Questo documento è un estratto del sito web EUR-Lex.
Documento L:2017:299:FULL
Official Journal of the European Union, L 299, 16 November 2017
Euroopa Liidu Teataja, L 299, 16. november 2017
Euroopa Liidu Teataja, L 299, 16. november 2017
Visualizzare tutti i documenti pubblicati in questa Gazzetta ufficiale
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 299 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
60. aastakäik |
|
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
|
DIREKTIIVID |
|
|
|
* |
Komisjoni direktiiv (EL) 2017/2096, 15. november 2017, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ (kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta) II lisa ( 1 ) |
|
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
|
|
|
III Muud aktid |
|
|
|
|
EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND |
|
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
16.11.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 299/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2093,
15. november 2017,
millega lõpetatakse uurimine, milles käsitletakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1331/2011 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest võimalikku kõrvalehoidmist India kaudu lähetatud impordi vahendusel, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Indiast pärinevana või mitte, ning lõpetatakse sellele impordile komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/272 kehtestatud registreerimisnõue
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 13 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Kehtivad meetmed
|
(1) |
Nõukogu kehtestas rakendusmäärusega (EL) nr 1331/2011 (2) (edaspidi „esialgne määrus“) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit teatavate roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes 71,9 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kõikidele äriühingutele, keda ei ole loetletud kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 2 ega I lisas. |
|
(2) |
Edaspidi nimetatakse neid meetmeid „kehtivateks meetmeteks“ ning esialgses määruses sätestatud meetmete kehtestamise aluseks olnud uurimist „esialgseks uurimiseks“. |
1.2. Algatamine taotluse alusel
|
(3) |
Euroopa Liidu õmblusteta terastorude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotleja“) esitas 3. jaanuaril 2017 Euroopa Komisjonile taotluse algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev uurimine ja väitis, et teatavate HRVst pärit roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavatest dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale India kaudu importides. |
|
(4) |
Taotluses esitatud esmapilgul usutavad tõendid osutasid sellele, et pärast kehtivate meetmete kehtestamist toimus oluline muutus HRVst ja Indiast liitu suunatud eksporti hõlmava kaubanduse struktuuris ja see näis olevat põhjustatud kehtivate meetmete kehtestamisest. Sellisele muutusele ei olnud väidetavalt muud piisavat põhjendust kui kehtivate meetmete kehtestamine. |
|
(5) |
Lisaks ilmnes tõenditest, et kehtivate meetmete parandavat mõju oli kahjustatud nii koguste kui ka hindade osas. Tõendid näitasid, et Indiast suurenenud tooteimport toimus hindadega, mis olid madalamad kui esialgse uurimise käigus kindlaks määratud mittekahjustavad hinnad. |
|
(6) |
Lisaks esitati tõendeid selle kohta, et Indiast lähetatud roostevabast terasest õmblusteta torude ekspordihind oli esialgse uurimise käigus samasugustele toodetele määratud normaalväärtusest madalam. |
|
(7) |
Olles pärast liikmesriikide teavitamist kindlaks teinud, et alusmääruse artikli 13 kohase uurimise algatamiseks on esmapilgul usutavaid tõendeid piisavalt, algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) rakendusmäärusega (EL) 2017/272 (3) (edaspidi „algatamismäärus“) uurimise. |
|
(8) |
Alusmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 alusel andis komisjon algatamismäärusega ka liidu tolliasutustele korralduse registreerida Indiast lähetatud roostevabast terasest õmblusteta torude import. |
1.3. Uurimine
|
(9) |
Komisjon teatas HRV ja India ametiasutustele ning nende riikide eksportivatele tootjatele ja kauplejatele, asjast teadaolevalt huvitatud liidu importijatele ja liidu tootmisharule uurimismenetluse algatamisest. HRV ja India tootjatele/eksportijatele, keda komisjon teadis või kes andsid endast teada algatamismääruse põhjenduses 15 osutatud tähtaja jooksul, saadeti küsimustik. Küsimustik saadeti ka liidu importijatele. |
|
(10) |
Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul. Taotlejale korraldati mitu ärakuulamist, üks neist kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. |
|
(11) |
Endast teatasid 29 India äriühingut, üks HRV äriühing, üheksa sõltumatut importijat, kaks sidusimportijat, üks esindaja ning viis liidu tootmisharu tootjat. |
|
(12) |
21 India äriühingut vastasid küsimustikule ja esitasid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamiseks taotluse kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 4. |
|
(13) |
Komisjon uuris eraldi iga meetmetest vabastamise taotlust. Kontrollkäigud tehti 14 sellise äriühingu valdustesse, kes kuulusid oluliste liidu turule eksportijate hulka või kelle vastuse esialgsel analüüsimisel leiti, et see äriühing vastab tingimustele, mille täitmise korral on võimalik kohaldada vabastust kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 2. |
|
(14) |
Küsimustikule vastas neli liidu sõltumatut importijat ja üks Hiina eksportiv tootja, kes ei olnud seotud India ühegi tootjaga. |
|
(15) |
Kontrollkäigud tehti järgmiste India äriühingute valdustesse:
|
1.4. Uurimisperiood
|
(16) |
Dumpingu uurimise periood hõlmas ajavahemikku alates 1. aprillist 2009 kuni 30. septembrini 2016 (edaspidi „uurimisperiood“). Ajavahemiku alates 1. oktoobrist 2015 kuni 30. septembrini 2016 (edaspidi „aruandeperiood“) kohta koguti üksikasjalikumaid andmeid, et uurida kehtivate meetmete parandava mõju võimalikku kahjustamist ja dumpingu esinemist. |
2. UURIMISTULEMUSED
2.1. Üldkaalutlused
|
(17) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 hinnati võimalikku meetmetest kõrvalehoidmist ja analüüsiti järgmist:
|
2.2. Vaatlusalune toode ja samasugune toode
|
(18) |
Võimaliku meetmetest kõrvalehoidmisega seotud tooted on Hiina Rahvavabariigist pärit roostevabast terasest õmblusteta torud (välja arvatud tsiviilõhusõidukites kasutatavad liitmikega torud gaaside või vedelike juhtimiseks) (edaspidi „vaatlusalune toode“). Kõnealune toode kuulub praegu CN-koodide ex 7304 11 00, ex 7304 22 00, ex 7304 24 00, ex 7304 41 00, ex 7304 49 10, ex 7304 49 93, ex 7304 49 95, ex 7304 49 99 ja ex 7304 90 00 alla. See on toode, mille suhtes kohaldatakse praegu kehtivaid meetmeid. |
|
(19) |
Uurimisalune toode on sama, mis eelmises põhjenduses määratletud vaatlusalune toode, kuid see on lähetatud Indiast, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Indiast pärinevana või mitte, ja kuulub praegu samade CN-koodide alla kui vaatlusalune toode. |
|
(20) |
Uurimine näitas, et HRVst liitu eksporditud roostevabast terasest õmblusteta torudel ning Indiast lähetatud roostevabast terasest õmblusteta torudel on ühesugused füüsilised ja tehnilised põhiomadused ning sama otstarve, mistõttu neid käsitatakse samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. |
2.3. Koostöötase
|
(21) |
India eksportivad tootjad olid väga koostöövalmid. Koostööd tegeva 21 tootja toodang moodustas aruandeperioodil 92 % India roostevabast terasest õmblusteta torude koguimpordist liitu. |
|
(22) |
14 kontrollitud äriühingu eksport moodustas 91 % koostööd tegevate äriühingute koguekspordist ning 84 % India roostevabast terasest õmblusteta torude koguimpordist liitu. |
|
(23) |
India ühe koostööd tegeva eksportiva tootja suhtes kohaldati artikli 18 lõiget 1, kuna ta ei esitanud teavet, mida oli vaja temaga seotud äriühingute tegevuse asjakohaseks hindamiseks. Seetõttu täiendati kõnealuse äriühingu esitatud andmeid parima kättesaadava teabega, et komisjonil oleks võimalik usaldusväärsete andmete põhjal hinnata asjaomase äriühingu importi ja eksporti liitu. |
|
(24) |
HRV tootjate/eksportijate koostöövalmidus oli väike: üksnes üks eksportija/tootja saatis küsimustikule vastuse. Seepärast tuli HRV roostevabast terasest õmblusteta torude ELi ja Indiasse suunatud ekspordi kohta järelduste tegemiseks kasutada Eurostati andmeid ja Hiina kaubandusstatistikat. |
2.4. Väidetava meetmetest kõrvalhoidmise tava, protsessi või toimingu laad
|
(25) |
Väidetav meetmetest kõrvalehoidmise tava, mida taotluses kirjeldati, on seotud tootmisprotsessiga. Roostevabast terasest õmblusteta torusid toodetakse kahes peamises etapis: kuum- ja külmvormimine. |
|
(26) |
Kuumvormimiseks kasutatakse üldjuhul kaht järgmist töötlusviisi: kuumekstrusioon või -õõnevaltsimine. |
|
(27) |
Selle tulemusel saadud kuumvormitud toru on pooltoode, mis vajab enne lõplikku kasutuselevõttu täiendavat töötlemist, v.a teatavad kuumvormitud torud, mille tootmiseks on kasutatud kuumekstrusiooni. |
|
(28) |
Taotleja väitis, et HRVst Indiasse eksporditud roostevabast terasest õmblusteta torud oli juba külmvormitud torud. Seda kinnitab ka Hiina ekspordistatistika ning eeldus, et HRV tootjad kasutavad toote valmistamiseks kuum-õõnevaltsimist, mille järel tuleb torusid viivitamata ja kohustuslikult külmtöödelda. |
|
(29) |
Kui Hiina ekspordistatistika andmetel koosnes roostevabast terasest õmblusteta torude deklareeritud eksport peaaegu eranditult külmvormitud torudest, siis Indiasse saabuva impordi puhul oli külmvormitud torude osakaal vaid 2 %. |
|
(30) |
See vastuolu võib olla tingitud HRVs kohaldatavast käibemaksutagastussüsteemist, mille kohaselt roostevabast terasest külmvormitud õmblusteta torude puhul on käibemaksutagastuse suurus 13 %, kuumvormitud torude puhul aga 9 %. |
|
(31) |
Kontrollimine kinnitas, et India tootjad olid ostnud peaaegu eranditult kuumvormitud torusid, mida hiljem külmtöödeldi Indias. |
|
(32) |
Uurimine kinnitas ka seda, et kuumvormitud torusid on enne külmtöötlemist lihtne transportida. |
|
(33) |
Lisaks selgus uurimise käigus, et Indias toimunud külmtöötlemine kujundab toote olulisel määral ümber ning muudab pöördumatult selle põhiomadusi. Külmtöötlemine muudab toote mõõtmeid ning selle füüsilisi, mehaanilisi ja metallurgilisi omadusi. |
2.5. Kaubandusstruktuuri muutumine
|
(34) |
Tabelis 1 on esitatud arengusuundumused, mis iseloomustavad HRVst ja Indiast pärit roostevabast terasest õmblusteta torude importi liitu ning HRVst pärit roostevabast terasest õmblusteta torude importi Indiasse uurimisperioodil. Tabel 1 Roostevabast terasest õmblusteta torude import uurimisperioodil (tonnides)
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(35) |
Hiinast pärit vaatlusaluse toote import liitu on uurimisperioodil märgatavalt vähenenud; praegu kohaldatavate meetmete kehtestamisele 2011. aastal järgnes järsk langus. |
|
(36) |
Vastukaaluks HRVst pärit impordi vähenemisele pärast meetmete kehtestamist hakkas järgmistel aastatel pidevalt suurenema India toodete import. |
|
(37) |
Need kaubavoomuutused kujutavad endast muutust eespool nimetatud riikide ja liidu vahelise kaubanduse struktuuris. HRV toodete import Indiasse kasvas uurimisperioodil stabiilselt ja enamasti juba enne meetmete kehtestamist. |
|
(38) |
Eespool esitatud andmed näitavad, et pärast esialgse uurimise algatamist 2010. aastal ja kehtivate meetmete kehtestamist 2011. aasta detsembris on Hiinast pärit roostevabast terasest õmblusteta torude import liitu suures osas asendunud vaatlusaluse toote impordiga Indiast. |
2.6. Muu piisava põhjuse või majandusliku õigustuse puudumine peale dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise
|
(39) |
Komisjon uuris, kas eespool kirjeldatud muutus kaubandusstruktuuris võiks tuleneda, nagu on väidetud, tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole ühtki muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. |
2.6.1. Analüüs, milles käsitletakse HRVst Indiasse saabuvat importi
|
(40) |
Alljärgnevas tabelis on esitatud andmed India koostööd tegevate äriühingute impordi kohta HRVst, võrrelduna asjaomaste äriühingute kogumüügiga ning liitu suunatud ekspordi mahuga. Komisjon märgib, et need andmed hõlmavad äriühinguid, kelle arvele langeb suurem osa India roostevabast terasest õmblusteta torude ekspordist liitu, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 21. |
|
(41) |
Seepärast leiab komisjon, et eespool nimetatud andmed esindavad piisavalt asjaomase India tööstusharu eksporti liitu. Tabel 2 HRVst pärit import Indiasse (koostööd tegevad äriühingud ja India äriühingute kogumüük (tonnides))
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(42) |
HRVst pärit toodete import Indiasse suurenes märgatavalt aeglasemalt kui Indiast pärit toodete import liitu. 2010. aasta esialgse uurimise algatamise ja aruandeperioodi vahelise ajal suurendasid koostööd tegevad India eksportivad tootjad importi HRVst 15,1 tuhandelt tonnilt 19,6 tuhandele tonnile (+ 29 %) ja nende eksport liitu kasvas 6,6 tonnilt 18,6 tuhandele tonnile (+ 180 %). |
|
(43) |
Uurimine näitas, et HRVst pärit toodete importi iseloomustavad arengusuundumused sarnanesid pigem muutustega kogumüügis kui muutustega India toodete ekspordis liitu. |
|
(44) |
Kui Indiast pärit toodete eksport liitu muutub peamiseks müügisuunaks, peaks loogiliselt võttes suurenema ka Hiinast pärit toodete import. Teisest küljest oleks sama juhtunud ka siis, kui müük oleks suurenenud kas siseturul või mõnelt muul eksporditurul. |
|
(45) |
Ehkki liitu eksporditavate toodete osakaal kogumüügis suurenes aruandeperioodi jooksul 25 %-lt (aastad 2009-2010) 51 %-le, oli Hiinast pärit toodete impordi osakaal India kogumüügis endiselt ligikaudu 50 %. |
|
(46) |
See näitab selgelt, et India tootjad kasutasid järjepidevalt HRVst ja muudest allikatest pärit sisendtoorainete kombinatsiooni ning algsete tollimaksude kehtestamine seda oluliselt ei mõjutanud. |
2.6.2. Ärimudeli analüüs
|
(47) |
Äriühingud, kelle arvele langeb enamik liitu suunatud ekspordist, ei ole pärast tollimaksude kehtestamist oma ärimudelit muutnud. Nad võtsid eespool kirjeldatud tava kasutusele enne seda, kui 2010. aasta septembris algatati esialgne uurimine HRV suhtes. |
|
(48) |
Uurimisperioodil oli see tava majanduslikult õigustatud, kuna asjaomased äriühingud olid kasumlikud enne esialgse uurimise algatamist kuni aruandeperioodi alguseni ja kogu aruandeperioodi jooksul. |
|
(49) |
Oluline on märkida, et külmvormitud torude tootmine nõuab suuri investeeringuid põhivarasse, mis amortiseeruvad mitme aasta jooksul. Enamik asjaomastest äriühingutest omasid vajalikku põhivara juba enne algse uurimise algatamist. |
2.6.3. Hiina toodete ekspordi suhtes kohaldatavate meetmete mõju Indiast liitu suunatud ekspordile
|
(50) |
Indiast pärit roostevabast terasest õmbluseta torude ekspordi keskmine hind oli enne esialgse uurimise algatamist HRVst imporditud roostevabast terasest õmblusteta torude hinnast 10 % madalam. Pärast seda, kui esialgse uurimise tulemusel kehtestati tollimaks, muutusid Indiast imporditud tooted kõige odavamaks impordiallikaks liidu turul. Komisjon märgib, et kuna tootevaliku struktuur võib olla muutunud, ei ole keskmised hinnad otseselt võrreldavad. Siiski annavad need hinnatasemetest hea ülevaate. |
|
(51) |
Pärast meetmete kehtestamist ja Hiina impordihinna olulist tõusu avanesid teistele eksportivatele riikidele võimalused liidu nõudluse rahuldamiseks ning Indiast pärit soodsa hinnaga tooted sobisid selleks hästi. |
|
(52) |
Ehkki Indiast liitu suunatud ekspordi osakaal kasvas ka uurimisperioodi jooksul, oli liidu turg India tootjate jaoks oluline ekspordisihtkoht juba enne esialgse uurimise algatamist. |
|
(53) |
Seetõttu jõuti järeldusele, et eespool punktis 2.3.3 osutatud kaubandusstruktuurimuutustel oli muid piisavaid majanduslikke põhjusi peale roostevabast terasest õmblusteta torudele tollimaksu kehtestamise. |
3. AVALIKUSTAMINE
|
(54) |
Kõikidele huvitatud isikutele on teatatud olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel eespool nimetatud järeldused on tehtud, ning neile on antud võimalus esitada märkusi. Taotleja esitas pärast lõplike järelduste avalikustamist märkusi, mis sisaldasid täiendavat teavet. |
|
(55) |
Taotleja seadis kahtluse alla komisjoni otsuse mitte kontrollida ainsat koostööd teinud Hiina tootjat. Komisjon ei kontrollinud koostööd teinud Hiina tootja esitatud andmeid, kuna kõnealuse tootja eksport Indiasse moodustas Hiinast Indiasse suunatud ekspordist väga väikese osa ega oleks andnud uurimisele mingit lisaväärtust. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi. |
|
(56) |
Taotleja väitel jättis komisjon tähelepanuta asjaolu, et suurem osa Hiina ekspordist USAsse on deklareeritud külmvormitud torudena. Komisjon kinnitas, et Hiinast USAsse suunatud eksport jääb komisjoni uurimise ulatusest välja ning et tema arvates ei ole Hiinast USAsse suunatud eksport käesoleva juhtumiga kuidagi seotud. Seetõttu lükkas komisjon kõnealuse väite tagasi. |
|
(57) |
Peale selle väitis taotleja, et India mõne tootja kasutatavad tootmisvahendid võimaldavad uurimisalust toodet toota alles alates külmvormitud torude etapist. India eksportivate tootjate tootmisrajatiste kontrollimine näitas, et nad suudavad kuumvormitud roostevabast terasest õmblusteta torudest toota roostevabast terasest õmblusteta torusid, mida nad liitu eksportisid. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi. |
|
(58) |
Taotleja seadis kahtluse alla ka komisjoni järelduse, et eksportivad tootjad, kelle tooted moodustavad suurema osa liitu suunatud ekspordist, on oma ärimudelit muutnud. Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna kõik kontrollitud äriühingud, kes aruandeperioodil oma toodangut liitu eksportisid (v.a üks tootja, kes müüs liidule väga väikese osa toodangust) hakkasid sellist ärimudelit (mis hõlmab kuumvormitud torude importimist HRVst ning roostevabast terasest õmblusteta torude tootmist ja müüki nii kodumaal kui ka ekspordiks) kohaldama juba enne esialgse uurimise algatamist. |
|
(59) |
Peale selle märkis taotleja, et komisjon tugineb oma järeldustes HRVst Indiasse saabuva impordi klassifitseerimise kohta India esitatud impordiandmetele ega võta arvesse Hiina ekspordistatistika klassifikatsiooni. Nagu eespool märgitud, näitab Hiina kaubandusstatistika külmvormitud torude eksporti, India kaubandusstatistika aga kuumvormitud torude importi. Lisaks väitis taotleja, et kui komisjoni järeldused tuginevad India impordistatistikale, oleks ta pidanud märkama, et kehtivatest meetmetest hoitakse kõrvale, kuna 2015. aastal deklareeriti 45 % HRVst Indiasse imporditavatest samasugustest toodetest torujuhtmetena. Taotleja märkis, et Indias toimuv võimalik töötlemine ei muudaks mingil juhul asjaolu, et asjaomased torud on pärit Hiinast. Lõpuks väitis taotleja, et India impordistatistika õigsust täiendavalt ei uuritud ega tehtud selle kohta järeldusi. |
|
(60) |
Kuna Hiina ekspordistatistika ja India impordistatistika andmed olid üksteisega vastuolus, ei kasutanud komisjon neid andmeid oma järelduste tegemiseks. Väga suurt koostöövalmidust arvesse võttes tugines komisjon oma järelduste tegemisel koostööd tegevate India tootjate esitatud kontrollitud teabele. Uurimisel keskenduti tegelikele äriühingupõhistele andmetele, mis kinnitasid, et India tehastesse saabuvad pooltooted, nende töötlemise määra nendes tehastes ja sellise tegevuse majanduslikku otstarbekust. |
|
(61) |
Päritolureeglitega seotud tollialaste õigusaktidega seoses märkis komisjon, et meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise puhul võetakse kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmise kindlakstegemisel lisaks tollialastele õigusaktidele arvesse ka muid asjaolusid. Peale selle osutab taotleja ainult HRVst Indiasse saabuvale torujuhtmeimpordile. Indiast liitu suunatud torujuhtmeekspordi maht on tõepoolest peaaegu 90 % väiksem kui HRVst Indiasse saabuva torujuhtmeimpordi maht, nagu väidab taotleja. Siiski ei leitud uurimise käigus tõendeid selle kohta, et India torujuhtmete eksportimine liitu sellises väikeses mahus kujutab endast kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmist alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Seetõttu lükati need väited tagasi. |
|
(62) |
Taotleja väitis, et komisjoni järeldus, mille kohaselt India tootjad on ostnud peaaegu eranditult kuumvormitud torusid, põhineb vaid kõnealuste tootjate ostutellimustel. Komisjon lükkas selle väite tagasi, märkides, et tema järeldused ei põhine ainult ostutellimustel, vaid kogu kättesaadaval teabel. Komisjon uuris Indiasse tehtud kontrollkäigu ajal kõikide kontrollitud India tootjate puhul sisendina kasutatavaid pooltooteid, tootmisprotsessi ja lõpptoodet. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi. |
|
(63) |
Taotleja lisas, et komisjonil puuduvad tõendeid selle kohta, et Hiina tootjad ei tarninud kuumi läbipuuritud torusid, mis olid HRVs läbinud esimese külmvormimisetapi, ning rõhutas veel kord, et Indias toimuvast täiendavast töötlemisest ei piisa sel juhul päritolustaatuse saamiseks. Kuna Hiina eksportivad tootjad keeldusid peaaegu täielikult koostööst, tegi komisjon oma järeldused India tootjate poolt HRVst ostetud pooltoodete valmistusastme kohta India tootjate esitatud kontrollitud teabe alusel. Komisjon ei leidnud tõendeid selle kohta, et torusid on HRVs juba külmtöödeldud. Lisaks on India kontrollitud tootmisprotsessi laad (sh külmvormimise võimalused) ning Hiina tootjate valmisolek tarnida Indiasse kuumvormitud pooltooteid taotleja väitega vastuolus. |
|
(64) |
Isegi juhul, kui vastaks tõele taotleja väide, et mõningaid Indiasse tarnitud pooltooteid oli HRVs mingil määral külmtöödeldud, avaldaks selline töötlemine Indias tehtavale tööle vaid piiratud mõju. Nagu eespool öeldud, on komisjon kindlaks teinud, et kõik kontrollitud India eksportivad tootjad on toodet Indias märkimisväärselt ümber kujundanud ja et selline tegevus on majanduslikult otstarbekas. Seetõttu lükkas komisjon eespool esitatud väited tagasi. |
|
(65) |
Peale selle esitas taotleja aruande, mis sisaldab India ühe tootja väidet, et tema poolt HRVst kuumvormituna imporditud teatavad torud pidid olema täiendavalt külmvormitud, kuna neid ei saa toota kuumvaltsimise teel õõne-ristvaltsimisseadmetega. Aruanne põhineb India selle ühe tootja üksikasjalikul aruandel, milles käsitletakse HRVst pärit importi. |
|
(66) |
Komisjon märkis, et väide hõlmab vaid kuum-õõnevaltsimisega saadud torusid. Hiina tootjad kasutavad aga nii kuumõõnevaltsimist kui ka kuumekstrusiooni. Lisaks selgus uurimise käigus, et India eksportivad tootjad impordivad nii ekstrudeeritud kui ka õõnevaltstorusid. Seega ei hõlma kõnealune väide võimalust, et India selle konkreetse tehase imporditud torud olid kuumekstrudeeritud. Lisaks esitati selle konkreetse tootjaga seotud impordistatistika komisjonile alles pärast lõplike järelduste avalikustamist ning seetõttu ei olnud kõnealust statistikat võimalik kontrollida. Seepärast lükati see väide tagasi. |
|
(67) |
Taotleja esitas e-kirja, milles kinnitatakse, et kaks HRVs asuvat valitud eksportivat tootjat keeldusid tarnimast kuumõõnevaltsitud torusid ja olid nõus pakkuma vaid külmvormitud torusid. |
|
(68) |
Esiteks, HRV eksportivate tootjate suurt arvu (esialgse uurimise käigus tegi koostööd 31 eksportivate tootjate rühma) silmas pidades ei ole võimalik teha järeldusi kahe eksportiva tootja esitatud teabe põhjal. Teiseks märkis komisjon, et kõnealune teave ei ole seotud küsimusega, kas India eksportivad tootjad on suutelised tootma liitu eksporditavat toodet, vaid käsitleb kahe Hiinast pärit eksportiva tootja müügipoliitikat. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi. |
|
(69) |
Taotleja väitis, et Indias ei ole ühtki õõnevaltsimistehast, mis suudaks toota kuumõõnevaltsitud torusid, mille läbimõõt on suurem kui neli tolli, ning märkis, et komisjon seda asjaolu ei analüüsinud. |
|
(70) |
Komisjon märkis, et India eksportivate tootjate poolt liitu eksporditavaid roostevabast terasest õmblusteta torusid on võimalik toota nii Indiast kui ka Hiinast pärit kuumvormitud torudest. India eksportivatele tootjatele kättesaadavad seadmed võimaldavad neil külmtöödelda Hiinast pärit kuumvormitud torusid, mille läbimõõt on suurem kuni neli tolli. Seepärast lükati see väide tagasi. |
|
(71) |
Taotleja seadis kahtluse alla komisjoni järelduse eespool põhjenduses 33 osutatud märkimisväärse ümberkujundamise kohta, mille puhul komisjon märkis, et külmvormimine muudab pöördumatult toote põhiomadusi, ning väitis, et ümberkujundamisega seotud kulud ei ole suured. |
|
(72) |
Komisjon märkis esmalt, et taotleja ei seadnud kahtluse alla seda, et külmvormimine muudab toote mõõtmeid ning selle füüsilisi, mehaanilisi ja metallurgilisi omadusi. Komisjon leidis oma hinnangus, et järeldus, mille kohaselt kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmist alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses ei toimunud, põhines antud juhul asjaolul, et Indias toimunud töötlemisel on mõjuv põhjus ja majanduslik õigustatus. Seetõttu puudus vajadus ümberkujundamisega seotud kulude kvantitatiivseks hindamiseks. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi. |
|
(73) |
Taotleja märkis, et komisjon ei võtnud arvesse asjaolu, et enne HRV suhtes meetmete kehtestamist tegeles Indiast pärit torude importimisega peamiselt liidu ühe tootja tütarettevõte, ning tegi ettepaneku, et komisjon jätaks kõnealuse impordi tabelist 1 välja; see suurendaks oluliselt Indiast pärit importi pärast meetmete kehtestamist. Lisaks väitis taotleja, et kui komisjon oleks eespool nimetatud ekspordimahud arvestamata jätnud, ei oles liitu saanud enne algse uurimise algatamist käsitada India eksportivate tootjate jaoks olulise ekspordituruna. |
|
(74) |
Isegi juhul, kui jätta arvesse võtmata liidu tootja Indias asuva tütarettevõtte ekspordimaht, mis oli uurimisperioodi jooksul suhteliselt stabiilne, ei muuda see Indiast liitu suunatud ekspordi suurenemise kohta antud hinnangut. Indiast liitu suunatud eksport jäi endiselt märkimisväärseks, tuues kaasa ka eespool põhjendustes 36 ja 37 kirjeldatud muudatuse kaubandusstruktuuris. Liidu turu atraktiivsust käsitledes osutab komisjon esialgse uurimise ajal tehtud analüüsile. |
|
(75) |
Lisaks väitis taotleja, et vastupidiselt komisjoni järeldusele, mille kohaselt HRVst Indiasse saabunud impordi kasv suurenes oluliselt juba enne meetmete kehtestamist, langes see ajaliselt kokku uurimise algatamisega. |
|
(76) |
Esialgne uurimine algatati 30. septembril 2010. Kuna roostevabast terasest õmblusteta torusid valmistatakse üldjuhul vastavalt tellimusele, mitte ei müüda laost, ning võttes arvesse aega, mis kulub toote mereveoks HRVst Indiasse, on vähe tõenäoline, et Hiinast pärit torude eksport Indiasse aastatel 2009 ja 2010 toimus pärast uurimise algatamise kuupäeva. Igal juhul ei muuda see komisjoni järeldust selle kohta, et import Hiinast Indiasse suurenes juba enne meetmete kehtestamist, ega ka põhjendustes 37 ja 38 esitatud järeldust kaubandusstruktuuri muutumise kohta, mille puhul komisjon on nõus taotlejaga. |
|
(77) |
Lisaks väitis taotleja, et Indiast liitu suunatud ekspordi suhe HRVst Indiasse saabunud importi suurenes uurimisperioodi jooksul. Võttes arvesse tabelis 2 esitatud teavet, on kõnealune näitaja (D/B) tõepoolest suurenenud 54 %-lt 95 %-le. Siiski ei näita see erinevalt taotleja väitest India tootjate ärimudeli muutumist, vaid liidu turu üha suurenevat tähtsust India tootjate jaoks. |
|
(78) |
Selle väljaselgitamiseks, kas India tootjate ärimudel on muutunud või mitte, tuli analüüsida India tootjate tegevust tervikuna, mitte aga piirduda nende liitu suunatud müügi analüüsimisega. Ärimudeli analüüsimiseks võrdles komisjon HRVst Indiasse saabunud importi koostööd tegevate India äriühingute kogumüügiga Indias. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi. |
|
(79) |
Lisaks väitis taotleja, et külmtõmbamine ei ole protsess, mis nõuaks märkimisväärseid investeeringuid põhivarasse, ja küsis komisjonilt, kas ta on kontrollinud tootmisvõimsuse kasutamist uurimisperioodi algusest kuni aruandeperioodi lõpuni. |
|
(80) |
Komisjon kontrollis tootmisvõimsuse kasutamist koostööd tegevate India eksportivate tootjate hulgas ning leidis, et üldiselt oli tootmisvõimsus uurimisperioodi jooksul toodangu tegelikust mahust suurem. See toetab järeldust, et enamik äriühingutest omas vajalikku põhivara juba enne esialgse uurimise algatamist, nagu on märgitud eespool põhjenduses 49. Lisaks leidis komisjon, et kõikidel kontrollitud eksportivatel tootjatel, kes aruandeperioodi jooksul liitu eksportisid, olid pilgervaltsimismasinad, mida nad ka kasutasid. Seepärast lükkas komisjon väite tagasi ning jäi põhivaraga seotud suurte investeeringute küsimuses eespool põhjenduses 49 esitatud järelduse juurde. |
|
(81) |
Põhjenduses 50 esitatud järeldusi kommenteerides võrdles taotleja Eurostati andmeid ning leidis, et Indiast pärit toodete keskmine impordihind oli kuni 2014. aastani HRVst eksporditud toodete hinnast kõrgem. |
|
(82) |
Põhjenduse 50 puhul kasutas komisjon 2009. aasta keskmisi hindu, mis põhinevad komisjoni määruse (EL) nr 627/2011 (4) tabelites 4 ja 17 avaldatud statistilistel andmetel, mille kohaselt Indias olid madalamad hinnad. Taotleja ei vaidlustanud väidet, et pärast dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist HRV suhtes muutus Indiast pärit import liidu turu jaoks kõige odavamaks impordiallikaks. Sellest tulenevalt lükati ka see väide tagasi. |
4. UURIMISE LÕPETAMINE
|
(83) |
Eespool esitatut arvesse võttes tuleks praegune meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev uurimine lõpetada. |
|
(84) |
Uurimine näitas, et külmtöötlus kujutab endast toote olulist töötlemist ning et HRV, India ja liidu vahelise kaubanduse struktuuri muutustel on muu piisav põhjendus ja majanduslik õigustus peale tollimaksudest kõrvalehoidmise. |
|
(85) |
Seega ei ole artikli 13 lõike 1 kohased dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise tingimused täidetud ning HRVst pärinevate roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavaid meetmeid ei tuleks laiendada India kaudu lähetatud samasuguse toote impordile, olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Indiast pärinevana või mitte. |
|
(86) |
Indiast lähetatud uurimisaluse toote impordi registreerimine kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2017/272 tuleks lõpetada, olenemata sellest, kas toode on deklareeritud Indiast pärinevana või mitte. |
|
(87) |
Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komitee ei esitanud arvamust, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga lõpetatakse rakendusmäärusega (EL) 2017/272 algatatud uurimine, milles käsitletakse Hiina Rahvavabariigist pärit roostevabast terasest õmbluseta torude (mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7304 11 00, ex 7304 22 00, ex 7304 24 00, ex 7304 41 00, ex 7304 49 10, ex 7304 49 93, ex 7304 49 95, ex 7304 49 99 ja ex 7304 90 00 (TARICi koodid: 7304110011, 7304110019, 7304220021, 7304220029, 7304240021, 7304240029, 7304410091, 7304491091, 7304499391, 7304499591, 7304499991 ja 7304900091) alla) impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1331/2011 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest võimalikku kõrvalehoidmist India kaudu lähetatud impordi vahendusel, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Indiast pärinevana või mitte, ning lõpetatakse selle impordi registreerimise nõue.
Artikkel 2
Tolliasutused lõpetavad rakendusmääruse (EL) 2017/272 artikli 2 kohase impordi registreerimise.
Artikkel 3
Rakendusmäärus (EL) 2017/272 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 15. november 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.
(2) ELT L 336, 20.12.2011, lk 6.
|
16.11.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 299/11 |
EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2017/2094,
3. november 2017,
millega muudetakse määrust (EL) nr 795/2014 süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta (EKP/2017/32)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 3.1, 22 ja 34.1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Rahvusvaheliste Arvelduste Panga makse- ja arveldussüsteemide komitee (CPSS) ja Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) tehniline komitee avaldasid 2012. aasta aprillis põhimõtted finantsuru infrastruktuuridele (1). CPSSi ja IOSCO järglane, Rahvusvaheliste Arvelduste Panga maksete ja turuinfrastruktuuride komitee (CPMI) avaldas seejärel neid põhimõtteid käsitlevad juhised. Euroopa Keskpank (EKP) on otsustanud rakendada CPMI-IOSCO põhimõtted ja neid käsitlevad juhised süsteemselt oluliste maksesüsteemide osas Euroopa Keskpanga määrusega (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) (2). |
|
(2) |
EKP nõukogu on vastavalt määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artiklile 24 läbi vaadanud selle üldise kohaldamise. Sellel läbivaatusel võeti arvesse süsteemselt oluliste maksesüsteemide esimese põhjaliku hindamise leide. Hindamisel leiti, et teatavad küsimused vajavad parandamist või selgitamist, ning paaril juhul tuvastati olulisema muudatuse vajadus, et tagada kõrgeimate järelevaatamisstandardite kohaldamine. |
|
(3) |
Käesolevas määruses loetakse makseasutused ja e-raha asutused, kellel on juurdepääs süsteemselt olulistele maksesüsteemidele otseosalejate kaudu vastavalt direktiivi (EL) 2015/2366 (3) artikli 35 lõikele 2, kaudseteks osalejateks. |
|
(4) |
Tõhus riskiohjamise tagamiseks on tähtis, et säilitatakse selge vahe põhitegevuse, riskijuhtimise ja siseauditi funktsioonide vahel ja volitatatakse neid funktsioone täitma erinevad isikud. Lisaks tuleb eurosüsteemi mittekuuluvate süsteemselt oluliste maksesüsteemide käitajate osas vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele tagada, et nende nõukogus on sõltumatu liige, mis suurendab selle tõhusust. Kuivõrd eurosüsteemi avalikud ülesanded ja kohustused ning institutsionaalne ülesehitus on määratletud aluslepingus ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas, tuleb eurosüsteemi süsteemselt oluliste maksesüsteemide käitajate suhtes teha sellest nõudest erand. |
|
(5) |
Lisaks tuvastas EKP nõukogu vajaduse täiendavalt selgitada süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja nõukogu kohustusi, mille hulka kuulub selliste otsuste tegemine, millel on oluline mõju süsteemselt olulise maksesüsteemi või selle käitaja riskiprofiilile, ning nende oluliste riski käsitlevate dokumentide kinnitamine, mis reguleerivad süsteemselt olulise maksesüsteemi tegevust. |
|
(6) |
EKP nõukogu üldiselt nõustus, et esineb vajadus oluliselt parandada tähtajalistes netoarveldussüsteemides tekkiva likviidsusriski maandamist, selliselt, et tagatakse tõhus likviidsusriski maandamine kõikides tsüklites alates hetkest, mil maksekorraldus lisatakse netoarvelduspositsiooni arvestusse ning see positsioon on osalejale nähtav. |
|
(7) |
Süsteemselt olulise maksesüsteemi sujuvaks toimimiseks peavad osalejate käsutuses olema kohased vahendid oma likviidsuse tõhusaks juhtimiseks. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja peab seirama ja aitama süsteemi tasandil kaasa likviidsusvoo sujuvusele, võttes arvesse iga osaleja likviidsusriski. |
|
(8) |
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, kes arveldab ühepoolseid makseid eurodes, peab tagama, et lõplik arveldus toimub keskpangarahas. Kuna seda nõuet kohaldatakse ka juhul, kui keskpangarahas arveldamist pakkuv süsteemselt oluline maksesüsteem on erakorralises olukorras, peavad teiste süsteemselt oluliste maksesüsteemide makseid arveldavad süsteemselt olulised maksesüsteemid tegema endast oleneva, et võimaldada lõplikku arveldust ka sellisel juhul. |
|
(9) |
Süsteemselt olulise maksesüsteemi varade kaitsmiseks võimaliku ärikahjumi vastu, peavad süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja varad, mis on mõeldud üldise äririski katmiseks, olema eraldatud igapäevaseks tegevuseks mõeldud varadest. Lisaks tuleb vahet teha ühelt poolt süsteemselt olulise maksesüsteemi talitluspidevuse kava ja sulgemiskava ja teiselt poolt süsteemselt olulise maksesüsteemi kapitalikava vahel. Kui viimatinimetatus tuleb kajastada võimalust hankida kapitali, siis esimesena nimetatud peavad tagama, et tavalise äritegevuse raames ei langeks talitluspidevuse kava ja sulgemiskava vajadusteks määratud vahendite kättesaadavus alla nende kavade teostamiseks vajalikku summat. |
|
(10) |
Tõhusa tegevusriski juhtimise tagamine on pidev protsess, mis nõuab, et tegevuspõhimõtteid ja -menetlusi katsetatakse ja uuendatakse regulaarselt ning alati vajaduse korral, eriti pärast süsteemi olulist muutmist. See kehtib eriti küberriskide juhtimise suhtes, mille tähtsus on kasvanud pärast määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) avaldamist. Käesolevas määruses on kehtestatud erinõuded, mis on olulised küberriskide maandamiseks. |
|
(11) |
Et pädev asutus saaks oma järelevaatamise volitusi tõhusalt kasutada, tuleb neid volitusi täiendada kahe täiendava võimalusega. Esiteks tuleb anda pädevale asutusele volitus nõuda süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajalt sõltumatu eksperdi määramist, kes viib läbi süsteemselt olulise maksesüsteemi tegevuse sõltumatu uurimise või läbivaatuse. Lisaks peaks tal olema võimalik esitada nõudeid, mis käsitlevad määratava eksperdi liiki, koostatava aruande sisu ja ulatust, aruande staatust, sh selle kättesaadavust ja avalikustamist ning tähtaegu. Teiseks peaks pädeval asutusel olema kooskõlas eelnimetatud finantsuru infrastruktuuride põhimõtete põhimõttega B võimalik teha kohapealset kontrolli või volitada teisi isikuid seda tegema. |
|
(12) |
Kuivõrd parandusmeetmeid võib kohaldada ainult määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) rikkumise korral, võib tekkida olukordi, milles on põhjendatud selliste meetmete kohaldamise menetluse algatamine arvatava nõuete mittejärgimise korral, andes süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale võimaluse esitada oma seisukoht ning selgitused enne rikkumise tuvastamist. Parandusmeetmete rakendamise kord tuleb kehtestada otsusega. Lisaks peab muu pädev asutus peale EKP teatama EKP-le põhjendamatu viivituseta oma kavatsusest rakendada parandusmeetmeid. |
|
(13) |
Arvestades EKP läbivaatamise seisukohti ning CPMI-IOSCO juhiste rakendamiseks süsteemselt olulisele maksesüsteemile kohalduvas osas, tuleb määrust (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Muudatused
Määrust (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) muudetakse järgmiselt:
|
1. |
artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
|
|
2. |
artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
|
|
3. |
artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
|
|
4. |
artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja määrab kindlaks süsteemselt olulise maksesüsteemi kriitilised operatsioonid ja teenused. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja määratleb konkreetsed stsenaariumid, mis võivad teda kui ettevõtjat takistada neid kriitilisi operatsioone ja teenuseid pakkumast, ning hindab kõikide variantide tulemuslikkust tegevuse taastamiseks ja, välja arvatud eurosüsteemi süsteemselt olulise maksesüsteemipuhul, korrapäraseks sulgemiseks. Ta vaatab süsteemselt olulise maksesüsteemi kriitilised operatsioonid ja teenused läbi vähemalt korra aastas. Selle hindamise alusel koostab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja teostatava kava süsteemselt olulise maksesüsteemi tegevuse taastamiseks ja, välja arvatud eurosüsteemi süsteemselt olulise maksesüsteemi puhul, korrapäraseks sulgemiseks. Tegevuse taastamise ja korrapärase sulgemise kavad sisaldavad muu hulgas tegevuse taastamise ja korrapärase sulgemise võtmestrateegiate sisulist kokkuvõtet, süsteemselt olulise maksesüsteemi kriitiliste operatsioonide ja teenuste ajakohastatud loetelu ning võtmestrateegiate rakendamiseks vajalike meetmete kirjeldust. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja esitab kohalduvatel juhtudel asjaomasele asutusele teabe, mida on vaja kriisilahenduse kavandamiseks.“; |
|
5. |
artikkel 6 asendatakse järgmisega: „Artikkel 6 Krediidirisk 1. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab usaldusväärse raamistiku, milles mõõdetakse, jälgitakse ja juhitakse krediidiriski, mida talle põhjustavad osalejad, ning osalejate krediidiriski, mis tuleneb süsteemselt olulise maksesüsteemi makse-, kliirimis- ja arveldustegevusest. 2. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tuvastab kõik krediidiriski allikad. Krediidiriski mõõtmine ja jälgimine toimub kogu päeva jooksul, kasutades värsket teavet ja asjakohaseid riskijuhtimisvahendeid. 2a. Tähtajalist netoarveldussüsteemi käitav süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tagab, et
3. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, k.a arveldusgarantiiga tähtajalise netoarveldussüsteemi käitaja, kellel olulise maksesüsteemi tegevuse käigus tekib krediidirisk seoses oma osalejatega, katab oma krediidiriski iga osaleja suhtes tagatiste, tagatisfondide, omakapitali (pärast üldise äririski katmiseks eraldatud summa mahaarvamist) või muude samaväärsete finantsvahenditega. 4. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, k.a arveldusgarantiita tähtajalise netoarveldussüsteemi käitaja, kus osalejatel on krediidirisk, mis tuleneb süsteemselt olulise maksesüsteemi makse-, kliirimis- ja arveldustegevusest, kehtestab asjaomaseid osalejaid puudutavad eeskirjad või lepingud. Need eeskirjad või lepingud peavad tagama, et osalejad võimaldavad krediidiriski katmiseks piisavad vahendid kooskõlas lõikega 3, et katta kahe oma sidusüksustega suurimat krediidiriski põhjustava osaleja ja nende sidusüksuste krediidiriskid, mis tekivad nendega seoses süsteemselt olulise maksesüsteemi makse, kliirimis- ja arveldustegevuses. 5. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab eeskirjad ja korrad, mis käsitlevad kahjusid, mis tulenevad otseselt ühe või mitme osaleja kohustuste täitmata jätmisest süsteemselt olulise maksesüsteemi ees. Need eeskirjad ja korrad peavad käsitlema võimaliku katmata kahju jagamist, sealhulgas selliste vahendite tagasimaksmist, mida süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja võib laenata likviidsuse pakkujatelt. Need peavad hõlmama süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja eeskirju ja menetlusi, mis käsitlevad süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja poolt stressiolukorras kasutatud finantsvahendite taastamist lõigetes 3 ja 4 sätestatud tasemel.“; |
|
6. |
artikkel 8 asendatakse järgmisega: „Artikkel 8 Likviidsusrisk 1. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab tervikliku raamistiku süsteemselt olulise maksesüsteemi osalejatest, arvelduspankadest, nostroagentidest, kontohaldurpankadest, likviidsuse pakkujatest ja teistest asjakohastest üksustest tuleneva likviidsusriski juhtimiseks. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja teeb osalejatele kättesaadavaks asjakohased vahendid nende likviidsuse juhtimiseks ning jälgib likviidsusvoo sujuvust süsteemis ja aitab sellele kaasa. 2. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab operatsioonilised ja analüütilised vahendid, mis võimaldavad tal pidevalt ja õigeaegselt tuvastada, mõõta ja jälgida arveldus- ja rahavoogusid, sealhulgas päevasise likviidsuse kasutamist. 2a. Tähtajalist netoarveldussüsteemi käitav süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tagab, et
3. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja hoiab või tagab, et osalejad hoiavad, kogu aeg alates finantskohustuste kindlaksmääramisest piisavalt likviidseid vahendeid kõikides arveldatavates valuutades, et täita sama päeva maksejuhised erinevate võimalike stressistsenaariumide korral. Kohastel juhtudel hõlmab see päevasisest või mitmepäevast arveldust. Need stressistsenaariumid hõlmavad: a) äärmuslike kuid realistlike turutingimuste korral sellise osaleja kohustuste täitmata jätmist, kellel koos oma sidusüksustega on suurim keskmine maksekohustus; ning b) muid stsenaariume vastavalt lõikele 11. 4. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, kes arveldab ühepoolseid makseid eurodes, hoiab või tagab, et osalejad hoiavad, likviidseid vahendeid vastavalt lõikele 3, et täita õigeaegselt maksejuhised sellise osaleja kohustuste täitmata jätmise korral, kellel koos oma sidusüksustega on suurim keskmine finantskohustus vastavalt lõike 3 punktile a, ühel järgmistest viisidest:
5. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, kes arveldab ühepoolseid makseid eurodes, hoiab või tagab, et osalejad hoiavad, täiendavaid likviidseid vahendeid vastavalt lõike 3 punktile b lõikes 4 viidatud viisidel või krediidikõlblikus kommertspangas ühes või mitmes järgmistest instrumentidest:
Kõik need instrumendid peavad võimaldama raha kättesaadavust sellises ajaraamistikus, mis võimaldab arveldada samal päeval. Eeskätt peab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja suutma tõendada, et mitterahalised instrumendid on kergesti kättesaadavad ning rahaks vahetatavad samal päeval enne kokku lepitud ja väga usaldusväärsete rahastamislepingute raames, sealhulgas pingelises turuolukorras. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja peab olema valmis tõendama pädevale asutusele piisava sisehinnangu abil, et kommertspank on krediidikõlblik. 6. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, kes arveldab kahepoolseid makseid või ühepoolseid makseid muus valuutas peale euro, hoiab või tagab, et osalejad hoiavad, piisavalt likviidseid vahendeid vastavalt lõikele 3 lõikes 5 määratletud viisidel. 7. Kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja täiendab lõikes 3 osutatud vahendeid muu varaga, peab see vara olema tõenäoliselt turustatav või tagatisena aktsepteeritav (nt krediidiliinid, vahetustehingud või pöördtehingud) pärast võlgniku kohustuste täitmata jätmist tekkiva vajaduse korral, isegi kui selles ei ole võimalik eelnevalt usaldusväärselt kokku leppida või seda tagada äärmuslikes kuid realistlikes turutingimustes. Kui osaleja täiendab lõikes 3 viidatud vahendeid muu varaga, peab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tagama, et see vara vastab käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud nõuetele. Eeldatakse, et varad on tõenäoliselt turustatavad või tagatisena aktsepteeritavad, kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja on võtnud arvesse asjaomase keskpanga eeskirju ja praktikat tagatise aktsepteeritavuse valdkonnas. 8. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ei või arvestada võimaliku keskpangalt saadava erakorralise laenuga. 9. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja viib läbi hoolsuskohustuse auditi veendumaks, et igal süsteemselt olulisele maksesüsteemile lõike 3 kohaste likviidsete vahendite pakkujal on a) piisav ja ajakohane teave, et mõista ja juhtida oma likviidsusriski, mis on seotud raha või varade pakkumisega; ning b) võimekus pakkuda raha või varasid vastavalt nõudmisele. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kontrollib hoolsuskohustuse järgimist vähemalt korra aastas. Likviidsuse pakkujaks sobivad ainult sellised üksused, kellel on juurdepääs emiteeriva keskpanga krediidile. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja katsetab regulaarselt süsteemselt olulise maksesüsteemi kordasid oma likviidsetele vahenditele juurdepääsuks. 10. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, kellel on juurdepääs keskpanga kontodele, makse- või väärtpaberiteenustele, kasutab neid teenuseid, kui see on otstarbekas. 11. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja otsustab range stressitestimise alusel summa ning testib regulaarselt oma likviidsete varade piisavust, et täita lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja peab stressitestimise raames kaaluma erinevaid asjakohaseid stressistsenaariume, sealhulgas ühe või mitme osaleja kohustuste täitmata jätmist samal päeval ning kahel või mitmel järjestikusel päeval. Selliste stsenaariumide kaalumisel tuleb arvesse võtta süsteemselt olulise maksesüsteemi ülesehitust ja töökorda ning uurida tuleb kõiki üksusi, mis võivad põhjustada süsteemselt olulisele maksesüsteemile olulise likviidsusriski, nagu näiteks arvelduspangad, nostroagendid, kontohaldurpangad, likviidsuse pakkujad ja seotud finantsturu infrastruktuurid. Kohastel juhtudel peavad stsenaariumid hõlmama mitmepäevast perioodi. 12. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja dokumenteerib tema enda või osalejate poolt hoitava raha ja muude varade hoidmise põhjused ning tal peab olema nende suhtes kohane juhtimiskord. Ta kehtestab selge korra stressikatse tulemuste aruandluseks nõukogule ja kasutab neid tulemusi, et hinnata oma likviidsusriski juhtimise raamistiku adekvaatsust ja teha sellesse muudatusi. 13. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab selged eeskirjad ja korrad, mis võimaldavad tal pärast tema ühe või mitme osaleja kohustuste täitmata jätmist täita sama päeva finantskohustused ning vajadusel õigeaegselt päevasisesed ja mitmepäevased maksekohustused. Neis eeskirjades ja kordades tuleb:
(*5) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/510, 19. detsember 2014, eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3)." (*6) Euroopa Keskpanga suunis EKP/2014/31, 9. juuli 2014, täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega ning millega muudetakse suunist EKP/2007/9 (ELT L 240, 13.8.2014, lk 28).“;" |
|
7. |
artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, kes arveldab ühepoolseid makseid eurodes, tagab, et lõplik arveldus toimub keskpangarahas. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, kes arveldab teiste süsteemselt oluliste maksesüsteemide käitajate makseid, peab tegema endast oleneva, et võimaldada sellistele teistele süsteemselt oluliste maksesüsteemide käitajale arveldamist isegi eriolukordades.“; |
|
8. |
artikkel 13 asendatakse järgmisega: „Artikkel 13 Üldine äririsk 1. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab usaldusväärse juhtimis- ja kontrollisüsteemi, et tuvastada, jälgida ja juhtida üldisi äririske, sealhulgas äristrateegia nõrgast elluviimisest tulenevat kahju, negatiivseid rahavooge või ootamatuid ja äärmiselt suuri tegevuskulusid. 2. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajal peab olema teostatav tegevuse taastamise ja, välja arvatud eurosüsteemi süsteemselt olulise maksesüsteemi puhul, korrapärase sulgemise kava vastavalt artikli 5 lõikes 4 nõuetele. 3. Lähtudes oma üldise äririski profiilist ning ajast, mida on vaja, et saavutada kriitiliste operatsioonide ja teenuste taastumine ja/või korrapärane sulgemine, määrab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja varade summa, mis on vajalik lõikes 2 nimetatud kava teostamiseks. See summa ei või olla väiksem kui kuue kuu jooksvatele tegevuskuludele vastav summa. 4. Lõikes 3 nimetatud summa katmiseks hoiab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja omakapitalist rahastatavat likviidset netovara nt lihtaktsiate, avalikustatud reservide või muu jaotamata kasumi kujul, nii et tal on võimalik oma tegevust ja teenuste osutamist jätkata. See vara täiendab vahendeid, mida hoitakse, et katta artiklitega 6 ja 8 hõlmatud osaleja kohustuste täitmata jätmisi või muid riske. Kapitalinõuete dubleerimise vältimiseks võib arvesse võtta rahvusvaheliste riskipõhiste kapitalinõuete alusel hoitavaid omavahendeid. 5. Lõikes 4 nimetatud varad, mida hoitakse üldise äririski katmiseks, peavad olema piisavalt likviidsed ja kvaliteetsed, et neid oleks võimalik õigeaegselt kasutada, ning need tuleb eraldada süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja varadest, mida kasutatakse igapäevaseks tegevuseks. Käitajal peab olema võimalik realiseerida üldise äririski katmiseks hoitavad varad ilma olulise ebasoodsa hinnakõikumiseta, nii et tal on võimalik üldise ärikahju tekkimise korral tegevust ja teenuste osutamist jätkata. 6. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab teostatava täiendava omakapitali hankimise kava juhuks, kui tema omakapital langeb lõikes 3 sätestatud piirmäära lähedale või alla selle. 7. Lõikeid 3–6 ei kohaldata eurosüsteemi süsteemselt olulisele maksesüsteemile.“; |
|
9. |
artiklit 15 muudetakse järgmiselt:
|
|
10. |
artikkel 16 asendatakse järgmisega: „Artikkel 16 Juurdepääsu ja osalemise kriteeriumid 1. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab ja avalikustab mittediskrimineerivad süsteemselt olulise maksesüsteemi teenustele juurdepääsu ja neis osalemise kriteeriumid teistele finantsturu infrastruktuuridele ja otseosalejatele ning kohastel juhtudel kaudsetele osalejatele. Ta vaatab need kriteeriumid läbi vähemalt kord aastas. 2. Lõikes 1 nimetatud juurdepääsu ja osalemise kriteeriumid peavad olema põhjendatud süsteemselt olulise maksesüsteemi ja selle teenindatava turu turvalisuse ja tulemuslikkusega seotud kaalutlustega ning koostatud süsteemselt olulise maksesüsteemi konkreetseid riske silmas pidades ja olema nendega vastavuses. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kehtestab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega nõuded, mis piiravad juurdepääsu vähimal võimalikul määral. Kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja keelab üksusele juurdepääsu, esitab ta selle kohta kirjaliku põhjenduse, mis põhineb igakülgsel riskianalüüsil. 3. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja jälgib jooksvalt, kas osalejad vastavad süsteemselt olulise maksesüsteemi juurdepääsu ja osalemise kriteeriumitele. Ta kehtestab mittediskrimineerivad korrad, millele tuginedes peatada ja korrakohaselt tühistada osaleja osalemise õigus, kui osaleja ei vasta nimetatud kriteeriumitele ning avalikustab selliste kordade asjakohased võtmeaspektid. Ta vaatab need korrad läbi vähemalt kord aastas.“; |
|
11. |
artikli 17 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega: „1. Riskijuhtimise eesmärgil tagab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja, et süsteemselt olulise maksesüsteemi eeskirjad, korrad ja lepingud võimaldavad tal koguda teavet kaudsete osalejate kohta, et tuvastada, jälgida ja juhtida kõiki osalemisest süsteemselt olulisele maksesüsteemile tulenevaid riske. See teave peab hõlmama vähemalt järgmist:
2. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tuvastab otse- ja kaudsete osalejate vahelised olulised sõltuvused, mis võivad mõjutada süsteemselt olulist maksesüsteemi, arvestades lõikes 1 nimetatud teavet.“; |
|
12. |
artikkel 21 asendatakse järgmisega: „Artikkel 21 Pädeva asutus volitused 1. Pädeval asutusel on õigus:
2. EKP võtab vastu otsuse lõikes 1 nimetatud volituste teostamise korra ja tingimuste kohta.“; |
|
13. |
lisatakse järgmised artiklid 21a ja 21b: „Artikkel 21a Järelevaatamistegevuse korraldus Pädev astutus võib läbi viia pidevaid ja/või ad hoc järelevalvetegevusi hindamaks, kas süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja järgib artiklites 3–21 kehtestatud nõudeid, või edendamaks maksesüsteemide tõrgeteta toimimist süsteemsel tasandil. Artikkel 21b Konfidentsiaalsus Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja poolt pädeva asutusega konfidentsiaalsena jagatud teavet võib jagada Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) raames. EKPS liikmed peavad käitlema sellist teavet konfidentsiaalsena kooskõlas EKPSi põhikirja artikli 37 lõikes 1 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustusega.“; |
|
14. |
artikkel 22 asendatakse järgmisega: „Artikkel 22 Parandusmeetmed 1. Kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ei ole käesolevat määrust järginud või kui selle kahtlustamiseks on mõistlik põhjus, siis pädev asutus:
2. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja poolt esitatud teavet arvesse võttes võib pädev asutus kohaldada süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja suhtes mittejärgimise parandamiseks ja/või selle kordumise vältimiseks parandusmeetmeid. 3. Pädev asutus võib kohaldada parandusmeetmeid viivitamata, kui ta leiab, et mittejärgimise tõsidus nõuab viivitamatut tegutsemist. Sellekohane otsus peab olema põhjendatud. 4. Muu pädev asutus peale EKP teatab EKP-le põhjendamatu viivituseta oma kavatsusest kohaldada süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja suhtes parandusmeetmeid. 5. Parandusmeetmeid võib kohaldada olenemata sanktsioonidest, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2532/98 (*7) alusel, või nende sanktsioonidega paralleelselt. 6. EKP võtab vastu otsuse parandusmeetmete kohaldamise korra kohta. (*7) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2532/98, 23. november 1998, Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4).“;" |
|
15. |
artikkel 23 asendatakse järgmisega: „Artikkel 23 Sanktsioonid Käesoleva määruse rikkumise korral võib EKP kohaldada sanktsioone. Selliseid sanktsioone kohaldatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2532/98 ja Euroopa Keskpanga määrusega (EÜ) nr 2157/99 (EKP/1999/4) (*8). EKP võtab vastu otsuse sanktsioonide summa arvutamise metoodika kohta. (*8) Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 2157/99, 23. september 1999, Euroopa Keskpanga volituste kohta sanktsioonide rakendamiseks (EKP/1999/4) (EÜT L 264, 12.10.1999, lk 21).“;" |
|
16. |
artikkel 24 asendatakse järgmisega: „Artikkel 24 Läbivaatamine EKP nõukogu vaatab käesoleva määruse üldise kohaldamise läbi hiljemalt kaks aastat pärast selle jõustumist ja seejärel iga kolme aasta järel ning hindab selle muutmise vajadust.“ |
Artikkel 2
Lõppsätted
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajad, kellele on teatatud EKP nõukogu otsusest vastavalt määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 1 lõikele 2 enne käesoleva määruse jõustumist, peavad hiljemalt aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest vastama selles sätestatud nõuetele, välja arvatud artikli 1 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetele, mille osas on tähtaeg 18 kuud.
3. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajad, kellele on teatatud EKP nõukogu otsusest vastavalt määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 1 lõikele 2 pärast käesoleva määruse jõustumist, peavad hiljemalt aasta möödumisel teatamisest vastama käesolevas määruses sätestatud nõuetele, välja arvatud artikli 1 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetele, mille osas on tähtaeg 18 kuud.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.
Frankfurt Maini ääres, 3. november 2017
EKP nõukogu nimel
EKP president
Mario DRAGHI
(1) Avaldatud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga veebilehel www.bis.org.
(2) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 795/2014, 3. juuli 2014, süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta (EKP/2014/28) (ELT L 217, 23.7.2014, lk 16).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2366, 25. november 2015, makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).
|
16.11.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 299/22 |
EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2017/2095,
3. november 2017,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2157/1999 Euroopa Keskpanga volituste kohta sanktsioonide rakendamiseks (EKP/2017/34)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 132 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 34.3 ja 19.1,
võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2532/98 Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone, (1) eelkõige selle artikli 6 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Keskpank (EKP) on kohaldanud Euroopa Keskpanga määrust (EÜ) nr 2157/1999 (EKP/1999/4) (2) sanktsioonide rakendamiseks oma eri pädevusvaldkondades, sealhulgas eelkõige liidu rahapoliitika teostamisel, maksesüsteemide käitamisel ja statistilise teabe kogumisel. |
|
(2) |
Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) (3) annab EKP-le õiguse rakendada sanktsioone süsteemselt oluliste maksesüsteemide käitajate suhtes selle määruse rikkumise korral. |
|
(3) |
Süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise valdkonnas määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) alusel läbi viidud tervikliku hindamise käigus saadud kogemused osutasid, et määruses (EÜ) nr 2157/1999 (EKP/1999/4) tuleb teha mõned muudatused, et tagada sanktsioonide tulemuslik kohaldamine järelevaatamisel ilmnenud rikkumiste puhul. |
|
(4) |
Eelkõige tuleb selgitada pädeva riigi keskpanga mõistet, et tagada kooskõla pädeva asutuse mõistega määruses (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28). Lisaks tuleb selgitada sõltumatu siseuurimisüksuse koosseisu, et tagada selle uurimisfunktsiooni sõltumatu teostamine maksesüsteemide järelevaatamise valdkonnas. |
|
(5) |
Seetõttu tuleb määrust (EÜ) nr 2157/1999 (EKP/1999/4) vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Muudatused
Määrust (EÜ) nr 2157/1999 (EKP/1999/4) muudetakse järgmiselt:
|
1) |
artikkel 1 asendatakse järgmisega: „Artikkel 1 Mõisted Käesolevas määruses märgib mõiste „pädev riigi keskpank“ selle liikmesriigi keskpanka, kelle jurisdiktsioonis väidetav rikkumine aset leidis; rikkumiste puhul süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise valdkonnas märgib see eurosüsteemi keskpanka, kes on määratud pädevaks asutuseks kooskõlas Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) (*1) artikli 2 lõikega 5. Muid mõisteid kasutatakse määruse (EÜ) nr 2532/98 artiklis 1 esitatud tähenduses. (*1) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 795/2014, 3. juuli 2014, süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta (EKP/2014/28) (ELT L 217, 23.7.2014, lk 16).“;" |
|
2) |
artikli 1b lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Selleks et otsustada, kas algatada rikkumismenetlus artikli 2 alusel ja kasutada artiklis 3 sätestatud volitusi, moodustab EKP sisemise sõltumatu uurimisüksuse (edaspidi „uurimisüksus“), mis koosneb uurimisametnikest, kes täidavad oma uurimisülesandeid sõltumatult EKP juhatusest ja EKP nõukogust ega võta osa juhatuse ja nõukogu aruteludest. Uurimisüksus koosneb vajalike teadmiste, oskuste ja kogemustega uurimisametnikest.“; |
|
3) |
artiklisse 1b lisatakse järgmine lõige 1a: „1a. Määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) rikkumiste uurimiseks võib EKP uurimisametnikeks määrata: i) EKP või liikmesriigi keskpanga töötaja, kui selle kiidab heaks asjaomane keskpank, või ii) kohase pädevusega sõltumatu eksperdi. EKP ei või uurimisametnikeks määrata maksete ja turuinfrastruktuuri komitee liikmeid ega neid EKP või riigi keskpanga töötajaid, kes on otseselt seotud selle hindamisrühma tegevusega, kes tegi esialgse järelevaatamishinnangu, millega tuvastati rikkumine või alus rikkumise kahtluseks.“; |
|
4) |
artiklisse 8 lisatakse järgmine lõige 3: „3. Läbivaatamise käigus võib EKP nõukogu:
|
|
5) |
artiklisse 10 lisatakse järgmine lõige 4: „4. Käesolevat artiklit ei kohaldata sanktsioonide puhul EKP süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise valdkonna määruste ja otsuste rikkumiste eest.“ |
Artikkel 2
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.
Frankfurt Maini ääres, 3. november 2017
EKP nõukogu nimel
EKP president
Mario DRAGHI
(1) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4.
(2) Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 2157/1999, 23. september 1999, Euroopa Keskpanga volituste kohta sanktsioonide rakendamiseks (EKP/1999/4) (EÜT L 264, 12.10.1999, lk 21).
(3) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 795/2014, 3. juuli 2014, süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta (EKP/2014/28) (ELT L 217, 23.7.2014, lk 16).
DIREKTIIVID
|
16.11.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 299/24 |
KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2017/2096,
15. november 2017,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ (kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta) II lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõike 2 punkti b,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 2000/53/EÜ artikli 4 lõike 2 punktiga a on pärast 1. juulit 2003 turule lastavate sõidukite materjalides ja osades keelatud kasutada pliid, elavhõbedat, kaadmiumi ja kuuevalentset kroomi. |
|
(2) |
Direktiivi 2000/53/EÜ II lisas on loetletud sõidukite materjalid ja osad, mille puhul on tehtud erand kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud keelust. Kõnealust lisa tuleb vastavalt tehnika ja teaduse arengule korrapäraselt muuta ning erandid 2(c), 3 ja 5 tuleb plii kasutamise osas läbi vaadata. |
|
(3) |
Teaduse ja tehnika arengu põhjal tehtud hindamine on näidanud, et erandiga 2(c) hõlmatud materjalide ja osade puhul on plii kasutamine endiselt vältimatu. Siiski osutab praegu kättsaadav teave, et lähitulevikus peaks nende materjalide ja osade puhul saama kasutada pliiasendajaid. Eeldatakse, et mõnede materjalide ja osade puhul saab pliiasendajaid hakata varem kasutama, ning seepärast on asjakohane jagada erand 2(c) kaheks allkirjeks, millel on eri läbivaatamiskuupäevad lähtuvalt iga asendaja arendamisel saavutatud edust. |
|
(4) |
Teaduse ja tehnika arengu põhjal tehtud hindamine on näidanud, et erandiga 3 hõlmatud materjalide ja osade puhul on plii kasutamine endiselt vältimatu. Võimalikud asendajad on olemas, aga neid tuleb edasi arendada. Seepärast tuleks kõnealuse erandi jaoks ette näha uus läbivaatamiskuupäev lähtuvalt asendajate arendamisel saavutatud edust. |
|
(5) |
Teaduse ja tehnika arengu põhjal tehtud hindamine on näidanud, et mõnede erandiga 5 hõlmatud materjalide ja osade puhul on asendajad juba olemas, kuid neid ei ole võimalik kasutada kõigis kõnealuse erandiga hõlmatud sõidukites. Teiste erandiga 5 hõlmatud materjalide ja osade puhul on plii kasutamine endiselt vältimatu. Seepärast tuleks see erand jagada kaheks allkirjeks. Nende materjalide ja osade jaoks, millel on asendajad olemas, tuleks kehtestada aegumiskuupäev, mis jätaks piisavalt aega tagamaks, et kõigis asjaomastes sõidukites on võimalik vältida plii kasutamist. Nende materjalide ja osade jaoks, mille puhul on plii kasutamine endiselt vältimatu, tuleks kehtestada uus läbivaatamiskuupäev, võttes arvesse asendajate arendamisel saavutatud edu. |
|
(6) |
Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (2) artikli 39 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2000/53/EÜ II lisa asendatakse käesoleva direktiivi lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 6. juunil 2018. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisatakse meetmetesse või meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viide käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 15. november 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
LISA
„II LISA
Materjalid ja osad, mille suhtes kehtib erand artikli 4 lõike 2 punktist a
Homogeenses materjalis võib plii, kuuevalentse kroomi ja elavhõbeda maksimumkontsentratsioon olla kuni 0,1 massiprotsenti ja kaadmiumi maksimumkontsentratsioon kuni 0,01 massiprotsenti.
Direktiivi 2000/53/EÜ artikli 4 lõike 2 punkti a sätteid ei kohaldata pärast 1. juulit 2003 turule lastud selliste varuosade suhtes, mida kasutatakse enne 1. juulit 2003 turule lastud sõidukites, v.a tasakaalustusvihid, elektrimootorite süsiharjad ja pidurite hõõrdkatted.
|
Materjalid ja osad |
Erandi ulatus ja kehtivusaeg |
Märgistada või tähistada vastavalt artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktile iv |
||||||
|
Plii legeeriva elemendina |
||||||||
|
|
|
||||||
|
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja nende sõidukite varuosad |
|
||||||
|
Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2005 |
|
||||||
|
Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2008 |
|
||||||
|
|
|||||||
|
|
|||||||
|
|
|||||||
|
Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2008 |
|
||||||
|
Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2011 |
|
||||||
|
Plii ja pliiühendid osades |
||||||||
|
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2019 ja nende sõidukite varuosad |
X |
||||||
|
X |
|||||||
|
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja nende sõidukite varuosad |
X |
||||||
|
Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2005 |
|
||||||
|
Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2006 |
|
||||||
|
Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2009 |
|
||||||
|
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja nende sõidukite varuosad |
X (4) |
||||||
|
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2011 ja nende sõidukite varuosad |
X (4) |
||||||
|
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2013 ja nende sõidukite varuosad |
X (4) |
||||||
|
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2015 ja nende sõidukite varuosad |
X (4) |
||||||
|
X (4) |
|||||||
|
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2017 ja nende sõidukite varuosad |
X (4) |
||||||
|
X (4) |
|||||||
|
X (4) |
|||||||
|
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja pärast seda kuupäeva nende sõidukite varuosadena |
X (4) |
||||||
|
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja pärast seda kuupäeva nende sõidukite varuosadena |
X (4) |
||||||
|
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2020 ja pärast seda kuupäeva nende sõidukite varuosadena |
X (4) |
||||||
|
Varuosadena mootoritüüpidele, mis on välja töötatud enne 1. juulit 2003 |
|
||||||
|
|
X (5) (välja arvatud mootorite piesoelektrilised osad) |
||||||
|
|
|
||||||
|
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja nende sõidukite varuosad |
|
||||||
|
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2017 ja pärast seda kuupäeva nende sõidukite varuosadena |
|
||||||
|
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. juulit 2006 ja nende sõidukite varuosad |
|
||||||
|
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2019 ja nende sõidukite varuosad |
X |
||||||
|
Kuuevalentne kroom |
||||||||
|
Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2007 |
|
||||||
|
Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 1. juulit 2008 |
|
||||||
|
|
X |
||||||
|
Elavhõbe |
||||||||
|
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. juulit 2012 ja nende sõidukite varuosad |
X |
||||||
|
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. juulit 2012 ja nende sõidukite varuosad |
X |
||||||
|
Kaadmium |
||||||||
|
Varuosadena sõidukitele, mis on lastud turule enne 31. detsembrit 2008 |
|
||||||
(1) See erand vaadatakse läbi 2021. aastal.
|
(1a) |
Kehtib selliste alumiiniumisulamite kohta, millele pliid ei ole tahtlikult lisatud, vaid milles plii esineb tulenevalt ringlussevõetud alumiiniumi kasutamisest. |
(2) See erand vaadatakse läbi 2024. aastal.
|
(2a) |
Süsteemid pingega > 75 volti alalisvoolu puhul, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivis 2006/95/EÜ teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 374, 27.12.2006, lk 10). |
(3) See erand vaadatakse läbi 2019. aastal.
(4) Demonteerimine, juhul kui seoses punkti 10 alapunktiga a ületatakse keskmiseks künniseks määratud 60 grammi sõiduki kohta. Selle tingimuse kohaldamisel ei arvestata elektroonilisi seadmeid, mida valmistaja ei ole paigaldanud tootmisliinil.
(5) Demonteerimine, juhul kui seoses punkti 8 alapunktidega a–j ületatakse keskmiseks künniseks määratud 60 grammi sõiduki kohta. Selle tingimuse kohaldamisel ei arvestata elektroonilisi seadmeid, mida valmistaja ei ole paigaldanud tootmisliinil.
OTSUSED
|
16.11.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 299/31 |
EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2017/2097,
3. november 2017,
sanktsioonide arvutamise metoodika kohta seoses süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamisnõuete rikkumisega (EKP/2017/35)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 neljandat taanet,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 neljandat taanet ja artiklit 34,
võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 2532/98, 23. november 1998, Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone, (1) eelkõige selle artiklit 2,
võttes arvesse määrust (EÜ) nr 2157/1999, 23. september 1999, Euroopa Keskpanga volituste kohta sanktsioonide rakendamiseks (EKP/1999/4) (2),
võttes arvesse Euroopa Keskpanga määrust (EL) nr 795/2014, 3. juuli 2014, süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta (EKP/2014/28), (3) eelkõige selle artiklit 23,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Eurosüsteem edendab maksesüsteemide tõrgeteta tööd muu hulgas järelevaatamise abil. Süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamine toimub muu hulgas vastavalt määrusele (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28). |
|
(2) |
Määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikkel 23 volitab Euroopa Keskpanka (EKP) kohaldama selle määruse rikkumise korral sanktsioone. See artikkel sätestab ka nõude, et EKP peab vastu võtma otsuse sanktsioonide summa arvutamise metoodika kohta, et suurendada EKP poolt sanktsioonide kohaldamise põhimõtete ja protseduuride läbipaistvust. |
|
(3) |
Käesolev otsus selgitab EKP poolt proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist kohase sanktsiooni kindlaksmääramisel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja“– mõistet kasutatakse määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 2 punktis 4 määratletud tähenduses;
2. „majandusaasta“– ajaperiood, mille suhtes tuleb koostada süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja auditeeritud või seadusjärgsed finantsaruanded;
3. „trahv“– ühekordne rahasumma, mida süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja peab sanktsioonina maksma;
4. „rikkumine“– määrusest (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) tuleneva süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kohustuse täitmata jätmine;
5. „perioodilised karistusmaksed“– rahasummad, mida süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja peab jätkuva rikkumise korral maksma karistusena või selleks, et sundida asjaomast süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajat täitma oma määrusest (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) tulenevaid kohustusi. Need summad arvutatakse jätkuva rikkumise iga lõppenud päeva kohta alates sellest, kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale on määruse (EÜ) nr 2532/98 artikli 3 lõike 1 teises lõigus sätestatud korras edastatud otsus, milles nõutakse rikkumise lõppemist;
6. „sanktsioon“– rikkumise eest määratav trahv või perioodiline karistusmakse;
7. „käive“– süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tulu rikkumisele eelneval aastal;
8. „töödeldud maksete väärtus“– asjaomase süsteemselt olulise maksesüsteemi poolt töödeldud eurodes vääringustatud maksete päeva keskmine koguväärtus rikkumise majandusaastale eelnenud majandusaastal.
Artikkel 2
Üldpõhimõtted
1. Käesolevas otsuses sätestatakse EKP poolt järgitav metoodika sanktsioonide summa arvutamiseks, mida EKP kohaldab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja suhtes määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) rikkumise korral.
2. EKP võib määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) rikkumise korral kohaldada sanktsioonina trahvi või perioodilist karistusmakset.
3. EKP määrab kohaldatava sanktsiooni summa kindlaks kaheetapilises menetluses, mis algab sanktsiooni lähtesumma arvutamisega, mida võib seejärel suurendada või vähendada, võttes igal konkreetsel juhul arvesse asjakohaseid raskendavaid või kergendavaid asjaolusid.
Artikkel 3
Sanktsiooni lähtesumma arvutamine
1. EKP arvutab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja suhtes kohaldatava sanktsiooni lähtesumma asjaomase süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja käibe ja töödeldud maksete väärtuse alusel.
2. Sanktsiooni lähtesumma moodustab 50 % järgmiste näitajate summast:
|
a) |
1 % käibest; ja |
|
b) |
0,0001 % töödeldud maksete väärtusest. |
3. Perioodiliste karistusmaksete puhul jagatakse lähtesumma jätkuva rikkumise iga päeva kohta makstava summa saamiseks 180ga.
Artikkel 4
Raskendavad ja kergendavad asjaolud
Sanktsiooni summa arvutamisel võtab EKP asjakohasel juhul arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid vastavalt määruse (EÜ) nr 2532/98 artikli 2 lõikele 3.
Artikkel 5
Piirid
1. Kui artikli 3 lõike 2 alusel arvutatud trahvi summa ületab pärast artikli 4 alusel lähtesumma suurendamist või vähendamist 500 000 eurot, on EKP poolt määratava trahvi piirsumma 500 000 eurot.
2. Kui artikli 3 lõigete 2 ja 3 alusel arvutatud perioodilise karistusmakse summa ületab pärast artikli 4 alusel lähtesumma suurendamist või vähendamist 10 000 eurot rikkumise päeva kohta, on EKP poolt määratava perioodilise karistusmakse summa 10 000 eurot rikkumise päeva kohta. Perioodilisi karistusmakseid võib määrata maksimaalselt kuuekuulise perioodi suhtes, mis järgneb süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale sanktsiooni kohaldamise otsusest teatamisele.
Artikkel 6
Lõppsätted
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Frankfurt Maini ääres, 3. november 2017
EKP president
Mario DRAGHI
(1) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4.
|
16.11.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 299/34 |
EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2017/2098,
3. november 2017,
parandusmeetmete kohaldamise menetlusliku külje kohta määruse (EL) nr 795/2014 mittejärgimise korral (EKP/2017/33)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga määrust (EL) nr 795/2014, 3. juuli 2014, süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta (EKP/2014/28), (1) eelkõige selle artikli 22 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
EKP nõukogu kehtestas süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise nõuded määrusega (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28). |
|
(2) |
Määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 22 lõigete 2 ja 3 kohaselt võivad pädevad asutused kohaldada parandusmeetmeid järelevaatamise nõuete mittejärgimise korral. |
|
(3) |
Määruses (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) ei ole sätestatud parandusmeetmete kohaldamiseks üksikasjalikke eeskirju ja korda, seetõttu tuleb käesoleva otsusega kehtestada eeskirjad ja kord kooskõlas artikli 22 lõikega 6, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „pädev asutus“– pädev asutus määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 2 punktis 5 määratletud tähenduses;
2) „süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja“– süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 2 punktis 4 määratletud tähenduses;
3) „parandusmeede“– parandusmeede määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 2 punktis 44 määratletud tähenduses;
4) „mittejärgimine“– määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) rikkumine;
5) „arvatav mittejärgimine“– pädevale asutusele kättesaadaval teabel ja dokumentidel (sh süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja enesehindamisel) põhinev mõistlik alus kahtlustada, et süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ei ole täitnud ühte või mitut määrusest (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) tulenevat kohustust;
6) „jätkuv mittejärgimine“– määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) tuvastatud rikkumine, mida süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ei ole parandanud vastavalt pädeva asutusega kokku lepitud tegevuskavale nimetatud asutuse määratud tähtajaks;
7) „hindamisaruande projekt“– aruanne, mida otsustusõiguslik organ ei ole veel heaks kiitnud ja mis sisaldab esialgset analüüsi süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja eeskirjade, reeglite, kordade ja tegevuse, samuti intsidentide ja kõikide muude süsteemselt olulise maksesüsteemi toimimise suhtes oluliseks peetavate küsimuste kohta ning milles on märgitud määruses (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) sätestatud järelevaatamise nõuete arvatav rikkumine;
8) „hindamisaruanne“– Euroopa Keskpanga (EKP) kui pädeva asutuse puhul EKP nõukogu poolt heaks kiidetud aruanne ja riigi keskpanga (RKP) kui pädeva asutuse puhul selle RKP asjaomase otsustusõigusliku organi poolt heaks kiidetud aruanne, milles on märgitud see, millisel määral süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja järgib määruses (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) sätestatud järelevaatamise nõudeid.
Artikkel 2
Üldpõhimõtted
1. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja suhtes kohaldatakse parandusmeetmeid vastavalt määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artiklile 22 ja käesolevas otsuses sätestatud korrale.
2. Pädev asutus võib algatada parandusmeetme menetluse järgmistel juhtudel:
|
a) |
mittejärgimine on tuvastatud hindamise raames; |
|
b) |
jätkuva mittejärgimise korral, kui asjaomase süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja suhtes ei ole eelnevalt parandusmeetmeid kohaldatud; |
|
c) |
kui hindamisaruande projektist tulenevalt on pädeval asutusel alust kahtlustada tõsist mittejärgimist, mis nõuab viivitamatut tegutsemist. |
3. Parandusmeetmete sõnastus peab olema piisavalt konkreetne, et võimaldada süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajal asuda põhjendamatu viivituseta olukorda parandama või vältida mittejärgimise kordumist.
Artikkel 3
Teade süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale
1. Vastavalt määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 22 lõikele 1 ning hindamisaruande projekti või hindamisaruande aluseks võttes edastab pädev asutus süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale kirjaliku teate, mis võib sisaldada nõuet täiendava teabe või selgituste esitamiseks.
2. Kirjalikus teates määratletakse mittejärgimise või arvatava mittejärgimise laad ning seda kinnitavad faktilised asjaolud, teave, hinnangud või õiguslikud alused. Selles märgitakse parandusmeede/meetmed, mida pädev asutus kavatseb võtta. Lisaks märgitakse selles, kas juhtumit peetakse tõsiseks ja kas on vaja võtta viivitamatult meetmeid vastavalt artikli 4 lõikele 2.
3. Jätkuva mittejärgimise korral tuuakse kirjalikus teates ära süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ja pädeva asutuse vahel kokkulepitud tegevuskava täitmata jätmise või täitmise ebapiisavuse kirjeldus.
Artikkel 4
Ärakuulamise korraldus
1. Pädev asutus annab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikus teates märgitud mittejärgimist või arvatavat mittejärgimist tõendavate faktiliste asjaolude, teabe, hinnangute või õiguslike aluste ning kaalutud parandusmeetmete kohta, määrates vastuse esitamise tähtajaks minimaalselt 14 kalendripäeva kirjaliku teate kättesaamisest. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja võib nõuda selle tähtaja pikendamist ning pädeval asutusel on selleks kaalutlusõigus.
2. Kui mittejärgimist peetakse sedavõrd tõsiseks, et see nõuab viivitamatult meetmete võtmist vastavalt määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 22 lõikele 3, antakse süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale võimalus esitada oma seisukohad ja selgitused pädeva asutuse poolt määratud tähtajaks, mis üldjuhul ei ületa kolme tööpäeva kirjaliku teate kättesaamisest.
3. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja võib nõuda pädevalt asutuselt selgitust või dokumente mittejärgimise või arvatava mittejärgimise kohta. Pädev asutus esitab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale asjakohased selgitused või dokumendid õigeaegselt.
4. Kui pädeva asutus peab seda kohaseks või kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja seda nõuab, võidakse talle anda võimalus esitada mittejärgimist või arvatavat mittejärgimist tõendavate faktiliste asjaolude, teabe, hinnangute või õiguslike aluste kohta oma märkused kohtumisel. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajat võivad kohtumisel abistada kolmandad isikud, sealhulgas välised õigusnõustajad.
5. Pädev asutus koostab protokolli kõikide kohtumiste kohta süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajaga. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kirjutab protokollile alla pärast seda, kui talle on võimaldatud piisav aeg protokoll läbi vaadata ja lisada sellele vajalikke märkusi ja muudatusi, ning pädev asutus annab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale protokolli ärakirja.
6. Kui pädeva asutusega ei ole suhtluskeeles eelnevalt kokku lepitud, esitab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja pädevale asutusele oma märkused, dokumendid, selgitused ja muu teabe enda valitud liidu keeles.
Artikkel 5
Juurdepääs toimikule
1. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajal on pärast parandusmeetme menetluse algatamist õigus tutvuda pädeva asutuse toimikuga, kui teiste füüsiliste ja juriidiliste isikute seaduslikest huvidest ei tulene sellele piiranguid. Toimikule juurdepääsu õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet.
2. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja edastab pädevale asutusele põhjendamatu viivituseta nõude juurdepääsu saamiseks toimikule.
3. Toimik koosneb kõikidest pädeva asutuse poolt parandusmeetme menetluse käigus saadud, loodud või koostatud dokumentidest.
4. Käesoleva artikli tähenduses võib konfidentsiaalne teave hõlmata pädeva asutuse sisedokumente ning kirjavahetust hindamist teostava pädeva asutuse ja muude isikute vahel.
Artikkel 6
Parandusmeetmete kohaldamine
1. Vastavalt määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 22 lõigetele 2 ja 3 võib pädev asutus süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja poolt esitatud teavet arvesse võttes kohaldada süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja suhtes parandusmeetmeid. Selguse huvides, kui parandusmeetme menetlus on algatatud arvatava mittejärgimise alusel, määratakse parandusmeede alles pärast seda, kui pädeva asutuse asjakohane otsustusõiguslik organ on kinnitanud aruande, milles on tuvastatud mittejärgimine.
2. Kui pädeva asutusena tegutseb EKP, kinnitab parandusmeetmete kohaldamise otsuse EKP nõukogu. Otsuses sätestatakse tähtaeg, mille jooksul süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja on kohustatud parandusmeetmed rakendama.
3. Kui pädeva asutusena tegutseb RKP, kinnitab parandusmeetmete kohaldamise RKP otsustusõiguslik organ. Otsuses sätestatakse tähtaeg, mille jooksul süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja on kohustatud parandusmeetmed rakendama. RKP esitab otsuse ärakirja EKP nõukogule teadmiseks põhjendamatu viivituseta.
Artikkel 7
Aegumine
Pädeva asutuse õigus kohaldada parandusmeetmeid hindamise käigus tuvastatud mittejärgimise suhtes aegub kahe aasta möödumisel asjaomase hindamise lõppemisest.
Artikkel 8
Parandusmeetmete kohaldamise otsusest teatamine
Pädev asutus teatab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale otsusest kohaldada parandusmeetmeid kirjalikult, sealhulgas elektrooniliselt seitsme kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest.
Artikkel 9
Parandusmeetmete rakendamata jätmine
Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja poolt tähtaegselt parandusmeetmete rakendamata jätmine loetakse eraldi aluseks sanktsiooni rakendamisele EKP poolt, kui sama rikkumise eest ei ole juba sanktsiooni kohaldatud.
Artikkel 10
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Frankfurt Maini ääres, 3. november 2017
EKP president
Mario DRAGHI
III Muud aktid
EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
|
16.11.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 299/38 |
EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS
nr 35/17/COL,
9. veebruar 2017,
millega tehakse Norrale erand seoses Trondheimi linnastus asuva Ladehammereni asulareoveepuhastiga ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 725/07/COL [2017/2099]
EFTA JÄRELEVALVEAMET,
Võttes arvesse EMP lepingu XX lisa punktis 13 osutatud õigusakti: Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta, (1) mida on kohandatud EMP lepinguga selle protokolli nr 1 ja eelkõige selle artikli 8 lõike 5 alusel,
Võttes arvese EFTA järelevalveameti (edaspidi „järelevalveamet“) otsust 725/07/COL teha Høvringeni asulareoveepuhastile erand kooskõlas direktiivi 91/271/EMÜ artikli 8 lõikega 5 (dokument nr 452420),
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 91/271/EMÜ artikli 8 lõikes 5 sätestatakse, et erandjuhtudel, kui suudetakse tõestada, et põhjalikum puhastus ei too keskkonnale mingit kasu, tohib üle 150 000 inimekvivalendiga linnastutest vähem tundlikele aladele juhitavat reovett puhastada kõnealuse direktiivi artikli 6 lõikega 2 ettenähtud vähem rangete nõuete alusel. |
|
(2) |
Sellistel juhtudel esitavad EFTA riigid asjaomased dokumendid järelevalveametile, tõendamaks, et reovesi läbib vähemalt eelselituse ning see ei avalda keskkonnale negatiivset mõju. |
|
(3) |
Norra määratleb oma Lindesnesist Norra-Venemaa piirini ulatuvat rannikuala direktiivi 91/271/EMÜ artikli 6 tähenduses vähem tundliku alana. |
|
(4) |
Järelevalveamet nõustus 19. detsembril 2007 otsuses 725/07/COL Norra poolt direktiivi 91/271/EMÜ artikli 8 lõikes 5 alusel esitatud taotlusega puhastada Høvringeni reoveepuhastis vett direktiivi 91/271/EMÜ artiklis 4 sätestatud nõuetest vähem põhjalikult, tingimusel et kõnealuses otsuses sätestatud tingimused on täidetud. |
|
(5) |
20. veebruaril 2010 võttis Trondheimi linnavolikogu Trondheimi omavalitsuse nimel vastu otsuse taotleda Ladehammereni reoveepuhasti jaoks direktiivi 91/271/EMÜ artikli 8 lõike 5 kohast erandit ning nii Høvringeni kui ka Ladehammereni reoveepuhasti jaoks kooskõlastatud veepuhastuse nõudeid, mille alusel väheneb puhastamise käigus hõljuvainete osa sisenevas reovees vähemalt 70 %, või teise võimalusena hõljuvosakeste kontsentratsioon maksimaalselt 60 mg/l ning biokeemiline hapnikutarve väheneb vähemalt 20 %. |
|
(6) |
9. veebruaril 2012 kohtus järelevalveamet keskkonnaministeeriumi ja Trondheimi omavalitsuse esindajatega. Sellel kohtumisel arutati Høvringeni reoveepuhastile tehtava erandi tingimuste muutmist ning taotlust teha direktiivi 91/271/EMÜ artikli 8 lõike 5 kohane erand, mis käsitleb Trondheimi linnastus asuvast Ladehammereni asulareoveepuhastist Trondheimi fjordi juhitavat asulareovett. |
|
(7) |
Järelevalveamet küsis 25. juuni 2012. aasta kirjas (dokument nr 638245) Norralt kahe erandi taotluse vajalikkuse tõendamiseks üksikasjalikumat teavet, et taotlusi oleks võimalik arutama hakata. |
|
(8) |
Norra vastas sellele palvele 9. novembril 2012 (dokument nr 653035), esitades oma taotluse tõenduseks erinevaid dokumente. |
|
(9) |
Järelevalveameti palvel esitas Norra taotluse tõenduseks täiendavat teavet 28. jaanuaril 2014 (dokument nr 697161), 29. jaanuaril 2014 (dokument nr 697372), 29. oktoobril 2014 (dokument nr 728105), 12. jaanuaril 2015 (dokument nr 734689), 16. jaanuaril 2015 (dokument nr 741891), 8. aprillil 2016 (dokument nr 799935) ja 9. septembril 2016 (dokument nr 818158). |
|
(10) |
Direktiiviga 91/271/EMÜ kehtestatud nõuded, mis käsitlevad reoveepuhastist väljuvat reovett, keskenduvad maismaalt lähtuva või mahepõllundusest tekkinud lahustunud ja tahkete orgaaniliste ainete lagunemisest tulenevale hapnikutarbele. |
|
(11) |
Trondheimi fjord on suuteline lagundama suurel hulgal orgaanilisi saasteaineid tänu oma suurele veesügavusele, veekogusele ja tõhusale veevahetusele fjordi suudmes asuva sügava ookeani alaga, millega tagatakse korrapärane hapnikurikka Atlandi ookeani vee sissevool Norra merre. |
|
(12) |
Trondheimi reoveekogumissüsteem jaguneb kaheks reoveepiirkonnaks (Høvringen ja Lade), kuhu kogutakse kokku ligikaudu 99 % linna reoveest. Hüdrodünaamikat ära kasutades on mõlema reoveepuhasti reovee väljalaskeavad varustatud aeratsioonisüsteemiga vee süvavette juhtimiseks, mille abil püütakse veepinna alt turvaliselt kinni lahustunud reovesi, vältides nii eutrofeerumisprotsesside teket veepinnal ning süvavee massides ja setetes. |
|
(13) |
Høvringeni reoveepuhasti lõplik puhastatud reovesi juhitakse Trondheimi lahe lääneossa, Ladehammereni reoveepuhasti lõplik puhastatud reovesi aga Trondheimi lahe idaossa. |
|
(14) |
Järelevalveameti teostatud hindamine näitas, et tühjendustoru kuju ja teostatud kontrolli alusel tundub, et ei Høvringeni ega Ladehammereni reoveepuhastist väljuv reovesi ei ulatu Trondheimi lahe bioloogiliselt tootliku pinnakihini ega mõjuta seda. |
|
(15) |
Lisaks sellele näitavad veekvaliteeti käsitlevate uuringute tulemused, et nii Høvringeni kui ka Ladehammereni reoveepuhastist väljuv lõplik puhastatud reovesi ei mõjuta oluliselt Trondheimi lahe vee kvaliteeti. Puuduvad tõendid, et Trondheimi lahe vesi on eutrofeerunud või mõlemast reoveepuhastist väljuv lõplik puhastatud reovesi mõjub pehmepõhjalist elusloodust. |
|
(16) |
Järelevalveameti teostatud tehniline hindamine näitab, et põhjasette uuringute tulemuste käigus tuvastatud raskmetallist ja orgaanilised saasteained ei tundu olevat seotud ei Høvringeni ega Ladehammereni reoveepuhastist väljuva lõpliku puhastatud reoveega. |
|
(17) |
Sellest sõltumata sisaldab reoveepuhastist väljuv reovesi vees lahustunud või reovees tahkete osakestega segunenud raskemetalle ja orgaanilisi mikrosaasteaineid ning reovee keemiline ja/või bioloogiline puhastamine vähendaks mõnevõrra raskmetallide ja orgaaniliste mikrosaasteainete esinemist reovees. |
|
(18) |
Järelevalveamet on seisukohal, et vastavalt Trondheimi linnavolikogu 20. veebruari 2010. aasta otsusele peaks asulareovee puhastamine tähendama puhastamist, mille käigus väheneb hõljuvainete osa sisenevas reovees vähemalt 70 % või hõljuvosakeste kontsentratsioon maksimaalselt 60 mg/l ning biokeemiline hapnikutarve vähenema vähemalt 20 %. |
|
(19) |
Järelevalveameti tellitud üldisest tehnilisest hindamisest järeldub, et nii Høvringeni kui ka Ladehammereni reoveepuhastist väljuval lõplikul puhastatud reoveel tundus puuduvat igasugune mõõdetav keskkonnamõju. Mõlema reoveepuhasti bioloogilise puhastamise mõju keskkonnaalase modelleerimise ning modelleerimissimulatsioonide võrdlemine ei ole näidanud, et põhjalikum puhastusmeetod annaks konkreetsemat keskkonnaalast kasu. |
|
(20) |
Järelevalveamet sätestas oma 19. detsembri 2007. aasta otsuses Høvringeni asulareoveepuhastile artikli 8 lõike 5 kohase erandi tegemise kohta, et Høvringeni asulareoveepuhastis keemilise ja/või bioloogilise puhastamise rakendamine vähendaks mõnevõrra raskmetallide ja orgaaniliste mikrosaasteainete esinemist reovees. Otsuse üheks tingimuseks oli, et asulareovee puhastamine puhastis peaks tagama hõljuvainete osa vähenemise sisenevas reovees enne väljumist vähemalt 80 % ning et biokeemiline hapnikutarve (2) väheneb vähemalt 20 %. |
|
(21) |
Olles analüüsinud Høvringeni asulareoveepuhasti kohta esitatud tulemusi, jõudis järelevalveamet järeldusele, et need on 2007. aasta erandit käsitlenud otsusele lisatud tingimuste täitmiseks ebapiisavad. Seetõttu järeldab järelevalveamet, et 19. detsembri 2007. aasta esialgses otsuses sätestatud tingimused erandi tegemise kohta ei ole täidetud. Seepärast on järelevalveamet seisukohal, et erandit käsitlev otsus tuleks Høvringeni asulareoveepuhasti puhul tühistada. |
|
(22) |
Vastavalt direktiivi 91/271/EMÜ artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ning EFTA riikide alalise komitee 26. oktoobri 2012. aasta otsustes nr 3/2012/SC ja 4/2012/SC ette nähtule esitas järelevalveamet EFTA keskkonnakomiteele 8. detsembri 2016. aasta kirjaga käesoleva otsuse eelnõu. Vastavalt kõnealuse komitee töökorrale kiideti otsus 26. jaanuaril 2017 heaks. |
|
(23) |
Keskkonnaküsimuste eest vastutav kolleegiumi liige on volitatud (3) järelevalveameti nimel ja selle vastutusel võtma meetmeid, kui vastuvõetavate meetmete eelnõud on nagu praegusel juhul, kooskõlas järelevalveametit abistava EFTA keskkonnakomitee arvamusega. |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
|
1. |
EMP lepingu XX lisa punktis 13 osutatud õigusakti (nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta) artikli 8 lõike 5 alusel esitatud Norra taotlus lubada Trondheimi linnastus asuvas Ladehammereni asulareoveepuhastis puhastada vett kõnealuse õigusakti artiklis 4 sätestatud nõuetest vähem põhjalikult kiidetakse heaks tingimusel, et on täidetud allpool lõigetes 2 kuni 7 sätestatud tingimused. |
|
2. |
Trondheimi linnastus asuvas Ladehammereni asulareoveepuhastis hakatakse reovett enne veekogudesse juhtimist puhastama vastavalt käesoleva otsuse lisas sätestatud tingimustele hiljemalt 31. detsembril 2017. |
|
3. |
30. juuniks 2017 töötatakse välja strateegia, millega vähendatakse raskmetallide ja mikrosaasteainete juhtimist reoveesüsteemi ning ennetatakse asulareovee saastumist raskmetallide ja mikrosaasteainetega. Kava, mille üle teostab järelevalvet Norra pädev asutus, hõlmab kohustust:
|
|
4. |
Järelevalveameti 19. detsembril 2007 otsus 725/07/COL kiita heaks Norra taotlus direktiivi 91/271/EMÜ artikli 8 lõike 5 kohase erandi saamiseks on käesolevaga tühistatud. |
|
5. |
Norra pädev asutus teostab kõiki muid asjaomaseid uuringuid ning nende järelevalvet kontrollimaks, et reovesi ei mõjuta negatiivselt keskkonda, lähtudes seejuures kõnealuse õigusakti artikli 15 lõikest 3. |
|
6. |
Iga kahe aasta tagant alates 31. jaanuarist 2018 esitab Norra valitsus vastavalt eespool lõigetes 3 ja 4 sätestatule järelevalveametile eelneval perioodil teostatud järelevalve tulemuste kohta aruande, mis käsitleb eelkõige reovee kogumissüsteemi raskmetallide ja mikrosaasteainetega saastumise vältimiseks võetud meetmeid. Aruanne sisaldab ka selgitusi käesoleva otsuse nõuetele mittevastavuse kohta. |
|
7. |
Iga lõikes 6 osutatud aruandeperioodi järel või uute arengute puhul hindab järelevalveamet olukorda uuesti ning esitab vajaduse korral järelevalveametit abistavale EFTA keskkonnakomiteele uue otsuse ettepaneku. |
|
8. |
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja selle EMP lisas. |
|
9. |
Käesolev otsus jõustub päeval, mil Norrat otsusest teavitatakse. |
|
10. |
Käesolev otsus on autentne inglise keeles. |
|
11. |
Käesolev otsus on adresseeritud Norrale. |
Brüssel, 9. veebruar 2017
EFTA järelevalveameti nimel
kolleegiumi liige
Helga JÓNSDÓTTIR
direktor
Carsten ZATSCHLER
(1) ELT L 135, 30.5.1991, lk 40.
(2) Biokeemiline hapnikutarve 20 °C juures.
(3) 23. septembri 1994. aasta otsus nr 17/94/COL (dokument nr 624326).
LISA
Nõuded Trondheimi linnastus asuvast Ladehammereni asulareoveepuhastist väljuvale reoveele
|
Parameeter |
Valik 1 |
Valik 2 |
|
|
Minimaalne vähenemine protsentides (*1) |
Minimaalne vähenemine protsentides (*1) |
Minimaalne väljavoolu kontsentratsioon (mg/l) |
|
|
Biokeemiline hapnikutarve 20 °C juures ilma nitrifikatsioonita |
Ei kohaldata |
20 |
Ei kohaldata |
|
Hõljuvaine kokku |
70 |
Ei kohaldata |
60 |
(*1) Vähenemine võrreldes töötlemata reovee kontsentratsiooniga.