This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document C:2023:161:FULL
Official Journal of the European Union, C 161, 5 May 2023
Euroopa Liidu Teataja, C 161, 5. mai 2023
Euroopa Liidu Teataja, C 161, 5. mai 2023
Display all documents published in this Official Journal
|
ISSN 1977-0898 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
C 161 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
66. aastakäik |
|
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
|
||
|
|
EUROOPA PARLAMENT
|
|
|
I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused |
|
|
|
RESOLUTSIOONID |
|
|
|
Euroopa Parlament |
|
|
|
Neljapäev, 10. november 2022 |
|
|
2023/C 161/01 |
||
|
2023/C 161/02 |
|
|
III Ettevalmistavad aktid |
|
|
|
Euroopa Parlament |
|
|
|
Neljapäev, 10. november 2022 |
|
|
2023/C 161/03 |
||
|
2023/C 161/04 |
||
|
2023/C 161/05 |
||
|
2023/C 161/06 |
||
|
2023/C 161/07 |
||
|
2023/C 161/08 |
||
|
2023/C 161/09 |
||
|
2023/C 161/10 |
||
|
2023/C 161/11 |
||
|
2023/C 161/12 |
||
|
2023/C 161/13 |
||
|
2023/C 161/14 |
|
Menetluste selgitus
(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.) Euroopa Parlamendi muudatused: Uued tekstiosad on märgistatud paksus kaldkirjas. Välja jäetud tekstiosad on tähistatud sümboliga ▌või on läbi kriipsutatud. Teksti asendamise puhul märgistatakse uus tekst paksus kaldkirjas ja asendatav tekst jäetakse välja või kriipsutatakse läbi. |
|
ET |
|
|
5.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 161/1 |
EUROOPA PARLAMENT
2022–2023 ISTUNGJÄRK
9.–10. novembri 2022. aasta istungid
VASTUVÕETUD TEKSTID
I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
RESOLUTSIOONID
Euroopa Parlament
Neljapäev, 10. november 2022
|
5.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 161/2 |
P9_TA(2022)0388
E-sport ja videomängud
Euroopa Parlamendi 10. novembri 2022. aasta resolutsioon e-spordi ja videomängude kohta (2022/2027(INI))
(2023/C 161/01)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 6 ja 165, milles täpsustatakse liidu pädevust ja meetmeid spordi valdkonnas, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/818, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013 (1), eriti selle meedia tegevussuunda, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013 (2), eriti selle spordi peatükki, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (3), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (COM(2020)0825), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus konkurentsile avatud ja õiglaste digitaalsektori turgude kohta (digiturgude õigusakt) (COM(2020)0842), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2020. aasta teatist „Euroopa meedia digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks“ (COM(2020)0784), |
|
— |
võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurielu taastumise kohta (4), |
|
— |
võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni digiõppe poliitika kujundamise kohta (5), |
|
— |
võttes arvesse oma 20. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni Euroopa meedia kohta digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks (6), |
|
— |
võttes arvesse oma 23. novembri 2021. aasta resolutsiooni ELi spordipoliitika kohta – hinnang ja võimalikud tulevikusuundumused (7), eelkõige nõudmist, et ELi institutsioonid algataksid arutelu e-spordi tuleviku ja võimaluste üle, koguksid andmeid selle sektori hindamiseks ja esitaksid uuringu selle sotsiaalse ja majandusliku mõju kohta, |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2002. aasta resolutsiooni tarbijate, eelkõige noorte kaitse kohta teatavate video- ja arvutimängude märgistamise kaudu vanusegruppide järgi (8), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 4. aprilli 2022. aasta järeldusi kultuuri- ja loomemajanduse ökosüsteemi Euroopa strateegia väljatöötamise kohta (9), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2011. aasta soovitust kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta (10), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 11. mai 2022. aasta teatist „Laste ja noorte digikümnend: uus lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia“ (COM(2022)0212), |
|
— |
võttes arvesse oma 20. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni kunstnike olukorra ja ELi kultuurielu taastumise kohta (11), |
|
— |
võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni otsust lisada mängimishäire rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-11) 11. versiooni, |
|
— |
võttes arvesse Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsust käivitada virtuaalolümpia võistlussari (Olympic Virtual Series – OVS), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 21. mai 2014. aasta järeldusi kultuuripärandi kui jätkusuutliku Euroopa strateegilise ressursi kohta (12), |
|
— |
võttes arvesse oma uuringut „Esports“ (E-sport) (13), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 54, |
|
— |
võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A9-0244/2022), |
|
A. |
arvestades, et videomängude ökosüsteemist on saanud kogu maailmas juhtiv kultuuri- ja loomemajanduse sektor, mille Euroopa turu suurus oli 2021. aastal (14) hinnanguliselt 23,3 miljardit eurot, hõlmates 4900 mängustuudiot ja 200 mängude avaldajat (15), ning millel on suur potentsiaal majanduskasvu, innovatsiooni, loovuse ja positiivsete muutuste esilekutsumiseks kogu sektoris; arvestades, et see on üks vähestest kultuuri- ja loomemajanduse sektoritest, mille käive COVID-19 kriisi ajal kasvas (16); |
|
B. |
arvestades, et videomängude ökosüsteem on kultuuri- ja loomemajanduse lahutamatu osa, see on edukalt inspireeriv ja toetub paljudele teistele kultuuri- ja loomesektoritele, nagu filmid ja raamatud; |
|
C. |
arvestades, et videomängud on osutunud võimsaks sektoriüleseks vahendiks, mis tugineb erinevate kunstitehnikate kogemustele, kombineerides samal ajal neid uuendusliku tehnoloogiaga; |
|
D. |
arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on tunnistanud, et videomängud on keerulised loomingulised teosed, millel on ainulaadne ja loominguline väärtus ning mis on kaitstud nii direktiiviga 2009/24/EÜ (17) arvutiprogrammide õiguskaitse kohta kui ka direktiiviga 2001/29/EÜ (18) autoriõiguse kohta; |
|
E. |
arvestades, et Euroopa videomängu striimerite ja e-spordi klubide ning turniiride edu näitab, et nooremad Euroopa kodanike põlvkonnad soovivad aktiivselt osaleda videomängudest ajendatud uues loomemajandussektoris; arvestades, et riiklikke, piirkondlikke ja ülemaailmseid e-spordi turniire võib pidada kultuurivahetust soodustavateks ning Euroopa kultuuri ja väärtusi edendavateks üritusteks; |
|
F. |
arvestades, et 2020. aastal (19) andis videomängutööstus Euroopas tööd ligikaudu 98 000 inimesele, kellest hinnanguliselt ainult 20 % olid naised (20); arvestades, et e-spordis valitseb suur sooline tasakaalustamatus; arvestades, et suurema arvu naiste toomist videomängude ja e-spordi juurde tuleks käsitleda strateegilise prioriteedina; |
|
G. |
arvestades, et pooled eurooplased peavad end videomänguriteks, kellest omakorda peaaegu pooled on naised, ning et videomänguri keskmine vanus Euroopas on 31,3 aastat; arvestades, et üle 70 % ELi 6–24aastastest noortest mängib videomänge, kuigi enamik mängijaid on üle 18aastased (21); |
|
H. |
arvestades, et videomängutööstus koondab mitmesuguseid oskusi ja oskusteavet kirjutamise, disaini, kunstiloome, digitaalse arendamise, avaldamise, levitamise ja lokaliseerimise valdkonnas; arvestades, et videomäng on eelkõige teos, mis kuulub intellektuaalomandisse, millel väärtusahel põhineb; arvestades, et intellektuaalomandi ja kontrolli küsimus mõjutab ökosüsteemi õigusliku struktuuri keerukust ning tekitab striimeritele, arendajatele, avaldajatele ja kolmandatest isikutest sisuvaldajatele uusi õiguslikke probleeme; |
|
I. |
arvestades, et Euroopa videomängutööstus koosneb peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEd), kes on Euroopa majanduse, eelkõige kultuuri- ja loomemajanduse jaoks väga olulised; |
|
J. |
arvestades, et teadusuuringud, tehnoloogiline ja loominguline innovatsioon mõjutavad tugevalt videomängude ja e-spordi ökosüsteemi ning seda tuleb pidevalt uuendada; arvestades, et tunnistada tuleks ka sektori uuenduslikku väärtust, samuti selle kultuurilist lisaväärtust; |
|
K. |
arvestades, et selle ökosüsteemi jaoks puuduvad endiselt ühtlustatud andmed, määratlused ja õigusraamistikud, mis võimaldaksid selle potentsiaali täielikult ära kasutada; |
|
L. |
arvestades, et videomängude ökosüsteem toimib peamiselt erasektoris, kuid see saab kasu riigi ja ELi tasandi meetmetest ja stiimulitest; arvestades, et see toetus on mõnikord suunatud otse, nagu programmi „Loov Euroopa“ puhul, või osana üldisest toetusest teadusuuringutele ja innovatsioonile programmi „Euroopa horisont“ kaudu; arvestades, et videomänge soosiv avalik poliitika on sageli kaasatud audiovisuaalvaldkonda; |
|
M. |
arvestades, et videomängude ja e-spordi sektor tegutseb eelkõige väga rahvusvahelisel turul, kus kaupade ja teenuste ringlusele on vähe takistusi; arvestades, et juurdepääs uusimale riist- ja tarkvarale on Euroopa videomängude ja e-spordi ökosüsteemi dünaamilise olemuse ja konkurentsivõime seisukohast otsustava tähtsusega; |
|
N. |
arvestades, et kuigi EL on videomängude ökosüsteemis oluline osaleja, domineerivad sektoris valdavalt ELi-välised osalejad; arvestades, et turul on väärtusahelas palju erinevaid osalejaid, kes tegutsevad peamiselt ELi-väliste platvormide kaudu, mis toimivad ka vahendajatena Euroopa mängude levitamisel kogu maailmas; |
|
O. |
arvestades, et videomängudes ja e-spordis kasutatakse kõrgtehnoloogiat, nagu tehisintellekt ja virtuaalreaalsus, ning nad on käivitanud alternatiivsete virtuaalruumide, näiteks metaversumite loomise; |
|
P. |
arvestades, et e-sport on võistlus, kus üksikisikud või meeskonnad mängivad videomänge – tavaliselt pealtvaatajate ees – kas isiklikult kohapeal või veebis meelelahutuse, auhindade või raha saamise eesmärgil; arvestades, et määratlus hõlmab inimaspekti (mängijaid), digitaalset aspekti (mängud ise) ja võistlusaspekti; arvestades, et e-sporti võib pidada mitte ainult videomängude sektori, vaid ka kultuuri- ja meediasektori osaks; |
|
Q. |
arvestades, et e-sport on endiselt noor nähtus, millel on märkimisväärne potentsiaal areneda ja ümber kujundada teisi sektoreid ELi ja riiklikul tasandil, ning see areneb liikmesriigiti erinevalt; |
|
R. |
arvestades, et e-sport erineb tavaspordist selle poolest, et see on põhimõtteliselt digitaalne; arvestades, et e-sport on nähtus, mida korraldavad peamiselt eraõiguslikud üksused, kusjuures intellektuaalomandi õigused kuuluvad mängu avaldajale ja võistlusõigused kas mängu avaldajale või on need kokku lepitud lepingu alusel; |
|
S. |
arvestades, et e-sport on üha populaarsem meelelahutustegevus, mida iseloomustab suur mängijaskond ja väike arv elukutselisi mängijaid ja meeskondi; arvestades, et e-sport saab alguse harrastustasemel, kuid meeskonnad ja mängijad võivad seda harrastada ka poolprofessionaalsel või professionaalsel tasemel; |
|
T. |
arvestades, et videomängudel ja e-spordil on suur kasutuspotentsiaal ELi hariduspoliitikas ja elukestvas õppes; arvestades, et videomängude kasutamine klassiruumis julgustab õpilasi sageli tegema karjääri teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika (STEAM) valdkonnas ning e-sport võib aidata arendada mitmeid digitaalühiskonnas olulisi oskusi; arvestades, et videomängud ja e-sport on laialdaselt kättesaadavad ning neid saab kasutada kaasavuse ja mitmekesisuse suurendamiseks õpikeskkonnas, näiteks klassiruumis ja kogu elu jooksul; |
|
U. |
arvestades, et videomängud suudavad tuua koolikeskkonna õpilaste igapäevasele reaalsusele lähemale, kus videomängud on sageli tähtsal kohal; arvestades, et on märke sellest, et algkooliõpetajad, kes on kasutanud klassiruumis videomänge, on mõnel juhul täheldanud mitme põhioskuse, nagu probleemide lahendamise ning analüütiliste, sotsiaalsete ja intellektuaalsete oskuste, ruumilise koordineerimise ja meeskonnatöö märkimisväärset paranemist ning samuti paremat keskendumise taset; arvestades, et e-sporti saab kaasata ka haridusse ning see aitab kaasa digipädevuste ja -oskuste omandamisele; |
|
V. |
arvestades, et paljud videomängurid on oma intellektuaalse, vaimse, sotsiaalse ja füüsilise arengu teel olevad noored; arvestades, et neid noori on mõjutanud COVID-19 pandeemiast tulenevad probleemid, nagu kehalise aktiivsuse vähenemine, suurenenud ärevus või muud liiki vaimse tervise probleemid; arvestades, et sellest hoolimata võivad videomängud ja e-sport tuua märkimisväärset kasu paljude mängijate vaimsele tervisele ning nende abil on võimalik levitada positiivseid väärtusi, mida tuleks suunata eelkõige nooremale publikule; |
|
W. |
arvestades, et videomängusektor pakub paljudele kultuuriloojatele üha rohkem töövõimalusi; arvestades, et nagu paljude loomesektorite puhul, kannatavad videomängusektori töötajad mängu avaldamise eel eriti kõrge töökoormuse all (crunch time), mis sisaldab ületunnitööd, mis jääb sageli tasustamata; arvestades, et need tingimused võivad olla töötajatele kahjulikud; |
|
X. |
arvestades, et e-sport ja videomängud tekitavad Euroopa ühiskonnale digitaalvaldkonnas ka probleeme; arvestades, et mõned neist probleemidest on pettused, kahjulik mõju keskkonnasäästlikkusele, veebifunktsioonid, mida saab kasutada internetivägivallaks või ahistamiseks, eelkõige naismängijate suhtes, ning desinformatsioon; |
|
Y. |
arvestades, et videomängudes raha teenimine mikrotehingute, mänguvaluutade ja juhuslikku mängusisu sisaldavate aardelaegaste kaudu on mõnes videomängus tavaline; arvestades, et mõnikord võib aardelaegaste eest tasuda ka pärisrahaga; arvestades, et agressiivsel disainil võivad soovimatute või kontrollimatute kulutuste tõttu olla kahjulikud finantstagajärjed mängijatele, eriti alaealistele või neile, kes on kõige haavatavamad; arvestades, et mõnel juhul võib aardelaekaid pidada „maksa, et võita“ mehhanismiks; arvestades, et tugeva tarbijakaitse tagamiseks on vaja ühtset ELi lähenemisviisi; |
Videomängud ja e-sport: probleemid, võimalused ja Euroopa strateegia
|
1. |
kutsub komisjoni ja nõukogu üles tunnistama videomängude ökosüsteemi väärtust olulise kultuuri- ja loomesektorina, millel on suur kasvu- ja innovatsiooni potentsiaal; nõuab sidusa ja pikaajalise videomänge käsitleva Euroopa strateegia väljatöötamist, mis peaks tooma kõigile asjaosalistele õiglaselt ja asjakohaselt kasu, võttes samal ajal arvesse e-sporti ja praegust sõltuvust impordist ning tuginedes olemasolevatele riiklikele strateegiatele, et toetada ELi osalejaid ja ELi idufirmasid nendes sektorites; |
|
2. |
rõhutab, et uue videomänge käsitleva strateegia väljatöötamisel peaks komisjon tuginema digikompassi 2030 käsitlevas teatises seatud eesmärkidele, et parandada talentide leidmist ja rahastamisvõimalusi, tegeleda digioskuste nappusega ning pakkuda töökindlat taristut ja ühenduvust ning tagada asjaomaste sidusrühmade kaasamine protsessi; juhib tähelepanu sellele, et strateegias tuleks arvesse võtta tulevasi probleeme ja sektori kiireid muutusi; |
|
3. |
on seisukohal, et tõeliselt integreeritud Euroopa videomängusektori loomine eeldab Euroopa osalejatelt rohkem videomängude tootmist ja neid kaasava ühistoodangu suurendamist; väljendab heameelt asjaolu üle, et programmidest „Loov Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ rahastatakse Euroopa videomängusektorit, sealhulgas teadusuuringuid ja innovatsiooni, konkreetsete Euroopa lisaväärtusega pakkumiskutsete kaudu; peab siiski kahetsusväärseks seni eraldatud vahendite vähesust ja asjaolu, et rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ei vasta alati sektori, eriti VKEde vajadustele; nõuab sellega seoses suuremat toetust ja investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning koolitusse, et maksimeerida mängude loomise võimalusi kõigis liikmesriikides ning ergutada Euroopa talentide arendamist ja hoida neid lahkumast; kutsub komisjoni üles toetama avaliku ja erasektori algatusi, mis aitavad kaasa konkurentsivõimelisema Euroopa videomängumaastiku arendamisele; |
|
4. |
rõhutab, et riiklikke stiimuleid ja toetust kohalike videomängude arendamisele, sealhulgas VKEdele, tuleks ergutada ja hõlbustada ELi riigiabi eeskirjade, näiteks üldise grupierandi määruse kaudu; |
|
5. |
rõhutab, kui oluline on edendada ja toetada Euroopas loodud videomängude rahvusvahelist kaubandust ja turustamist; palub komisjonil sellega seoses kaardistada ja määratleda Euroopa videomängusektori ning kaaluda Euroopa videomängude märgise loomist, samuti edendada riiklikul ja ELi tasandil muid algatusi, et parandada videomängude leitavust ja soodustada Euroopas loodud videomängude levitamist ja tunnustamist, sealhulgas kogu maailmas; |
|
6. |
rõhutab lokaliseerimise protsessi tähtsust mängu edukaks levitamiseks mitmekeelsel turul, nagu Euroopa Liit, ning keelelise mitmekesisuse edendamiseks; on seisukohal, et Euroopa Liidu tugev toetus selles küsimuses oleks asjakohane; |
|
7. |
rõhutab, et ühtlustatud ja usaldusväärsed andmed Euroopa videomängude ja e-spordi sektori kohta on väga olulised tõenditel põhinevate hinnangute ja soovituste esitamiseks, sealhulgas mitmekesisuse ja kaasatuse kohta; palub komisjonil luua Euroopa videomängude vaatluskeskuse, mis toetaks otsustajaid ja sidusrühmi ning pakuks neile sektori arendamiseks ühtlustatud andmeid, hinnanguid ja spetsiaalseid soovitusi; on seisukohal, et sellist Euroopa videomängude vaatluskeskust võiks kasutada ka teadmiste võrgustikuna, et toetada dialoogi integreerituma sektori nimel; |
|
8. |
kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut vaadata läbi Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) vastavad koodid, et tagada videomängude arendajate, avaldajate ja e-spordi valdkonna läbivaatamine, täpsustamine ja ühtlustamine ning seega lahendada sektori ees seisvad probleemid ja parandada praeguse statistilise klassifikaatori ebapiisavust; |
|
9. |
rõhutab, et intellektuaalomand on videomängude puhul keskse tähtsusega ning majanduskasvu ja investeeringute oluline tegur; rõhutab vajadust töötada välja videomängude intellektuaalomandit käsitlev Euroopa strateegia, kasutades nii uue ja originaalse intellektuaalomandi loomist kui ka olemasoleva Euroopa loomingu ja intellektuaalomandi edendamist; rõhutab, et mängude arendajate ja kunstnike intellektuaalomandi õiguste piiriülene jõustamine peab olema piisavalt kaitstud ja tagada tuleb õiglane tasu; |
|
10. |
peab tervitatavaks nõukogu seisukohta kultuuri- ja loomemajanduse ökosüsteemi Euroopa strateegia kohta, eelkõige seoses meie strateegiliste kultuurivarade kindlaksmääramise, kaitsmise ja edendamisega; kinnitab oma valmisolekut selles küsimuses edasi liikuda, eelkõige seoses Euroopa videomängustuudiote ja kataloogidega; on arvamusel, et sektorisse tuleks suunata täiendavaid ELi investeeringuid ning et InvestEU ja Media Invest võiksid aidata tagada selle rahastamisvajaduste katmist; |
|
11. |
väljendab heameelt Euroopa Parlamendi algatatud katseprojekti „Euroopa videomängude ühiskonna väärtuse mõistmine“ üle, mille eesmärk on parandada arusaamist videomängusektori väärtusest ja selle mõjust mitmele poliitikavaldkonnale ja ühiskonnale tervikuna; kutsub komisjoni üles seda protsessi jätkama, edendades valdkondadevahelisi uuringuid videomängude ja e-spordi kohta, avaldama sellele teemale pühendatud teatise ning tegema vajaduse korral ettepanekuid asjakohaste meetmete kohta, pidades silmas vajadust kaitsta noori mängijaid, eriti alaealisi; |
|
12. |
tunnistab vajadust kaitsta e-sporti võistluste tulemuste kokkuleppimise, ebaseaduslike hasartmängude ja tulemuste parandamise, sealhulgas dopinguga seotud probleemide eest; rõhutab vajadust hoida ära dopingu tarbimine ja võistluste tulemuste kokkuleppimine elukutselise mängimise puhul, harida mängijaid nendes küsimustes ning kaitsta võistluste ausust; |
|
13. |
kutsub komisjoni üles uurima koostoimet videomängusektori ja selle innovatsioonistrateegia vahel, eelkõige metaversumeid käsitlevate uuringute kontekstis ja pidades silmas andmekaitset ja küberturvalisusega seotud probleeme, unustamata seejuures e-spordi nähtust; |
|
14. |
rõhutab, et videomängudel ja e-spordil on tänu oma laiale publikule ja digitaalsele komponendile märkimisväärne sotsiaalne ja kultuuriline potentsiaal ühendada igas vanuses, igast soost ja igasuguse taustaga eurooplasi, sealhulgas eakaid ja puuetega inimesi; tunnustab videomängusektori jõupingutusi, et parandada oma toodete kättesaadavust kooskõlas võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega; on siiski seisukohal, et need edusammud peavad jätkuma; |
|
15. |
rõhutab platvormiüleste veebimängude kasulikkust nii kasutajakogemuse seisukohalt, võimaldades mängijatel hõlpsasti üksteisega eri platvormidel suhelda, kui ka mängude arendajatele, ning kutsub videomängusektorit üles tegema kõik endast oleneva, et seda võimalust maksimaalselt ära kasutada; |
|
16. |
rõhutab, et videomängudel ja e-spordil on suur potentsiaal edendada sügavamate elamuste kaudu jätkuvalt Euroopa ajalugu, identiteeti, pärandit, väärtusi ja mitmekesisust; on veendunud, et neil on ka potentsiaal aidata kaasa ELi pehmele jõule; |
|
17. |
kutsub komisjoni üles käivitama algatusi, et edendada Euroopa videomänge, mis tutvustavad Euroopa väärtusi, ajalugu ja mitmekesisust, aga ka sektori oskusteavet, harides samal ajal inimesi ja suurendades teadlikkust videomängude kasulikkusest oskuste ja üldteadmiste arendamisel; usub, et need algatused võivad viia Euroopa videomängude akadeemia loomiseni; |
|
18. |
rõhutab, et videomängud on Euroopa kultuuripärandi lahutamatu osa ning seetõttu tuleks neid säilitada ja edendada; teeb ettepaneku toetada sektoriga koostöös arhiivi loomist, et säilitada kultuuriliselt kõige olulisemad Euroopa videomängud ja tagada nende mängitavus tulevikus; rõhutab sellega seoses vajadust tugineda olemasolevatele projektidele, nagu International Computer Game Collection (rahvusvaheline arvutimängude kogu) ja arvukad videomängude muuseumid kogu ELis; |
|
19. |
rõhutab, et videomängud ja e-sport võivad olla väärtuslik õppevahend õppijate aktiivseks kaasamiseks õppekavasse ning digitaalse kirjaoskuse, pehmete oskuste ja loova mõtlemise arendamiseks; on veendunud, et videomängude kasutamine koolides peaks toimuma paralleelselt õpetajate teadlikkuse suurendamisega sellest, kuidas videomänge õppetöös kõige paremini kasutada; rõhutab, et õpetajad peaksid olema tihedalt kaasatud otsuste tegemisse seoses videomängude kasutamisega hariduslikel eesmärkidel; rõhutab, et see nõuab koolides paremat varustust ja ühenduvust; |
|
20. |
toonitab elukestva õppe tähtsust ja rõhutab, et õpetajad peavad olema IKT- ja arvutusoskuste õpetamiseks piisavalt koolitatud; rõhutab, et õpetajate täiendusõpe tööajal on oluline, et tagada IKT ja mängude edukas integreerimine haridusse; |
|
21. |
tuletab meelde, kui olulised on Euroopa koolituskursused, mis on pühendatud videomängude valdkonna kutsealadele, sealhulgas nende loomingulistele, tehnilistele, õiguslikele ja majanduslikele aspektidele; rõhutab vajadust töötada Euroopas välja juhtivad haridusprogrammid, sealhulgas avalik-õiguslikes asutustes ja ülikoolides, ületades lõhe olemasolevate Euroopa õppekavade ning videomängude valdkonna elukutsete jaoks vajalike teadmiste ja oskuste vahel ning järgides ennetavat poliitikat, et edendada sektoris soolist võrdõiguslikkust ja kaasatust; |
|
22. |
väljendab heameelt organisatsioonide, näiteks üleeuroopalise mänguteabe süsteemi (PEGI) tehtud töö üle, et teavitada videomängureid ja lapsevanemaid videomängude sisust ning kaitsta alaealisi potentsiaalselt sobimatu sisu eest; julgustab sektorit, reitinguagentuure ja tarbijaühendusi jätkama teadlikkuse suurendamise kampaaniaid selliste süsteemide kohta; tuletab meelde, et lapsevanematel on keskne roll selle tagamisel, et lapsed mängiksid videomänge turvaliselt, kasutades selleks nende käsutuses olevaid vahendeid, nagu vanemliku kontrolli funktsioonid; rõhutab teadlikkuse suurendamise kampaaniate olulist rolli, eelkõige avaliku ja erasektori partnerluste kaudu, et harida ja teavitada lapsevanemaid ja koole, sealhulgas sellest, kuidas videomänge sobivalt kasutada; |
|
23. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnistama, et videomängusektor on oluline sektor uute loovtalentide avastamiseks ja arendamiseks ning kõigi kultuuriloojate ja muude spetsialistide oskuste täiendamiseks ja ümberõppeks, eelkõige digiülemineku kontekstis, kuna Euroopa mängutööstus seisab praegu silmitsi pideva talentide nappusega; |
|
24. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd sotsiaalpartneritega, et parandada kõigi videomängude arendamises osalejate töötingimusi ning tagada õiglased lepingud ja kooskõla töötajate õigusi, õiglast ja võrdset tasustamist ning füüsilist ja vaimset tervist ja tööohutust käsitlevate riiklike ja ELi õigusaktidega; taunib korduvaid teateid kõrge töökoormuse (crunch time) ja tasustamata ületunnitöö kohta ning rõhutab, et videomängude arendajad ja avaldajad vastutavad oma töötajatele tervislike ja õiglaste töötingimuste tagamise eest; |
|
25. |
on seisukohal, et vaatamata jõupingutustele, mida on tehtud naiste täpse, võrdse ja mittestereotüüpse esindatuse tagamiseks videomängusektoris, peavad edusammud jätkuma ja käima käsikäes naiste suurema võrdsuse saavutamisega väärtusahela kõigil ametikohtadel ning edusammudega seksuaalse kuritarvitamise ja diskrimineerimise vastases võitluses; |
|
26. |
peab tervitatavaks komisjoni suuniseid, mis käsitlevad ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid; rõhutab vajadust suurema läbipaistvuse järele seoses aardelaegastega, sealhulgas võiduvõimaluste osas, ning ühtlustatud Euroopa lähenemisviisi järele; rõhutab, et kui kasutatakse aardelaekaid, tuleb need teha kõigile mängijatele, eelkõige alaealistele ja nende vanematele, täiesti selgeks ja läbipaistvaks, et vältida riskikäitumist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma vajaduse korral seadusandlikke meetmeid, et käsitleda mängusisese raha teenimise nähtustega seotud küsimusi, nagu õnnel põhinevad mänguelemendid ja „maksa, et võita“ süsteemid, võttes arvesse kõiki võimalikke vahendeid, et kaitsta mängijaid, kes on agressiivse disaini suhtes kõige haavatavamad, näiteks alaealised; |
|
27. |
rõhutab, et kõigi kultuuri- ja loomemajandusega seotud ELi õigusaktide õigeaegne ja täielik rakendamine on äärmiselt oluline; |
E-sport: aus võistluslik videomängude mängimine Euroopa raamistikus
|
28. |
on seisukohal, et e-sport ja tavasport on erinevad sektorid, kasvõi seetõttu, et võistlusliku mängimise või e-spordi jaoks kasutatavaid videomänge mängitakse digitaalses keskkonnas ja need kuuluvad eraõiguslikele üksustele, kellel on videomängude üle täielik õiguslik kontroll ning ainu- ja piiramatu õigus; usub siiski, et mõlemad sektorid võivad teineteist täiendada ja teineteiselt õppida ning edendada sarnaseid positiivseid väärtusi ja oskusi, nagu aus mäng, mittediskrimineerimine, meeskonnatöö, juhtimine, solidaarsus, ausus, rassismivastane võitlus, sooline kaasamine ja sooline võrdõiguslikkus; |
|
29. |
on veendunud, et e-spordi piirideta olemuse tõttu on selle valdkonna probleeme sobiv käsitleda Euroopa Liidu tasandil; ergutab võtma kasutusele e-spordis osalejate kaardistamise Euroopas kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, mis võimaldaks eurooplastel võtta ühendust neile lähedal asuvate struktuuridega, hõlbustades võistluste korraldamist ja ergutades e-sporti asjaarmastajate seas; rõhutab, et kaardistamine võib aidata suurendada teadlikkust e-spordist ja seda edendada; |
|
30. |
kutsub komisjoni üles töötama välja harta Euroopa väärtuste edendamiseks e-spordi võistlustel koostöös avaldajate, meeskondade organisatsioonide, klubide ja turniiride korraldajatega; tunneb sellega seoses heameelt selliste vahendite kasutamise üle nagu sektori juhtpõhimõtted e-spordis osalemise kohta ja riiklikud e-spordi käitumisjuhendid, et edendada e-sporti, mis on lõbus, aus ja millega mängijad ja korraldajad kogu maailmas tegelevad avatud ja kaasavas keskkonnas; |
|
31. |
palub komisjonil uurida võimalust luua sidusad ja ühtlustatud suunised elukutseliste e-sportlaste staatuse kohta; |
|
32. |
kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kaaluma e-spordi valdkonna töötajatele Schengeni kultuuri- ja spordiviisadel põhineva viisa loomist, mis oleks kohaldatav kõigile e-spordi võistluste korraldamisega tegelevatele inimestele ja võistlustel osalejatele, ning kaaluma meetmeid viisamenetluste lihtsustamiseks, et võimaldada videomängude valdkonna töötajatel ELi tulla; |
|
33. |
hoiatab, et intensiivne videomängude mängimine võib harvadel juhtudel põhjustada sõltuvust ja toksilist käitumist, nagu on tunnistanud Maailma Terviseorganisatsioon; rõhutab, et e-sportlased võivad töö- ja eraelu lahususe puudumise tõttu kannatada vähese kehalise aktiivsuse ja suure stressi all ning et elukutseliste e-sportlaste karjäär on sageli lühike, mis tekitab probleeme teisele elualale üleminekul; on veendunud, et EL peaks videomängude ja e-spordi suhtes rakendama vastutustundlikku lähenemisviisi, edendades neid tervislike eluviiside osana, hõlmates kehalist aktiivsust, isiklikku sotsiaalset suhtlust ja kultuurielus osalemist; |
|
34. |
tunnistab spordi videomängude ja virtuaalspordi potentsiaali fännide kaasamise uute viiside uurimisel ja noorte füüsilises tegevuses osalemise suurendamisel; julgustab looma partnerlusi kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel videomängude ja e-spordi sektoris, et luua uusi projekte, mis toovad mängijatele ja publikule lisaväärtust; |
|
35. |
rõhutab, et videomängudel ja e-spordil on rohepöördes topeltroll nii sektorina, mis peab töötama keskkonnasõbralikumaks muutmise nimel, kui ka vahendina, mille abil suurendada videomängurite teadlikkust kliima- ja keskkonnaküsimustest; väljendab heameelt videomängusektori algatuste üle, mille eesmärk on kaitsta keskkonda ning parandada kasutatavate seadmete ja pakutavate teenuste energiatõhusust; nõuab sellega seoses suuremaid jõupingutusi, et parandada energiatõhusust ja vähendada e-spordi teenuste keskkonnamõju; |
|
36. |
rõhutab, et videomängude mängimine võib olla sotsiaalne tegevus, mis võimaldab kasutajatel üksteisega suhelda ja koos aega veeta; rõhutab, et e-sporti ja videomänge ümbritsev stigma on ühiskonnas endiselt laialt levinud ja sellega tuleks tegeleda; |
|
37. |
rõhutab linnade ja piirkonnade olulist rolli, et tagada juurdepääs taristule, mis suudab majutada e-spordi üritusi, või hõlbustada kõigi juurdepääsu videomängudele; rõhutab sellega seoses, et avalikel ruumidel, nagu raamatukogudel võib olla oluline roll videomängukultuuri edendamisel ning kõigile juurdepääsu tagamisel videomängudele ja seadmetele, olenemata sotsiaal-majanduslikust olukorrast, kooskõlas ELi autoriõiguse normidega; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tagama sellise rolli toetamiseks avalike ruumide, näiteks raamatukogude piisava rahastamise; |
o
o o
|
38. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT L 189, 28.5.2021, lk 34.
(2) ELT L 189, 28.5.2021, lk 1.
(3) ELT L 303, 28.11.2018, lk 69.
(4) ELT C 385, 22.9.2021, lk 152.
(5) ELT C 494, 8.12.2021, lk 2.
(6) ELT C 184, 5.5.2022, lk 71.
(7) ELT C 224, 8.6.2022, lk 2.
(8) EÜT C 65, 14.3.2002, lk 2.
(9) ELT C 160, 13.4.2022, lk 13.
(10) ELT L 283, 29.10.2011, lk 39.
(11) ELT C 184, 5.5.2022, lk 88.
(12) ELT C 183, 14.6.2014, lk 36.
(13) Scholz, T. M. ja Nothelfer, N. (2022), uuring CULT-komisjoni jaoks – „E-sports“ (E-sport), Euroopa Parlament, struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakond, Brüssel.
(14) ISFE, „Europe’s Video Games Industry“ (Euroopa videomängutööstus), ISFE-EGDF Key Facts, 2021.
(15) „EY, Rebuilding Europe: the cultural and creative economy before and after the COVID-19 crisis“ (Euroopa taastumine: kultuuri- ja loomemajandus enne ja pärast COVID-19 kriisi), jaanuar 2021.
(16) „EY, Rebuilding Europe: the cultural and creative economy before and after the COVID-19 crisis“ (Euroopa taastumine: kultuuri- ja loomemajandus enne ja pärast COVID-19 kriisi), jaanuar 2021.
(17) Euroopa parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (ELT L 111, 5.5.2009, lk 16).
(18) Euroopa parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (ELT L 167, 22.6.2001, lk 10)
(19) ISFE, „Europe’s Video Games Industry“ (Euroopa videomängutööstus), ISFE-EGDF Key Facts, 2021.
(20) Samas.
(21) Samas.
|
5.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 161/10 |
P9_TA(2022)0389
Rassiline võrdsus, mittediskrimineerimine ja rassismivastasus ELis
Euroopa Parlamendi 10. novembri 2022. aasta resolutsioon rassilise võrdsuse, mittediskrimineerimise ja rassismivastasuse kohta ELis (2022/2005(INI))
(2023/C 161/02)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (1) (edaspidi „rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv“), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (2) (edaspidi „võrdse tööalase kohtlemise direktiiv“), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega (3), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (4) (edaspidi „ohvrite direktiiv“), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/692, millega luuakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm (5), |
|
— |
võttes arvesse vaenukõne ja vaenukuritegude vastu võitlemise ELi kõrgetasemelise töörühma loomist 2016. aasta juunis, |
|
— |
võttes arvesse komisjoni mittediskrimineerimise, võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelise töörühma võrdõiguslikkust käsitlevate andmete alarühma 2018. aastal koostatud ja 2021. aastal avaldatud suuniseid võrdõiguslikkust käsitlevate andmete kogumise ja kasutamise parandamiseks, |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 18. septembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025“ (edaspidi „ELi rassismivastane tegevuskava“) (COM(2020)0565), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 7. oktoobri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“ (COM(2020)0620), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0698), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2021. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit. Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ (COM(2021)0101) ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille on ratifitseerinud EL ja kõik selle liikmesriigid, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, sealhulgas selle kolmandat põhimõtet võrdsete võimaluste kohta, ja komisjoni 4. märtsi 2021. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava“ (COM(2021)0102), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0152), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 12. märtsi 2021. aasta soovitust romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta (6), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 19. märtsi 2021. aasta aruannet nõukogu direktiivi 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv)) ja nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (võrdse tööalase kohtlemise direktiiv)) kohaldamise kohta (COM(2021)0139), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni talituste 19. märtsi 2021. aasta töödokumenti „Võrdõiguslikkust edendavad asutused ja võrdõiguslikkust edendavate asutuste standardeid käsitleva komisjoni soovituse rakendamine“ (SWD(2021)0063), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 5. oktoobri 2021. aasta teatist „ELi strateegia antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks (2021–2030)“ (COM(2021)0615), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 4. märtsi 2022. aasta järeldusi rassismi ja antisemitismi vastase võitluse kohta, |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 2022. aasta märtsi ühiseid juhtpõhimõtteid rassismi ja rassilise diskrimineerimise vastaste riiklike tegevuskavade koostamiseks, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni, eriti selle juurde kuuluvat protokolli nr 12, millega keelatakse diskrimineerimine, |
|
— |
võttes arvesse rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) üldisi poliitilisi soovitusi, eelkõige üldist poliitilist soovitust nr 5 (muudetud) moslemivastase rassismi ja diskrimineerimise ennetamise ja selle vastu võitlemise kohta ning üldist poliitilist soovitust nr 9 (muudetud) antisemitismi ennetamise ja selle vastu võitlemise kohta, 2021. aasta detsembris vastu võetud arvamust rassistamise kontseptsiooni kohta ja 27. septembri 2019. aasta tegevuskava tulemusliku võrdõiguslikkuse saavutamiseks. |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu diskrimineerimisvastase võitluse, mitmekesisuse ja kaasamise juhtkomitee aruannet „COVID-19: Euroopa Nõukogu liikmesriikides esineva diskrimineerimisvastase, mitmekesisuse ja kaasamismõõtme analüüs“ (7), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 24. juuni 2021. aasta resolutsiooni 2389 afrofoobia ja mustanahaliste vastu suunatud rassismi vastase võitluse kohta Euroopas, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 26. novembri 2021. aasta resolutsiooni 2413 romade ja travelleride diskrimineerimise kohta eluaseme valdkonnas, |
|
— |
võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, |
|
— |
võttes arvesse rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelist konventsiooni ja ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee üldisi soovitusi, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) aruandeid ja uuringuid, |
|
— |
võttes arvesse parlamendi soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelisele töörühma 22. novembril 2021. aastal vastu võetud aruannet „Mitmekesisus Euroopa Parlamendi sekretariaadis – hetkeseis ja tegevuskava 2022–2024“, |
|
— |
võttes arvesse oma 26. märtsi 2019. aasta resolutsiooni Aafrika päritolu inimeste põhiõiguste kohta Euroopas (8), |
|
— |
võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise ja roma päritolu inimeste suhtes Euroopas levinud negatiivsete hoiakute vastu võitlemise kohta (9), |
|
— |
võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni George Floydi surmale järgnenud rassismivastaste meeleavalduste kohta (10), |
|
— |
võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua soolise võrdõiguslikkusega tegelev nõukogu koosseis (11), |
|
— |
võttes arvesse oma 8. märtsi 2022. aasta resolutsiooni kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemise kohta Euroopas (12), |
|
— |
võttes arvesse oma 8. märtsi 2022. aasta resolutsiooni kultuuri, hariduse, meedia ja spordi rolli kohta rassismivastases võitluses (13), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 54, |
|
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9-0254/2022), |
|
A. |
arvestades, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 2; arvestades, et õigus võrdsele kohtlemisele ja mittediskrimineerimisele on hartas sätestatud põhiõigus, mida tuleb täiel määral austada; arvestades, et ELi õigusaktide kohaselt on rassilise või etnilise päritolu alusel diskrimineerimine ja ahistamine keelatud; |
|
B. |
arvestades, et rassi mõiste on sotsiaalne konstruktsioon; arvestades, et ECRI arvamuse kohaselt võib rassistamise kontseptsiooni kasutamine aidata rassismi ja rassilise diskrimineerimise aluseks olevaid protsesse paremini mõista (14); arvestades, et rassistatud rühmadele omistatakse teatavad omadused ja tunnused, mida peetakse iga asjaomase rühma kõigi liikmete puhul kaasasündinuks, tuginedes sellistele näitajatele nagu nahavärvus, etniline või rahvuslik päritolu või religioon või arvatav kuulumine konkreetsesse rühma; |
|
C. |
arvestades, et ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025 on esimene ELi poliitikavahend, millega tunnistatakse rassismi struktuurset mõõdet, mille juured on ajalooliselt kolonialismis, orjuses, varasemas tagakiusamises ja genotsiidis; arvestades, et mõnedes liikmesriikides on need juured teistega võrreldes sügavamal ja suurema mõjuga; arvestades, et struktuurset rassismi võivad mõjutada ka muud tegurid; arvestades, et tegevuskava on esimene oluline samm rassismi ja rassilise diskrimineerimise vastu võitlemiseks ELis, kuid sellel puuduvad järelmeetmete mehhanismid, ambitsioonikad sihttasemed ja selged eesmärgid; |
|
D. |
arvestades, et ELi rassismivastases tegevuskavas viidatakse struktuursele rassismile kui diskrimineerivale käitumisele, mida võib esineda sotsiaalsetes, finants- ja poliitilistes institutsioonides ja mis võib seeläbi mõjutada võimu ja poliitikakujundamise eri tasandeid; arvestades, et struktuurset diskrimineerimist võib vaadelda kui takistust, mis ei võimalda rühmadel või üksikisikutel saada samu õigusi ja võimalusi, mis on kättesaadavad suuremale osale elanikkonnast; |
|
E. |
arvestades, et teatatud on rassistatud rühmade ja kodanikuühiskonna vastu suunatud kriminaliseerimise ja institutsioonilise vägivalla juhtumitest; arvestades, et seda probleemi tuleks käsitleda struktuurse rassismi vastases võitluses, kõigis rassismivastastes tegevuskavades ning julgeoleku- ja rändepoliitikas (15); |
|
F. |
arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) andmetel on rassiline diskrimineerimine ja ahistamine ELis endiselt levinud (16); arvestades, et FRA annab teada ka etnilise või sisserändaja tausta tõttu rassistatud rühmade, näiteks romade (17) ning Põhja-Aafrika või Sahara-taguse Aafrika päritolu inimeste (18), samuti moslemite (19) ja juutide (20) diskrimineerimise ja nende vastu suunatud rassismi kõrgest tasemest; arvestades, et rassistlikud, ksenofoobilised ja homo-/transfoobsed liikumised ning äärmuslikud ideoloogiad, eelkõige paremäärmuslikud hoiakud, on tõusuteel ning kujutavad endast jätkuvalt tõsist ohtu ELi demokraatlikele ühiskondadele ja rassistatud rühmade turvalisusele; |
|
G. |
arvestades, et diskrimineerimisvastase direktiivi vastuvõtmine on 2008. aastast saadik olnud nõukogus ummikseisus; |
|
H. |
arvestades, et struktuurne ja institutsiooniline rassism peegeldub ka sotsiaal-majanduslikus ebavõrdsuses ja vaesuses ning need tegurid on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist; arvestades, et diskrimineerimine ja rassism kahjustavad inimväärikust, eluvõimalusi, jõukust, heaolu ja sageli ohutust; arvestades, et rassilised ja etnilised vähemused kogevad ELis segregatsiooni teatud igapäevaelu valdkondades, nagu eluase, tervishoid, tööhõive, haridus ja kohtusüsteemid; arvestades, et paljudel ELis elavatel rassiliste ja etniliste vähemuste liikmetel puudub piisav juurdepääs sellistele põhivajadustele nagu joogivesi, kanalisatsioon ja elekter, ning kliimamuutused võivad seda olukorda veelgi süvendada, ning arvestades, et see kajastub tööturul, kus rassistatud inimesed on üleesindatud töötuses ning ebakindlatel ja madala kvaliteediga töökohtadel, näiteks juhutöömajanduses; arvestades, et rassilise ebavõrdsuse vastu ei saa võidelda, tegemata suuri investeeringuid vaesusest ülesaamiseks; |
|
I. |
arvestades, et rassilise diskrimineerimisega tegelemisel on abiks ELi poliitika ja meetmete horisontaalne intersektsionaalne käsitus, mis on välja toodud soolise võrdõiguslikkuse ja LGBTIQ-strateegiates; arvestades, et vähemusrühmi, kelle seas on romad, moslemid, juudid, Aafrika ja Aasia päritolu inimesed ning saamid, mõjutavad mitmed diskrimineerimise vormid; |
|
J. |
arvestades, et mitmed ELi piiridel aset leidnud juhtumid, mille puhul on täheldatud topeltstandardeid ja diskrimineerimist nahavärvi alusel, sealhulgas hiljuti mõningate Ukraina sõja eest põgenevate inimeste vastu, toovad esile vajaduse tagada ELi piiridel võrdne kohtlemine; |
|
K. |
arvestades, et ebakindlas olukorras olevad naised, eelkõige rassistatud naised, on prostitutsioonis osalevate inimeste seas märkimisväärselt üleesindatud, mis on seksismi ja rassismi tagajärg ja ühtlasi ka seda põlistav olukord; |
|
L. |
arvestades, et rassilise diskrimineerimise ohvrite juurdepääsul õiguskaitsele on takistusi; arvestades, et paljudes liikmesriikides puuduvad võrdõiguslikkust edendavatel asutustel selle ebavõrdsuse lahendamiseks inimressursid ja rahalised vahendid ja/või vajalik sõltumatus, muu hulgas ebapiisava poliitilise tahte tõttu; arvestades, et ELi diskrimineerimisvastane raamistik on liikmesriikide õigusaktidesse üle võetud ebaühtlaselt, mis piirab võrdõiguslikkust edendavate asutuste tõhusust; |
|
M. |
arvestades, et kogu ELis on teatatud mitmest juhtumist, kus rassismi, struktuurset diskrimineerimist, ahistamist, vägivalda ning rassilist ja etnilist profileerimist esineb kriminaalõigussüsteemides politsei, õiguskaitseametnike, kohtunike ja juristide tegevuse tulemusel (21); arvestades, et enamiku liikmesriikide kohtusüsteemides esineb rassistatud rühmade suhtes struktuurseid eelarvamusi (22); arvestades, et politseivägivalda ja ebaproportsionaalset jõu kasutamist õiguskaitseasutuste poolt ei tohiks kunagi lubada; arvestades, et õiguskaitses esineva institutsioonilise rassismiga tegelemisel on tähtis roll vastutusel ja sõltumatul järelevalvel; arvestades, et õigusriigi puudulik järgimine kriminaalõigussüsteemides raskendab seda olukorda veelgi; |
|
N. |
arvestades, et roma naised, rassistatud naised ja sisserännanud naised, sealhulgas puuetega naised, seisavad ELis silmitsi läbipõimunud ebavõrdsuse ja diskrimineerimisega; arvestades, et paljud neist on kogenud ka struktuurset vägivalda ning oma puutumatuse ja kehalise sõltumatuse rikkumist ning kannatanud sundsteriliseerimise, rasestumise sunnitud vältimise ja sundabordi tõttu, mis on kahjulikud tavad ja eugeenilistest veendumustest alguse saanud soolise vägivalla vormid; |
|
O. |
arvestades, et tehisintellekti süsteeme kasutatakse juba inimeste elu mõjutavate prognooside, profiilide ja riskihindamiste loomiseks; arvestades, et uued tehnoloogiad ja digiüleminek võivad tuua kaasa uusi probleeme seoses rassilise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimisega, luues sotsiaalseid eelarvamusi ja struktuurset ebavõrdsust, kuid neist võib saada ka mõjus vahend rassismi ja struktuurse diskrimineerimisega võitlemiseks; |
|
P. |
arvestades, et viis, kuidas inimesi meedias kujutatakse, võib olenemata nende rassilisest, usulisest või etnilisest taustast, tugevdada rassilise tähendusega negatiivseid stereotüüpe; |
|
Q. |
arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel on oluline roll ELi väärtuste ja põhiõiguste säilitamisel ja rakendamisel ning ELi poliitika ja strateegiate rakendamisel; arvestades, et kodanikuühiskonna tegutsemisruum on kogu ELis vähenemas ning paljudel kodanikuühiskonna organisatsioonidel on raske ellu jääda ja neil on probleeme rahastamisega; |
|
R. |
arvestades, et enamik liikmesriike ei ole rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi piisavalt rakendanud; arvestades, et direktiiv ei hõlma kõiki diskrimineerimise vorme ja aluseid, näiteks intersektsionaalset ja struktuurset diskrimineerimist, ning seetõttu tuleks seda ajakohastada, et võtta arvesse uusi nähtusi, nagu tehisintellekt ja algoritmiline otsustusprotsess, eelkõige võimalikku ohtu rassiliste eelarvamuste taastekkeks; arvestades, et mõned liikmesriigid ei ole nõukogu rassismi ja ksenofoobiat käsitlevat raamotsust täielikult või nõuetekohaselt üle võtnud; arvestades, et komisjon peaks seda jälgima ja tagama, et liikmesriigid järgivad ELi diskrimineerimisvastaseid õigusakte; |
|
S. |
arvestades, et ELi institutsioonid peavad võtma konkreetseid meetmeid, et tagada kestlikud muutused täielikult kaasava ja väärika töökoha loomiseks; arvestades, et diskrimineerimine on sageli mitmemõõtmeline ja ainult intersektsionaalne lähenemine saab sillutada teed kestlikele muutustele, mille abil on võimalik lahti saada meie ühiskonnas sügavalt juurdunud rassistlikest tavadest ja poliitikast; arvestades, et rassistatud rühmadesse ja kaitsetus olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvad isikud, kes kogevad diskrimineerimise intersektsionaalseid vorme, on otsustustasandi ametikohtadel alaesindatud; |
|
T. |
arvestades, et rassiline diskrimineerimine võib suurendada soolise vägivalla ohvriks langenud rassistatud ohvrite kaitsetust ning takistada nende juurdepääsu vajalikule toetusele, ressurssidele ja tervishoiule; |
|
U. |
arvestades, et ELi vahenditest rahastatavad organisatsioonid ei tohiks edendada ksenofoobseid või rassistlikke vaateid; |
|
V. |
arvestades, et vaenukõne ja vaenukuriteod kuuluvad kõige tõsisemate rassismi ja ksenofoobia ilmingute hulka; arvestades, et vaenukõne ja vaenukuritegude arv on Euroopas pidevalt suurenenud; arvestades, et COVID-19 pandeemia on olnud üks seda suurenemist soodustavatest teguritest (23); arvestades, et vaenukõne võib viia vaenukuritegudeni; arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti andmetel jäetakse ELis kümnest toime pandud vaenukuriteost ja vaenust ajendatud rünnakust kuni üheksa teatamata ja seetõttu jäävad nende toimepanijad karistuseta (24); |
|
1. |
rõhutab, et liit peab kiiresti välja töötama ja kasutusele võtma tugeva, kaasava, põhjaliku ja mitmetahulise lähenemisviisi, et tulemuslikult võidelda mis tahes alusel toimuva rassismi ja diskrimineerimise kõigi vormide, sealhulgas struktuurse ja institutsioonilise rassismi vastu kõigis ELi valdkondades; rõhutab, et liit ja selle institutsioonid peavad olema selles võitluses teistele eeskujuks; |
|
2. |
nõuab selle võitluse suuremat ja jätkuvat poliitilist juhtimist kõrgeimal tasandil, sealhulgas kindlameelset ja kiiret reageerimist vaenukõnele ja vaenukuritegudele, ning isiklikku osalemist rassismivastastel tippkohtumistel; |
|
3. |
kutsub komisjoni üles jätkama diskrimineerimise, rassismi, ksenofoobia, vaenukõne ja vaenukuritegude ning muud liiki sallimatuse vastu võitlemist käsitleva kehtiva ELi õigusraamistiku rakendamise hindamist, et teha kindlaks, kuidas seda vajaduse korral parandada, samuti osalema korrapärases dialoogis ja vahetama parimaid tavasid liikmesriikide, rassistatud rühmade ja muude sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonidega; kutsub komisjoni üles astuma konkreetseid samme, sealhulgas alustama rikkumismenetlusi, kui liikmesriigid rikuvad ELi õigust; |
|
4. |
kutsub komisjoni ja kõiki ELi valitsemistasandeid üles süvalaiendama võrdõiguslikkust ja rassilist õiglust kogu oma poliitikaalases töös, sealhulgas rahastades projekte liikmesriikide, piirkondade ja kohalikul tasandil; kutsub sellega seoses komisjoni üles rakendama täisleppimatuse poliitikat ELi toetuse suhtes projektidele nii ELis kui ka väljaspool seda, mis otseselt või kaudselt edendavad ksenofoobseid või rassistlikke vaateid; tuletab meelde, et ELi finantsmäärus (25) ja ELi rahastatavate programmide ühissätete määrus (26) kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus sisaldavad mitmeid diskrimineerimisvastaseid sätteid, eelkõige seoses rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumustega; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tagama nende sätete nõuetekohase kohaldamise; |
|
5. |
tuletab meelde oma pikaajalist nõudmist võtta vastu horisontaalne diskrimineerimisvastane direktiiv, mis on nõukogus alates 2008. aastast blokeeritud; kutsub nõukogu üles looma soolise võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse nõukogu koosseisu, et korrapärastel ja alalistel foorumitel oleks lihtsam pidada neis küsimustes, sealhulgas struktuurse ja läbipõimunud diskrimineerimise teemal kõrgetasemelist arutelu ning tagada rassismivastaste meetmete ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine kõikides poliitikavaldkondades; kutsub komisjoni üles ajakohastama ettepanekut võtta vastu ELi võrdse kohtlemise direktiiv, tuginedes parlamendi seisukohale, ning käsitlema ka läbipõimunud diskrimineerimist ja keelama selge sõnaga diskrimineerimise igasugusel põhjuste kombinatsioonil, mis on loetletud hartas; |
|
6. |
kutsub liikmesriike üles tagama rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi ja võrdse tööalase kohtlemise direktiivi täieliku rakendamise ja tulemusliku järelevalve; mõistab kindlalt hukka asjaolu, et rassilised, etnilised, usu- ja keelevähemused, sealhulgas LGBTIQ kogukonna liikmed seisavad silmitsi struktuurse rassismi, diskrimineerimise, vaenukuritegude ja vaenukõnega ning püsiva sotsiaal-majandusliku ebavõrdsusega muu hulgas sellistes valdkondades nagu eluase, tervishoid, tööhõive, haridus ja muud olulised teenused, näiteks vaimne ja seksuaaltervis ja reproduktiivtervishoid, samuti on neil on suuremad raskused kohtusüsteemile juurdepääsul, mida tuleb pidada oluliseks takistuseks põhiõiguste täielikule kasutamisele ning peamiseks takistuseks kaasamisele ja võrdõiguslikkusele, mis toob kaasa vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse; |
|
7. |
peab kahetsusväärseks, et 14 aastat pärast rassismi ja ksenofoobiat käsitleva raamotsuse vastuvõtmist ei ole mitu liikmesriiki selle sätteid veel täielikult ja nõuetekohaselt üle võtnud; kutsub liikmesriike tunnistama kriminaalkuriteoks rassistlikud vaenukuriteod ja vaenukõne ning võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et rassistlikku või ksenofoobset motiivi peetakse raskendavaks asjaoluks või et kohtud võivad alternatiivina sellist motiivi karistuste määramisel arvesse võtta; kutsub ühtlasi liikmesriike kehtestama kooskõlas kuriteoohvrite õiguste direktiiviga asjakohased standardid ja meetmed seoses vaenukuritegude tunnistajate ja ohvrite kaitsega enne kriminaaluurimist ja -menetlust, nende ajal ja pärast seda ning vahetama parimaid tavasid meetmete kohta, mis on osutunud tulemuslikuks, et julgustada teatamist, nagu vihjeliinid ja turvaline keskkond; peab taunitavaks asjaolu, et praegu esineb ELis ikka veel juhtumeid, kus õiguskaitseametnikud ei võta tõsiselt teateid rassilistel põhjustel toime pandud kuritegudest, ning nõuab kõigi juhtumite nõuetekohast uurimist (27); rõhutab, et olulised on õiguskaitse- ja kohtuasutustele korraldatavad spetsiaalsed rassismivastased, mittediskrimineerimise ja vaenukuritegude koolitused, eelkõige juhtumite nõuetekohaseks tuvastamiseks ja registreerimiseks; |
|
8. |
on sügavalt mures mitmes liikmesriigis toime pandud rassistatud inimeste vastu suunatud politseivägivalla juhtumite pärast; kutsub liikmesriike üles tagama, et inimestel oleks juurdepääs sõltumatutele ja hästi toimivatele politsei kohta kaebuste esitamise mehhanismidele, millele tuginedes on võimalik alustada politseivägivalla, väärkäitumise ja väärkohtlemise juhtumite uurimist ning kaitsta inimeste õigust neid juhtumeid dokumenteerida; |
|
9. |
väljendab heameelt komisjoni 9. detsembri 2021. aasta teatise „Kaasavam ja kaitsvam Euroopa: vaenukõne ja vaenukuritegude lisamine ELi kuritegude loetellu“ (COM(2021)0777), kutsub nõukogu üles selle otsuse vastuvõtmises kiiresti kokku leppima; väljendab heameelt digiteenuste õigusakti (COM(2020)0825) sätete üle, millega tagatakse, et see, mis on ebaseaduslik väljaspool internetti, on ebaseaduslik ka internetis, mis peaks aitama kaasa ka võitlusele internetis leviva ebaseadusliku vaenukõne vastu; kutsub liikmesriike üles kohaldama vaenukuritegudest teatama ergutamise peamisi juhtpõhimõtteid, mille töötas 2021. aasta märtsis välja vaenukuritegude registreerimist, andmete kogumist ja vaenukuritegudest teatama julgustamist käsitlev ELi töörühm; ergutab parimate tavade vahetamist asjaomaste ametiasutuste vahel, sealhulgas alternatiivsete karistuste, näiteks üldkasuliku töö või kohustusliku koolituse kohta; |
|
10. |
tõdeb, et tehisintellekt võib aidata tuvastada ja vähendada inimeste kallutatuse mõju ning tehisintellekti tarkvara võiks kasutada andmekogumite puhul diskrimineeritavate rühmade kaardistamiseks; on siiski mures ohu pärast, et tehisintellekt võib tugevdada olemasolevat diskrimineerimist ning süvendada olemasolevat ebavõrdsust ja sotsiaalset tõrjutust; rõhutab algoritmide väljatöötamisel kvaliteetsete andmete kasutamise tähtsust, sest tehisintellektisüsteemide tase sõltub nende väljaõpetamisel kasutatavatest andmetest; rõhutab, et oluline on tegelda võimalike riskidega ja tagada, et andmesubjektide põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks on kehtestatud vajalikud kaitsemeetmed tehisintellekti vahendite kasutamiseks, eelkõige juhul, kui neid kasutatakse õiguskaitses, samuti tagada, et tehisintellektisüsteemide puhul juhindutakse läbipaistvuse, selgitatavuse, õigluse ja vastutuse põhimõtetest ning viiakse läbi sõltumatud auditid, et need süsteemid ei süvendaks diskrimineerimist, rassismi, tõrjutust ja vaesust; |
|
11. |
nõuab, et liikmesriigid lõpetaksid igasuguse rassiliste või etniliste profiilide koostamise; palub liikmesriikidel ja ELi Õiguskaitsekoolituse Ametil korraldada rohkem koolitusi selle kohta, kuidas vältida ebaseaduslikku profiilianalüüsi õiguskaitse kontekstis ning aidata mõista ja kõrvaldada kallutatust; tuletab meelde, et kooskõlas liidu õigusega on keelatud profiilianalüüs, mis põhjustab füüsiliste isikute diskrimineerimist isikuandmete alusel, mis on oma olemuselt põhiõiguste ja -vabaduste seisukohast eriti tundlikud, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2016/680 (28) ja määruses (EL) 2016/679 (29); |
|
12. |
tunnistab, et rassistatud rühmad on Euroopa elanikkonna madalama sissetulekuga rühmade hulgas ebaproportsionaalselt esindatud, ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegelema rassistatud rühmade erivajadustega sellistes valdkondades nagu haridus, eluase, tervishoid, tööhõive, politseitöö, sotsiaalteenused, õigussüsteem ning poliitikas osalemine ja esindatus; ergutab liikmesriike kasutama täiel määral ära lastegarantiid, et võidelda ka rassistatud laste vastu suunatud struktuurse rassismi vastu, ning töötama välja konkreetsed riiklikud programmid, mille eesmärk on murda välja vaesuse ringist, mis mõjutab ülekaalukalt rassistatud lapsi; |
|
13. |
väljendab heameelt selle üle, kuidas ELi reageeris Ukrainast põgenevate inimeste saabumisele ja et aktiveeriti ajutise kaitse direktiiv (30); väljendab muret teadete pärast, et piiridel on leidnud aset diskrimineerimise ja rassismi juhtumeid muu kui valge nahavärviga inimeste ja vähemuste, näiteks romade suhtes, ning tuletab liikmesriikidele meelde, et rahvusvahelise õiguse kohaselt on igal inimesel õigus taotleda varjupaika ja olla lugupidavalt koheldud (31); kordab, et rände- ja piirikontrolli ei või seada ettepoole inimeste turvalisusest, õigustest ja elust, ning kutsub komisjoni üles süvalaiendama rassilise võrdõiguslikkuse mõõdet kogu ELi rändealases õigus- ja poliitikaraamistikus; |
|
14. |
peab kahetsusväärseks, et roma kogukonnad on endiselt üks kõige diskrimineeritumaid ja vähimkaitstud rühmi ELis; nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid nõukogu 12. märtsil 2021 vastuvõetud soovitust romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta ning romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlevat ELi strateegilist raamistikku ning kasutaksid täielikult ära olemasolevad rahalised vahendid; kutsub liikmesriike üles ametlikult tunnistama, et romavastasus on roma rahva vastu suunatud rassismi erivorm; |
|
15. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid antisemitismi muret tekitava suurenemise vastu ELis; märgib, et ELis on juutide rahvaarv viimastel aastatel vähenenud ning 38 % juutidest on kaalunud viimase viie aasta jooksul EList lahkumist, kuna nad on mures oma turvalisuse ja julgeoleku pärast (32); |
|
16. |
mõistab hukka sellised tavad nagu naiste suguelundite moonutamine, abieluvangis elamine ja aukuriteod, mis mõjutavad eriti naisi, ning nõuab, et kuritegude toimepanijad võetaks selliste tavade eest vastutusele; nõuab teadlikkuse ja kaitse suurendamist, et teha lõpp sellistele kahjulikele tavadele ELis nii riigi kui ka ELi tasandil; |
|
17. |
rõhutab, et paljud Aafrika päritolu naised ja teised rassistatud naised seisavad silmitsi põlvkonnast põlvkonda edasikanduva vaesuse ja tõrjutusega ning kuuluvad järjepidevalt rühmadesse, kellel on kõige halvem juurdepääs tervishoiuteenustele ning keda diskrimineeritakse sünnitus-, rasedus- ja lapsehooldusteenuste valdkonnas (33); |
|
18. |
kutsub liikmesriike üles tagama, et tervishoiuteenistused oleksid valmis tegelema konkreetsete terviseprobleemidega, mis võivad eelkõige mõjutada Aafrika, Lähis-Ida, Ladina-Ameerika ja Aasia päritolu inimesi, korraldades muu hulgas selleks vajalikke koolitusi ja ajakohastades vastavalt meditsiinihariduse õppekavasid; |
|
19. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike võtma konkreetseid meetmeid, et võidelda soostereotüüpide vastu ja kaotada diskrimineerimine ja ebavõrdsus, samuti võidelda rassistatud naiste vastase soolise vägivallaga, sealhulgas võtma vastu esildatud direktiivi naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise kohta (COM(2022)0105), lisades soolise vägivalla ELi kuritegude loetellu ning kriminaliseerides sundsteriliseerimise ja sunniviisilise abordi ning tagades ohvritele õiguskaitsevahendid, abi ja hüvitamise; |
|
20. |
rõhutab hariduse, kultuuri ja spordi rolli rassiliste ja etniliste stereotüüpide vastu võitlemisel ning võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid võitlema rassismi ja diskrimineerimise vastu võimalikult vara ning integreerima kaasava hariduse kõikidesse riiklikesse õppekavadesse; rõhutab, et oluline on teadvustada ja õpetada rassismi ja antisemitismi ajaloolisi põhjusi, sealhulgas eesmärgiga mõista paremini praegu toimuvat rännet; väljendab muret rassismi ja diskrimineerimise mõju pärast sisserändajatest laste ja noorukite ning teiste rassistatud inimeste füüsilisele ja vaimsele tervisele, mis takistab nende kaasamist ühiskonnaellu; rõhutab, et eelarvamustel on pikaajaline mõju nende täiskasvanueas; mõistab teravalt hukka igasuguse rassilise ja etnilise segregatsiooni koolides, mida ikka veel esineb ELis ning millel on ebaproportsionaalne mõju rassistatud ja etniliste vähemuste kogukondadest pärit lastele; hoiatab, et sellised tavad põhjustavad marginaliseerumist, põlistavad struktuurset diskrimineerimist ja takistavad võrdset juurdepääsu elukvaliteedile; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama või tugevdama kaasavat poliitikat sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ning võtma konkreetseid meetmeid rassiliste ja etniliste vähemuste hulka kuuluvate laste toetamiseks; |
|
21. |
nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid käsitleksid läbipõimunud diskrimineerimise vorme ELi diskrimineerimisvastastes õigusaktides ja poliitikas ning edendaksid tihedas koostöös liikmesriikide ja asjaomaste rühmadega seda teemat käsitlevat ELi raamistikku; |
|
22. |
rõhutab vajadust tagada kõigi läbipõimunud diskrimineerimisest mõjutatud rühmade, eelkõige vähemusrühmade sisuline osalemine poliitikakujundamises ELi, riigi ja kohalikul tasandil; |
|
23. |
kutsub kõiki ELi liikmesriike koguma võrreldavaid ja usaldusväärseid eristatud võrdõiguslikkuse andmeid, et täielikult mõista ja dokumenteerida diskrimineerimist, analüüsida sotsiaalseid probleeme ja võidelda terviklikult ebavõrdsuse vastu, tuginedes vabatahtlikule osalemisele, enesemääramisele ja teadlikule nõusolekule, kaitstes samal ajal anonüümsust ja konfidentsiaalsust, tagades kogukonna osalemise kategooriate kindlaksmääramisel, analüüsil ja hindamisel, austades ELi andmekaitsealaste õigusaktide peamisi põhimõtteid ja põhiõigusi ning järgides siseriiklikke õigusakte; kutsub komisjoni üles jätkama liikmesriikidega ühise metoodika väljatöötamist, et tagada kogutud andmete võrreldavus, täpsus ja usaldusväärsus; toetab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tööd nende andmete analüüsimisel ja väljendab heameelt edasiste edusammude üle selles valdkonnas, mis on kooskõlas ameti uute volitustega ning põhinevad struktureeritud ja tihedal koostööl justiits- ja siseküsimuste asutuste ja mõjutatud rühmadega; |
|
24. |
nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid võtaksid 2022. aasta lõpuks vastu rassismi ja diskrimineerimise vastased riiklikud tegevuskavad, milles võetakse arvesse rassismi ajaloolisi põhjusi ja kujundataks ajaloomälu, nagu on sätestatud ELi rassismivastases tegevuskavas; kutsub komisjoni üles suurendama läbipaistvust ja rassistatud rühmade osalemist rassismivastaste riiklike tegevuskavade allrühma töös, sealhulgas andes teavet riiklike kontaktpunktide kohta; rõhutab vajadust jätkata ELi rassismivastase tegevuskavaga ka pärast 2025. aastat ja kujundada sellest täiemahuline ELi strateegia ning soovitab komisjonil tagada enne oma volituste lõppemist alustatud töö järjepidevus; |
|
25. |
rõhutab vajadust järelevalve- ja aruandlusmehhanismi järele, et tagada ELi rassismi- ja diskrimineerimisvastaste õigusaktide ja poliitika tulemuslik kohaldamine ja täitmise tagamine, ning tuletab meelde, et oluline on kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemine selles protsessis; nõuab, et võetaks vastu nõukogu soovitus rassismivastaste riiklike tegevuskavade kohta, et tugevdada ühiste juhtpõhimõtete ja sellest tuleneva edu näitajatega seotud kohustuste täitmist ja järelevalvemehhanismi; |
|
26. |
tuletab meelde oma toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele eelkõige rassismi-ja diskrimineerimisvastase võitluse ja sallivuse valdkonnas; rõhutab, et rassismivastaseid inimõiguste kaitsjaid tuleb nende töös kaitsta ja toetada; tuletab meelde vajadust kodanikuühiskonna organisatsioonide sihtotstarbelise ja piisava ELi rahastamise järele; rõhutab ühtlasi korrapärase ja struktureeritud dialoogi tähtsust kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes tegelevad rassilise õigluse ja võrdõiguslikkuse küsimustega Euroopa, riigi ja kohalikul tasandil; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid koos kodanikuühiskonna organisatsioonide ja mõjutatud rühmadega kavandaksid ja korraldaksid üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et vähendada avalikkuses levinud stereotüüpe ja eelarvamusi; nõuab diskrimineerimisvastase võitluse valdkonnas asjakohasemaid rahastamisvõimalusi kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi raames; kutsub komisjoni üles tagama, et alaline rassismivastane kodanikuühiskonna organisatsioonide foorum oleks ametlikult kaasatud asjakohaste poliitikameetmete ja õigusaktide koostamisse; mõistab hukka eri vormis rünnakud (sh vaenukõne, karistuslik maksustamiskord, üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid, büroode või neis töötavate inimeste ründamine) nende kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu, kes toetavad kodanikke ja annavad eksperditeadmisi selle valdkonna poliitikakujundajatele; |
|
27. |
rõhutab esindatuse ja mitmekesisuse tähtsust kaasava ühiskonna arengus; tuletab meelde, et meedial on kohustus kajastada ühiskonda kogu tema mitmekesisuses, ning peab kahetsusväärseks praegust mitmekesisuse puudumist kõigil tasanditel; mõistab hukka rassistliku retoorika teatud meediaväljaannetes, mis häbimärgistavad rassistatud kogukondi; rõhutab ühtlasi, et oluline on sooliselt tasakaalustatud osalemine ja rassistatud inimeste osalemine meedias, et tagada piisav esindatus ja näidata rassistatud rühmadesse kuuluvatele lastele positiivset eeskuju; |
|
28. |
rõhutab olulist mõju, mida meediapädevuse kampaaniad ja algatused võivad avaldada desinformatsiooni abil levitatava rassilise diskrimineerimise narratiivi vähenemisele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama suuremat tähelepanu kriitilise mõtlemise, meediapädevuse ja digioskuste arendamisele, et võidelda rassismi ja diskrimineerimise vastu; kutsub liikmesriike üles tuvastama ja analüüsima ELis vaenu levitavate äärmusrühmituste, sealhulgas Venemaaga tihedalt seotud rühmituste tegevust ja rahastamisallikaid, mida kasutatakse ELi destabiliseerimiseks ja selle ühtsuse õõnestamiseks, ning võtma edasisi meetmeid, et võidelda nende organisatsioonide tegevuse vastu ELis; |
|
29. |
väljendab heameelt komisjoni algatuse üle võrdõiguslikkust edendavate asutuste miinimumnõuete kohta, mille eesmärk on tagada kogu ELis samaväärne kaitse diskrimineerimise eest, ning nõuab tungivalt, et komisjon esitaks selle kohta põhjaliku ettepaneku; kutsub komisjoni üles võtma vastu konkreetseid seadusandlikke meetmeid võrdõiguslikkust edendavate asutuste rolli ja sõltumatuse tugevdamiseks liikmesriikides ning tagama neile oma ülesannete täitmiseks piisava rahastamise, eriti mis puudutab andmete paremat kogumist eesmärgiga kaardistada diskrimineerimine ja ebavõrdsus kogu ELis; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid kõigile võrdõiguslikkust edendavatele asutustele volitused käsitleda kõiki diskrimineerimise vorme, sealhulgas ohvristamist ja vaenukõnet; |
|
30. |
peab taunimisväärseks tõsiasja, et ELi ühiskonnas esineb endiselt struktuurset rassismi; kutsub ELi institutsioone üles tegelema selle probleemiga oma struktuurides, samuti rassistatud rühmade ja teiste diskrimineeritavate rühmade alaesindatusega eelkõige otsustustasandi ametikohtadel ning võtma kiirendatud korras vastu tööjõu mitmekesisuse ja kaasamise strateegia; rõhutab, et isik tuleks tööle võtta tema omaduste, kvalifikatsiooni ja oskuste alusel; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 10 kohaselt on keelatud vaenukõne, samuti solvava väljendusviisi kasutamine ja diskrimineerimisele õhutamine, ning palub parlamendi presidendil ja komisjonide esimeestel neid reegleid nõuetekohaselt rakendada ning tagada selliste juhtumite nõuetekohane uurimine ja järelmeetmed, mille puhul leitakse, et neid reegleid on rikutud; |
|
31. |
väljendab sellega seoses heameelt Euroopa Parlamendi mitmekesisuse strateegia ja selle tegevuskava vastuvõtmise üle aastateks 2022–2024; rõhutab, et ka fraktsioonid vastutavad selle jõustamise eest oma fraktsiooni personalistrateegias; |
|
32. |
väljendab heameelt selle üle, et komisjon nimetas 2021. aastal ametisse esimese rassismivastase võitluse koordinaatori ning alates 2015. aastast on järjepidevalt ametisse nimetatud antisemitismivastase võitluse ja juudi eluviisi edendamise koordinaator; kutsub komisjoni üles nimetama viivitamata ametisse moslemivastase vaenu vastu võitlemise koordinaatori; peab kahetsusväärseks, et see ametikoht on olnud täitmata alates 2021. aasta juulist; tuletab meelde, et need ametikohad peaksid olema alalised ning seetõttu tuleks koordinaatorite ametikohad säilitada ja nende tegevust rahaliselt toetada; rõhutab rassismivastase koordinaatori ja rassismi, ksenofoobia ja muus vormis sallimatuse vastu võitlemise ELi kõrgetasemelise töörühma keskset rolli rassilise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel kõikides ELi poliitikavaldkondades; |
|
33. |
väljendab muret tõsiasja pärast, et endiselt levivad rassistlikud ja ksenofoobsed vandenõuteooriad, mis õhutavad vaenu ja vägivalda, sealhulgas vaenukuritegude toimepanemist kogu maailmas; on äärmiselt mures selle pärast, kuivõrd need teooriad, näiteks nn suure asenduse (great replacement) teooria, on leidnud tee mitme liikmesriigi paremäärmuslike poliitikute poliitilisse kõnepruuki, ning rõhutab, et sellega seatakse ohtu liidu ühised põhiväärtused; |
|
34. |
tuletab meelde oma seisukohta komisjoni iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande kohta ja eelkõige oma üleskutset lisada eraldi jagu kodanikuühiskonna organisatsioonide kohta ja käsitleda põhiõigusi, sealhulgas mittediskrimineerimist rassi, nahavärvi või etnilise kuuluvuse alusel; nõuab ühtlasi, et aruande riike käsitlevates peatükkides esitataks ülevaade ELi rassismivastase tegevuskava rakendamisest; |
|
35. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.
(2) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(3) ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.
(4) ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.
(5) ELT L 156, 5.5.2021, lk 1.
(6) ELT C 93, 19.3.2021, lk 1.
(7) https://edoc.coe.int/en/living-together-diversity-and-freedom-in-europe/9741-covid-19-an-analysis-of-the-anti-discrimination-diversity-and-inclusion-dimensions-in-council-of-europe-member-states.html
(8) ELT C 108, 26.3.2021, lk 2.
(9) ELT C 385, 22.9.2021, lk 104.
(10) ELT C 362, 8.9.2021, lk 63.
(11) ELT C 445, 29.10.2021, lk 150.
(12) ELT C 347, 9.9.2022, lk 2.
(13) ELT C 347, 9.9.2022, lk 15.
(14) ECRI, Opinion on the concept of „racialisation“ (Arvamus rassistamise kontseptsiooni kohta), 8. detsember 2021.
(15) Euroopa Parlament, uuring kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile, Protection against racism, xenophobia and racial discrimination, and the EU Anti-racism Action Plan (Kaitse rassismi, ksenofoobia ja rassilise diskrimineerimise vastu ning ELi rassismivastane tegevuskava), mai 2022.
(16) FRA, Põhiõiguste aruanne – 2022, 8. juuni 2022, lk 84.
(17) Mõiste „romad“ alla kuuluvad mitmed rühmad, näiteks romad, kaaled, manušid, aškalid, travellerid, lovarid, rissended, bojašid, domaarid, kaldaarid, romanišid ja sintid.
(18) FRA, Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise teine uuring – peamised tulemused, 6. detsember 2017.
(19) FRA, Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise teine uuring: moslemid – valitud tulemused, 21. september 2017.
(20) FRA, Antisemitismi kogemine ja tajumine – Teine uuring juutide diskrimineerimise ja juudivastaste vihakuritegude kohta Euroopa Liidus, 10. detsember 2018.
(21) Euroopa romade õiguste keskus, Justice Denied: Roma in the criminal justice system (Õigusemõistmisest keeldumine – romad kriminaalõigussüsteemides), 2. märts 2022.
(22) Euroopa rassismivastane võrgustik, 2014–2018 ENAR Shadow Report on racist crime and institutional racism in Europe (Euroopa rassismivastase võrgustiku 2014.–2018. aasta variaruanne rassistlike kuritegude ja institutsioonilise rassismi vastu Euroopas), 11. september 2019.
(23) FRA, Põhiõiguste aruanne –2022, 8. juuni 2022, lk 84.
(24) FRA, Encouraging hate crime reporting – The role of enforcement and other authorities (Vaenukuritegudest teatama julgustamine – õiguskaitse- ja muude asutuste roll), 2021.
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).
(27) ENAR, Justice Gap: Racism pervasive in criminal justice systems across Europe, 12. september 2019.
(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).
(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(30) Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (ELT L 212, 7.8.2001, lk 12).
(31) Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, The war in Ukraine – Fundamental rights implications within the EU, 19. mai 2022, ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, EU-Ukrainian border checkpoints: First field observations, 23. märts 2022.
(32) FRA opinions – Experiences and perceptions of antisemitism
(33) Equinox, Towards Gender Justice – Rethinking EU Gender Equality Policy from an Intersectional Perspective, mai 2021.
III Ettevalmistavad aktid
Euroopa Parlament
Neljapäev, 10. november 2022
|
5.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 161/20 |
P9_TA(2022)0376
ELi ja Ukraina vaheline autokaubaveo leping
Euroopa Parlamendi 10. novembri 2022. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (11050/2022 – C9-0299/2022 – 2022/0200(NLE))
(Nõusolek)
(2023/C 161/03)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11050/2022), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise lepingu eelnõu (10151/2022), |
|
— |
võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C9-0299/2022), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7, |
|
— |
võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A9-0263/2022), |
|
1. |
annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ukraina valitsusele ja parlamendile. |
|
5.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 161/21 |
P9_TA(2022)0377
ELi ja Moldova vaheline autokaubaveo leping
Euroopa Parlamendi 10. novembri 2022. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise autokaubaveo lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (11052/2022 – C9-0304/2022 – 2022/0201(NLE))
(Nõusolek)
(2023/C 161/04)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11052/2022), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise lepingu eelnõu (10152/2022), |
|
— |
võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C9-0304/2022), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7, |
|
— |
võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A9-0262/2022), |
|
1. |
annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Moldova Vabariigi valitsusele ja parlamendile. |
|
5.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 161/22 |
P9_TA(2022)0378
GATSi kohaste erikohustuste nimekirja muutmist käsitleva lepingu sõlmimine
Euroopa Parlamendi 10. novembri 2022. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu nimel teenuskaubanduse üldlepingu kohaste erikohustuste nimekirja muutmist käsitleva lepingu sõlmimise kohta, et inkorporeerida sellesse 2. detsembri 2021. aasta teenuste siseriikliku reguleerimise läbirääkimiste lõpuleviimist käsitleva deklaratsiooni 1. lisa (09982/2022 – C9-0224/2022 – 2022/0174(NLE))
(Nõusolek)
(2023/C 161/05)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (09982/2022), |
|
— |
võttes arvesse lepingu eelnõu, mis käsitleb teenuskaubanduse üldlepingu kohaste erikohustuste nimekirja muutmist, et inkorporeerida sellesse 2. detsembri 2021. aasta teenuste siseriikliku reguleerimise läbirääkimiste lõpuleviimist käsitleva deklaratsiooni 1. lisa (09982/2022), |
|
— |
võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2, artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C9-0224/2022), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7, |
|
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A9-0257/2022), |
|
1. |
annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Maailma Kaubandusorganisatsioonile. |
|
5.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 161/23 |
P9_TA(2022)0379
Siseturgu moonutavad välisriigi subsiidiumid
Euroopa Parlamendi 10. novembri 2022. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta (COM(2021)0223 – C9-0167/2021 – 2021/0114(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2023/C 161/06)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0223), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 207 ja 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0167/2021), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. oktoobri 2021. aasta arvamust (1), |
|
— |
võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 13. juuli 2022. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
|
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi, |
|
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A9-0135/2022), |
|
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (2); |
|
2. |
kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias; |
|
3. |
võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias; |
|
4. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 105, 4.3.2022, lk 87.
(2) Käesolev seisukoht asendab 4. mail 2022. aastal vastu võetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0143).
P9_TC1-COD(2021)0114
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. novembril 2022. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/…, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2022/2560) lõplikule kujule).
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus
Liit on jätkuvalt pühendunud avatud ja reeglitel põhinevale mitmepoolsele kaubandussüsteemile, mille keskmes on ajakohastatud WTO, ning subsiidiume käsitleva mitmepoolse raamistiku edasisele tõhustamisele. Liit kinnitab taas, et toetab pühendunult WTO reeglite ajakohastamist, et kõrvaldada kaubandus- ja konkurentsimoonutused. Eelkõige tegeleb liit tööstussubsiidiume käsitlevate normide ajakohastamisega, et parandada WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu nõuetekohast toimimist ning edendada lepingu täitmist ja jõustamist.
Euroopa Komisjoni avaldus selgituste kohta seoses määruse (EL) 2022/2560 (1) kohaldamisega kõnealuse määruse artikli 46 alusel
Komisjon kohustub selgitama määruse (EL) 2022/2560 artikli 4 lõike 1 kohaldamist välisriigi subsiidiumi põhjustatud moonutuse olemasolu kohta siseturul, käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tasakaalu hindamise kohaldamist ja käesoleva määruse artikli 27 lõikes 1 sätestatud riigihankemenetluse moonutuse hindamist.
Komisjon avalikustab sellised esialgsed selgitused hiljemalt 12 kuud pärast kõnealuste sätete kohaldamise kuupäeva.
Esialgsed selgitused võib asendada määruse (EL) 2022/2560 artikli 46 kohaselt välja antud suunistega.
Euroopa Komisjoni avaldus moonutavate välisriigi subsiidiumide käsitlemise mitmepoolsete eeskirjade kohta seoses määruse (EL) 2022/2560 (2) vastuvõtmisega
30. juunil 2022 jõudsid Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon kokkuleppele siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume käsitleva määruse (3) suhtes. Käesolev määrus täiendab olemasolevaid Euroopa ja rahvusvahelisi subsiidiume ja subsiidiumide kontrolli käsitlevaid eeskirju. Selles käsitletakse välisriigi subsiidiumide põhjustatud moonutusi liidu siseturul.
Subsiidiumid võivad avaldada negatiivset mõju rahvusvahelisele kaubandusele ning põhjustada konkurentsimoonutusi nii traditsioonilistes sektorites kui ka uute tehnoloogiate puhul. Mõnel juhul võivad kontrollimatud subsiidiumid kaasa tuua ka liigse tootmisvõimsuse, mis kahjustab head turudünaamikat. EL peab jätkuvalt saama kasu rahvusvahelistest võimalustest, töötades samal ajal välja vahendid ebaausate kaubandustavadega võitlemiseks nii liidus kui ka väljaspool liitu (4). Käesolev määrus peaks aitama parandada ELi siseturu vastupanuvõimet, eelkõige kaitstes seda välisriigi subsiidiumidest tulenevate moonutuste eest. Sellega täiendab liit oma töövahendeid, et saavutada liidu avatud strateegilise autonoomia eesmärgid.
Selleks et käsitleda subsiidiumide negatiivset mõju ning tunnistades, et WTO eeskirjad ei pruugi olla piisavalt tõhusad, et vähendada riigi sekkumise negatiivset ülekanduvat mõju majandusele, muu hulgas teatavates tööstussektorites, on Euroopa Komisjon jätkuvalt pühendunud subsiidiume käsitleva mitmepoolse raamistiku edasisele tõhustamisele ning tegutseb otsustavalt õigusraamistiku nimel, milles on vahendid, et käsitleda kaubandus- ja konkurentsimoonutusi ning tagada võrdsed võimalused (5). Eelkõige on komisjon pühendunud tööstussubsiidiume käsitlevate eeskirjade ajakohastamisele, et tõhustada WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu nõuetekohast toimimist ja edendada selle järgimist. Sellega seoses tuletab Euroopa Komisjon meelde oma käimasolevat kolmepoolset koostööd Jaapani ja Ameerika Ühendriikidega.
Subsiidiume käsitlevad eeskirjad on sätestatud eelkõige WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus, millega keelatakse teatavad subsiidiumid ja tegevused, et võidelda subsiidiumide kahjuliku mõjuga kaubavahetusele. Liit rakendab neid tasakaalustava subsideerimisega seotud eeskirju määrusega (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (6). Määruse (EL) 2016/1037 kohaldamisala vastab WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu kohaldamisalale.
Siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume käsitlev määrus on kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas eelkõige WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust tulenevate kohustustega. Euroopa Komisjon tagab, et kõik käesoleva määruse kohaldamisel võetavad meetmed on kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega.
Komisjon kavatseb käesolevat uut määrust täiel määral kasutada selleks, et käsitleda välisriigi subsiidiumide põhjustatud moonutusi siseturul.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume (ELT L 330, 23.12.2022, lk 1).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume (ELT L 330, 23.12.2022, lk 1).
(3) Euroopa Komisjon, ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta (COM(2021)0223).
(4) Komisjoni 18. veebruari 2021. aasta teatis „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ (COM(2021)0066).
(5) Komisjoni 18. veebruari 2021. aasta teatis „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ (COM(2021)0066).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 55).
|
5.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 161/26 |
P9_TA(2022)0380
Äriühingute kestlikkusaruandlust käsitlev direktiiv
Euroopa Parlamendi 10. novembri 2022. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja määrust (EL) nr 537/2014 seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (COM(2021)0189 – C9-0147/2021 – 2021/0104(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2023/C 161/07)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0189), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 50 ja 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0147/2021), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Keskpanga 7. septembri 2021. aasta arvamust (1), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. septembri 2021. aasta arvamust (2), |
|
— |
võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 29. juuni 2022. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
|
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, väliskomisjoni, arengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi, |
|
— |
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni kirja, |
|
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0059/2022), |
|
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
|
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
P9_TC1-COD(2021)0104
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. novembril 2022. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2022/2464) lõplikule kujule).
|
5.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 161/27 |
P9_TA(2022)0381
Digirahandus: digitaalset tegevuskerksust käsitlev määrus (DORA)
Euroopa Parlamendi 10. novembri 2022. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 909/2014 (COM(2020)0595 – C9-0304/2020 – 2020/0266(COD)
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2023/C 161/08)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0595), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0304/2020), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Keskpanga 4. juuni 2021. aasta arvamust (1), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 24. veebruari 2021. aasta arvamust (2), |
|
— |
võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 29. juuni 2022. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
|
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0341/2021), |
|
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
|
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
P9_TC1-COD(2020)0266
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. novembril 2022. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/…, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2022/2554) lõplikule kujule).
|
5.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 161/28 |
P9_TA(2022)0382
Digirahandus: digitaalse tegevuskerksuse nõudeid käsitlev muutmisdirektiiv
Euroopa Parlamendi 10. novembri 2022. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2006/43/EÜ, 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/65/EL, (EL) 2015/2366 ja (EL) 2016/2341 (COM(2020)0596 – C9-0303/2020 – 2020/0268(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2023/C 161/09)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0596), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C9-0303/2020), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Keskpanga 4. juuni 2021. aasta arvamust (1), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 24. veebruari 2021. aasta arvamust (2), |
|
— |
võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 29. juuni 2022. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
|
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust, |
|
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0340/2021), |
|
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
|
2. |
soovitab sellele õigusaktile viidata kui „DORA direktiivile“; |
|
3. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
|
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
P9_TC1-COD(2020)0268
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. novembril 2022. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/…, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL, 2014/65/EL, (EL) 2015/2366 ja (EL) 2016/2341 seoses finantssektori digitaalse tegevuskerksusega
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2022/2556) lõplikule kujule).
|
5.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 161/29 |
P9_TA(2022)0383
Küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus
Euroopa Parlamendi 10. novembri 2022. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (COM(2020)0823 – C9-0422/2020 – 2020/0359(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2023/C 161/10)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0823), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0422/2020), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Keskpanga 11. aprilli 2022. aasta arvamust (1) |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. aprilli 2021. aasta arvamust (2), |
|
— |
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega, |
|
— |
võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 22. juuni 2022. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
|
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, väliskomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi, |
|
— |
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9-0313/2021), |
|
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
|
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
P9_TC1-COD(2020)0359
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. novembril 2022. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/…, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv)
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2022/2555) lõplikule kujule).
|
5.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 161/30 |
P9_TA(2022)0384
REPowerEU peatükid riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades
Euroopa Parlamendi 10. novembril 2022. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas ning määrust (EL) 2021/1060, määrust (EL) 2021/2115, direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814 (COM(2022)0231 – C9-0183/2022 – 2022/0164(COD)) (1)
(Seadusandlik tavamenetlus: esineme lugemine)
[Muudatusettepanek 1, kui ei ole märgitud teisiti]
(2023/C 161/11)
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED (*1)
komisjoni ettepanekule
2022/0164(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas ning määrust (EL) 2021/1060, määrust (EL) 2021/2115, direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku, artikli 177 esimest lõiku, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2 ja artikli 322 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (3),
võttes arvesse kontrollikoja arvamust,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 (4) (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) vastuvõtmisest saadik on liidu ühiskonda ja majandust , selle inimesi ning selle majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust märkimisväärselt mõjutanud enneolematud geopoliitilised sündmused , mille on põhjustanud Venemaa provotseerimata ja ebaseaduslik sõjaline sissetung Ukrainasse, ning nende vahetud ja kaudsed sotsiaal-majanduslikud tagajärjed. Selgemaks kui kunagi varem on eelkõige saanud see, et liidu energiajulgeolek ja energiasõltumatus on hädavajalik edukaks, kestlikuks ja kaasavaks taastumiseks COVID-19 kriisist, ning see on ka oluline tegur, mis aitab suurendada Euroopa majanduse vastupidavust. |
|
(2) |
Taaste- ja vastupidavusrahastu on sobiv vahend, mis aitab liidul uutele esilekerkivatele probleemidele reageerida , tagades samal ajal liidu õigusaktide (4a) järgimise ja kehtivate rahvusvaheliste kohustuste täitmise , sest kestliku taastumise ning liidu vastupanuvõime ja energiajulgeoleku tugevdamise vahel on otsene seos , aidates vähendada sõltuvust fossiilkütustest, eelkõige Venemaalt pärit fossiilkütustest, ning rahastul on õiglases ja kaasavas üleminekus kindel roll. |
|
(3) |
Euroopa riigipeade ja valitsusjuhtide 10.–11. märtsi 2022. aasta Versailles’ deklaratsioonis kutsuti komisjoni esitama mai lõpuks ettepanek kava „REPowerEU“ kohta, et kaotada sõltuvus Venemaa fossiilkütuste impordist, ning seda üleskutset korrati Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsi 2022. aasta järeldustes. Sõltuvus tuleks kaotada aegsasti enne 2030. aastat ja seda tuleks teha kooskõlas ELi rohelise kokkuleppega ning Euroopa kliimamääruses 2030. ja 2050. aastaks sätestatud kliimaeesmärkidega. Määrust (EL) 2021/241 tuleks seega muuta, et parandada selle suutlikkust toetada reforme ja investeeringuid, mis on suunatud energiatarnete mitmekesistamisele, pidades eelkõige silmas fossiilkütuseid, ning et muuta energiasüsteem turvalisemaks, taskukohasemaks, kättesaadavamaks ja kestlikumaks, eelkõige taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu, energiatõhususe ning suurema energia salvestamise võimsuse kaudu, aidates seeläbi tugevdada liidu strateegilist autonoomiat ja avatud majandust. Samuti tuleks toetada reforme ja investeeringuid, mis suurendavad liikmesriikide majanduse energiatõhusust ja energiasäästu, parandades nende sidusust taastuvenergia direktiivi, energiatõhususe direktiivi, hoonete energiatõhususe direktiivi ja kestlike toodete ökodisaini määrusega . |
|
(3a) |
Venemaa fossiilkütuste impordist sõltuvuse järkjärguline kaotamine peaks vähendama liidu üldist energiasõltuvust. Kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastuga peaksid taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükid aitama suurendada ja tugevdada liidu strateegilist autonoomiat, suurendamata liigset sõltuvust kolmandatest riikidest pärit toorainete impordist. |
|
(4) |
Et suurendada maksimumini nende strateegiate ja meetmete vastastikust täiendavust, järjepidevust ja sidusust, mida liit ja liikmesriigid rakendavad liidu energiavarustuse sõltumatuse, kindluse ja kestlikkuse edendamiseks, tuleks energiavaldkonna reformid ja investeeringud kindlaks määrata riiklikele taaste- ja vastupidavuskavadele lisatavas spetsiaalses REPowerEU peatükis. |
|
(4a) |
Selleks et edendada Euroopa Liidu toimimise lepingu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega seotud eesmärke, peaksid liikmesriigid REPowerEU peatükkide ettevalmistamisel tagama rahaliste vahendite asjakohase jaotamise piirkondade vahel, võttes samal ajal arvesse iga piirkonna vajadusi ja probleeme. |
|
(4b) |
Eritähelepanu tuleks pöörata kõrvalistele, äärepoolsetele ja isoleeritud piirkondadele ning saartele, kus esineb juba praegu lisapiiranguid. |
|
(5) |
Selleks et liit saaks võimalikult laialdaselt reageerida, tuleks kõigilt liikmesriikidelt, kes esitavad oma taaste- ja vastupidavuskava pärast käesoleva määruse jõustumist, nõuda, et nad lisaksid oma kavasse REPowerEU peatüki. Seda nõuet tuleks kohaldada eelkõige muudetud kavadele, mille liikmesriigid esitavad alates 30. juunist 2022, et võtta arvesse maksimaalse rahalise toetuse ajakohastatud suurust. Tarbetut halduskoormust tuleks vältida. |
|
(6) |
REPowerEU peatükis peaksid sisalduma uued reformid ja investeeringud, mis aitavad kaasa REPowerEU eesmärkide saavutamisele ja Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni põhjustatud kriisi tagajärgedega tegelemisele . Lisaks peaks see peatükk sisaldama ülevaadet muudest meetmetest, mida ei rahastata taaste- ja vastupidavusrahastust, vaid muudest allikatest, ning mis aitavad kaasa põhjenduses 3 nimetatud energiavaldkonna eesmärkide saavutamisele. Ülevaade peaks hõlmama meetmeid, mida rakendatakse 1. veebruarist 2022 kuni 31. detsembrini 2026 – ajavahemikul, mille jooksul tuleb saavutada käesoleva määrusega seatud eesmärgid. Hädavajalik on kiiresti suurendada investeeringuid energiatõhususe meetmetesse, nagu kestlike ja tõhusate kütte- ja jahutuslahenduste kasutuselevõtmine, mis on kestlik ja tulemuslik viis mõnede kõige pakilisemate energiavarustuse ja energiakuludega seotud probleemide lahendamiseks. Võttes arvesse püsivalt kõrgete ja kõikuvate energiahindade sotsiaalset mõju ning tunnustades Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid, tuleks eritähelepanu pöörata energiaostuvõimetuse küsimusega tegelemisele energiaostuvõimetute ja haavatavate tarbijate toetamise kaudu. Maagaasitaristu puhul peaksid REPowerEU peatükis sisalduvad investeeringud ja reformid, mille eesmärk on mitmekesistada tarneid ja vähendada neis Venemaa osakaalu, põhinema vajadustel, mille on nüüd oma hindamise kaudu kindlaks teinud ja heaks kiitnud varustuskindluse tagamise eesmärgil solidaarsuse vaimus loodud Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik (ENTSOG), ning võtma arvesse tugevdatud valmisolekumeetmeid, sealhulgas energia salvestamist, mida on võetud uute geopoliitiliste ohtudega kohandumiseks , samuti aitama pikaajalises plaanis kaasa rohepöördele, olles valmis võtma vesiniku kasutusele. Peatüki märkimisväärse osa peaksid moodustama meetmed, millel on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde või mõju, aidates muu hulgas kaasa Euroopa lisaväärtusele . Lõpetuseks tuleks REPowerEU peatükis selgitada ja kvantifitseerida taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate reformide ja investeeringute ning muudest allikatest rahastatavate meetmete kombineerimise mõju. |
|
(6a) |
Tõhusal üleminekul taastuvenergiale ja energiasõltuvuse kiirel vähendamisel tuleks arvesse võtta uusi esilekerkivaid probleeme, millega puutuvad kokku kodumajapidamised ning mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, eelkõige kõige haavatavamad neist. Sellised probleemid on seotud energiaostuvõimetusega, mis on rahaliste võimaluste puudumisest tingitud võimetus rahuldada oma põhilisi energiavarustusvajadusi ning puudulik juurdepääs põhilistele energiateenustele, et tagada esmane mugavus ja tervishoid, inimväärne elatustase ja tervis, sealhulgas piisav küte, soe vesi, jahutus, valgustus ja seadmete kasutamiseks vajalik energia asjaomase riigi kontekstis ning kehtivaid sotsiaalpoliitika ja muid asjakohaseid poliitikameetmeid arvestades, ning mis on põhjustatud suurtest energiakuludest ning kodude ja hoonete vähesest energiatõhususest. |
|
(6b) |
Peale selle peab liit praegust geopoliitilist konteksti arvestades võtma meetmeid, et tagada oma energiajulgeolek, st pidev ja katkematu energia kättesaadavus, energiavarustuskindlus ning tehniline töökindlus, mille saavutamiseks suurendatakse ülekande- ja jaotusvõrkude tõhusust ja koostalitlusvõimet, edendatakse süsteemi paindlikkust, välditakse ülekoormust ning tagatakse vastupidavad tarneahelad, küberturvalisus ning kogu taristu ja eelkõige elutähtsa taristu kaitse ja kohandamine kliimamuutustega, vähendades samal ajal strateegilist energiasõltuvust. |
|
(7) |
Määrusesse tuleks lisada asjakohane hindamiskriteerium, mille alusel saaks komisjon hinnata REPowerEU peatükis sisalduvaid reforme ja investeeringuid, veendumaks, et need on REPowerEU kavaga seotud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks sobilikud. Selleks et komisjoni hinnang oleks positiivne, peab asjaomane taaste- ja vastupidavuskava saama uue hindamiskriteeriumi alusel hinde A. |
|
(7a) |
Tõhusaks üleminekuks taastuvenergiale ning energiasõltuvuse vähendamiseks kiiresti ja kaasaval viisil tuleb võtta meetmeid hoonete energiatõhususe ja -säästu suurendamiseks ning tööstuse CO2 heite kiiremaks vähendamiseks. Euroopa rohepöörde kiirendamiseks tuleb suurendada kestliku ja taastuvenergia osakaalu energiaallikate jaotuses ning võtta meetmeid taristus esinevate kitsaskohtade, aga ka tööjõu ja oskuste nappuse kõrvaldamiseks. Kasutada tuleks digioskuste ja -tehnoloogiate potentsiaali rohepöörde toetamisel. |
|
(8) |
Fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks ei piisa ainult taristusse ja tehnoloogiasse tehtavatest investeeringutest. Lisaks sellele tuleks eraldada vahendeid inimeste ümber- ja täiendusõppeks, et varustada tööjõud roheliste kutseoskustega. See on kooskõlas Euroopa Sotsiaalfond+ eesmärgiga toetada liikmesriike tulevases töömaailmas hästi toime tuleva oskusliku ja vastupidava tööjõu kujundamisel. Seda arvestades peaksid tööjõu ümber- ja täiendusõppe meetmeid aitama toetada Euroopa Sotsiaalfond+ rahastamispaketist REPowerEU eesmärkide toetamiseks taotletud vahendid. Komisjon hindab, kas REPowerEU peatükis sisalduvad meetmed aitavad tööjõu ümberkvalifitseerimisele ja sellele roheliste kutseoskuste andmisele märkimisväärselt kaasa. |
|
(9) |
Selle korra kohaldamine ei tohiks piirata kõiki muid määruse (EL) 2021/241 kohaseid õiguslikke nõudeid, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. |
|
(9a) |
REPowerEU peatükkides sisalduvate meetmetega ei tohiks alandada nende juba vastu võetud nõukogu rakendusotsuste rohe- ja digivaldkonna üldist ambitsioonikuse taset, millega taaste- ja vastupidavuskavad heaks kiideti. |
|
(10) |
Taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatükk, peaks aitama tulemuslikult lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas 2022. aasta Euroopa poolaasta tsüklis vastu võetavates riigipõhistes soovitustes, milles osutatakse muu hulgas liikmesriikide konkreetsetele energiavaldkonna probleemidele. |
|
(11) |
Tõhusaks üleminekuks taastuvenergiale ja energiasõltuvuse vähendamiseks on vaja teha märkimisväärseid digiinvesteeringuid. Määruse (EL) 2021/241 kohaselt peaksid liikmesriigid selgitama, kuidas aitavad taaste- ja vastupidavuskavas, sealhulgas REPowerEU peatükis sisalduvad meetmed eeldatavasti kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning kas nendega seotud summa aitab digiteerimismeetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodika alusel kaasa digisihi saavutamisele. Liidu ees seisvate energiavaldkonna probleemide enneolematut kiireloomulisust ja tähtsust silmas pidades ei tuleks REPowerEU peatükis sisalduvaid reforme ja investeeringuid määruses (EL) 2021/241 sätestatud digisihi nõude kohaldamiseks ette nähtava kogueraldise arvutamisel siiski arvesse võtta. Sellest hoolimata peaksid liikmesriigid püüdma võimalikult suures ulatuses lisada REPowerEU peatükki meetmeid, mis aitavad digiteerimismeetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodika alusel kaasa digieesmärgi saavutamisele. |
|
(11a) |
Haldusmenetluste liiga pikk kestus on üks peamisi takistusi taastuvenergiaprojektide elluviimisel kooskõlas taastuvatesse energiaallikatesse investeerimise eesmärkidega. Need takistused on muu hulgas projektide alade valiku ja halduslubade suhtes kohaldatavate õigusnormide keerukus, projektide keskkonnamõju hindamise keerukus ja kestus ning personali ebapiisavus lubade andmisega tegelevates asutustes. Liidu energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise tagamiseks on vaja veelgi lihtsustada ja lühendada lubade andmise haldusmenetlusi, sealhulgas on vaja lühemaid ja selgemaid tähtaegu pädevate asutuste otsuste tegemiseks. Loamenetluste kiirendamiseks peaks komisjon toetama liikmesriike selliste alade kindlakstegemisel, mis on iseäranis sobivad taastuvenergiaprojektide elluviimiseks ja mille puhul võivad tähtajad olla lühemad, kohaldades samal ajal täielikult asjakohast keskkonnaõigustikku. |
|
(12) |
Määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõike 4 punkti q kohaselt peaksid liikmesriigid esitama ka üksikasjaliku aruande REPowerEU peatükis sisalduvate reformide ja investeeringute üle peetud kohustuslikest ja piisavatest konsultatsioonidest kohalike ja piirkondlike omavalitsuste , sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide ning muude asjaomaste , REPowerEU eesmärkide saavutamisel oluliste sidusrühmade, sealhulgas vajaduse korral põllumajandussektori sidusrühmadega. Kokkuvõttes tuleks kirjeldada kõnealuste konsultatsioonide ajakava ja etappe, märkida sidusrühmad, kellega konsulteeriti, selgitada konsultatsioonide tulemusi ja kirjeldada, kuidas on saadud seisukohti REPowerEU peatükis arvesse võetud , millist teavet arvesse ei võetud ja mis põhjusel seda ei tehtud ning kuidas kaasatakse kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused ning muud asjaomased sidusrühmad REPowerEU peatüki rakendamisse ja selle järelevalvesse . Kui riigisisesest õigusraamistikust ei tulene teisiti, kutsutakse liikmesriike üles kaasama oma parlamente kavade muutmisega seotud aruteludesse. Konsultatsiooniprotsessi korraldamisel võiksid liikmesriikide ametiasutused võtta eeskujuks üldsuse osalemist käsitlevad liidu standardid ja eelkõige partnerluse käitumisjuhendi. |
|
(13) |
Selleks et pandeemiast taastumise raames tehtavad investeeringud ja reformid viidaks ellu kestlikul viisil, on oluline kohaldada põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. Selle kohaldamist tuleks rahastust toetatavate reformide ja investeeringute suhtes jätkata, tehes vaid ühe sihipärase ja kitsalt piiritletud erandi seoses reformide ja investeeringutega, mis tuleb ellu viia 31. detsembriks 2024, et tagada energiajulgeolekuga seotud vahetute probleemide lahendamine, tingimusel et kohaldatakse teatavaid kumulatiivseid tingimusi . Kõnealuse erandiga hõlmatud reformideks ja investeeringuteks ette nähtud vahendite kogusumma peaks piirduma maksimumsummaga, mille komisjon määrab kindlaks pärast taristu kiireloomuliste vajaduste põhjalikku vajaduspõhist hindamist. Kõnealuse hinnangu alusel tuleks ajakohastada komisjoni 2022. aasta mai hinnanguid, mille kohaselt on muudelt tarnijatelt piisava koguse veeldatud maagaasi ja torujuhtmegaasi importimiseks vaja 2030. aastaks investeerida hinnanguliselt 10 miljardit eurot gaasitaristu piisava taseme, sealhulgas veeldatud maagaasi imporditerminalide, torujuhtmete, veeldatud maagaasi alakasutatud imporditerminalide ELi võrguga ühendamise ning vastassuunavoogude läbilaske võimsuse tagamiseks. |
|
(13a) |
REPowerEU peatükid peaksid olema kooskõlas asjaomase liikmesriigi riiklike energia- ja kliimakavadega ning määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kliimaeesmärkidega. |
|
(13b) |
REPowerEU peatükk peaks hõlmama meetmeid, millel on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde või mõju. Komisjon ja liikmesriigid peaksid püüdma teha kogu protsessi käigus tihedat koostööd. Lisaks tuleks ergutada liikmesriike tegema omavahel võimalikult varakult koostööd, et töötada välja piiriülese või mitut riiki hõlmava mõõtme või mõjuga meetmeid, mis lisatakse REPowerEU peatükkidesse. |
|
(14) |
Liikmesriikidele tuleks pakkuda täiendavaid stiimuleid laenude taotlemiseks, selgitades laenuandmiskorda. Kooskõlas määrusega (EL) 2021/241 võivad liikmesriigid laenu taotleda kuni 31. augustini 2023 , tingimusel et nad on teatanud komisjonile oma kavatsusest sellist laenutoetust taotleda . Laenutaotluse esitamise kavatsusest tuleks komisjonile teatada 30 päeva pärast käesoleva määruse jõustumist, et järelejäänud vahendeid oleks võimalik korrakohaselt ümber jaotada ja et liikmesriigid saaksid sellist toetust taotleda . Laenutoetuse taotlemise kavatsuse väljendamisel ja laenutaotluse esitamisel peaksid liikmesriigid tegutsema heas usus ja võimaluse korral asjaomast toetust tõhusalt taotlema, et tagada ümberjaotamise prognoositavus ja tõhusus. Komisjon peaks ühel ja samal ajal, võrdsetel tingimustel ja põhjendamatu viivituseta teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu laenutaotluste seisust ja laenutoetuste kavandatavast eraldamisest. |
|
(14a) |
Liikmesriike ergutatakse esitama REPowerEU peatükke võimalikult kiiresti, eelistatavalt kahe kuu jooksul alates käesoleva muutmismääruse jõustumisest, et edendada koostoimet riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide vahel. Kiire rakendamise tagamiseks peaksid komisjon ja nõukogu viima REPowerEU peatükkide lisamisega muudetud taaste- ja vastupidavuskavade hindamise ja heakskiitmise lõpule võimalikult kiiresti, eelistatavalt ühe kuu jooksul alates käesoleva muutmismääruse jõustumisest. Samuti soovitatakse komisjonil ja liikmesriikidel tungivalt leppida kokku tegevuskord hiljemalt üks kuu pärast nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmist. Selleks soovitatakse komisjonil ja liikmesriikidel tugineda kogemustele, mis on saadud varasematel läbirääkimistel juba sõlmitud tegevuskorra kokkulepete üle. |
|
(15) |
Selleks et stimuleerida liikmesriike lisama REPowerEU peatükki võimalikult tulemusrikkaid reforme ja investeeringuid, tuleks lisaks ette näha uued sihtotstarbelised rahastamisallikad. |
|
(15a) |
Komisjon võttis vastu ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb kõrgete energiahindadega seotud erakorralisi sekkumismeetmeid, mis hõlmab kõikides liikmesriikides fossiilkütusesektoris kohaldatavat solidaarsuspanust. Osa sellest uuest panusest saadavast tulust võidakse teha kättesaadavaks sihtotstarbelise välistuluna REPowerEU peatükkide toetamiseks vastavalt REPowerEU eesmärkide saavutamise vajadustele. |
|
(16) |
▌Praegune majanduslik ja geopoliitiline olukord nõuab liidult siiski, et ta kasutaks kättesaadavaid vahendeid oma energiavarustuse kiireks mitmekesistamiseks ja fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks enne 2030. aastat. Seda silmas pidades tuleks muuta ▌Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (5) eesmärgiga kiirendada piirmäära ulatuses lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümist reformide ja investeeringute jaoks , mis aitavad kaasa REPowerEU eesmärkide saavutamisele taaste- ja vastupidavusrahastu raamistikus. Kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ eesmärkidega ei tohiks sellistest tuludest toetada investeerimist fossiilkütuste taristusse ega rajatistesse. |
|
(16a) |
Praegust lubatud heitkoguse ühikute turustabiilsusreservi lisamise määra on vaja selleks, et hoida pikas plaanis ära lubatud heitkoguse ühikute ülejäägi märkimisväärne suurenemine liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel. Seepärast tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust (EL) 2015/1814 (6a) ja direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga pikendada turustabiilsusreservi lisamise 24 % määra kahekordistamist 2030. aastani ning vähendada ülemist ja puhverlävendit proportsionaalselt liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkoguse vähendamisega alates 2025. aastast. |
|
(16b) |
Komisjon peaks REPowerEU peatükkide rahastamise täiendamiseks määrama kindlaks lisaallikad, sealhulgas võimaldama paindlikkust kasutamata rahaliste vahendite suhtes. |
|
(16c) |
REPowerEU peatükkidele uutest tuludest tuleneva maksimaalse rahalise toetuse eraldamiseks peaks [I/II/II lisas] sätestatud metoodikat ajakohastama, et võtta arvesse uut geopoliitilist olukorda ja muutunud asjaolusid. Asjaomased näitajad võivad hõlmata üht või mitut järgmistest: energiasõltuvuse määr, eelkõige sõltuvus kolmandatest riikidest, eeskätt Venemaast; kodumajapidamiste energiaga seotud kulude suurenemine esmatähtsate kaupade ja teenuste puhul; fossiilkütuste osa sisemaises energia kogutarbimises. |
|
(17) |
Selleks et võimaldada liikmesriikidele ja piirkondadele piisavat paindlikkust uute esilekerkivate probleemide lahendamisel, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1060 (6) muuta, et anda võimalus ▌lisaks juba kehtivale kuni 5 %-le ümberpaigutamise võimalusele , kui see on täielikult ammendatud, taotleda kuni 7,5 % jagatud eelarve täitmise alla kuuluvate ▌programmide vahenditest , et aidata kaasa määruses (EL) 2021/241 sätestatud REPowerEU eesmärkide saavutamisele, toetades meetmeid, millele on osutatud asjaomase määruse artikli 21c lõike 1 punktis b, välja arvatud saastevaba vesiniku puhul, määruse artikli 21c lõike 1 punktis c, välja arvatud fossiilkütuste transpordiks ette nähtud rajatiste puhul, ja määruse artikli 21c lõike 1 punktis d, lihtsustades samal ajal programmi rakendamisega seotud menetlusnõudeid . Selline võimalus on põhjendatud vajadusega saavutada REPowerEU eesmärgid ▌ning sellega antakse liikmesriikidele ja piirkondadele täiendav paindlikkus , mis on äärmiselt vajalik kõnealuste kiireloomuliste vajadustega tegelemiseks , ja peaks olema põhjendatud suuremate finantsvajadustega, mis on seotud määruse (EL) 2021/241 REPowerEU peatükis sisalduvate täiendavate ▌investeeringutega. |
|
(17a) |
ELi HKS loodi selleks, et luua tõhus, prognoositav ja turupõhine süsteem heitkoguste vähendamiseks ja kliimakriiside lahendamiseks. Kuigi direktiivi 2003/87/EÜ muutmist õigustab erandlik olukord, on jätkuvalt oluline mitte vähendada usaldust ELi HKSi turu vastu lühiajaliste sekkumiste kaudu, ning seetõttu tuleks seda muudatust pidada ühekordseks meetmeks, mida ei korrata. |
|
(17b) |
Selleks et anda liikmesriikidele vahendite ümberjaotamisel rohkem paindlikkust eesmärgiga pakkuda energiakriisile kohandatud lahendusi, peaks komisjon hindama võimalust lubada mõlemal programmitöö perioodil teha ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi vahel finantsülekandeid majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi täitmiseks. |
|
▌ |
|
|
(19) |
REPowerEU raames tehakse taaste- ja vastupidavusrahastu eeskirjade kohaselt väljamakseid kuni 2026. aasta lõpuni. ▌ Määruse (EL) 2021/1060 artikli 26a alusel taotletud vahendite maksed tehakse vastavalt määruses (EL) 2021/1060 ja asjaomastes fondispetsiifilistes õigusaktides sätestatud normidele ning need sõltuvad ELi aastaeelarves heaks kiidetud rahaliste vahendite kättesaadavusest. |
|
(20) |
Määruse (EL) 2021/1060 artikli 26a kohaselt ▌esitatud taotlus REPowerEU meetmete rakendamiseks vajalike sihtotstarbeliste vahendite ▌saamiseks , sealhulgas lubatud heitkoguse ühikute kiirendatud enampakkumise müügist ELi HKSi raames, peaks olema põhjendatud suurema finantsvajadusega, mis on seotud REPowerEU peatükis sisalduvate täiendavate reformide ja investeeringutega. |
|
(20a) |
Tagamaks, et rahalist toetust antakse praegusele energiakriisile paremini reageerimiseks võimalikult kiiresti, võib liikmesriigi taotlusel, mille ta esitab läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskavas koos REPowerEU peatükiga, maksta kuni 20 % tema REPowerEU peatüki rahastamiseks vajaliku lisarahastuse summast eelmaksena ja kättesaadavate rahaliste vahendite olemasolul võimaluse korral kahe kuu jooksul pärast seda, kui komisjon on võtnud juriidilise kohustuse. |
|
(21) |
Määruse (EL) 2021/241 kohaselt peaks komisjon jälgima REPowerEU peatükis kirjeldatud reformide ja investeeringute rakendamist ja nende panust REPowerEU eesmärkide saavutamisse. |
|
(22) |
Hiljutised geopoliitilised sündmused on märkimisväärselt mõjutanud energia- , toiduainete ja ehitusmaterjalide hindu ning põhjustanud ka puudujääke üleilmsetes tarneahelates , mille tõttu on kiirenenud inflatsioon ja tekkinud uued probleemid, sealhulgas energiaostuvõimetuse oht ja suuremad elamiskulud . Sellised suundumused võivad vahetult mõjutada suutlikkust viia ellu taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvaid meetmeid . Juhul kui liikmesriigid suudavad tõendada, et need suundumused ei võimalda mõnda konkreetset vahe-eesmärki või sihti enam kas täielikult või osaliselt saavutada, võivad nad tugineda objektiivsetele asjaoludele artikli 21 tähenduses. Juhul kui liikmesriigid suudavad tõendada, et mõne konkreetse vahe-eesmärgi või sihi saavutamine on vastuolus rahastu eesmärkide, sealhulgas RePowerEU eesmärkide saavutamisega, võivad nad samuti tugineda objektiivsetele asjaoludele artikli 21 tähenduses. Lisaks ei tohiks ükski muutmistaotlus kahjustada taaste- ja vastupidavuskavade üldist rakendamist . Liikmesriigid peaksid ka tagama, et oma taaste- ja vastupidavuskavade muutmise ettepanekutega reageerivad nad hiljutistest geopoliitilistest sündmustest tingitud probleemidele, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) 2021/241 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Vastavalt käesoleva määruse artiklis 3 nimetatud kuuele sambale ning nende loodavale sidususele ja koostoimele ning COVID-19 kriisi raames on rahastu üldeesmärk edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust, kriisile valmisolekut, kohanemisvõimet ja majanduse kasvupotentsiaali, leevendades selle kriisi sotsiaal- ja majandusmõju, eelkõige naistele, aidates kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, toetades rohepööret ning aidates kaasa määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punktis 11 2030. aastaks kehtestatud liidu kliimaalaste eesmärkide saavutamisele, 2050. aastaks kehtestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmisele ning digipöördele, suurendades fossiilkütustest sõltuvuse märkimisväärse vähendamise ja taastuvenergia kasutamise laiendamise, energiatõhususe ja energiahoiustamise võimsuse suurendamise ning energiavarustuse liidu tasandil mitmekesistamise kaudu (edaspidi „REPowerEU eesmärgid“) liidu energiasüsteemi vastupanuvõimet, kindlust ja kestlikkust, aidates seeläbi kaasa ülespoole suunatud majanduslikule ja sotsiaalsele lähenemisele, liidu majanduse kestliku kasvu ja lõimimise taastamisele ja edendamisele ning uute kvaliteetsete töökohtade loomisele ning liidu strateegilisele autonoomsusele kõrvuti avatud majandusega ning luues Euroopa lisaväärtust.“ |
|
1a) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 13a REPowerEU eelmaksed REPowerEU peatükki sisaldavale taaste- ja vastupidavuskavale võib lisada eelmaksetaotluse. Kui nõukogu võtab 31. detsembriks 2023 vastu artikli 20 lõikes 1 ja artikli 21 lõikes 2 osutatud rakendusotsuse, teeb komisjon eelmakse summas kuni 20 % täiendavatest vahenditest, mida taotletakse oma REPowerEU peatüki rahastamiseks kooskõlas artiklitega 12 ja 21a.“ |
|
2) |
Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:
|
|
2a) |
Artikli 17 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Rahastamiskõlblikud on meetmed, millega alustatakse alates 1. veebruarist 2020 ja mis vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele , välja arvatud REPowerEU peatükkides sisalduvad meetmed, mis võivad alata alles alates 1. veebruarist 2022 .“ |
|
2b) |
Artikli 18 lõike 4 punkt h asendatakse järgmisega:
|
|
2c) |
Artikli 18 lõikesse 4 lisatakse punkt da:
|
|
3) |
Artikli 18 lõike 4 punkti q lisatakse järgmine lause:
|
|
4) |
Artikli 19 lõikesse 3 lisatakse järgmised punktid:
|
|
4a) |
Artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kui liikmesriigil ei ole objektiivsete asjaolude , sealhulgas Venemaa Ukraina-vastasest sõjalisest agressioonist tingitud kriisi tõttu või kui selle kriisi tagajärgedega toimetulemiseks on vaja võtta uusi meetmeid, enam võimalik oma taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas selle asjakohaseid eesmärke ja sihte, osaliselt või täielikult täita, võib ta esitada komisjonile põhjendatud taotluse teha ettepanek artikli 20 lõigetes 1 ja 3 osutatud nõukogu rakendusotsuseid muuta või need asendada. Selleks võib liikmesriik esildada muudetud või uue taaste- ja vastupidavuskava. Liikmesriik võib sellise ettepaneku ettevalmistamiseks taotleda tehnilise toe instrumendi kaudu tehnilist tuge.“ |
|
4b) |
Artikli 21 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2a. Kui komisjon on seisukohal, et liikmesriigi esitatud põhjustel on taaste- ja vastupidavuskava muutmine põhjendatud, hindab ta muudetud või uut taaste- ja vastupidavuskava kooskõlas artikliga 19 ja teeb kooskõlas artikli 20 lõikega 1 ühe kuu jooksul pärast taotluse ametlikku esitamist ettepaneku uue nõukogu rakendusotsuse kohta. Vajaduse korral võivad liikmesriik ja komisjon kokku leppida, et seda tähtaega pikendatakse mõistliku aja võrra. Nõukogu võtab uue rakendusotsuse vastu üldjuhul nelja nädala jooksul pärast komisjoni ettepaneku vastuvõtmist.“ |
|
5) |
Artikli 23 lõike 1 sõnastust muudetakse järgmiselt: „Kui nõukogu on artikli 20 lõikes 1 osutatud rakendusotsuse vastu võtnud, sõlmib komisjon liikmesriigiga lepingu, millega võetakse finantsmääruse tähenduses individuaalne juriidiline kohustus. Liikmesriigi juriidiline kohustus ei ole suurem kui artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud rahaline toetus 2021. ja 2022. aastaks, artikli 11 lõikes 2 osutatud ajakohastatud rahaline toetus 2023. aastaks ning artikli 21a lõike 2 alusel arvutatud summa kokku.“ |
|
6) |
III peatüki järele lisatakse järgmine peatükk: „IIIa PEATÜKK REPowerEU Artikkel 21a ELi heitkogustega kauplemise süsteemist (ELi HKS) saadud tulude kasutamine 1) Kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10e lõikega 4 tehakse käesoleva määruse alusel rakendamiseks kättesaadavaks 20 000 000 000 eurot jooksevhindades, et suurendada fossiilkütustest sõltuvuse märkimisväärse vähendamise, energiavarustuse mitmekesistamise , energiahoiustamise võimsuse liidu tasandil suurendamise ning energiatõhususse ja taastuvenergia tootmisse suunatavate investeeringute hoogustamise kaudu liidu energiasüsteemi vastupanuvõimet , kindlust ja kestlikkust, aidates seeläbi tagada taskukohast energiat liidus . See summa tehakse kättesaadavaks sihtotstarbelise välistuluna finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses. 2) Iga liikmesriigi osa lõikes 1 osutatud vahenditest arvutatakse maksimaalse rahalise toetuse arvestamiseks kindlaks määratud näitajate alusel, mida kasutatakse II lisas esitatud meetodi raames 70 % puhul summast ja III lisas esitatud meetodi raames 30 % puhul summast. 3) Lõikes 1 osutatud summa eraldatakse ainult artikli 21c lõikes 1 osutatud meetmete jaoks. 4) Lõikes 1 osutatud summat hõlmavad kulukohustuste assigneeringud tehakse alates [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäevast] automaatselt kättesaadavaks ulatuses, mis vastab maksimaalselt kõnealuses lõikes osutatud summade suurusele. 5) Iga liikmesriik võib esitada komisjonile taotluse eraldada talle summa, mis ei ületa tema osa suurust, lisades oma kavasse artikli 21c lõikes 1 kirjeldatud reformid ja investeeringud ning nende hinnangulised kulud. 6) Nõukogu rakendusotsuses, mis võetakse vastu komisjoni ettepaneku põhjal vastavalt artikli 20 lõikele 1, sätestatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10e lõikes 1 osutatud tulu summa, mis eraldatakse liikmesriigile lõike 2 kohaldamise järel ja mis makstakse käesoleva määruse artikli 24 kohaselt kättesaadavate vahendite olemasolu korral välja osamaksetena, kui liikmesriik on rahuldavalt saavutanud artikli 21c lõikes 1 osutatud meetmete rakendamiseks kindlaks määratud vahe-eesmärgid ja sihid. Artikkel 21b Jagatud eelarve täitmise alla kuuluvate programmide vahendid, millega toetatakse REPowerEU eesmärke
Artikkel 21c Taaste- ja vastupidavuskavadesse lisatav REPowerEU peatükk 1) Taaste- ja vastupidavuskavad, mis esitatakse komisjonile pärast [käesoleva muutmismääruse jõustumist], peavad sisaldama REPowerEU peatükki. REPowerEU peatükid esitatakse võimalikult kiiresti pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist. Kui see on asjakohane, pööratakse REPowerEU peatükis sisalduvates meetmetes piisavat tähelepanu energiaostuvõimetute inimeste vajadustele ja haavatavuse vähendamisele eelseisvatel talvehooaegadel. REPowerEU peatükis selgitatakse, kuidas panustatakse energiaostuvõimetuse probleemi lahendamisse ja fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisse, eelkõige Venemaa suunal, ning kvantifitseeritakse energiasäästu, ühtlasi esitatakse ülevaade 1. veebruaril 2022 alanud reformidest ja investeeringutest koos vastavate vahe-eesmärkide ja sihtidega, millele ei ole osutatud lõike 2 punktis a ja mille eesmärk on aidata REPowerEU eesmärkide saavutamisele kaasa järgmisel viisil:
1a) Vähemalt 35 % REPowerEU peatüki alusel kasutatavatest toetustest ja vähemalt 35 % laenudest eraldatakse meetmetele, millel on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde või mõju, isegi kui neid viib ellu üks liikmesriik, ning need aitavad saavutada artikli 21c lõikes 1 sätestatud eesmärke. Erandina võib komisjon teha liikmesriigile erandi sellest nõudest ühel järgmistest juhtudest:
2) REPowerEU peatükk peab samuti sisaldama
3) Lõike 1 kohases REPowerEU peatükis sisalduvate reformide ja investeeringute hinnangulisi kulusid ei võeta kava kogueraldise arvutamisel vastavalt artikli 18 lõike 4 punktile f ja artikli 19 lõike 3 punktile f arvesse. Olenemata sellest sättest ergutab komisjon liikmesriike tegema REPowerEU peatükkides ettepanekuid meetmete kohta, mis hõlbustavad võimalikult suures ulatuses vähemalt rahastu digieesmärgi saavutamist. 4) ▌Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ kohaldatakse määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses selliste reformide ja investeeringute suhtes, mis aitavad eeldatavasti kaasa käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaste REPowerEU eesmärkide saavutamisele , välja arvatud juhul, kui kohaldatakse järgmisi kumulatiivseid tingimusi:
4a) Meetmete puhul, mille suhtes kohaldatakse erandit määruse (EL) 2021/241 artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõudest, nagu on kirjeldatud käesoleva artikli lõikes 4, hinnatakse järgmisi aspekte:
4b) Vahendite kogusumma, mis on ette nähtud reformideks ja investeeringuteks, mille eesmärk on käesoleva määruse artikli 21c lõike 1 punkti a kohaselt aidata kaasa REPowerEU eesmärkide saavutamisele, peaks piirduma maksimumsummaga […] miljardit eurot, mille komisjon määrab kindlaks pärast taristu kiireloomuliste vajaduste põhjalikku vajaduspõhist hindamist. Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10e lõikele 1 kättesaadavaks tehtud tulud [ELi heitkogustega kauplemise süsteemist saadud tulud] ei aita kaasa käesoleva määruse artikli 21c lõike 1 punkti a kohastele reformidele ja investeeringutele. 5) ▌Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse REPowerEU peatüki reformide ja investeeringute suhtes mutatis mutandis , välja arvatud REPowerEU peatüki investeeringute suhtes, mida rahastatakse määruse (EL) 2021/1060 artikli 26 a alusel taotletud vahenditest ning mille suhtes kohaldatakse fondispetsiifilisi eeskirju . Artikkel 21ca Riigiülene energiajulgeoleku vajaduste hindamine 1. Enne REPowerEU peatükki sisaldava taaste- ja vastupidavuskava heakskiitmist hindab komisjon energiavarustuse tagamise vajadusi kogu liidus. Hindamise eesmärk on anda riigiülene ülevaade liidu energiajulgeoleku vajadustest, et hõlbustada ressursside kõige tõhusamat kasutamist REPowerEU eesmärkide saavutamiseks. Selleks koostab komisjon hiljemalt… [üks kuu pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist] aruande, milles tuuakse välja kõige kiireloomulisemad taristu- ja investeerimisvajadused kogu liidus energiavarustuse tagamiseks ja hinnatakse neid vajadusi, sealhulgas peamiselt piiriülesed või mitut riiki hõlmavad projektid. 2. Lõikes 1 osutatud aruanne hõlmab vähemalt järgmist:
3. Liikmesriigid aitavad kaasa lõikes 1 osutatud aruande koostamisele, esitades komisjoni taotlusel teavet energiajulgeoleku riiklike vajaduste ja projektide kohta. Artikkel 21d REPowerEU peatüki rakendamise järelevalve 1) Komisjon jälgib REPowerEU peatükis kirjeldatud meetmete rakendamist ja nende panust REPowerEU eesmärkide saavutamisse. Selleks muudab komisjon hiljemalt… [kaks kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist] artikli 29 lõike 4 punktis a ja artikli 30 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte, et lisada neisse REPowerEU eesmärkidega seotud lisanäitajaid ja -teavet. Kavandatud lisanäitajate puhul piirdutakse artikli 21c lõikes 1 loetletud eesmärkidega. Delegeeritud õigusaktide muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise suhtes kohaldatakse artiklis 33 sätestatud menetlust. 2) Komisjon esitab artikli 31 kohase aastaaruande eraldi jaotises ning lõplike toetusesaajate kohta kättesaadavate andmete hindamisest saadud kogemustele ja parimate tavade näidetele ning taaste- ja vastupidavusalase dialoogi raames toimuvale korrapärasele ja läbipaistvale teabevahetusele tuginedes Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe REPowerEU peatüki rakendamisel tehtud edusammude kohta. 2a) Hiljemalt… [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist] esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele sõltumatu hindamise aruande REPowerEU peatükkide rakendamise kohta ning nende panuse kohta REPowerEU eesmärkide ja rahastu eesmärkide saavutamisse. 2b) Kõik liikmesriigid loovad hõlpsasti kasutatava ja avaliku portaali, kus tehakse kättesaadavaks reaalajas andmed REPowerEU peatükkides sisalduvate meetmete rakendamise kohta, sealhulgas lõplike vahendite saajate ja toetusesaajate kohta.“ |
|
7) |
V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale. |
Artikkel 2
Määrust (EL) 2021/1060 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikli 11 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
|
|
2) |
Artikli 22 lõike 3 punkti g lisatakse järgmine punkt:
|
|
2a) |
Artiklisse 24 lisatakse järgmine lõige:
|
|
3) |
Artikli 26 lõike 1 esimese lõigu lõppu lisatakse järgmine tekst: „Kui partnerlusleping on heaks kiidetud ja üht või mitut programmi ei ole veel vastu võetud, võib taotleda ümberpaigutamist taaste- ja vastupidavusrahastusse kooskõlas käesoleva artikliga , teatades artikli 11 lõike 1 punktides c, e ja h osutatud teabe läbivaatamisest kooskõlas artikli 69 lõikega 9.“ |
|
4) |
Artikli 26 lõikesse 1 lisatakse järgmine uus lõik: ▌
|
|
5) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 26a REPowerEU eesmärkide toetamine 1. Liikmesriigid, kes esitavad komisjonile kooskõlas määrusega (EL) 2021/241 taaste- ja vastupidavuskava, mis sisaldab REPowerEU peatükki, võivad taotleda kuni 7,5 % eraldamist iga fondi esialgsest riiklikust eraldisest määrusega (EL) 2021/241 kehtestatud REPowerEU eesmärkide täitmiseks, toetades meetmeid, millele on osutatud nimetatud määruse artikli 21c lõike 1 punktis b, välja arvatud fossiilkütustevaba vesiniku puhul, nimetatud määruse artikli 21c lõike 1 punktis c, välja arvatud välja arvatud fossiilkütuste transpordiks ette nähtud rajatiste puhul, ning nimetatud määruse artikli 21c lõike 1 punktis d, tingimusel et liikmesriik on juba taotlenud ümberpaigutusi sellest konkreetsest fondist kuni 5 % ülemmäära ulatuses kooskõlas artikli 26 lõike 1 esimese ja teise lõiguga. ▌ Kui partnerluslepingut ei ole veel heaks kiidetud, esitatakse taotlus REPoweEU eesmärkide toetamiseks kas partnerluslepingus, sealhulgas artikli 11 lõike 1 punktides c, e ja h osutatud teabe läbivaatamise teates vastavalt artikli 69 lõikele 9, või programmi muutmise taotluses. Programmi muutmist käsitleva taotluse puhul võib taotleda üksnes tulevaste kalendriaastate vahendeid. Sellise taotluse võimalus lisandub käesoleva määruse artiklis 26 ette nähtud vahendite ümberpaigutamise võimalusele. 2. Käesoleva määruse artikli 26 alusel ümber paigutatud vahendeid rakendatakse kooskõlas määruse (EL) 2021/241 sätetega. ▌ Käesoleva määruse artikli 26a alusel taotletud vahendeid rakendatakse kooskõlas määrusega (EL) 2021/1060 ja vastava eelarve jagatud täitmise alla kuuluva fondi fondispetsiifilise määruse sätetega. REPowerEU eesmärke toetavaid ümberpaigutatud vahendeid või taotletud vahendeid kasutatakse üksnes asjaomase liikmesriigi huvides. 3. Kui partnerlusleping on heaks kiidetud ja REPowerEU eesmärkide toetamise taotlus on esitatud enne ühe või mitme programmi heakskiitmist, ei võeta sellest tulenevat partnerluslepingu ja programmi vahelist vasturääkivust arvesse programmi hindamisel vastavalt artikli 23 lõikele 1. Sellistel juhtudel esitab asjaomane liikmesriik artikli 11 lõike 1 punktides c, e ja h osutatud teabe läbivaatamise teate , sealhulgas artikli 8 lõike 1 kohaselt partneritega läbiviidud kohustusliku konsulteerimise kokkuvõtte , mis kujutab endast REPowerEU eesmärkide toetamise taotlust käesoleva artikli tähenduses. 3a. Erandina artiklist 13 ei muudeta heakskiidetud partnerluslepinguid ja programmide muutmine ei too kaasa heakskiidetud partnerluslepingute muutmist. 4. Kui programmi on vaja muuta käesolevas artiklis sätestatud REPowerEU eesmärkide toetamise taotluse eesmärgil, võtab komisjon erandina artikli 24 lõigetest 2 ja 4 muudatuse, mis käsitleb seda taotlust ja sellest tulenevalt programmis tehtavaid korrektuure, vastu või lükkab selle tagasi ühe kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on programmi esitanud. ▌Programmi muutmise taotlustes esitatakse igal aastal REPowerEU eesmärkide saavutamisse panustatud kogusumma fondide ja piirkonnakategooriate kaupa, kui see on asjakohane. 5. Õiglase Ülemineku Fondi vahendeid, sealhulgas ERFist ja ESF+-ist artikli 27 kohaselt ümber paigutatud vahendeid ei või käesoleva artikli kohaselt taaste- ja vastupidavusrahastusse ümber paigutada ega taotleda REPowerEU eesmärkide toetamiseks . ▌ 6a. Kulud, mis on tekkinud ja makstud seoses määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 1 punktis b osutatud meetmetega, välja arvatud fossiilkütustevaba vesiniku puhul, artikli 21c lõike 1 punktis c, välja arvatud fossiilkütuste transpordiks ette nähtud rajatiste puhul, ja artikli 21c lõike 1 punktis d osutatud meetmetega, võetakse arvesse kliimaeesmärkide ja kliimamuutustega kohanemise mehhanismi osa arvutamisel kooskõlas käesoleva määruse artikliga 6.“ |
|
5a. |
Artiklisse 112 lisatakse järgmine lõige: „6a. Kui liikmesriik otsustab taotleda käesoleva määruse artikli 26a alusel vahendeid, võib erandina artikli 112 lõigetest 3 ja 4 kohaldada kuni 100 % kaasrahastamismäära kulude suhtes, mis on deklareeritud maksetaotlustes 1. juulil 2022 algavatel ja 30. juunil 2026 lõppevatel aruandeaastatel ERFist, ESF±ist või Ühtekuuluvusfondist toetatava programmi ühe või mitme prioriteetse suuna puhul, et rahastada meetmeid, millega toetatakse REPowerEU eesmärke, millele on osutatud määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 1 punktis b, välja arvatud fossiilkütustevaba vesiniku puhul, kõnealuse määruse artikli 21c lõike 1 punktis c, välja arvatud fossiilkütuste transpordiks ette nähtud rajatiste puhul, ja kõnealuse määruse artikli 21c lõike 1 punktis d. Kaasrahastamismäära muutmise taotlus esitatakse programmi muudatusena vastavalt artiklile 24 ja sellele lisatakse läbivaadatud programm.“ |
|
6. |
II ja V lisa muudetakse kooskõlas käesoleva määruse II lisaga. |
Artikkel 2a
Määrust (EL) nr 1303/2013 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artiklisse 60 lisatakse järgmised lõiked: „2a. Erandina artikli 60 lõikest 1 ning artikli 120 lõike 3 esimesest ja neljandast lõigust võib liikmesriigi taotlusel kohaldada 100 % kaasrahastamismäära kulude suhtes, mis on seotud energiakriisidele reageerimise suutlikkuse suurendamisega vastavalt REPowerEU eesmärkidele, ning vähekaitstud leibkondade ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamise suhtes alates 1. veebruarist 2022 ERFist, ESFist või Ühtekuuluvusfondist toetatava programmi ühe või mitme prioriteetse suuna puhul. Kaasrahastamismäära muutmise taotlused esitatakse artiklis 30 sätestatud programmide muutmise korra kohaselt ja neile lisatakse läbivaadatud programm või programmid. 100 %-list kaasrahastamismäära kohaldatakse üksnes juhul, kui komisjon kiidab rakenduskava vastava muudatuse heaks enne lõpliku vahemaksetaotluse esitamist vastavalt artikli 135 lõikele 2. 2b. Vastuseks Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist tulenevale energiakriisile võib programmitöö perioodiks 2014–2020 majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi jaoks kättesaadavaid vahendeid liikmesriigi taotlusel ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi vahel ümber paigutada, olenemata artikli 92 lõike 1 punktides a-d osutatud protsendimääradest. Selliste ümberpaigutamiste suhtes ei kohaldata artikli 92 lõikes 4 sätestatud nõudeid. ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi vahel käesoleva lõike alusel ümber paigutud vahendeid rakendatakse kooskõlas selle fondi reeglitega, kuhu vahendid ümber paigutatakse.“ |
▌
Artikkel 4
Direktiivi 2003/87/EÜ muudetakse järgmiselt.
|
-1) |
Artikli 10 lõikesse 3 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik: „Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust ning erakorralise ja ühekordse meetmena arvatakse kuni 31. detsembrini 2025 liikmesriikide poolt käesoleva artikli lõike 2 kohaselt ajavahemikul 1. jaanuarist 2027 kuni 31. detsembrini 2030 enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute koguarvust maha teatav arv lubatud heitkoguse ühikuid, mis müüakse enampakkumisel kuni 31. detsembrini 2025 kooskõlas artikliga 10e seni, kuni sellisest enampakkumisest saadud tulu on jõudnud 20 miljardi euroni.“ |
|
1) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 10e Taaste- ja vastupidavusrahastu 1. Kuni 31. detsembrini 2025 müüakse ▌artikli 10 lõike 3 teises lõigus osutatud lubatud heitkoguse ühikuid enampakkumisel seni, kuni sellisest enampakkumisest saadud tulu on jõudnud 20 miljardi euroni. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud tulu tehakse kättesaadavaks määrusega (EL) 2021/241 loodud taaste- ja vastupidavusrahastule , et aidata kaasa kõnealuse määruse artikli 21c lõikes 1 sätestatud REPowerEU eesmärkide saavutamisele, ning seda rakendatakse kooskõlas kõnealuse määruse sätetega. 2. Komisjon tagab, et taaste- ja vastupidavusrahastu jaoks ette nähtud lubatud heitkoguse ühikud müüakse enampakkumisel vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikes 4 sätestatud põhimõtetele ja korrale ning komisjoni määruse (EL) nr 1031/2010 artiklile 24. 3. Euroopa Investeerimispank (EIP) on komisjoni määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud enampakkumisplatvormil käesoleva artikli kohaselt enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise korraldaja ja annab enampakkumisest saadud tulu üle komisjonile. 4. Kõnealuste lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümisest saadud tulu käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõike 5 tähenduses.“ |
Artikkel 5
Otsuse (EL) 2015/1814 muutmine
Otsuse (EL) 2015/1814 artiklit 1 muudetakse järgmiselt.
Lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:„Kui ringluses olevate LHÜde koguarv mis tahes aastal jääb vahemikku 700 miljonit kuni 921 miljonit, arvatakse liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 kohaselt enampakkumisel müüdavate LHÜde koguarvust maha selline arv LHÜsid, mis vastab käesoleva artikli lõikes 4 osutatud viimati avaldatud andmete põhjal ringluses olevate LHÜde koguarvu ja 700 miljoni vahele, ning need lisatakse reservi kõnealuse aasta 1. septembril algava 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Kui ringluses olevate LHÜde koguarv ületab 921 miljonit, arvatakse liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 kohaselt enampakkumisel müüdavate LHÜde koguarvust maha ning lisatakse kõnealuse aasta 1. septembril algava 12-kuulise ajavahemiku jooksul reservi selline arv LHÜsid, mis vastab 12 %-le ringluses olevate LHÜde koguarvust. Erandina viimasest lausest kahekordistatakse seda protsendimäära kuni 31. detsembrini 2030. Alates 2025. aastast vähendatakse käesolevas lõigus osutatud lävendeid proportsionaalselt direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 9 osutatud liidu LHÜde üldkoguse vähendamisega samal aastal .“
▌
Artikkel 5a
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 6
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
I LISA
Määruse (EL) 2021/241 V lisa muudetakse järgmiselt.
|
a) |
2. punkti lisatakse järgmised alapunktid:
|
|
b) |
3. punktis asendatakse osa, mis algab sõnadega „Hindamisprotsessi tulemusel ja hindeid arvesse võttes“ järgmisega: „Hindamisprotsessi tulemusel ja hindeid arvesse võttes:
|
II LISA
▌
2)
Määruse (EL) 2021/1060 V lisa punkti 3.1 muudetakse järgmiselt:|
a) |
lisatakse järgmine tekst: „Viide: ühissätete määruse artiklid 14, 26 , 26a ja 27“; |
|
b) |
esimest tabelit muudetakse järgmiselt:
|
|
c) |
joonealusesse märkusse 1 lisatakse järgmine tekst: „Kohaldatakse üksnes programmi muutmiste suhtes kooskõlas ühissätete määruse artiklitega 14, 26 ja 26a , välja arvatud täiendavad ümberpaigutamised JTFi kooskõlas ühissätete määruse artikliga 27.▌“ |
(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9-0260/2022).
(*1) Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas , välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
(2) ELT C , , lk .
(3) ELT C , , lk .
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).
(4a) Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, direktiiv 2009/147/EÜ, direktiiv 2000/60/EÜ, määrus (EÜ) nr 1367/2006, määrus (EL) 2021/1767 ning ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus looduse taastamise kohta (COM(2022)0304).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).
(6a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).
|
5.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 161/53 |
P9_TA(2022)0385
Schengeni acquis’ sätete täielik kohaldamine Horvaatias
Euroopa Parlamendi 10. novembri 2022. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Horvaatia Vabariigis (10624/2022 – C9-0222/2022 – 2022/0806(NLE))
(Konsulteerimine)
(2023/C 161/12)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu eelnõu (10624/2022), |
|
— |
võttes arvesse 2012. aasta ühinemisakti artikli 4 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9-0222/2022), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 22. oktoobri 2019. aasta teatist, milles käsitletakse Schengeni acquis’ täieliku kohaldamise kontrollimist Horvaatia puhul (COM(2019)0497), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 2021. aasta järeldusi Schengeni acquis’ täielikuks kohaldamiseks vajalike tingimuste täitmise kohta Horvaatias (14883/21), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 67, millega luuakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala ning milles nähakse ette, et liit tagab sisepiiridel isikutele piirikontrolli puudumise, |
|
— |
võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 21 lõiget 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 45, millega tagatakse kodanike õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada, |
|
— |
võttes arvesse oma 8. juuli 2021. aasta (1) ja 30. mai 2018. aasta (2) resolutsioone Schengeni ala toimimist käsitlevate aastaaruannete kohta ning oma 11. detsembri 2018. aasta (3), 13. oktoobri 2011. aasta (4) ja 8. juuni 2011. aasta (5) resolutsioone Schengeni ala laienemise protsessi kohta, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu 18. novembri 2021. aasta otsust kohtuasjas M. H ja teised versus Horvaatia (15670/18 ja 43115/18), |
|
— |
võttes arvesse 2022. aasta juulis avaldatud aastaaruannet ebaseadusliku rände ja rahvusvahelise kaitse valdkonnas Horvaatia Vabariigi siseministeeriumi politseiametnike võetavate meetmete üle järelevalve tegemise sõltumatu mehhanismi kohta, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 82, |
|
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9-0264/2022), |
|
1. |
kiidab nõukogu eelnõu muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb oma eelnõu oluliselt muuta; |
|
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
Muudatusettepanek 1
Otsuse eelnõu
Põhjendus 4
|
Nõukogu eelnõu |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 2
Otsuse eelnõu
Põhjendus 4 a (uus)
|
Nõukogu eelnõu |
Muudatusettepanek |
||
|
|
|
Muudatusettepanek 3
Otsuse eelnõu
Põhjendus 5
|
Nõukogu eelnõu |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
(1) ELT C 99, 1.3.2022, lk 158.
(2) ELT C 76, 9.3.2020, lk 106.
(3) ELT C 388, 13.11.2020, lk 18.
(4) ELT C 94 E, 3.4.2013, lk 13
(5) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 160
(5) COM(2019)0497, 22.10.2019.
(5) COM(2019)0497, 22.10.2019.
(6) Dok ST 14883/21.
(6) Dok ST 14883/21.
|
5.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 161/56 |
P9_TA(2022)0386
Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimehe ametisse nimetamine
Euroopa Parlamendi 10. novembri 2022. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada ametisse Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees (N9-0068/2022 – C9-0352/2022 – 2022/0905(NLE))
(Nõusolek)
(2023/C 161/13)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2022. aasta ettepanekut nimetada Dominique Laboureix Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimeheks (C9-0352/2022), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 806/2014 (millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010) (1) artikli 56 lõiget 6, |
|
— |
võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni soolise tasakaalu kohta kandidaatide esitamisel ELi majandus- ja rahandusalastele ametikohtadele (2), |
|
— |
võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni majandus- ja rahaliidu institutsioonide ja asutuste kohta: huvide konflikti ennetamine pärast avalikus sektoris töötamist (3), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 131, |
|
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0259/2022), |
|
A. |
arvestades, et määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikes 4 on sätestatud, et selle määruse artikli 43 lõike 1 punktis a osutatud Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimehe ametisse nimetamisel lähtutakse tema saavutustest, oskustest, pangandus- ja finantsalastest teadmistest ning finantsjärelevalve, -regulatsiooni ning pankade kriisilahenduse valdkonna jaoks olulistest kogemustest; |
|
B. |
arvestades, et Euroopa Parlament on võtnud kohustuse tagada pangandus- ja finantsteenuste valdkonnas juhtivatel ametikohtadel soolise tasakaalu; arvestades, et kõik liidu ja liikmesriikide institutsioonid ja organid peaksid rakendama soolise tasakaalu tagamiseks konkreetseid meetmeid; |
|
C. |
arvestades, et komisjon võttis 28. septembril 2022. aastal määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõike 6 kohaselt vastu Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimehe ametikohale esitatud kandidaatide nimekirja; |
|
D. |
arvestades, et komisjon edastas nimekirja määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõike 6 kohaselt Euroopa Parlamendile; |
|
E. |
arvestades, et komisjon võttis 12. oktoobril 2022. aastal vastu ettepaneku nimetada Dominique Laboureix Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimeheks ja edastas selle ettepaneku Euroopa Parlamendile; |
|
F. |
arvestades, et parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon hindas seejärel Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimehe ametikohale esitatud kandidaadi sobivust, pidades eelkõige silmas määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikes 4 kehtestatud nõudeid; |
|
G. |
arvestades, et majandus- ja rahanduskomisjon korraldas 24. oktoobril 2022 Dominique Laboureix’ kuulamise, kus kandidaat esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel nimetatud komisjoni liikmete küsimustele; |
|
1. |
annab nõusoleku nimetada Dominique Laboureix viieks aastaks Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimeheks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele. |
(1) ELT L 225, 30.7.2014, lk 1.
|
5.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 161/58 |
P9_TA(2022)0387
Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikme ametisse nimetamine
Euroopa Parlamendi 10. novembri 2022. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada ametisse Ühtse Kriisilahendusnõukogu liige (N9-0067/2022 – C9-0351/2022 – 2022/0904(NLE))
(Nõusolek)
(2023/C 161/14)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2022. aasta ettepanekut nimetada Tuija Taos Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikmeks (C9-0351/2022), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 806/2014 (millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010) (1) artikli 56 lõiget 6, |
|
— |
võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni soolise tasakaalu kohta kandidaatide esitamisel ELi majandus- ja rahandusalastele ametikohtadele (2), |
|
— |
võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni majandus- ja rahaliidu institutsioonide ja asutuste kohta: huvide konflikti ennetamine pärast avalikus sektoris töötamist (3), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 131, |
|
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0258/2022), |
|
A. |
arvestades, et määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikes 4 on sätestatud, et selle määruse artikli 43 lõike 1 punktis b osutatud Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikmete ametisse nimetamisel lähtutakse nende saavutustest, oskustest, pangandus- ja finantsalastest teadmistest ning finantsjärelevalve, -regulatsiooni ning pankade kriisilahenduse valdkonna jaoks olulistest kogemustest; |
|
B. |
arvestades, et Euroopa Parlament on võtnud kohustuse tagada pangandus- ja finantsteenuste valdkonnas juhtivatel ametikohtadel sooline tasakaal; arvestades, et kõik liidu ja liikmesriikide institutsioonid ja organid peaksid rakendama soolise tasakaalu tagamiseks konkreetseid meetmeid; |
|
C. |
arvestades, et komisjon võttis 28. septembril 2022. aastal määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõike 6 kohaselt vastu Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikme ametikohale esitatud kandidaatide nimekirja; |
|
D. |
arvestades, et komisjon edastas nimekirja määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõike 6 kohaselt Euroopa Parlamendile; |
|
E. |
arvestades, et komisjon võttis 12. oktoobril 2022. aastal vastu ettepaneku nimetada Tuija Taos Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikmeks ja edastas selle ettepaneku Euroopa Parlamendile; |
|
F. |
arvestades, et parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon hindas seejärel Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikme ametikohale esitatud kandidaadi sobivust, pidades eelkõige silmas määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikes 4 kehtestatud nõudeid; |
|
G. |
arvestades, et majandus- ja rahanduskomisjon korraldas 24. oktoobril 2022 Tuija Taose kuulamise, kus kandidaat esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel nimetatud komisjoni liikmete küsimustele; |
|
1. |
annab nõusoleku nimetada Tuija Taos viieks aastaks Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikmeks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele. |
(1) ELT L 225, 30.7.2014, lk 1.