19.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/1

(1)

Komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) (2) võeti vastu teatavad 15. septembril 2008. aastal kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

Oma iga-aastase edasiarendustöö käigus, mille eesmärk on rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite lihtsustamine ja selgitamine, avaldas Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) 10. mail 2010. aastal rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite edasiarendused (edaspidi „edasiarendused”). Enamik nendest muudatustest on kehtivate rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRSide) täpsustused või parandused või varem IFRSi tehtud muudatustest tulenevad muudatused. Kolm muudatust (kaks muudatust IFRS 1-s ja üks muudatus IAS 34-s) hõlmavad kehtivate nõuete muudatusi või täiendavaid suuniseid nende nõuete rakendamise kohta.

(3)

Konsulteerimisel Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) on leitud, et edasiarendused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud tehnilistele kriteeriumidele, mis peavad olema standardi vastuvõtmiseks täidetud. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega nr 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) võttis standardialaste nõuannete järelevalverühm arvesse EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas komisjoni, et see on tasakaalustatud ja objektiivne.

(4)

Seepärast tuleks vastavalt muuta määrust (EÜ) nr 1126/2008.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

(1)

Rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 1 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

(2)

Rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 7 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

(3)

Rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 3 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

(4)

Rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS) 1 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

(5)

Rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IAS) 34 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

(6)

Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgendus 13 lisatakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

(7)

IFRS 7, IAS 32 ja IAS 39 muudetakse vastavalt IFRS 3 muudatustele, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

(8)

IAS 21, IAS 28 ja IAS 31 muudetakse vastavalt IAS 3 muudatustele, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

19.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/14

(1)

Määrusega (EÜ) nr 853/2004 on sätestatud loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad. Sellega on muu hulgas kehtestatud nõuded tehistingimustes peetavate ja looduslike ulukite liha turuleviimiseks. Toidukäitlejad peavad tagama, et selline liha viiakse turule üksnes siis, kui see on toodetud kõnealuse määruse III lisa III ja IV jao kohaselt.

(2)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa III jaos on sätestatud, et toidukäitlejad võivad tehistingimustes peetavaid silerinnalisi linde ja teatavaid tehistingimustes peetavaid kabiloomi tappa päritolupaigas pädeva asutuse loal teatavatel tingimustel. Eelkõige nähakse nende tingimustega ette, et tapamajja viimisel peavad nende loomadega kaasas olema loomad kasvatanud toidukäitleja deklaratsioon ning riikliku või heakskiidetud veterinaararsti väljastatud ja allkirjastatud sertifikaat.

(3)

Riikliku või heakskiidetud veterinaararsti väljastatud ja allkirjastatud sertifikaadiga kinnitatakse, et tapaeelse kontrolli tulemus on positiivne, loom on korrektselt tapetud ja veretustatud, ning seal on kirjas tapmise kuupäev ja kellaaeg.

(4)

Nõukogu 24. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel (2) on kehtestatud eeskirjad toidu, villa, naha, karusnaha või muude toodete tootmiseks aretatavate või peetavate loomade surmamise kohta. Määruses on sätestatud, et ettevõtjad peavad tagama, et teatavaid tapatoiminguid sooritavad üksnes isikud, kellel on pädevustunnistus, mis kinnitab nende pädevust nimetatud toimingute tegemiseks vastavalt kõnealuses määruses sätestatud eeskirjadele.

(5)

Riikliku või heakskiidetud veterinaararsti viibimine tapmise ja veretustamise juures ei ole aga vajalik, kui tapatoiminguid teostavatel ettevõtjatel on asjakohane pädevus ning neil on määruse (EÜ) nr 1099/2009 kohaselt pädevustunnistus nende toimingute läbiviimiseks. Sellisel juhul peaks olema lubatud, et tapmise ja veretustamise nõuetekohasust ning tapmise kuupäeva ja kellaaega tõendab riikliku või heakskiidetud veterinaararsti asemel toidukäitleja.

(6)

Lisaks on määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IV jao II peatükis sätestatud, et pärast suuruluki surmamist peab koolitatud isik nii kiiresti kui võimalik kontrollima keret ja eemaldatud sisikonda, et tuvastada võimalikke iseloomulikke jooni, mis võiksid viidata lihas peituvale terviseriskile. Kui kontrollimisel ei leita ebaharilikke ilminguid, mis võiksid viidata lihas peituvale terviseriskile, enne tapmist ei täheldatud ebaharilikku käitumist ja keskkonnasaaste kahtlus puudub, peab koolitatud isik looma kehale kinnitama seda tõendava nummerdatud deklaratsiooni.

(7)

Nende eeskirjade kohaldamise kogemusest nähtub, et on mõistlik, kui seda deklaratsiooni ei peaks kinnitama looma kehale ning kui see deklaratsioon hõlmaks rohkem kui üht loomakeha, eeldusel, et loomakehade ning neid hõlmava deklaratsiooni vahel on selge ja tagatud seos.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, (3) on kehtestatud loomade ja inimeste terviseohutuse eeskirjad loomsete kõrvalsaaduste kogumise, transpordi, ladustamise, käitlemise, töötlemise ja kasutamise või kõrvaldamise suhtes, et need tooted ei ohustaks inimeste ega loomade tervist. Kõnealuse määruse VIII lisa VII peatükis on kehtestatud nõuded jahitrofeede suhtes.

(9)

Lisaks peavad tehnilised ettevõtted saama pädeva asutuse heakskiidu, eeldusel et teatavad tingimused on täidetud. Need tingimused sisaldavad muu hulgas tehnilise ettevõtte kohustust järgida kõnealuses määruses sätestatud tootmise erinõudeid.

(10)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IV jao II peatükis on sätestatud, et suurulukite puhul peavad pea ja siseelundid suurulukite töötlemisettevõttesse viimisel kerega kaasas olema, välja arvatud trihhinoosile vastuvõtlike liikide puhul, kelle pea (välja arvatud kihvad) ja vahelihas peab kerega kaasas olema

(11)

Mõnedes pika jahipidamistraditsiooniga liikmesriikides on tavaks kasutada tervet loomapead, sealhulgas keeritsussinakkusele vastuvõtlike liikide loomade päid, jahitrofeena. Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IV jao II peatüki nõue valmistab jahimeestele ja tehnilistele ettevõtetele raskusi keeritsussinakkusele vastuvõtlike liikide loomade jahitrofeede valmistamisel.

(12)

Seepärast tuleks ette näha võimalus, et pädev asutus saab anda loa keeritsussinakkusele vastuvõtlikesse liikidesse kuuluvate loomade peade saatmiseks heakskiidetud tehnilisse ettevõttesse jahitrofeede valmistamiseks veel enne keeritsussi testi tulemuse kättesaamist. Igal sellisel juhul tuleb tagada jälgitavus.

(13)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 853/2004 vastavalt muuta.

(14)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

19.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/17

(1)

Määrusega (EÜ) nr 854/2004 on kehtestatud erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks.

(2)

Määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa IV jao VII peatükis on sätestatud erinõuded tehistingimustes peetavate ulukite ja nende liha ametliku kontrolli suhtes. Üks nõuetest on, et kontrollitavate tehistingimustes peetavate ulukite või nende lihaga peab kaasas olema sama jao X peatükis esitatud näidisele vastav sertifikaat.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (2) on sätestatud, et toidukäitlejad võivad tehistingimustes peetavaid silerinnalisi linde ja teatavaid tehistingimustes peetavaid kabiloomi tappa teatavatel tingimustel päritolupaigas pädeva asutuse loal. Eelkõige nähakse nende tingimustega ette, et tapamajja viimisel peavad nende loomadega kaasas olema loomad kasvatanud toidukäitleja deklaratsioon ning riikliku või heakskiidetud veterinaararsti väljastatud ja allkirjastatud sertifikaat. Riikliku või heakskiidetud veterinaararsti väljastatud ja allkirjastatud sertifikaadiga kinnitatakse muu hulgas, et loom on korrektselt tapetud ja veretustatud, ning seal on kirjas tapmise kuupäev ja kellaaeg.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 853/2004, mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 150/2011, (3) on teatud juhtudel lubatud, et looma korrektse tapmise ja veretustamise kinnitus ning tapmise kuupäev ja kellaaeg on esitatud toidukäitleja deklaratsioonis.

(5)

Sellistel juhtudel on asjakohane ette näha, et riiklik või heakskiidetud veterinaararst kontrolliks korrapäraselt loomade tapmise ja veretustamise teostamist. Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa IV jao VII peatükki vastavalt muuta.

(6)

Lisaks sellele on määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa IV jao X peatüki B osas esitatud ettevõttes tapetud loomade veterinaarsertifikaadi näidis. See näidis sisaldab ka lauset selle kohta, et tapmine ja veretustamine on toimunud nõuetekohaselt. Juhtude jaoks, kus selline kinnitus on esitatud toidukäitleja deklaratsioonis, tuleks sätestada uus näidis.

(7)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 854/2004 vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

19.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/21

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule avaldati Euroopa Liidu Teatajas Hispaania taotlus registreerida nimetus „Chosco de Tineo” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

19.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/23

19.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/25

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2010/11 turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 867/2010 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 148/2011 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

19.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/27

(1)

Komisjoni 13. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 620/2009, milles sätestatakse kõrgekvaliteedilise veiseliha imporditariifikvootide haldamine, (3) nähakse ette impordilitsentside taotlemise ja väljaandmise üksikasjalikud eeskirjad.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõikes 2 on sätestatud, et juhul kui litsentsitaotlustes soovitud kogus ületab imporditariifikvoodi kehtivusperioodiks ettenähtud kogust, tuleks igas litsentsitaotluses taotletud koguste suhtes kindlaks määrata jaotuskoefitsient. Vastavalt määruse (EÜ) nr 620/2009 artiklile 3 ajavahemikus 1.–7. veebruaril 2011 esitatud impordilitsentsi taotlused ületavad kasutada olevaid koguseid. Seepärast tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses võib impordilitsentse välja anda, ning kehtestada jaotuskoefitsient,

19.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/28

(1)

22. mail 2008. aastal toimus komisjoni talituste ja Itaalia ametiasutuste vaheline kohtumine eelteatise teemal.

(2)

16. juuli 2008. aasta elektronkirjas, mis registreeriti komisjonis samal kuupäeval, teatasid Itaalia ametiasutused vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3 komisjonile oma kavatsusest anda ettevõtjale Fri-El Acerra Srl sihtotstarbelist üksikabi.

(3)

Komisjon palus 2. septembri 2008. aasta (D/53398) ja 12. detsembri 2008. aasta (D/54895) kirjas lisateavet, mille Itaalia ametiasutused esitasid 1. oktoobri 2008. aasta (A/20101), 22. oktoobri 2008. aasta (A/22018) ja 19. jaanuari 2009. aasta kirjaga, millest viimane registreeriti komisjonis 21. jaanuaril 2009 (A/1460).

(4)

10. märtsil 2009 otsustas komisjon algatada kõnealuse abi suhtes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse. Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas24. aprillil 2009 (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi.

(5)

15. mail 2009 esitas abisaaja, ettevõtja Fri-El Acerra Srl, oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta (A/11823). 9. juunil 2009 saadeti need märkused Itaaliale, et ta saaks neile vastata (D/52516). 7. juulil 2009 taotlesid Itaalia ametiasutused märkuste esitamise tähtaja pikendamist kolme kuu võrra (A/16162). Komisjoni talitused vastasid 20. augustil 2009 (D/53581), andes märkuste esitamiseks kuu aega pikendust. 10. septembril 2009 taotlesid Itaalia ametiasutused erakorralist kohtumist, et arutada juhtumit komisjoni talitustega (A/19513). 18. septembril 2009 esitasid Itaalia ametiasutused oma märkused kohtumisel arutamiseks (A/20172). Kohtumine toimus Brüsselis 24. septembril 2009 juristide juuresolekul, kes esindasid abi andvat ametiasutust (Campania maakonna valitsus) ja abisaajat (Fri-El Acerra Srl).

(6)

21. oktoobri 2009. aasta kirjaga (D/54421) tuletasid komisjoni talitused Itaalia ametiasutustele meelde, et nad nõustusid kohtumisel esitama täiendavaid dokumente ja lisateavet. Itaalia ametiasutused esitasid lõpuks need dokumendid ja selle teabe 2. novembril 2009, saadetis registreeriti komisjonis samal kuupäeval (A/23266). 23. detsembri 2009. aasta kirjaga (D/55541) palusid komisjoni talitused Itaalia ametiasutustel esitada võimaluse korral täiendavaid dokumente. Itaalia ametiasutused esitasid 1. veebruari 2010. aasta kirjaga (A/1892) mitmesuguseid, peamiselt abisaajalt pärinevaid dokumente. Itaalia esitas täiendavaid selgitusi 5. mai 2010. aasta elektronkirjas.

(7)

Itaalia ametiasutused teatasid oma kavatsusest anda vastavalt regionaalabi suunistele aastateks 2007–2013 (edaspidi „2007. aasta suunised”) (3) ettevõtjale Fri-El Acerra Srl sihtotstarbelist regionaalabi Campania maakonnas Acerras paikneva suletud soojuselektrijaama ümberehitamiseks taimsel õlil (biokütus) töötavaks elektrijaamaks. Campania maakond on NUTS II taseme piirkond, millele võib ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt anda regionaalabi, mille standardne ülemmäär on aastateks 2007–2013 kinnitatud Itaalia regionaalabi kaardi kohaselt suurettevõtjate puhul 30 % toetuse brutoekvivalendist (4). Itaalia ametiasutuste eesmärk oli anda seda abi regionaalarengu edendamiseks.

(8)

Abisaaja on ettevõtja Fri-El Acerra Srl (edaspidi „Fri-El Acerra” või „abisaaja”). Fri-El Acerra asutati 20. detsembril 2005 osaühinguna (società a responsabilità limitata), mille osakutest 95 % kuulus ettevõtjale Fri-El Acerra Holding Srl ning ülejäänud 5 % ettevõtjale NGP SpA, kes oli suletud soojuselektrijaama omanik. 9. veebruaril 2006 suurendas NGP ajutiselt oma osalust Fri-El Acerra kapitalis 5 %-lt 90,5 %-ni oma elektrijaamaga seotud filiaali üleandmisega ettevõtjale Fri-El Acerra. Mõne päeva pärast, 20. veebruaril 2006, vähendati NGP osalust 49 %-ni ning paar kuud hiljem, 10. oktoobril 2006, taas 5 %-ni.

(9)

Meetmest teatamise ajal oli Fri-El Acerra 95 % ulatuses ettevõtja Fri-El Acerra Holding tütarettevõtja ning ülejäänud 5 % äriühingust kuulus NGP-le. 2009. aasta jaanuaris teatasid Itaalia ametiasutused komisjonile, et 11. detsembril 2008 otsustas NGP loobuda oma osalusest Fri-El Acerras. Praegu on Fri-El seetõttu täielikult ettevõtjale Fri-El Acerra Holding ning seega kontsernile Fri-El Green Power SpA kuuluv tütarettevõtja.

(10)

Kontserni Fri-El Green Power SpA (edaspidi „Fri-El kontsern”) asutasid Bolzano provintsis 1994. aastal kolm Gostneri venda: kontsern toodab taastuvatest energiaallikatest elektrit ning müüb seda. Fri-El kontsern tegeleb eelkõige tuuleenergia tootmisega, tootes elektrienergiat 19 tuulepargis Itaalias. Acerras elluviidav investeerimisprojekt on esimene projekt, mille puhul kontsern, kuhu abisaaja kuulub, kavatseb toota energiat vedelast biomassist: praegu rajatakse muul biomassil ja biogaasil töötavaid elektrijaamu (5).

(11)

NGP asutati 2003. aastal Acerras polüesterpolümeeride tootmise loovutamise tulemusel akrüül- ja polüesterkiu tootja Montefibre poolt. NGP sattus raskustesse ning sai ümberkorraldamiseks ettenähtud abi kogusummas 20,87 miljonit eurot, millest teavitati komisjoni (NN 15/2007, C 14/2007). Komisjon kiitis NGP-le ettenähtud abi heaks 16. juulil 2008 (6). Itaalia ametiasutuste esitatud ümberkorralduskava üks osa hõlmas suletud soojuselektrijaama müüki.

(12)

Itaalia ametiasutused esitasid andmed, milles kinnitasid, et abisaaja ja Fri-El kontsern olid 2006. aastal mõlemad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE-d).

(13)

Itaalia ametiasutused esitasid hindamise käigus teabe abisaaja omandistruktuuri muutuste kohta. Teabest nähtus, et suletud elektrijaama omandiõiguse üleandmisel 2006. aasta veebruaris kuulus vara endisele omanikule NGP-le 90,5 % äriühingu Fri-El Acerra osakutest. Seejärel vähenes NGP osalus 2006. aastal Fri-El Acerra kapitalis 5 %-ni.

(14)

Teatatud investeerimisprojekti viidi ellu Campania maakonnas Acerra tööstuspiirkonnas. NGP-le kuuluv suletud soojuselektrijaam omandati ja ehitati ümber taimsel õlil (peamiselt palmiõlil) töötavaks elektrijaamaks.

(15)

Uus elektrijaam on varustatud nelja Wärtsilä 18V46 põlemismootoriga, millest igaühe võimsus on 17,2 MW, ja ühe 6 MW auruturbiiniga. Elektri ja soojuse kogutoodang on 74,8 MW.

(16)

Itaalia ametiasutused ütlesid komisjonile, et projekti kallal hakati tööd tegema 2007. aasta juulis ning see plaaniti lõpetada 2009. aastal. Vana elektrijaama ostmist alustati tegelikult siiski 2006. aasta veebruaris. Vastavalt avalikult kättesaadavale teabele on biokütusel töötav elektrijaam töötanud alates 2009. aastast (7).

(17)

Itaalia ametiasutused esitasid komisjonile load ja litsentsid, mis tõendavad investeerimisprojekti kokkusobivust riiklike ja Euroopa keskkonnaeeskirjadega.

(18)

Projekti abikõlblike investeerimiskulude nimiväärtus on kokku 80 635 000 eurot, (8) millest 3 300 000 eurot on ettenähtud kava välja töötamiseks ja teostatavusuuringuks, 60 920 000 eurot uute seadmete ja masinate hankimiseks (uus biokütusel töötav elektrijaam) ning ülejäänud olemasoleva infrastruktuuri ostmiseks ja ehitustööde tegemiseks. Olemasoleva infrastruktuuri ostmise kulud hõlmavad varem NGP-le kuulunud suletud soojuselektrijaama ja terasest kütusepaakide ostmise kulusid.

(19)

Itaalia ametiasutused esitasid komisjonile üksikasjad ettevõtja Fri-El Acerra poolt suletud elektrijaama ostmise kohta NGP-lt. Itaalia ametiasutused selgitasid, et kui NGP oli suurendanud oma osalust Fri-El Acerra kapitalis, andis ta Fri-El Acerrale üle elektrijaamaga seotud filiaali koguväärtuses 8 296 520 eurot, millest 3 771 043 eurot moodustasid võlad kolmandatele isikutele ning ülejäänud osa, mis ümardati 4 525 000 euroni, kanti reservi. Itaalia ametiasutused esitasid välishinnangu, milles kinnitati elektrijaama väärtust.

(20)

Itaalia ametiasutused esitasid ka Fri-El Acerra ja NGP vahel sõlmitud kütusepaakide ostu-müügi lepingu koopia. Kokkulepitud hind oli 4 200 000 eurot. Eelhindamise käigus ei esitanud Itaalia ametiasutused hoolimata komisjoni nõudest ühtegi välishinnangut, mis oleks kinnitanud kõnealuste kütusepaakide väärtust.

(21)

Itaalia ametiasutused väitsid, et abisaaja kulud olid 2007. aastal 35 000 000 eurot ning 2008. aastal 45 635 000 eurot.

(22)

Itaalia ametiasutuste väitel pidi 21 000 000 eurot ehk 25 % 80 635 000 euro suurusest investeeringu kogumaksumusest (nimiväärtus) rahastatama ettevõtja Fri-El Acerra omavahenditest; abi pidi moodustama 19 000 000 eurot ning ülejäänud osa pidi kaetama lühikese, keskmise ja pika tähtajaga pangalaenudega.

(23)

Itaalia ametiasutused väitsid, et Fri-El Acerra hakkas Acerra elektrijaama ümberehitamiseks algatatud investeerimisprojekti ellu viima 2006. aastal (suletud elektrijaama ostu kuupäeval) nende kohustuste põhjal, mille Itaalia ametiasutused olid võtnud kooskõlastatud meetme programmilepingu alusel ettevõtja NGP Spa tööstuskriisi piirkonnas Acerras (Accordo di programma per l’attuazione coordinata dell’intervento nell’area di crisi industriale della NGP Spa di Acerra). Itaalia ametiasutuste sõnul võis ergutavat mõju tõendada õiguslikult siduv programmileping.

(24)

Programmileping sõlmiti 15. juulil 2005 riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning NGP, Montefibre ja Edison SpA vahel ning see hõlmas NGP tegevuskohta ja muud tegevust Acerra piirkonnas. Lepingus ei osutata suletud elektrijaama ümberehitamiseks antavale abile. Selles on loetletud NGP ümberkorraldamiseks tehtavad investeeringud ning selleks võetavad meetmed. Energiaettevõtjat Edison SpA-d, mis ei ole seotud ettevõtjaga Fri-El Acerra, mainiti sel ajal olemasoleva elektrijaama tulevase investorina, kuid too otsustas lõpuks tehingust loobuda. Programmilepingut muudeti seejärel 6. aprilli 2006. aasta (9) ning 8. aprilli 2008. aasta protokolliga.

(25)

Campania maakonna otsus anda ettevõtjale Fri-El Acerra sihtotstarbelist regionaalabi elektrijaama ümberehitamiseks Acerras võeti vastu 26. oktoobril 2007.

(26)

Itaalia ametiasutused esitasid oma esialgses teatises sündmuste kronoloogia ning väitsid, et abi õiguslikuks aluseks olid järgmised dokumendid:

(27)

Teatatud meede hõlmab olemasoleva suletud käitise ülevõtmist ja ümberehitamist. Abi antakse otsetoetusena kogusummas nimiväärtusega 19,5 miljonit eurot.

(28)

Pärast meetme eelhindamist avaldas komisjon kahtlust, kas teatatud abi saab ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt ja 2007. aasta suuniseid arvesse võttes pidada kokkusobivaks siseturuga, ning ta otsustas algatada ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse. Komisjoni poolt kõnealuses otsuses avaldatud kahtlusi on selgitatud allpool.

(29)

Komisjon kahtles, kas abil oleks 2007. aasta suuniste punktis 38 nõutud ergutav mõju: „Sihtotstarbelise abi puhul peab volitatud asutus olema väljastanud kinnituse abi andmise kohta enne projekti kallal tööde alustamist eeldusel, et asjaomase meetme kohta on olemas komisjoni heakskiit.” Dokument, millele Itaalia ametiasutused osutasid kui kinnitusele – 15. juuli 2005. aasta programmileping – ei tundunud neile tingimustele vastavat: sellega ei antud abi projektile, selles ei mainitud abisaajat, projekti ega ka abisummat. Abisaaja määrati ametlikult alles hiljem, s.o 20. detsembril 2005. Komisjonile kättesaadava teabe põhjal hakati projekti ellu viima 2006. aasta veebruaris, kui võeti üle suletud soojuselektrijaam, selle tehingu puhul oli tegemist teatatud abimeetme esimeste abikõlblike kuludega, samas kui esimese dokumendi, mida võiks käsitada kinnitusena 2007. aasta suuniste punkti 38 tähenduses, andis Campania maakond välja oluliselt hiljem, 26. oktoobril 2007.

(30)

Komisjon kahtles ka selles, kas osa olemasolevast varast, nimelt suletud soojuselektrijaama, ostis sõltumatu investor vastavalt 2007. aasta suuniste punktidele 34 ja 35, kus on sätestatud: „Käitise omandamise korral arvestatakse ainult varade ostmist kolmandatelt osapooltelt […] Käitisega vahetult seotud varade omandamist võib samuti käsitleda alginvesteeringuna eeldusel, et […] [käitise] ostjaks on sõltumatu investor.” Tehingu ajal oli abisaaja, ettevõtja Fri-El Acerra, müüdava vara omaniku NGP kontrolli all. Täpsemalt kuulus NGP-le vara üleandmise ajal 90,5 % Fri-El Acerra osakutest: 9. veebruariks 2006 oli Fri-El Acerra kapital suurenenud 10 000 eurolt 100 000 euroni ning kapitali suurendamine toimus täielikult NGP poolt. Seega oli NGP suurendanud oma osalust Fri-El Acerra kapitalis 5 %-lt 90,5 %-ni. Peaaegu kohe pärast vara üleandmist 9. veebruaril 2006 loobus NGP enamusosaniku staatusest Fri-El Acerras. Üksnes mõne päeva pärast, 20. veebruaril, vähendati NGP osalust 49 %-ni ning paar kuud hiljem, 10. oktoobril, 5 %-ni.

(31)

Ei olnud selge, kas hilisem NGP-lt muu olemasoleva vara – kütusepaakide – ost toimus 2007. aasta suuniste punktide 34 ja 52 kohaselt „vastavalt turutingimustele”. Itaalia ametiasutused ei esitanud sõltumatu eksperdi hinnangut, milles oleks olnud selgelt kindlaks määratud kütusepaakide turuhind.

(32)

Fri-El Acerrale antud sihtotstarbelise abi panust piirkonda ei olnud vastavalt 2007. aasta suuniste punktile 10 tõendatud: „Kui üksikule ettevõttele antakse erandkorras ühekordset erakorralist abi […] peab liikmesriik näitama, et projekt annab panuse ühtse regionaalarengu strateegiasse.” 25 töökoha loomine (või säilitamine) 19,5 miljoni suuruse abi puhul, ning biokütusel töötava 75 MW suuruse võimsusega elektrijaama panus piirkonna 2 489 MW suurusesse energiavajadusse ei tundunud olevat piisav ning abi näis olevat projekti mõjuga võrreldes ebaproportsionaalne. Samuti ei olnud selgelt näidatud, et projekt aitaks taaselavdada Acerra tööstuslikku piirkonda.

(33)

Komisjon palus Itaalia ametiasutustel ja kolmandatel isikutel esitada märkusi küsimuse kohta, kas uus palmiõlil töötav elektrijaam soodustaks tõepoolest Acerra piirkonna ja Campania maakonna arengut.

(34)

Komisjon palus oma otsuses Itaalia ametiasutustel esitada ka märkusi seoses keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (edaspidi „2008. aasta keskkonnasuunised”) kohaldamisega (11).

(35)

Nagu eelnevalt mainitud, sai komisjon abisaajalt, ettevõtjalt Fri-El Acerra, tähelepanekud 15. mail 2009. Itaalia ametiasutused esitasid oma märkused kõnealuste tähelepanekute kohta 18. septembri ja 2. novembri 2009. aasta kirjas. 1. veebruaril 2010, pärast komisjoni täiendavat taotlust edastasid Itaalia ametiasutused komisjonile abisaaja esitatud dokumendid.

(36)

Ergutava mõjuga seoses viitab Fri-El Acerra mitmesugustele dokumentidele, mille Itaalia ametiasutused allkirjastasid aastatel 2004–2008 eesmärgiga taaselavdada Acerra tööstuspiirkonda. Täpsemalt viitab Fri-El Acerra 12. mai 2004. aasta vastastikuse mõistmise memorandumile, (12)15. juuli 2005. aasta programmilepingule, (13) programmilepingu 6. aprilli 2006. aasta muudatusele, (14) Campania maakonna valitsuse otsusele nr 1857 (15) ning programmilepingu 8. aprilli 2008. aasta muudatusele (16). Fri-El Acerra väidab peamiselt, et menetluse algatamise otsuses avaldatud komisjoni kahtluste puhul ei ole nõuetekohaselt arvesse võetud nimetatud dokumente ning eelkõige 15. juulil 2005. aastal sõlmitud programmilepingut, mis on Fri-El Acerra sõnul õiguslikult siduv dokument kõikide seoses abiga võetud meetmete suhtes, mida ta järgnevalt võttis.

(37)

Programmilepingu täitmist kontrolliv komitee pidas kaks koosolekut, 29. septembril ja 6. oktoobril 2005, mille kohta Itaalia esitas komisjonile protokollid; teisel koosolekul mainis NGP esindaja võimaliku investorina Fri-El kontserni, kes oli näidanud üles oma huvi vana elektrijaama ülevõtmise vastu tingimusel, et investeerimisprojekt oleks regionaalabi kõlblik.

(38)

Fri-El Acerra on arvamusel, et õiguspärast ootust kinnitati programmilepingu esimese muudatusega, mille Itaalia ametiasutused sõlmisid 6. aprillil 2006 ja mille artiklis 3 on selgelt osutatud Campania maakonna kohustusele anda rahalist toetust uue biokütusel töötava elektrijaama projekti jaoks. Seetõttu on Fri-El Acerra seisukohal, et Campania maakonnal oli juriidiline kohustus toetada investeeringut juba pikka aega enne 7. juunit 2006, kui Fri-El Acerra esitas ametlikult esimese abitaotluse. Campania maakonna järgnevalt, s.o 26. oktoobril 2007 ja 8. aprillil 2008 võetud meetmed lihtsalt kinnitasid seda kohustust.

(39)

Abikõlblike kulude küsimuses nõustub Fri-El Acerra komisjoniga, et vara (suletud elektrijaam) üleandmise ajal ei olnud kaks ettevõtjat, NGP ja Fri-El Acerra, üksteisest sõltumatud, kuna NGP omas 90,5 % ulatuses kontrolli Fri-El Acerra üle. Fri-El Acerra rõhutab siiski, et tehing toimus turutingimustel, kuna ostuhind määrati kindlaks sõltumatu eksperdi hinnangu põhjal. Fri-El Acerra lisab, et NGP osalus Fri-El Acerras oli 2006. aasta lõpuks vähenenud 5 %-ni. Selleks et kõrvaldada igasugused kahtlused seoses NGP võimaliku eelisseisundiga, võttis Fri-El kontsern 11. detsembril 2008 NGP-lt üle ülejäänud 5 %. Fri-El Acerra on seetõttu seisukohal, et NGP ajutine kontroll ei kajastanud keskpikki või pikaajalisi majanduslikke põhjusi, vaid oli tingitud valitud konkreetsest vara (suletud elektrijaam) üleandmise meetodist.

(40)

Fri-El Acerra poolt NGP-le muu vara (kütusepaagid) eest makstud hind oli kindlaks määratud 8. märtsi 2006. aasta ostu-müügi eellepingus ning Fri-El Acerra kinnitab, et see kajastas vara turuväärtust. Tõendina kütusepaakide väärtuse hindamise kohta on Fri-El Acerra esitanud uue dokumendi, mille oli koostanud see sama sõltumatu ekspert, kes hindas suletud elektrijaama väärtust. See eksperdi uus aruanne, mis koostati tagantjärele 2009. aastal, s.o ametliku uurimismenetluse käigus, viitab sõnaselgelt kõnealuse kasutatud vara turuhinnale 2008. aasta novembris ning kinnitab abisaaja poolt NGP-le makstud hinda.

(41)

Seoses projekti panusega regionaalarengusse juhib Fri-El Acerra esmalt tähelepanu 25-le loodud töökohale. Fri-El Acerra rõhutab ka, et biokütusel töötav elektrijaam moodustab osa Acerra tööstuspiirkonna uuest arengustrateegiast. Selles arengustrateegias on arvesse võetud vähese keskkonnamõjuga uute investeeringute vajadust, nagu Fri-El Acerra biokütusel töötav elektrijaam. Kui välja arvata varem ettevõtja Montefibre poolt hõivatud piirkond, kavatseb Napoli provintsi tööstusarengu agentuur (17) muuta piirkonna lennundustööstuse innovatsioonikeskuseks. Kõigel sellel oleks suur mõju tööhõivele, keskkonnale ning piirkonna sotsiaalsetele ja majanduslikele tingimustele ja Fri-El Acerra biokütusel töötav elektrijaam aitab strateegia elluviimisele positiivselt kaasa.

(42)

Keskkonnaaspektidega seoses osutab Fri-El Acerra viimaks samadele Itaalia ametiasutuste poolt eelnevalt nimetatud Campania maakonna programmidokumentidele: 2002. aasta suunised säästva arengu kohta energiasektoris, milles on sätestatud regionaalse energiapoliitika eesmärgid, 2006. aasta piirkondliku majandusarengu tegevuskava ning 2008. aasta keskkonnahoidliku energia kava. Fri-El Acerra leiab, et kõik need dokumendid osutavad selgelt vajadusele rajada Campania maakonda taastuvatel energiaallikatel töötav elektrijaam.

(43)

18. septembri 2009. aasta kirjas esitasid Itaalia ametiasutused üksikasjalikud väited 2007. aasta suuniste punktis 38 sätestatud ergutava mõju nõude kohta. Nad on eelkõige arvamusel, et 2007. aasta suunistes ei ole täpsustatud nõutava kinnituse vormi.

(44)

Itaalia ametiasutused kordavad, et 15. juulil 2005 sõlmitud programmileping oli siduva iseloomuga ning kinnitavad, et haldusmenetlused algasid kohe pärast seda, kui 2004. aastal sõlmiti vastastikuse mõistmise memorandum, mis sisaldas riigiasutuste kohustust luua Acerra tööstuspiirkonna taaselavdamiseks stiimuleid. Nad märgivad, et esimeses, 6. aprilli 2006 programmilepingu muudatuses viidatakse kaudselt ettevõtjale Fri-El Acerra ning selles on sätestatud, et Campania maakond kavatseb luua stiimuleid uude elektrijaama investeeringute tegemiseks.

(45)

Itaalia ametiasutused väidavad, et projekti elluviivate eraõiguslike üksuste identiteet on täiesti ebaoluline, kui projekt jääb kokkulepitud kohaldamisalasse ning täidab kokkulepitud sotsiaal-majanduslikke ja tööstuslikke eesmärke. Nad rõhutavad, et kui stiimuleid ei oleks antud, siis investor ei oleks oma tegevust asjaomases piirkonnas alustanud, nagu võib näha programmilepingu täitmist kontrolliva komitee 6. oktoobri 2005. aasta koosoleku protokollist.

(46)

Itaalia ametiasutused kinnitavad Fri-El Acerra seisukohta seoses Fri-El Acerra ja NGP vastastikuse sõltumatusega: ainus ja täielik projektiomanik ning abisaaja on NGP-st täielikult sõltumatu ettevõtja Fri-El Acerra. NGP-l oli ajutine osalus Fri-El Acerra kapitalis üksnes lühikese aja jooksul, poolte valitud elektrijaama üleandmise meetodi tulemusel (18). 2. novembri 2009. aasta kirjas selgitasid Itaalia ametiasutused põhjuseid, miks ei antud elektrijaama NGP-lt Fri-El Acerrale üle mitte vara müügi teel, vaid kõigepealt anti filiaal üle Fri-El Acerrale ning seejärel kanti NGP osalus üle Fri-El kontsernile; selle tingisid eelkõige a) maksukaalutlused, b) osamaksetena maksmise võimalus ning c) lubade andmine.

(47)

Vara väärtuse kindlaksmääramise kohta märgivad Itaalia ametiasutused, et Fri-El Acerra maksis suletud elektrijaama eest sõltumatu eksperdi hinnangus esitatud hinna ning seetõttu ei näi olevat kahtlust, et elektrijaama üleandmine toimus sõltumatute poolte vahel ning igal juhul turutingimustel.

(48)

Samad NGP ja Fri-El Acerra sõltumatusega seotud kaalutlused kehtivad loomulikult ka kütusepaakide omandamise puhul. Paakide müük toimus seega samuti sõltumatute poolte vahel. Pooled määrasid kindlaks paakide väärtuse, järgides rangelt turutingimusi ning kohaldades samu kriteeriume ja parameetreid, mida oli kohaldanud sõltumatu ekspert elektrijaama väärtuse hindamise aruandes.

(49)

Piirkondliku panuse kohta kinnitasid Itaalia ametiasutused oma märkustes, et investeerimisprojekt:

(50)

Itaalia ametiasutused lisasid oma 2. novembri 2009. aasta kirja juurde majandusarengu ministeeriumi 21. oktoobri 2009. aasta märgukirja, milles kinnitatakse ametiasutuste sõnul projekti panust regionaalarengusse. Ministeerium kinnitab järgmist:

(51)

Itaalia ametiasutused kommenteerisid oma 2. novembri 2009. aasta kirjas elektrijaama kokkusobivust energiaallikaid ja kütusetarnimist reguleerivate õiguslike nõuetega, näidates, et kasutatud tehnoloogia võimaldab jaama käitada peale palmiõli ka kookos-, kopra- ja rapsiõliga või muude sarnaste taimsete biokütustega, ilma et see piiraks selle tavalist tegevust ja tootlikkust.

(52)

Otsustusprotsessi täielikuks mõistmiseks palusid komisjoni talitused 23. detsembril 2009 esitada Itaalia ametiasutustel kõik kättesaadavad täiendavad dokumendid, mis pärinevad Fri-El Acerra investeerimisprojekti elluviimisele eelnenud ajast ning mis võiksid aidata investeerimisotsust põhjendada.

(53)

Itaalia ametiasutused vastasid 1. veebruaril 2010, korrates, et 6. oktoobri 2005. aasta koosoleku protokollis määrati Fri-El kontsern selgelt alternatiivseks investoriks juhul, kui Edison investeerimisest taganeb. NGP esindaja väitis selles protokollis, et Fri-El kontsern eeldab, et makstakse piirkondlikku toetust.

(54)

Itaalia ametiasutused lisasid oma vastusele abisaaja täiendava kirja koos Fri-El kontserni sisedokumentidega: konsultandi märgukiri, kus on osutatud võimalusele võtta üle NGP-le kuuluv elektrijaam Acerras juhul, kui Edison loobub investeerimisest, kaks sama konsultandiga järjestikku sõlmitud lepingut ning 26. jaanuari 2006. aasta sisearuanne, milles analüüsitakse projekti rahalist teostatavust koos regionaalabiga ja ilma selleta.

(55)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(56)

Itaalia ametiasutused kavatsevad abi anda otsetoetusena. Seega võib abi käsitada liikmesriigi poolt ja riigi ressurssidest antava abina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(57)

Abi kavatsetakse anda ühele ettevõtjale, Fri-El Acerrale, ning seega on see valikuline.

(58)

Abi kavatsetakse anda energiatootmisega seotud investeeringuks. Elektriturgu on järk-järgult avatud konkurentsile, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta (EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20). See protsess lõppes sektori täieliku liberaliseerimisega 1. juulil 2007 (19). Lisaks oli Itaalias selles sektoris teatav konkurents isegi enne ühenduse õigusaktide kehtestamist (20). Kuna tootega kaubeldakse liikmesriikide vahel, siis mõjutab meede tõenäoliselt liikmesriikidevahelist kaubandust.

(59)

Fri-El Acerrale antav abi vabastab ettevõtja kuludest, mida ta peaks sarnase elektrijaama rajamiseks tavaliselt ise kandma, ning annab seega talle majandusliku eelise konkurentide ees.

(60)

Soodustades Fri-El Acerrat ning selle toodet võrreldes konkurentidega, kahjustab kõnealune meede või ähvardab kahjustada konkurentsi.

(61)

Sellest tulenevalt on komisjon seisukohal, et teatatud meede kujutab endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(62)

Olles kindlaks teinud, et teatatud meede kujutab endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peab komisjon kaaluma, kas kõnealust meedet saab pidada siseturuga kokkusobivaks.

(63)

Ettevõtjale Fri-El Acerra antavast abist enne meetme jõustamist teatades täitis Itaalia ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud eraldi teatamise nõude.

(64)

Olles kindlaks teinud, et teatatud meede kujutab endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peab komisjon kaaluma, kas kõnealust meedet saab pidada siseturuga kokkusobivaks ühe ELi toimimise lepingu artikli 107 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandi kohaselt.

(65)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 2 sätestatud erandid, mis käsitlevad üksitarbijatele antavat sotsiaalabi, loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antavat abi ja Saksamaa Liitvabariigi teatud piirkondadele antavat abi, ei ole käesoleval juhul kohaldatavad.

(66)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt on lubatud anda abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus. Nagu on selgitatud käesoleva otsuse jaos 2, on Campania maakond selle erandi alusel abikõlblik.

(67)

Komisjon nendib, et abi eesmärk on edendada regionaalarengut ning meede kujutab endast investeeringu tegemiseks antavat sihtotstarbelist regionaalabi. Komisjon märgib, et investeerimisprojekti, mida Itaalia ametiasutused kavatsevad toetada, hakati ellu viima 2006. aastal. See tekitab küsimuse, kas meedet tuleb hinnata 2007. aasta suuniste või nende regionaalabi suuniste põhjal, mis hõlmavad ajavahemikku 2000–2006 (edaspidi „1998. aasta suunised”) (21).

(68)

Eeskirjad kahtede suuniste ajalise kohaldamise kohta on sätestatud 2007. aasta suuniste punktis 105: 2007. aasta suuniseid kohaldatakse pärast 31. detsembrit 2006 antud regionaalabi suhtes ning 1998. aasta suuniseid enne 2007. aastat antud regionaalabi suhtes. Käesoleval juhul ei antud abi enne 2007. aastat, hoolimata asjaolust, et projekti hakati ellu viima 2006. aastal. Esimene akt, mida võib käsitada abisaajale abi andmisena, on Campania maakonna valitsuse 26. oktoobri 2007. aasta otsus (vt punkt 5.4.1.5) (22). Seega tuleb abi kokkusobivust siseturuga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a alusel hinnata 2007. aasta suuniste põhjal.

(69)

Meedet ei saa käsitada ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohase abina üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või Itaalia majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks. Tegemist ei ole ka abiga kultuuri edendamiseks ega kultuuripärandi säilitamiseks vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile d.

(70)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud erandi alusel on lubatud anda abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Komisjon märgib, et selle põhjal võib keskkonnakaitseks antud abi pidada kokkusobivaks, tingimusel et see vastab keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevatele ühenduse suunistele („2008. aasta keskkonnasuunised”) (23).

(71)

Itaalia ametiasutused ei ole esitanud ühtki väidet selle kohta, et kõnealune abi võib olla kooskõlas muude ELi toimimise lepingu sätete või muude riigiabi eeskirjade, raamistike või suunistega.

(72)

2007. aasta suuniste jagudes 2 („Reguleerimisala”) ning 4 („Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi”) on sätestatud investeeringuteks ettenähtud regionaalabi heakskiitmise tingimused. Käesoleval juhul peab abi vastama punktile 10, milles käsitletakse sihtotstarbelise meetme panust regionaalarengu strateegiasse, ning jagudele 4.1 („Abi vorm ja piirmäärad”) ja 4.2 („Abikõlblikud kulud”), milles on sätestatud järgmised nõuded:

—   Ergutav mõju: tagamaks, et regionaalabi loob tõelise stiimuli investeeringuteks, mida muidu abi saavates piirkondades ei tehtaks, on suuniste punktis 38 sätestatud, et: „[s]ihtotstarbelise abi puhul peab volitatud asutus olema väljastanud kinnituse abi andmise kohta enne projekti kallal tööde alustamist eeldusel, et asjaomase meetme kohta on olemas komisjoni heakskiit”;

—   panus ühtse regionaalarengu strateegiasse: 2007. aasta suuniste punktis 10 on sätestatud: „[k]ui üksikule ettevõttele antakse erandkorras ühekordset erakorralist abi […] peab liikmesriik näitama, et projekt annab panuse ühtse regionaalarengu strateegiasse”;

—   abikõlblikud kulud: abikõlblike kulude täpne mõiste on sätestatud 2007. aasta suuniste punktides 34–36 ja 50–56;

—   abisaaja enda panus: 2007. aasta suuniste punktis 39 on ette nähtud, et abisaaja enda rahaline panus on vähemalt 25 %;

—   investeeringu haldamine piirkonnas: 2007. aasta suuniste punktis 40 on nõutud, et investeeringu haldamine piirkonnas kestaks vähemalt viis aastat (või väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE-de) puhul kolm aastat);

—   abi ülemmäärad: abi ülemmäärad on sätestatud 2007. aasta suuniste punktides 42–49.

(73)

Komisjon hindas kavandatud abimeetme kokkusobivust ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse jao 3.3 punktis 34 (24). Punkti 34 alapunktis i selgitas ta, et asjaomane meede hõlmas alginvesteeringut, nimelt uue käitise rajamist. Käitisega vahetult seotud vara, käesoleval juhul soojuselektrijaama ja kasutatud kütusepaakide omandamist võib samuti käsitada alginvesteeringuna, eeldusel et vara ostis sõltumatu investor (vt 2007. aasta suuniste punktid 34–35): seda aspekti analüüsitakse allpool jaos 5.4.3. Menetluse algatamise otsuse punkti 34 alapunktis vi on märgitud, et abisaaja pidi kandma vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest sõltumatult avaliku sektori toetustest (vt 2007. aasta suuniste punkt 39). Menetluse algatamise otsuse punkti 34 alapunktis vii on märgitud, et abi pidi antama tingimusel, et investeeringut hallatakse vähemalt viie aasta jooksul pärast selle tegemist (vt 2007. aasta suuniste punkt 40). Punkti 34 alapunktides ii ja iii on märgitud, et abi teatatud osatähtsus jäi allapoole kohaldatavat regionaalabi kohandatud ülemmäära, milleks on vastavalt 2007. aasta suuniste punktile 67 30 % toetuse brutoekvivalendist (vt 2007. aasta suuniste punktid 42–49). Punkti 34 alapunktis iv on märgitud, et ettevalmistavate uuringute kulude ja konsultatsioonikulude katmiseks ettenähtud abi jäi alla VKE-de puhul lubatud 50 % suurust ülemmäära (vt 2007. aasta suuniste punkt 51).

(74)

Järgnevalt hindab komisjon abi kokkusobivust tingimustega seoses ergutava mõju, panusega regionaalarengusse ning abikõlblike investeerimiskuludega.

(75)

2007. aasta suuniste punkt 38 on sõnastatud järgmiselt:

(76)

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt:

„[võib] komisjon […] tunnistada abimeetme kokkusobivaks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikega 3 üksnes juhul, kui ta saab järeldada, et abi aitab kaasa ühe loetletud eesmärgi saavutamisele, mida abi saav ettevõtja ei suudaks oma vahendite abil tavalistes turutingimustes saavutada. Teisisõnu, selleks et abi suhtes saaks kohaldada ühte EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 3 sätestatud erandit, peab abi vastama EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktides a, b, c või d sätestatud eesmärkidele ning olema nende eesmärkide saavutamiseks vajalik.” (Esimese Astme Kohtu (praegune Üldkohus) otsus kohtuasjas T-187/99: Agrana Zucker und Stärke vs. komisjon (EKL 2001, lk II–1587, punkt 74).

„Abi, mis parandab seda saanud ettevõtja olukorda, kuid mis ei ole vajalik EÜ artikli 87 lõikes 3 ettenähtud eesmärkide saavutamiseks, ei saa pidada ühisturuga kokkusobivaks” (Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-390/06: Nuova Agricast (EKL 2008, lk I–2577, punkt 68); vt selles tähenduses ka Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 310/85: Deufil vs. komisjon (EKL 1987, lk 901, punkt 18), ja kohtuasjas C-400/92: Saksamaa vs. komisjon (EKL 1994, lk I–4701, punktid 12, 20 ja 21) (25).

Esimese Astme Kohus asus samale seisukohale kohtuasjas, (26) milles käsitleti sihtotstarbelist meedet varasemate regionaalabi suuniste (27) alusel ning kus kohus selgitas, et ergutavat mõju käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka sihtotstarbeliste meetmete suhtes. Ta kinnitas, et komisjon võiks ergutava mõju hindamisel tugineda kronoloogilist laadi asjaolule (28).

(77)

Komisjoni väljakujunenud tava oma otsustes seoses sihtotstarbeliste meetmetega, mis tuleb heaks kiita 2007. aasta suuniste kohaselt, on selline, et ergutava mõju tõendamiseks 2007. aasta suuniste punkti 38 kohaselt peab vastutava ametiasutuse kirjalikus kinnituses olema täpsustatud vähemalt toetatav investeerimisprojekt, abikõlblikud kulud ja abisumma ning see peaks sisaldama tingimuslikkuse klauslit (29).

(78)

Itaalia ametiasutused ja abisaaja on esitanud mitmeid dokumente, mis nende arvates kujutavad endast kirjalikku kinnitust 2007. aasta suuniste punkti 38 tähenduses. Komisjon analüüsib kõiki neid dokumente, et kontrollida, kas need vastavad 2007. aasta suuniste punktis 38 sätestatud tingimustele. Enne seda peab komisjon määrama kindlaks kuupäeva, mil hakati projekti ellu viima.

(79)

Itaalia ametiasutused väitsid, et projekti hakati ellu viima 2007. aasta juulis. Komisjon rõhutab siiski, et suletud soojuselektrijaama ostmine algatati 9. veebruaril 2006, kui Fri-El Acerrale anti üle elektrijaamaga seotud NGP filiaal. Kuna alginvesteeringuna käsitatakse käitisega otseselt seotud vara (käesoleval juhul suletud elektrijaam) omandamist, siis on projekti elluviimise alguskuupäev suletud soojuselektrijaama ostukuupäev. Komisjon on seega arvamusel, et projekti elluviimise alguskuupäev on 9. veebruar 2006. Komisjon märgib siiski, et tema järeldused ergutava mõju kohta jääksid samaks, kui asutaks seisukohale, et asjaomane kuupäev oli 4. august 2006, kui Fri-El Acerra esitas Wärtsiläle uue elektrijaamaga seotud tellimuse või isegi 23.–30. juuli 2007, kui Fri-El Acerra alustas uue biokütusel töötava elektrijaama ehitamist.

(80)

Komisjon on seisukohal, et punktides 23 ja 24 kirjeldatud dokumenti ei saa käsitada kirjaliku kinnitusena 2007. aasta suuniste punkti 38 tähenduses, kuna see on peamiselt NGP päästmis- ja ümberkorraldamiskava (30). Kõnealuses dokumendis räägitakse tõepoolest uue elektrijaama ehitamisest, kuid seoses teise ettevõtja (Edison) ning teise projektiga (uus 400 MW võimsusega soojuselektrijaam) ning ei mainita kavatsust anda abi sellele projektile. Programmilepingus märgitakse üksnes, et NGP, Edison ja Itaalia ametiasutused sõlmivad täiendava lepingu 60 päeva jooksul, mida aga tegelikult ei tehtud. Nagu on selgitatud punktis 24, ei ole Edison mingil viisil Fri-El Acerraga seotud.

(81)

Itaalia ametiasutused väitsid, et 2007. aasta suunistes ei ole täpsustatud nõutava kirjaliku kinnituse vormi; komisjoni arvates ei põhjenda see väide seisukohta, et 2007. aasta suuniste punkti 38 nõuded on täidetud mis tahes dokumendiga, milles viidatakse ebamääraselt võimalikule abiprojektile. Programmilepingus ei mainita toetatavat investeerimisprojekti (biokütusel töötav elektrijaam), abikõlblikke kulude summat ega ka abisummat. Selles ei mainita isegi seda, et abi on kavandatud suletud elektrijaama ümberehitamiseks. 2007. aasta suuniste punktis 38 sätestatud ergutava mõju tõendamise nõudes osutatakse selgelt investeerimisprojektile, abile, abisaajale ning vajadusele komisjoni heakskiidu järele. Ergutavat mõju kinnitavas dokumendis peab olema esitatud kogu see teave.

(82)

Samuti ei saa komisjon nõustuda Itaalia ametiasutuste väitega, et programmilepinguga loodi õiguspärane ootus, et toetused on kättesaadavad igale projektile, mis on seotud elektritootmisega Acerra tööstuspiirkonnas: programmilepingus ei väideta, et abi antakse selleks otstarbeks.

(83)

Komisjon järeldab, et 15. juuli 2005. aasta programmileping ei vasta 2007. aasta suuniste punkti 38 tingimustele.

(84)

Campania maakond ja NGP muutsid programmilepingut 6. aprillil 2006 (vt punkt 36 eespool). Muudatus sisaldab viidet elektrijaama alternatiivsele plaanile, mille kohaselt võib selle muuta biokütusel töötavaks ning millega nähakse selle projekti jaoks ette abi grupierandi kava alusel, nimelt Campania maakonna rakenduskava meetmega 1.12 (31).

(85)

Kõnealune kava ei tohiks siiski hõlmata kogu Fri-El Acerra projektile kavandatud abi, sest sellega välistati projektid, mille puhul abisumma on märkimisväärne, st projektid, mille abikõlblikud kulud on üle 25 miljoni euro ning abi osatähtsus üle 17,5 % toetuse brutoekvivalendist ja mille puhul kogu abisumma on üle 15 miljoni euro. Nõuetest ja kohustustest vabastatud kavades jäeti abikõlblike kulude hulgast välja ka kasutatud seadmete ja masinate omandamise kulud (32).

(86)

Isegi kui komisjon leiaks, et 6. aprilli 2006. aasta muudatus kujutab endast abi andmise dokumenti (mis seda ei ole), ei vastaks see dokument 2007. aasta suuniste punkti 38 tingimustele. Esiteks muudeti programmilepingut pärast projektitöö alustamist (9. veebruaril 2006). Teiseks ei ole muudatuses, nagu ka esialgse programmilepingus kogu nõutavat teavet, mis peab kinnituses olema, eelkõige ei ole selles märgitud abikõlblike kulude ega antava abi summat, samuti ei sisalda see tingimuslikkuse klauslit. Kolmandaks osutatakse dokumendis sõnaselgelt regionaalabi kavale, mis kaotas kehtivuse 31. detsembril 2006 (33). Komisjon on juba otsustanud, et ergutavat mõju ei saa üle kanda ühelt abikavalt teisele, sest iga kava on iseseisev ning igal kaval on oma abikõlblikkuse tingimused (34). See kehtib eelkõige juhul, kui liikmesriigi ametiasutused on osutanud väljavaatele saada abi konkreetse kava alusel, mille puhul ei ole võimalik anda abi sellises summas nagu käesoleval juhul või sellises suuruses projektile.

(87)

Komisjon järeldab, et 15. juuli 2005. aasta programmilepingu 6. aprilli 2006. aasta muudatus ei vasta 2007. aasta suuniste punkti 38 tingimustele ning igal juhul on see pärit projekti elluviimise alguskuupäevast hilisemast ajast.

(88)

2006. aastal, enne olemasoleva abikava kehtivuse lõppemist taotles Fri-El Acerra riigiabi kahel korral: 7. juunil 2006 taotles ta 30 000 000 eurot Campania maakonna rakenduskava (2000–2006) meetme 1.12 alusel, ning 18. detsembril 200643 396 000 eurot riikliku abikava N 488/1992 alusel, mida muudeti ja mis kiideti heaks riigiabimeetmena N 715/99 (35). Komisjonile teadaolevalt ei ole Itaalia ametiasutused neile taotlustele positiivselt vastanud. Fri-El Acerra oli siiski juba hakanud projekti ellu viima, võttes 2006. aasta veebruaris NGP-lt vara üle ning esitades 4. augustil 2006 Wärtsiläle uue elektrijaamaga seotud tellimuse. Fri-El Acerra alustas ehitustöid ajavahemikus 23.–30. juulini 2007. Seetõttu ei saa neid taotlusi käsitada kinnitusena 2007. aasta suuniste punkti 38 tähenduses ning need ei tõenda abi tegelikku ergutavat mõju.

(89)

Teine 2006. aasta dokument, mida Itaalia ametiasutused oma märkustes mainivad, nimelt Campania maakonna valitsuse 9. oktoobri 2006. aasta luba, (36) on seotud haldusloaga olemasoleva elektrijaama tehniliseks ümberehituseks ning mitte piirkondlike ametiasutuste poolt selleks otstarbeks antava abiga. Seetõttu ei saa seda käsitada kinnitusena 2007. aasta suuniste punkti 38 tähenduses ning see on pärit hilisemast ajast kui projekti elluviimise alguskuupäev.

(90)

Komisjon on seisukohal, et Campania maakonna valitsuse 26. oktoobri 2007. aasta otsus (Deliberazione della Giunta Regionale della Regione Campania No 1857), millele on osutatud punktides 25, 26, 29 ja 68, on esimene Itaalia ametiasutuste poolt välja antud õiguslikult siduv dokument abi andmise kohta Fri-El Acerrale ja mis vastab 2007. aasta suuniste punktis 38 sätestatud tingimustele. Selles dokumendis on selgelt kindlaks määratud investeerimisprojekt (biokütusel töötav elektrijaam) ja abisumma (maksimaalselt 19,5 miljonit eurot), millest tuleb komisjoni teavitada ja mille komisjon peab heaks kiitma.

(91)

Kuna projekti hakati ellu viima 2006. aasta veebruaris, st rohkem kui poolteist aastat enne selle dokumendi kuupäeva, siis leiab komisjon, et teatatud kava ei vasta 2007. aasta suuniste punktis 38 sätestatud ergutava mõju tingimustele (37). Kavast teatati alles 16. juulil 2008. Maavalitsuse 2007. aasta oktoobri otsust, milles oli esitatud tingimuslik kohustus anda abi, ei saa käsitada määrava tegurina, mis andis Fri-El Acerrale stiimuli viia ellu investeerimisprojekt, mis tegelikult oli alanud elektrijaama ostuga 2006. aasta veebruaris. Maavalitsuse 2007. aasta oktoobri otsust ei saa pidada piisavaks tõendiks abi ergutava mõju kohta, isegi kui arvata projekti kallal tööle asumise kuupäevaks Fri-El Acerra poolt ehitustöödega alustamise kuupäev 2007. aasta juulis, kuna ka see toimus enne otsuse vastuvõtmist.

(92)

Tõendina Fri-El Acerra investeerimisprojekti ergutava mõju kohta viitasid Itaalia ametiasutused lisaks ka 15. juuli 2005. aasta programmilepingu täitmist kontrolliva komitee 6. oktoobril 2005 peetud koosoleku protokollile. Vastavalt protokollile osutas NGP esindaja koosolekul esimest korda Fri-El kontsernile kui võimalikule investorile, kes oli näidanud üles huvi suletud elektrijaama ülevõtmise vastu. Fri-El kontserni huvi öeldi olevat ajendatud regionaalabi kättesaadavusest tööstusele, mis võiks vähendada finantseerimiskulusid tegevuskohas, mis tol ajal ei olnud väga konkurentsivõimeline.

(93)

Komisjon on arvamusel, et sellise väite olemasolu protokollis ei osuta Itaalia ametiasutuste kindlale ja siduvale kavatsusele anda investeerimisprojektile abi, mis sõltub üksnes komisjoni heakskiidust. Väide pärineb isikult, kes esindas NGP-d – raskustes ettevõtjat, kes püüdis leida oma suletud elektrijaamale ostjat. Protokoll ei sisalda ühtegi Itaalia ametiasutuste väidet, mis kinnitaks, et Fri-El kontserni ootused investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes täidetakse.

(94)

Komisjon rõhutab, et kinnitus peab kindlasti olema kirjalik dokument, mis pärineb asutuselt, kes on pädev abi andma, mitte sellise ettevõtja esindajalt, kes ei ole abisaaja ning on huvitatud kõnealuse vara (soojuselektrijaama) müümisest. Lisaks ei vasta protokoll 2007. aasta suuniste punktis 38 sätestatud kinnituse sisule esitatavatele miinimumnõuetele.

(95)

Itaalia ametiasutuste esitatud muude dokumentide kohta (vt punkt 54) leiab komisjon, et võttes arvesse 2007. aasta suuniste punkti 38 viimase lause selget sõnastust ning asjaolu, et kinnitus peab pärinema ametiasutuselt, kes on pädev abi andma, ei saa äriühingu sisedokumente pidada võrdväärseks kinnitusega, mis näitab ametiasutuste kavatsust anda abi regionaalsele investeerimisprojektile.

(96)

Pigem nähtub neist dokumentidest, et investeerimisotsus tehti ilma Itaalia ametiasutuste kindla ja siduva kohustuseta abi anda. Eelkõige analüüsitakse 26. jaanuari 2006. aasta sisearuandes projekti rahalist teostatavust nii regionaalabiga kui ka ilma selleta. Sellest selgub, et kaaluti mõlemat võimalust. Aruandes järeldatakse, et kui Fri-El Acerra ei saa investeeringuteks ettenähtud regionaalabi, siis ei ole projekt nii tulus ja on riskantsem. Sellest hoolimata alustas Fri-El Acerra paar nädalat hiljem, 9. veebruaril 2006, investeerimist, omandades NGP suletud elektrijaama. Nii Itaalia ametiasutused kui ka abisaaja ei ole väitnud, et ajavahemikus 26. jaanuarist 2006 kuni 9. veebruarini 2006 toimus mingi sündmus, mis oleks võinud osutada Itaalia ametiasutuste kavatsusele abi anda või seda kinnitada.

(97)

Komisjon on seetõttu arvamusel, et teatatud projekt ei vasta 2007. aasta suuniste punktis 38 sätestatud sihtotstarbelise abi ergutava mõjuga seotud tingimustele, mille kohaselt peab ergutav mõju olema tõendatud vastutavate ametiasutuste kinnituses enne projekti kallal tööle asumist, ja seal peab olema märgitud, et investeerimisprojekt on põhimõtteliselt abikõlblik, kui komisjon selle heaks kiidab.

(98)

Komisjon kordab esiteks, et 2007. aasta suuniste punkti 10 kohaselt võib sihtotstarbelist regionaalabi pidada vastuvõetavaks üksnes erandkorras. Seega tuleb liikmesriigil tõendada, et sihtotstarbeline regionaalabi aitab kaasa regionaalarengule, avaldades positiivset mõju näiteks töökohtade loomisele (investeeringuga otseselt ja kaudselt loodud töökohtade arv), õpitu edasiandmisele ja teadmussiirdele, kaas- ja suurendavale mõjule, tuues kaasa seotud teenuse osutajate ja tootjate täiendavad investeeringud, piirates samal ajal konkurentsi moonutamist.

(99)

Komisjon võtab arvesse asjaolu, et 25 töökoha otsene loomine (ja säilitamine) ning 10 töökoha kaudne loomine soodustab regionaalarengut. Kuid komisjon leiab, et loodud töökohtade arv on ilmselgelt ebaproportsionaalne antava abi summaga, mis on 19,5 miljonit eurot, mis tähendab, et ühe otseselt loodud töökoha kohta makstav sihtotstarbeline abi on 780 000 eurot; ebaproportsionaalsus on eriti suur võrreldes arvukate sihtotstarbeliste regionaalabimeetmetega, mille komisjon on viimastel aastatel heaks kiitnud ja mille puhul keskmine abisumma iga säilitatud või loodud töökoha kohta oli alla 70 000 euro (38). See järeldus kehtib isegi siis, kui võtta arvesse asjaolu, et töökoha loomise ja säilitamise kulud võivad liikmesriigiti erineda.

(100)

Teiseks leiab komisjon, et mitmes regionaalarengu programmi- ja kavandamisdokumendis (39) sätestatud ametlikud energiatootmise tingimused, eelkõige 2008. aasta regionaalses keskkonnahoidliku energia kavas sätestatud eesmärk jõuda 2013. aastaks biomassist elektri tootmisel võimsuseni 200 MW, ei ole kindel ja mõjukas väide kõnealuse sihtotstarbelise regionaalabi eraldamiseks. Fri-El Acerra 74,8 MW suuruse võimsusega ning 600 GWh suuruse aastatoodanguga elektrijaama panus piirkonna 15 000 GWh suurusesse üldisesse aastasesse energiavajadusse on väheoluline. Komisjon leiab, et toimiva energiaturu olemasolu muudab sellise konkreetse investeeringu mittevajalikuks. Komisjon tunnistab, et investeerimisprojekt võib aidata saavutada muid mitmesugustes regionaalsetes programmidokumentides sätestatud ametlikke eemärke, kuid leiab, et projekti panus taastuvatest energiaallikatest toodetud energia näol ei ole piisav põhjendus sihtotstarbelise regionaalabi andmiseks ühele ettevõtjale.

(101)

Teavitamise etapis väitsid Itaalia ametiasutused korduvalt, et elektrijaam toodaks energiat Acerra tööstuspiirkonna jaoks, kaitstes seal asutatavaid ettevõtjaid energiavarustuse katkestuse ohu eest. Ametliku uurimismenetluse etapis lükati see väide tagasi, kuna Itaalia kinnitas, et Fri-El Acerra peab müüma oma toodangut energiaturul, liitudes riikliku energiavõrguga (40). Seega on kadunud üks põhiargument, mis projektist teatamise ajal põhjendusena esitati, sest Fri-El Acerra toodetavat energiat hakataks müüma riiklikul energiaturul ning uus biokütusel töötav elektrijaam liidetakse otseselt riikliku energiavõrguga.

(102)

Itaalia ametiasutuste poolt ametliku uurimismenetluse käigus esitatud teabest võtab komisjon arvesse väidet, et Fri-El Acerra investeerimisprojekti peatamine võib mõjutada ebasoodsalt Acerra tööstuspiirkonda, sest see oleks veel üheks negatiivseks märgiks võimalike investorite jaoks piirkonnas, mida on juba rängalt tabanud sotsiaalsed ja majanduslikud raskused. Teised ettevõtjad, kes on näidanud üles huvi alustada seal oma tegevust, võivad ideest loobuda ning see avaldaks täiendavat negatiivset mõju juba kriisis olevale allakäinud linnapiirkonnale. Siiski tuleks märkida, et kui abimeetmel ei ole eelnevat ergutavat mõju, siis ei saa asjaolu, et komisjon kuulutab selle kokkusobimatuks siseturuga, takistada teisi investoreid asumast samasse tööstuspiirkonda ega halvata muude abimeetmete ergutavat mõju.

(103)

Lõpuks märgib komisjon, et Itaalia ametiasutused ei ole esitanud konkreetseid andmeid tõendamaks, et investeering toob kaasa õpitu edasiandmise ja teadmussiirde, kaas- ja suurendava mõju, mis on võrreldav muude enamiku sihtotstarbelise abi juhtumite mõjuga, mille komisjon on viimastel aastatel heaks kiitnud (41).

(104)

Siinkohal esitatud põhjustel ning võttes arvesse varem järgitud tava (projekti abil otseselt ja kaudselt loodud töökohtade arv on piiratud, panus regionaalsesse energiapoliitikasse väheoluline, otsest tööstuspiirkonna energiavarustust ei toimu, kaasmõju puuduks ning pealegi oleks abisumma ühe loodud või säilitatud töökoha kohta selgesti ülemäärane), järeldab komisjon, et investeering ei aita kaasa ühtse regionaalarengu strateegia elluviimisele, nagu on ettenähtud 2007. aasta suuniste punktiga 10.

(105)

Hoolimata Itaalia ametiasutuste esitatud majanduslikust põhjendusest ei ole vara (elektrijaam) üleandmisel NGP-lt ettevõtjale Fri-El Acerra neid eeskirju täielikult järgitud. Ostja, Fri-El Acerra, kinnitab, et vara üleandmise ajal oli see 90,5 % ulatuses NGP kontrolli all.

(106)

NGP ajutine osalus Fri-El Acerras näib siiski olevat seotud meetodiga, mis valiti olemasoleva elektrijaama üleandmiseks ühelt sõltumatult poolelt teisele ja mille puhul antakse ühe ettevõtja filiaal üle teisele mitterahalise sissemaksena äriühingu aktsiakapitali. NGP filiaalist sai panus ühisettevõttesse ning seejärel müüdi osakud Fri-El kontsernile ja kui tehing oli lõpule viidud, siis olid kaks ettevõtjat jälle üksteisest sõltumatud. Nõuet, et suletud soojuselektrijaama hinda analüüsiks sõltumatu hindaja, järgiti kooskõlas 2007. aasta suuniste punktis 35 sätestatud põhimõtete ja eesmärgiga.

(107)

Komisjon järeldab, et suletud soojuselektrijaama üleandmisel ei järgitud ametlikult täielikult 2007. aasta suuniste punkti 35, mille kohaselt peab käitise „ostjaks olema sõltumatu investor”, kuid selle punkti sisust on igal juhul kinni peetud. Fri-El Acerra maksis suletud soojuselektrijaama eest sõltumatu eksperdi hinnangus esitatud hinna ning vahetult pärast vara üleandmist muutus ostja sõltumatuks müüjast, s.o NGP-st.

(108)

Seoses muu abikõlblike kulude hulka arvatud kasutatud varaga nõustub komisjon Itaalia ametiasutuste ja Fri-El Acerra mõttekäiguga, et isegi kui sõltumatu ekspert ei hinnanud eelnevalt ametlikult vara, anti kasutatud kütusepaagid üle ühelt sõltumatult poolelt teisele turuväärtuse tingimustel. Selle vara eest makstud hind vastab turuhinnale, nagu on kinnitatud uues dokumendis, mille on koostanud seesama sõltumatu ekspert, kes varem hindas suletud elektrijaama väärtust.

(109)

Seetõttu võib otseselt käitisega seotud vara, st suletud soojuselektrijaama ja kasutatud kütusepaakide omandamist käsitada alginvesteeringuna 2007. aasta suuniste punkti 35 tähenduses.

(110)

Kuigi teatavad investeeringuteks ette nähtud regionaalabi nõuded, mis on sätestatud 2007. aasta suunistes, on täidetud, järeldab komisjon, et investeerimisprojekti elluviimiseks antava sihtotstarbelise regionaalabiga seotud kohustused ei ole täidetud ergutava mõju ja piirkondliku panuse osas. Komisjon järeldab, et meedet ei saa tunnistada kokkusobivaks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a ning 2007. aasta suuniste kohaselt.

(111)

Itaalia ametiasutused ei ole ei eelhindamise ega ka ametliku uurimismenetluse käigus reageerinud komisjoni tähelepanekule, et 2008. aasta keskkonnasuunised näivad olevat sellist liiki meetme hindamiseks asjakohasemad, mille eesmärgid on seotud energia ja keskkonnaga ning millega seotud investeering tehakse biokütusel töötavasse elektrijaama.

(112)

2008. aasta keskkonnasuuniste jaos 1.3.4 nõutakse, et meetmel oleks ergutav mõju. Punktis 27 on sätestatud, et „tuleb kindlaks teha, et asjaomast investeeringut ei oleks tehtud ilma riigiabita.”

(113)

Käesoleval juhul, nagu on selgitatud jaos 5.4.1, tehti investeering enne, kui asutus, kes oli pädev abi andma, oli väljendanud kindlat kavatsust seda tegelikult teha. Teatatud abil ei saa seega olla mingisugust ergutavat mõju ning üksnes juba seetõttu ei ole 2008. aasta keskkonnasuuniste tingimused täidetud.

(114)

Lisaks märgib komisjon, et hoolimata vastavasisulisest sõnaselgest üleskutsest ei ole Itaalia esitanud vajalikku teavet, mis tõendaks, et meetmed vastavad 2008. aasta keskkonnasuunistes sätestatud taastuvate energiaallikate kasutamiseks antava investeerimisabiga seotud tingimustele (punktid 102–106).

(115)

Liikmesriigid peavad tõendama abimeetme kokkusobivust (42). Kuna Itaalia ei ole esitanud selle punkti kohta teavet, ei ole komisjonil piisavat teavet järelduse tegemiseks abi vastavuse kohta muudele 2008. aasta keskkonnasuuniste kriteeriumidele.

(116)

Komisjon järeldab, et abimeedet ei saa kuulutada kokkusobivaks siseturuga vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c või kokkusobivaks 2008. aasta keskkonnasuuniste või ühegi muu ELi toimimise lepingu erandiklausliga. Meede tuleks seetõttu keelustada.

(117)

Oma otsuses algatada ametlik uurimismenetlus selgitas komisjon, miks ta kahtleb, et vaatluse all oleva meetme puhul võiks kehtida ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohane erand. Põhjused on kokku võetud käesoleva otsuse 3. jaos. Itaalia ametiasutuste ja abisaaja esitatud teave ning märkustes esitatud väited ei ole suutnud seda kahtlust täielikult hajutada.

(118)

Komisjon järeldab, et teatatud sihtotstarbeline regionaalabi, mida Itaalia ametiasutused kavatsevad Fri-El Acerrale anda ning mida on kirjeldatud käesoleva otsuse 2. jaos, ei vasta kõigile 2007. aasta suunistes sätestatud tingimustele seoses kokkusobivusega siseturuga vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile a ega ka 2008. aasta keskkonnasuuniste tingimustele seoses kokkusobivusega siseturuga vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c. Muud kokkusobivuse alused ei ole kohaldatavad.

(119)

Kuna abi suhtes ei saa kohaldada muid ELi toimimise lepingus sätestatud erandeid, ei tohi kõnealust abimeedet rakendada. Itaalia ametiasutuste väitel ei ole abi veel antud, seega ei ole vajadust abi tagasi nõuda,

19.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/44

(1)

Direktiivis 92/66/EMÜ on kindlaks määratud liidu tõrjemeetmed Newcastle’i haiguse puhangu korral kodulindude, kirjatuvide ning teiste kodulindudena peetavate lindude hulgas. Direktiivis on sätestatud, et kui Newcastle'i haiguse esinemine ettevõtte kodulindude hulgas on ametlikult kinnitatud, peab asjaomane liikmesriik tagama, et pädev asutus kehtestab nakatunud ettevõtte ümber ohustatud tsooni, mille raadius on vähemalt 3 kilomeetrit, ning mis asub järelevalvetsoonis raadiusega vähemalt 10 kilomeetrit.

(2)

Ohustatud tsoonis kohaldatavad meetmed peavad sisaldama keeldu viia kodulinde ja haudemune välja ettevõttest, kus neid hoitakse, v.a juhul, kui pädev asutus on andnud loa neid teatavatel tingimustel transportida.

(3)

Pädev asutus võib anda loa transportida ühepäevased tibud või munemisvalmis noorkanad järelevalvetsoonis asuvasse ettevõttesse, kus ei ole teisi kodulinde. Liikmesriikidel, kes ei ole suutelised tagama ühepäevaste tibude või munemisvalmis noorkanade transporti järelevalvetsoonis asuvasse ettevõttesse, lubatakse direktiivis 92/66/EMÜ sätestatud korras lasta kõnealused tibud ja noorkanad transportida väljaspool järelevalvetsooni asuvasse ettevõttesse.

(4)

3. jaanuaril 2011 kinnitas Prantsusmaa Newcastle'i haiguse puhangu lihatuvide kasvatamisega tegelevas ettevõttes Langoat' omavalitsusüksuses Côtes d’Armor'i departemangus. Ohustatud tsoon ja järelevalvetsoon kehtestati ettevõtte ümber juba 30. detsembril 2010.

(5)

4. jaanuaril 2011 teatas Prantsusmaa komisjonile haiguspuhangu kinnitamisest ja võetud tõrjemeetmetest, sealhulgas sellest, et on keelatud kodulinde ohustatud tsoonist ja järelevalvetsoonist välja viia ja transportida, nagu on sätestatud direktiivis 92/66/EMÜ.

(6)

Prantsusmaa poolt kehtestatud ohustatud tsoon hõlmab ettevõtteid, mille ühepäevaste tibude ja munemisvalmis noorkanade toodang on nii suur, et järelevalvetsoonis asuvad ettevõtted ei ole nende vastuvõtmiseks piisava mahuga. Seega teatas Prantsusmaa komisjonile, et ühepäevaste tibude ja munemisvalmis noorkanade transport järelevalvetsoonis asuvasse ettevõttesse ei ole võimalik.

(7)

Seetõttu taotles Prantsusmaa luba transportida sellised tibud ja noorkanad väljaspool järelevalvetsooni asuvatesse ettevõtetesse. Ohustatud tsoonis asuvatest ettevõtetest pärit ühepäevased tibud ja munemisvalmis noorkanad jäävad Prantsusmaale.

(8)

On asjakohane anda taotletud luba tingimusel, et Prantsusmaa võtab kooskõlas direktiiviga 92/66/EMÜ ranged tõrje- ja ettevaatusmeetmed Newcastle'i haiguse levikuohu vältimiseks.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

päritoluettevõtte eest vastutav pädev asutus teatab ühepäevaste tibude ja munemisvalmis noorkanade saadetisest sihtettevõtte pädevale asutusele vähemalt 24 tundi ette;

b)

pädev asutus peab ühepäevaseid tibusid või munemisvalmis noorkanu vedavad sõidukid enne väljasõitu pitseerima;

c)

punktis b osutatud sõidukite pitseerimise ajal peab pädev asutus kirja panema sõiduki registreerimisnumbri ja ühepäevaste tibude või munemisvalmis noorkanade arvu sõidukis;

d)

sihtettevõttesse jõudmisel peab pädev asutus:

e)

kõik ühepäevaseid tibusid või munemisvalmis noorkanu vedavad sõidukid puhastatakse ja desinfitseeritakse vahetult pärast lindude mahalaadimist ametliku kontrolli all ja vastavalt pädeva asutuse juhtnööridele;

f)

sihtettevõtte suhtes tuleb vähemalt 21 päeva jooksul rakendada ametlikku kontrolli.

19.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/46

(1)

Komisjoni otsusega 2008/620/EÜ (2) on kolmeks aastaks kehtestatud kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm, et tagada Kattegati, Põhjamere, Skagerraki, La Manche’i idaosa, Šotimaast läänes asuvate vete ja Iiri mere tursavarude taastamiseks kehtestatud meetmete ühtlustatud rakendamine.

(2)

Kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm on vajalik asjaomaste liikmesriikide vahelise toimiva koostöö organiseerimiseks ning selleks, et võimaldada Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuril organiseerida ühiskasutuskavasid kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 768/2005 (3) artikliga 9.

(3)

Tursavarude taastamiseks võetud meetmete jätkuva ühtlustatud rakendamise tagamiseks tuleks kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi pikendada ühe aasta võrra.

(4)

Seepärast tuleks otsust 2008/620/EÜ vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

19.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/47

(1)

Komisjoni otsustega 2008/327/EÜ, (3) 2008/394/EÜ (4) ja 2010/61/EL (5) on kontrollitud ja heaks kiidetud kõigi makseasutuste 2006. eelarveaasta raamatupidamisarvestused, v.a Itaalia makseasutus ARBEA.

(2)

Uute esitatud andmete ning lisakontrolli põhjal võib komisjon nüüd vastu võtta otsuse Itaalia makseasutuse ARBEA raamatupidamisarvestuse õigsuse, täielikkuse ja täpsuse kohta.

(3)

7. juuli 1995. aasta komisjoni määruse (EÜ) nr 1663/95 (millega nähakse ette nõukogu määruse (EMÜ) nr 729/70 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses EAGGF tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega) (6) artikli 7 lõike 1 teises lõigus on sätestatud, et esimeses lõigus osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse kohaselt liikmesriikidelt tagasi nõutavate või liikmesriikidele makstavate summade kindlaksmääramiseks lahutatakse asjaomasel eelarveaastal, st 2006. eelarveaastal tehtud ettemaksed samaks aastaks esimese lõigu kohaselt kinnitatud kuludest. Need summad tuleb lahutada raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse vastuvõtmisele järgneva teise kuu kuludega seotud ettemaksetest või liita kõnesolevatele ettemaksetele.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 5 kaetakse 50 % eeskirjade eiramisest tingitud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest asjaomase liikmesriigi poolt ja 50 % ELi eelarvest, kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul pärast esmakordset halduslikku või kohtulikku tuvastamist või kaheksa aasta jooksul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu. Kõnealuse määruse artikli 32 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid koos raamatupidamise aastaaruannetega esitama kokkuvõtva aruande eeskirjade eiramiste tagajärjel algatatud tagasinõudmise menetluste seisust. Tagasinõutavate summadega seotud liikmesriikide aruandluskohustuse kohaldamist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud komisjoni 21. juuni 2006. aasta määruses (EÜ) nr 885/2006 (millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega) (7). Kõnealuse määruse III lisas on sätestatud näidistabelid 1 ja 2, mille liikmesriigid pidid 2007. aastal esitama. Liikmesriikide täidetud tabelite alusel peaks komisjon otsustama, millised on finantstagajärjed, kui eeskirjade eiramisest tingitud tagasinõudmist ei ole toimunud vastavalt nelja ja kaheksa aasta jooksul. See otsus ei mõjuta tulevasi nõuetele vastavust käsitlevaid otsuseid vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 8.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 6 võivad liikmesriigid otsustada tagasinõudmismenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha vaid juhul, kui juba tehtud ja ettenähtavad kulud on suuremad kui tagasinõutav summa või kui tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või eeskirjade eiramise eest juriidilist vastutust kandvad isikud on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks. Kui kõnealune otsus on tehtud nelja aasta jooksul pärast esmakordset halduslikku või kohtulikku tuvastamist või kaheksa aasta jooksul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, kaetakse 100 % eeskirjade eiramisega seotud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest ELi eelarvest. Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikes 3 osutatud kokkuvõtvas aruandes esitatakse summad, mille puhul liikmesriik otsustas tagasinõudmismenetlust mitte alustada, ning tema otsuse põhjendus. Neid summasid ei pea katma asjaomased liikmesriigid ja seega kaetakse need ELi eelarvest. See otsus ei mõjuta tulevasi nõuetele vastavust käsitlevaid otsuseid vastavalt kõnealuse määruse artikli 32 lõikele 8.

(6)

Asjaomaste makseasutuste raamatupidamisarvestuse kontrollimisel ja heakskiitmisel peab komisjon võtma arvesse asjaomastelt liikmesriikidelt otsuste 2007/327/EÜ ja 2008/394/EÜ ja 2010/61/EL alusel juba kinnipeetud summasid.

(7)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 7 lõike 3 teisele lõigule ja määruse (EÜ) nr 1663/95 artikli 7 lõikele 1 ei piira käesolev otsus selliste komisjoni poolt hiljem vastuvõetavate otsuste kohaldamist, millega EL ei rahasta kulusid, mis ei ole kooskõlas ELi eeskirjadega,

19.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/50

(1)

Komisjoni otsusega 2008/589/EÜ (2) on kolmeks aastaks kehtestatud kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm, et tagada nõukogu määrusega (EÜ) nr 1098/2007 (3) kehtestatud Läänemere tursavarude majandamise ja püügi mitmeaastase kava ühtlustatud rakendamine.

(2)

Kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm on vajalik asjaomaste liikmesriikide vahelise toimiva koostöö organiseerimiseks ning selleks, et võimaldada Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuril organiseerida kontrolli ja inspekteerimise eriprogramme kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 768/2005 (4) artikliga 9.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 1098/2007 kehtestatud mitmeaastase kava jätkuva ühtlustatud rakendamise tagamiseks tuleks kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi pikendada ühe aasta võrra.

(4)

Seepärast tuleks otsust 2008/589/EÜ vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

19.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/51

(1)

Euroopa Liit on vastu võtnud uue mootorsõidukite tüübikinnituse raamdirektiivi (1) ja Šveits on muutnud oma õigus- ja haldusnorme, mida loetakse kokkuleppe artikli 1 lõike 2 alusel eespool nimetatud Euroopa Liidu õigusaktile vastavaks.

(2)

Nende arengute arvesse võtmiseks tuleks 1. lisa 12. peatükki „Mootorsõidukid” muuta.

(3)

Kokkuleppe artikli 10 lõikes 5 on sätestatud, et komitee võib ühe lepinguosalise taotlusel muuta kokkuleppe lisasid,

1.

Kokkuleppe 1. lisa 12. peatükki „Mootorsõidukid” muudetakse vastavalt käesoleva otsuse A lisas sätestatule.

2.

Kokkuleppe tootesektoreid käsitlevat 1. lisa muudetakse, et lisada sellesse 18. peatükk, mis käsitleb biotsiide vastavalt käesoleva otsuse B lisas sätestatule.

3.

Käesolev otsus on koostatud kahes eksemplaris ja sellele kirjutavad alla komitee esindajad, kes on volitatud tegutsema lepinguosaliste nimel. Käesolev otsus jõustub viimase allkirja andmise kuupäeval.

19.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/59

—

abi brutosumma ei ületa 500 000 eurot (enne mis tahes maksude või tasude mahaarvamist) äriühingu kohta. Kui abi antakse muus vormis kui toetus, on abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent;

—

agentuur Innovation Norway saab asjaomaselt äriühingult enne abi andmist kirjaliku või elektroonilise kinnituse muu vähese tähtsusega abi ja kõnealuse kava kohase abi kohta, mida äriühing on saanud jooksva eelarveaasta jooksul. Agentuur Innovation Norway kontrollib, et abi tulemusena ei ületa äriühingu poolt 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2010 saadud abi kogusumma 500 000 eurot;

—

abi on antud hiljemalt 31. detsembril 2010;

—

kava raames ei anta ekspordiabi ega abi, millega soodustatakse kodumaiste toodete kasutamist importtoodete asemel;

—

kui kõnealuse meetme kohast abi kombineeritakse muu ühisturuga kokkusobiva abiga, peetakse kinni asjaomastes suunistes või grupierandi määrustes sätestatud abi maksimaalsest osatähtsusest;

—

kava kohast abi ei anta suurettevõtjatele, kes olid 1. juuli 2008. aasta seisuga raskustes olevad äriühingud järelevalveameti raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste punkti 2.1 tähenduses, ega VKE-dele, kes oli selle kuupäeva seisuga raskustes olevad äriühingud üldise grupierandi määruse (nagu see on inkorporeeritud EMP lepingusse) artikli 1 lõike 7 tähenduses.

—

Maksimaalne abisumma ei ületa 500 000 euro suurust raha ekvivalenti äriühingu kohta (kooskõlas ajutise raamistiku jaotise 4.2.2 alapunktidega a ja f).

—

Abi antakse abikava raames (kooskõlas ajutise raamistiku jaotise 4.2.2 alapunktiga b).

—

Abi antakse äriühingutele, kes ei olnud 1. juuli 2008. aasta seisuga raskustes (13). Abi võib anda äriühingutele, kes ei olnud nimetatud kuupäeval raskustes, kuid sattusid üleilmse finants- ja majanduskriisi tõttu raskustesse pärast seda kuupäeva (kooskõlas ajutise raamistiku jaotise 4.2.2 alapunktiga c).

—

Abikavast on jäetud välja ekspordiabi ja abi, millega soodustatakse kodumaiste toodete ja teenuste kasutamist importtoodete ja -teenuste asemel (kooskõlas ajutise raamistiku jaotise 4.2.2 alapunktiga d).

—

Abi antakse hiljemalt 31. detsembril 2010 (ajutise raamistiku jaotise 4.2.2 alapunkt e).

—

Peetakse kinni ajutises raamistikus kehtestatud järelevalve- ja aruandluseeskirjadest (ajutise raamistiku jaotise 4.7 punkt 59).

19.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/63