%20Cadmium_Adopted%2031.05.2017%20.pdf.

(37)    ACSH, 2017: Opinion on an EU Occupational Exposure Limit value for Beryllium and its inorganic compounds under Directive 2004/37/EC (CMD) (Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamus töökeskkonnas berülliumi ja selle anorgaaniliste ühenditega kokkupuute ELi piirnormi kohta vastavalt direktiivile 2004/37/EÜ (CMD), 2017), kättesaadav aadressil: https://circabc.europa.eu/sd/a/2d61770f-7b5d-45bc-b2b4-4c8460e78c93/Doc.662-17-EN_WPC_Opinion%20on%20Be_Adopted%2031.05.2017.pdf.

(38)    ACSH, 2017: Opinion on an EU Occupational Exposure Limit value for Arsenic acid and its salts as well as inorganic arsenic compounds in the scope of Directive 2004/37/EC (CMD) (Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamus töökeskkonnas arseenhappe ja selle soolade, anorgaaniliste arseeniühenditega kokkupuute ELi piirnormi kohta vastavalt direktiivile 2004/37/EÜ (CMD), 2017), kättesaadav aadressil: https://circabc.europa.eu/sd/a/9813acc5-604a-49f9-9d4b-afaeceb12705/Doc.1334_01_EN_WPC_Opinion%20Arsenic_Adopted%2019102017.pdf.

(39)    Vt joonealune märkus 17.

(40)    Vt joonealune märkus 17.

(41)    See hõlmab andmeid, mida Eurostat võiks kutsehaiguste ja muude tööga seotud terviseprobleemide ja haiguste (v.a vähk) kohta kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1338/2008 koguda, töötervishoiu- ja tööohutusalase õigustiku rakendamist käsitlevates liikmesriikide aruannetes esitatud andmeid, mis on esitatud kooskõlas direktiivi 89/391/EMÜ artikliga 17a, ja andmeid, mida tööandjad on kooskõlas direktiivi 2004/37/EÜ artikli 14 lõikega 8 esitanud pädevatele riiklikele asutustele vähijuhtumite kohta, mis on vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale kindlaks tehtud kui töökeskkonnas kantserogeeni või mutageeniga kokkupuutest tingitud, ja millele komisjonil on juurdepääs direktiivi 2004/37/EÜ artikli 18 alusel.

(42)    ELT C ,..., lk… 

(43)    Euroopa sotsiaalõiguste sammas, november 2017, https://ec.europa.eu/commission/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/european-pillar-social-rights_et . 

(44)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50).

(45)    Komisjoni 3. märtsi 2014. aasta otsus 2014/113/EL, millega asutatakse töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/320/EÜ (ELT L 62, 4.3.2014, lk 18).

(46)    Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ( EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11 ).

(47)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1) artikli 77 lõike 3 punktiga c on antud komisjonile võimalus küsida arvamust iga aine ohutuse kohta, sealhulgas seoses töötervishoiu ja -ohutusega.

(48)    https://echa.europa.eu/documents/10162/13641/formaldehyde_cion_reqst_axvdossier_en.pdf/11d4a99a-7210-839a-921d-1a9a4129e93e

(49)    Arvamuse terviktekst on CIRCA-BC veebilehel https://circabc.europa.eu .

(50)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ ( ELT L 396, 30.12.2006, lk 1 ).

(51)    Kaks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,5.4.2018

COM(2018) 171 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

{SWD(2018) 87 final}
{SWD(2018) 88 final}

LISA

III lisa muudetakse järgmiselt: punktile A lisatakse järgmine tabel:

(I)

()    EÜ nr, st EINECS, ELINCS või NLP, on aine Euroopa Liidus ametlikult kasutatav number, nii nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 1. osa punktis 1.1.1.2.

(II)

()    CASi nr: Chemical Abstracts Service’i number.

(III)

()    Mõõdetud või arvutatud kaheksatunnise võrdlusperioodi aegkaalutud keskmise suhtes.

(IV)

()    Lühiajalise kokkupuute piirnorm. Piirnorm, millest suuremat kokkupuudet ei tohiks esineda ja mis põhineb 15-minutilisel ajavahemikul, kui pole näidatud teisiti.

(V)

()    mg/m3 = milligrammi õhu kuupmeetri kohta 20 °C ja 101,3 kPa (760 mm elavhõbedasammast) juures.

(VI)

()    ppm = mahumiljondikku õhus (ml/m3).

(VII)

()    f/ml = kiudu milliliitri kohta.

(VIII)

()    Aine võib põhjustada naha ja hingamisteede sensibiliseerumist.

(IX)

()    Aine võib põhjustada naha sensibiliseerumist.

(X)

()    Võib nahakaudsel kokkupuutel oluliselt suurendada kogu organismi koormatust.