SELETUSKIRI

1.Poliitiline taust

Maanteetranspordi mahu suurenemisega Euroopa Liidus kaasnevad mitmed probleemid. Kogu transpordisektoris tekitab kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heitest enamiku maanteetransport. Kuigi liiklusohutus on ELis viimastel kümnenditel suurenenud, on see suundumus viimasel ajal aeglustunud ja EL tõenäoliselt ei suuda saavutada oma eesmärki vähendada aastatel 2010–2020 surmajuhtumite arvu 50 % võrra. Lisaks kaasnevad ummikutega ELi majandusele hiiglaslikud kulud. Nende probleemide lahendamiseks ning selleks, et vältida suurt kahju Euroopa inimestele, majandusele, keskkonnale ja kliimale, on vaja kooskõlastatult tegutseda mitmes eri valdkonnas.

Komisjoni sellekohase eesmärgi saavutamisel on väga tähtis roll uutel tehnoloogialahendustel, mille eesmärk on tõhustada maanteetransporti, muuta see ohutumaks ja parandada selle keskkonnatoimet. Üks esilekerkiv valdkond on sidusad intelligentsed transpordisüsteemid (C-ITS), mis võimaldavad sõidukitel omavahel ja ümbritseva teetaristuga otse suhelda. Maanteetranspordis kasutatakse C-ITSi tavaliselt sõidukitevahelise (V2V), sõiduki taristu vahelise toimuva (V2I) ja/või taristutevahelise (I2I) side ning sõidukite ja jalakäijate või jalgratturite vahelise side (vehicle-to-everything, V2X) jaoks. See võimaldab osutada mitmesuguseid teabe- ja koostööteenuseid.

C-ITSi puhul on tegemist ITSi teenustega, mis põhinevad avatud võrgul ja võimaldavad paljudel eri C-ITSi jaamadel vastastikku sidet pidada. See tähendab, et kõik käesolevas määruses määratletud C-ITSi jaamad suudavad omavahel turvaliselt sõnumeid vahetada ega pea seda tegema üksnes eelnevalt kindlaksmääratud jaamadega (ühe jaamaga). Käesoleva määruse kohaldamisalast jäävad välja ITSi teenused, mis pakuvad samalaadset teavet, näiteks digitaalringhäälingu, mobiilsidevõrkude või FM-raadio kaudu, kuid ilma avatud võrgu tunnusteta, mis võimaldab paljudel C-ITSi jaamadel korraga või vastastikku suhelda.

C-ITSist saavad kasu mitmed eri valdkonnad ning see aitab muuta liikluse ohutumaks, vähendada ummikuid, tõhustada transporti, liikuvust ja teenuste usaldusväärsust, vähendada energiatarbimist ja negatiivset keskkonnamõju ning toetada majanduse arengut. Samal ajal tuleb hoolitseda selle eest, et välditakse võimalikku negatiivset mõju, nt liiklusnõudluse suurenemist teenuste paranemise tõttu, juhtidele antavat ülemäärast teavet või täiendavat andmete jagamist, millega kaasneksid suuremad küberturbega või eraelu puutumatusega seotud ohud.

Viimase kümnendi jooksul on märkimisväärselt arenenud C-ITSi soodustavad uued tehnoloogialahendused. Hoolimata nende võimalikust kasust ei ole neid ikkagi veel laialdaselt kasutusele võetud. 2011. aastal avaldasid kommunikatsioonikonsortsiumi Car2Car kuuluvad ELi sõidukitootjad ühiselt vastastikuse mõistmise memorandumi, milles väljendasid kavatsust võtta need süsteemid 2015. aastaks laialdaselt kasutusele, kuna selleks ajaks pidid need tehnoloogiliselt valmis olema. Samas sai selgeks, et see ei ole võimalik, kui peamised sidusrühmad ei järgi ühist lähenemisviisi nii tehnilistes kui ka muudes küsimustes.

Seepärast lõi komisjon 2014. aastal platvormi sidusate intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks ELis (C-ITSi platvorm), mis on eksperdirühm, kus riikide ametiasutused, C-ITSi sidusrühmad ja komisjon saaksid teha koostööd, et kujundada ühine arusaam C-ITSi koostalitluslikust kasutuselevõtust ELis ja töötada selle rakendamiseks välja konkreetsed lahendused. Platvormi ja selle töörühmade ulatusliku töö tulemused võeti kokku I etapi (2014–2016) ja II etapi (2016–2017) lõpparuannetes 1 .

Platvormil C-Roads, 2 mille puhul on tegemist ELi liikmesriikide ja teedehaldajate ühisalgatusega C-ITSi teenuste katsetamiseks ja rakendamiseks teenuste piiriülest ühtlustamist ja koostalitlust silmas pidades ning oluliste investeeringutega riikide ja ELi tasandil (199 miljonit eurot, millest 107 miljonit eurot saadi Euroopa ühendamise rahastust kaasrahastusena), on 16 liikmesriiki teinud koostööd tööstusvaldkonnaga, et ühtlustada C-ITSi V2I teenuseid ja muuta need koostalitlusvõimeliseks, nii et näiteks teetööde kohta edastatavad sõnumid oleksid ühtmoodi mõistetavad eri geograafilistes keskkondades ja eri sõidukitootjate jaoks. See on saavutatud tänu platvormi C-Roads ja kommunikatsioonikonsortsiumi Car2Car koostööle, mis on parandanud V2V ja V2I sõnumite ja süsteemide kooskõla.

2016. aastal tulid autotööstus- ja telekommunikatsiooniettevõtjad kokku 5G Autotööstuse Assotsiatsioonis, mis tegeleb ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse tehnoloogiaga, sealhulgas C-ITSi teenustega. Tulemuseks on olukord, kus lähitoimesides on kasutusel kaks eri valmidus- ja turustamistasemega tehnoloogilahendust, mis ei ole raadio juurdepääsuvõrgus koostalitlusvõimelised.

C-ITSi platvormi töö oli äärmiselt tähtis ELi C-ITSi strateegia 3 jaoks, millega loodeti investeeringuid ja õigusraamistikke paremini ühtlustada kogu ELis, et C-ITSi saaks võtta kasutusele võimalikult kiiresti ja et eelkõige võiks alates 2019. aastast rakendada väljakujundatud C-ITSi ohutussüsteeme. Strateegias toodi välja vajadus võtta ELi tasandil vastu asjakohane õigusraamistik 2018. aastaks, tehes seda võimaluse korral delegeeritud õigusaktidega, mis põhinevad direktiivil 2010/40/EL (intelligentsete transpordisüsteemide (ITSi) direktiiv) 4 või muudel õigusaktidel.

Käesoleva delegeeritud määrusega, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL, soovitakse kehtestada minimaalsed õiguslikud nõuded C-ITSi koostalitluse kohta ning võimaldada C-ITSi ja selle teenuste ulatuslikku kasutuselevõttu alates 2019. aastast. Direktiiv 2010/40/EL (ITSi direktiiv) kujutab endast poliitika- ja õigusraamistikku innovatiivsete transpordilahenduste kasutuselevõtuks kogu Euroopas. Direktiivi põhiteema on intelligentsed transpordisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks maanteetranspordis ja selle liidestes muude transpordiliikidega, ning sellega antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte neljas prioriteetses valdkonnas. Direktiivi IV prioriteetse valdkonna ühe osa moodustavad C-ITSi spetsifikatsioonide määratlused.

Käesoleva delegeeritud määruse keskmes on nn esmased teenused (day 1 services), st C-ITSi teenused, mis võetakse kasutusele lühiajaliselt ning mis eelkõige aitavad suurendada liiklusohutust ja tõhustada liiklust. Tänu tööstusvaldkonna arvukate sidusrühmade ja liikmesriikide ametiasutuste koostööle on nüüd olemas koostalitlusvõimeliste esmaste eelisteenuste spetsifikatsioonid ja standardid ning ühine turvalahendus.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

2.1.Õiguslik alus

Käesoleva delegeeritud õigusaktiga täiendatakse direktiivi 2010/40/EL kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 7. Määrus on kõige asjakohasem õiguslik vahend, sest see ei nõua riiklikke rakendusmeetmeid ja seega on tagatud suurem ühtlus, väiksem halduskoormus liikmesriikidele, suurem õiguskindlus avaliku ja erasektori sidusrühmadele ning kiire jõustumine.

2.2.Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele (Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõige 3) tuleb liidu tasandil võtta meetmeid ainult juhul, kui liikmesriigid üksinda ei suuda kavandatud eesmärke rahuldavalt saavutada ning kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu on kõnealuseid eesmärke võimalik paremini saavutada liidu tasandil.

Kuigi C-ITSi teenuseid võetakse juba praegu ELi ja mitme liikmesriigi projektide kaudu kasutusele ning paljud sõidukitootjad on teatanud, et nad kavatsevad hakata neid väga laialdaselt kasutusele võtma, on paljud väitnud, et on vaja ELi tasandi õigusraamistikku. Tööstusvaldkonna juhitav standardimine Euroopa standardiorganisatsioonide (ESOd) kaudu aitab kaasa süsteemide koostalitlusele, kuid see tegevus on vabatahtlik ja võimaldab luua mitmesuguseid koostalitlematuid rakendusvorme. Paljude eri sidusrühmade ja tugeva võrguefekti tõttu ei saa ükski sidusrühm eraldi võtta kasutusele koostalitlusvõimelist lahendust. Samuti takistaks riigi tasandi eeskirjade kehtestamine tõenäoliselt C-ITSi teenuste järjepidevat osutamist Euroopa ühtses transpordipiirkonnas.

C-ITSist saadava kasu maksimaalseks ärakasutamiseks tuleb kogu ELis tagada taristu- ja sõidukilahenduste omavaheline ühilduvus. Peale selle on ELi tasandil vaja ühtlustatumat lähenemisviisi, et tagada tõhus koostoime uute ohutustehnoloogiate ning koostoimelise ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse (CCAM) kasutuselevõtuga kogu ELis. Ilma kaasava ja tulevikukindla ELi tasandi raamistikuta võetaks süsteeme kasutusele tõenäoliselt killustatult, koordineerimata ega tagataks C-ITSi teenuste geograafilist järjekindlust kogu ELis ja selle välispiiridel.

Käesoleva delegeeritud määruse järgimine oleks kohustuslik üksnes siis, kui C-ITSi teenused või jaamad võetaks kasutusele. Kuna siduvate ELi spetsifikatsioonidega on nõutav olemasolevate C-ITSi jaamade ja uute tehnoloogialahenduste kohandamine vastavalt nendele spetsifikatsioonidele, on need olulised C-ITSi teenuste koostalitluse tagamiseks kogu ELis ning kavandatud läbivaatamine võimaldab tehnoloogialahendusi paindlikult välja töötada. Määrus on rangem kui suunis või soovitus, kuid ka sellest tulenev eeldatav otsene ja kaudne kasu on proportsionaalselt suurem. Selles mõttes on käesolev delegeeritud õigusakt proportsionaalne.

Käesoleva delegeeritud määruse teine oluline aspekt on tagada C-ITSi jaamade vahel vahetatavate sõnumite autentsus ja terviklikkus. See peaks võimaldama hinnata sellise teabe usaldusväärsust. Samal ajal tuleks minimeerida mõju liiklejate eraelu puutumatusele. Sellest tulenevalt on C-ITSi platvorm töötanud välja turvaarhitektuuri, mida toetab avaliku võtme taristu (PKI), mis kasutab sageli vahetatavaid pseudonüümsertifikaate. Sellest tulenevat ühist turva- ja sertifitseerimispoliitikat on põhjalikult arutatud ja selle suhtes on kokku leppinud kõik asjaomased sidusrühmad.

2.3.Põhiõigused

Isikuandmete kaitse õigus on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 8 alusel. Käesolevas määruses sätestatud meetmeid, millega kaasneb isikuandmete töötlemine, tuleb alati rakendada kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate ELi õigusaktidega, eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärusega 5 ja e-privaatsuse direktiiviga 6 .

Osana ettevalmistustööst konsulteerisid komisjoni talitused 10. juulil 2017 andmekaitsedirektiivi 7 artikli 29 alusel loodud töörühma tehnoloogiaallrühmaga. Allrühma arvamuses (oktoober 2017) osutati mitmele meetmele, mis on vajalikud isikuandmete õiguspärase töötlemise toetamiseks C-ITSi valdkonnas. Ühtlasi selgitati, et kuna käesolev määrus hõlmab ainult sõnumite vahetamist C-ITSi jaamade vahel, ei saa see iseenesest luua õiguslikku alust andmete õiguspäraseks töötlemiseks. Seetõttu jäävad vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate kohustused täielikult kehtima. Käesolevas määruses täpsustatakse siiski, et ilma sobiva ja konkreetse õigusliku aluseta ei tohiks kogutud isikuandmeid (taas)kasutada kaubanduslikul otstarbel ega seaduste täitmise tagamiseks kasutatava uue vahendina. Tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga seotud teabe töötlemisel tuleb ka rangelt järgida võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtet, teavet võib töödelda üksnes käesolevas määruses osutatud otstarbel ja seda ei tohi säilitada kauem kui vaja. Andmete lõppkasutajaid tuleks ka selgelt ja põhjalikult teavitada andmete kogumisest ning nende säilitamise ajast.

3.Järelhindamise ja mõju hindamise tulemused

•    Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Kuna selles valdkonnas kehtivad õigusaktid puuduvad, ei ole järelhindamist vaja teha.

•    Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon kasutas C-ITSi platvormi tegevuse I ja II etapi lõpparuandeid. Lisaks kasutas komisjon välisekspertide abi, sõlmides lepingu mõju hindamist toetava uuringu tegemiseks ettevõtjaga RICARDO Energy & Environment, mida toetasid TRT ja TEPR ning mis algatati septembris 2017 ja viidi lõpule detsembris 2018.

•    Mõjuhinnang

Algatust toetab mõjuhinnang, mille õiguskontrollikomitee vaatas läbi 10. oktoobril 2018 ja esitas selle kohta reservatsioonidega positiivse arvamuse. Õiguskontrollikomitee reservatsioonid on seotud kahe põhiaspektiga.

·Õiguskontrollikomitee jõudis arvamusele, et aruandes ei selgitata piisavalt täpselt vajadust etapiviisilise lähenemisviisi järele, et saavutada algatuse eesmärgid. Seetõttu ei selgunud analüüsist ega aruande esitlusest piisavalt täpselt, missugust varianti eelistatakse.

·Samuti leidis õiguskontrollikomitee, et aruandes ei selgitata, miks ei ole (veel) käsitletud sidusrühmade muresid seoses vähekaitstud liiklejate ohutusega ega keskkonnamõju.

Lõplikus mõjuhinnangus tehti kõnealuste reservatsioonide kõrvaldamiseks järgmised täiendused.

·Eri poliitikavariantide eristamine ja nende aluseks olevad kaalutlused on läbi vaadatud ja selgitatud kogu mõjuhinnangus, eelkõige punktides 5.3, 7 ja 8. Sõnaselgelt on välja toodud vajadus eraldi hinnata võimalikke õiguslikke järelmeetmeid, sealhulgas V2V teenusega seotud volitusi.

·C-ITSi mõju vähekaitstud liiklejatele on täpsemalt selgitatud jaotistes 6.1 ja 6.5. Rõhutati, et konkreetselt vähekaitstud liiklejatega seotud C-ITSi teenused ei ole veel nii välja arendatud, et neid saaks lisada spetsifikatsioonidesse, ja seega ei ole neid ka mõjuhinnangu poliitikavariantides kaalutud. Sidusrühmade probleeme on üksikasjalikumalt kirjeldatud 2. lisas.

·Mis puutub mõjusse, siis on jaotises 6.5 esitatud tundlikkusanalüüsi laiendatud kõigile poliitikavariantidele ja kogu aruannet on kohandatud, et eri poliitikavariante paremini eristada. 4. lisa 2. jagu on ajakohastatud, et võtta arvesse asjaolu, et nn esmaste teenuste (day 1 services) puhul on tähelepanu keskmes ohutusküsimus, ja et veelgi täpsemalt selgitada analüüsi piiranguid.

·On lisatud jagu 6.4, et arutada eri poliitikavariantide mõju andmekaitsele. Sellega seoses on ajakohastatud ka 6. lisa.

Mõju hindamisel uuriti kolme laiemat poliitikavarianti.

1. poliitikavariant –    Mõningane sekkumine, tuginedes muudele kui seadusandlikele meetmetele, sealhulgas mittesiduvatele suunistele nn esmaste teenuste koostalitluse, turvalise side, andmekaitse ja vastavushindamise kohta.

2. poliitikavariant –    Mõõdukas sekkumine ITSi direktiivil põhinevate spetsifikatsioonide alusel. See hõlmaks 1. poliitikavariandiga sarnaseid elemente, kuid muudaks need delegeeritud määruse kaudu õiguslikult siduvaks. Liikmesriikidele ja tööstusvaldkonnale jääb siiski vabadus otsustada, kas nad soovivad C-ITSi kasutusele võtta või mitte.

3. poliitikavariant – Tugev sekkumine, mis põhineb sõidukitevahelise side (V2V) volitustel ja juhtimisorganite loomisel. See variant põhineb õiguslikult siduvatel spetsifikatsioonidel, mida rakendataks etappide kaupa, tagades et kõik uued sõidukid varustatakse C-ITSi jaamadega, suurendades märgatavalt kasutuselevõtumäära ning saavutades niimoodi palju kiiremini tõhusa teenuseosutamise künnisväärtuse (mis on seotud võrguefektiga). 3. poliitikavariant hõlmab täiendavaid meetmeid, millega toetatakse C-ITSi süsteemide kasutuselevõttu, ning seda ei saa teha üksnes delegeeritud õigusaktiga:

·seadusandlik meede saab olla C-ITSiga seotud isikuandmete õiguspärase töötlemise õiguslik alus. See suurendaks õiguskindlust ja tänu sellele pakutaks tõenäoliselt suuremal arvul C-ITSi teenuseid ning

·juhtimisülesannete määramisega juriidilistele isikutele tagatakse C-ITSi kasutuselevõtu parem koordineerimine ja järelevalve, tagades ühtlasi C-ITSi kasutuselevõttu takistavate asjaolude minimeerimise.

Eelistatud lähenemisviis on 3. poliitikavariant, s.t ITSi direktiivis sätestatud järkjärguline lähenemisviis, millega nähakse ette, et pärast spetsifikatsioonide vastuvõtmist kaalutakse eraldi kasutuselevõtualgatust ning C-ITSi sektori pidevale arengule tuginedes analüüsitakse täpsemalt volituste tõhusust ja proportsionaalsust. Seda poliitikavarianti peetakse kõige sidusamaks ja tulemuslikumaks ning tänu sellele vähenevad õnnetusjuhtumite arv, liiklusummikud ja CO2-heide kõige rohkem.

Eeldatav mõju on järgmine:

·põhikasu on õnnetusjuhtumite arvu ja kütusekulu vähenemine ning sõiduaja kokkuhoid. Peale selle vähenevad teataval määral ka CO2-heite ja õhusaasteainete väliskulud. Aastatel 2020–2035 on rahaline kasu kokku 78,9 miljardit eurot. Koos V2V volituste kehtestamisega suureneks see näitaja 128,9 miljardi euroni;

·peamised kulud on seotud sõidukites ja teeäärses taristus asuvate C-ITSi seadmetega. Hinnatakse muid nõuete täitmise tagamise ja halduskulusid, kuid üldkuludega võrreldes peetakse neid väikseks. Aastatel 2020–2035 ulatuvad rahalised kogukulud 19,1 miljardi euroni või koos V2V volituste kehtestamisega 32,3 miljardi euroni. Seega kaalub eeldatav kasu suuresti üles eeldatavad kulud.

·Kuigi 90 % kuludest on seotud sõidukiparkide varustamise kuludega, katab taristu varustamise kulud suures osas avalik sektor. Liikmesriikidele jääb siiski vabadus otsustada, kas nad soovivad süsteemi kasutusele võtta või mitte.

4.KONSULTATSIOONIDE TULEMUSED

4.1.Kohtumised liikmesriikide nimetatud ekspertidega

Selleks et töötada välja ELi tasandi eeskirjad ja nõuded, et toetada C-ITSi süsteemide ja teenuste kasutuselevõttu, eelkõige kogu ELi hõlmava V2V ja V2I teenuste koostalitlust ja järjepidevust, oli vaja sidusrühmade (tootjad, teenuseosutajad ja pädevad asutused) tihedat koostööd. ELi liikmesriikidel ja EFTA riikidel paluti nimetada eksperdid, kes osaleksid Brüsselis alates 23. maist 2017 kuni 3. oktoobrini 2018 peetaval 13 kohtumisel komisjoni talitustega, et aidata koostada määruse eelnõu. Osalema kutsuti ka Euroopa Parlamendi eksperdid ja komisjon korraldas liikmesriikidega mitu kahepoolset kohtumist.

4.2.Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjoni veebisaidil võis alates 10. oktoobrist 2017 kuni 12. jaanuarini 2018 (13 nädalat) osaleda avalikus konsultatsioonis, millele laekus 139 vastust. Avalik konsultatsioon tugines küsimustikule, millega paluti sidusrühmadelt arvamust mõjuhinnangu põhiosade kohta: põhiprobleem, selle põhjused, võimalikud poliitikameetmed ja nende tõenäoline mõju ning ELi tasandi meetme asjakohasus.

Toetusuuringu raames viidi läbi mitu juhtuuringut:

·neist üheksas käsitleti ELi C-ITSi kasutuselevõtu projekte ning

·neist kolmes C-ITSi kasutuselevõttu teistes riikides (Ameerika Ühendriigid, Austraalia ja Jaapan); muu hulgas küsitleti juhtivaid esindajaid ajavahemikus oktoobrist 2017 kuni veebruarini 2018.

Kõik juhtuuringud keskendusid järgmistele C-ITSi kasutuselevõtu aspektidele: eesmärgid, edusammud, takistused, andmete kogumine ja kulud asjaomases valdkonnas. ELi juhtuuringutes paluti vastajatel anda tagasisidet probleemi määratlemise, poliitikameetmete ja -variantide kohta ning kõnealuse poliitikaalgatuse järelevalve ja hindamise kohta.

9. veebruaril 2018 toimus sidusrühmade seminar eesmärgiga koguda konkreetset teavet / konkreetseid andmeid ning ekspertide ja sidusrühmade seisukohti ja ettepanekuid. Seminarist võttis osa rohkem kui 140 osalejat.

6. septembril 2018 ja 29. jaanuaril 2019 esitles komisjon transpordi- ja turismikomisjoni liikmetele delegeeritud õigusakti eesmärki ja kohaldamisala.

Määruse eelnõu suhtes viidi parema õigusloome portaalis alates 11. jaanuarist kuni 8. veebruarini 2019 läbi avalik konsultatsioon, mille käigus saadi 100 vastust.

4.3.C-ITSi sidetehnoloogia

C-ITSi puhul on eriti oluline sidetehnoloogia, mida kasutada sõnumite vahetamiseks C-ITSi jaamade vahel. See on otseselt seotud vajadusega tagada, et kõik saavad rääkida kõikidega (koostalitlusvõime) ja kõikidel säilib võimlus rääkida kõikidega (ühilduvus).

Maksimaalse kasu saamiseks on vaja ära kasutada üksteist täiendavate eri tehnoloogialahenduste otseseid eeliseid. Selles nn hübriidsides on ühendatud kaht liiki tehnoloogialahendused:

·lähitoimeside tehnoloogialahendused, mis töötavad sagedusalal 5,9 GHz ja on kõige asjakohasemad kiireloomuliste teenuste puhul. Selleks otstarbeks töötati spetsiaalselt välja ITS-G5 ning nüüdseks on see väljaarendatud, seda on katsetatud ja see on juba kasutusele võetud; ning

·kaugtoimeside tehnoloogialahendused, mis suurendavad olemasolevate võrkude katvust ja ühendavad suuri piirkondi, seda siiski vähem kiireloomuliste V2I teenuste puhul. Mobiilside 3G/4G on väljakujunenud tehnoloogia, mis juba praegu pakub head leviala suurtes ELi piirkondades.

Hübriidside praktiliseks rakendamiseks ning teenuste koostalitlusvõime ja järjepidevuse tagamiseks on vaja otsustada teatavate tehnoloogiavalikute üle. Valimisel tuleb arvesse võtta minimaalseid funktsionaalseid ja tehnilisi nõudeid sõnumite koostalitluslikuks vahetamiseks C-ITSi jaamade vahel. Kuna see ei tohiks takistada edasist innovatsiooni, tagatakse käesoleva määrusega, et tulevikutehnoloogia saab integreerida hübriidsidelahenduste hulka.

Läbivaatamisklausel hõlbustab mitme praeguse kandidaatlahenduse, näiteks LTE-V2X (mobiilse lähitoimeside tehnoloogia) ja 5G, s.o järgmise põlvkonna mobiilsidevõrkude tehnoloogialahenduste, integreerimist. Komisjon arutab käesoleva delegeeritud määruse võimalikke muudatusi eksperdirühmaga avatult ja läbipaistvalt ning teavitab korrapäraselt eksperdirühma saavutatud edust ja võimalikest edasistest sammudest. Sidusrühmad, kes on C-ITSi jaamad juba kasutusele võtnud, peaksid tegema selles valdkonnas koostööd heas usus, järgides nii liidu kui ka riikide konkurentsiõigust, et tagada võrdsed võimalused eri tehnoloogialahendustele, ilma uute lahenduste arendamist takistamata. Selle valdkonna edasise arengu huvides peaksid need sidusrühmad ka valmistama oma tooted ette tulevikutehnoloogiasse integreerimiseks.

5.MÕJU EELARVELE

Käesolev määrus avaldab teatavat mõju ELi eelarvele.

C-ITSi võrgu funktsioonide sujuva toimimise tagamiseks peavad kesküksused enne täieliku juhtimisraamistiku kehtestamist täitma teatavaid ülesandeid. Kuni selliste üksuste loomiseni täidab komisjon mõnda ülesannet, st peamiselt neid, mis on seotud ELi C-ITSi turvamandaatide haldamise süsteemiga, mille puhul on tegemist ELi C-ITSi raamistikuga, et tagada usaldusväärne ja turvaline side PKI alusel.

Oluline on tagada enne C-ITSi jaamade kasutuselevõtmist ja toimima hakkamist nende liikmestamine turvamandaatide haldamise süsteemis. Selleks võtab komisjon endale keskse kontaktpunkti, usaldusnimekirja haldaja ja C-ITSi sertifitseerimispoliitika asutuse ülesanded, mis jagunevad Teadusuuringute Ühiskeskuse ning liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi vahel.

See ei mõjuta personalikulusid, sest Teadusuuringute Ühiskeskus ning liikuvuse ja transpordi peadirektoraat kasutavad olemasolevaid töötajaid või paigutavad nad vajaduse korral ümber. Ühtlasi saab Teadusuuringute Ühiskeskus komisjoni rakendusotsuse C(2016)1966 8 raames toetust meetmest „Ühendatud taristu ja sõidukite turvaarhitektuur Euroopas“, mille alusel eraldatakse neli miljonit eurot turvamandaatide haldamise süsteemi I etapi (2018–2021) ellurakendamiseks. Kui peaks olema vaja täiendavaid toetusmeetmeid, saaks neid rahastada Euroopa ühendamise rahastust.

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) …/…,

13.3.2019,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses sidusate intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu ja praktilise kasutamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega, 9 eriti selle artikli 6 lõiget 3 koostoimes artikliga 7,

ning arvestades järgmist:

(1)Direktiivi 2010/40/EL artikli 2 lõikes 1 on spetsifikatsioonide ja standardite väljatöötamise ja kasutamise jaoks IV prioriteetse valdkonnana kindlaks määratud sõiduki ühendamine transporditaristuga. Muu hulgas hõlmab see selliste sidusate süsteemide (sõidukitevahelised süsteemid, sõiduki ja taristu vahelised süsteemid, mille puhul sõnumid võivad pärineda nii sõidukist kui ka taristust, ning taristutevahelised süsteemid) väljatöötamist ja rakendamist, mis põhinevad järgmisel: sõidukite- ja taristutevahelise ning taristute ja sõidukite vahelise andme- või teabevahetuse hõlbustamine, standardse sõnumivormingu kasutamine sõidukite ja taristu vahelises andme- või teabevahetuses ning sidetaristu kindlaksmääramine sõidukitevahelise ja taristutevahelise ning taristute ja sõidukite vahelise andme- või teabevahetuse jaoks.

(2)Sidusad intelligentsed transpordisüsteemid (C-ITS) kasutavad tehnoloogialahendusi, mis võimaldavad maanteesõidukitel suhelda omavahel ja teeäärse taristuga, sealhulgas valgusfooridega. C-ITSi teenuste puhul on tegemist ITSi ühe teenusekategooriaga, mis põhineb avatud võrgul ja võimaldab paljudel eri C-ITSi jaamadel vastastikku sidet pidada. See tähendab, et kõik käesolevas määruses määratletud C-ITSi jaamad suudavad omavahel turvaliselt sõnumeid vahetada ega pea seda tegema üksnes eelnevalt kindlaksmääratud jaamadega (ühe jaamaga). C-ITSi jaamade suhtes ei ole vaja lisanõudeid kehtestada, näiteks need ei pea kasutama üht ja sama tarkvara ja neil ei pea olema kontot ega lepingulist suhet ühe ja sama üksusega (nt sama sõidukitootja, maanteeameti või teenuseosutajaga).

(3)Euroopa C-ITSi strateegias 10 toodi esile siseturu killustumise oht C-ITSi valdkonnas ning vajadus kehtestada C-ITSi teenuste miinimumnõuded, et tagada nende kooskõlastatud ja järjekindel kasutuselevõtt. Sellega seoses teatas komisjon kavatsusest kasutada vajaduse korral talle direktiivi 2010/40/EL alusel antud volitust võtta 2018. aastaks vastu delegeeritud õigusakt(id), et tagada C-ITSi teenuste ühilduvus, koostalitlus ja järjepidevus usaldusväärsel ja turvalisel sidel põhinevate, kogu liitu hõlmavate C-ITSi teenuste kasutuselevõtmisel ja kasutamisel.

(4)Selleks et edendada C-ITSi teenustest tulenevaid kõiki liiklusohutust ja -tõhusust suurendavaid eeliseid ning saada nendest teenustest võimalikult palju kasu, peaksid käesolevas määruses sätestatud spetsifikatsioonid kehtima kogu maanteetranspordivõrgu suhtes. Siia kuuluvad ka selle liidesed muude liiklusohutuse ja -tõhususe seisukohast oluliste transpordiliikidega, näiteks raudteeülesõidud, sadamaalad jne.

(5)Käesolevas määruses sätestatud spetsifikatsioone tuleks kohaldada kõigi C-ITSi teenuste suhtes, ilma et see piiraks direktiivil 2010/40/EL põhinevates muudes õigusaktides, eelkõige komisjoni delegeeritud määrustes (EL) nr 886/2013 11 ja ( EL) nr 962/2015 12 vastu võetud konkreetsete spetsifikatsioonide kohaldamist.

(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiviga 2016/1148/EL 13 (meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus; edaspidi „küberturvalisuse direktiiv“) on kehtestatud riikide suutlikkust küberturvalisuse valdkonnas käsitlevad nõuded, loodud liikmesriikidevahelise strateegilise ja operatiivkoostöö parandamise vahendid ning kehtestatud kohustused seoses turbemeetmete ja intsidentidest teatamisega eri sektorites. Kuna küberturvalisuse direktiivis on direktiivi 2010/40/EL artikli 4 punktis 1 määratletud intelligentsete transpordisüsteemide ettevõtjad loetletud oluliste teenuste potentsiaalsete osutajatena, võivad küberturvalisuse direktiivi kohaldamine ja käesoleva määruse kohaselt kehtestatud nõuete kohaldamine teineteist teatavatel juhtudel täiendada.

(7)Komisjoni otsusega 2008/671/EÜ 14 on ühtlustatud sagedusala 5 875 – 5 905 MHz kättesaadavuse ja tõhusa kasutamise tingimusi ITSi ohutusalaste rakenduste jaoks liidus.

(8)Vastuseks standardimisvolitusele M/453 15 on Euroopa standardiorganisatsioonid, s.o Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI) ja Euroopa Standardikomitee (CEN), töötanud C-ITSi teenuste kasutuselevõtuks välja ühisstandardid, millele on viidatud käesolevas määruses. Nende standardite alusel on võimalik C-ITSi eelisteenuseid tulemuslikult osutada ning need võimaldavad teeliikluse korraldajatel võtta asjakohaseid meetmeid ja panna alus ELi teede ohutumale automatiseerimisele. Standardimine jätkub muu hulgas ka selleks, et integreerida muid tehnoloogialahendusi ja veelgi tugevdada C-ITSi. Seepärast peaksid asjaomased standardiasutused ja kõik sidusrühmad jätkama standardimisvolitusega M/453 tehtut ning töötama ühiselt välja lahendused, mis toetavad koostalitlust ja võimaldavad kõikidel tehnoloogialahendustel oma rolli täita.

(9)Kõikide C-ITSi jaamade koostalitluse tagamiseks on vaja konkreetset standardikonfiguratsiooni („süsteemiprofiil“), millega määratakse kindlaks mitmesuguste valikuliste standardite rakendamine. Süsteemiprofiilis kirjeldatakse C-ITSi jaamade vahelise side jaoks vajalikke välisliideseid. Kõik C-ITSi jaamad peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/53/EL 16 . Tänu tööstusvaldkonna ja liikmesriikide asutuste koostööle on välja töötatud ühtlustatud süsteemiprofiilid selliste sõidukisse paigaldatavate ja teeäärsete C-ITSi jaamade kohta, millega peetakse sidet sagedusalas 5 855 – 5 925 MHz. Selleks et kogu liidus sujuvalt saada kõiki C-ITSi teenuseid, on vaja nn hübriidsidet, st lähenemisviisi, mis ühendaks üksteist täiendavad kommunikatsioonitehnoloogiad. Pidades silmas tehnika arengu tempot, innustatakse tööstusvaldkonda ja liikmesriike töötama välja ja kogu liidus ühtlustama teisigi üksteist täiendavaid ja ühilduvaid süsteemiprofiile muud tüüpi C-ITSi jaamade ja tehnoloogialahenduste jaoks. Enne selliste uute profiilide või tehnoloogialahenduste kasutamist peaksid nad teavitama komisjoni, et saaks viivitamata kaaluda käesoleva määruse ajakohastamist. Sellised ajakohastamised tuleks ette valmistada tihedas koostöös liikmesriikidega.

(10)C-ITSi sidusus nõuab, et kõik C-ITSi jaamad annavad teavet C-ITSi võrgule. C-ITSi jaamad ei tohi segada C-ITSi eelisteenuste, Euroopa elektrooniliste maksukogumisteenuste ja aruka sõidumeeriku teenuste osutamist ega muude C-ITSi jaamade toimimist.

(11)On oluline, et tööstusvaldkond ja liikmesriigid rakendaksid ühiseid C-ITSi teenuste osutamise tehnilisi lahendusi. Need tuleks välja töötada eelkõige Euroopa standardiorganisatsioonide kaudu, et hõlbustada C-ITSi teenuste kasutuselevõttu, tagada teenuste koostalitlus ja järjepidevus kogu liidus ning vähendada rakendamiskulusid. Selleks et tagada kogu liitu hõlmavate C-ITSi teenuste ühilduvus, koostalitlus ja järjepidevus, tuleks kasutada käesolevas määruses osutatud standardeid ja süsteemiprofiile, kui see on asjakohane tulevaste C-ITSi tehnoloogialahenduste ja teenuste arendamiseks.

(12)C-ITSi teenuste kasutuselevõtmisel tuleks eelistada selliseid teenuseid, mis aitavad muuta liikluse ohutumaks ja tõhusamaks. Teenuseid, millega antakse liiklusohutusega seotud minimaalset üldist liiklusteavet ja mis on määratletud delegeeritud määruses (EL) nr 886/2013, tuleks võimaluse korral osutada universaalteenusena tasuta lõppkasutajatele nende kasutamiskohas kooskõlas kõnealuse määrusega.

(13)Kõikide C-ITSi teenuste koostalitluse tagamiseks on vaja konkreetset standardikonfiguratsiooni, nn süsteemiprofiili, milles määratakse kindlaks mitmesuguste valikuliste standardite rakendamine. C-ITSi teenuste osutamine ei tohiks segada C-ITSi eelisteenuste osutamist. Praegused sõidukilt-sõidukile-teenuse profiilid on välja töötatud eelkõige sõiduautode jaoks. Selleks et võimaldada selliste või analoogsete teenuste kasutuselevõttu muude sõidukikategooriate puhul, võib olla vaja välja töötada täiendavad teenuseprofiilid või ajakohastada käesolevas määruses esitatud teenuseprofiile.

(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses 768/2008/EÜ 17 on sätestatud ühised põhimõtted ja erisätted, mida kohaldatakse valdkondlike õigusaktide suhtes. Seega kujutab see endast üldist horisontaalraamistikku selliste uute õigusaktide jaoks, millega ühtlustatakse toodete turustamise tingimusi. Selle erisätetes on esitatud mõisted ja ettevõtjate üldised kohustused ning mitmed vastavushindamismenetlused, mille hulgast seadusandjal on vajaduse korral võimalik valida. Kauplemiskoha ohutuse tagamiseks on seal sätestatud ka eeskirjad CE-vastavusmärgise kohta ja erisätted ohtu kujutavate toodetega tegelemise kohta. Kuna käesolev määrus hõlmab C-ITSi jaamade turulelaskmist, on asjakohane kasutada kõnealuse otsuse I lisas esitatud erisätteid, mille kohaselt vastutab tootja muu hulgas kõigi kohaldatavate õigusaktide järgimise eest, koostatakse ELi vastavusdeklaratsioon, tootele kinnitatakse CE-vastavusmärgis ja valmistatakse ette asjakohane tehniline dokumentatsioon. Reguleerida tuleks ka teiste üksuste, näiteks volitatud esindaja, importija ja turustaja rolli ja kohustusi.

(15)Käesolevas määruses käsitatakse sõidukitesse paigaldatud, kaasaskantavaid või teetaristu ääres asuvaid C-ITSi jaamu toodetena, mida võib lasta turule eraldi toodetena või suuremate koostude osana. Sõidukitesse paigaldatavate C-ITSi jaamade vastavust kohaldatavatele nõuetele saab katsetada enne või pärast paigaldamist. Teeäärsete C-ITSi jaamade puhul saab seda katsetada enne paigaldamist, nii et need võib turule lasta eraldiseisvate toodetena. Kesksete C-ITSi jaamade puhul võib olukord erineda, kuna tihti integreeritakse need standardimata liiklusjuhtimiskeskustesse. Kuna selliseid liiklusjuhtimiskeskusi ehitatakse järk-järgult vastavalt nende hallatavate liiklusalade arengule, võib juhtuda, et neid tooteid ei ole enne turulelaskmist võimalik täielikult katsetada. Igal juhul peaks kõikidel C-ITSi jaamadel, sealhulgas kesksetel C-ITSi jaamadel, olema ühesugune turvalisus- ja usaldusväärsustase.

(16)Enne C-ITSi iga jaama kasutuselevõttu ja toimima hakkamist tuleb kindlaks määrata üksus, mis kontrollib, et jaamal on ELi vastavusdeklaratsioon ja et asjakohasel juhul on tootele kinnitatud ka CE-vastavusmärgis. See üksus peab registreerima jaama ELi C-ITSi turvamandaatide haldamise süsteemis ja tagama, et see vastab tehnilistele nõuetele järjepidevalt kogu kasutusaja jooksul. Üksus on C-ITSi jaama käitaja ja vastutab suhete eest selle kasutajaga.

(17)Paljude C-ITSi teenuste puhul on oluline tagada teavet, näiteks asendi-, kiirus- ja suunateavet, sisaldavate C-ITSi sõnumite autentsus ja terviklikkus. Seepärast tuleks kõikide C-ITSi jaamade (kõik mobiilsed C-ITSi jaamad – ühesugused nõuded sõidukisse paigaldatavate ja isiklikuks kasutamiseks mõeldud jaamade kohta, ning kõik paiksed C-ITSi jaamad – ühesugused nõuded kesksete ja teeäärsete jaamade kohta) jaoks luua ühine Euroopa C-ITSi usaldusmudel, olenemata kasutatavast sidetehnoloogiast. Sellise usaldusmudeli eeskirjad ja nõuded on sätestatud sertifitseerimis- ja turbepoliitikas. Kõrgeim avaliku võtme taristu (PKI) tase on Euroopa sertifikaatide usaldusnimekiri, mis sisaldab kandeid kõigi Euroopa usaldusväärsete juur-sertifitseerimisasutuste kohta.

(18)Mõningaid jõupingutusi on juba tehtud selleks, et saavutada Euroopas toodete turvasertifikaatide vastastikune tunnustamine. Kõige olulisem näide siinkohal on kõrgemate ametnike infosüsteemide turvalisuse rühma (SOG-IS) vastastikuse tunnustamise kokkulepe. Kuigi see on kõige tähtsam koostöömudel ja vastastikune tunnustamine turvalisuse sertifitseerimise valdkonnas, hõlmab SOG-IS üksnes üht osa liidu liikmesriikidest. Arvestades asjaolu, et C-ITSi jaamade turvalisuse sertifitseerimine on C-ITSi sertifitseerimis- ja turbepoliitika oluline osa, kohaldatakse SOG-ISi vastastikuse tunnustamise kokkulepet, sest asjakohases Euroopa küberturvalisuse raamistikus puuduvad muud samaväärsed Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavad.

(19)Teatavad C-ITSi jaamad, mis on turule lastud enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva, ei pruugi täielikult vastata käesolevas määruses C-ITSi turvalisuse kohta sätestatud nõuetele, sest tehnilise kasutuselevõtu otsused võivad olla vastu võetud juba varem. Selleks et sellised C-ITSi jaamad muutuksid pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva C-ITSi võrgu osaks, tuleks ette näha menetlus, mille käigus otsustatakse selliste C-ITSi jaamade liikmestus C-ITSi usaldusmudelis.

(20)Direktiivi 2010/40/EL artikli 6 lõike 6 kohaselt peab komisjon vastu võtma spetsifikatsioonid, mis vastavad teatavatele põhimõtetele, mis muu hulgas hõlmavad satelliidipõhiste taristute või mõne muu sellise tehnoloogia kasutamist, mis tagab samaväärse täpsuse ITSi rakenduste ja teenuste puhul, milleks on vaja globaalseid, järjepidevaid, täpseid ja tagatud ajamääramis- ja positsioneerimisteenuseid. Seetõttu on asjakohane tagada C-ITSi jaamade ühilduvus Galileo programmi ja Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) pakutavate lisaväärtusteenustega, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1285/2013, et suurendada C-ITSi jaamade usaldusväärsust.

(21)Novembris 2014 loodud ja komisjoni talituste juhitav C-ITSi liidus kasutuselevõtu platvorm (C-ITSi platvorm) on välja töötanud kõikide asjast huvitatud sidusrühmade poolt heaks kiidetud ühise turbe- ja sertifitseerimispoliitika. Kuna ühist turbe- ja sertifitseerimispoliitikat tuleks ajakohastada vastavalt tehnika arengule ja juhtimisraamistiku edasiarendamisele, peaks komisjon käesoleva määruse järjekindlalt läbi vaatama, et säilitada selle sidusus ja järjepidevus.

(22)Selleks et tagada C-ITSi võrgu sujuv toimimine, peavad kesküksused täitma teatavaid ülesandeid, enne kui on võimalik luua täielik juhtimisraamistik. Kuni kesküksuste loomiseni peaks nende ülesannete (sealhulgas ülesanded, mis on seotud C-ITSi sertifitseerimispoliitika asutusega, usaldusnimekirja haldajaga ja C-ITSi kontaktpunktiga) täitmise eest vastutama komisjon.

(23)Käesolevas määruses sätestatud meetmeid, millega kaasneb isikuandmete töötlemine, tuleks rakendada kooskõlas isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitset käsitleva liidu õigusega, eelkõige direktiiviga (EL) 2016/679 18 ja vastavalt asjaoludele ka direktiiviga 2002/58/EÜ 19 . Sellisel töötlemisel peaks olema asjakohane õiguslik alus, mis on loetletud määruse (EL) nr 2016/679 artiklis 6 ja mida käesoleva delegeeritud määrusega ei ole ette nähtud.

(24)Ilma asjakohase õigusliku aluseta ei tohiks kogutud isikuandmeid taaskasutada ühelgi muul eesmärgil, näiteks äriotstarbel, ega seaduste täitmise tagamiseks kasutatava uue vahendina, välja arvatud seadusega ettenähtud juhtudel.

(25)Tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga seotud teabe töötlemisel tuleb rangelt järgida võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtet ning teavet võib töödelda üksnes käesolevas määruses sätestatud otstarbel ja seda ei tohi hoida kauem kui vaja. Pseudonüümide kasutamisega seotud turvanõuded, mis on sätestatud käesolevas määruses, aitavad vähendada andmete väärkasutamise ohtu.

(26)Lõppkasutajaid tuleks selgelt ja põhjalikult teavitada kõigest, mis on seotud nende isikuandmete töötlemisega kooskõlas määrusega (EL) nr 2016/679.

(27)Nagu on märgitud C-ITSi platvormi raames välja töötatud ühises turbe- ja sertifitseerimispoliitikas, on juhtimiseks vaja sidusrühmadest koosnevaid ühiseid juhtimiskomiteesid, kuhu kuuluvad komisjon, liikmesriigid, teetaristuettevõtjad ning C-ITSi jaamade tootjad ja käitajad. Kuni selliste organite loomiseni peaks komisjon, keda abistab eksperdirühm, kus on esindatud kõik asjaomased sidusrühmad, vastutama asjaomaste ülesannete, sealhulgas juhtimise, järelevalve ja C-ITSi sertifitseerimispoliitika asutuse ülesannete täitmise eest. Eksperdirühma peaksid eelkõige kuuluma C-ITSi jaamade tootjate ja nende jaamade C-ITSi võrgus käitajate esindajad, samuti muud asjaomased sidusrühmad ja liikmesriikide asjakohased asutused.

(28)Käesoleva määruse ajakohastamiseks tehnika arenguga ja vastavalt asjaoludele juhtimisraamistiku edasiarendamisega tuleks kasutada ka laiapõhjalist ja kaasavat konsulteerimist, mille tulemusena töötatakse (kõigi asjaomaste avaliku ja erasektori sidusrühmade toetusel) välja turbepoliitika, juhtimisraamistik ja sertifitseerimispoliitika.

(29)Liikmesriigid ja juur-sertifitseerimisasutused peaksid korrapäraselt esitama komisjonile teavet, mis võimaldab tal jälgida käesoleva määruse rakendamist.

(30)Selleks et võtta arvesse uute turgude, tehnoloogialahenduste ja teenuste kiiret arengut, nagu juba märgitud ITSi direktiivi ajakohastatud tööprogrammis, muudetakse käesolevat määrust eeldatavalt enne selle rakendamise läbivaatamist, mida tuleks teha kolm aastat pärast selle jõustumist.

Peamine muudatus võiks olla olemasolevate 3G/4G võrkude kaasamine C-ITSi eelisteenuste osutamisse. Lisaks on kolmanda põlvkonna partnerlusprojekti (3GPP) raames lõplikult välja töötatud LTE-V2X tehnoloogia spetsifikatsioonid ja praegu valideeritakse prototüüpide rakendamist. Praegu integreeritakse need tehnoloogialahendused nii C-ITSi eelisteenuseid kui ka uusi esilekerkivaid teenuseid käsitlevatesse Euroopa normidesse ja tehnilistesse kirjeldustesse. C-ITSi teenuseid võiks toetada ka kiiresti areneva uue tehnoloogiaga, näiteks 5G abil.

Mõne sellise arengusuuna alusel võidakse käesolevat määrust rohkemgi kui üks kord muuta, kui komisjonile esitatakse tehniliselt küpse spetsifikatsiooniga toimik. Sellised muudatused peaksid tagama avatud ja tulevikukindla lähenemisviisi standardites ja õigusaktides. Komisjon peab konsulteerima käesoleva määruse võimalike muudatuste suhtes eksperdirühmaga avatult ja läbipaistvalt ning teavitama rühma saavutatud edust ja võimalikest edasistest sammudest. C-ITSi eelisteenuste järjepidevuse säilitamiseks tuleb kõikide edasiste muudatustega tagada ühilduvus ja koostalitlus olemasolevate C-ITSi jaamadega, mis on juba kasutusele võetud kooskõlas käesoleva määrusega, või määrata kindlaks sobiv üleminekukord, mille puhul võetakse arvesse ka turu ja tehnika arengut.

Komisjon peaks ilma põhjendamatu viivituseta toimikut analüüsima ja seda eksperdirühmas arutama, pidades silmas käesoleva määruse võimalikku muutmist, ja uurima kehtivate nõuete muutmise vajadust. Sidusrühmad, kes on C-ITSi jaamad juba kasutusele võtnud, peaksid tegema selles valdkonnas koostööd heas usus, järgides nii liidu kui ka liikmesriikide konkurentsiõigust, et tagada võrdsed võimalused eri tehnoloogialahendustele, ilma uute lahenduste arendamist takistamata. Selle valdkonna edasise arengu huvides peaksid need sidusrühmad ka valmistama oma tooted ette tulevikutehnoloogiasse integreerimiseks.

(31)Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 20 artikli 28 lõikega 2 ja ta esitas oma arvamuse [kuupäev],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.Käesoleva määrusega kehtestatakse spetsifikatsioonid, mis on vajalikud usaldusväärsel ja turvalisel sidel põhinevate üleliiduliste C-ITSi teenuste ühilduvuse, koostalitluse ja järjepidevuse tagamiseks nende teenuste kasutuselevõtmisel ja praktilisel kasutamisel.

Selles on sätestatud sõidukitevahelise, sõiduki ja taristu vahelise ning taristutevahelise sidepidamise kord C-ITSi jaamade abil ning C-ITSi jaamade turulelaskmise ja kasutuselevõtu kord, et võimaldada C-ITSi teenuste osutamist ITSi kasutajatele.

2.Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi maanteetranspordis kasutatavate C-ITSi jaamade suhtes ja neid teiste transpordiliikidega ühendavate liideste suhtes.

3.C-ITSi jaamad võetakse kasutusele kooskõlas direktiivi 2010/40/EL artikliga 5. Liikmesriigid määravad, milline osa nende transpordivõrgutaristust varustatakse C-ITSi jaamadega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„sidusad intelligentsed transpordisüsteemid“ ehk „C-ITS“ – intelligentsed transpordisüsteemid (ITS), mis võimaldavad nende kasutajatel teha koostööd, vahetades turvatud ja usaldusväärseid sõnumeid ELi C-ITSi turvamandaatide haldamise süsteemi kaudu;

(2)„C-ITSi teenus“ – ITSi teenus, mida osutatakse C-ITSi kaudu;

(3)„C-ITSi jaam“ – selliste riist- ja tarkvaraosade kogum, mis on vajalikud C-ITSi teenuse osutamist võimaldavate turvatud ja usaldusväärsete sõnumite kogumiseks, salvestamiseks, töötlemiseks, vastuvõtmiseks ja edastamiseks. Sinna hulka kuuluvad isiklikud, kesksed, sõidukisse paigaldatud ja teeäärsed ITSi jaamad, mis on määratletud standardis EN 302 665 V 1.1.1;

(4)„mobiilne C-ITSi jaam“ – sõidukisse paigaldatud või isikliku kaasaskantava seadmena kasutatav C-ITSi jaam;

(5)„paikne C-ITSi jaam“ – kesksüsteemi või teeäärsesse taristusse paigaldatud C-ITSi jaam;

(6)„keskne C-ITSi jaam“ – keskserver, kuhu on integreeritud C-ITSi jaama võimekus, näiteks liiklusjuhtimiskeskuses;

(7)„turul kättesaadavaks tegemine“ – C-ITSi jaama tasuline või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks või kasutamiseks;

(8)„turulelaskmine“ – C-ITSi jaama esimest korda kättesaadavaks tegemine liidu turul;

(9)C-ITSi jaama „kasutusele võtmine“ – seadme esmakordne kasutamine liidus selleks ettenähtud otstarbel;

(10)„lähitoimeside“ – sidepidamine sagedusalas 5 855 – 5 925 MHz;

(11)„C-ITSi eelisteenus“ – C-ITSi teenus, mis aitab suurendada liiklusohutust või tõhustada liiklust ning mis on esitatud I lisas;

(12)„süsteemiprofiil“ – miinimumkogum funktsionaalseid ja tehnilisi nõudeid sõnumite koostalitluslikuks vahetamiseks C-ITSi jaamade vahel;

(13)„teenuseprofiil“ – C-ITSi teenuseid osutada võimaldavate koostalitluslike sõnumite funktsionaalsete kirjelduste kogum;

(14)„globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS)“ – satelliitide kogumist ja maapealsete jaamade võrgust koosnev taristu, mis annab täpseid aja- ja asukohatuvastusandmeid kasutajatele, kellel on nõuetekohane vastuvõtja;

(15)„tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes projekteerib ja toodab C-ITSi jaama või laseb selle projekteerida või toota ning turustab seda oma nime või kaubamärgi all;

(16)„C-ITSi jaama käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab C-ITSi jaamade kasutuselevõtu ja käitamise eest kooskõlas käesoleva määrusega;

(17)„volitatud esindaja“ – liidus asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegelda kindlaksmääratud ülesannetega tema nimel;

(18)„importija“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit C-ITSi jaama;

(19)„turustaja“ – füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb C-ITSi jaama turul kättesaadavaks;

(20)„ettevõtja“ – tootja, volitatud esindaja, importija või turustaja;

(21)„tagasivõtmine“ – meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi C-ITSi jaam, mis on juba lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud;

(22)„kõrvaldamine“ – meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva C-ITSi jaama kättesaadavaks tegemist turul;

(23)„CE-vastavusmärgis“ – märgis, millega tootja kinnitab, et toode vastab märgise tootele paigaldamist käsitlevatele liidu õigusaktide nõuetele;

(24)„lõppkasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes lõpuks kasutab või peaks kasutama C-ITSi jaama;

(25)„turujärelevalveasutus“ ‒ liikmesriigi asutus, mis vastutab oma territooriumil turujärelevalve teostamise eest;

(26)„riigi pädev asutus“ – asutus, millel on õigus kontrollida C-ITSi jaama vastavust kohaldatavatele õigusaktidele;

(27)„ELi C-ITSi turvamandaatide haldamise süsteem“ – Euroopa Liidu C-ITSi raamistik usaldusväärse ja turvalise side tagamiseks avaliku võtme taristu (PKI) kaudu;

(28)„liikmestusasutus“ – juriidiline isik ja/või tegevusüksus, mis autendib C-ITSi jaama ja võimaldab sellel pääseda C-ITSi;

(29)„C-ITSi võrk“ – kõik liidus toimivad C-ITSi jaamad.

Artikkel 3

Turul kättesaadavaks tegemine ja/või kasutusele võtmine

C-ITSi jaam tehakse turul kättesaadavaks ja/või võetakse kasutusele ainult siis, kui see vastab käesoleva määruse nõuetele ning seda hooldatakse nõuetekohaselt ja kasutatakse ettenähtud otstarbel.

Artikkel 4

Vaba liikumine

Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva määrusega hõlmatud põhjustel oma territooriumil selliste C-ITSi jaamade kättesaadavaks tegemist turul ega kasutuselevõttu, mis vastavad käesolevale määrusele.

II peatükk

Tehnilised nõuded

Artikkel 5

C-ITSi jaamade suhtes kehtivad nõuded

1.Sõidukisse paigaldatud C-ITSi jaamad, mis on ette nähtud lähitoimeside tagamiseks, peavad vastama II lisa 2. jaos esitatud süsteemiprofiilile.

2.Teeäärsed C-ITSi jaamad, mis on ette nähtud lähitoimeside tagamiseks, peavad vastama II lisa 3. jaos esitatud süsteemiprofiilile.

3.C-ITSi jaamad saadavad sõnumeid, mis võimaldavad osutada vähemalt üht I lisas loetletud C-ITSi eelisteenustest.

4.C-ITSi jaamad peavad ühilduma nende C-ITSi jaamadega, mis saadavad sõnumeid I lisas loetletud C-ITSi eelisteenuste kohta.

5.C-ITSi jaamad ei tohi segada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/52/EÜ 21 ja komisjoni otsuses 2009/750/EÜ 22 osutatud Euroopa elektroonilise maksukogumisteenuse toimimist ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 165/2014 23 osutatud aruka sõidumeeriku toimimist.

6.C-ITSi jaamad peavad ühilduma nende C-ITSi jaamadega, mis vastavad II lisas sätestatud süsteemiprofiilidele.

7.Kui C-ITSi jaamad on ühendatud GNSSi, peavad need ühilduma Galileo ja EGNOSe süsteemide positsioneerimis- ja ajamääramisteenustega. Lisaks võivad C-ITSi jaamad ühilduda muude satelliitnavigatsioonisüsteemidega.

Artikkel 6

C-ITSi teenustele esitatavad nõuded

1.I lisas loetletud C-ITSi eelisteenused peavad vastama vastava C-ITSi teenuseprofiili nõuetele.

2.Kõik C-ITSi teenused peavad ilma muudatusteta toimima kõikide I lisas esitatud teenuseprofiilidega.

III peatükk

C-ITSi jaamade turulelaskmine

Artikkel 7

C-ITSi jaamade tootjate kohustused

1.Tootjad tagavad C-ITSi jaamade turulelaskmisel, et need on projekteeritud ja valmistatud kooskõlas artikli 5 nõuetega.

2.Tootjad koostavad V lisa A osas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja teevad või lasevad teha V lisa A osas osutatud vastavushindamise.

3.Kui V lisa A osas osutatud vastavushindamisega on tõendatud C-ITSi jaama vastavus kohaldatavatele nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise.

4.Tootjad säilitavad V lisa A osas osutatud tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümme aastat pärast C-ITSi jaama turulelaskmist.

5.Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks käesoleva määruse nõuetele.

6.Tarbijate tervise kaitse ja ohutuse tagamiseks toimivad tootjad, kui seda peetakse C-ITSi jaamadega seotud riske silmas pidades asjakohaseks, järgmiselt:

(a)katsetavad turulelastud C-ITSi jaamu pisteliselt;

(b)uurivad kaebusi ja peavad vajaduse korral kaebuste, nõuetele mittevastavate C-ITSi jaamade ja C-ITSi jaamade tagasivõtmiste kohta registrit;

(c)teavitavad turustajaid sellisest järelevalvest.

7.Tootjad tagavad, et nende poolt turule lastud C-ITSi jaamadel on tüübi-, partii- või seerianumber või muu nende identifitseerimist võimaldav element.

8.Tootjad märgivad C-ITSi jaamale või kui see ei ole võimalik, siis selle pakendile või sellega kaasas olevasse saatedokumenti oma järgmised andmed:

(a)nimi;

(b)registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk;

(c)postiaadress, märkides kontaktpunkti, mille kaudu on võimalik nendega ühendust võtta.

Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on kergesti arusaadav nii lõppkasutajatele kui ka turujärelevalveasutustele.

9.Importijad tagavad, et C-ITSi jaamaga on kaasas juhised ja ohutusteave asjaomase liikmesriigi määratud keeles, mis on lõppkasutajatele kergesti arusaadav. Juhised, ohutusteave ja märgistus peavad olema selged, arusaadavad ja mõistetavad.

10.Tootjad, kes leiavad, et C-ITSi jaam, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale määrusele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia see nõuetega vastavusse või vastavalt asjaoludele kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui C-ITSi jaam kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, kus see toode on kättesaadavaks tehtud, ja esitavad üksikasjaliku teabe eelkõige nõuetele mittevastavuse ja kõikide võetud parandusmeetmete kohta.

11.Riigi pädeva asutuse põhjendatud taotlusel esitavad tootjad C-ITSi jaama vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on sellele asutusele kergesti arusaadav. Kõnealuse asutuse taotlusel teevad nad sellega koostööd seoses kõigi meetmetega, mis võetakse nende poolt turule lastud C-ITSi jaamadest tulenevate riskide kõrvaldamiseks.

Artikkel 8

Volitatud esindajad

1.Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

2.Volitatud esindajad täidavad ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

(a)hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana kümme aastat pärast C-ITSi jaama turulelaskmist;

(b)esitada riigi pädeva asutuse põhjendatud taotlusel talle C-ITSi jaama vastavuse tõendamiseks vajaliku kogu teabe ja dokumentatsiooni;

(c)teha riikide pädevate asutustega nende taotlusel koostööd seoses kõigi meetmetega, mis võetakse nende volitustega hõlmatud C-ITSi jaamadest tulenevate riskide kõrvaldamiseks.

Artikli 7 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 7 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

Artikkel 9

Importijate kohustused

1.Importijad lasevad liidu turule üksnes nõuetele vastavad C-ITSi jaamad.

2.Enne C-ITSi jaama turulelaskmist tagavad importijad järgmise:

(a)tootja on teinud artikli 7 lõikes 2 osutatud vastavushindamise;

(b)tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni.

(c)C-ITSi jaamal on nõutud CE-vastavusmärgis;

(d)tootja on täitnud artikli 7 lõigetes 7 ja 8 esitatud nõuded.

3.Kui importija leiab, et C-ITS jaam ei vasta artiklis 5 osutatud nõuetele, ei lase ta toodet turule enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Kui C-ITSi jaam kujutab endast riski, teatab importija sellest tootjale ja turujärelevalveasutustele.

4.Importijad märgivad C-ITSi jaamale või kui see ei ole võimalik, siis selle pakendile või sellega kaasas olevasse dokumenti oma järgmised andmed:

(a)nimi;

(b)registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk;

(c)aadress, mille kaudu saab nendega ühendust võtta.

Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajatele ja riikide pädevatele asutustele kergesti arusaadav.

5.Importijad tagavad, et C-ITSi jaamaga on kaasas juhised ja ohutusteave asjaomase liikmesriigi määratud keeles, mis on lõppkasutajatele kergesti arusaadav.

6.Importijad tagavad, et sel ajal, kui C-ITSi jaam on nende vastutusel, ei sea selle ladustamise ega transportimise tingimused ohtu toote vastavust artiklis 5 sätestatud nõuetele.

7.Selleks et tagada tarbijate tervise kaitse ja nende ohutus, toimivad importijad, kui seda peetakse C-ITSi jaamadest tulenevaid riske silmas pidades asjakohaseks, järgmiselt:

(a)katsetavad turulelastud C-ITSi jaama pisteliselt;

(b)uurivad kaebusi ja peavad vajaduse korral kaebuste, nõuetele mittevastavate C-ITSi jaamade ja C-ITSi jaamade tagasivõtmiste kohta registrit;

(c)teavitavad turustajaid sellisest järelevalvest.

8.Importijad, kes leiavad, et C-ITSi jaam, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale määrusele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia see nõuetega vastavusse või vastavalt asjaoludele kõrvaldada toode turul või võtta see tagasi. Kui C-ITSi jaam kujutab endast riski, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus see toode on kättesaadavaks tehtud, ja esitavad üksikasjaliku teabe eelkõige nõuetele mittevastavuse ja kõikide võetud parandusmeetmete kohta.

9.Importijad hoiavad kümne aasta jooksul pärast C-ITSi jaama turulelaskmist nendele asutustele kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon tehakse nende asutuste palvel neile kättesaadavaks.

10.Riigi pädeva asutuse põhjendatud taotlusel esitavad importijad C-ITSi jaama vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on sellele asutusele kergesti arusaadav. Kõnealuse asutuse taotlusel teevad nad temaga koostööd seoses kõigi meetmetega, mis võetakse nende poolt turule lastud C-ITSi jaamadest tulenevate riskide kõrvaldamiseks.

Artikkel 10

Turustajate kohustused

1.C-ITSi jaama turul kättesaadavaks tehes peavad turustajad võtma nõuetekohase hoolikusega arvesse käesoleva määruse nõudeid.

2.Enne C-ITSi jaama turul kättesaadavaks tegemist veendub turustaja järgmises:

(a)sellel on CE-vastavusmärgis;

(b)sellega on kaasas artikli 7 lõikes 9 osutatud juhised ja ohutusteave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, kus toode turul kättesaadavaks tehakse;

(c)tootja ja importija on täitnud artikli 7 lõigetes 7 ja 8 ning artikli 9 lõikes 4 sätestatud nõuded.

3.Kui turustaja leiab, et C-ITS jaam ei vasta artikli 5 nõuetele, ei tee ta toodet turul kättesaadavaks enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Kui C-ITSi jaam kujutab endast riski, teatab turustaja sellest tootjale või importijale ja turujärelevalveasutustele.

4.Turustajad tagavad, et sel ajal, kui C-ITSi jaam on nende vastutusel, ei sea selle ladustamise ega transportimise tingimused ohtu toote vastavust artikli 5 nõuetele.

5.Turustajad, kes leiavad, et turul kättesaadavaks tehtud C-ITSi jaam ei vasta käesoleva määruse ega muude liidus kohaldatavate õigusaktide nõuetele, tagavad vajalike parandusmeetmete võtmise, et viia toode nõuetega vastavusse või vastavalt asjaoludele kõrvaldada see turult või võtta see tagasi. Kui CITS-jaam kujutab endast riski, teavitavad turustajad sellest viivitamata nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, kus nad toote on kättesaadavaks teinud, ja esitavad üksikasjaliku teabe eelkõige nõuetele mittevastavuse ja kõikide võetud parandusmeetmete kohta.

6.Riigi pädeva asutuse põhjendatud taotlusel esitavad turustajad talle C-ITSi -jaama vastavuse tõendamiseks vajaliku kogu teabe ja dokumentatsiooni. Kõnealuse asutuse taotlusel teevad nad temaga koostööd seoses kõigi meetmetega, mis võetakse nende poolt turul kättesaadavaks tehtud C-ITSi jaamadest tulenevate riskide kõrvaldamiseks.

Artikkel 11

Tootja kohustuste kohaldamine importijate ja turustajate suhtes

Kui importija või turustaja laseb C-ITSi jaama turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud C-ITSi jaama viisil, mis võib mõjutada selle vastavust käesolevale määrusele, käsitatakse teda tootjana käesoleva määruse tähenduses ning tema suhtes kehtivad artiklist 7 tulenevad tootja kohustused.

Artikkel 12

Ettevõtjate kindlakstegemine

Turujärelevalveasutuste nõudmise korral esitavad ettevõtjad neile teabe, mille alusel on võimalik kindlaks teha järgmist:

(a)kõik ettevõtjad, kes on neile C-ITSi jaama tarninud;

(b)kõik ettevõtjad, kellele nemad on C-ITSi jaama tarninud.

Ettevõtjad peavad suutma esitada esimeses lõigus osutatud teabe 15 aasta jooksul pärast seda, kui C-ITSi jaam neile tarniti, ja 15 aasta jooksul pärast seda, kui nad ise C-ITSi jaama tarnisid.

Artikkel 13

ELi vastavusdeklaratsioon

1.ELi vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse artiklis 5 sätestatud nõuete täitmist.

2.ELi vastavusdeklaratsioon koostatakse kooskõlas V lisa B osas esitatud näidisele, see sisaldab V lisa A osas täpsustatud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kelle turul C-ITSi jaam kättesaadavaks tehakse.

3.ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse C-ITSi jaama vastavuse eest käesoleva määruse nõuetele.

4.Kui C-ITSi jaama suhtes kohaldatakse rohkem kui üht liidu õigusakti, millega nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, koostatakse üksainus deklaratsioon kõigi nende õigusaktidega seoses. Selles esitatakse üksikasjalikult asjaomased õigusaktid ja viide nende avaldamise kohta.

Artikkel 14

CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted

CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 24 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 15

CE-vastavusmärgise tootele kandmise nõuded

1.CE-vastavusmärgis tuleb kinnitada nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil C-ITSi jaamale või selle andmeplaadile.

2.CE-vastavusmärgis kinnitatakse C-ITSi jaamale enne selle turulelaskmist. Sellele võib järgneda piktogramm või muu märgis, mis osutab konkreetsele riskile või kasutusviisile.

Artikkel 16

Järelevalve liidu turule sisenevate C-ITSi jaamade üle ja nende kontroll

C-ITSi jaamade suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

Artikkel 17

Riigi tasandil riski kujutavate C-ITSi jaamadega tegelemise menetlus

1.Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused on võtnud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 20 alusel meetmeid või kui neil on alust arvata, et C-ITSi jaam kujutab endast riski inimeste tervisele või ohutusele või liiklusohutusele ja -tõhususele, hindavad nad asjaomast C-ITSi jaama kõiki käesoleva määrusega kohaldatavaid nõudeid silmas pidades. Asjaomased ettevõtjad teevad nendega koostööd vastavalt vajadusele.

Kui hindamise käigus leiavad turujärelevalveasutused, C-ITSi jaam ei vasta käesoleva määruse nõuetele, paluvad nad asjaomasel ettevõtjal, arvestades riski laadi, võtta viivitamata kõik vajalikud parandusmeetmed, et viia see vastavusse nende nõuetega, või kõrvaldada toode turult või see mõistliku aja jooksul tagasi võtta.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende riigi territooriumiga, teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.Ettevõtja tagab, et kõikide liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste C-ITSi jaamade suhtes võetakse asjakohaseid parandusmeetmeid kogu liidus.

4.Kui ettevõtja ei võta asjakohaseid parandusmeetmeid lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul, rakendavad turujärelevalveasutused kõiki sobivaid ajutisi meetmeid, et keelata või piirata C-ITSi jaama kättesaadavaks tegemist oma riigi turul või see sealt kõrvaldada või tagasi võtta.

5.Turujärelevalveasutused teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamata lõikes 4 osutatud ajutistest meetmetest. See teave peab sisaldama kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige järgmist:

(a)nõuetele mittevastava C-ITSi jaama väljaselgitamiseks vajalikud andmed;

(b)C-ITSi jaama päritolu;

(c)risk, mis tuleneb C-ITSi jaama väidetavast mittevastavusest käesoleva määruse nõuetele, ja selle mittevastavuse laad;

(d)võetud ajutiste meetmete laad ja kestus;

(e)ettevõtja esitatud väited.

6.Liikmesriigid, kes ei ole menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike järgmisest:

(a)kõik nende võetud meetmed;

(b)nende käsutuses olev lisateave asjaomase C-ITSi jaama mittevastavuse kohta;

(c)võimalikud vastuväited menetluse algatanud liikmesriigi võetud ajutistele meetmetele.

7.Kui teised liikmesriigid või komisjon ei ole kolme kuu jooksul alates lõikes 5 osutatud teabe saamisest esitanud vastuväiteid liikmesriigi võetud ajutise meetme kohta, loetakse meede põhjendatuks. Kui ajutine meede loetakse põhjendatuks, tagavad liikmesriigid, et asjaomase C-ITSi jaama suhtes võetakse viivitamata vajalikke piiravaid meetmeid, näiteks kõrvaldatakse see viivitamata turult. 

Artikkel 18

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.Kui artikli 17 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetlust lõpule viies esitatakse liikmesriigi võetud ajutise meetme suhtes vastuväiteid või kui komisjon leiab, et võetud ajutine meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomaste ettevõtjatega ning hindab seda ajutist meedet. Selle hindamise tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas liikmesriigi meede on põhjendatud või mitte. 

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata asjaomastele ettevõtjatele.

2.Kui meede loetakse põhjendatuks, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava C-ITSi jaama kõrvaldamine oma turult, ja teatavad sellest komisjonile. Kui ajutine meede loetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomane liikmesriik selle kehtetuks.

Artikkel 19

Nõuetele vastavad C-ITSi jaamad, mis riigi tasandil kujutavad riski tervisele ja ohutusele

1.Kui liikmesriigi turujärelevalveasutused leiavad pärast artikli 17 lõike 1 kohast hindamist, et käesoleva määruse nõuetele vastavusest hoolimata kujutab C-ITSi jaam riski inimeste tervisele või ohutusele või muudele avaliku huvi kaitse aspektidele, peavad need asutused nõudma, et asjaomane ettevõtja võtaks vastavalt riski laadile ühe või mitu järgmistest parandusmeetmetest:

(a)võtma kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et turule lastes ei kujutaks C-ITSi jaam endast enam mingit riski;

(b)kõrvaldama C-ITSi jaama turult;

(c)võtma C-ITSi jaama tagasi.

Turujärelevalveasutused näevad vastavalt riski laadile ette mõistliku tähtaja, mille jooksul ettevõtja peab võtma esimeses lõigus osutatud meetmed.

2.Ettevõtja tagab, et kõikide selliste liidu turul kättesaadavaks tehtud C-ITSi jaamade suhtes võetakse parandusmeetmeid kogu liidus.

3.Turujärelevalveasutused teatavad viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele lõike 1 kohaselt nõutud parandusmeetmed ja kõik kättesaadavad üksikasjad, muu hulgas järgmise teabe:

(a)asjaomase C-ITSi jaama identifitseerimiseks vajalikud andmed;

(b)C-ITSi jaama päritolu ja tarneahel;

(c)riski laad;

(d)võetud parandusmeetmete laad ja kestus.

4.Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikide ja asjaomaste ettevõtjatega ning hindab turujärelevalveasutuste nõutud parandusmeetmeid. Hindamise tulemuste põhjal otsustab ta, kas meede on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku sobivate meetmete kohta.

5.Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele.

Artikkel 20

Vormiline mittevastavus

1.Ilma et see piiraks artikli 17 kohaldamist, palub liikmesriik asjaomasel ettevõtjal nõuetele mittevastavus kõrvaldada, kui ta avastab ühe järgmistest asjaoludest:

(a)CE-vastavusmärgise tootele kandmisel ei ole järgitud artikli 14 või 15 nõudeid;

(b)CE-vastavusmärgist ei ole tootele kantud;

(c)ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

(d)ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;

(e)tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

(f)artikli 5 lõikes 6 või artikli 7 lõikes 3 osutatud teave puudub, on väär või puudulik;

(g)artiklis 5 või 7 sätestatud muud haldusnõuded ei ole täidetud.

2.Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjakohane liikmesriik sobivaid meetmeid C-ITSi jaama turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab selle tagasivõtmise või kõrvaldamise turult.

IV peatükk

C-ITSi jaamade kasutuselevõtmine ja käitamine

Artikkel 21

Kesksete C-ITSi jaamade kasutuselevõtmine

1.C-ITSi jaama käitaja tagab enne kesksete C-ITSi jaamade kasutuselevõttu, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas artikli 5 nõuetega. Selleks võtab ta ühe järgmistest meetmetest:

(a)ostab III peatüki kohaselt turule lastud keskse C-ITSi jaama. Sel juhul käesoleva artikli lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata;

(b)integreerib C-ITSi jaama võimekuse liiklusjuhtimiskeskusesse või keskserverisse. Sel juhul kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2 ja 3 ning keskse C-ITSi jaama suhtes ei kohaldata artikleid 7–20.

2.C-ITSi jaamade käitajad koostavad V lisa C osas osutatud nõutava tehnilise dokumentatsiooni ja teostavad V lisa C osas osutatud vastavushindamise. Kui sellega tõendatakse C-ITSi jaama vastavust artikli 5 nõuetele, koostavad C-ITSi jaamade käitajad ELi vastavusdeklaratsiooni kooskõlas V lisa D osaga.

3.C-ITSi jaamade käitajad hoiavad tehnilise dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni alles seni, kuni jaama käitatakse.

Artikkel 22

C-ITSi jaamade käitajate kohustused

1.C-ITSi jaamade käitajad tagavad, et kõik C-ITSi jaamad võetakse kasutusele ja neid käitatakse kooskõlas käesoleva määrusega.

2.Enne C-ITSi jaama kasutuselevõttu kontrollib selle jaama käitaja, kas:

(a)sellel on CE-vastavusmärgis;

(b)artiklis 7 osutatud tehniline dokumentatsioon on kättesaadav;

(c)C-ITSi jaam on sertifitseeritud vastavalt IV lisa punkti 1.6.2 nõuetele.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja b sätestatud kohustusi ei kohaldata kesksete C-ITSi jaamade suhtes, mis on kasutusele võetud kooskõlas artikli 21 lõike 1 punktiga b.

Lisaks liikmestab C-ITSi jaama käitaja enne jaama kasutuselevõtmist selle ELi C-ITSi turvamandaatide haldamise süsteemis kooskõlas artikli 23 lõikega 3.

3.Enne C-ITSi jaama kasutuselevõtmist lepib jaama käitaja selle jaama omanikuga kokku jaama käitamise, hooldamise ja ajakohastamisega seotud õigustes ja kohustustes, sealhulgas selles, kuidas teavitada lõppkasutajat.

4.Kui C-ITSi jaam on registreeritud ELi C-ITSi turvamandaatide haldamise süsteemis, kantakse jaam selle liikmestusasutuse C-ITSi jaamade registrisse koos jaama käitaja identifitseerimisandmetega. C-ITSi kontaktpunkt peab C-ITSi jaamade registrite nimekirja.

5.C-ITSi jaama käitaja tagab, et C-ITSi jaama kogu kasutusaja jooksul vastab see artikli 5 nõuetele, mida kohaldati selle kasutuselevõtu ajal.

6.Kui C-ITS jaama kavatsetakse ajakohastada kas käitaja algatusel või vastavalt käesoleva määruse muudatusele, tagab käitaja, et C-ITSi jaam vastab artiklis 5 osutatud asjakohaste spetsifikatsioonide kõige viimasele versioonile.

7.Kui C-ITSi jaama kavatsetakse ajakohastada kas tootja või tema esindaja algatusel, teevad tootja või tema esindaja ja C-ITSi jaamade käitajad koostööd, et tagada C-ITSi jaama vastavus artiklis 5 osutatud asjakohaste spetsifikatsioonide kõige viimasele versioonile.

V peatükk

Turvalisus

Artikkel 23

C-ITSi jaamade liikmestamine ELi C-ITSi turvamandaatide haldamise süsteemis

1.C-ITSi jaamade vahel usaldusväärse ja turvalise side tagamiseks luuakse Euroopa ELi C-ITSi turvamandaatide haldamise süsteem.

2.ELi C-ITSi turvamandaatide haldamise süsteem peab toimima vastavalt järgmistes lisades sätestatud nõuetele:

(a)III lisa (sertifitseerimispoliitika), milles on esitatud nõuded C-ITSi rakenduste avaliku võtme sertifikaatide haldamise kohta väljastavate üksuste poolt ja nende kasutamise kohta lõppkasutajate poolt;

(b)IV lisa (turvapoliitika), milles on esitatud C-ITSi infoturbe haldamise nõuded.

3.Kooskõlas III ja IV lisas sätestatud spetsifikatsioonidega registreeritakse kõik C-ITSi jaamad ELi C-ITSi turvamandaatide haldamise süsteemis ja need peavad vastama sellekohastele eeskirjadele.

Artikkel 24

C-ITSi sertifitseerimispoliitika asutus

1.C-ITSi sertifitseerimispoliitika asutus vastutab sertifitseerimispoliitika ja PKI lubade haldamise eest vastavalt III lisas sätestatud sertifitseerimispoliitikale.

2.Komisjon tegutseb C-ITSi sertifitseerimispoliitika asutusena seni, kuni luuakse spetsiaalne üksus. 

Artikkel 25

Usaldusnimekirja haldaja

1.Usaldusnimekirja haldaja vastutab Euroopa sertifikaatide usaldusnimekirja (edaspidi „ECTAL“) loomise ja ajakohastamise eest vastavalt III lisas sätestatud sertifitseerimispoliitikale ning C-ITSi sertifitseerimispoliitika asutusele C-ITSi usaldusmudeli üldist turvalist toimimist käsitlevate korrapäraste tegevusaruannete esitamise eest.

2.Komisjon tegutseb usaldusnimekirja haldajana seni, kuni luuakse spetsiaalne üksus.

Artikkel 26

C-ITSi kontaktpunkt

1.C-ITSi kontaktpunkt vastutab kõikide juur-sertifitseerimisasutuse juhtidega peetava teabevahetuse ning usaldusnimekirja haldaja ja ECTLi avaliku võtme sertifikaadi avaldamise eest vastavalt III lisas esitatud sertifitseerimispoliitikale.

2.Komisjon tegutseb C-ITSi kontaktpunktina seni, kuni luuakse spetsiaalne üksus.

Artikkel 27

Infoturbe halduse süsteem

C-ITSi jaama käitaja kasutab infoturbe halduse süsteemi, mis vastab standardile ISO/IEC 27001 ja IV lisa punkti 1.3.1 täiendavatele nõuetele. 

Artikkel 28

Vastavus turbepoliitikale

C-ITSi jaamade käitajad peavad korrapäraselt taotlema sertifitseerimist vastavalt IV lisa punkti 1.7 nõuetele ja selle saama. 

VI peatükk

Rakendamine

Artikkel 29

C-ITSi võrgu ellurakendamine

1.Komisjon täidab C-ITSi võrgu ellurakendamisel järgmisi ülesandeid:

(a)juhtimisülesanded:

(1)valmistada ette C-ITSi juhtimise raamistiku ajakohastamist;

(2)toetada ühispõhimõtete väljatöötamist vastutavate ja volitatud töötlejate poolt isikuandmete õiguspärase töötlemise jaoks C-ITSi võrgus;

(3)tegutseda C-ITSi võrgu kontaktpunktina C-ITSi jaama käitajate ja tootjate, ITSi kasutajarühmade ja kolmandate riikide sidusrühmade jaoks;

(4)vaadata läbi järgmised küsimused:

(a)C-ITSi hindamise kriteeriumid, mida katselaborid ja muud hindamisorganisatsioonid peavad vastavushindamise käigus kasutama;

(b)C-ITSi etalonkirjeldused, sealhulgas alus- ja katsestandardid, mida tuleb kasutada eri hindamisetappides;

(b)järelevalveülesanded: teostada järelevalvet kogu C-ITSi võrku mõjutavate ulatuslike ja suurte turvaintsidentide ohjamise üle (sealhulgas avariitaaste, kui ei ole võimalik kasutada krüptoalgoritmi);

(c)C-ITSi sertifitseerimispoliitika asutuse ülesanded:

(1)sertifitseerimispoliitika juhtimine:

(2)PKI lubade haldamine.

2.Lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisel abistab komisjoni eksperdirühm, mis koosneb C-ITSi võrku kuuluvatest avaliku ja erasektori sidusrühmade esindajatest, eelkõige C-ITSi jaamade tootjatest ja C-ITSi võrgu ettevõtjatest.

VII peatükk

Lõppsätted

Artikkel 30

Ajutised meetmed

Kui eriolukord seab ohtu C-ITSi võrgu nõuetekohase toimimise ning avaldab tugevat otsest mõju liiklusohutusele, küberturvalisusele või C-ITSi teenuste kättesaadavusele ja terviklusele, võib komisjon vastu võtta otsuse, millega kehtestatakse ajutised meetmed olukorra parandamiseks. Selles otsuses käsitletakse üksnes sellise olukorra põhjuseid ja tagajärgi. Seda kohaldatakse seni, kuni käesolevat määrust on selle olukorra parandamiseks muudetud.

Artikkel 31

Aruandlus

1.Liikmesriigid jälgivad käesoleva määruse rakendamist oma territooriumil ja teatavad sellekohastest edusammudest direktiivi 2010/40/EL artikli 17 lõikes 3 osutatud korrapärases aruandluses. Aruandlus hõlmab eelkõige järgmist:

(a)asjakohaste C-ITSi kasutuselevõtu avaliku ja erasektori algatuste kirjeldus, sealhulgas nende eesmärk, ajakava, vahe-eesmärgid, ressursid, põhisidusrühm(ad) ja staatus;

(b)teedevõrgu hõlmatus teeliikide kaupa kõikide I lisas loetletud sõidukilt taristule toimuvate C-ITSi eelisteenuste puhul;

(c)nende territooriumil kasutusel olevate teeäärsete ja kesksete C-ITSi jaamade arv.

Liikmesriigid esitavad aruande esimest korda 27. augustiks 2020.

2.Juur-sertifitseerimisasutused, mis on loetletud III lisas sätestatud Euroopa sertifikaatide usaldusnimekirjas, teatavad komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2020 ning seejärel iga aasta 31. detsembriks oma vastutusalasse kuuluvate registreeritud ja toimivate mobiilsete ja paiksete C-ITSi jaamade arvu.

Artikkel 32

Enne 31. detsembrit 2019 turule lastud C-ITSi jaamad

1.C-ITSi jaamad, mis on turule lastud hiljemalt 31. detsembril 2019 ja mis ei vasta täielikult käesolevas määruses C-ITSi turvalisuse kohta kehtestatud nõuetele, ja sama tüübi/mudeli C-ITSi jaamad, mis on turule lastud hiljemalt 30. juunil 2021, võib C-ITSi sertifitseerimispoliitika asutus juhtumispõhiselt liikmestada C-ITSi usaldusmudelis, tingimusel et lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud. Samadel tingimustel võib liikmestada ka sama tüüpi/mudeli C-ITSi jaamad, mida kasutatakse selliste esimeses lõigus osutatud C-ITSi jaamade asendamiseks, mis on defektsed või rikkis.

2.C-ITSi sertifitseerimispoliitika asutus võib liikmestada lõikes 1 osutatud C-ITSi jaamad C-ITSi usaldusmudelis järgmistel tingimustel:

(a)kehtestatakse käesoleva määrusega nõutavale turvalisus- ja usaldusväärsustasemele vastav tase;

(b)on tõendatud, et asjaomased C-ITSi jaamad ja kavandatav liikmestuskord ei kujuta mingit täiendavat ohtu C-ITSi võrgule.

3.C-ITSi sertifitseerimispoliitika asutus lähtub oma otsuse tegemisel akrediteeritud PKI audiitori aruandest ja vastavushindamisasutuse tehtud turvanõrkusehindamisest.

Artikkel 33

Läbivaatamine

1.Hiljemalt [OP: sisestada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] vaatab komisjon läbi käesoleva määruse rakendamise ja võtab vajaduse korral vastu käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad uued ühtsed spetsifikatsioonid.

2.Kui sidusrühmad kavatsevad võtta C-ITSi võrgus kasutusele uue või ajakohastatud kommunikatsioonimeetodi või -teenuse või muud innovaatilised lahendused, sealhulgas sellised, mille prototüüpe praegu katsetatakse, esitavad nad kõigepealt komisjonile toimiku, mis sisaldab selle innovaatilise lahenduse spetsifikatsioone ning teavet selle küpsusastme ja käesolevale määrusele vastavuse kohta. Need spetsifikatsioonid töötatakse välja kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas sätestatud avatus-, konsensus- ja läbipaistvuspõhimõtetega.

Komisjon analüüsib toimikut ilma põhjendamatu viivituseta ja alustab kahe kuu jooksul sellekohast arutelu artikli 29 lõikes 2 osutatud eksperdirühmaga, pidades silmas käesoleva määruse võimalikku muutmist. Eksperdirühm hindab vajadust uusi lahendusi C-ITSi võrku integreerivate ühisspetsifikatsioonide järele ja esitab oma arvamuse hiljemalt kuue kuu jooksul pärast toimiku saamist. Vajaduse korral toetab asjakohaseid arutelusid komisjoni haldusalasse kuuluv Teadusuuringute Ühiskeskus oma sõltumatu tehnilise hinnanguga.

Komisjonile võib innovaatilisi lahendusi esitada ja käesolevat määrust võib vajaduse korral seejärel muuta igal ajal pärast käesoleva määruse jõustumist.

3.I lisas loetletud C-ITSi eelisteenuste järjepidevuse säilitamiseks tuleb kõikide edasiste muudatustega tagada ühilduvus ja koostalitlus olemasolevate C-ITSi jaamadega, mis on kasutusele võetud kooskõlas käesoleva määrusega, või määrata kindlaks sobiv üleminekukord.

Artikkel 34

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 

Seda kohaldatakse alates 31. detsembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13.3.2019

(1)    https://ec.europa.eu/transport/themes/its/c-its_en

(2)     https://www.c-roads.eu

(3)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa strateegia – samm koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse tagamise suunas“ (COM/2016/0766 final).

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (ELT L 207, 6.8.2010, lk 1).

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (andmekaitsedirektiiv) (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(8)    Komisjoni 7. aprilli 2016. aasta rakendusotsus, millega muudetakse komisjoni rakendusotsust C(2014) 1921, millega kehtestatakse mitmeaastane tööprogramm ajavahemikuks 2014–2020, et anda finantsabi Euroopa ühendamise rahastu valdkonnas „Transpordisektor ajavahemikul 2014–2020“.

(9)    ELT L 207, 6.8.2010, lk 1.

(10)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa strateegia – samm koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse tagamise suunas“ (COM(2016) 766 final).

(11)    Komisjoni 15. mai 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 886/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL, sätestades kasutajatele liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe võimalusel tasuta edastamisega seotud andmed ja korra (ELT L 247, 18.9.2013, lk 6).

(12)    Komisjoni 18. detsembri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/962, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL kogu ELis reaalajas saadava liiklusteabe teenuste pakkumise osas (ELT L 157, 23.6.2015, lk 21).

(13)    ELT L 194, 19.7.2016, lk 1.

(14)    Komisjoni 5. augusti 2008. aasta otsus 2008/671/EÜ raadiospektri sagedusala 5 875 – 5 905 MHz ühtlustatud kasutamise kohta intelligentsetes transpordisüsteemides ohutusega seotud rakenduste jaoks (ELT L 220, 15.8.2008, lk 24).

(15)    M/453: CENile, CENELECile ja ETSI-le info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas antud standardimisvolitus, et toetada sidusate intelligentsete transpordisüsteemide koostalitlust Euroopa Ühenduses.

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/52/EÜ ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 124).

(22)    Komisjoni 6. oktoobri 2009. aasta otsus 2009/750/EÜ Euroopa elektroonilise maksukogumisteenuse määratluse ja tehniliste elementide kohta (ELT L 268, 13.10.2009, lk 11).

(23)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

I LISA

1.Sissejuhatus

Käesolev lisa sisaldab C-ITSi eelisteenuste profiile. Teenuseprofiil on konkreetne standardite konfiguratsioon, millega määratletakse eri standardivõimaluste rakendamine.

1.1.Viited

Käesolevas lisas kasutatakse viitena järgmisi dokumente:

TS 102 894-2    ETSI TS 102 894-2, Intelligent Transport Systems (ITS); Users and applications requirements; Part 2: Applications and facilities layer common data dictionary, V1.3.1 (2018-08)

EN 302 637-2    ETSI EN 302 637-2, Intelligent Transport Systems (ITS); Vehicular Communications; Basic Set of Applications; Part 2: Specification of Cooperative Awareness Basic Service, V1.4.0 (2018-08); seda viidet käsitatakse viitena versioonile 1.4.1 alates kõnealuse versiooni avaldamise kuupäevast.

EN 302 637-3    ETSI EN 302 637-3, Intelligent Transport Systems (ITS); Vehicular Communications; Basic Set of Applications; Part 3: Specifications of Decentralized Environmental Notification Basic Service, v1.3.0 (2018-08); seda viidet käsitatakse viitena versioonile 1.3.1 alates kõnealuse versiooni avaldamise kuupäevast.

ECE 13    Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 13 – ühtsed sätted, milles käsitletakse M-, N- ja O-kategooria sõidukite tüübikinnitust seoses pidurdamisega [2016/194]

ECE 13H    Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 13H – Ühtsed sätted, milles käsitletakse sõiduautode tüübikinnitust seoses pidurisüsteemiga [2015/2364]

ECE 48    Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 48: sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldusega [2016/1723]

ECE 121    Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 121 – ühtsed sätted, milles käsitletakse sõidukite tüübikinnitust seoses käsijuhtimisseadiste, märgulampide ja näidikute asukohtade ning tähistusega [2016/18]

ISO/TS 19321    ISO/TS 19321, Intelligent transport systems — Cooperative ITS — Dictionary of in-vehicle information (IVI) data structures (15 April 2015)

ISO 639-1    Codes for the representation of names of languages — Part 1: Alpha-2 code (Keelenimetuste tähised – 1. osa: kood alfa-2)

ISO/TS 14823    ISO/TS 14823:2017. Intelligent transport systems – Graphic data dictionary

1.2.Märked ja lühendid

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi märkeid ja lühendeid:

ABS                Rataste blokeerumist vältiv süsteem (Anti-lock Braking System)

ASR                Rataste libisemisvastane süsteem (Anti-Slip Regulation)

AT                Volituspilet (Authorisation Ticket)

CAM                Koostoimelise teadlikkuse sõnum (Cooperative Awareness Message)

C-ITS            Sidusad intelligentsed transpordisüsteemid (Cooperative Intelligent Transport Systems)

DCC                Ülekoormuse detsentraliseeritud juhtimine (Decentralized Congestion Control)

DEN                Detsentraliseeritud keskkonnateade (Decentralized Environmental Notification)

DENM            Detsentraliseeritud keskkonnateate sõnum (Decentralized Environmental Notification Message)

GNSS            Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem (Global Navigation Satellite System)

I2V                Taristult sõidukile toimuv side (infrastructure-to-vehicle)

IRC                Kokkupõrkemõju vähendamise konteiner (Impact Reduction Container)

IVI                Taristult sõidukile edastatav teave (Infrastructure to Vehicle Information)

MAP                Ristmikutopoloogia teave (Topology information for the intersection)

SPAT                Signaali faasi ja ajastuse režiim (Signal Phase and Timing)

SREM            Signaalinõude suuremahuline teade (Signal Request Extended Message)

SSEM            Signaalinõude seisundi suuremahuline teade (Signal Request Status Extended Message)

TC                Andmeliikluse klass (Traffic Class)

TMS                Liiklusjuhtimissüsteem (Traffic Management system)

TOC                Liiklusjuhtimiskeskus (traffic operations centre)

TRCO            Päästiktingimus (Triggering condition)

TTC                Aeg kokkupõrkeni (Time to Collision)

V2V                Sõidukitevaheline side (vehicle-to-vehicle)

1.3.Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„paigalseisev sõiduk“ – sõiduk, mille absoluutne kiirus on < = 8 sentimeetrit sekundis. See seisund määratakse sõidukisiseste anduritega;

(b)„alarmsõiduk“ – sõiduk, mis on mõeldud ja volitatud reageerima hädaolukorras. Sageli on alarmsõidukitel seadusega lubatud rikkuda tavapäraseid liikluseeskirju, et jõuda sihtkohta võimalikult lühikese ajaga, näiteks (kuid mitte ainult) läbides ristmiku punase fooritulega või ületades lubatud kiirust.

2.Eelisteenuste nimekiri

3.Liiklusummik – ohtlik liiklusseisak

3.1.C-ITSi teenuse kirjeldus

Selle C-ITSi teenusega edastatakse teavet sõidukite vahel (V2V) sellise olukorra kohta, kui egosõiduk tuvastab liiklusummiku lõpu („ohtlik liiklusseisak“). Selline olukord tekib siis, kui egosõiduki sõidurada on blokeeritud ja sõiduk ei saa seal edasi liikuda. Asulakeskkond selle teenuse alla ei kuulu.

Selle teenusega on seotud järgmine C-ITSi teenus, kuna sellel on samasugused päästiktingimused:

·ohtlik olukord — elektrooniline hädapidurituli.

3.2.Päästiktingimused

3.2.1.Eeltingimused

(1)Enne selle C-ITSi teenuse käivitumist peavad olema täidetud järgmised eeltingimused:

(a)egosõiduk asub asulast väljas, nagu on kindlaks määratud vähemalt ühel järgmisel viisil:

·sõiduki kiirus on tuvastamiseelsest 60 sekundist vähemalt 30 sekundi jooksul suurem kui 80 km/h ja rooli pöördenurga absoluutväärtus on tuvastamiseelsest 60 sekundist vähemalt 30 sekundi jooksul väiksem kui 90 ° (ohtlikku liiklusseisakut ei tohiks tuvastada mujal kui kiirteel);

·pardakaamera andur näitab asulavälist keskkonda;

·digitaalne pardakaart näitab asulavälist keskkonda.

(2)Sõiduki kiirus ja aeglustus määratakse sõiduki BUS-signaaliga (vehicle bus signal), mitte ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) abil. Kasutatakse sõiduki filtreeritud kiirendust (andurimüra arvessevõtmiseks). See nõue kehtib kõikide edasiste sõiduki kiiruse ja aeglustuse analüüside kohta.

(3)Kiirust ja nurka tuleb mõõta pidevalt. Tingimused peavad olema täidetud kogu mõõtmisaja jooksul. Protsess algab otsast peale, kui mõõtmise ajal ei ole tingimused täidetud.

3.2.2.Teenusespetsiifilised tingimused

(4)Kui on täidetud punktis 1 esitatud eeltingimused ja vähemalt üks järgmistest tingimustest, on selle C-ITSi teenuse päästiktingimused täidetud ja käivitub DENMi genereerimine:

·TRCO_0 JA (TRCO _2 VÕI TRCO _3 VÕI TRCO _4 VÕI TRCO _5 VÕI TRCO _6)

·TRCO_1 JA TRCO_2.

Tabel 1. Teenuse „Liiklusummik – ohtlik liiklusseisak“ spetsiifilised tingimused

(5)Uut DENMi ei ole vaja saata tuvastusblokeeringu aja Detection Blocking Time jooksul. Detection Blocking Time algab pärast seda, kui sündmus on tuvastatud ja sellekohase DENMi nõue on saadetud. Sedasi ei saa üks ainus sündmus ummistada kogu edastuskanalit. Detection Blocking Time kestab 60 sekundit sündmuse tuvastamise viisist olenemata. Kahe tuvastatud sündmuse vaheline tuvastusaeg peab olema vähemalt võrdne ajaga Detection Blocking Time. Aja Detection Blocking time jooksul võib tuvastusalgoritm toimida.

Märkus: pidurdusmanöövrite aega ei esitata, sest egosõiduki maksimaalne algkiirus ei ole piiratud.

(6)Tingimus kehtib kogu aktiveerimisaja ja veel 5 sekundit (ajavahemik pikendab tuvastusalgoritmi determinismi). Kehtivus väheneb alates sellest hetkest, kui tingimus ei ole enam täidetud, mistõttu on päästiktingimusi lihtsam kombineerida.

(7)Egosõiduki jaoks on olulised eemal asuvatelt sõidukitelt pärinevad CAMid ja DENMid, mida kasutatakse eespool kirjeldatud teenusespetsiifiliste tingimuste hindamiseks. Olulisus määratakse kindlaks ühel järgmisel viisil:

(a)digitaalne kaart näitab, et sündmuse ja egosõiduki vaheline kaugus on alla 500 m ning need asuvad ühel ja samal sõidusuunal;

(b)varasem teekonna ajalugu näitab, et sündmuse ja egosõiduki vaheline kaugus on alla 500 m ning need asuvad ühel ja samal sõidusuunal;

(c)sündmuse ja egosõiduki vaheline sirgjooneline kaugus on alla 500 m ja sõidusuuna erinevus absoluutväärtuses on alla 10 °. DENMide järgi on liiklusummiku viitepositsioonid egosõiduki pikiteljest –45 ° kuni +45 °.

Märkus: sõidukite või sündmuste loendamisel tuleks volituspileti (AT) muutmisel pidada silmas, et ühtki sõidukit ega sündmust ei loendataks mitu korda.

3.2.3.Teabe kvaliteet

(8)DENMi andmevälja informationQuality väärtus sõltub olukorra tuvastamise viisist. TRCOd (vt punkt 4) jagunevad järgmistesse rühmadesse: juhi reaktsioon, sõiduki dünaamika, keskkond ja pardaandurid. Andmevälja informationQuality väärtus määratakse järgmise tabeli alusel. Kasutatakse suurimat võimalikku väärtust.

Tabel 2. Sõnumi „Liiklusummik – ohtlik liiklusseisak“ kvaliteet

3.3.Lõpetamistingimused

(9)C-ITSi teenuse lõpetamist ei kaaluta.

3.3.1.Tühistamine

(10)Tühistamise DENMi selle C-ITSi teenuse puhul ei kasutata.

3.3.2.Eitamine

(11)Eitamise DENMi selle C-ITSi teenuse puhul ei kasutata.

3.4.Ajakohastamine

(12)Ajakohastamise DENMi selle C-ITSi teenuse puhul ei kasutata.

3.5.Kordamisaeg ja -intervall

(13)Uusi DENMe korratakse 20 sekundit (repetitionDuration) iga 0,5 sekundi (repetitionInterval) tagant. Seepärast tuleb rakenduse ja detsentraliseeritud keskkonnateate (DEN) põhiteenuse vahelise liidese parameetrid Repetition duration ja Repetition interval määrata eespool esitatud väärtuste alusel.

Märkus: kui ühest ja samast C-ITSi jaamast saadetakse kaks DENMi ühesuguse parameetriga causeCode, haldab juhtumit vastuvõttev C-ITSi jaam.

3.6.Andmeliikluse klass

(14)Uued DENMid määratakse klassi traffic class 1.

3.7.Sõnumi parameetrid

3.7.1.DENM

(15)Järgmises tabelis on täpsustatud DENMi andmeelemendid, mis tuleb kindlaks määrata.

Tabel 3. DENMi „Liiklusummik – ohtlik liiklusseisak“ andmeelemendid

3.7.2.Koostoimelise teadlikkuse sõnum (CAM)

(16)Selle C-ITSi teenuse puhul CAM-kohandust ei kasutata.

3.8.Võrgu- ja transpordikiht

(17)DENi põhiteenuse ning võrgu- ja transpordikihi vahelise liidese parameetri DENM destination area väärtus peab vastama ringile, mille raadius on võrdne parameetriga relevanceDistance.

3.9.Turbekiht

(18)Kui päästiktingimused on täidetud, nagu kirjeldatud punktis 4, blokeeritakse AT muutmine uute DENMide puhul seni, kuni parameeter validityDuration ei ole kehtivust kaotanud. Vastavad uued DENMid sadetakse sama ATga.

4.Liiklusummik – liiklusummik eespool

4.1.C-ITSi teenuse kirjeldus

Selle C-ITSi teenusega edastatakse V2V teavet sellise olukorra kohta, kui egosõiduk tuvastab liiklusummiku. Selline olukord esineb juhul, kui egosõiduk satub liiklusseisakusse või väga suurde liiklusvoogu. Seda teenust ei rakendata asulates.

Selle teenusega on seotud järgmised C-ITSi teenused, kuna neil on samasugused päästiktingimused:

•    paigalseisva sõiduki hoiatus – peatunud sõiduk;

•    paigalseisva sõiduki hoiatus – rikkis sõiduk;

•    paigalseisva sõiduki hoiatus – avariijärgne olukord;

•    eriotstarbelise sõiduki hoiatus – paigalseisva maanteeabiteenistuse hoiatus.

4.2.Päästiktingimused

4.2.1.Eeltingimused

(19)Enne selle C-ITSi teenuse käivitumist peavad olema täidetud järgmised eeltingimused:

(a)teenust „paigalseisva sõiduki hoiatus“ (vt jaod 4–6) ei ole tuvastatud;

(b)teenust „eriotstarbelise sõiduki hoiatus“ (vt jaod 7–9) ei ole tuvastatud;

(c)egosõiduk asub väljaspool asulaid. Asukoht määratakse kindlaks ühel järgmisel viisil:

(a)sõiduki kiirus on tuvastamiseelsest 180 sekundist vähemalt 30 sekundi jooksul suurem kui 80 km/h ja rooli pöördenurga absoluutväärtus on tuvastamiseelsest 60 sekundist vähemalt 30 sekundi jooksul väiksem kui 90 ° (liiklusummikuid ei tohiks tuvastada kiirteedel);

(b)pardakaamera andur näitab asulavälist keskkonda;

(c)digitaalne pardakaart näitab asulavälist keskkonda.

(20)Sõiduki kiirus määratakse sõiduki BUS-signaaliga, mitte GNSSiga. Kasutatakse sõiduki filtreeritud kiirendust (andurimüra arvessevõtmiseks). See nõue kehtib kõikide edasiste sõiduki kiiruse analüüside kohta.

(21)Kiirust ja nurka tuleb mõõta pidevalt. Tingimused peavad olema täidetud kogu mõõtmisaja jooksul. Protsess algab otsast peale, kui mõõtmise ajal ei ole tingimused täidetud.

4.2.2.Teenusespetsiifilised tingimused

(22)Kui on täidetud punktis 19 esitatud eeltingimused ja vähemalt üks järgmistest tingimustest, on selle C-ITSi teenuse päästiktingimused täidetud ja käivitub DENMi genereerimine:

·TRCO_0;

·TRCO _1 JA (TRCO _2 VÕI TRCO _3 VÕI TRCO _4 VÕI TRCO _5)

Tabel 4. Teenuse „Liiklusummik – liiklusummik eespool“ spetsiifilised tingimused

(23)Uut DENMi ei ole vaja saata aja Detection Blocking Time jooksul. Detection Blocking Time algab pärast seda, kui sündmus on tuvastatud ja sellekohase DENMi nõue on saadetud. Sedasi ei saa üks ainus sündmus ummistada kogu edastuskanalit. Detection Blocking Time kestab 180 sekundit sündmuse tuvastamise viisist olenemata. Kahe tuvastatud sündmuse vaheline tuvastusaeg peab olema vähemalt võrdne ajaga Detection Blocking Time. Aja Detection Blocking Time jooksul võib tuvastusalgoritm toimida.

(24)Tingimus kehtib kogu aktiveerimisaja ja veel 5 sekundit (ajavahemik pikendab tuvastusalgoritmi determinismi). Kehtivus väheneb alates sellest hetkest, kui tingimus ei ole enam täidetud, mistõttu on päästiktingimusi lihtsam kombineerida.

(25)Egosõiduki jaoks on olulised eemal asuvatelt sõidukitelt pärinevad CAMid ja DENMid, mida kasutatakse eespool kirjeldatud teenusespetsiifiliste tingimuste hindamiseks. Olulisus määratakse kindlaks ühel järgmisel viisil:

(a)digitaalne kaart näitab, et sündmuse ja egosõiduki vaheline kaugus on alla 500 m ning need asuvad ühel ja samal sõidusuunal;

(b)varasem teekonna ajalugu näitab, et sündmuse ja egosõiduki vaheline kaugus on alla 500 m ning need asuvad ühel ja samal sõidusuunal;

(c)sündmuse ja egosõiduki vaheline sirgjooneline kaugus on alla 500 m ja kursi erinevus absoluutväärtuses on alla 10 °. DENMide järgi on liiklusummiku viitepositsioonid egosõiduki pikiteljest –45 ° kuni +45 °.

Märkus: sõidukite või sündmuste loendamisel tuleks AT muutmisel pidada silmas, et ühtki sõidukit ega sündmust ei loendataks mitu korda.

4.2.3.Teabe kvaliteet

(26)DENMi andmevälja informationQuality väärtus sõltub olukorra tuvastamise viisist. TRCOd (vt punkt 22) jagunevad järgmistesse rühmadesse: juhi reaktsioon, sõiduki dünaamika, keskkond ja pardaandurid. Andmevälja informationQuality väärtus määratakse järgmise tabeli alusel. Kasutatakse suurimat võimalikku väärtust.

Tabel 5. Sõnumi „Liiklusummik – liiklusummik eespool“ teabe kvaliteet

4.3.Lõpetamistingimused

(27)C-ITSi teenuse lõpetamist ei kaaluta.

4.3.1.Tühistamine

(28)Tühistamise DENMi selle C-ITSi teenuse puhul ei kasutata.

4.3.2.Eitamine

(29)Eitamise DENMi selle C-ITSi teenuse puhul ei kasutata.

4.4.Ajakohastamine

(30)Ajakohastamise DENMi selle C-ITSi teenuse puhul ei kasutata.

4.5.Kordamisaeg ja -intervall

(31)Uusi DENMe korratakse 60 sekundit (repetitionDuration) iga 1 sekundi (repetitionInterval) tagant. Seepärast tuleb rakenduse ja DENi põhiteenuse vahelise liidese parameetrid Repetition duration ja Repetition interval määrata eespool esitatud väärtuste alusel.

Märkus: kui ühest ja samast C-ITSi jaamast saadetakse kaks DENMi ühesuguse parameetriga causeCode, haldab juhtumit vastuvõttev C-ITSi jaam.

4.6.Andmeliikluse klass

(32)Uued DENMid määratakse klassi traffic class 1.

4.7.Sõnumi parameetrid

4.7.1.DENM

(33)Järgmises tabelis on täpsustatud DENMi andmeelemendid, mis tuleb kindlaks määrata.

Tabel 6. DENMi „Liiklusummik – liiklusummik eespool“ andmeelemendid

4.7.2.CAM

(34)Selle C-ITSi teenuse puhul CAM-kohandust ei kasutata.

4.8.Võrgu- ja transpordikiht

(35)DENi põhiteenuse ning võrgu- ja transpordikihi vahelise liidese parameetri DENM destination area väärtus peab vastama ringile, mille raadius on võrdne parameetriga relevanceDistance.

4.9.Turbekiht

(36)Kui päästiktingimused on täidetud, nagu kirjeldatud punktis 22, blokeeritakse AT muutmine uute DENMide puhul seni, kuni parameeter validityDuration ei ole kehtivust kaotanud. Vastavad uued DENMid saadetakse sama ATga.

5.Paigalseisva sõiduki hoiatus – peatunud sõiduk

5.1.C-ITSi teenuse kirjeldus

Selle C-ITSi teenusega edastatakse V2V teavet olukorras, kui sõiduk on peatunud, ilma et selle põhjus oleks konkreetselt teada.

Selle teenusega on seotud järgmised C-ITSi teenused, kuna neil on samasugused päästiktingimused:

·eriotstarbelise sõiduki hoiatus – paigalseisva maanteeabiteenistuse hoiatus;

·paigalseisva sõiduki hoiatus – rikkis sõiduk;

·paigalseisva sõiduki hoiatus – avariijärgne olukord.

(37)DENMi signaal saadetakse pinumällu üksnes juhul, kui käesolevas jaos kirjeldatud päästiktingimused on hinnangu kohaselt täidetud. See annab pinumälule korralduse genereerida uus, ajakohastamise või tühistamise DENM. Kui päästiktingimused ei ole täidetud, DENMi signaali ei genereerita.

5.2.Päästiktingimused

5.2.1.Eeltingimused

(38)Enne selle C-ITSi teenuse käivitumist peavad olema täidetud järgmised eeltingimused:

(a)näidikuplokis puudub rikkest hoiatav sõnum, mis takistab juhil sõitu jätkata (nt punased hoiatussümbolid kooskõlas dokumendiga [ECE 121]).

Märkus: see teenus ei pea käivitumiseks kontrollima süüteterminali 15 (ignition terminal 15) seisundit (võib olla sisse- või väljalülitatud). Teenuse aktiveerimine on vabatahtlik, kui süüteterminal 15 on välja lülitatud.

(39)Vältida tuleb selle samaaegset aktiveerimist muude seonduvate C-ITSi teenustega. Kui C-ITSi teenus „rikkis sõiduk“ ja/või „avariijärgne olukord“ käivituvad üheaegselt, on C-ITSi teenuste tähtsusjärjekord järgmine:

(a)avariijärgne olukord (tähtsaim);

(b)rikkis sõiduk;

(c)peatunud sõiduk (kõige vähem tähtis).

5.2.2.Teenusespetsiifilised tingimused

(40)Kui on täidetud punktis 38 esitatud eeltingimused ja kõik järgmised tingimused, on selle C-ITSi teenuse päästiktingimused täidetud ja käivitub DENMi genereerimine:

(a)egosõidukil on ohutuled sisse lülitatud;

(b)sõiduk seisab paigal;

(c)päästiktaimeri Triggering Timer toimimise aeg on lõppenud.

(41)Sõiduki kiirus määratakse sõiduki BUS-signaaliga, mitte GNSSiga. Kasutatakse filtreeritud kiirust (andurimüra suhtes). See nõue kehtib kõikide edasiste sõiduki kiiruse analüüside kohta.

(42)Kui sõidukil on ohutuled sisse lülitatud ja sõiduk seisab paigal, seadistatakse päästiktaimer Triggering Timer 30 sekundi peale ja lülitatakse sisse. Päästiktaimeri Triggering Timer seadistuse aeg väheneb järgmistes olukordades:

(a)taimeri seadistuse aeg väheneb 10 sekundit, kui automaatkäiguvahetus on parkimisasendis vähemalt 3 sekundit;

(b)taimeri seadistuse aeg väheneb 10 sekundit, kui käiguvahetus on vabakäiguasendis vähemalt 3 sekundit;

(c)taimeri seadistuse aeg väheneb 10 sekundit, kui seisupidur on peal vähemalt 3 sekundit;

(d)taimeri seadistuse aeg väheneb 10 sekundit, kui mõni turvavöökinnitus muutub vähemalt 3 sekundiks „kinnitatust“ „lahtiseks“;

(e)taimeri seadistuse aeg muutub 0ks, kui mõni uks on lahti vähemalt 3 sekundit;

(f)taimeri seadistuse aeg muutub 0ks, kui süüde lülitub välja vähemalt 3 sekundiks;

(g)taimeri seadistuse aeg muutub 0ks, kui pagasiluuk on lahti vähemalt 3 sekundit;

(h)taimeri seadistuse aeg muutub 0ks, kui kapott on lahti vähemalt 3 sekundit.

(43)Kõiki eespool nimetatud taimeri seadistuse aja vähendamise protseduure kasutatakse üksnes üks kord juhtumi algsel tuvastamisel. Kui päästiktaimeri Triggering Timer aeg on muutunud 0ks, ei ole seadistusaega rohkem vaja jooksva tuvastustsükli ajal vähendada.

(44)Päästiktaimeri Triggering Timer toimimise ajal peavad ohutuled olema sisse lülitatud ja sõiduk peab seisma paigal. Vastasel juhul tuvastus tühistatakse.

5.2.3.Teabe kvaliteet

(45)DENMi andmevälja informationQuality väärtus sõltub olukorra tuvastamise viisist (vt punkt 42). Parameetri informationQuality väärtus määratakse järgmise tabeli alusel (kasutatakse suurimat võimalikku väärtust):

Tabel 7. Sõnumi „paigalseisev sõiduk – peatunud sõiduk“ teabe kvaliteet

(46)Kui päästiktingimused muutuvad kahe ajakohastamise vahel, siis andmeelementi informationQuality kuni järgmise ajakohastamiseni ei muudeta. Kui DENMi ajakohastamise ajal on muutunud tingimused ikkagi täidetud, ajakohastatakse ka parameetri informationQuality väärtust. Ajakohastamisetapis hinnatakse üksnes sellistele tingimustele vastavust, mille tõttu võiks taimeriseadistuse aeg väheneda, mitte aga taimerit ennast.

5.3.Lõpetamistingimused

(47)Selle C-ITSi teenuse lõpetab sõnumi saatnud C-ITS jaam tühistamisega. C-ITSi teenuse lõpetamisel lõpetatakse ka ajakohastamise DENMi taotlus.

5.3.1.Tühistamine

(48)Kui enne andmeelemendis validityDuration esitatud ajavahemiku lõppu on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, käivitub tühistamise DENMi genereerimine:

(a)sõiduk ei seisa enam paigal 5 sekundit;

(b)ohutuled on välja lülitatud;

(c)sõiduki asukoht on muutunud üle 500 meetri (nt sõiduk on minema pukseeritud).

Märkus: tühistamistingimus ei tähenda seda, et C-ITSi jaam peab pidevalt toimima või pikendama oma toimimisaega kõnealuse tühistamistingimuse ajaks.

5.3.2.Eitamine

(49)Eitamise DENMi selle C-ITSi teenuse puhul ei kasutata.

5.4.Ajakohastamine

(50)Kui tuvastatud peatunud sõiduki Stopped Vehicle kohta varem käivitatud DENMi ei tühistatud, käivitub iga 15 sekundi järel ajakohastamise DENMi genereerimine.

(51)Ajakohastamisetapis kontrollitakse üksnes päästiktingimusi (taimereid täpsemalt ei hinnata).

(52)DENMi andmeväljadele või -elementidesse lisatakse uued väärtused vastavalt muutunud sündmusele (nt detectionTime või informationQuality).

Märkus: ajakohastamistingimus ei tähenda seda, et C-ITSi jaam peab pidevalt toimima või pikendama oma toimimisaega kõnealuse ajakohastamistingimuse ajaks.

5.5.Kordamisaeg ja -intervall

(53)Uusi, ajakohastatud või tühistatud DENMe korratakse 15 sekundit (repetitionDuration) iga 1 sekundi (repetitionInterval) tagant. Seepärast tuleb rakenduse ja DENi põhiteenuse vahelise liidese parameetrid Repetition duration ja Repetition interval määrata eespool esitatud väärtuste alusel.

Märkus: parameetri validityDuration väärtuseks määratakse 30 sekundit. Niimoodi on võimalik vältida lünki DENMides, kui algse DENMi parameeter repetitionDuration on kehtivuse kaotanud ja ajakohastamissõnumit ei ole veel saadud.

Märkus: kui ühest ja samast C-ITSi jaamast saadetakse kaks DENMi ühesuguse parameetriga causeCode, haldab juhtumit vastuvõttev C-ITSi jaam.

5.6.Andmeliikluse klass

(54)Uued, ajakohastamise ja tühistamise DENMid määratakse klassi traffic class 1.

5.7.Sõnumi parameetrid

5.7.1.DENM

(55)Järgmises tabelis on täpsustatud DENMi andmeelemendid, mis tuleb kindlaks määrata.

Tabel 8. DENMi „paigalseisva sõiduki hoiatus – peatunud sõiduk“ andmeelemendid

5.7.2.CAM

(56)Selle C-ITSi teenuse puhul CAM-kohandust ei kasutata.

5.8.Võrgu- ja transpordikiht

(57)DENi põhiteenuse ning võrgu- ja transpordikihi vahelise liidese parameetri DENM destination area väärtus peab vastama ringile, mille raadius on võrdne parameetriga relevanceDistance.

5.9.Turbekiht

(58)Kui kohaldatakse punktis 40 kirjeldatud päästiktingimusi, blokeeritakse AT muutmine uute, ajakohastamise ja tühistamise DENMide puhul seni, kuni parameeter validityDuration ei ole kehtivust kaotanud. Vastavad uued, ajakohastamise ja tühistamise DENMid saadetakse sama ATga.

6.Paigalseisva sõiduki hoiatus – rikkis sõiduk

6.1.C-ITSi teenuse kirjeldus

Selle C-ITSi teenusega edastatakse V2V teavet rikkis sõiduki kohta. Kuigi sõiduk võib rikki minna mitmesugustel põhjustel, näiteks rehvide purunemise, kütuse otsalõppemise või mootoririkke tõttu, keskendutakse selles jaos põhjustele, millest teatatakse rikkest hoiatamise sõnumitega näidikuplokis.

Selle teenusega on seotud järgmised C-ITSi teenused, kuna neil on samasugused päästiktingimused:

·eriotstarbelise sõiduki hoiatus – paigalseisva maanteeabiteenistuse hoiatus;

·paigalseisva sõiduki hoiatus – peatunud sõiduk;

·paigalseisva sõiduki hoiatus – avariijärgne olukord.

(59)DENMi signaal saadetakse pinumällu üksnes siis, kui käesolevas jaos kirjeldatud päästiktingimused hinnatakse kehtivaks. See signaal annab pinumälule korralduse genereerida uus, ajakohastatud või tühistamise DENM. Kui päästiktingimused ei ole täidetud, DENMi signaali ei genereerita.

6.2.Päästiktingimused

6.2.1.Eeltingimused

(60)Enne selle C-ITSi teenuse käivitumist peab olema täidetud järgmine eeltingimus:

(a)näidikuplokis puudub rikkest hoiatav sõnum, mis takistab juhil sõitu jätkata (nt punased hoiatussümbolid kooskõlas dokumendiga [ECE 121]).

Märkus: see teenus ei pea käivitumiseks kontrollima süüteterminali 15 seisundit (võib olla sisse- või väljalülitatud). Teenuse aktiveerimine on vabatahtlik, kui süüteterminal 15 on välja lülitatud.

(61)Vältida tuleb selle samaaegset aktiveerimist muude seonduvate C-ITSi teenustega. Kui C-ITSi teenus „peatunud sõiduk“ ja/või „avariijärgne olukord“ käivituvad üheaegselt, on C-ITSi teenuste tähtsusjärjekord järgmine:

(a)avariijärgne olukord (tähtsaim);

(b)rikkis sõiduk;

(c)peatunud sõiduk (kõige vähem tähtis).

6.2.2.Teenusespetsiifilised tingimused

(62)Kui on täidetud punktis 60 esitatud eeltingimus ja kõik järgmised tingimused, on selle C-ITSi teenuse päästiktingimused täidetud ja käivitub DENMi genereerimine:

(a)egosõidukil on ohutuled sisse lülitatud;

(b)sõiduk seisab paigal;

(c)päästiktaimeri Triggering Timer toimimise aeg on lõppenud.

(63)Sõiduki kiirus määratakse sõiduki BUS-signaaliga, mitte GNSSiga. Kasutatakse filtreeritud kiirust (andurimüra suhtes). See nõue kehtib kõikide edasiste sõiduki kiiruse analüüside kohta.

(64)Kui sõidukil on ohutuled sisse lülitatud ja sõiduk seisab paigal, seadistatakse päästiktaimer Triggering Timer 30 sekundi peale ja lülitatakse sisse. Päästiktaimeri Triggering Timer seadistuse aeg väheneb mõnes järgmises olukorras:

(a)taimeri seadistuse aeg väheneb 10 sekundit, kui automaatkäiguvahetus on parkimisasendis vähemalt 3 sekundit;

(b)taimeri seadistuse aeg väheneb 10 sekundit, kui käiguvahetus on vabakäiguasendis vähemalt 3 sekundit;

(c)taimeri seadistuse aeg väheneb 10 sekundit, kui seisupidur on peal vähemalt 3 sekundit;

(d)taimeriseadistuse aeg väheneb 10 sekundit, kui mõni turvavöökinnitus muutub vähemalt 3 sekundiks „kinnitatust“ „lahtiseks“;

(e)taimeri seadistuse aeg muutub 0ks, kui mõni uks on lahti vähemalt 3 sekundit;

(f)taimeri seadistuse aeg muutub 0ks, kui süüde lülitub välja vähemalt 3 sekundiks;

(g)taimeri seadistuse aeg muutub 0ks, kui pagasiluuk on lahti vähemalt 3 sekundit;

(h)taimeri seadistuse aeg muutub 0ks, kui kapott on lahti vähemalt 3 sekundit.

(65)Kõik eespool nimetatud taimeri seadistuse aja vähendamise protseduure kasutatakse üksnes korra juhtumi algsel tuvastamisel. Kui päästiktaimeri aeg on muutunud 0ks, ei ole seadistusaega rohkem vaja jooksva tuvastustsükli ajal vähendada.

(66)Päästiktaimeri Triggering Timer toimimise ajal peavad ohutuled olema sisse lülitatud ja sõiduk peab paigal seisma kogu aeg. Vastasel juhul tuvastus tühistatakse.

6.2.3.Teabe kvaliteet

(67)DENMi andmevälja informationQuality väärtus sõltub olukorra tuvastamise viisist (vt punkt 64). Parameetri informationQuality väärtus määratakse järgmise tabeli alusel (kasutatakse suurimat võimalikku väärtust):

Tabel 9. Sõnumi „paigalseisev sõiduk – rikkis sõiduk“ teabe kvaliteet

(68)Kui päästiktingimused muutuvad kahe ajakohastamise vahel, siis andmeelementi informationQuality kuni järgmise ajakohastamiseni ei muudeta. Kui DENMi ajakohastamise ajal on muutunud tingimused ikkagi täidetud, ajakohastatakse ka parameetri informationQuality väärtust. Ajakohastamisetapis hinnatakse üksnes sellistele tingimustele vastavust, mille tõttu võiks taimeriseadistuse aeg väheneda, mitte aga taimerit ennast.

6.3.Lõpetamistingimused

(69)Selle C-ITSi teenuse lõpetab sõnumi saatnud C-ITS jaam tühistamisega. C-ITSi teenuse lõpetamisel lõpetatakse ka ajakohastamise DENMi taotlus.

6.3.1.Tühistamine

(70)Kui enne andmeelemendis validityDuration esitatud ajavahemiku lõppu on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, käivitub tühistamise DENMi genereerimine:

(a)sõiduk ei seisa enam paigal 5 sekundit;

(b)ohutuled on välja lülitatud;

(c)sõiduki asukoht on muutunud üle 500 meetri (nt sõiduk on minema pukseeritud).

Märkus: tühistamistingimus ei tähenda seda, et C-ITSi jaam peab pidevalt toimima või pikendama oma toimimisaega kõnealuse tühistamistingimuse ajaks.

6.3.2.Eitamine

(71)Eitamise DENMi selle C-ITSi teenuse puhul ei kasutata.

6.4.Ajakohastamine

(72)Kui tuvastatud rikkis sõiduki Broken-down Vehicle kohta varem käivitatud DENMi ei tühistatud, käivitub iga 15 sekundi järel ajakohastamise DENMi genereerimine.

(73)Ajakohastamisetapis kontrollitakse üksnes päästiktingimusi (taimereid rohkem ei hinnata).

(74)Kui süüteterminal 15 lülitub välja, käivitub ajakohastamise DENM automaatselt.

(75)DENMi andmeväljadele või -elementidesse lisatakse uued väärtused vastavalt muutunud sündmusele (nt detectionTime või informationQuality).

Märkus: ajakohastamistingimus ei tähenda seda, et C-ITSi jaam peab pidevalt toimima või pikendama oma toimimisaega kõnealuse ajakohastamistingimuse ajaks.

6.5.Kordamisaeg ja -intervall

(76)Uusi, ajakohastatud või tühistatud DENMe korratakse 15 sekundit (repetitionDuration) iga 1 sekundi (repetitionInterval) tagant. Seepärast tuleb rakenduse ja DENi põhiteenuse vahelise liidese parameetrid Repetition duration ja Repetition interval määrata eespool esitatud väärtuste alusel.

(77)Sisselülitatud süüteterminali 15 korral määratakse parameetri validityDuration väärtuseks 30 sekundit. Niimoodi on võimalik vältida lünki DENMides, kui algse DENMi parameeter repetitionDuration on kehtivuse kaotanud ja ajakohastamissõnumit ei ole veel saadud.

Märkus: väljalülitatud süüteterminali 15 korral määratakse parameetrile validityDuration suurem väärtus kui sisselülitatud süüteterminali 15 puhul. See on tingitud asjaolust, et ajakohastamise DENM ei käivitu ja seda pole enam võimalik saata. Seepärast peab viimane DENM olema kauem aktiivne.

Märkus: kui ühest ja samast C-ITSi jaamast saadetakse kaks DENMi ühesuguse parameetriga causeCode, haldab juhtumit vastuvõttev C-ITSi jaam.

6.6.Andmeliikluse klass

(78)Uued, ajakohastamise ja tühistamise DENMid määratakse klassi traffic class 1.

6.7.Sõnumi parameetrid

6.7.1.DENM

(79)Järgmises tabelis on täpsustatud DENMi andmeelemendid, mis tuleb kindlaks määrata.

Tabel 10. DENMi „paigalseisva sõiduki hoiatus – rikkis sõiduk“ andmeelemendid

6.7.2.CAM

(80)Selle C-ITSi teenuse puhul CAM-kohandust ei kasutata.

6.8.Võrgu- ja transpordikiht

(81)DENi põhiteenuse ning võrgu- ja transpordikihi vahelise liidese parameetri DENM destination area väärtus peab vastama ringile, mille raadius on võrdne parameetriga relevanceDistance.

6.9.Turbekiht

(82)Kui kohaldatakse punktis 62 kirjeldatud päästiktingimusi, blokeeritakse AT muutmine uute, ajakohastamise ja tühistamise DENMide puhul seni, kuni parameeter validityDuration ei ole kehtivust kaotanud. Vastavad uued, ajakohastamise ja tühistamise DENMid saadetakse sama ATga.

7.Paigalseisva sõiduki hoiatus – avariijärgne olukord

7.1.C-ITSi teenuse kirjeldus

Selle C-ITSi teenusega edastatakse V2V teavet liiklusõnnetuse tõttu seisma jäänud sõiduki kohta.

Selle teenusega on seotud järgmised C-ITSi teenused, kuna neil on samasugused päästiktingimused:

•    paigalseisva sõiduki hoiatus – peatunud sõiduk;

•    paigalseisva sõiduki hoiatus – rikkis sõiduk.

(83)DENMi signaal saadetakse pinumällu üksnes siis, kui käesolevas jaos kirjeldatud päästiktingimused hinnatakse kehtivaks. See signaal annab pinumälule korralduse genereerida uus, ajakohastatud või tühistamise DENM. Kui päästiktingimused ei ole täidetud, DENMi signaali ei genereerita.

7.2.Päästiktingimused

7.2.1.Eeltingimused

(84)Selle C-ITSi teenuse suhtes konkreetseid eeltingimusi ei kehti.

(85)Vältida tuleb selle samaaegset aktiveerimist muude seonduvate C-ITSi teenustega. Kui C-ITSi teenus „peatunud sõiduk“ ja/või „rikkis sõiduk“ käivituvad üheaegselt, on C-ITSi teenuste tähtsusjärjekord järgmine:

(a)avariijärgne olukord (tähtsaim);

(b)rikkis sõiduk;

(c)peatunud sõiduk (kõige vähem tähtis).

7.2.2.Teenusespetsiifilised tingimused

(86)Kui on täidetud punktis 84 esitatud eeltingimused ja vähemalt üks järgmistest tingimustest, on selle C-ITSi teenuse päästiktingimused täidetud ja käivitub DENMi genereerimine:

(a)sõidukis viibija on käsitsi käivitanud automaatse hädaabikõne (eCall) eCall-nupu abil ja sõiduk jääb seisma 15 sekundi jooksul. Kui sõiduk juba seisab paigal, on tingimus viivitamata täidetud;

(b)vähem ohtlik kokkupõrge tuvastatakse ilma reverseeritava turvasüsteemi rakendumiseta (nt kõrgepingeaku väljalülitumine või ustelukustusmehhanismi avanemine) ja sõiduk jääb 15 sekundi jooksul seisma. Kui sõiduk juba seisab paigal, on tingimus viivitamata täidetud;

(c)kokkupõrge jalakäijaga tuvastatakse vähemalt ühe reverseeritava turvasüsteemi rakendumisega (nt avatud kapott või väline turvapadi) ja sõiduk jääb seisma 15 sekundi jooksul. Kui sõiduk juba seisab paigal, on tingimus viivitamata täidetud;

(d)ohtlik kokkupõrge tuvastatakse vähemalt ühe reverseeritava turvasüsteemi rakendumisega (nt pürotehniline turvavööpinguti, turvapadi).

(87)Sõiduki kiirus määratakse sõiduki BUS-signaaliga, mitte GNSSiga. Kasutatakse filtreeritud kiirust (andurimüra suhtes). See nõue kehtib kõikide edasiste sõiduki kiiruse analüüside kohta.

Märkus: tingimustele vastavust on vaja kontrollida üksnes juhul, kui on olemas vajalik elektritoide. See tähendab, et süsteem ei pea olema avariikindel.

7.2.3.Teabe kvaliteet

(88)DENMi andmevälja informationQuality väärtus sõltub olukorra tuvastamise viisist (vt punkt 86). Parameetri informationQuality väärtus määratakse järgmise tabeli alusel (kasutatakse suurimat võimalikku väärtust):

Tabel 11. Sõnumi „paigalseisev sõiduk – avariijärgne olukord“ teabe kvaliteet

(89)Kui päästiktingimused muutuvad kahe ajakohastamise vahel, siis andmeelementi informationQuality kuni järgmise ajakohastamiseni ei muudeta. Kui DENMi ajakohastamise ajal on muutunud tingimused ikkagi täidetud, ajakohastatakse ka parameetri informationQuality väärtust.

7.3.Lõpetamistingimused

(90)Selle C-ITSi teenuse lõpetab sõnumi saatnud C-ITS jaam tühistamisega. C-ITSi teenuse lõpetamisel lõpetatakse ka ajakohastamise DENMi taotlus.

7.3.1.Tühistamine

(91)Kui enne andmeelemendis validityDuration esitatud ajavahemiku lõppu on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, käivitub tühistamise DENMi genereerimine:

(a)egosõiduk ei seisa paigal 15 sekundit;

(b)sõiduki asukoht on muutunud üle 500 meetri (nt sõiduk on minema pukseeritud).

Märkus: tühistamistingimus ei tähenda seda, et C-ITSi jaam peab pidevalt toimima või pikendama oma toimimisaega kõnealuse tühistamistingimuse ajaks.

7.3.2.Eitamine

(92)Eitamise DENMi selle C-ITSi teenuse puhul ei kasutata.

7.4.Ajakohastamine

(93)Kui C-ITSi teenust ei ole tühistatud, käivitub ajakohastamise DENM iga 60 sekundi järel.

(94)Kui süüteterminal 15 lülitub välja, käivitub ajakohastamise DENM automaatselt.

(95)DENMi andmeväljadele või -elementidesse lisatakse uued väärtused vastavalt muutunud sündmusele (nt detectionTime või informationQuality).

Märkus: ajakohastamistingimus ei tähenda seda, et C-ITSi jaam peab pidevalt toimima või pikendama oma toimimisaega kõnealuse ajakohastamistingimuse ajaks.

7.5.Kordamisaeg ja -intervall

(96)Uusi, ajakohastatud või tühistatud DENMe korratakse 60 sekundit (repetitionDuration) iga 1 sekundi (repetitionInterval) tagant. Seepärast tuleb rakenduse ja DENi põhiteenuse vahelise liidese parameetrid Repetition duration ja Repetition interval määrata eespool esitatud väärtuste alusel.

(97)Sisselülitatud süüteterminali 15 korral määratakse parameetri validityDuration väärtuseks 180 sekundit. Niimoodi on võimalik vältida lünki DENMides, kui algse DENMi parameeter repetitionDuration on kehtivuse kaotanud ja ajakohastamissõnumit ei ole veel saadud.

Märkus: väljalülitatud süüteterminali 15 korral määratakse parameetrile validityDuration suurem väärtus kui sisselülitatud süüteterminali 15 puhul. See on tingitud asjaolust, et ajakohastamise DENM ei käivitu ja seda pole enam võimalik saata. Seepärast peab viimane DENM olema kauem aktiivne.

Märkus: kui ühest ja samast C-ITSi jaamast saadetakse kaks DENMi ühesuguse parameetriga causeCode, haldab juhtumit vastuvõttev C-ITSi jaam.

7.6.Andmeliikluse klass

(98)Uued, ajakohastamise ja tühistamise DENMid määratakse klassi traffic class 1.

7.7.Sõnumi parameetrid

7.7.1.DENM

(99)Järgmises tabelis on täpsustatud DENMi andmeelemendid, mis tuleb kindlaks määrata.

Tabel 12. DENMi „paigalseisva sõiduki hoiatus – avariijärgne olukord“ andmeelemendid

7.7.2.CAM

(100)Selle C-ITSi teenuse puhul CAM-kohandust ei kasutata.

7.8.Võrgu- ja transpordikiht

(101)DENi põhiteenuse ning võrgu- ja transpordikihi vahelise liidese parameetri DENM destination area väärtus peab vastama ringile, mille raadius on võrdne parameetriga relevanceDistance.

7.9.Turbekiht

(102)Kui kohaldatakse punktis 86 kirjeldatud päästiktingimusi, blokeeritakse AT muutmine uute, ajakohastamise ja tühistamise DENMide puhul seni, kuni parameeter validityDuration ei ole kehtivust kaotanud. Vastavad uued, ajakohastamise ja tühistamise DENMid saadetakse sama ATga.

8.Eriotstarbelise sõiduki hoiatus – teenistuses alarmsõiduk

8.1.C-ITSi teenuse kirjeldus

Selle C-ITSi teenusega edastatakse V2V teavet sündmuskohale sõitva alarmsõiduki kohta ja sellest teadaandmiseks kasutatakse valgussignaalseadet (light bar).

(103)Kohe kui C-ITSi teenus on käivitunud, edastab alarmsõiduki C-ITSi jaam DENMi ja osa CAMi andmeväljadest määratakse kooskõlas jaoga 8.7.2.

Selle teenusega on seotud järgmised C-ITSi teenused, kuna neil on samasugused päästiktingimused:

·eriotstarbelise sõiduki hoiatus – paigalseisev turvav alarmsõiduk;

·eriotstarbelise sõiduki hoiatus – paigalseisva maanteeabiteenistuse hoiatus.

(104)Alarmsõiduki C-ITSi jaama jaoks on C-ITSi vaiketeenus „teenistuses alarmsõiduk“. Üleminek C-ITSi teenusele „paigalseisev turvav alarmsõiduk“ käivitub üksnes 9. jaos esitatud tingimustel.

8.2.Päästiktingimused

8.2.1.Eeltingimused

(105)Enne selle C-ITSi teenuse käivitumist peavad olema täidetud järgmised eeltingimused:

(a)väärtuseks stationType peab olema eriotstarbeline sõiduk (CAMi väärtuseks stationType määratakse specialVehicles(10)). See C-ITSi teenus on üksnes eriotstarbeliste sõidukite jaoks;

(b)teenuse „paigalseisev turvav alarmsõiduk“ päästiktingimused ei tohi olla täidetud (vt jagu 9.2).

8.2.2.Teenusespetsiifilised tingimused

(106)Kui on täidetud punktis 105 esitatud eeltingimused ja järgmised tingimused, käivitub DENMi genereerimine:

(a)kasutatakse valgussignaalseadet.

(107)Teabe kvaliteeti on võimalik parandada järgmiste tingimuste täitmisega:

(b)kasutatakse sireeni;

(c)sõiduk ei seisa paigal.

(108)Sõiduki kiirus määratakse sõiduki BUS-signaaliga, mitte GNSSiga. Kasutatakse filtreeritud kiirust (andurimüra suhtes).

8.2.3.Teabe kvaliteet

(109)DENMi andmeelemendi informationQuality väärtus sõltub olukorra tuvastamise viisist (vt punktid 106 ja 107). Parameetri informationQuality väärtus määratakse järgmise tabeli alusel (kasutatakse suurimat võimalikku väärtust):

Tabel 13. Sõnumi „teenistuses alarmsõiduk“ teabe kvaliteet

(110)Kui päästiktingimused muutuvad kahe ajakohastamise vahel, siis andmeelementi informationQuality kuni järgmise ajakohastamiseni ei muudeta. Kui DENMi ajakohastamise ajal on muutunud tingimused ikkagi täidetud, ajakohastatakse ka parameetri informationQuality väärtust.

8.3.Lõpetamistingimused

(111)C-ITSi teenuse osutamine lõpetatakse, kui valgussignaalseadet enam ei kasutata. C-ITSi teenuse lõpetamisel lõpetatakse DENMi ajakohastamine. Parameetri vehicleRole väärtuseks määratakse default(0), kui valgussignaalseadet enam ei kasutata.

8.3.1.Tühistamine

(112)Tühistamise DENMi selle C-ITSi teenuse puhul ei kasutata.

8.3.2.Eitamine

(113)Eitamise DENMi selle C-ITSi teenuse puhul ei kasutata.

8.4.Ajakohastamine

(114)Genereeritud DENMi ajakohastatakse iga 250 ms tagant, kui päästiktingimused on endiselt täidetud. Andmeväljad, millele määratakse uus väärtus, on esitatud tabelis 14.

8.5.Kordamisaeg ja -intervall

(115)Selle C-ITSi teenuse puhul DENMi ei korrata.

8.6.Andmeliikluse klass

(116)Uued, ajakohastamise ja tühistamise DENMid määratakse klassi traffic class 1.

8.7.Sõnumi parameetrid

8.7.1.DENM

(117)Järgmises tabelis on täpsustatud DENMi andmeelemendid, mis tuleb kindlaks määrata.

Tabel 14. DENMi „teenistuses alarmsõiduk“ andmeelemendid

8.7.2.CAM

(118)Andmeelement vehicleRole käivitatakse vaikeseadel (CAMi vehicleRole väärtuseks määratakse default(0)). Kui on täidetud vähemalt üks punktis 106 esitatud päästiktingimus, määratakse parameetri vehicleRole väärtuseks emergency(6).

(119)Järgmises tabelis on täpsustatud CAMi andmeelemendid, mis määratakse kindlaks, kui C-ITSi teenus käivitub.

Tabel 15. CAMi „teenistuses alarmsõiduk“ andmeelemendid

8.8.Võrgu- ja transpordikiht

(120)DENi põhiteenuse ning võrgu- ja transpordikihi vahelise liidese parameetri DENM destination area väärtus peab vastama ringile, mille raadius on võrdne parameetriga relevanceDistance.

8.9.Turbekiht

(121)Kui kohaldatakse punktis 106 kirjeldatud päästiktingimusi, blokeeritakse AT muutmine uute ja ajakohastamise DENMide puhul seni, kuni parameeter validityDuration ei ole kehtivust kaotanud. Vastavad uued ja ajakohastamise DENMid saadetakse sama ATga.

9.Eriotstarbelise sõiduki hoiatus – paigalseisev turvav alarmsõiduk

9.1.C-ITSi teenuse kirjeldus

Selle C-ITSi teenusega edastatakse V2V teavet ohupiirkonda turvava paigalseisva alarmsõiduki kohta.

(122)Kohe kui C-ITSi teenus on käivitunud, edastab alarmsõiduki C-ITSi jaam DENMi ja osa CAMi andmeväljadest määratakse kooskõlas jaoga 9.7.2.

Selle teenusega on seotud järgmised C-ITSi teenused, kuna neil on samasugused päästiktingimused:

·eriotstarbelise sõiduki hoiatus – teenistuses alarmsõiduk;

·eriotstarbelise sõiduki hoiatus – paigalseisva maanteeabiteenistuse hoiatus.

9.2.Päästiktingimused

9.2.1.Eeltingimused

(123)Enne selle C-ITSi teenuse käivitumist peavad olema täidetud järgmised eeltingimused:

·andmeelemendi stationType väärtuseks peab olema alarmsõiduk (CAMi andmeelemendi stationType väärtuseks määratakse specialVehicles(10)). See C-ITSi teenus on üksnes eriotstarbeliste sõidukite jaoks;

·Standstill Timer seadistatakse nulli.

(124)Alarmsõiduki C-ITSi jaama jaoks on C-ITSi vaiketeenus „teenistuses alarmsõiduk“. Üleminek C-ITSi teenusele „paigalseisev turvav alarmsõiduk“ käivitub üksnes jaos 9.2.2 esitatud tingimustel.

9.2.2.Teenusespetsiifilised tingimused

(125)Kui sõiduk seisab paigal ja valgussignaalseade on kasutusel, seadistatakse Standstill Timer nulli ja käivitatakse. Kui valgussignaalseadet enam ei kasutata või sõiduk ei seisa enam paigal, lülitatakse Standstill Timer välja ja seadistatakse uuesti nulli.

(126)Kui on täidetud punktis 123 esitatud eeltingimused ja vähemalt üks järgmistest tingimustest, on selle C-ITSi teenuse päästiktingimused täidetud ja käivitub DENMi genereerimine:

(a)kasutatakse valgussignaalseadet ja mootorirelee on aktiveeritud;

(b)kasutatakse valgussignaalseadet, ohutuled on sisse lülitatud ja seisupidur on peal või (automaatkäiguvahetuse puhul) on valitud parkimisasend;

(c)kasutatakse valgussignaalseadet, ohutuled on sisse lülitatud ja Standstill Timer on 60 sekundit või rohkem.

(127)Teabe kvaliteeti on võimalik parandada järgmiste tingimuste täitmisega:

(d)vähemalt ühe ukse või pagasiluugi seisund on „avatud“;

(e)ühe järgmise meetodiga tuvastatakse, et juhiiste on tühi:

(1)sõidukisalongi kaamera;

(2)turvavöö kinnitamise meeldetuletuses kasutatav uusim tehnika sõidukiistme kasutuse tuvastamiseks.

(128)Sõiduki kiirus määratakse sõiduki BUS-signaaliga, mitte GNSSiga. Kasutatakse filtreeritud kiirust (andurimüra suhtes). See nõue kehtib kõikide edasiste sõiduki kiiruse analüüside kohta.

(129)Kui C-ITSi teenus käivitub punkti 126 alapunktis a või b esitatud tingimusele vastavuse tõttu, lülitatakse Standstill Timer välja ja seadistatakse uuesti 60 sekundile. Ajakohastamisetapis hinnatakse üksnes tingimustele vastavust, ent taimerit ei käivitata.

9.2.3.Teabe kvaliteet

(130)DENMi andmevälja informationQuality väärtus sõltub olukorra tuvastamise viisist (vt punktid 126 ja 127). Parameetri informationQuality väärtus määratakse järgmise tabeli alusel (kasutatakse suurimat võimalikku väärtust):

Tabel 16. Sõnumi „paigalseisev turvav alarmsõiduk“ teabe kvaliteet

(131)Kui päästiktingimused muutuvad kahe ajakohastamise vahel, siis andmeelementi informationQuality kuni järgmise ajakohastamiseni ei muudeta. Kui DENMi ajakohastamise ajal on muutunud tingimused ikkagi täidetud, ajakohastatakse ka parameetri informationQuality väärtust.

9.3.Lõpetamistingimused

(132)Selle C-ITSi teenuse lõpetab sõnumi saatnud C-ITS jaam tühistamisega. C-ITSi teenuse lõpetamisel lõpetatakse ka ajakohastamise DENMi taotlus.

9.3.1.Tühistamine

(133)Kui enne andmeelemendis validityDuration esitatud ajavahemiku lõppu on täidetud järgmine tingimus, käivitub tühistamise DENMi genereerimine:

(a)mitte ükski jaos 9.2.2 esitatud C-ITSi teenuse spetsiifilistest tingimustest a–c enam ei kehti.

Andmeelemendi vehicleRole väärtuseks määratakse default(0), kui valgussignaalseadet enam ei kasutata.

9.3.2.Eitamine

(134)Eitamise DENMi selle C-ITSi teenuse puhul ei kasutata.    

9.4.Ajakohastamine

(135)Genereeritud DENMi ajakohastatakse iga 60 sekundi tagant, kui päästiktingimused on endiselt täidetud. Kõik andmeväljad, millele määratakse uus väärtus, on esitatud tabelis 17.

9.5.Kordamisaeg ja -intervall

(136)Uusi, ajakohastatud või tühistatud DENMe korratakse 60 sekundit (repetitionDuration) iga 1 sekundi (repetitionInterval) tagant. Seepärast tuleb rakenduse ja DENi põhiteenuse vahelise liidese parameetrid Repetition duration ja Repetition interval määrata eespool esitatud väärtuste alusel.

Märkus: parameetri validityDuration väärtuseks määratakse 180 sekundit. Niimoodi on võimalik vältida lünki DENMides, kui algse DENMi parameeter repetitionDuration on kehtivuse kaotanud ja ajakohastamissõnumit ei ole veel saadud.

Märkus: kui ühest ja samast C-ITSi jaamast saadetakse kaks DENMi ühesuguse parameetriga causeCode, haldab juhtumit vastuvõttev C-ITSi jaam.

9.6.Andmeliikluse klass

(137)Uued, ajakohastamise ja tühistamise DENMid määratakse klassi traffic class 1.

9.7.Sõnumi parameetrid

9.7.1.DENM

(138)Järgmises tabelis on täpsustatud DENMi andmeelemendid, mis tuleb kindlaks määrata.

Tabel 17. DENMi „paigalseisev turvav alarmsõiduk“ andmeelemendid

9.7.2.CAM

(139)Andmeelement vehicleRole käivitatakse vaikeseadel (CAMi vehicleRole väärtuseks määratakse default(0)). Kui on täidetud vähemalt üks punktis 126 kindlaks määratud päästiktingimus, määratakse parameetri vehicleRole väärtuseks emergency(6).

(140)Järgmises tabelis on täpsustatud CAMi andmeelemendid, mis määratakse kindlaks, kui C-ITSi teenus käivitub.

Tabel 18. Teenuse „paigalseisev turvav alarmsõiduk“ CAMi andmeelemendid

9.8.Võrgu- ja transpordikiht

(141)DENi põhiteenuse ning võrgu- ja transpordikihi vahelise liidese parameetri DENM destination area väärtus peab vastama ringile, mille raadius on võrdne parameetriga relevanceDistance.

9.9.Turbekiht

(142)Kui kohaldatakse punktis 126 kirjeldatud päästiktingimusi, blokeeritakse AT muutmine uute, ajakohastamise ja tühistamise DENMide puhul seni, kuni parameeter validityDuration ei ole kehtivust kaotanud. Vastavad uued, ajakohastamise ja tühistamise DENMid saadetakse sama ATga.

10.Eriotstarbelise sõiduki hoiatus – paigalseisva maanteeabiteenistuse hoiatus

10.1.C-ITSi teenuse kirjeldus

Selle C-ITSi teenusega edastatakse V2V teavet rikkis sõidukit toetava maanteeabiteenistuse sõiduki kohta. Liikuvat maanteeabiteenistust, nt rikkis sõiduki vedu, hõlmav C-ITSi teenus kuulub ühise CAM alla.

Selle teenusega on seotud järgmised C-ITSi teenused, kuna neil on samasugused päästiktingimused:

·eriotstarbelise sõiduki hoiatus – teenistuses alarmsõiduk;

·eriotstarbelise sõiduki hoiatus – paigalseisev turvav alarmsõiduk.

10.2.Päästiktingimused

10.2.1.Eeltingimused

(143)Enne selle C-ITSi teenuse käivitumist peavad olema täidetud järgmised eeltingimused:

·väärtuseks stationType peab olema alarmsõiduk (CAMi väärtuseks stationType määratakse specialVehicles(10)). See C-ITSi teenus on üksnes maanteeabiteenistuse sõidukite jaoks;

·Standstill Timer seadistatakse nulli.

10.2.2.Teenusespetsiifilised tingimused

(144)Kui sõiduk seisab paigal ja valgussignaalseade on kasutusel, seadistatakse Standstill Timer nulli ja käivitatakse. Kui valgussignaalseadet enam ei kasutata või sõiduk ei seisa enam paigal, lülitatakse Standstill Timer välja ja seadistatakse uuesti nulli.

(145)Kui on täidetud punktis 143 esitatud eeltingimused ja vähemalt üks järgmistest tingimustest, on selle C-ITSi teenuse päästiktingimused täidetud ja käivitub DENMi genereerimine:

(a)kasutatakse valgussignaalseadet, ohutuled on sisse lülitatud ja seisupidur on peal või (automaatkäiguvahetuse puhul) on valitud parkimisasend;

(b)kasutatakse valgussignaalseadet, ohutuled on sisse lülitatud ja Standstill Timer on 60 sekundit või rohkem.

(146)Teabe kvaliteeti on võimalik parandada järgmiste tingimuste täitmisega:

(c)juhiukse seisund on „avatud“;

(d)ühe järgmise meetodiga tuvastatakse, et juhiiste on tühi:

(1)sõidukisalongi kaamera;

(2)turvavöö kinnitamise meeldetuletuses kasutatav uusim tehnika sõidukiistme kasutuse tuvastamiseks.

(147)Sõiduki kiirus määratakse sõiduki BUS-signaaliga, mitte GNSSiga. Kasutatakse filtreeritud kiirust (andurimüra suhtes). See nõue kehtib kõikide edasiste sõiduki kiiruse analüüside kohta.

(148)Kui C-ITSi teenus käivitub punkti 145 alapunktis a esitatud tingimusele vastavuse tõttu, lülitatakse Standstill Timer välja ja seadistatakse uuesti 60 sekundile. Ajakohastamisetapis hinnatakse üksnes tingimustele vastavust, ent taimerit ei käivitata.